		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 449

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 1. detsember 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Kontrollikoda
2016/C 449/01	Euroopa Liidu ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2015 kohta tehtud kontrollikoja auditite kokkuvõte	1
2016/C 449/02	Aruanne Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	17
2016/C 449/03	Aruanne Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega	22
2016/C 449/04	Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega	27
2016/C 449/05	Aruanne Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega	32
2016/C 449/06	Aruanne Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastusega	36
2016/C 449/07	Aruanne Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	41
2016/C 449/08	Aruanne Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	46
2016/C 449/09	Aruanne Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	51
2016/C 449/10	Aruanne Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	56
2016/C 449/11	Aruanne Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	61
2016/C 449/12	Aruanne Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	66
2016/C 449/13	Aruanne Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega	72
2016/C 449/14	Aruanne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega	77
2016/C 449/15	Aruanne Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	82
2016/C 449/16	Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	87
2016/C 449/17	Aruanne Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	93
2016/C 449/18	Aruanne Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	97
2016/C 449/19	Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega	102
2016/C 449/20	Aruanne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega	107
2016/C 449/21	Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega	112
2016/C 449/22	Aruanne Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	123
2016/C 449/23	Aruanne Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega	128
2016/C 449/24	Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	133
2016/C 449/25	Aruanne Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	138
2016/C 449/26	Aruanne Europoli Pensionifondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	143
2016/C 449/27	Aruanne Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamist (1. jaanuaril 2016) käsitleva lõpparuande kohta vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1889 koos fondi ja Europoli vastusega	148
2016/C 449/28	Aruanne Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega	151
2016/C 449/29	Aruanne Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	157
2016/C 449/30	Aruanne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega	162
2016/C 449/31	Aruanne Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	168
2016/C 449/32	Aruanne Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	173
2016/C 449/33	Aruanne Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega	179
2016/C 449/34	Aruanne Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega	184
2016/C 449/35	Aruanne Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega	188
2016/C 449/36	Aruanne Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastusega	193
2016/C 449/37	Aruanne Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	198
2016/C 449/38	Aruanne Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	203
2016/C 449/39	Aruanne Euroopa Liidu liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega	208
2016/C 449/40	Aruanne Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega	214
2016/C 449/41	Aruanne Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	219
2016/C 449/42	Aruanne Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega	224
2016/C 449/43	Aruanne Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega	230
2016/C 449/44	Aruanne Ühtse Kriisilahendusnõukogu eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kriisilahendusnõukogu vastusega	234

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Kontrollikoda

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/1

Euroopa Liidu ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2015 kohta tehtud kontrollikoja auditite kokkuvõte

(2016/C 449/01)

SISUKORD

Punkt

SISSEJUHATUS

KONTROLLIKOJA ARVAMUSI TOETAV TEAVE

AUDITI TULEMUSED

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Muud küsimused – bilansipäevajärgne sündmus

Iga-aastastes eriaruannetes esitatud kommentaarid

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

JÄRELDUSED

I LISA.

Ametite eelarve ja personal

II LISA.

Kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

III LISA.

Parandusmeetmete võtmise seis – kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

SISSEJUHATUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele (1) auditeeris Euroopa Kontrollikoda 41 ELi ameti, asutuse ja organi (ametid) ning Europoli pensionifondi 31. detsembril 2015 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning väljastas nende kohta arvamuse.

Käesolev kokkuvõte sisaldab ülevaadet kõnealuste auditite tulemustest. Kokkuvõtte eesmärk on lihtsustada kontrollikoja iga-aastaste eriaruannete analüüsimist ja omavahelist võrdlemist. Kontrollikoja arvamused ja kommentaarid ning ametite vastused neile on ära toodud vastavates iga-aastastes eriaruannetes. Käesolev kokkuvõte ei ole ei auditiaruanne ega arvamus.

Ametid on liikmesriikides hästi nähtaval ning neil on oluline mõju Euroopa kodanike jaoks eluliselt tähtsate valdkondade (tervishoid, ohutus, vabadus, turvalisus ja õigus) poliitikale, otsustusprotsessidele ja programmide elluviimisele. Sõltuvalt ülesannetest, ülesehitusest ja rahastamisest võib eristada detsentraliseeritud asutusi, rakendusameteid, isemajandavaid asutusi ja muid organeid.

30-l detsentraliseeritud asutusel on tähtis roll ELi poliitikasuundade elluviimisel, eelkõige tehnilist, teaduslikku ja sisulist ja/või regulatiivset laadi ülesannete täitmisel. Nende eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda poliitika kujundamisele ning tugevdada mõlema poole tehnilise ja erialase oskusteabe koondamise abil ELi ja liikmesriikide valitsuste vahelist koostööd. Asutused asuvad laiali üle kogu ELi.

Kuuele rakendusametile on usaldatud ülesanded, mis on seotud ühe või enama liidu programmi haldamisega, ning need ametid on loodud kindlaks ajavahemikuks. Viis rakendusametit asub Brüsselis ja üks Luxembourgis.

Kolm isemajandavat asutust on Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM), (2) Ühenduse Sordiamet (CPVO) ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (3). Brüsselis asuv SRB alustas täies mahus tööd 1. jaanuaril 2016 ja selle missioon on tagada raskustes olevate pankade nõuetekohane kriisilahendus nii, et selle mõju reaalmajandusele ning riigirahandusele oleks võimalikult väike.

Ülejäänud asutused on Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut (EIT), Euratomi Tarneagentuur (Euratom) ja Europoli pensionifond (EPF). Budapestis asuv EIT on sõltumatu detsentraliseeritud ELi asutus, milles on liidu innovatsioonisuutlikkuse parandamiseks ühendatud teadusuuringute, äri ja hariduse ressursid. Luxembourgis asuv Euratom loodi Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu eesmärkide toetamiseks. Haagis asuva EPFi eesmärk oli rahastada ja maksta pensione nendele töötajatele, kes töötasid Europolis enne selle ELi ametiks saamist 1. jaanuaril 2010. EPF lõpetas tegevuse 1. jaanuaril 2016.

Ametite 2015. aasta kogueelarve suurus oli ca2,8 miljardit eurot (2014. aastal 2,6 miljardit eurot), mis moodustab ELi üldeelarvest ümmarguselt 2,0 % (2014. aastal 1,9 %). Suurema osa ametite eelarvest katavad Euroopa Komisjoni toetused, ülejäänu pärineb teenustasudest ja muudest allikatest.

2015. aasta lõpus töötas ametites kokku 9 965 (2014. aastal 9 379) töötajat (4). Kõige rohkem suurenes töötajate arv rändeküsimuste (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, EASO) ning raskete kuritegude ja terrorismi ennetamisega (Europol) tegelevates ametites. Suureneva töötajaskonnaga rakendusametite mandaati on pikendatud ja neile anti lisaülesandeid.

10.

Üksikasjalik teave ametite, nende eelarvete ja töötajate arvu kohta on esitatud I lisas.

KONTROLLIKOJA ARVAMUSI TOETAV TEAVE

11.

Ametite raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise kord on esitatud tabelis.

Tabel

Ametite raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise kord

Ametid	Auditeeris		Kokku
Ametid	Kontrollikoda	Kontrollikoda + audiitorühing	Kokku
Detsentraliseeritud asutused	—	30	30
Rakendusametid	6	—	6
Isemajandavad asutused	2	1 (5)	3
Muud asutused	2 (6)	1	3
Kokku	10	32	42

12.

Vastavalt ELi finantsmääruse (7) artikli 208 lõikele 4 ja ELi ametite raamfinantsmääruse (8) artikli 107 lõikele 1 kontrollis 32 ELi ameti raamatupidamise aastaaruandeid sõltumatu välisaudiitor (audiitorühing). Nimetatud raamatupidamise aastaaruannete kohta arvamuste koostamisel võttis kontrollikoda arvesse audiitorühingu audititööd ja selle tähelepanekute alusel võetud parandusmeetmeid. Kontrollikoda vaatas audiitorühingute töö üle vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele. See andis kontrollikojale piisava kindluse, et toetuda raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust käsitlevate auditiarvamuste avaldamisel audiitorühingute tööle.

13.

Ülejäänud üheksa ameti ja EPFi puhul jätkas kontrollikoda raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse auditite tegemist. Auditi raames kontrolliti kohaldatavate arvestuseeskirjade järgimist, bilansi täielikkust ja täpsust ning eelarve arvandmeid, samuti analüüsiti tulemiaruannet ja eelarve täitmise aruannet.

14.

Nagu varasematel aastatel, oli kontrollikoda ainuvastutav kõigi ametite ja EPFi raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse auditeerimise eest. Auditi lähenemisviis koosnes analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ja ametite kontrollimehhanismide hindamisest.

AUDITI TULEMUSED

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta

15.

Kontrollikoja hinnangul kajastavad 40 ameti ja EPFi lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

16.

Kontrollikoda esitas Frontexi eelarveaasta 2015 lõpliku raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusega arvamuse. Märkus on tingitud viitkulude olulisest alahindamisest 1,7 miljoni euro võrra.

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

17.

Kontrollikoja hinnangul on 40 ameti ja EPFi 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

18.

Kontrollikoda esitas EIT raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse. Märkus on peamiselt tingitud toetustega seotud eeskirjadevastase kindla määra kasutamisest.

Muud küsimused – bilansipäevajärgne sündmus

19.

Kontrollikoda esitas bilansipäevajärgse sündmuse Londonis asuvate Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) iga-aastaste eriaruannete punktis „Muud küsimused“. Punktis käsitletakse Ühendkuningriigi referendumit, mis toimus 23. juunil 2016, ja selgitatakse, et kahe ameti raamatupidamise aastaaruanded ja nende lisad koostati nimetatud aruannete allkirjastamise kuupäeval kättesaadaval olnud andmete alusel, kui Ühendkuningriigi kodanike hääletustulemus ei olnud veel teada, ja artikli 50 käivitamiseks ei ole ametlikku taotlust esitatud (9).

Iga-aastastes eriaruannetes esitatud kommentaarid

20.

Ilma auditiarvamusi kahtluse alla seadmata esitas kontrollikoda 90 kommentaari (2014. aastal 79), mis puudutavad 36 ametit ja EPFi (2014. aastal 35), et juhtida tähelepanu olulistele küsimustele ja parandusmeetmete vajalikkusele. Iga-aastastes eriaruannetes esitatud kommentaaride arv teemade kaupa on toodud joonisel .

Joonis

Kommentaarid iga-aastaste eriaruannete teemade kaupa

Allikas: ametite eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruannete kohta koostatud iga-aastased eriaruanded.

21.

Ülevaade iga ameti ja EPFi kohta esitatud kommentaaridest on toodud II lisas .

22.

Kommentaarid, mis võiksid pakkuda erilist huvi, on välja toodud allpool. Nendes käsitletakse olulisi probleeme, mis on sagedased ja/või tõsised ja pakuvad laiemat huvi (nn saadud õppetunnid).

23.

Kõige sagedamaks kommentaariks on endiselt kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse üle kandmise kõrge määr, mis puudutab 32 ametit (2014. aastal 28). 22 asjasse puutuva ameti (2014. aastal 18) ülekandmiste määr II jaotises (halduskulud) oli keskmiselt 36 % (2014. aastal 39 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest; 18 asjasse puutuva ameti (2014. aastal 18) ülekandmiste määr III jaotises (tegevuskulud) oli keskmiselt 48 % (2014. aastal 56 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest. Ülekandmiste peamiseks põhjuseks on ametitest (osaliselt) sõltumatud asjaolud (nt aasta lõpu seisuga veel laekumata arved või kuludeklaratsioonid) või tegevuse, hankemenetluste või projektide mitmeaastane iseloom. Kontrollikoda jätkas nende küsimuste kajastamist pärast asutusesiseselt kindlaks määratud läve kehtestamist ametite eelarvejaotiste suhtes. Sellise muudatuse tegemine aruandluses nõuab peamiste osalejate (kontrollikoda, parlament, nõukogu ja ametid) ühist arusaama sellest, mida tuleks ametite iga-aastastes eriaruannetes ülekandmiste kohta kajastada. Selles kontekstis oleks kasulik välja töötada kokkulepitud „põhjendatud ülekandmise“ mõiste ja seda ametites rakendada.

24.

Riigihangete aluspõhimõte on tagada ettevõtjatevaheline konkurents. Kontrollikoda sedastas neljas iga-aastases eriaruandes, et ametid ei olnud seda põhimõtet täielikult järginud. See puudutab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist juhtudel, mida ei saa pidada erakorralisteks asjaoludeks, ning konkurentsi puudumist raamlepingute kasutamise korral juhtudel, mil tellitavad teenused või individuaalne maksumus ei ole selgelt kindlaks määratud.

25.

Talitluspidevus hõlmab kavandamist ja ettevalmistamist eesmärgiga tagada tegevuse jätkumine tõsiste õnnetusjuhtumite korral ja võime piisavalt lühikese aja jooksul tööseisund taastada. Kontrollikoda leidis, et neli ametit ei järgi veel täielikult kõnealust küsimust puudutavat sisekontrolli standardit.

26.

Ametite auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded koosnevad finantsaruannetest ja eelarve täitmise aruannetest. Kontrollikoda märkis, et kolme ameti eelarve täitmise aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel ametitel, mis raskendab ametite andmete võrdlemist ja vähendab aruannete informatiivset väärtust. Komisjon kavandab sellekohaste suuniste väljaandmist.

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

27.

Eelarveaasta 2015 iga-aastastes eriaruannetes esitatakse ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest. III lisast selgub, et 134-st 2014. aasta lõpu seisuga sulgemata kommentaarist (2013. aastal 153) 37 puhul viidi parandusmeetmed 2015. aastal lõpule. 44 juhul olid need pooleli ja üheksal juhul veel alustamata. 44 kommentaari puhul, mis enamasti puudutasid kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmist, ei olnud parandusmeetmete võtmine vajalik.

28.

Ehkki üldine olukord on võrreldes eelmise aastaga paranenud (sulgemata kommentaaride arv vähenes), suurenes alustamata parandusmeetmeid puudutavate kommentaaride arv kolme võrra. Alustamata meede tähendab, et ühtegi meedet pole kavandatud ega pooleli. Üheksast juhust viie puhul sõltub vajalike parandusmeetmete võtmine kolmandast poolest (nt asukohariik, kohus või seadusandja) ega ole ameti kontrolli all. Ülejäänud neljast kommentaarist kolme puhul ei ole asjaomased ametid (CPVO ja EASO) veel mõjusaid meetmeid võtnud ning ühel juhul ei nõustu amet (EIT) kontrollikoja tähelepanekuga ega kavatse parandusmeetmeid võtta.

JÄRELDUSED

29.

Kontrollikoda esitas kõigi ametite, välja arvatud Frontex, raamatupidamise aastaaruannete kohta märkuseta arvamuse. Raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tehingud olid seaduslikud ja korrektsed kõigi ametite puhul, välja arvatud EIT, kelle suhtes esitas kontrollikoda märkusega arvamuse.

30.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal parandusmeetmeid võttes jätkasid ametid oma menetluste parandamist. Parandamist vajavaid valdkondi esineb aga endiselt, nagu märgitud 2015. aastal esitatud kommentaarides.

(1) ELT C 326, 26.10.2012, lk 1.

(2) Alates 23. märtsist 2016 on ameti nimi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO).

(3) SRB finantsmääruse artikkel 102.

(4) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

(5) SRB-d auditeerib kontrollikoda ja audiitorühing.

(6) Arvestades Euratomi Tarneagentuuri piiratud ressursse ja tegevust, auditeerib seda üksnes kontrollikoda.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artikkel 107.

(9) Raamatupidajad allkirjastasid raamatupidamise aastaaruanded 24. mail 2016 (EBA) ja 1. juunil 2016 (EMA).

I LISA

Ametite eelarve ja personal (1)

			Eelarve (2)		Personal (3)
Amet	Vastutav peadirektoraat	Poliitikavaldkond	2014	2015	2014	2015
			(miljonit eurot)	(miljonit eurot)	(miljonit eurot)	(miljonit eurot)
Detsentraliseeritud asutused
Euroopa Ravimiamet – EMA	SANTE	Tervis ja tarbijakaitse	272,0	304,0	752	775
Siseturu Ühtlustamise Amet – OHIM	GROW	Siseturg	419,6	384,2	928	998
Euroopa Lennundusohutusamet – EASA	MOVE	Liikuvus ja transport	162,3	185,4	740	779
Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur – Frontex	HOME	Siseasjad	86,7	143,3	311	309
Euroopa Politseiamet – Europol	HOME	Siseasjad	84,0	95,0	574	666
Euroopa Toiduohutusamet – EFSA	SANTE	Tervis ja tarbijakaitse	79,9	78,8	442	434
Euroopa Meresõiduohutuse Amet – EMSA	MOVE	Liikuvus ja transport	57,9	64,8	245	246
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – ECDC	SANTE	Tervis ja tarbijakaitse	60,5	58,5	277	260
Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – CdT	DGT	Keeleteenused	56,3	49,6	216	218
Euroopa Keskkonnaamet – EEA	ENV	Keskkond	52,6	49,2	204	198
Euroopa Liidu Õigusalase Koostöö Üksus – Eurojust	JUST	Õigusküsimused	34,0	34,0	252	246
Euroopa Kemikaaliamet – ECHA	GROW	Ettevõtlus	113,2	115,1	587	572
Euroopa Raudteeagentuur – ERA	MOVE	Liikuvus ja transport	25,7	26,3	159	157
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – FRA	JUST	Õigusküsimused	21,5	21,6	110	107
Euroopa Pangandusjärelevalve – EBA	FISMA	Finantsteenused ja kapitaliturud	33,6	33,4	146	156
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Eurofound	EMPL	Tööhõive ja sotsiaalküsimused	21,5	21,2	111	111
Euroopa Koolitusfond – ETF	EAC	Haridus ja kultuur	22,5	21,0	133	129
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – ESMA	FISMA	Finantsteenused ja kapitaliturud	33,3	36,7	168	186
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Cedefop	EAC	Haridus ja kultuur	18,4	18,4	120	123
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – EIOPA	FISMA	Finantsteenused ja kapitaliturud	21,6	20,2	129	133
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – EMCDDA	HOME	Siseasjad	15,7	18,5	101	100
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – EU-OSHA	EMPL	Tööhõive ja sotsiaalküsimused	17,3	16,9	65	65
Ühenduse Sordiamet – CPVO	SANTE	Põllumajandus ja maaelu areng	14,7	14,7	45	46
Euroopa GNSSi Agentuur – GSA	GROW	Ettevõtlus	403,7	363,8	131	139
Euroopa Kalanduskontrolli Amet – EFCA	MARE	Merendus ja kalandus	9,2	9,2	58	64
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – EIGE	JUST	Õigusküsimused	7,4	7,9	41	42
Euroopa Politseikolledž – CEPOL	HOME	Siseasjad	8,9	8,8	43	45
Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet – ENISA	CNECT	Digitaalne ühisturg	10,0	10,0	62	69
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – ACER	ENER	Energia	10,9	11,3	72	80
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – EASO	HOME	Siseasjad	15,6	15,9	79	93
Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo – BEREC	CNECT	Digitaalne ühisturg	4,2	4,0	27	26
Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet – EU-LISA	HOME	Siseasjad	64,9	71,7	129	134
Ühtne Kriisilahendusnõukogu – SRB (4)	FISMA	Finantsteenused ja kapitaliturud	e/k	22,0	e/k	108
Rakendusametid
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet – EACEA	EAC & CNECT & HOME & ECHO	Haridus ja kultuur	46,9	46,9	437	441
Teadusuuringute Rakendusamet – REA	RTD & EAC & GROW & HOME & CNECT & AGRI	Teadusuuringud ja innovatsioon	51,6	54,6	548	618
Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet – ERCEA	RTD	Teadusuuringud ja innovatsioon	36,3	39,6	388	417
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet – EASME	ENTR & RTD & & ENR & ENV & CLIMA & CNECT & MARE	Energia, ettevõtlus ja innovatsioon	24,5	36,4	283	373
Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet – INEA	MOVE & ENER & CNECT & RTD	Liikuvus ja transport	13,4	18,4	151	186
Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet – Chafea	SANTE & JUST & AGRI	Tarbijakaitse	7,2	7,4	49	49
Muud asutused
Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut – EIT	EAC	Innovatsioon ja tehnoloogia	174,9	231,7	48	50
Euratomi Tarneagentuur – Euratom (4)	ENER & RTD	Energia ja innovatsioon	0,1	0,1	18	17
Europoli pensionifond – EPF	HOME	Europoli halduskulud	e/k	e/k	e/k	e/k
Kokku			2 614,5	2 770,5	9 379	9 965

(1) Allikas: ametite esitatud andmed.

(2) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(3) Personal hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

(4) SRB ja Euratom ei ole ELi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritud.

