6.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 455/2

Euro vahetuskurss (1)

5. detsember 2016

(2016/C 455/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0702
JPY	Jaapani jeen	122,32
DKK	Taani kroon	7,4396
GBP	Inglise nael	0,84168
SEK	Rootsi kroon	9,8015
CHF	Šveitsi frank	1,0797
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9840
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,057
HUF	Ungari forint	313,97
PLN	Poola zlott	4,5005
RON	Rumeenia leu	4,5010
TRY	Türgi liir	3,7794
AUD	Austraalia dollar	1,4391
CAD	Kanada dollar	1,4240
HKD	Hongkongi dollar	8,2997
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5105
SGD	Singapuri dollar	1,5230
KRW	Korea vonn	1 254,48
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,8125
CNY	Hiina jüaan	7,3662
HRK	Horvaatia kuna	7,5356
IDR	Indoneesia ruupia	14 375,46
MYR	Malaisia ringit	4,7608
PHP	Filipiini peeso	53,188
RUB	Vene rubla	68,1175
THB	Tai baat	38,147
BRL	Brasiilia reaal	3,7044
MXN	Mehhiko peeso	22,0853
INR	India ruupia	72,9495

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

6.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 455/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 455/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„MORCILLA DE BURGOS“

ELi nr: ES-PGI-0005-01282 – 21.11.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Morcilla de Burgos“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Morcilla de Burgos“ on kuumtöödeldud vorstitoode, mille valmistamiseks kasutatakse järgmisi põhikoostisaineid: sorti ‘Horcal’ kuuluvad sibulad, searasv, riis, veri, vürtsid ja sool.

Toote „Morcilla de Burgos“ valmistamiseks kasutatavate koostisainete osakaal on järgmine:

—	:	sibul ‘Horcal’	:	üle 35 %
—	:	riis	:	15–30 %
—	:	veri	:	üle 12 %
—	:	searasv	:	10–22 %

Valmistootel „Morcilla de Burgos“ on järgmised morfoloogilised ja organoleptilised omadused:

Kuju ja välimus

Valmistoode „Morcilla de Burgos“ on silindrikujuline ning selle läbimõõt on 30–100 mm ja pikkus 150–350 mm. Sõltuvalt kasutatud soolest võib verivorsti kuju olla ka kaarjas. Otsad suletakse klambriga või seotakse kokku nööriga; viimasel juhul jäetakse piisavalt pikk aas vorsti ülesriputamiseks ja kuivatamiseks.

Toote kuju sõltub kasutatud soole kujust ja toote välispinna värvus varieerub pruunist mustja tumepruunini. Verivorsti pinnal ei ole lõhesid, sool on terve ja puudub nähtav hallitus. Toode on katsumisel kõva ja tihke.

Lõikepinna värvus ja välimus

Lõikepinnal on kõige olulisemateks elementideks riisiterade moodustatud valged tähnid ja koostisainete ühtlane jaotus; mõnikord on näha ka pisikesi pekitükke. Sideaine värvus sõltub koostisainete lubatavast varieerumisest, kuid põhivärvuseks on alati eri toonides pruun.

c)	Tekstuur Suus tundub toote tekstuur pudedana ning tunda on sibulat ja terveid riisiteri, mis ei tohi olla kõvad. Kergelt rasvane.

d)	Lõhn ja maitse Tootes peab olema tunda sibula ja vürtside lõhna ja maitset.

Lõpptoote füüsikalis-keemilised omadused

—

pH 6–7;

—	niiskusesisaldus 54–67 %;

—	kuivaine rasvasisaldus 15–25 %;

—	kuivaine kogusuhkru sisaldus ≥ 3,5 %;

—	kiudainesisaldus kuivaines ≥ 2,7 %;

—	soolasisaldus 0,5–2 %.

Toodet „Morcilla de Burgos“ võib turustada tervena, kas sooles või ilma selleta, portsjonitena või viilutatult; toode peab olema pakendatud ja selle päritolu peab saama kindlaks teha.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sibul (Allium cepa L.) sordist ‘Horcal’. Tegemist on kohaliku sordiga, millel on järgmised omadused: lapiku keraja kujuga, minimaalne läbimõõt 80 mm, kaal üle 100 grammi, pruun koor, viljaliha värvus ulatub valgest heleda rohekas-kollaseni.