II LISA

Kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

		Kommentaare kokku	Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus	Tehingute seaduslikkus/korrektsus		Sisekontrollimehhanismid		Eelarve haldamine					Muud kommentaarid
		Kommentaare kokku	Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus	Hankemenetlused	Muu	Sisekontrollistandardid	Muu	Ülekandmiste suur osakaal	2014. aasta ülekandmiste tühistamise suur osakaal	Eelarve täitmine	Eelarve rahastamine	Muu	SFM	Personaliküsimused	Muu
1	ACER – Ljubljana	2						XX
2	BEREC – Riia	3		X				X				X
3	CdT – Luxembourg	4				X		X	X			X
4	Cedefop – Thessaloniki	2						X							X
5	CEPOL – Budapest	2						X				X
6	Chafea – Luxembourg	3						XX	X
7	CPVO – Angers	4						X	X				X		X
8	EACEA – Brüssel	1						X
9	EASA – Köln	2						XX
10	EASME – Brüssel	2						X				X
11	EASO – Valletta	2						X						X
12	EBA – London	2						X				X
13	ECDC – Stockholm	4		X				XX		X
14	ECHA – Helsingi	2			X			X
15	EEA – Kopenhaagen	1											X
16	EFCA – Vigo	1				X
17	EFSA – Parma	1					X
18	EIGE – Vilnius	1						X
19	EIOPA – Frankfurt	1						X
20	EIT – Budapest	10			X		X	X			XX		XX		XXX
21	EMA – London	0
22	EMCDDA – Lissabon	1					X
23	EMSA – Lissabon	0
24	ENISA – Iraklion	2						X						X
25	EPF – Haag	1													X
26	ERA – Valenciennes	0
27	ERCEA – Brüssel	1						X
28	ESMA – Pariis	2						XX
29	ETF – Torino	0
30	EU-LISA – Tallinn	5		XX				X			X		X
31	EU-OSHA – Bilbao	2						XX
32	Euratom – Luxembourg	1						X
33	Eurofound – Dublin	1						X
34	Eurojust – Haag	1						X
35	Europol – Haag	1						X
36	FRA – Viin	1						X
37	Frontex – Varssavi	5			XX			XX					X
38	GSA – Praha	6	X			X		X				X		X	X
39	INEA – Brüssel	1						X
40	OHIM – Alicante	4						X					XX	X
41	REA – Brüssel	0
42	SRB – Brüssel	5				X		XX		X			X
Vahesumma:		90	1	4	4	4	3	40	3	2	3	6	9	4	7
Kokku:		90	1	8		7		54					20

III LISA

Parandusmeetmete võtmise seis – kontrollikoja kommentaarid, milles ei seata esitatud arvamusi kahtluse alla

		Kokku	Lõpetatud	Pooleli	Alustamata	E/K
	Detsentraliseeritud asutused
1	Euroopa Ravimiamet – EMA	4		3		1
2	Siseturu Ühtlustamise Amet – OHIM	6	3	2		1
3	Euroopa Lennundusohutusamet – EASA	4	1	1		2
4	Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur – Frontex	8	1	5	1	1
5	Euroopa Politseiamet – Europol	4	1	1		2
6	Euroopa Toiduohutusamet – EFSA	3	2	1
7	Euroopa Meresõiduohutuse Amet – EMSA	1	1
8	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – ECDC	2	1			1
9	Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – CdT	2	1		1
10	Euroopa Keskkonnaamet – EEA	8	3	2	1	2
11	Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus – Eurojust	3		2		1
12	Euroopa Kemikaaliamet – ECHA	2		1		1
13	Euroopa Raudteeagentuur – ERA	4		2		2
14	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – FRA	3	1			2
15	Euroopa Pangandusjärelevalve – EBA	2		1		1
16	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Eurofound	3	2			1
17	Euroopa Koolitusfond – ETF	4	1	1		2
18	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – ESMA	9	3	4		2
19	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Cedefop	0
20	Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – EIOPA	2		2
21	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – EMCDDA	1				1
22	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – EU-OSHA	2	1			1
23	Ühenduse Sordiamet – CPVO	2		1	1
24	Euroopa GNSSi Agentuur – GSA	3		1		2
25	Euroopa Kalanduskontrolli Amet – EFCA	0
26	Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – EIGE	1				1
27	Euroopa Politseikolledž – CEPOL	5	1			4
28	Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet – ENISA	2	1			1
29	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – ACER	3			1	2
30	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – EASO	10		5	2	3
31	Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo – BEREC	5	3		1	1
32	Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet – EU-LISA	5	1	2		2
	Rakendusametid
33	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet – EACEA	1				1
34	Teadusuuringute Rakendusamet – REA	0
35	Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet – ERCEA	1	1
36	Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet – EASME (varem EACI)	4	2	2
37	Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet – INEA (varem TEN-TEA)	1				1
38	Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet – Chafea (varem EAHC)	1				1
	Muud asutused
39	Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut – EIT	12	5	5	1	1
40	Euratomi Tarneagentuur – Euratom	0
41	Europoli pensionifond – EPF	1	1
Kokku		134	37	44	9	44

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/17

ARUANNE

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/02)

SISSEJUHATUS

Ljubljanas asuv Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet“) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (1). Ameti peamised ülesanded on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust. Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega (2) on ametile (ning liikmesriikide reguleerivatele asutustele) antud täiendavaid kohustusi, mis puudutavad Euroopa energia hulgimüügituru järelevalvet.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	10,9	11,3
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	72	80

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (9).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Amet kandis järgmisse aastasse üle 1,36 miljonit eurot (59 %) III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 1,57 miljonit eurot ehk 62 %). Ülekandmised olid peamiselt seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (REMIT) rakendamisega (1,1 miljonit eurot), mis on keerukas mitmeaastane protsess. Amet kandis ka järgmisse aastasse üle 0,79 miljonit eurot (35 %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,98 miljonit eurot ehk 41 %); need olid peamiselt seotud uuringute ja teenustega, mis ei olnud 2015. aasta lõpuks veel valminud/osutatud.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1227/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1), mis annab ametile energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega seotud olulised ülesanded.

(3) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.acer.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8) Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2014	Amet kandis järgmisse aastasse üle 1,57 miljonit eurot (62 %) III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2013. aastal 3,1 miljonit eurot ehk 91 %). Ülekandmised olid peamiselt seotud energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse (REMIT) alase keeruka mitmeaastase tegevuse rakendamisega (REMITi rakendusmäärus võeti vastu alles 17. detsembril 2014) (1). Amet kandis järgmisse aastasse üle 0,98 miljonit eurot (41 %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2013. aastal 1,9 miljonit eurot ehk 56 %); need olid peamiselt seotud REMITi rakendamist puudutavate uuringute ning aasta lõpus uuendatud iga-aastaste lepingutega.	Ei kohaldata
2014	2013. aasta oktoobris eraldati ametile REMITi rakendamiseks paranduseelarvega täiendavalt 3 miljonit eurot assigneeringuid, mis kanti üle 2014. aastasse. Vastavalt rakendusmäärusele alustatakse REMITi raamistiku rakendamist aga alles 2015. aasta oktoobris. Osa vahenditest kasutati 2014. aastal REMITi rakendamise ettevalmistamiseks. 2014. aasta lõpus tegi amet ajavahemikus 2015–2017 osutatavate REMITiga seotud teenuste lepingute raames kaks ettemakset summas 1,56 miljonit eurot ning vältis seeläbi kasutamata vahendite komisjonile tagastamist (2). Ettemaksed võimaldavad ametil küll rahastada REMITiga seotud tegevust, ent on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Ei kohaldata
2014	Ameti ja Sloveenia valitsuse vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt luuakse Sloveenias Euroopa kool. Kuigi lepingu sõlmimisest on möödunud enam kui neli aastat, ei ole Euroopa kooli ikka veel loodud.	Alustamata

(1) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).

(2) ELi finantsmääruse artiklis 13 sätestatakse, et vahendeid saab üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse.

AMETI VASTUS

13.

Amet võtab teadmiseks ülekantud assigneeringute tuvastatud taseme, mis tulenes aasta lõpus veel lõpetamata kulukohustustest, peamiselt seoses hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (REMIT) projekti rakendamise pikaajalisusega. Ameti eelarveassigneeringute pideva ebakindluse tõttu on keerukas ühitada aastasuse põhimõtet REMIT-projekti vältimatult mitmeaastase olemusega.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/22

ARUANNE

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega

(2016/C 449/03)

SISSEJUHATUS

Riias asuv Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (edaspidi „büroo“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 (1). Büroo peamine ülesanne on pakkuda Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametile (BEREC) professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid ning reguleerivate asutuste nõukogu juhtimisel koguda ja analüüsida teavet elektroonilise side kohta ning levitada liikmesriikide reguleerivates asutustes head reguleerimistava – näiteks ühiseid lähenemisviise, metoodikat ja juhiseid ELi reguleeriva raamistiku rakendamiseks.

Tabelis esitatakse büroo peamised arvandmed (2).

Tabel

Büroo peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	4,2	4,0
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	27	26

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning büroo järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda järgmist:

a)	büroo raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab büroo raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses büroo raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Büroo delegeeris need kohustused teenustaseme kokkuleppega komisjoni peaarvepidajale. Haldusdirektor kiidab büroo raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui komisjoni peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab büroo finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas büroo raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab büroo raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt büroo finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning büroo finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on büroo 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.

2013. aastal sõlmis büroo nelja-aastase raamlepingu ametialaste ürituste korraldamisteenuste lepingu. Büroo oli aga oma vajadusi alahinnanud ja lepingu maht oli ära kasutatud detsembriks 2014. Uue raamlepingu sõlmimiseks käivitati hankemenetlus aga alles augustis 2015. Vahepeal hankis büroo neid teenuseid samalt tarnijalt, kasutades ostutellimusi ja madala maksumusega lepinguid (läbirääkimistega hankemenetlused) (9). Sellistel viisidel hangitud teenuste kogusumma ületas kehtestatud piirmäära (10). Büroo oleks pidanud kasutama avatud hankemenetlust, mis võimaldab kõikidel huvitatud ettevõtjatel pakkumuse esitada.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Büroo eelarve täitmise aruanne on vähem üksikasjalikum kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema.

14.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 134 228 eurot ehk 44 % (2014. aastal 91 757 eurot ehk 40 %). Need ülekandmised on seotud põhiliselt teenustega, mille osutamine toimub pärast 2015. aastat.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(2) Büroo pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav büroo veebisaidil www.berec.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: büroo edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Hanke-eeskirjade kohaselt piirdub konkurents ostutellimuste puhul ühe kandidaadi ja madala maksumusega lepingute puhul kolmega.

(10) Sõlmitud lepingute kogusumma on ligikaudu 80 000 eurot, kuid delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 137 sätestatud piirmäär on 60 000 eurot.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2011	Büroo ei olnud veel vastu võtnud ega rakendanud kõiki sisekontrollistandardeid.	Lõpetatud
2013	2013. aastal ekspertide kulude hüvitamiseks tehtud 1 183 maksest tehti 1 078 hilinemisega. Ettenähtust hiljem tehtud maksete hilinemise keskmine kestus oli 2013. aasta esimesel poolel 78 päeva ning teisel poolel 33 päeva.	Lõpetatud
2014	Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr tõusis 98 protsendile (2013. aastal 87 %). Üle kantud kulukohustustega kaetud assigneeringute summa suurenes aga 23 %, moodustades 0,9 miljonit eurot (2013. aastal 13 % ehk 0,5 miljonit eurot). See on eelkõige seotud põhitegevusega (III jaotis), nagu elektroonilise side pooleliolevad uuringud.	Ei kohaldata
2014	Eelarvevahendite ümberpaigutuste suur arv muutis oluliselt esialgse eelarve ülesehitust: I jaotis (personalikulud) vähenes 17 %, II jaotis (halduskulud) 44 % ja III jaotis (tegevuskulud) 60 %. Selle peamine põhjus oli pooleliolevate uuringute rahastamine.	Lõpetatud
2014	2014. aasta eelarves ette nähtud eraldis, mille pidid moodustama BERECi vaatlejastaatusega EFTA (1) riikide reguleerivate asutuste osamaksed, ei realiseerunud, kuna puudusid kokkulepped EFTA riikidega.	Alustamata

(1) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

AMETI VASTUS

12.	BERECi büroo tänab kontrollikoda hankemenetluste kavandamise põhjaliku analüüsi ja parandusettepanekute eest. BERECi büroo vaatab läbi olemasolevad hankemenetluse eeskirjad ja uurib, kuidas praegust detsentraliseeritud hankeskeemi tõhustada.

13.

BERECi büroo võtab teadmiseks kommentaari, mille kohaselt erineb auditeeritud eelarve täitmise aruanne detailsuse tasemelt enamiku muude ametite aruannetest, mis viitab ametite eelarvearuandluse selgete juhiste vajadusele. BERECi büroo, kes kooskõlas raamfinantsmäärusega on peaarvepidaja rollis kasutanud Euroopa Komisjoni peaarvepidajat, on arvamusel, et detailsuse eri tase tuleneb komisjoni aruandluse tavadest ja soovist vältida kahes eri aruandes paljus sarnast teavet. BERECi büroo kohustub järgmisel eelarveaastal järgima kõiki ametite eelarvearuandluse juhiseid, kui sellised juhised avaldatakse.

14.

BERECi büroo võtab teadmiseks eelarve haldamist käsitleva kommentaari II jaotise halduskulude kulukohustuste assigneeringute kohta.

Need ülekandmised on põhiliselt seotud selliste teenustega, mille osutamine toimub pärast 2015. aastat ja mis tulenevad BERECi büroo eelnevalt kavandatud tavapärastest toimingutest.

BERECi büroo on seadnud eesmärgiks 2016. aastal halduskulude kulukohutuste assigneeringute ülekandmise määra vähendada.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/27

ARUANNE

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2016/C 449/04)

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (1). Keskuse ülesandeks on pakkuda kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele, kes keskuse teenuseid soovivad, nende toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	56,3	49,6
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	216	218

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses keskuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab keskuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab keskuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab keskuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt keskuse finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning keskuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Keskusel puudub talitluspidevuse kava. Sellest tingituna ei täideta sisekontrollistandardit nr 10 (9).

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

2015. aasta lõpus oli keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht 38,3 miljonit eurot (2014. aasta lõpus 44 miljonit eurot) ja reservide suurus 34 miljonit eurot (2014. aasta lõpus 40,4 miljonit eurot). See kajastab hindade langust 2015. aastal.

14.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 2 miljonit eurot ehk 29 % (2014. aastal 1,5 miljonit eurot ehk 24 %). Ülekandmised puudutasid peamiselt 2015. aastal üüritud lisapindade remonti ja 2015. aasta lõpu seisuga veel osutamata IT-teenuseid.

15.

Keskus tühistas 5,9 miljoni euro ulatuses (12 %) 2015. aasta lõpu seisuga kehtinud assigneeringuid. Tühistamised on tingitud koosseisuväliste tõlkijatega seotud kulude ülehindamisest.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(2) Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.cdt.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Keskuse sisekontrollistandardid põhinevad komisjoni kehtestatud võrdväärsetel standarditel.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

Alates 2012. aastast (liidetud)

Alates 2012. aastast on keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht, eelarvetulem ja reservid olnud liiga suured. See näitab, et keskuse hindu oleks võimalik vähendada.

Lõpetatud

2012

2012. aastal kontrollikoja auditeeritud 20 ELi ameti asutamismäärustes sätestatakse, et ametid peavad oma kõigi tõlkevajaduste rahuldamiseks kasutama keskuse teenuseid (keskuse asutamismääruses sätestatakse sama nõue veel nelja ameti jaoks). Teised ametid ei ole kohustatud keskuse teenuseid kasutama. Mittetehniliste dokumentide tõlkimiseks võiksid ametid kulude vähendamiseks kasutada kohalikke teenusepakkujaid. Kontrollikoda on seisukohal, et seadusandja peaks kaaluma kõigile ametitele sellise valikuvõimaluse andmist.

Alustamata

KESKUSE VASTUS

12.	Tegevuse mõju analüüsi lõpetamise järel kinnitas keskuse juhatus 2016. a teises kvartalis koos talitluspidevuse dokumentide läbivaatusega talitluspidevuse strateegia ja jooksva talitluspidevuse kava.

13.

Keskus on astunud mitmeid samme, et vähendada eelarve ülejääki. Kõigepealt vähendas keskus 2015. aasta dokumenditõlke hinda 6,8 % võrra ja kaubamärgitõlke hinna fikseeritud osa 1 miljoni euro võrra.

Teiseks, et vältida tulevast eelarve ülejääki, alustas keskus eelneva aasta eelarve ülejäägi automaatset tagasimaksmist klientidele, kui ülejääk ületab 1 miljonit eurot. Selle uue mehhanismi alusel maksis keskus 2015. aastal klientidele tagasi 2014. aasta eelarve ülejäägi 2,6 miljonit eurot.

Kolmandaks on 2017.–2019. aasta programmi kavand koostatud defitsiidiga ja edasine hinnastabiilsuse reservi vähendamine on kujundatud järgmiselt: 2017. aastal vastavalt -3,9 miljonit, 2018. aastal -3,0 miljonit ja 2019. aastal -3,2 miljonit eurot.

14.	Keskus võtab arvesse kontrollikoja tähelepaneku ja jätkab meetmete rakendamist, mis parandavad eelarve planeerimist ja süsteemide järelevalvet. Ülekandmised tulenevad põhiliselt mitmeaastastest IT-projektidest ja lisapindade remondist.

15.	Keskus jälgib tähelepanelikult koosseisuväliste tõlgete kulude muutusi. Seetõttu põhinevad 2016. aasta ja tulevaste perioodide eelarve prognoosid kaasajastatud andmetel ja kogu aasta vältel jälgitakse hoolikalt nii paranduseelarvete kui ka tulevaste aastate eelarvete kulusid.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/32

ARUANNE

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2016/C 449/05)

SISSEJUHATUS

Thessaloníkis asuv Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (1). Keskuse peamine eesmärk on edendada kutseõppe arendamist Euroopa Liidu tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on keskusel ülesanne koostada ja levitada dokumente kutseõppe süsteemide kohta.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	18,4	18,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	120	123

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses keskuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab keskuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab keskuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 477 994 eurot ehk 28 % (2013. aastal 425 877 eurot ehk 24 %). See tulenes põhiliselt suurest hulgast võrgu- ja IT-varustusest keskuse remonditud ruumide sisustamiseks, mida ei olnud veel paigaldatud või mille eest ei olnud 2015. aasta lõpuks veel arvet esitatud.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Kreeka riigi poolt keskusele eraldatud hoone on ehitatud aktiivsele ebastabiilsele pinnasele, mis on tekitanud hoonele struktuurilist kahju. Kreeka ametiasutused tegid parandustöid ja tugevdasid hoone struktuuri. Parandustööd lõpetati 2015. aastal. Lisaks tegeleb keskus praegu mitmesuguste ohutusküsimustega, mis on seotud hoone konstruktsiooniga. Eelkõige puudutab see hoone klaasfassaadi ning keskuse konverentsiruumide katuseaknaid. See mõjutab keskuse ruumide kasutusvõimalusi.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2) Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.cedefop.europa.eu

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

KESKUSE VASTUS

12.

Cedefop jätkab oma vahendite kasutamist tulemuslikult ja tõhusalt ning keskuse eelarve täitmise määr on 98,5 %. 2015. aastasse ülekantud 425 877 eurost tühistati vaid 17 068 eurot (ehk 4 %).

2015. aastal oli Cedefopil võimalik kasutada ka täiendavaid sääste, mille põhjuseks oli palkade korrigeerimisteguri kohandamine 83,8 %-lt 79,9 %-le. Kohandamisest teatati keskusele alles novembris 2015. Seetõttu tehti väljamakse 2016. aastal, kuigi Cedefop sai neid vahendeid kasutada juba enne aasta lõppu.

13.

Hoone struktuuri tugevdamine ja remonditööd viidi 2015. aastal lõpule (1) ja need osutusid tõhusaks, mida tõendab hiljutine pragude mõõtmine spetsiaalse mõõdikuga (aprill 2016), mis näitas väga väikest nihet ja seega suurenenud stabiilsust. Stabiilsuse seireks ja nihkemäära mõõtmiseks on Cedefop paigaldanud kõik vajalikud süsteemid (kaldemõõdikud). 2014. aastal sõlmiti ka hoone nihkumise vastane kindlustus. Kokkuvõttes võib öelda, et hoone struktuurilisi kahjustusi on mitmekülgselt parandatud ja need on praegu tühised.

Nagu kontrollikoda märkis, tegeleb Cedefop hetkel mitmesuguste ohutusküsimustega, mis on seotud hoone klaasfassaadi ja keskuse konverentsiruumide katuseakendega, millel on kiiresti süvenevad ilmsed kulumisjäljed. See tuleneb klaasfassaadi ja katuseakende ehitusviisist ega ole seotud hoone paiknemisega aktiivsel ebastabiilsel pinnasel. Nende probleemide kõrvaldamiseks sõlmiti 1. juunil tööleping ning ruumid on kavakohaselt 2016. aasta augusti lõpus taas kasutusvalmis.

Tööde valmimisel peaksid mainitud ohutusprobleemid olema seega täielikult kõrvaldatud.

(1) Kogukulu: umbes 1 700 000 eurot, mille tasus täielikult Kreeka valitsus.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/36

ARUANNE

Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastusega

(2016/C 449/06)

SISSEJUHATUS

Budapestis asuv Euroopa Politseikolledž (edaspidi „kolledž“) asutati nõukogu otsusega 2000/820/JSK, mis tunnistati 2005. aastal kehtetuks ja asendati nõukogu otsusega 2005/681/JSK (1). Kolledži ülesanne on toimida võrgustikuna ja ühendada liikmesriikide politseinike koolitusasutusi, et koolitada politsei vanemametnikke vastavalt ühtsetele standarditele.

Tabelis esitatakse kolledži peamised arvandmed (2).

Tabel

Kolledži peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	8,9	8,8
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	43	45

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning kolledži järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	kolledži raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab kolledži raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses kolledži raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Kolledž delegeeris need kohustused teenustaseme kokkuleppega komisjoni peaarvepidajale. Direktor kiidab kolledži raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab kolledži finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas kolledži raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab kolledži raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt kolledži finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning kolledži finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on kolledži 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kolledži eelarve täitmise aruanne on vähem üksikasjalikum kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema.

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 212 456 eurot ehk 49 % (2014. aastal 383 940 eurot ehk 59 %). Ülekandmiste kõrge määr oli tingitud kolledži ümberpaigutamisest Ühendkuningriigist Ungarisse 2014. aasta septembris ja sellega seoses uute teenus- ja tarnelepingute sõlmimise vajadusest. Enamik nimetatud üheaastaste lepingute raames pakutavatest teenustest ei olnud veel 2015. aasta lõpuks osutatud.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(2) Kolledži pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav kolledži veebisaidil www.cepol.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: kolledži edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2012	2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest summas 1,7 miljonit eurot tühistati 2012. aastal 0,7 miljonit eurot (41,2 %). Peamiselt oli selle põhjuseks 2011. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (0,44 miljonit eurot ehk 62 % tühistatud ülekandmistest).	Ei kohaldata
2013	2012. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringutest summas 1,7 miljonit eurot tühistati 2013. aastal 0,3 miljonit eurot (17,6 %). Peamiselt oli selle põhjuseks 2012. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (0,21 miljonit eurot ehk 70 % tühistatud ülekandmistest). See näitab, et toetusesaajatelt on vaja koguda aasta lõpus täpsemaid andmeid tegelike kulude kohta.	Ei kohaldata
2013	Kolledži värbamismenetlused ei ole ikka veel täielikult läbipaistvad. Valikukomisjoni liikmetele mõeldud suunised valikukriteeriumide järjepidevaks hindamiseks ei olnud piisavalt selged, erialase töökogemuse alased nõuded ei olnud alati kooskõlas kolledži personalieeskirjade rakenduseeskirjadega ning värbamismenetlused olid puudulikult dokumenteeritud.	Lõpetatud
2014	2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr oli kõrge – 129 828 eurot ehk 15 %, peamiselt projekti Matrix tühistamise (15 090 eurot) ning 2013. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksema summa tõttu (57 285 eurot). Projekt Matrix tühistati algetapis, sest see ei vastanud põhitegevuse vajadustele. Seda oleks saanud vältida, kui kolledž oleks teinud asjakohase kasutajate analüüsi. Toetuskulude liiga suureks hindamine näitab, et kolledži toetusesaajatelt tuleb koguda täpsemat teavet.	Ei kohaldata
2014	2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 383 940 eurot ehk 59 % (2013. aastal 145 414 eurot ehk 30 %). See tulenes põhiliselt suurest hulgast tellitud mööblist, IT teenustest ja nõutavatest hooldustöödest kolledži uute ruumide jaoks, mis olid 2014. aasta viimaseks kvartaliks küll tellitud, kuid ei olnud veel osutatud/mille eest ei olnud veel makstud (kolledži kolimine Budapesti viidi lõpule oktoobris 2014).	Ei kohaldata

KOLLEDŽI VASTUS

12.

Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. CEPOL, kes kooskõlas raamfinantsmäärusega on peaarvepidaja rollis kasutanud Euroopa Komisjoni peaarvepidajat, on arvamusel, et detailsuse eri tase tuleneb komisjoni aruandluse tavadest ja soovist vältida kahes eri aruandes suuresti sarnase teabe esitamist. CEPOL toetab komisjon kavatsust koostada 2016. aasta aruandlusperioodiks asutustele eelarvearuandluse suunised.

13.

Kolledž võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. II jaotise (halduskulud) ülekandmiste määr on kõrge, kuid õigustatud, võttes arvesse lepingute uuendamist ja tasumata arveid aasta lõpus. CEPOL on parandanud eelarvehaldust ning teeb kõik, et veelgi suurendada kooskõla finantsmääruses sätestatud eelarve aastasuse põhimõttega.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/41

ARUANNE

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

(2016/C 449/07)

SISSEJUHATUS

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus-ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“) asutati 1. jaanuaril 2005 (Rahvatervise Programmi Täitevamet – PHEA – ajavahemikul 2005–2008, Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – EAHC – perioodil 2008–2013 ning Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet – CHAFEA – alates 1. jaanuarist 2014) (1). Rakendusamet asub Luxembourgis ning see loodi perioodiks kuni 31. detsember 2024. Rakendusamet rakendab ELi terviseprogrammi, tarbijaprogrammi ja algatust „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“.

Tabelis esitatakse rakendusameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Rakendusameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	7,2	7,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	49	49

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt rakendusameti finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning rakendusameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Rakendusamet kandis järgmisse aastasse üle 0,5 miljonit eurot (36,4 %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,1 miljonit eurot ehk 13 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt rakendusameti kontoripinna suurendamise ja kontoriruumide sisustamisega (0,3 miljonit eurot).

13.

Rakendusamet kandis järgmisse aastasse üle 0,9 miljonit eurot (52 %) III jaotise (rakendusameti tegevusega seotud kulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2014. aastal 0,9 miljonit eurot ehk 50 %). Ülekandmiste peamiseks põhjuseks on asjaolu, et komisjon avaldas rakendusameti töökava hilinemisega, 2015. aasta juunis.

14.

Rakendusamet tühistas 2015. aastasse tehtavatest ülekandmistest 0,2 miljonit eurot ehk 18 % (2014. aastal 0,1 miljonit eurot ehk 14 %), mis viitab puudustele eelarve planeerimises.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Komisjoni otsus 2013/770/EL (ELT L 341, 18.12.2013, lk 69).

(2) Rakendusameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on veebisaidil http://ec.europa.eu/chafea/ .

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: rakendusameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest, eelarve täitmise aruannetest ja nende lisast.

(5) Rakendusameti finantsmääruse artiklid 38–42.

(6) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Rakendusameti finantsmääruse artiklid 87–92.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli suur III jaotises (rakendusameti tegevusega seotud kulud): 0,9 miljonit eurot (2013. aastal 1,0 miljonit eurot) ehk 50 % (2013. aastal 43 %) kulukohustustega seotud assigneeringutest. Selline ülekandmiste kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, kuid see on seotud 2014. aastal saadud teenustega (0,6 miljonit eurot) ning iga-aastaste lepingutega, mis hõlmavad osaliselt aastat 2015 (0,3 miljonit eurot).

Ei kohaldata

AMETI VASTUS

12.	Ametil ei ole kontrollikoja märkuste kohta rohkem tähelepanekuid.

13.	Ametil ei ole kontrollikoja märkuste kohta rohkem tähelepanekuid.

14.	Amet on kontrollikoja märkustega nõus. Amet teeb kõik endast oleneva, et veelgi vähendada ülekandmiste määra ja C8 tühistamismäära.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/46

ARUANNE

Ühenduse Sordiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/08)

SISSEJUHATUS

Angers’is asuv Ühenduse Sordiamet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/94 (1). Ameti peamine ülesanne on registreerida ja läbi vaadata taimesortidega seotud liidu tööstusomandi kaitse taotlused ning tagada, et liikmesriikide pädevate asutused viivad läbi vajalikud uuringud.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	14,7	14,7
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	45	46

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Juhataja kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 395 882 eurot ehk 28 % (2014. aastal 394 599 eurot ehk 30 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT projekte (134 030 eurot), lähetuskulusid (96 368 eurot) ja siseauditit puudutavate kuludega (82 070 eurot), millega seotud teenused osutatakse ja arved esitatakse 2016. aastal.

13.

2015. aasta eelarvesse tehtud ülekandmiste tühistamise määr oli kõrge II jaotises – 20 % (2014. aastal 26 %) ja viitab kavandamisalastele puudustele.

MUUD KOMMENTAARID

14.

Kaebustega seotud menetluskulud pidid olema põhimõtteliselt kaetud kaebuste esitamise lõivuga (8). Nimetatud lõiv kattis aga vaid väikese osa tegelikest kuludest. 2015. aastal oli kaebuste esitamise lõivust saadud tulu 11 000 eurot (2014. aastal 12 500 eurot), samas kui apellatsioonikomisjoni liikmete kulud olid ca62 037 eurot (2014. aastal 80 114 eurot).

15.

31. detsembri 2015. aasta seisuga oli üle 90 päeva maksmata lõivude (enamjaolt kehtivusaasta lõivud) summa 240 766 eurot. Amet ei kasutanud kõiki enda finantsmääruses sätestatud võimalusi saamata lõivude sissenõudmiseks, nt sundtäitmise abil (9).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.cpvo.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Ameti finantsmääruse artiklid 38–42.

(7) Ameti finantsmääruse artiklid 87–92.

(8) Komisjoni määruse nr 1238/95 (EÜT L 121, 1.6.1995, lk 31) põhjendused.

(9) Ameti finantsmääruse artikkel 53.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Enamiku maksete tegemiseks kasutab amet elektroonilisi pangakanaleid. Peaarvepidaja või üks tema kahest asetäitjast allkirjastab maksed elektrooniliselt. Protsessi käigus ei nõuta teise inimese allkirja – ameti jaoks kujutab see endast finantsriski.

Alustamata

2014

Kuigi amet alustas tegevust 1995. aastal, ei ole endiselt allkirjastatud ameti ja selle personali töötingimusi täpsustavat tegevuskoha lepingut ameti ja asukohariigi vahel.

Pooleli

AMETI VASTUS

12.	Amet võtab arvesse kontrollikoja märkusi II jaotise ülekandmiste kõrge määra kohta ja leiab, et ülekandmised olid õigustatud.

13.	Amet võtab arvesse kontrollikoja märkusi 2014. aasta ülekandmiste tühistamise kohta.

14.	Amet kohaldab komisjoni määrusega (EÜ) nr 1238/95 ettenähtud kaebuste esitamise lõivu, mis on 1 500 eurot.

15.	Amet võtab arvesse märkusi maksmata lõivude kohta. Kuigi Ühenduse Sordiameti alusmääruses on sätestatud makseviivised, uurib amet enne selle võimaluse kasutamist muid võlgnetavate summade kulutõhusama väljanõudmise viise.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/51

ARUANNE

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/09)

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (edaspidi „amet“) asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL, (1) millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ. Amet juhib komisjoni poolt heaks kiidetud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seonduvaid programme, mis hõlmab ka tehniliste projektide üksikasjalikku elluviimist.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	46,9	46,9
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	437	441

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgmised kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (toetus ameti tegevusele) – 2,8 miljonit eurot ehk 50 % (2014. aastal 3,2 miljonit eurot ehk 56 %). See tuleneb peamiselt käimasolevatest projektiaudititest (1 miljon eurot), IT-teenustest (0,8 miljonit eurot), teabevahetuse ja väljaannetega seotud teenustest (0,5 miljonit eurot) ja tõlketeenustest (0,2 miljonit eurot), mis telliti 2015. aastal, kuid mis olid aasta lõpu seisuga veel tasumata või mis osutatakse alles 2016. aastal.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eacea.ec.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

(6) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr oli kõrge – 98 % (2013. aastal 97 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge (56 % ehk 3,2 miljonit eurot) ka III jaotises (toetus ameti tegevusele) (1). See tulenes 2014. aastal osutatud, kuid aasta lõpu seisuga veel tasumata IT-teenustest (1,2 miljonit eurot), käimasolevatest projektiaudititest (1 miljon eurot) ja ameti poolt hallatavate uute programmidega seotud teabevahetusest, väljaannetest ja tõlketeenustest (0,9 miljonit eurot).

Ei kohaldata

(1) Ameti eelarve ümberstruktureerimise tulemusel lisandus 2014. aastal III jaotis „toetus ameti tegevusele“.

AMETI VASTUS

Amet võtab kontrollikoja märkused teadmiseks. Amet jätkab jõupingutusi, et piirata ülekandmiste määra.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/56

ARUANNE

Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/10)

SISSEJUHATUS

Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“ või „EASA“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002, (1) mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 216/2008 (2). Amet täidab lennundusohutuse valdkonnas konkreetseid reguleerivaid ja täidesaatvaid ülesandeid.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	162,3	185,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	740	779

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (9) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 4,4 miljonit eurot ehk 20,2 % (2014. aastal 3,6 miljonit eurot ehk 22 %) ning III jaotises (tegevuskulud) – 2 miljonit eurot ehk 32,0 % (2014. aastal 2 miljonit eurot ehk 38,1 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-arendustega, mis telliti aasta lõpupoole, ning eeskirjade koostamise ja teadusuuringute projektidega, mis jätkuvad ka pärast 2015. aastat.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(3) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.easa.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(8) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	2012. aastal läbi viidud hankeprotseduuride tulemusel tellis EASA osa oma sertifitseerimistegevusest allhankena valitud 14 riiklikult lennuametilt ja 10 kvalifitseeritud üksuselt. 2013. aastal kulutati kirjeldatud sertifitseerimistegevuse allhankeks ligikaudu 22 miljonit eurot. Riiklikelt lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksuselt sertifitseerimise tellimise protsessi ja selleks kasutatud kriteeriume kirjeldatakse ameti koostatud suunistes. Allhanke läbipaistvust saaks aga valikuprotsesside parema dokumenteerimise abil parandada (see hõlmab ka juhistes esitatud kriteeriumide alusel toimuvat hindamist). Sama kehtib ka paljude teiste madala maksumusega lepingute pakkujate edukaks kuulutamise kohta.	Lõpetatud
2013	Amet alustas tegevust 2004. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut ameti ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks ameti ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.	Pooleli
2014	Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge (97,1 %). Ameti kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr vähenes küll 7,2 miljonilt eurolt (7,7 %) 2013. aastal 5,9 miljoni euroni (6,2 %) 2014. aastal, ent II jaotise (halduskulud) ja III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli endiselt kõrge (vastavalt 3,6 miljonit eurot ehk 22 % ja 2,0 miljonit eurot ehk 38,1 %). Ehkki osaliselt tuleneb see ameti tegevuse mitmeaastasest iseloomust, ning kontrollikoja valimis sisaldunud ülekandmised olid nõuetekohaselt põhjendatud, on ülekandmiste nii kõrge määr vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Ei kohaldata
2014	Ameti hankemenetlusi tuleb parandada, eriti seoses raamlepingutega. 2014. aastal käivitati kolm menetlust liiga hilja, et asendada olemasolevad raamlepingud enne nende lõppemist. Tegevuse järjepidevuse tagamiseks pikendati kahte olemasolevat raamlepingut uute kehtima hakkamiseni. Ühel juhul käivitati lünga täitmiseks läbirääkimistega hankemenetlus. Lepingu esialgse kestuse muutmine mõjutab õiglast konkurentsi ning läbirääkimistega menetluse kasutamine ei olnud kooskõlas finantsmäärusega.	Ei kohaldata

AMETI VASTUS

13.

Alates 2012. aastast on amet oluliselt vähendanud ülekandmiste taset – II jaotises tasemelt 24 % tasemele 20,2 % ja III jaotises tasemelt 46,3 % tasemele 32 %. Ülekandmisi põhjendab, nagu täheldasid audiitorid, ameti tegevuse iseloom ja ülekandmiste tase on nüüd väga lähedal vastuvõetavale (vastavalt +0,2 % ja + 2 %). Sellele vaatamata püüab amet ülekandmisi veelgi vähendada.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/61

ARUANNE

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

(2016/C 449/11)

SISSEJUHATUS

Komisjoni rakendusotsusega 2013/771/EL, (1) millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/372/EÜ, (2) asutati Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“), mis asendab Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutust (EACI) ja on selle õigusjärglane 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024. EASME oluliselt laiendatud mandaadi kohaselt peab rakendusamet tihedas koostöös seitsme komisjoni peadirektoraadiga juhtima ELi tegevust teadusuuringute ja uuendustegevuse, VKEde konkurentsivõime, keskkonna ja kliimameetmete, merenduse ja kalanduse valdkondades ning eelmiste aastatega sarnaselt ka konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) teatavaid osi.

Tabelis esitatakse rakendusameti peamised arvandmed (3).

Tabel

Rakendusameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	24,5	36,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	283	373

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgmised kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (programmide toetuskulud) – 4 miljonit eurot ehk 65 % (2013. aastal 2,6 miljonit eurot ehk 72 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt ekspertide teenuste osutamiseks (3 miljonit eurot) ja välisauditite tegemiseks (0,6 miljonit eurot) sõlmitud lepingutega, millest 0,8 miljonit eurot allkirjastati 2015. aasta lõpupoole. Need ülekandmised tehti põhiliselt 2016. aastal osutatavate teenuste jaoks.

13.

2015. aasta detsembris maksis rakendusamet 2,2 miljonit eurot enda käsutuses olevate pindade üüri ja nendega seonduvate kulude katmiseks aastal 2016. Nimetatud maksed tehti rakendusameti 2015. aasta eelarvest, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega (9).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.

(2) ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

(3) Rakendusameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav rakendusameti veebisaidil www.ec.europa.eu/easme/.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: rakendusameti edastatud andmed.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

(7) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

(9) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6) artikkel 7.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	Ehkki 2013. aasta eelarve täitmise määrad olid rahuldavad, näitab 2012. aastast üle kantud ja 2013. aastal tühistatud assigneeringute suurus (215 000 eurot ehk 19 % ülekandmistest) puudusi täitevasutuse eelarve planeerimises ning on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Tühistatud summade näol on peamiselt tegemist esialgsete kulukohustustega, mis on võetud jooksvate halduskulude katmiseks.	Lõpetatud
2014	2013. aastast üle kantud ja 2014. aastal tühistatud assigneeringute osakaal (260 209 eurot ehk 20 % ülekandmistest (2013. aastal 19 %)) näitab, et eelarvelisi vajadusi hinnati 2013. aasta lõpus üle ja olukord oli sama ka eelneval aastal.	Lõpetatud
2014	Kuigi rakendusameti eelarvet muudeti ja vähendati 3 miljoni euro võrra septembris 2014, kattis rakendusamet kulukohustustega vaid 91 % vähendatud eelarve assigneeringutest. Eelarve madal täitmismäär oli tingitud peamiselt rakendusameti laiendatud mandaadiga seonduvatest organisatsioonilistest ja tegevusalastest probleemidest, mis tekkisid lisaprogrammide ja ülesannete elluviimisel tihedas koostöös komisjoniga. Vaatamata sellele osutab eelarve oluline alakasutus vajadusele parandada rakendusameti eelarve planeerimist.	Pooleli (1)
2014	Seda näitab ka 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega kaetud assigneeringute suur ja suurenenud summa, mis oli 3,8 miljonit eurot ehk 17 % (2013. aastal 1,3 miljonit eurot ehk 8 %), mis puudutas peamiselt III jaotist (programmide toetuskulud) ja mille summa oli 2,6 miljonit eurot ehk 72 % (2013. aastal 0,6 miljonit eurot ehk 35 %), mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.	Pooleli

(1) Kui punktis 14 nimetatud maksed välja arvata, oli 2015. aastal eelarve täitmise määr madal – 93 %.

RAKENDUSAMETI VASTUS

12.	Rakendusamet võttis 2015. aastal meetmeid, et vähendada assigneeringute ülekandmist 2016. aastasse. Auditilepingutest tulenevate kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmine ei nõua parandusmeetmeid, sest seda õigustab nende olemus.

13.