Kuiv täisterariis Jaapani lühikese teraga sortidest ‘Bahía’ või ‘Bomba’, ekstraklass, säilitatud heades hügieenitingimustes. Võib olla eelnevalt kuumtöödeldud.

Searasv, mida säilitatakse sügavkülmutatult või jahutatult temperatuuril alla 4 °C.

Lamba-, lehma- või seaveri.

Sool: söögisool (naatriumkloriid).

Vürtsid: põhimaitseaine on must pipar. Kasutada võib ka paprikat, punet, vürtsköömneid, nelki, küüslauku, kaneeli, köömneid, peterselli ja aniisi. Neid tuleb enne kasutamist säilitada nõuetekohaselt kuivas keskkonnas.

Sooled peavad olema puhtad, hästi säilitatud ja ette valmistatud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Morcilla de Burgos“ valmistamis- ja tootmisetapid peavad toimuma asjaomases piirkonnas; need etapid on muu hulgas järgmised:

—	searasva ja sibulate ettevalmistamine;

—	koostisainete segamine;

—	soolte täistoppimine;

—	verivorstide kuumtöötlemine ja kuivatamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõigi registrisse kantud ettevõtjate tooteetikettidel peavad olema sõnad „kaitstud geograafiline tähis (Indicación Geográfica Protegida) „Morcilla de Burgos““.

Kaitstud toodetel peab olema nummerdatud märgis, millel on nimetus „Morcilla de Burgos“ ja kaitstud geograafilise tähise logo.

Kaitstud geograafilise tähise logo on järgmine:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond on kogu Burgose provints.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Üks geograafilise piirkonna ja toote vahelise seose tõendusi on toote „Morcilla de Burgos“ tuntus.

Toote kohta ei ole kuigi palju kirjalikku teavet, kuna paljude aastasadade vältel on loomatapp ja verivorsti „Morcilla de Burgos“ valmistamine toimunud kodumajapidamistes, kus teavet eri valmistusviiside kohta anti põlvest põlve edasi suuliselt. 20. sajandi teisel poolel tõusis kohalik köök taas ausse ja ilmus hulk gastronoomiaraamatuid, milles on juttu kõnealuse verivorsti valmistamisest ja kus püütakse seda gastronoomiapärli säilitada või tutvustada.

Aastasadu toimus Burgose majapidamistes talvekuudel seatapp, mis oli seotud sügavalt juurdunud traditsioonidega. Seatapust saadi värsket liha ja maitsvaid vorste, mis olid pere toidulaual kogu järgneva aasta vältel. Verivorsti „Morcilla de Burgos“ eripäraks oli seavere, -rasva ja -soolte kasutamine.

Esimene leitud kirjalik viide tootele „Morcilla de Burgos“ pärineb 1928. aastast. Selles räägib 20. sajandi algupoolel tegutsenud mainekas Hispaania veterinaararst Cesáreo Sanz Egaña „Burgose külades valmistatud peeneteralisest verivorstist, milles on iseloomulikult palju sibulat, aga ka riisi, verd, rasva ja selliseid vürtse nagu pipar, paprika ja aniis“. Asjaolu, et Sanz Egaña mainib kõnealust toodet tehnilises käsiraamatus, näitab, et toode oli juba tol ajal saavutanud teenitud tuntuse ja maine. „Morcilla de Burgos“ pärineb ajast, mil Burgose piirkonda jõudis riis. 15. sajandil oli Burgos tänu oma strateegilisele asukohale Hispaanias üks aktiivsemaid kaubanduskeskusi, mis tegi võimalikuks Valenciast pärit riisi jõudmise piirkonda. Arvatakse, et riisi lisamine tootesse „Morcilla de Burgos“ tulenes vajadusest suurendada toodangut ja toote säilivust ning soovist muuta toote tekstuur tihkemaks ja suus sulavamaks.

Burgose linnaarhiivis on säilinud 1908. aastast pärit esimene taotlus toote „Morcilla de Burgos“ müümiseks linnas; selliste taotluste arv hakkas kasvama 1950.–60. aastatel.

20. sajandi teisel poolel jõuab „Morcilla de Burgos“ provintsi piiridest väljapoole ja kogub tuntust kogu Hispaanias. Selle põhjuseks on kaupade transpordi paranemine ja maainimeste suurem liikumine tööstuspiirkondadesse. Toodet „Morcilla de Burgos“ hakatakse sagedamini mainima eelkõige reisijuhtides ja kulinaariaraamatutes ning nii kinnistub toote maine provintsi traditsioonilise tootena. Nende väljaannete hulka kuuluvad:

—	Enciclopedia de la carne: producción, comercio, industria, higiene. Ed. Espasa-Calpe. Madrid. Sanz Egaña, C., 1948.