Rakendusamet planeeris eelarves vajalikud summad, arvestades võimalikku kolimist uude hoonesse. Need suured summad muutusid kättesaadavaks, kui Brüsselis asuv infrastruktuuri- ja logistikaamet kolimise ootamatult tühistas. Peale selle täiustas rakendusamet palgaarvutuse metoodikat ja vaatas läbi kõikide palgaastmete keskmised palgamäärad, mis mõjutas samuti üldist eelarvet. Ülejäägi vähendamiseks võeti mitu meedet, kuid pärast EASME juhtkomitee liikmetega konsulteerimist otsustas rakendusamet majandusliku tõhususe põhimõttest lähtudes rahastada sellest ülejäägist erandkorras praeguse hoone rendi- ja teenuskulusid järgmisel eelarveaastal.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/66

ARUANNE

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/12)

SISSEJUHATUS

Vallettas asuv Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi „amet“ või „EASO“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (1). Ameti ülesanne on toetada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. See loodi eesmärgiga tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes, et liikmesriigid suudaksid paremini täita ELi ja rahvusvahelisi kohustusi pakkuda kaitset neile, kes seda vajavad. Amet on Euroopa varjupaigavaldkonna ekspertkeskus. Samuti toetab amet liikmesriike, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	15,6	15,9
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	79	93

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge nimetatud ajavahemikus vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2015 raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Amet võttis kulukohustusi üksnes summas 14,5 miljonit eurot ehk 93,7 % heakskiidetud eelarvest (2014. aastal 12,4 miljonit eurot ehk 84,7 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 076 583 eurot ehk 36,9 % (2014. aastal 635 492 eurot ehk 28,7 %). See tulenes peamiselt 2015. viimases kvartalis tellitud IKT arendusega seotud konsultatsiooniteenustest (0,4 miljonit eurot) ja investeeringutest IT-taristusse (0,3 miljonit eurot), võttes arvesse kavandatavat uute töötajate värbamist vastavalt eelarvepädevate institutsioonide 2015. aasta lõpus tehtud otsusele ametikohtade loetelu pikendada.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Ameti direktor kiitis 2015. aasta novembris heaks ajutiste ja lepinguliste töötajate töölevõtmise uue korra. See lahendab enamiku kontrollikoja varasemates auditites tõstatatud probleemidest. Uue korra rakendamist kontrollitakse 2016. aastal, kui on kavas tööle võtta märkimisväärsel arvul uusi töötajaid.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.easo.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2012	Värbamismenetluste läbipaistvust tuleks parandada: puudusid tõendid selle kohta, et amet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud kaalud ja lävendid intervjuule kutsumiseks ja reservnimekirja kandmiseks või et kirjalike testide ja intervjuude küsimused oleksid olnud kehtestatud enne avalduste hindamist.	Pooleli
2013	Kõikide tehtud maksete hulgast tehti 446 (18 %) makset pärast finantsmäärusega sätestatud tähtaega. Maksed hilinesid keskmiselt 21 päeva.	Alustamata (1)
2013	16 sisekontrollistandardist 6 ei ole veel täielikult rakendatud.	Pooleli (2)
2013	Värbamismenetluste läbipaistvust tuleks parandada: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist, mis suurendab riski, et avaldused mõjutavad küsimuste kehtestamist; valikukomisjonid ei andnud alati punkte kõikidele vaba ametikoha teates esitatud valikukriteeriumitele; valikukomisjoni liikmete allkirjastatud huvide konflikti puudumise deklaratsioonides loetakse potentsiaalseks huvide konfliktiks ainult isiklikku suhet ja jäetakse täielikult välja ametialased suhted; ühe konkreetse värbamismenetluse puhul täheldati lahknevust vaba ametikoha teates sisalduva valikukriteeriumi ja vastava tõendatud töökogemuse aastate arvu puudutava valikukriteeriumi vahel.	Pooleli
2014	Ameti eelarve haldussüsteemis (ABAC) kanti 2014. aastal üle eelarvelisi kulukohustusi kogusummas 1,3 miljonit eurot, mis ei olnud juriidiliste kohustustega kaetud. See on finantsmäärusega vastuolus. Pärast kontrollikoja auditit otsustas amet eeskirjadevastased ülekandmised korrigeerida ja see kajastus ameti 2014. aasta lõplikus aastaaruandes. Kuna 2014. aasta eelarveperiood oli juba suletud, ei olnud seda enam võimalik korrigeerida ja see tuleb teha 2015. aasta eelarveperioodil.	Ei kohaldata
2014	1 062 makset (28,6 %) kõigist sooritatud maksetest tehti pärast finantsmäärusega sätestatud ajapiiranguid. Maksed hilinesid keskmiselt 24 päeva.	Alustamata
2014	2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud liigendamata assigneeringute 689 875 euro suurusest summast tühistati 2014. aastal 146 417 eurot (21,2 %) (2013. aastal 16,5 %). Selline olukord viitab puudustele eelarve planeerimises ning on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Tühistamised on põhiliselt seotud ajutiste tööjõuteenuste tellimise ja töötajate koolituskursuste korraldamise ning haldusalaste tugiteenuste ja tõlkekuludega.	Ei kohaldata
2014	Amet kasutas kulukohustuste assigneeringutest ära ainult 12,4 miljonit eurot ehk 84,7 % heakskiidetud eelarvest (2013. aastal 10,5 miljonit eurot ehk 87,3 %). 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 608 848 eurot (27,9 %) (2013. aastal 540 269 eurot ehk 30,7 %) ja oli põhiliselt seotud 2014. aastal osutatud nõustamis- ja IT-alaste konsultatsiooniteenustega, mille eest arved esitatakse või tasutakse alles 2015. aastal.	Ei kohaldata
2014	Ameti tööjõu voolavus on suur – 2014. aastal lahkus ametist 14 töötajat, sh neli juhtivtöötajat. Tööjõu suur voolavus ohustab oluliselt iga-aastases ja mitmeaastases tööprogrammis kehtestatud eesmärkide saavutamist.	Pooleli
2014	Tegevdirektori otsuse kohaselt liigitatakse EASO korraldatud kohtumistel osalejate hüvitamisele kuuluvad kulud kolme kategooriasse (A, B või C). 2014. aastal oli kohtumistel osalejatele hüvitatud kulude kogusumma 997 506 eurot. A-kategooria osalejad, kes peaksid kohtumistel täitma eriülesandeid, saavad reisikulude ja päevarahade kindlasummalist hüvitist, kuid B-kategooria osalejatele makstakse vaid reisikulude kindlasummalist hüvitist. C-kategooria osalejatele ei ole hüvitisi ette nähtud. A-kategooria hüvitiste saajate arv suurenes 61 protsendilt 2013. aastal 69 protsendile 2014. aastal. Puuduvad dokumendid, mis õigustaksid osalejate kolme kategooriasse liigitamist.	Pooleli (3)

(1) 2015. aastal tegi amet 1 024 makset (29,2 %) kõigist sooritatud maksetest pärast finantsmäärusega sätestatud tähtaega. Maksed hilinesid keskmiselt 29 päeva.

(2) 2015. aasta lõpus ei olnud üht sisekontrollistandardit veel rakendatud.

(3) 2015. aastal oli kohtumistel osalejatele hüvitatud kulude kogusumma 987 515 eurot. A-kategooria hüvitiste saajate arv vähenes 69 protsendilt 2014. aastal 52 protsendile 2015. aastal.

AMETI VASTUS

13.

Ülekandmised olid varem planeeritud ja igati põhjendatud, arvestades EASO rolli migratsioonikriisis, mille tõttu eelarvepädev institutsioon suurendas 2016. aastaks oluliselt EASO eelarvet ja personali. Sellest tulenevalt valmistus EASO 2015. aasta lõpus lisapersonali (30 ajutise teenistuja) vastuvõtuks, hankides vajalikke kaupu ja teenuseid.

14.	EASO võtab arvesse kontrollikoja üldiseid tähelepanekuid ja teeb omalt poolt kõik, et kehtestada täiesti läbipaistev värbamiskord EASO uue värbamispoliitika rakendamise kaudu. Alates novembrist 2015 korraldatud värbamismenetlustes on parandatud eelmistes auditites tõstatatud probleemid.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/72

ARUANNE

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2016/C 449/13)

SISSEJUHATUS

Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1093/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ning tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	33,6	33,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	146	156

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning asutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt asutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Muud küsimused – bilansipäevajärgne sündmus

11.

23. juunil 2016 hääletasid Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust lahkumise poolt. Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 50 sätestatakse, et liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule ning liit räägib selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord. Londonis (Ühendkuningriigis) paikneva asutuse raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati nimetatud aruande allkirjastamise kuupäeval kättesaadavate andmete alusel, kui referendumi tulemused ei olnud veel teada ja artikli 50 käivitamiseks ei olnud veel ametlikku taotlust esitatud (9).

12.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 487 794 eurot ehk 28 % selle jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest (2014. aastal 3 431 070 eurot ehk 48 %). Need hõlmavad ühte asutuse uue hoone maksumuse veel tasumata osa pealt maksmata käibemaksuga seotud lahendamata küsimust ja ühte Ühendkuningriigi hindamisameti poolt kinnisvaramaksu kohta esitatud arvet (kogumaksumusega 538 938 eurot).

14.

Puudusi täheldati IT vajaduste hindamises, eelkõige sisse ostetud teenuste puhul, mis mõjutab sellega seotud kulude haldamist asutuse eelarves.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

15.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2) Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav asutuse veebisaidil www.eba.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Asutuse raamatupidaja allkirjastas asutuse raamatupidamise aastaaruande 24. mail 2016.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Kõrgemate koolitasude katmiseks maksab asutus töötajatele, kelle lapsed käivad põhi- või keskkoolis, õppetoetust lisaks personalieeskirjades ettenähtud õppetoetusele (1). 2012. aastal maksti täiendavat õppetoetust kokku ligikaudu 76 000 eurot. Personalieeskirjades sellekohased sätted puuduvad ja seega ei ole toetused eeskirjadega kooskõlas.

Pooleli (2)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3 431 070 eurot ehk 48 % (2013. aastal 1 974 511 eurot ehk 35 %) ja oli peamiselt seotud asutuse kolimisega uutesse ruumidesse 2014. aasta detsembri keskel.

Ei kohaldata

(1) VII lisa artiklis 3 sätestatakse kahekordne põhitoetus, st 2 x 252,81 eurot = 505,62 eurot.

(2) 2015. aasta lõpu seisuga oli asutus sõlminud lepingud 20 kooliga 21st, kus töötajate lapsed õppisid.

ASUTUSE VASTUS

11.	Pangandusjärelevalve võtab kontrollikoja aruande teadmiseks.

13.	EBA teeb suuri pingutusi, et vähendada põhjendatud vajadustest tulenevaid ülekandmisi. Nimetatud ülekandmine oli põhjendatud.

14.

Sisseostetud teenuseid reguleerivad nõuetekohaselt sõlmitud raamlepingud. Nende teenuste kasutamist juhib EBA tööprogramm ning jälgib pidevalt IT- ja finantstalitus. EBA on veelgi parandanud oma hankemenetluste vajaduste hindamise dokumente. Võrreldes 2015. aastaks IT-kuludele eraldatud esialgsete eelarveassigneeringutega vähendas EBA aasta jooksul IT-assigneeringuid 4,3 % võrra.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/77

ARUANNE

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2016/C 449/14)

SISSEJUHATUS

Stockholmis asuv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „keskus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (1). Keskuse peamisteks ülesanneteks on haiguste ennetamise ja tõrje alaste andmete kogumine ja levitamine ning sellealaste teaduslike arvamuste esitamine. Samuti koordineerib keskus Euroopas selles valdkonnas koostööd tegevate asutuste tööd.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	60,5	58,5
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	277	260

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest, (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.

Kontrollikoda leidis mitmeid auditeeritud hankemenetluste läbipaistvust mõjutavaid puudusi, nagu keskuse iga-aastase tööprogrammiga selge seose puudumine, lepingute hinnangulise mahu ebapiisav põhjendamine ja pakkujate finantssuutlikkuse hindamisel finantssuutlikkuse alase võrdlusaluse (miinimummäära) puudumine.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Eelarve üldine täitmise määr oli 94 % (2014. aastal 99 %). Vähenemine on seotud Rootsis alates 1. juunist 2014 töötasudele kohaldatava väiksema koefitsiendiga ja töölevõtmiste viibimisega, mis tingis oodatust väiksemad personalikulud.

14.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 1,6 miljonit eurot ehk 23 % (2014. aastal 1,5 miljonit eurot ehk 25 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-riistvara ja tarkvara hankimisega (0,8 miljonit eurot) ning uute pindadega seotud kinnisvaraalaste konsultatsiooniteenustega (0,3 miljonit eurot), mille eest hakatakse maksma alles 2016. aastal.

15.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 7,5 miljonit eurot ehk 42 % (2014. aastal 8,1 miljonit eurot ehk 49 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt mitmeaastaste projektide (5 miljonit eurot) ja põhitegevust puudutavate IT-tugiteenustega (1,7 miljonit eurot), mis osutati ja mille eest maksti kavakohaselt.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(2) Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.ecdc.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

2012. aastal andis keskus teadusasutustele ja üksikisikutele toetust. Toetuste kogusumma oli 2012. aastal 752 000 eurot, moodustades 1,4 % tegevuskulude kogumahust. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev keskusepoolne kontroll seisneb väljamaksetaotluste ja toetusesaajatega lepingu sõlminud välisaudiitorite väljastatud kontrollitõendite dokumentaalses analüüsis. Keskus ei saa tavaliselt toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente. Kontrollimehhanismide tugevdamiseks võttis keskus vastu järelkontrollide strateegia ja planeeris selle rakendamist 2012. aastal. Keskusel õnnestus institutsioonidevahelise auditilepinguga ühineda aga alles kümme kuud kavandatust hiljem ning seetõttu pole 2012. aasta toetuste järelkontrolle veel tehtud. Keskus kogus kontrollikoja palvel tehingute kohta tõendavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse kontrollikoja auditeeritud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Lõpetatud

2014

Eelarve üldine täitmise määr oli kõrge – 99 % (2013. aastal 92 %). Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli samuti suhteliselt suur II jaotises (halduskulud) – 1,6 miljonit eurot ehk 25 % (2013. aastal 1,7 miljonit eurot ehk 26 %) – ning III jaotises (tegevuskulud) – 8,1 miljonit eurot ehk 49 % (2013. aastal 7,9 miljonit eurot ehk 44 %). II jaotise ülekandmised on peamiselt seotud kavandatud IT riist- ja tarkvara hankimisega (1 miljon eurot), mille eest tuleb tasuda alles 2015. aastal. III jaotise ülekandmised olid peamiselt seotud mitmeaastaste projektidega (4,7 miljonit eurot), põhitegevust toetavate IKT-toodetega (1,6 miljonit eurot), mille puhul toimus tegevuse elluviimine ja maksete tegemine vastavalt reaalsetele vajadustele, ning ekspertide konsultatsioonidega (1,2 miljonit eurot) 2014. aastal toimunud koosolekute korraldamiseks, mille eest oli aasta lõpu seisuga veel tasumata, ja 2015. aasta esimeses kvartalis toimuvate koosolekute korraldamiseks.

Ei kohaldata

KESKUSE VASTUSED

13.

Tänu ECDC hankeseire rakenduse juurutamisele 2016. aastal on seos hankemenetluste ja iga-aastase töökava vahel selgem. Iga 25 000 eurot ületava hankemenetluse korral nõutakse nüüd eelnevalt hinnangulise lepinguväärtuse põhjendamist. 2016. aastal kehtestati ka finantssuutlikkuse hindamise finantslävi.

14., 15., 16.

Keskus võtab kontrollikoja märkused teadmiseks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/82

ARUANNE

Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/15)

SISSEJUHATUS

Helsingis asuv Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (1). Ameti peamised ülesanded on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Samuti edendab amet ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite arendamist.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes (1))	113,2	115,1
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	587	572

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.

Amet hüvitab 50 % oma töötajate laste pikapäevarühma kuludest Helsingi Euroopa koolis. Hüvitise maksimumsumma on 1 000 eurot lapse kohta aastas ja 2015. aastal moodustas see kokku ligikaudu 95 000 eurot. Ameti direktor kiitis selle sotsiaalse meetme heaks 2008. aastal, kuid eelarvepädevaid institutsioone ei olnud sellest eelarvemenetluse raamistikus teavitatud (9).

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge IV jaotises (biotsiidide tegevuskulud) – 1,5 miljonit eurot ehk 74 %. Suurem osa neist puudutab ühte mahukat IT projekti (1,4 miljonit eurot). Seda alustati alles 2015. aasta teises pooles, kui projekti rahastamiseks oli eraldatud küllaldane summa teenustasudest laekunud tulu.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud isas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on ameti veebisaidil www.echa.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7) Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), artikkel 1.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Ameti 2014. aasta eelarve täitmise määr paranes võrreldes eelmise aastaga. 2014. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli III, IV ja V jaotises (tegevuskulud) 8,5 miljonit eurot ehk 35 % (2013. aastal 10,6 miljonit eurot ehk 46 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt kavandatud IT-arendusprojektide (4,5 miljonit eurot) mitmeaastasest iseloomust, 2014. aastal tellitud, kuid aasta lõpuks veel valmimata tõlgete maksumusest (0,5 miljonit eurot) ning ainete hindamisest, mille ettenähtud tähtaeg oli 2015. aasta (1,9 miljonit eurot).

Ei kohaldata

Ameti ühe uue tegevusega – biotsiidide määruse rakendamine – seotud kulud planeeriti põhimõtteliselt katta kõnealuste toodete registreerimistaotluste teenustasudest. 2014. aastal kogutud teenustasud katsid neist kuludest aga vaid 17 % ning ülejäänud osa rahastati liidu (6,3 miljonit eurot) ja EFTA riikide (0,2 miljonit eurot) poolt ameti eelarvesse tehtud osamaksetest (1).

Pooleli

(1) 2015. aastal kogutud teenustasud katsid 62 % kuludest.

AMETI VASTUS

12.	ECHA teavitab eelarvepädevaid institutsioone kõnealusest sotsiaalsest meetmest oma 2018.–2020. aasta programmdokumendis ja ECHA 2018. aasta finantsaruandes. Peale selle ajakohastab ECHA asjaomast eelarverida käsitlevaid märkusi oma 2016. aasta esimeses paranduseelarves.

13.	ECHA tunnustab Euroopa Kontrollikoja järeldust ning pöörab ka edaspidi tähelepanu sellele, et ülekandmised oleksid põhjendatud.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/87

ARUANNE

Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/16)

SISSEJUHATUS

Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab sellise vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	52,6	49,2
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	204	198

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgmised kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

12.

Hankemenetluste audit näitas, et amet oli sõlminud üheainsa töövõtjaga raamlepinguid, mille alusel ostetakse fikseeritud hinnaga konkreetseid teenuseid. Raamlepingute alusel ühelt pakkujalt fikseeritud hinnaga pakkumiste küsimine neutraliseerib hinnakonkurentsi ja suurendab sõltuvust konkreetsest töövõtjast. Amet peaks võimaluse korral sõlmima lepingud mitme tarnijaga ja hanked jälle konkurentsile avama või sõlmima lepingud konkreetsete teenuste hankimiseks.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.eea.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2012	2012. aastal andis amet kolme suurema toetusprogrammi (1) raames toetusi liitudele, mis koosnevad Euroopa keskkonnainstitutsioonidest ja -asutustest, ÜRO organisatsioonidest ja riiklikest keskkonnaorganisatsioonidest. Toetuse kogusumma oli 2012. aastal 11,9 miljonit eurot, moodustades 27 % tegevuskulude kogumahust. Toetusesaajate deklareeritud kulude hüvitamisele eelnev ametipoolne kontrollimine seisneb väljamaksetaotluste dokumentaalses analüüsis. Üldjuhul ei taotle amet toetusesaajatelt väljamaksetaotluses esitatud kuludest kõige suuremat osa hõlmavate personalikulude rahastamiskõlblikkust ja täpsust tõendavaid dokumente (2)	Lõpetatud
2013	2013. aastal andis amet viie suurema toetusprogrammi (3) raames toetusi konsortsiumitele, mis koosnevad Euroopa keskkonnainstitutsioonidest ja -asutustest, ÜRO organisatsioonidest ja riiklikest keskkonnaorganisatsioonidest. Toetuse kogusumma oli 2013. aastal 13,9 miljonit eurot, moodustades 31 % tegevuskulude kogumahust. Ameti tehtav eelkontroll seisneb väljamaksetaotluste dokumentaalses analüüsis. Pärast kontrollikoja eelmise aasta kommentaari tõhustas amet kontrolli toetusprogrammide raames deklareeritud personalikulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse üle, kuna need moodustavad suurima osa kuludest. Kontrolliti valimisse kuulunud toetusesaajate tööajatabeleid, et veenduda väljamaksetaotlustes esitatud palgakulude õigsuses, palgatõendeid aga ei nõutud. Kontrollikoja auditeeritud tehingute kohta koguti tõendavaid dokumente, mis andsid piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.	Lõpetatud
2012 ja 2013	[Toetusprogrammide raames hüvitamiseks esitatud] kulude kohapealset (järel)kontrolli toetusesaajate tasandil tehakse harva (4) Seepärast annavad olemasolevad kontrollimehhanismid vaid piiratud määral kindlust toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse kohta.	Pooleli (5)
2014	2014. aastal kuulutas amet välja teenuste pakkumise projektikonkursi võrdlusandmete komponendi jaoks IT ja geograafiliste teabesüsteemide konsultatsiooniteenuste pakkumiseks ja Euroopa Keskkonnaameti toetamiseks muu Copernicuse programmi tegevuse elluviimisel, ning selle kogumaht oli 1,7 miljonit eurot. Hanke tehniline kirjeldus ei sisaldanud ühte olulist pakkumuse osa – teadaolevad puudused. Selgem tehniline kirjeldus oleks muutnud hankemenetluse tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks.	Ei kohaldata
2014	Kuigi amet on toetuste puhul kasutusele võtnud uued eel- ja järelkontrollid, ei ole tõendamismenetlusi veel dokumenteeritud. Toetusesaajatele (Euroopa teemakeskused) on aga väljastatud kuluaruannete koostamise suunised.	Lõpetatud
2014	Auditeeritud toetustega seotud tehingutes leiti siiski puudusi. Ühe Euroopa teemakeskuse puhul oli kontrollija väljamaksetaotluses leidnud abikõlbmatuid kulusid, kuid eelarvevahendite käsutaja kiitis heaks kogu väljamaksetaotluses esitatud summa. Ühel teisel juhul maksti välja kogu väljamaksetaotluses sisalduv summa, kuigi enamik eelkontrolliks valitud partneritest ei olnud ametile nõutavaid dokumente esitanud.	Ei kohaldata
2014	Lisaks osales siseaudiitor nii eel- kui ka järelkontrollis – need ülesanded on teineteisega vastuolus. Tuleb märkida, et eelkontrollide süsteemi üle on kontrollikoja ja ameti vahel toimunud arutelud juba 2012. aastast alates.	Pooleli
2014	Amet on sõlminud teenuslepingu (sh elektronposti teenused) pilveteenuste pakkujaga, kasutades selleks informaatika peadirektoraadi hangitud institutsioonidevahelist lepingut. Lepingu tingimustes ei määratleta piisavalt ameti andmete asukohta. Töövõtja on jätnud endale õiguse edastada ilma ette teatamata ameti andmeid väljapoole Euroopa Liidu geograafilist territooriumi, nt latentsusaja probleemide käsitlemisel võib osutuda vajalikuks marsruutimisandmete kopeerimine erinevate piirkondade erinevatesse andmekeskustesse. Seetõttu ei ole amet taganud, et Euroopa Liidu privileegid ja immuniteedid (mis kehtivad ametile) oleksid kaitstud ning et teenusepakkuja austab täielikult ELi põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud eraelu puutumatust.	Alustamata (6)

(1) Euroopa teemakeskused, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire esialgsed toimingud (GIO).