—	„El trasfondo antropológico de la cocina castellano-leonesa“. Libro de la gastronomía de Castilla y León. Consejería de Educación y Cultura. Junta de Castilla y León. Valladolid. Jiménez Lozano, 1986.

—	Embutidos (Alimentos de España). El País Aguilar. Madrid. Arrate, B., 1992.

—	Cocina y gastronomía de Castilla y León. Ediciones Pirámide. Madrid. Fernández de Alperi, S., 1995.

—	Libro práctico de la chacinería en casa. Ediciones Altosa. Madrid. Díaz, R., 1999.

—	Cocina Burgalesa Actual. Cocineros, Restaurantes y Artistas de Burgos 2011-2012. Javier Cano Hernán. Revista Siburita, 2011.

Esiletoomist väärivad Díaz Yubero sõnad teoses „Sabores de España“ (1998), kus ta ütleb selle toote kohta, et „verivorst on lihtne, kuid ülimaitsev vorst. Hispaania parimat verivorsti valmistatakse Burgoses, kus seda tehakse seaverest.“

Verivorsti „Morcilla de Burgos“ valmistamine on ajalooliselt olnud seotud koduse seatapuga. 20. sajandil hakati toodet valmistama vorstitöökodades ja vabrikutes, kus järgiti traditsioonilisi valmistusviise ja põlvest põlve edasi antud retsepte. See ei ole toonud kaasa kvaliteedi halvenemist, pigem vastupidi – tootega seotud puhtuse- ja hügieenikontroll tagab toote tarbimiseks paremad tingimused. Tootmisprotsessi mehhaniseerimise tulemusel tarnivad loomaverd vaid selleks loa saanud tapamajad. Enamikus Burgose provintsis asuvates tapamajades tapetakse eri liiki loomi ja nende verd ei hoita eraldi. Seetõttu võib toote „Morcilla de Burgos“ valmistamiseks kasutada sea-, lamba- või lehmaverd, kuid alati tuleb säilitada toote lõppkvaliteet.

Tootel „Morcilla de Burgos“ on eriomadused, mis eristavad teda mujal Hispaanias valmistatud verivorstidest ja mis tulenevad sorti ‘Horcal’ kuuluvate sibulate kasutamisest. Seatapuga seotud suulise pärimuse järgi, mida on edasi antud isadelt poegadele ja mis on veel paljudes külades säilinud, sobib verivorsti valmistamiseks kõige paremini kohalik sibulasort ‘Horcal’, mida nimetatakse ka matancera või de matanza, kuna see on tihedalt seotud seatapu ja vorstivalmistusega. Põhjus on selles, et selle sibulasordi valmimisaeg sügiskuudest kuni talve alguseni langeb kokku seatapu ajaga. Kõnealust sibulasorti on traditsiooniliselt kasvatatud Burgose provintsist läbi voolavate peamiste jõgede Pisuerga, Arlanzóni, Arlanza ja Duero orgudes. Samuti on seda tehtud Ebro jõgikonna teatavatel aladel.

Verivorsti valmistamiseks kasutatavat nimetatud sibulasorti on kirjeldanud juba José López y Camuñas 1854. aastal ning Sanz Egaña 1948. ja 1949. aastal. Omal ajal palju kokaraamatuid kirjutanud José López y Camuñas kirjeldab, kuidas sibulaga verivorsti valmistamiseks „hakitakse mõned mahedamaitselised sorti ‘Horcal’ kuuluvad sibulad, pannakse need heledale linasele riidetükile ja jäetakse ööseks nõrguma; pisut enne vorstitegu pannakse riidetükil olnud sibul ilma seda puudutamata soola ja veega keema ning jäetakse pärast keetmist mõneks ajaks nõrguma“.

Kõnealust sorti sibulat kasutatakse vorsti „Morcilla de Burgos“ valmistamiseks seetõttu, et see on maheda maitsega, kergesti hakitav, suure kiudaine- ja veesisaldusega (ligi 92 %) ning suure veepidamisvõimega. Lisaks sellele on sibul tänu oma valgele värvusele lõpptootes vähem silmatorkav kui muud sibulasordid.