(2) Teist liiki kulude kohta (st allhanked, varustuse soetamine) nõutakse toetavaid dokumente ja analüüsitakse neid.

(3) Euroopa teemakeskused, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI), üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) esialgsed toimingud (GIO ja GIO2), GMESi kohapealne koordineerimine (GISC) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA2).

(4) Aastatel 2011 ja 2012 tehti üks eelkontroll, et vaadata üle ühe toetusesaaja kontrollisüsteemid. Aastal 2010 tehti üks eelkontroll, et kontrollida ühe toetusesaaja deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust.

(5) Amet tegi kohapeal viiel korral Euroopa teemakeskustele tehtud maksete (eelarveaastad 2015, 2014 ja 2013) järelkontrolli.

(6) Peale lepingus muudatuste tegemist peab amet seda küsimust lahendatuks. Kontrollikoja hinnang nimetatud küsimusele sõltub kohtuasja Microsoft vs. Ameerika Ühendriigid (nr 14–2985-cv) oodatavast lahendist.

AMETI VASTUS

12.

Amet juhib tähelepanu asjaolule, et satelliidifotode tootmise ja analüüsi turul on konkurents küllaltki piiratud, sest seonduvates sektorites tegutsevad vaid vähesed teenuseosutajad ning hinnad on stabiilsed ja ühetaolised. Peale selle nõuavad kõnealuste teenuste tehniline olemus ja keerukus mitmesuguseid oskusteadmisi, mida turul tegutsevad teenuseosutajad saavad pakkuda vaid siis, kui nad koonduvad konsortsiumi. Seega oli üheainsa ettevõtjaga raamlepingu sõlmimine teadlik otsus, mis tugines reaalsete tegurite analüüsile, mitte hüpoteesidele.

Lisa, kommentaarid 2012. ja 2013. aasta kohta

Arvestades kontrollikoja kommentaare eelarveaastatel 2012 ja 2013 antud toetuste kohta, tehti viis kohapealset eelkontrolli seoses Euroopa teemakeskustele eelarveaastate 2013, 2014 ja 2015 eest tehtud maksetega. Nende kohapealsete kontrollide tulemusel, mis hõlmasid 20 % kõigi toetusesaajate kõigist deklareeritud personalikuludest, kuulutati 0,12 % kontrollitud kuludest toetuskõlbmatuks.

Alates maist 2014 Euroopa teemakeskustele kohaldatud EEA kontrollistrateegiaga tagati, et tõendavate dokumentide kogumisele keskenduv kontroll andis kindluse toetusesaajate deklareeritud kulude toetuskõlblikkuse ja korrektsuse kohta. See strateegia vaadati läbi oktoobris 2015 ning sestpeale teeb siseauditi üksus üksnes kohapealseid järelkontrolle, millest esimesed toimusid 2016. aasta kevadel. 2015. aastal toimus ameti siseauditi üksuse välishindamine ning üksus tunnistati vastavaks IIA standarditele, mis käsitlevad eelkõige auditiüksuse sõltumatust.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/93

ARUANNE

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/17)

SISSEJUHATUS

Vigos asuv Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Ameti peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli ja inspekteerimise koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	9,2	9,2
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	58	64

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Amet ei täida veel täielikult sisekontrollistandardeid nr 10 (talitluspidevus), 11 (dokumendihaldus) ja 12 (info ja kommunikatsioon) (9).

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.efca.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Ameti sisekontrollistandardid põhinevad komisjoni kehtestatud võrdväärsetel standarditel.

AMETI VASTUS

12.

EFCA hindab igal aastal sisekontrollistandardite rakendamise taset ja avaldab tulemuse oma aastaaruandes. Aastaaruandes esitatakse ka iga standardiga seoses kavandatud põhieesmärgid. EFCA on teadlik iga standardi rakendamistasemest ja seonduvatest riskidest ning rakendab seatud eesmärke olemasolevate ressursside piires, et parandada rakendamise taset.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/97

ARUANNE

Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/18)

SISSEJUHATUS

Parmas asuv Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (1). Ameti peamised ülesanded on anda toitu ja toiduohutust käsitlevate liidu õigusaktide koostamiseks vajalikku teadusinfot, koguda ja analüüsida andmeid, mis võimaldavad riskide kirjeldamist ja jälgimist, ning anda riskide kohta sõltumatut teavet.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	79,9	78,8
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	442	434

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Amet ei ole veel kehtestanud selget ja terviklikku finantsalase järelkontrolli strateegiat, mis hõlmaks kõiki tegevusvaldkondi ning täpsustaks sellise kontrolli sagedust ja ulatust.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.efsa.europa.eu

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Pärast koguriskide hindamist väliskonsultandi poolt 2012. aastal ja komisjoni siseauditi talituse poolt 2013. aasta veebruaris tuvastati ameti sisekontrollimehhanismide toimimises mitmeid potentsiaalselt kriitilisi riske, mis enamjaolt seondusid andmehalduse, tegevuse jätkuvuse ja IT turvalisusega. Amet alustas 2012. aastal põhjalikku sisekontrollisüsteemi hindamist. Hindamisprotsess on pooleli ja parandusmeetmete võtmine on kavandatud 2013. aastasse.

Andmehalduse ja IT turvalisuse osas –

lõpetatud

Tegevuse jätkuvuse osas –

pooleli

2014

2005. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ette nähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda sätet ei olnud järgitud ja 71-st kõnealusel ajavahemikul tööle võetud ametnikust 8-le maksti perioodil 2005–2014 kokku 87 000 euro võrra vähem palka, kui oleks pidanud. Amet teeb lähiajal täiendavad palgamaksed.

Lõpetatud

AMETI VASTUS

12.

EFSA-l on hea meel kontrollikoja märkusteta auditiarvamuste üle, mis kinnitavad ameti raamatupidamisarvestuse usaldusväärsust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. See näitab, et EFSA kasutatav kontrollisüsteem tagab asjakohaselt ja piisavalt üleüldise nõuetele vastavuse. Sisekontrollisüsteeme saab alati täiustada, seepärast võtab EFSA kontrollikoja kommentaari teadmiseks ning kaalutleb, kas see valikuline ja lisanduv kontrollietapp on riskipõhises hindamiskeskkonnas eesmärgikohane.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/102

ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

(2016/C 449/19)

SISSEJUHATUS

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist liidu kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse.

Tabelis esitatakse instituudi peamised arvandmed (2).

Tabel

Instituudi peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	7,4	7,9
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	41	42

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas instituudi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega kaetud assigneeringute üle kantud summa oli endiselt suur III jaotises, moodustades 61 % (2014. aastal 54 %). See tuleneb peamiselt instituudi tegevuse iseloomust, mis hõlmab selliste uuringute hankeid, mis vältavad mitu kuud, sageli ühest aastast teise.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2) Instituudi pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eige.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: instituudi edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 1,8 miljonit eurot ehk 54 % (2013. aastal 2 miljonit eurot ehk 56 %). Peamisteks põhjusteks olid viivitused küsitluste ja uuringute hankemenetlustes ning pooleliolevad uuringud, mis peaksid valmima kavakohaselt aastal 2015.

Ei kohaldata

INSTITUUDI VASTUS

12.	Nõus. Kuigi EIGE teeb kõik, et vähendada tegevuseelarve ülekandmiste arvu, põhjustavad tegevuse hilinemise sageli EIGEst sõltumatud asjaolud, näiteks hilines Euroopa Liidu nõukogu eesistuja uuringuteemaline otsus.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/107

ARUANNE

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2016/C 449/20)

SISSEJUHATUS

Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (1). Asutuse ülesandeks on aidata kaasa kvaliteetsete ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühtsele kohaldamisele, innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	21,6	20,2
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	129	133

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 2,3 miljonit eurot ehk 45 % (2014. aastal 4,7 miljonit eurot ehk 66 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt tegevusalase teabe ja andmete haldamiseks sõlmitud lepingutega (1,9 miljonit eurot), millest 0,9 miljoni euro väärtuses lepinguid sõlmiti aasta lõpu poole, peamiselt 2016. aastal osutatavate teenuste jaoks.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(2) Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav asutuse veebisaidil www.eiopa.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge – 95 %. Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli suur: 5,6 miljonit eurot ehk 26 % (2013. aastal 5,2 miljonit eurot ehk 28 %), eriti tegevuseelarve (III jaotis) puhul: 4,7 miljonit eurot ehk 66 % (2013. aastal 3,7 miljonit eurot ehk 85 %). See tulenes peamiselt aasta lõpus sõlmitud lepingutest koguväärtusega 2,4 miljonit eurot, mis puudutasid eelkõige ühe andmebaasi arendamist ja hooldust (1,8 miljonit eurot) ning muid 2015. aastal osutatavaid IT-teenuseid. Osa kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmisest tuleneb 2014. aasta novembris ja detsembris tehtud ümberpaigutustest eelarves, kui asutus suurendas oma tegevuseelarvet (III jaotis) 1,1 miljoni euro võrra (19 %) (1) tänu ümberpaigutustele personalikulude eelarvest (I jaotis) summas 858 828 eurot (2) ja halduseelarvest (II jaotis) summas 266 360 eurot (3). Ümberpaigutuste eesmärk oli kompenseerida vahendite nappust asutuse 2015. aasta eelarves, mis tulenes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavate institutsioonide otsusest eelarvet oluliselt kärpida. Vahendite nappus ei oleks võimaldanud asutusel jätkata oma mitmeaastase IT-strateegia elluviimist, mis on üks tema põhitegevusi.

Pooleli

2014

Ehkki eelarvevahendite ümberpaigutused, ülekandmised ja vastavad kulukohustused on ELi finantsmääruse sätetega kooskõlas ja need tehti juhatuse otsuste alusel, on 2015. aasta tegevuse 2014. aasta assigneeringutest katmise maht vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Asutuse aastaeelarves kättesaadavaks tehtud vahendid tuleb paremini kooskõlla viia asutuse mitmeaastase IT-strateegia elluviimise rahaliste vajadustega.

Pooleli

(1) 2015: 0,6 miljonit eurot (16 %).

(2) 2015: 317 737 eurot.

(3) 2015: 322 737 eurot.

AMETI VASTUS

12.

Ülekandmiste suhteliselt suur määr tulenes peamiselt Solvency II rakendamist toetava EIOPA mitmeaastase IT-kava täitmisest. Viimaste aastate tegevuse tulemusel oli ülekandmisi 2016. aastal oluliselt vähem kui 2013. aastal. EIOPA IT-kava edasisel täitmisel väheneb assigneeringute ülekandmine alates 2016. aastast rahuldava tasemeni.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/112

ARUANNE

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

(2016/C 449/21)

SISSEJUHATUS

Budapestis asuv Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „instituut“ või „EIT“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (1). Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonivõimet. Instituut eraldab toetusi üha suuremale arvule teadmis- ja innovaatikakogukondadele, mis ühendavad endas kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektorid, edendades seega innovatsiooni ja ettevõtlust. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad koordineerivad sadade partnerite tegevust. Instituudi antavate toetustega hüvitatakse partnerite kulud ning teadmis- ja innovaatikakogukondade koordineerimistegevusest tulenevad kulud.

Tabelis esitatakse instituudi peamised arvandmed (2).

Tabel

Instituudi peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	174,9	231,7
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	48	50

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas instituudi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Toetustega seotud rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel kasutati eeskirjadevastast kindlat määra

10.

Ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 teeb EL oma osamakse instituudi eelarvesse Horisont 2020 rahastamispaketist, mis tähendab, et instituut peab kohaldama Horisont 2020 eeskirju. Horisont 2020 on ajavahemikul 2007–2013 ellu viidud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi järglane, mis kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (9). EIT selles programmis ei osalenud.

11.

Instituut viis oma finantsmääruse Horisont 2020 eeskirjadega vastavusse alates 1. jaanuarist 2014 ning toetustega seotud rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel on sellest kuupäevast alates tohtinud kohaldada vaid ühtset 25 % kindlat määra (10). Pärast 2014. aasta äriplaanide hindamist oli EIT 2013. aasta oktoobris teadmis- ja innovaatikakogukondadele ametliku kirjaga teatanud, et see võib juhtuda. 2014. aasta toetuslepingute puhul, mis sõlmiti teadmis- ja innovaatikakogukondadega 2014. aasta veebruaris, kohaldati seda sätet eirates endiselt 40 % määra avaliku sektori mittetulundusasutuste, kõrgkoolide, teadusasutuste ja VKEde puhul.

12.

EIT finantsmäärusele eelnenud varasemate finantseeskirjade artikli 75 lõike 8 alusel oli 40 % määr lubatud. Finantseeskirjad tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. EIT finantsmäärus näeb ette üleminekuperioodi nimetatud finantseeskirjade kahe artikli jaoks, kuid 40 % määra lubava artikli 75 lõike 8 puhul üleminekuperioodi ette nähtud ei ole. Ka Horisont 2020 eeskirjades ei ole sellist üleminekuperioodi ette nähtud. Üleminekut seitsmendalt raamprogrammilt programmile Horisont 2020 käsitlevate Horisont 2020 eeskirjade artikkel 57 sätestab, et „käesolev määrus (Horisont 2020 eeskirjad) ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist ega muutmist, [---] samuti ei mõjuta see rahalist abi, mida komisjon või mõni rahastamisasutus annab otsuse nr 1982/2006/EÜ (seitsmes raamprogramm) alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.“ EIT ei olnud aga seitsmenda raamprogrammi osa ja seega ei eraldanud selle raames toetust. Seega ei käi EIT finantseeskirjad selle toetuse [seitsmes raamprogramm] suhtes kohaldatavate õigusaktide alla. Horisont 2020 eeskirjade artikli 57 lõike 2 üleminekusätteid ei saa seetõttu 2014. aasta toetuslepingute ja nendega seotud maksete suhtes kohaldada.

13.

Kehtiva õigusliku aluse puudumisel on rahastamiskõlblike kaudsete kulude hüvitamisel kohaldatud 40 % määr eeskirjadevastane. Selle määra kohaldamise tõttu maksti välja 5,5 miljonit eurot rohkem, mis moodustab 3 % 2015. aasta toetusmaksetest (11).

2014. aasta toetustega seotud tehingute järelkontrolli tulemus

14.

2015. aasta toetustega seotud tehingutest koostatud valimi järelkontrolli tulemusel leitud vigade tõttu moodustab allesjäänud veamäär peale punktis 13 kirjeldatud enammakse korrigeerimist 2 % 2014. aasta toetusmaksetest (ilma korrigeerimiseta 1,46 %).

Kombineeritud veamäär

15.

Punktides 10–14 kirjeldatud asjaolude kombineeritud veamäär vastab 5 % 2015. aasta toetusmaksetest ja 4,9 % 2015. aasta kogukuludest.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

16.

Välja arvatud märkusega arvamuse esitamise aluses (vt punktid 10–15) kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 2015. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

17.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

18.

2015. aastal teatas instituut teadmis- ja innovaatikakogukondadele, et instituudi esimese viie aasta (2010–2014) finantsosalus ei ületanud 25 % teadmis- ja innovaatikakogukondade kogukuludest. Teadmis- ja innovaatikakogukondade täiendavate tegevuste kehv määratlus ei võimaldanud aga selgelt hinnata, kas täiendavate tegevustega seotud kulusid peaks EIT eraldatava maksimaalse rahastamise arvutamisel arvesse võtma või mitte. Kontrollikoda järeldas oma eriaruandes nr 4/2016, et see rahastamistingimus (mida kohaldatakse ka uuel perioodil 2014–2020) ei anna peaaegu mingit lisandväärtust ning selle piirangu kõrvaldamine kergendaks suuresti teadmis- ja innovaatikakogukondade partneritel lasuvat tegevus- ja finantsalase aruandluse koormat (12).

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

19.

Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid, kes taotlevad enam kui 325 000 euro hüvitamist, peavad esitama finantsaruande õigsust kinnitava kontrollitõendi, mis peaks aitama instituudil teha kuludeklaratsioonide eelkontrolle (13). Tõendite kvaliteet on aga väga kõikuv, mis piirab neist saadavat kindlust ning sunnib instituuti tegema täiendavaid kontrolle.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

20.

EIT asutamismääruses sätestatakse, et „EIT mobiliseerib avalikest ja eraallikatest eraldatud rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust“ (14). Vaatamata nimetatud sättele, milles viidatakse selgelt EIT eelarvele, moodustas Horisont 2020 rahastamispaketist saadav toetus 99 % instituudi 2015. aasta eelarvest.

21.

Kuigi instituut võib kasutamata assigneeringud (assigneeringud, mis jäid aasta jooksul kulukohustustega sidumata või mis aasta lõpus kulukohustusest vabastati) järgmise kolme aasta eelarvesse lisada, (15) ei ajakohastanud instituut oma protsesse õigeaegselt, et lisada 2014. aasta eelarvest kasutamata jäänud 26,6 miljonit eurot aastate 2015–2017 eelarvetesse. Assigneeringute tõttu on teadmis- ja innovaatikakogukondade poolne vahendite kasutusmäär oodatust madalam.

22.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises – 0,4 miljonit eurot ehk 44 % (2014. aastal 0,5 miljonit eurot ehk 36 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt IT-lepingutest, mille kehtivus lõpeb alles järgneval aastal, ning koosolekutest, mille kohta ei olnud veel arvet saadud.

MUUD KOMMENTAARID

23.

Euroopa Komisjoni algse plaani kohaselt pidi EIT saavutama majandusliku sõltumatuse 2010. aastal. Instituut saavutas aga 2011. aasta juuniks vaid osalise majandusliku sõltumatuse tingimusel, et hariduse ja kultuuri peadirektoraat teeb endiselt eelkontrolli toetustega seotud tehingute ja üle 60 000 eurost suuremate hangete üle.

24.

2014. aasta toetuslepingud kolme teadmis- ja innovaatikakogukonnaga kirjutati alla pärast toetustest rahastatud tegevuste alustamist 1. jaanuaril 2014. Lepingutele kirjutati algselt alla veebruaris 2014, kuid lepingumuudatused, mis hõlmasid täiendavat rahastamist summas 38 miljonit eurot, allkirjastati alles 2014. aasta märtsi lõpus.

25.