Sorti ‘Horcal’ kuuluva sibula osakaal tootes „Morcilla de Burgos“ mõjutab otseselt kolme füüsikalis-keemilist omadust: pH, kogusuhkru sisaldus ja toidukiudaine kogusisaldus. Samuti mõjutab see lenduvate ainete arvu ja intensiivsust, eelkõige väävliühendite puhul, mis annavad verivorstile eripärase lõhna ja terava maitse, mis võimaldab seda eristada muudest Hispaanias valmistatud riisiverivorstidest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.itacyl.es/opencms_wf/opencms/informacion_al_ciudadano/calidad_alimentaria/4_condiciones_DOP/index.html

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

6.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 455/11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 455/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„WEST WALES CORACLE CAUGHT SEWIN“

EÜ nr: UK-PGI-0005-01180 – 12.11.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„West Wales Coracle Caught Sewin“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „West Wales Coracle Caught Sewin“ tähistatakse liigi Salmo trutta kala, mis on püütud Walesi iidsel traditsioonilisel kalapüügiviisil, mille puhul püütakse kala korvpaadist coracle.

Värske meriforell „West Wales Coracle Caught Sewin“ on säravhõbeda värvusega. Kala selg on tumesinine ja arvukate mustade tähnidega, mis asuvad küljejoonest kõrgemal ja madalamal. Meriforelli tugevakoeline liha on tihke tekstuuriga ning värske kala lõhnaga. Kalaliha on eristatava kahvaturoosa värvusega, kuigi see võib kergelt varieeruda, sest meriforell sööb ainult meres ja kalaliha värvus sõltub meres leiduvast söödast.

Meriforell „West Wales Coracle Caught Sewin“ on ainulaadne selle poolest, et seda kala püütakse just siis, kui ta suundub merest jõestiku madalasse või tõusuvette. Kala värskusele viitab asjaolu, et rookimisel leidub sisikonnas sageli nende meresööda selliseid koostisosi nagu meritobiad. Kalal on värske, tihkekoeline liha ning suurepäraselt arenenud lihased. Silmnähtavalt pikliku kujuga kalal ei ole liigset rasvakihti tänu pikale mererändele ja kvaliteetsele meresöödale. Meriforelli „West Wales Coracle Caught Sewin“ kuju ja suurus varieerub tema looduslikust eluviisist tulenevalt. Toode „Wales Coracle Caught Sewin“ ei sisalda tehislikke lisaaineid ja/või värvaineid.

Toote „West Wales Coracle Caught Sewin“ minimaalne kaal on 1 kg ja maksimaalne kaal 10 kg. Ümara ja jässaka kehaga „West Wales Coracle Caught Sewin“ peaks olema veatute tähnide ning moondumata saba, uimede ja peaga. Kala sabauim on tavaliselt ruudukujuline või kumer. Sabavars on lai ning lõualuu ulatub silma tagumise servani. Coracle-paadist püütakse meriforelli „West Wales Coracle Caught Sewin“ üksikisendeid, aga mitte kalaparvi – nii ei põhjustata neile muljutisi ega moonutusi, mis võivad tekkida tehistingimustes kasvatatud või triivvõrkudega püütud forelli puhul. Tänu sellisele püügiviisile on värske ja puhta, tugevakoelise liha ning tihke tekstuuriga toode „West Wales Coracle Caught Sewin“ heade maitseomadustega.

Kuumtöödeldud tootel „West Wales Coracle Caught Sewin“ on pehme, iseloomulikult pähkline hõrk võimaitse ning ainulaadselt pehme ja puhas värske aroom.

Toodet „West Wales Coracle Caught Sewin“ müüakse eelkõige tervelt ja peamiselt värskelt püütuna, kuigi võib müüa ka külmutatult.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Meriforell „West Wales Coracle Caught Sewin“ peab olema püütud coracle -paadist püüdmise põlist traditsiooni järgides forellipüügihooajal, mis varieerub olenevalt sellest, millisest Lääne-Walesi kolmest jõest parajasti püütakse.

—	Tywi: 1. märtsist 31. juulini;

—	Teifi: 1. aprillist 31. augustini;

—	Taf: 1. märtsist 31. juulini.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Lääne-Walesi jõgede Tywi, Tafi ja Teifi piirkonnad on järgmised.

Tywi jõe see osa, mis asub selliste kujuteldavate joonte vahel, millest üks on koordinaadi SN 420205 (koordinaadid Briti riikliku koordinaatide süsteemi (NGR) alusel) juures mõtteliselt tõmmatud sirgelt üle Tywi jõe vana valgeplekitehase lähedal raudtee pumbajaama juures ja teine koordinaadi (NGR) SN 394137 juures tõmmatud sirgelt üle Tywi jõe.

Teifi jõe see osa, mis asub Cardigani silla ja Llechrydi silla vahel.

Tafi jõe see osa, mis asub Carmartheni–Pembroke’i maantee A477 silla ning ligikaudu 1,6 km allavoolu Wharley neemest Ginsti neemele sirgelt üle jõe tõmmatud kujuteldava joone vahel.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kohalikele oludele kohandanud geneetilist liini esindav Walesi meriforell (sewin) kasvab kiiremini ning elab kauem kui muude piirkondade meriforell. Neile on iseloomulik keskmisest suurem kaal ja suutlikkus kudeda järjestikusel aastatel. Walesis on mõned Briti saarte meriforelli kõige tootlikumad jõed. Viimase viie aasta jooksul tehtud Walesi 30 meriforellijõe võrdluses on jõed Tywi ja Teifi saavutanud 1. ja 2. koha. Tafi, Tywi ja Teifi jõe vesi on esmaklassilise kvaliteediga, mida korrapäraselt jälgib ja registreerib Walesi loodusvarade amet Natural Resource Wales. Nimetatud kolme jõe allikad asuvad sügaval Cambriani või Preseli mägede sellises maapiirkonna valgalas, kus on ülekaalus rohumaad ning tööstus puudub täielikult. Nii Tywi kui ka Teifi jõgi on Euroopa elupaikade direktiivi kohaselt liigitatud erikaitsealaks. Kolme jõe saastatuse tase on väga madal ja neile on antud A-klassi staatus, millega tõendatakse, et tänu jõgede „looduslikele ökosüsteemidele on need väga head lõhelaste ja karplaste püügikohad“. Tänu kvaliteetsele jõeveele on coracle -paadist püütud meriforell suur, värske ja puhas ning veatute tähnidega.

Walesi coracle-paadi kalapüük on põline siirdekalade püügi viis ja juriidiliselt ainus lubatud püügimeetod Walesi sellistel jõgedel, kus meriforelli võib püüda ja müüa. Seda osavust nõudvat põlist oskustööd, mida on kirjeldatud 11. sajandist ja varasemast ajast pärit ürikutes, on elava traditsioonina talletatud 21. sajandini. Kuigi Walesi coracle-paadid olid kord laialdaselt kasutusel kogu Walesis, kasutatakse neid tänapäeval üksnes Tafi, Tywi ja Teifi jõel. Need kolm jõge on ainsad kohad Euroopas, kus kala püütakse ikka veel seda konkreetset liiki coracle-paadist. Üks tänapäeval Tywi jõel coracle-paadist kalastav kalur on pärit perest, kus seda püügiviisi on kasutatud üle 300 aasta. Walesi Coracle-paadid on väikesed ovaalse kujuga paadid, mille keskkohas on istumisplank. Need saare- või pajupuidust paadid on valmistatud korvipunumise põhimõttel. Igas coracle-paadis on üks kalur, kes tüürib paati ühekäemõlaga. Walesi Coracle-paadist toimuvas kalapüügis osaleb kaks coracle-paati, mille vahele lastakse võrk vette rippuma. Kalapüük toimub peamiselt öösel sellepärast, et meriforell ei näeks coracle-paadi varju ega lähenevat võrku. Walesi coracle-paadist toimuv püük on rangelt reguleeritud; lubatud on vaid kalapüük, mis toimub Walesi nimetatud kolme jõe madalas vees ja loodete piirkonnas. Kindlaksmääratud ala piirid on kehtestatud kalapüügieeskirjadega. Kõik Walesi coracle-kalurid peavad olema litsentsitud ning coracle-võrgud õigusaktidega hõlmatud.