Instituut rahastab EIT Digital Master programmi, milles osaleb 16 Euroopa ülikooli. Ülikoolide kulud hüvitatakse, eraldades maksimaalselt 8 000 euro suurune toetus üliõpilase kohta (vastavalt Erasmus Mundus programmi eeskirjadele), ning kattes tegelikud kulud (mis sisaldab ka kindlaksmääratud summat kaudsete kulude katmiseks). Selle mudeli alusel maksti 2015. aastal ülikoolidele keskmiselt 15 000 eurot üliõpilase kohta (kaasa arvatud kindlasummaline makse). Mudelit ei ole aga kunagi ametlikult määratletud ning ei võimalda teha vahet kindlasummalise toetusega hüvitatavate tegevuste ja tegelike kulude alusel hüvitatavate tegevuste vahel. Instituut peaks hakkama kasutama selget ametlikult määratletud mudelit, mille puhul deklareeritakse kulud ühte meetodit kasutades (näiteks põhjendatud kindlasummaline hüvitis).

26.

Oma järelevalvenõukogu otsuse alusel maksis üks teadmis- ja innovaatikakogukond enda 55 töötajale lisatasudena brutosummas 646 000 eurot (individuaalsed lisatasud summas kuni 100 000 eurot), mille instituut täies mahus hüvitas. Selliste lisatasude maksmine ainult avaliku sektori vahenditest on ebatavaline ning seda tuleks võtta arvesse EIT palkadeks eraldatava toetuse ülempiiri määramisel, mida kohaldatakse alates 2016. aasta toetuslepingust. Ka üks teine teadmis- ja innovaatikakogukonna partner ei pidanud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinni, ostes suhtekorraldusteenuseid, mille päeva maksumus oli 800–3 250 eurot inimese kohta. Instituut hüvitas ka need kulud täies mahus.

27.

Instituut kasutas 2015. ja 2016. aastal toimuvate innovatsiooniteemaliste konverentside korraldamiseks komisjoni raamlepingut. Raamlepingu alusel telliti teenuseid, mille hinnad ei olnud raamlepingus ära toodud. Nende teenuste hinnad ulatuvad 800 euro suurusest päevatasust nooremkonsultandile kuni 2 250 euro suuruse päevatasuni vanemkonsultandile (mis on ligi neli korda suurem raamlepingus määratletud tippjuhi tasust). Selliste hindadega ostetud teenuste maksumuseks on enam kui 100 000 eurot konverentsi kohta.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

28.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(2) Instituudi pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.eit.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: instituudi edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(10) EIT finantsmääruse artikli 90 lõige 1.

(11) Toetustega seotud 2015. aastal tehtud tehingud hõlmavad lõppmakseid ja toetuste ettemaksete 2015. aastal tehtud tasaarvestusi summas 183,3 miljonit eurot.

(12) Eriaruanne nr 4/2016: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab oodatud mõju saavutamiseks muutma oma toetuse andmise mehhanisme ja oma ülesehitust

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81) artikkel 34.

(14) Määruse (EÜ) nr 294/2008 artikli 5 lõike 1 punkt d.

(15) EIT finantsmääruse artikli 14 lõige 1.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2012	Lisaks punktides 9–13 kirjeldatud asjaoludele ei olnud 2010. ja 2011. aastal allkirjastatud toetuslepingute (mille alusel tehti 2012. aastal väljamakseid) eelarved piisavalt üksikasjalikud. Puudus seos heakskiidetud rahaliste vahendite ja läbiviidava tegevuse vahel. [Toetuslepingutes …] ei määratud kindlaks eeskirju kaupade ja teenuste hankimiseks teadmis- ja innovaatikakogukondade ning nende partnerite poolt.	Lõpetatud
2012	Toetuslepingutes ei seatud kulukategooriatele (personalikulud, allhanked, õigusteenused jne) eraldi ülempiire.	Alustamata (1)
2012	Instituut teostas eelkontrolli käigus ka kõigi rahastatud projektide tehnilist kontrolli. Puudusid aga mõõdetavad eesmärgid, mis takistas projektide tegevuse ja tulemuste mõjusat hindamist. Äriplaanides ei määratletud üksikasjalikult läbiviidavat tegevust ega seatud selgeid vahe-eesmärke, tegevuste tulemuseesmärke ega kvaliteedikriteeriume.	Lõpetatud
2012	2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute ligi 22 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal ca 10 miljonit eurot (45 %). Tühistamise kõrge määr tuleneb peamiselt sellest, et toetusesaajad deklareerisid 2011. aasta toetuslepingute alusel vähem kulusid, kui eeldati (9,2 miljonit eurot ehk 92 % tühistatud ülekandmistest).	Ei kohaldata
2013	Kolme teadmis- ja innovaatikakogukonnaga sõlmitud partnerluse raamlepingutes on sätestatud, et instituudi finantsosalus võib katta kuni 25 % teadmis- ja innovaatikakogukondade kogukuludest esimesel neljal aastal, st 1. jaanuarist 2010 kuni detsembrini 2013. Teadmis- ja innovaatikakogukondade edastatud arvandmete kohaselt järgiti seda ülemmäära kõigi kolme teadmis- ja innovaatikakogukonna puhul. Neid andmeid ei auditeerita aga enne 2015. aastat, mistõttu puudub asjakohane auditi tõendusmaterjal selle kohta, et instituudi osalus 25 % ülemmäära ei ületanud.	Lõpetatud
2014	EIT on järk-järgult parandanud teadmis- ja innovaatikakogukondade väljamaksetaotluste kontrollimist. Väljundite kontrollimine on aga ajakavast maas. Teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanides on projektide oodatavad väljundid endiselt ebapiisavalt määratletud; lisaks puudub selge seos kavandatud väljundite ja rahastamiskõlblike kulude vahel partnerite ja kulukategooriate kaupa. Kontrollikoda leidis ka juhtumeid, kus EIT toetus maksti täies mahus välja, kuigi osa äriplaanis seatud eesmärkidest jäi saavutamata.	Lõpetatud
2014	Instituut hindas oma 2014. aasta eelarvelised vajadused 13,1 miljoni euro (5,6 %) võrra tegelikust suuremaks (2013. aastal 3,4 miljonit eurot ehk 2,5 %) ja olemasolevast 233,1 miljonist eurost kaeti kulukohustustega vaid 220 miljonit. Eelarve täitmise madal määr on peamiselt tingitud teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse toetusteks mõeldud assigneeringute mittekasutamisest (11,4 miljonit eurot). Toetuslepingute sõlmimise aluseks olnud teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanide toetamiseks ei olnud vaja instituudi 2014. aasta assigneeringuid kasutada. Vastavalt instituudi finantsmäärusele lisatakse kasutamata assigneeringud instituudi aastate 2015–2017 eelarvetesse.	Pooleli (2)
2014	Kuigi teadmis- ja innovaatikakogukonnad peavad välja töötama strateegiad, mis tagavad nende rahalise jätkusuutlikkuse, sõltuvad nad endiselt (st kava viiendal tegevusaastal) täies mahus instituudi ja teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite eraldatavast rahastamisest.	Pooleli (3)
2014	Alates instituudi loomisest aastal 2009 on organisatsiooni probleemiks olnud suur tööjõu voolavus ning juhtkonna tasandi ebastabiilsus. 2014. aasta juunis otsustas instituudi nõukogu saata instituudi direktori 11 kuuks pikaajalisse teaduslähetusse Euroopa Ülikool-Instituudi juurde Firenzes; lähetus kestab kuni direktori mandaadi lõppemiseni. Direktori kohusetäitja asus tööle augustis 2014 (kohe, kui ta oli tööle võetud ja tegevjuhiks nimetatud) ning on kuue aasta jooksul juba neljas inimene direktori ametikohal. 2015. aasta juulis avaldati vaba ametikoha teade uue direktori leidmiseks.	Pooleli (4)
2014	Kaks osakonnajuhataja ametikohta on püsinud alates 2013. aastast täitmata. Ühte neist täidab alates 2013. aastast kohusetäitja, mis on vastuolus personalieeskirjades sätestatud tingimusega (maksimaalselt üks aasta). Teist täidab tegevjuht, kes on samas ka direktori kohusetäitja, ning täidab seega samaaegselt kolme rolli.	Pooleli (5)
2014	Olukord on võrreldes 2013. aastaga küll paranenud, ent 2014. aasta lõpus oli 20 % EIT ametikohtade loetelu ametikohtadest endiselt täitmata (2013. aasta lõpus kolmandik ametikohtadest).	Pooleli (6)
2014	Asjaolu rõhutamine Ilma punktis 9 esitatud märkuseta arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu asjaolule, et instituudi panus teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamisse võib esimese viie aasta jooksul (1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2014) moodustada kuni 25 % teadmis- ja innovaatikakogukondade kogukuludest. Teadmis- ja innovaatikakogukondade edastatud arvandmete kohaselt seda ülemmäära ka järgiti. 31. märtsiks 2015 sai EIT audititõendid teadmis- ja innovaatikakogukondade täiendavate tegevuste kulude kohta ajavahemikus 2010–2014. Lisaks audititõendite saamisele uuris EIT 2015. aastal teadmis- ja innovaatikakogukondade täiendavaid tegevusi; uuringu eesmärk oli tagada, et rahastataks vaid kõigile õiguslikele ja sisulistele tingimustele vastavaid täiendavad tegevusi – näiteks peab täiendav tegevus olema seotud EIT rahastatava teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtust andva tegevusega.	Lõpetatud

(1) EIT kehtestas 2016. aastast alates EIT eraldatava maksimaalse rahastamise ülemmäära teadmis- ja innovaatikakogukondade haldus- ja üldkuludele ning individuaalsete teadmis- ja innovaatikakogukondade juhatuse töötajatele. EIT ei ole aga kavandanud edasisi konkreetseid sellealaseid parandusmeetmeid, nagu märgitud EIT vastuses eelarveaasta 2012. raamatupidamise aastaaruannet käsitlevale kontrollikoja iga-aastasele eriaruandele.

(2) Instituut hindas oma 2015. aasta eelarvelised vajadused 25 miljoni euro (9,4 %) võrra tegelikust suuremaks; kulukohustustega kaeti vaid 241,6 miljonit. Eelarve täitmise madala määra põhjus oli endine. Kasutamata assigneeringud võib lisada aastate 2016–2018 eelarvetesse.

(3) Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite 2014. aasta deklareeritud kulu oli 0,3 miljonit eurot.

(4) 2015. aastal oli tööjõu voolavuse määr 17 % (2015 aasta alguses täidetud ametikohad). Uue direktori ametisse määramise menetlus on endiselt pooleli.

(5) Üks osakonnajuhataja ametikoht on täidetud, teine on endiselt täitmata ja osakonda juhib alates 2013. aastast kohusetäitja.

(6) 2015. aasta lõpus oli 16 % EIT ametikohtade loetelu ametikohtadest täitmata.

INSTITUUDI VASTUS

10–13.

EIT ei nõustu kontrollikoja järeldusega, sest ühtegi enammakset ega eeskirjadele mittevastavat makset teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudsete kulude hüvitamiseks 2014. aasta toetuslepingute alusel ei tehtud.

EIT on osa raamprogrammist „Horisont 2020“ ja peab „Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirju kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. „Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirjade artikli 57 lõikes 2 on selgesõnaliselt sätestatud järgmised üleminekumeetmed: käesolev määrus ei mõjuta „asjaomaste meetmete jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende lõpuleviimiseni, samuti ei mõjuta see rahalist abi, mida komisjon või mõni rahastamisasutus annab otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni“. EIT toimib „rahastusorganina“ ja EIT-määrus toimib selle konkreetse sätte kohaldamisel „mis tahes muude õigusaktidena“. EIT rahalisele abile 31. detsembril 2013 kohaldatavad õigusaktid ja EIT-finantseeskirjad lubasid selgesõnaliselt kõrgharidus-, teadus-, avaliku sektori mittetulundusasutustel ja VKEdel kaudsete kulude aruandluses kasutada 40 % määra. Seetõttu kasutasid need organid 40 % määra 2014. aasta toetuslepingute alusel seaduslikult ja korrektselt. Et enammaksu ei toimunud, ei nõustu EIT kontrollikoja järeldusega. Kuigi EIT tõepoolest teatas teadmis- ja innovaatikakogukondadele oktoobris 2013 programmi „Horisont 2020“ kaudsete kulude aruandluse eeskirjade võimalikest muudatustest, toimus see enne, kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 11. detsembril 2013 vastu programmi„Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirjad, sealhulgas eespool nimetatud üleminekusätted artiklis 57. Tuginedes vastuvõetud üleminekusätetele, ei pidanud EIT keelama kõrgharidus-, teadus-, avaliku sektori mittetulundusasutustel ja VKEdel kasutada kaudsete kulude aruandluses 40 % määra.

Õige konteksti loomiseks on vaja meenutada protsessi, kuidas 2014. aasta toetuslepingud kehtestati. 2014. aasta EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelised toetuslepingud põhinevad teadmis- ja innovaatikakogukondade 2014. aasta äriplaanidel, mille teadmis- ja innovaatikakogukonnad koostasid 2013. aasta jooksul. EIT kuulutas välja iga-aastase konkursi 2014. aasta äriplaanide koostamiseks, edastades teadmis- ja innovaatikakogukondadele äriplaani juhised aprillis 2013. Kooskõlas EIT antud suunistega töötasid teadmis- ja innovaatikakogukonnad koostöös oma partneritega välja 2014. aasta äriplaanid ning esitasid need EIT-le 30. septembriks 2013. Pärast seda, kui EIT hindas koos välisekspertidega 2014. aasta äriplaane, tegi EIT juhatus 5. detsembril 2013. aastal otsuse teadmis- ja innovaatikakogukondade 2014. aasta toetusraha jagamise kohta. Juhatuse otsuse põhjal parandasid teadmis- ja innovaatikakogukonnad jaanuaris 2014 oma äriplaane, et viia need vastavusse eraldatud vahenditega. Toetused andis välja EIT direktor ja toetuslepingud allkirjastati veebruaris 2014. Kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ei muudeta rahastamise reegleid pärast konkursi väljakuulutamist.

Seetõttu ning kooskõlas programmi „Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirjades kehtestatud üleminekukorraga, ei tohiks „Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirjade uue määruse jõustumine mõjutada asjaomaste meetmete jätkamist (st teadmis- ja innovaatikakogukondade 2014. aasta äriplaanid, mille EIT kehtestas ja hindas 2013. aastal) kuni EIT rahalise abi andmiseni. See toetuse andmine oleks pidanud toimuma 31. detsembri 2013. aasta seisuga kohaldatavate õigusaktide alusel.

EIT ei kuulunud tõepoolest teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ning tutvustamistegevuse seitsmendasse raamprogrammi (FP7). Kuid EIT kuulub programmi „Horisont 2020“ ning suurem osa teadmis- ja innovaatikakogukondade partneritest on nii FP7 kui ka muude „Horisont 2020“ programmide järgi abisaajad. Seetõttu on asjakohane rakendada sama 40 % määra ülemineku jaoks „Horisont 2020“-eelsest EIT rahalisest abist programmile „Horisont 2020“ nagu FP7st programmile „Horisont 2020“.

Pealegi on oluline meenutada, et konkursikutsed FP7 alusel algatas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat alles detsembris 2013 ja sellest tulenenud toetuslepingud allkirjastati alles oktoobris 2014. Paljud neist toetuslepingutest kehtivad veel aastal 2016 ning järgivad FP7 õigusraamistikku, mis põhineb samadel „Horisont 2020“ osalemise ja levitamise eeskirjade üleminekusätetel. EIT ei eeliskohelnud oma abisaajaid (teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid), kellele kohaldati 40 % määra 2014. aasta toetuslepingutes.

14.	Nagu selgub EIT 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta tegevusaruandest, on 2014. aasta toetuslepingute alusel tehtud 2015. aasta toetustehingute allesjäänud veamäär pärast eel- ja järelkontrolli 1,46 %.

15.	Punktidele 10–14 antud vastustes kirjeldatud põhjustel on 2015. aasta toetustega seotud tehingute veamäär EIT arvutuste järgi 1,46 %.

18.

EIT oli saanud sõltumatutelt audiitoritelt auditeerimistunnistused teadmis- ja innovaatikakogukondade lisategevuse kohta 31. märtsiks 2015, tagamaks, et EIT finantsosalus ei ületanud 25 % aastatel 2010–2014. Auditeeritud andmetele tuginedes on aastatel 2010–2014 rahastamise protsendid järgmised: Climate KIC – 16 %, KIC InnoEnergy – 19 % ja EIT Digital – 21 %.

Kuna protsendid on oluliselt madalamad kui EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel sõlmitud partnerluse raamlepingus sätestatud 25 % ülemmäär, on EIT kinnitanud vastavust kohaldatavale õiguslikule alusele.

Siiski aktsepteerisid komisjon ja EIT kontrollikoja eriaruandes 4/2016 toodud ettepanekut kõrvaldada EIT õiguslikust alusest 25 % rahastamistingimus, et leevendada teadmis- ja innovaatikakogukondade partneritel lasuvat tegevus- ning finantsalase aruandluse koormat. Kuni selle muudatuse heakskiitmiseni rakendab EIT praegu kehtivat õiguslikku alust.

19.

EIT rakendab raamprogrammis „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi välja töötatud auditeerimissertifikaadi metoodikat alates 2014. aasta toetuslepingutest. Parandatud metoodika sisaldab üksikasjalikke juhiseid ja kokkulepitud protseduure, samuti 63 standardset faktilist järeldust, mis hõlmavad kõiki kulukategooriaid.

Peale selle on EIT välja töötanud põhjaliku toetuse tagamise strateegia, mis on üles ehitatud nii eel- kui ka järelkontrollile, sealhulgas finantsaruande õigsust kinnitav tõend, et tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus.

20.

EIT tõlgendab kohaldatavat õiguslikku alust erinevalt. EIT alusmääruse põhjendus 16 selgitab nimetatud määruse artikli 5 lõiget d järgmiselt: „Seepärast loodetakse, et tööstus-, finants- ja teenustesektorid annavad märkimisväärse panuse EIT ja eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvetesse. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärgiks peaks olema erasektorist pärit toetuste osakaalu maksimeerimine.“

Selles valguses on EIT seisukohal, et EIT koondab rahalisi vahendeid peamiselt avalikust ning erasektorist nende teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Seetõttu tõlgendab EIT tsiteeritud artiklit selliselt, et see hõlmab EIT eelarvele viidates ka teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvet. Selles valguses on EIT koondanud edukalt rahalisi vahendeid avalikust ning erasektorist oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu. Finantseerimise osatähtsus muudest allikatest peale EIT kolme esimese vooru teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarves on enamasti seotud teadmis- ja innovaatikakogukondade deklareeritud lisategevusega ning oli aastatel 2010–2014 vastavalt 84 % (Climate-KIC), 81 % (KIC InnoEnergy) ja 79 % (EIT Digital).

21.

EIT sai teadmis- ja innovaatikakogukondade 2014. aasta toetuslepingute kasutamata 26,6 miljoni euro suurusest summast teadlikuks, kui teadmis- ja innovaatikakogukonnad taotlesid märtsis 2015 tegelikku summat suuruses 187,2 miljonit eurot. Tol ajal ei olnud võimalik enam tühistada kasutamata assigneeringuid aastaks 2014, mille oleks saanud ainult siis lisada järgmise kolme aasta eelarvesse.

2014. aasta toetuslepingute raames saadud õppetundide otsese tagajärjena vaatas EIT eelarve läbi ning teadmis- ja innovaatikakogukondadel paluti oktoobris 2015 läbi vaadata oma 2015. aasta äriplaanid ja eelarved ning nad esitasid parandatud äriplaanid ja eelarved novembris 2015. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvete vähendamise tulemusena saab EIT vabastada kasutamata summad, mis tunnistatakse seejärel kehtetuks ning lisatakse uuesti 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestusse. See näitab, et EIT eelarve haldamine on tihedas koostöös teadmis- ja innovaatikakogukondadega oluliselt paranenud.

Selles kontekstis on kontrollikoja eriaruandes 4/2016 toodud ettepanekud asjakohased. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel enne tegevuse alustamist allkirjastatud toetuslepingud, mis hõlmavad pikemat ajavahemikku kui kalendriaasta, peaks parandama teadmis- ja innovaatikakogukondade olemasolevate vahendite tõhusamat kasutamist.

22.

Kontrollikoja aruandes märgitud kogusumma koosneb assigneeringute planeeritud ülekandmistest, mis olid vajalikud sellise tegevuse iseloomu tõttu, nagu teenused, mille kehtivus lõpeb alles järgneval aastal, ning 2015. aastal peetud koosolekutest, mille kohta saadi arve alles jaanuaris 2016. Assigneeringute planeeritud ülekandmised ei näita EIT eelarve haldamise puudusi, vaid see on standardne eelarve haldamise vahend.

23.	EIT palus komisjonil alustada uuesti protsessi, millega saavutada täielik majanduslik sõltumatus. Komisjon kehtestas mais 2016 protsessi tegevus- ja ajakava. Soovitusliku ajakava järgi lõpetab komisjon majandusliku sõltumatuse hindamise aruande ajavahemikul detsember 2016 kuni jaanuar 2017.

24.

Seoses EIT eelarve aastasuse põhimõttega ja asjaoluga, et ELi eelarvet ei võeta tavaliselt vastu enne detsembri keskpaika, ei saa konkreetse aasta toetuslepinguid allkirjastada enne selle aasta 1. jaanuari. EIT kohustus vähendama teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuskavades märgitud algusaja ja toetuslepingu allkirjastamise vahelist aega. Selle tulemusena allkirjastati 2014. aasta toetuslepingud kolme teadmis- ja innovaatikakogukonnaga veebruaris 2014.

Mis puutub märtsis 2014 allkirjastatud toetuslepingute muudatustesse, on oluline märkida, et EIT 2014. aasta eelarvet saatis märkimisväärne ebakindlus mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ja programmiga „Horisont 2020“ seotud käimasolevate läbirääkimiste tõttu. Seetõttu oli EIT juhatus ettevaatlikum ning otsustas septembris 2013 eraldada 2014. aasta toetuslepinguteks esimese osamaksena üksnes 180 miljonit eurot. Pärast 2014. aasta eelarve kinnitamist eraldas EIT teise osamaksena märtsis 2014 kolmele teadmis- ja innovaatikakogukonnale toetusteks kokku 38,5 miljonit eurot.

25.

Kindlasummaliste hüvitistega kaetud haridustegevust ja tegelikke kulusid saab eristada EIT Digital Mastersi programmis. Kindlasummalised õppemaksud katavad tehnikaalaste kursuste üliõpilaste osalemisega seotud ülikoolide kulusid. Teiselt poolt on tegelikel kuludel põhinev teavitatud tegevus seotud EIT Digitali konkreetsete õpitulemustega ja pakuvad osalevate ülikoolide standardsete magistriprogrammidega võrreldes üliõpilastele lisandväärtust.

EIT nõustub, et ta peaks kulude aruande lihtsustamiseks hakkama kasutama teadmis- ja innovaatikakogukondade magistriprogrammide rahastamisel kindlasummalise hüvitise mudelit, kui saadaval on piisavalt statistilisi andmeid, mis võimaldavad luua sellise kindlasummalise hüvitise, mis oleks kooskõlas ELi finantsmääruse artikli 124 lõikes 2 sätestatud nõuetega.

26.

EIT on seisukohal, et lisatasud kui teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtkonna põhitöötasu muutuvkomponendid järgivad kõiki asjakohaseid eeskirju ning määrusi, eelkõige „Horisont 2020“ annoteeritud toetuslepingu osa 1.1.3, mis määrab abikõlblikkuse tingimused abisaajate makstud muutuvkomponentidele. Täpsemalt olid muutuvkomponendid töölepingutega lubatud, need määrati objektiivsetele tingimustele tuginedes, mille teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidiline isik dokumenteeris ja EIT kontrollis. Tegelik töötajatele makstud netosumma oleneb kinnipeetava tulumaksu määrast ja töötajate individuaalsest maksustamisest. Tuginedes maksumäärale, mis on kontrollikoja aruande järgi umbes 40–50 % brutosummast, oli netosumma keskmiselt umbes 6 000–7 000 eurot inimese kohta.

Kuigi lisatasude maksmine sarnaselt töötasu muutuv- ja tulemuspõhistele komponentidele võib olla ebatavaline, on teadmis- ja innovaatikakogukondade kui ärile orienteeritud organisatsioonide eesmärgid, nagu finantsiline jätkusuutlikkus, samuti ebatavalised ja neid ei leia teistest programmidest. Muutuvkomponentide kasutamine põhipalga osana võib anda mõjusa ajendi heade tulemuste saavutamiseks ja aitab tagada kuludele vastava tulu. Tegelikult peetakse teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemuspõhist tasustamist ärile orienteeritud mudeli puhul kõige sobivamaks. Peale selle on oluline märkida, et EIT panust teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtkonnale makstud palkades, sealhulgas lisatasudes, hoitakse alla ülemmäära, mille EIT on kehtestanud 2016. aasta toetuslepingutes.

Lõpetuseks on EIT seisukohal, et kontrollikoja eriaruande 4/2016 3. soovitus on siinkohal oluline. Kontrollikoja järgi „peaks ta saavutama suurema iseseisvuse ja kasutama „Horisont 2020“ õigusliku aluse pakutavat paindlikkust. Eelkõige peaks instituut vastu võtma teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite vajadustele vastavad eeskirjad.“ See on täpselt see, mida EIT on teinud kõnealuse teadmis- ja innovaatikakogukonna juriidilise isiku kehtestatud tulemuspõhise tasustamise süsteemi vastuvõtmisel.

Mis puutub teise teadmis- ja innovaatikakogukonna partneri – tuntud avaliku ülikooli – hangitud suhtekorraldusteenustesse, on oluline märkida, et suhtekorraldusteenuseid pakkuv alltöövõtja valiti võistleva pakkumismenetluse käigus, mis korraldati täielikus kooskõlas teadmis- ja innovaatikakogukonna partneri riigihanke eeskirjadega. Seetõttu on EIT seisukohal, et kuludele vastav tulu on tagatud ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid on järgitud. Auditi järeldus usaldusväärse finantsjuhtimise kohta on ebaselge, kuna kontrollikoda ei ole teadmis- ja innovaatikakogukonna partneri hangitud teenuste kohta esitanud võrdlusaluseid hindasid.

27.

Alltöövõtja oli identifitseeritud ja raamlepingu töövõtja sõlmis temaga lepingu, mis on kooskõlas komisjoni raamlepingu sätetega. Ta pakkus erialateenuseid, nagu INNOVEITile algprojekti koostamine, atraktiivse ja sidusa programmi projekteerimine ning kolmepäevase ürituse modereerimine/hõlbustamine.

Raamlepingu töövõtjalt saadud teabe kohaselt on nad viimastel aastatel töötanud koos kõnealuse alltöövõtjaga mitme komisjoni peadirektoraadi ürituse korraldamisel. Alltöövõtja standardmaksumus nende ürituste korraldamise eest oli 2 500 eurot vanemkonsultandile ja 900 eurot nooremkonsultandile. Tegelikult rakendas alltöövõtja INNOVEITi puhul 10 % allahindlust. Raamlepingu töövõtja, kes teeb koostööd ka teiste moderaatoritega, kinnitas EIT-le samuti, et kehtestatud maksumus on selliste teenuste turuülevaadet arvestades konkurentsivõimeline.

2 250 eurot vanemkonsultandile on seega turuhind, mis peegeldab nii kõrgtasemel oskusi kui ka pädevust, mida on vaja nõutud ülesannete täitmiseks ja esitatud töö tegemiseks, mis oli peamiselt kontseptuaalne (ja konverentsi korraldusega logistiliselt mitte seotud). Lõpuks on oluline märkida, et vastastikuse mõistmise memorandum, mis allkirjastati hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning EIT vahel seoses selle raamlepingu hankega, sätestab, et EIT ei saanud osaleda institutsioonidevahelises pakkumismenetluses ja seejärel hankida samu kaupu või teenuseid teiste vahenditega. Seega pidi EIT kasutama INNOVEITi ürituste korraldamiseks komisjoni raamlepingut.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/123

ARUANNE

Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/22)

SISSEJUHATUS

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2309/93, mis asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (1). Amet toimib võrgustiku kaudu ja koordineerib siseriiklike ametiasutuste poolt kättesaadavaks tehtud teadusressursse, et tagada inim- ja veterinaarravimite hindamine ja järelevalve.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	272	304
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	752	775

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Muud küsimused – bilansipäevajärgne sündmus

11.

23. juunil 2016 hääletasid Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust väljaastumise poolt. Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 50 sätestatakse, et liikmesriik, kes otsustab liidust välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule ja liit räägib selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord. Londonis (Ühendkuningriigis) paikneva ameti raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati nimetatud aruande allkirjastamise kuupäeval kättesaadavate andmete alusel, kui referendumi tulemused ei olnud veel teada ja artikli 50 käivitamiseks ei ole ametlikku taotlust esitatud (9).

12.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) EÜT L 214, 24.8.1993, lk 1 ja ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. Vastavalt viimati mainitud määrusele muudeti ameti algne nimi, Euroopa Ravimihindamisamet, Euroopa Ravimiametiks.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.ema.europa.eu

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Ameti raamatupidaja allkirjastas ameti raamatupidamise aastaaruande 1. juunil 2016.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2014	Ameti lõivude määruses sätestatakse taotlejatelt lõivude kogumise ja ameti poolt riiklikele pädevatele asutustele vastavate maksete tegemise tähtajad (1). Neid tähtaegu ei järgitud enamiku kontrollikoja poolt auditeeritud tehingute puhul.	Pooleli
2014	2014. aastal viis amet läbi haldusmenetluse oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juhi vastu. Halduskontrollis leiti olulisi puudusi, mis kujutavad endast ametile olulisi tegevus- ja finantsalaseid riske. Probleemi lahendamiseks koostati ja viidi ellu tegevuskava. Amet ei ole aga veel võetud meetmete tõhusust hinnanud.	Pooleli
2014	Ameti ülesannete hulka kuulub asjakohase ravimiohutusteabe levitamine liikmesriikidele ja üldsusele. Teavet kogutakse liikmesriikide ametiasutustelt ja kontrollitakse vastavalt asjaomaste ravimitootjate esitatud andmetele. Amet on siiski suurel määral sõltuv liikmesriikide ametiasutuste tehtavatest kontrollidest. Nimetatud kontrollidega määratakse kindlaks üldsusele levitatava teabe täielikkus ja täpsus.	Pooleli
2014	2014. aastal sõlmis amet kõrgetasemeliste juhtimisalaste nõustamisteenuste raamlepingu suurusega 15 miljonit eurot (hõlmas perioodi 2014–2017). Ellu viidavad eesmärgid ja tegevused ei olnud hankeotsuse ja lepingu suuruse põhjendamiseks piisavalt spetsiifilised. Puuduvad tõendid sellest, et haldusnõukoguga oleks nõu peetud; lepingu olemust ja suurust arvestades oleks see olnud mõistlik, kuigi finantsmäärusega seda ei nõuta.	Ei kohaldata

(1) Ameti lõivude määruse artikli 10 lõige 1 ja artikli 11 lõige 1.

AMETI VASTUSED

Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/128

ARUANNE

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2016/C 449/23)

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 302/93 (1). Keskuse peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avaldada objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet. Teave peaks võimaldama analüüsida nõudlust narkootikumide järele ning võimalusi nii selle kui ka muu narkootikumituruga seotud tegevuse vähendamiseks.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes (1))	15,7	18,5
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	101	100

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab keskuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on keskuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgmised kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

2012. aastal allkirjastas keskus edasiste lepingute sõlmimiseks raamlepingu summas 250 000 eurot, mis oli hanketeates märgitud. Keskus ei pidanud sellest piirmäärast siiski kinni. 2015. aasta lõpuks oli selle lepingu raames tehtud maksete summa kokku 382 181 eurot, st piirmäär oli ületatud 50 % võrra. Piirmäära ületavad maksed näitavad, et keskuse kasutatavat raamlepingute järelevalvemenetlust tuleks parandada.

EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Kõnealune määrus ja selle muudatused tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1920/2006 (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(2) Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.emcdda.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 673 534 eurot ehk 26 % (2013. aastal 217 061 eurot ehk 9 %). See tuleneb peamiselt mitmeaastase IKT-strateegia kiirendatud elluviimisest, mille põhjuseks olid algselt palgatõusuks planeeritud ressursid, mida pärast Euroopa Kohtu otsust enam vaja ei läinud.

Ei kohaldata

KESKUSE VASTUS

12.

Kooskõlas asjakohaste finantseeskirjadega mainiti seda summat hinnanguna hanketeates. Menetluse tulemusel sõlmitud raamlepingus ei mainitud seda summat ega piirmääri.

EMCDDA on selle lepingu lõpetanud ja alustanud asjaomaste teenuste jaoks uut hankemenetlust. Keskus sõlmis lepingu juulis 2016. Keskus on ka kehtestanud erimenetluse, et täiustada hangete, sh raamlepinguhangete keskset kavandamist ja jälgimist.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/133

ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/24)

SISSEJUHATUS

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	57,9	64,8
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	245	246

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

11.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.emsa.europa.eu

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Ameti sees arendatud immateriaalset põhivara puudutavad arvestusprotseduurid ja teave nende kulude kohta ei olnud usaldusväärsed.

Lõpetatud

AMETI VASTUSED

Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/138

ARUANNE

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/25)

SISSEJUHATUS

Ateenas ja Irákleios (1) asuv Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 460/2004, (2) mis pärast mitmeid muudatusi asendati määrusega (EL) nr 526/2013 (3). Ameti peamine ülesanne on tõhustada liidu suutlikkust võrgu- ja infoturbega seotud probleemide vältimisel ja nendele reageerimisel liikmesriikide ja liidu jõupingutuste kaudu.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (4).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	10	10
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	62	69

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (7):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (8) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (10) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge II jaotises (halduskulud) – 0,15 miljonit eurot ehk 22 % (2014. aastal 0,6 miljonit eurot ehk 49 %). Ülekandmised olid põhiliselt seotud investeeringutega IT-taristusse, mis telliti plaanipäraselt aasta lõpus.

MUUD KOMMENTAARID

13.

2016. aastal kavatseb amet osa haldustöötajatest Irákleiost Ateenasse üle viia, ehkki selle alusmääruse kohaselt peaks ameti personal, kes tegeleb haldusega, asuma Irákleios.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Ameti tegevtöötajad koliti Ateenasse 2013. aasta märtsis.

(2) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.

(3) ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.

(4) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.enisa.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(6) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(7) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(8) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(9) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Ehkki ameti finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb füüsiline inventuur läbi viia vähemalt iga kolme aasta tagant, tehti seda viimati 2009. aastal.

Lõpetatud

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr oli kõrge – 100 % (2013. aastal 94 %). 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma oli 1,3 miljonit eurot ehk 15 % kõigist assigneeringutest (2013. aastal 1,2 miljonit eurot ehk 13,5 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 0,6 miljonit eurot ehk 49 % (2013. aastal 0,8 miljonit eurot ehk 59 %). Need ülekandmised olid seotud investeeringutega ameti kahe kontori IT-taristusse, mis telliti aasta lõpus, nagu oli kavandatud.

Ei kohaldata

AMETI VASTUS

13.

ENISA märgib järgmisesse aastasse ülekantud assigneeringute määra vähenemist 15 %-lt 2014. aastal 7 %-le 2015. aastal, mis tuleneb ENISA tulemuslikkuse pidevast paranemisest selles valdkonnas. Ülekandmine on õigustatud ja on seotud ehitusprojektiga (0,05 miljonit eurot), et kolida välja Ateena kontori (1) omanikule kuuluv andmekeskus, mis lõpetati alles detsembris 2015. Lisaks lõppes detsembris 2015 pärast läbirääkimistega hankemenetlust garantiitähtaja ületanud 26 sülearvuti hange (0,05 miljonit eurot).

14.	Vastavalt ENISA määruse nr 526/2013 preambuli põhjendusele 7 „ameti personal, kes tegeleb haldusega [---], peaks asuma Irákleios“. Preambuli teksti ei peeta aga piiravaks (2).

(1) Omanikule kuuluva andmekeskuse kolimise otsustas nõukogu julgeolekudirektoraadi komitee, mis tuvastas riskid ja soovitas kolmanda poole andmekeskuse ENISA hoonetest viivitamatult välja kolida.

(2) Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ei ole ELi dokumendi preambul õiguslikult siduv (kohtuasja C-162/97: Nilsson jt, ECLI:EU:C:1998:554, punkt 54).

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/143

ARUANNE

Europoli Pensionifondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

(2016/C 449/26)

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Europoli pensionifond (edaspidi „fond“) asutati Haagis asuva Euroopa Politseiameti (Europol) endiste personalieeskirjade 6. liite artikliga 37. Fondi rakenduseeskirjad kehtestati nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktiga (1) ning neid muudeti nõukogu otsusega 2011/400/EL (2). Fondi eesmärk on rahastada ja maksta pensione nendele töötajatele, kes töötasid Europolis enne selle ELi ametiks saamist 1. jaanuaril 2010. Fond lõpetas tegevuse 1. jaanuaril 2016 (vt punkt 11).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning fondi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet (3)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (4):

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (5) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Fondi haldusnõukogu ja Euroopa Politseiameti direktor kiidavad raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui fondi peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud. Nad lisavad aruandele teatise, milles nad muu hulgas kinnitavad, et omavad piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (6) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt fondi finantsmääruse sätetele ja nõukogu poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul on fondi 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

11.

Kontrollikoda märkis oma eelarveaastat 2014 käsitlevas eriaruandes, et fondi haldusnõukogu, Europoli haldusnõukogu ja nõukogu hindasid fondi tulevikuväljavaateid. 8. oktoobril 2015 otsustas nõukogu lõpetada fondi tegevuse 1. jaanuaril 2016. Fondi vara on likvideeritud ning fondi järelejäänud tegevus anti 2016. aasta 1. jaanuari seisuga üle Europolile, kes vastutab hüvitiste maksmise eest väga piiratud arvule pensionäridele ja endistele personaliliikmetele (7). Kontrollikoda esitab eraldi aruande fondi lõpparuande kohta, milles tuuakse ära selle varade ja kohustuste lõppseis (8).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

12.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Dokument 5397/99 nõukogu avalikus registris: http://register.consilium.europa.eu/.

(2) ELT L 179, 7.7.2011, lk 5.

(3) Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja selgitavaid lisasid.

(4) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklid 33 ja 43.

(5) Vastavalt nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktile, millega võetakse vastu Europoli pensionifondi käsitlevad eeskirjad, ja nõukogu 28. juuni 2011. aasta otsusele, millega seda muudeti, tuginetakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel Madalmaade pensionifondide raamatupidamiseeskirjadele, täpsemalt Madalmaade finantsaruandlusreeglite direktiivile 610, ja Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS).

(6) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(7) Nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta otsuse (EL) 2015/1889, mis käsitleb Europoli Pensionifondi tegevuse lõpetamist (ELT L 276, 21.10.2015, lk 60), artiklid 1, 2 ja 3.

(8) Otsuse (EL) 2015/1889 artikli 3 lõige 3.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Asjaolu rõhutamine

Kontrollikoda juhib tähelepanu fondi eelarveaasta 2014 aastaaruande lisadele 2.6 ja 2.7. Fondi haldusnõukogu koostas raamatupidamise aastaaruande tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes. Eeldatavalt lahendatakse 2015. aastal siiski enamik praegu endiselt välja maksmata pensioniõiguste nõudeid nende ülekandmise teel mõnda teise pensioniskeemi ja 2015. aasta 31. detsembriks ei ole fondis enam aktiivseid osalejaid. Fondi haldusnõukogu, Europoli haldusnõukogu ja nõukogu hindavad praegu fondi tulevikuväljavaateid, millest üks on fondi likvideerimine kohe pärast 31. detsembrit 2015.

Lõpetatud

FONDI VASTUS

Fond võtab kontrollikoja aruande raamatupidamise aastaaruande kohta teadmiseks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/148

ARUANNE

Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamist (1. jaanuaril 2016) käsitleva lõpparuande kohta vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1889 koos fondi ja Europoli vastusega

(2016/C 449/27)

SISSEJUHATUS

Europoli pensionifond (edaspidi „fond“) asutati Haagis asuva Euroopa Politseiameti (Europol) endiste personalieeskirjade 6. liite artikliga 37. Fondi rakenduseeskirjad kiideti heaks nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktiga (1) ning neid muudeti nõukogu otsusega 2011/400/EL (2). Fondi eesmärk oli rahastada ja maksta pensione nendele töötajatele, kes töötasid Europolis enne selle ELi ametiks saamist 1. jaanuaril 2010. 8. oktoobril 2015 otsustas nõukogu lõpetada fondi tegevuse 1. jaanuaril 2016 ja anda fondi järelejäänud tegevus üle Europolile (3). Fondi haldusnõukogu koostas aruande (edaspidi „lõpparuanne“), milles tuuakse ära selle varade ja kohustuste lõppseis (4).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

VÄLISAUDIITORI ARUANNE

Nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta otsuse (EL) 2015/1889 (Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamise kohta) artikli 3 kohaselt auditeeris kontrollikoda 2016. aasta 1. jaanuari seisuga fondi lõpparuannet.

Juhtkonna kohustused

Fondi haldusnõukogu vastutab lõpparuande koostamise ja õiglase esitamise eest (6). See hõlmab lõpparuande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et selles ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; nõukogu poolt vastu võetud fondi raamatupidamiseeskirjade järgimist (7) ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) aruanne fondi lõpparuande kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et lõpparuanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure, mis on kavandatud tõendusmaterjali saamiseks lõpparuandes esitatud summade ja andmete kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et lõpparuanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nimetatud riskide hindamisel võtab audiitor arvesse lõpparuande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajalikke sisekontrollimehhanisme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning lõpparuandes avalikustatud summade üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kontrollikoja aruande esitamiseks.