Meriforell kulgeb oma koelmule piki jõepõhja, järgides voolusängi. Coracle-kalurid on selle sajandite jooksul kalapüügi käigus kindlaks teinud. Väikeste pliitükkidega raskemaks tehtud võrku traalitakse mööda jõesängi. Võrguga püütakse kalu, mis on ligikaudu 45 cm kõrgusel jõepõhjast; nimetatud kõrgusest ülevalpool asuvad kalad jäävad võrgust välja. Coracle-paadist toimuva kalapüügi ja sellega seotud võrkude valmistamise juures on väga oluline, et kalur peab täpselt teadma coracle-võrgu külge kinnitatavate pliitükikeste arvu ja raskust. Võrkude raskemaks tegemise keeruline süsteem põhineb Fibonacci arvude jadal. Seda oskusteavet on põlvest põlve edasi antud ja õpetatud praktilise püügitegevuse kaudu.

Eespool nimetatud jõgedel on keelatud meriforelli püüda mis tahes muul viisil kui coracle-kalapüügiga, samuti ei või sellist kala müüa. Selle püügiviisiga aidatakse teha meriforelli „West Wales Coracle Caught Sewin“ seiret ja tagada selle kala jälgitavus.

Õngitsemise hooaeg (üksnes sportimise eesmärgil) algab ja lõpeb hiljem kui coracle-paadist toimuv püük.

Õngega püütud meriforell on pikema aja jooksul jõe setetes ja mudas, mistõttu on selline kala n-ö mudamaitsega ja sageli muutunud värvusega. Värvuse muutumine on tingitud kala seljale langevatest lehtedest sel ajal, kui meriforell on iseloomulikus loius olekus. Kala energiavarud ammenduvad tegevusetuse tõttu.

5.2. Toote eripära

Nimetusega „West Wales Coracle Caught Sewin“ tähistatav meriforell on looduslikus keskkonnas elutsev siirdekala, kes on võimeline elama nii magedas jõe- kui ka soolases merevees. Meriforell alustab oma elu Teifi, Tafi ja Tywi jões, siirdub merre toituma ja kasvama ning seejärel pöördub tagasi oma sünnijõkke kudema. Võrreldes tehistingimustes kasvatatud meriforelliga on looduslikus keskkonnas kasvanud meriforelli lihastoonus suurem, sest rände ajal läbib ta pikki vahemaid ja meresööt on kvaliteetne. See kala toitub üksnes meres ning saab oma energiavarud just meresöödast.

Lihastoonus kujuneb kalade rände käigus, mille tulemusena on kalal liigsete rasvakihtideta tihke tekstuuriga ja tugeva koega liha. Need omadused säilivad kõnealuse püügiviisi puhul, millega tagatakse, et kala püütakse tema arengu parimal ajal, kui ta saabub jõe madalasse või loodete vette, ning enne seda, kui ta muutub tavapäraselt passiivseks ja tema energiavarud jõekeskkonnas ammenduvad. Selle täpse aja valikuga tagatakse toote „West Wales Coracle Caught Sewin“ mahe, iseloomulikult pähkline hõrk võimaitse, ainulaadselt pehme ja puhas värske aroom ning tihke tekstuuriga tugeva koega liha.

Coracle-paadis kasutatava võrgu silmasuurus peab olema vähemalt 10 cm, mis tähendab seda, et väiksemad meriforellid jäävad võrgust välja – järelikult on coracle-paadist toimuv kalapüük säästev. Õngega püüdes võivad saagiks osutuda ka väiksemad kalad.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähise taotlus põhineb ainulaadse kvaliteediga toote eriomadustel, mis on seotud järgmisega:

—	sellise magevee kvaliteet, kus kalad on sündinud ja kuhu nad hiljem naasevad kudema,

—	loodusliku kala mererände pikkus,

—	kvaliteetsed söödakohad meres. Kala toitub vaid merevees, kus ta kogub oma energiavarusid lihasvalguna,

—

asjaolu, et coracle-paadist toimuv püük on ainulaadne traditsiooniline kalapüügimeetod, mille eesmärk on püüda kala erakordselt värske ja puhtana sel ajal, kui kalad sisenevad merest jõkke, ning enne nende energiavarude ammendumist, „West Wales Coracle Caught Sewin“ värskusele viitab asjaolu, et rookimisel leidub sisikonnas sageli nende meresööda selliseid koostisosi nagu meritobiad.

Eespool nimetatud tegurid aitavad kaasa kala iseloomulike omaduste kujunemisele. Laitmatult värskel meriforellil on tugeva koega liha ning kvaliteetsed, suurepäraselt arenenud, suure lihasvalgu- ja õlisisaldusega lihased, liigne rasvakiht puudub. Nimetatud omadused on tingitud kala kvaliteetsest söödast, mille tõttu on meriforellil tihke tekstuuriga tugeva koega liha ning kuumtöödeldult iseloomulikult pähkline hõrk võimaitse ning ainulaadselt pehme ja puhas värske aroom.

Walesi coracle-paadid olid kord laialdaselt kasutusel kogu Walesis, aga tänapäeval on need kasutusel üksnes Tafi, Tywi ja Teifi jõgedel Lääne-Walesis. Ühe perekonna tänaseni säilinud coracle-paadist kalapüüdmise traditsioon Tywi jõel on kestnud üle 300 aasta.

Coracle-paadist kalapüüdmise traditsioon on pärit 1800. aastatest. See hõlmab paljusid põlvest põlve edasi antud oskusi, näiteks coracle-paadi ehitamine, võrgu valmistamine, teadmised kalapüügiks sobivatest tõusu- ja mõõnakohtadest ning võime kasutada jõe puhul arvestatavaid tegureid, nagu jõe sügavus (sõltuvalt tõusuveest), looded ning tuuletingimused. Coracle-paadist toimuv kalapüük nõuab suurt vilumust ja täpsust tüürimisel ja navigeerimisel ning samal ajal võrgu positsiooni ja ujuvil püsimise kontrollimisel. Kaluri vilumus on väga vajalik, sest coracle-paadist kalapüük toimub peamiselt öösel. Need saare- või pajupuidust coracle-paadid on valmistatud korvipunumise põhimõttel käsitööna. Kuigi coracle-paatide kavandamine ja nende valmistamise meetod on muutumatuna püsinud sajandeid, siis tänu uute materjalide väljatöötamisele kasutatakse tänapäeval paatide valmistamisel selliseid materjale nagu kalingur, purjeriie ja klaaskiud.

Paljude peakokkade ja gurmaanide poolt hinnatud kvaliteettoode „West Wales Coracle Caught Sewin“ on muutunud piirkonna toidupärandi ja -kultuuri sünonüümiks. Coracle-paadist toimuva püügi hooajal on nii kohalike kui ka turistide poolt kõrgelt hinnatud kala pidevalt kohalike mainekate söögikohtade menüüs. Sageli müüakse suitsutatud meriforelli „West Wales Coracle Caught Sewin“ nimekatele toidupoodidele Londonis ja kogu Ühendkuningriigis. Toodet „West Wales Coracle Caught Sewin“ müüakse praegu Londonis Harrodsi kaubamaja toiduainete osakonnas ning Londoni kaubamajas Fortnum & Mason.

Tywi jõe ääres tegutsev kohalik peakokk Andrew Luck:

„Peakokana on minu jaoks põnev näha hooaja esimesi Lääne-Walesi coracle-paadist püütud värskeid meriforelle „West Wales Coracle Caught Sewin“. Lääne-Walesi coracle-paadist püütud meriforell on peakokkade jaoks toiduvalmistamisel väga oluline mitte ainult kala ainulaadse värskuse ja tihke tekstuuri poolest, vaid ka selle toote saamisloo ning ajaloo ja traditsioonide tõttu.

Mul on hea meel, et see kala on menüüs ning tean täpselt, kust kõnealune kvaliteettoode on pärit. „West Wales Coracle Caught Sewin“ on esmaklassiline kala, mis küpsetatult või suitsutatult on tõeliselt mitmekülgne.“

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

https://www.gov.uk/government/publications/protected-food-name-west-wales-coracle-caught-sewin-pgi

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012 (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1).

(3) Vt allmärkus 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 455

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 6. detsember 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 455/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8226 – TowerBrook Capital Partners / Van Dijk Educatie Beheer) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 455/02	Euro vahetuskurss	2
2016/C 455/03	Kokkuvõte Euroopa Komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH)) XIV lisas (määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 9 kohane teatis) ( 1 )	3
2016/C 455/04	Kokkuvõte Euroopa Komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH)) XIV lisas (määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 9 kohane teatis) ( 1 )	4
2016/C 455/05	Kokkuvõte Euroopa Komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH)) XIV lisas (määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 9 kohane teatis) ( 1 )	5

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 455/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7982 – Abbott Laboratories / Alere) ( 1 )	6
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 455/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	7
2016/C 455/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	11


	(1) EMPs kohaldatav tekst