Kontrollikoja arvamus

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi lõpparuanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 1. jaanuari 2016. aasta seisuga vastavalt nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta otsusele (EL) 2015/1889 ja nõukogu poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

9.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

MUUD KOMMENTAARID

10.

Aruande lisad sisaldavad nii Europolile ülekantavaid summasid kui ka liikmesriikidele, Euroopa Liidu üldeelarvesse, fondi endistele aktiivsetele osalejatele ja nende seaduslikele pärijatele tagastatavaid vahendeid (9). Lisasid auditeeris sõltumatu välisaudiitor. Välisaudiitor jõudis oma kindlust andvas aruandes järeldusele, et lisad vastasid kõigis olulistes aspektides nõukogu otsuse sätetele.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Dokument 5397/99 nõukogu avalikus registris: http://register.consilium.europa.eu/

(2) ELT L 179, 7.7.2011, lk 5.

(3) Nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1889 Europoli pensionifondi tegevuse lõpetamise kohta (ELT L 276, 21.10.2015, lk 60).

(4) Nõukogu otsuse (EL) 2015/1889 artikkel 3.

(5) Lõpparuannet auditeeris sõltumatu välisaudiitor.

(6) Vt joonealune märkus 4.

(7) Vastavalt nõukogu 12. märtsi 1999. aasta õigusaktile, millega võetakse vastu Europoli pensionifondi käsitlevad eeskirjad, ja nõukogu 28. juuni 2011. aasta otsusele, millega seda muudeti, tuginetakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel Madalmaade pensionifondide raamatupidamiseeskirjadele, täpsemalt Madalmaade finantsaruandlusreeglite direktiivile 610, ja Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS).

(8) Vt joonealune märkus 4.

(9) Nõukogu otsuse (EL) 2015/1889 artikkel 4.

FONDI JA EUROPOLI VASTUS

Fond ja Europol võtavad kontrollikoja aruande fondi tegevuse lõpetamise aruande kohta teadmiseks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/151

ARUANNE

Euroopa Raudteeagentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/28)

SISSEJUHATUS

Lille’is ja Valenciennes’is asuv Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (1). Agentuuri ülesandeks on suurendada raudteesüsteemide koostalitlusvõimet ja töötada välja ühine lähenemisviis ohutusele, et aidata kaasa konkurentsivõimelisema ja kõrgema ohutustasemega Euroopa raudteesektori loomisele.

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (2).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	25,7	26,3
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	159	157

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning agentuuri järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt agentuuri finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning agentuuri finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

11.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 220, 21.6.2004, lk 3.

(2) Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.era.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuri edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2013

Agentuuri asutamismääruse (1) kohaselt koosneb agentuuri personal:

—	ajutistest töötajatest, kelle agentuur võtab tööle kuni viieks aastaks raudteevaldkonna spetsialistide seast nende raudteeohutuse ja raudteede koostalitlusvõime vallas omandatud kvalifikatsiooni ning kogemuste põhjal;

—	komisjoni või liikmesriikide poolt kuni viieks aastaks määratud või lähetatud ametnikest;

—	muudest teenistujatest, kes võetakse tööle rakendusülesannete või sekretäri tööülesannete täitmiseks.

Pooleli

2013. aasta lõpus töötas agentuuris 136 ajutist töötajat. Asutamismääruses on ühtlasi sätestatud, et agentuuri esimese kümne tegevusaasta jooksul võib nende suhtes osutatud viieaastast ajavahemikku pikendada kuni kolme aasta võrra, kui see on vajalik agentuuri teenuste järjepidevuse tagamiseks. Kuni 2013. aasta keskpaigani oli see agentuuris tavapraktika. Lisaks võttis agentuur ajavahemikus septembrist 2013 kuni märtsini 2014 uuesti tööle neli ajutist töötajat (kaheksaks aastaks), kelle tööleping agentuuriga oli lõppenud 2013. aastal pärast selle maksimaalset kestust ehk kaheksat aastat.

2013. aastal võttis agentuur haldusnõukogu ja komisjoni heakskiidul vastu uue otsuse, mille kohaselt võib ajutise töötajaga sõlmida tähtajatu töölepingu. Ettepanek agentuuri asutamismääruse muutmiseks sisaldab sarnaseid sätteid. kuid pole teada, kas ja millal parlament ning nõukogu selle vastu võtavad.

2013

Agentuur asub Lille’is ja Valenciennes’is. Nagu kontrollikoda eelarveaastat 2006 käsitlevas iga-aastases eriaruandes märkis, saaks kulusid tõenäoliselt vähendada, kui kogu tegevus koondada ühte kohta. See võiks lihtsustada ka laiaulatusliku peakorterilepingu sõlmimist asukohariigiga, mis täpsustaks agentuuri ja selle personali töötingimusi.

Pooleli

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge – 97 %. Kõrge oli aga ka tegevuseelarvest (III jaotis) järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr: 2,2 miljonit eurot ehk 37,7 % (2013. aastal 1,6 miljonit eurot ehk 25 %), mis tulenes viivitustest ohutuse ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS) seotud projektide ning IT-projektide elluviimisel. Selline olukord on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

Ei kohaldata

2014

Täites mitme töövõtjaga raamlepingut, et teha ERTMSi projektide järelkontrolli, avas agentuur ühe erilepingu sõlmimiseks uuesti konkurentsimenetluse. Ülemäära rangete kvaliteedikriteeriumide ja lepingu suure maksimumväärtuse tõttu esitati taasavatud hankemenetluse raames aga rahalised pakkumused, mille väärtus lähenes lepingu maksimumväärtusele. See on vastuolus konkurentsimenetluse taasavamise eesmärgiga, milleks on hinnakonkurentsi tagamine.

Ei kohaldata

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 220, 21.6.2004, lk 3) artikli 24 lõige 3.

AMETI VASTUS

Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/157

ARUANNE

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

(2016/C 449/29)

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (edaspidi „amet“) asutati komisjoni otsusega 2008/37/EÜ (1). Amet loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2017 eriprogrammi „Ideed“ haldamiseks seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	36,3	39,6
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	388	417

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Juhtkomitee kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 1 457 920 eurot ehk 43,14 % (2014. aastal 1 126 275 eurot ehk 38,50 %). See tuleneb peamiselt IT-lepingute mitmeaastasest iseloomust (504 473 eurot) ja toetuskavade järelaudititest (687 522,50 euro), mis algatati 2015. aastal, kuid ei olnud aasta lõpu seisuga lõpule viidud.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.erc.europa.eu

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Ameti finantsmääruse artiklid 38–42.

(7) Ameti finantsmääruse artiklid 87–92.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Materiaalse ja immateriaalse varaga seotud menetlusi tuleb tõhustada, et tagada varade nõuetekohane kaitse ning valdkonda puudutava õigeaegse, täpse ja täieliku teabe koostamine. Varade registrit tuleb ajakohastada, et see kajastaks varade asukohta, inventuuri tegemise kord tuleb kindlaks määrata ning ameti juhised ameti sees arendatud immateriaalse vara kapitaliseerimise kohta peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et tagada ühtne lähenemisviis.

Lõpetatud

AMETI VASTUS

12.	Amet võttis kontrollikoja aruande teadmiseks ja on arvamusel, et kommentaar kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise kohta III jaotises ei nõua parandusmeetmeid, sest ülekandmiste laad õigustab neid.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/162

ARUANNE

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega

(2016/C 449/30)

SISSEJUHATUS

Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (1). Asutuse ülesanne on parandada ELi siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, tagada finantssüsteemide terviklikkus ja stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd finantssüsteemi stabiilsuse ja mõjususe tagamiseks.

Tabelis esitatakse asutuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Asutuse peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	33,3	36,7
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	168	186

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	asutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta;

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses asutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab asutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab asutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas asutuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse (8) artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab asutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt asutuse finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning asutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on asutuse 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgmised kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 2,2 miljonit eurot ehk 26 % (2014. aastal 1,4 miljonit eurot ehk 19 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-projektidega, millega seotud teenused osutatakse ja arved esitatakse 2016. aastal.

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge ka III jaotises (tegevuskulud) – 2,3 miljonit eurot ehk 33 % (2014. aastal 4,1 miljonit eurot ehk 45 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt IT-projektidega, millega seotud teenused osutatakse ja arved esitatakse 2016. aastal (1,7 miljonit eurot), ning lähetuskuludega, mis hüvitatakse 2016. aastal (0,1 miljonit eurot).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Ülevaade kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2) Asutuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.esma.europa.eu.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: asutuse edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2011	Asutuse 2011. aasta eelarve suurus oli 16,9 miljonit eurot. Vastavalt asutuse asutamismääruse artikli 62 lõikele 1 rahastati 60 % 2011. aasta eelarvest liikmesriikide ja EFTA-riikide osamaksetest ning 40 % liidu eelarvest. 2011. aasta lõpus oli asutusel 4,3 miljoni euro suurune eelarveülejääk. Kooskõlas asutuse finantsmäärusega kirjendati summa raamatupidamisarvestusse kui kohustus Euroopa Komisjoni ees.	Lõpetatud
2011	Leiti puudusi seoses sellega, et kuuel juhul võeti juriidilised kohustused enne eelarvelisi kulukohustusi (summas 483 845 eurot).	Pooleli (1)
2012	Tegevuse teisel aastal astus asutus kõiki sisekontrollistandardeid käsitlevate põhinõuete vastuvõtmise ja rakendamisega olulise sammu. Standardeid ei ole siiski veel täielikult rakendatud.	Pooleli
2012	Hankemenetluste õigeaegsust ja dokumenteerimist tuleb oluliselt parandada.	Pooleli
2013	Ca 27 % 2013. aastal ostetud kaupade ja teenuste eest tasuti hilinemisega. Hilinemise keskmine pikkus oli 32 päeva. Hilinenud maksete eest tasuti 2013. aastal viivist summas 3 834 eurot.	Lõpetatud
2014	2014. aasta lõplikus tulemiaruandes tuluna kajastatud tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet (reitinguagentuurid ja kauplemisteabehoidlad), summas 6 623 000 eurot, põhinesid hinnangutel, mitte tegelikel järelevalvetegevusega seotud kuludel. Tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet, peaksid olema võimalikult sarnased selles valdkonnas kantud tegelike kuludega. Selle saavutamiseks on asutus praegu koostamas tegevuspõhist kulude mudelit.	Pooleli (2)
2014	Kui asutus 2010. aastal loodi, võttis ta oma eelkäijalt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee) üle mitu IT-teenuste raamlepingut oma andmekeskuste majutamiseks ning IT süsteemide arendamiseks ja hoolduseks. Nimetatud raamlepingute pikendamiseks ei korraldatud õigel ajal projektikonkursse ja selle tagajärjel tekkis olukord, kus kahele raamlepingule kehtestatud uus pikkus oli algsest pikem. Selle tagajärjel hankis asutus osa IT-teenustest ühe Prantsusmaa keskse hankija kaudu (Union de Groupements d’Achats Publics – UGAP). Asutus kasutas aasta jooksul sama keskset hankijat ka mööbli ja kirjatarvete soetamiseks. 2014. aastal tehtud maksete kogusumma oli 956 000 eurot. Kontrollikoda teavitas asutust, et nimetatud keskse hankija kasutamine ei ole finantsmäärusega kooskõlas, pärast mida see tegevus ka lõpetati. Nüüdseks on asutus kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee IT-teenuste raamlepingud enda omadega asendanud.	Lõpetatud
2014	2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr oli kõrge – 19 % ehk 940 054 eurot. Tühistamised olid peamiselt tingitud sellest, et töövõtjad osutasid tellitud teenuseid hilinemisega, kuid samuti ühe tühistatud projekti litsentside ostmise tühistamisest, ajutiste töötajate lepingu täitmisel tekkinud raskustest ja eelmisest IT nõustamisteenuste raamlepingult uuele üleminekust.	Ei kohaldata
2014	Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute osakaal suurenes 93 protsendilt 2013. aastal 99 protsendini 2014. aastal, mis näitab, et kulukohustuste võtmise ajastus oli paranenud. 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli siiski suur III jaotises (tegevuskulud) – 4 063 580 eurot ehk 45 % (2013. aastal 3 688 487 eurot ehk 58 %). Nimetatud summast ca 2 miljonit eurot on seotud 2014. aastal osutatud IT- ja muude teenustega, mille eest asutus ei olnud veel aasta lõpuks tasunud. Aasta lõpupoole oli sõlmitud veel 1,3 miljoni euro väärtuses lepinguid, millega seotud teenuseid hakatakse osutama 2015. aastal. Ülejäänud ülekandmised tulenevad sõlmitud lepingute mitmeaastasest iseloomust.	Ei kohaldata

(1) 2015. aastal oli tagantjärgi võetud kulukohustuste summa 165 000 eurot.

(2) Asutus peaks selles valdkonnas kasutusele võtma asjakohase metoodika.

ASUTUSE VASTUS

13.

ESMA võtab teadmiseks kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määra II ja III jaotises, mida kirjeldati kontrollikoja tähelepanekutes. ESMA võtab kontrollikoja kommentaari arvesse ja kinnitab selgitust, et ülekandmised tulenevad ESMA suurte Euroopa Liidu IT-projektide mitmeaastasest iseloomust.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/168

ARUANNE

Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

(2016/C 449/31)

SISSEJUHATUS

Torinos asuv Euroopa Koolitusfond (edaspidi „fond“ või „ETF“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1360/90 (1) (uuesti sõnastatud (EÜ) nr 1339/2008). Fondi eesmärk on toetada kutseõppereformi Euroopa Liidu partnerriikides. Seoses sellega abistab fond komisjoni erinevate programmide (nt IPA, FRAME, GEMM) rakendamisel.

Tabelis esitatakse fondi peamised arvandmed (2).

Tabel

Fondi peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	22,5	21
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	133	129

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab fondi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas fondi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on fondi 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

11.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1.

(2) Fondi pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav fondi veebisaidil www.etf.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: fondi edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	2013. aasta lõpu seisuga hoidis fond 7,5 miljonit eurot ühes madala krediidireitinguga pangas (F3, BBB) asuvatel arvetel (1).	Pooleli
2014	2013. aastast üle kantud assigneeringute tühistamise määr oli kõrge I jaotises (15,9 %) ja II jaotises (7,6 %), mis viitab finantsvajaduste ülehindamisele.	Ei kohaldata
2014	Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge: 99,9 %. 2015. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 0,75 miljonit eurot ehk 36,2 % (2013. aastal 0,55 miljonit eurot ehk 30 %). Põhjuseks oli asjaolu, et kontorimööbli (0,37 miljonit eurot), tarkvara (0,14 miljonit eurot) ja riistvara (0,1 miljonit eurot) uuendamiseks kavandatud ostud tehti 2014. aasta lõpus.	Ei kohaldata
2014	2005. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ette nähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda sätet ei olnud järgitud ja 96-st kõnealusel ajavahemikul tööle võetud ametnikust kahele maksti perioodil 2005–2014 kokku 14 745 eurot (ETFi palgakulud) vähem palka, kui oleks pidanud. Fond tegi täiendavad palgamaksed juunis 2015.	Lõpetatud

(1) Summat vähendati 1,8 miljoni euroni.

AMETI VASTUS

Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/173

ARUANNE

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/32)

SISSEJUHATUS

Tallinnas, Strasbourgis ja Sankt Johann im Pongaus asuv Vabadusel, Turvalisusel Ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (edaspidi „amet“) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (1). Ameti põhiülesanne on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi operatiivjuhtimine.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	64,9	71,7
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	129	134

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

12.

Amet sõlmis töövõtjaga 2 miljoni euro suuruse raamlepingu hanketeenuste osutamiseks (hanketeenused), mis olid seotud kolmanda poole korraldatud koolitus- ja õppeteenuste osutamisega (koolitusteenused). Töövõtja määrab vastavalt taotlustele kindlaks sobivad koolitusteenused ja esitab koolitusteenuste kohta hinnapakkumise, millele lisandub tasu töövõtja hanketeenuse eest (edukustasu). Raamlepingus aga ei täpsustata, et hanketeenused peavad olema kooskõlas ameti finantseeskirjade hankeid käsitlevate sätetega. Seega praeguse protsessi puhul, mil hinnapakkumine edastatakse ametile heakskiitmiseks, ei tagata, et teenuste hinnad vastavad kõikidele finantseeskirjade nõuetele.

13.

Osalemiskutse avaldamine ja kandidaatide eelvalik läbirääkimistega hankemenetluses (mille hinnanguline maksumus on 20 miljonit eurot) osalemiseks toimus eelarvevahendite käsutaja volituseta.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

14.

Eelarve II jaotisest (halduskulud) üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma oli 9 miljonit eurot ehk 50 % kõigist assigneeringutest (2014. aastal 15 miljonit eurot ehk 87 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt suuremahulisest lepingust Strasbourgi hoone laiendamiseks (4,6 miljonit eurot) ning mitmeaastaste lepingute raames osutatud teenustest.

15.

Schengeni lepinguga ühinenud riikidega (Šveits, Liechtenstein, Island ja Norra) ei ole ikka veel kokku lepitud eeskirju, milles määratletaks nende osalemine ameti töös, sh ka nende hääleõigus ja osamakse ameti eelarvesse. Eeskirjade puudumisel osalevad Schengeni lepinguga ühinenud riigid ameti eelarve III jaotise (tegevuskulud) rahastamises vastavalt ELiga alla kirjutatud assotsieerimislepingu sättele. Riigid ei osale siiski veel ameti eelarve I ja II jaotise (palgad ja muud halduskulud) tegevuste rahastamises.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Hankemenetluste audit näitas, et amet oli sõlminud lepinguid või pidanud läbirääkimisi üheainsa töövõtjaga, ilma tellitavaid teenuseid täpselt kindlaks määramata. See piirab konkurentsi ja suurendab sõltuvust konkreetsest töövõtjast. Amet peaks sõlmima lepingud mitme tarnijaga või vajalikud teenused võimaluse korral täpsemini kindlaks määrama.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.eulisa.europa.eu .

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	Ameti materiaalne põhivara on kindlustamata (erandiks on Tallinnas paiknevate ruumide mitut riski hõlmav tulekindlustus).	Lõpetatud
2013	Ameti asutamismääruse kohaselt peavad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riigid maksma osamaksu ameti eelarvesse. Schengeni lepinguga ühinenud riigid kasutasid 2013. aastal ameti hallatavaid süsteeme, ehkki komisjoniga peetavad läbirääkimised alles käisid.	Pooleli (1)
2014	Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust puudutava asjaolu rõhutamine Ilma punktis 8 esitatud arvamust kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi süsteemide väärtuse kajastamisele ameti raamatupidamises. Nimetatud süsteemide käitamine kujutab endast ameti põhitegevust. Arenduskulude suurust näitava usaldusväärse ja täieliku teabe puudumise tõttu kajastati süsteemid ameti raamatupidamises samas netosummas, milles need olid kajastatud komisjoni raamatupidamises ja nende väärtust ajakohastati aasta lõpus (ca 6,6 miljonit eurot ülekande tegemise kuupäeval ja 2,1 miljonit eurot 31. detsembril 2014) (2). Need väärtused hõlmavad peamiselt riistvara ja kasutusvalmis tarkvarakomponente ega sisalda tarkvara arenduskulusid (vt ameti raamatupidamise aastaaruande lisa 6.3.1).	Pooleli
2014	6,6 miljonist eurost 2013. aastast 2014. aastasse üle kantud I jaotise (personalikulud) ja II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringutest 1,7 miljonit eurot (26 %) tühistati 2014. aastal, mis näitab, et eelarvelisi vajadusi hinnati 2013. aasta lõpus üle.	Ei kohaldata
2014	2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli väga kõrge II jaotises (halduskulud) – 15 miljonit eurot ehk 87 % (2013: 6 miljonit eurot ehk 79 %). Need ülekandmised olid tingitud peamiselt ameti Strasbourgis asuvate ruumide juurdeehituse ja ümberkohandamisega seotud hangete hilinemisest. Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli samuti kõrge III jaotises (halduskulud) – 24,5 miljonit eurot (85 %) (2013: võrdlusandmed puuduvad), mis olid peamiselt seotud IT-süsteemide mitmeaastaste hoolduslepingutega. 2013. aastast üle kantud vahendite tühistamise kõrged määrad ning 2014. aastast 2015. aastasse tehtud ülekandmiste määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega. Amet peab kehtestama usaldusväärsed menetlused eelarve kavandamiseks, täitmiseks ja seireks.	Ei kohaldata

(1) Lisateave punktis 15 ja ameti vastuses.

(2) 0,2 miljonit eurot seisuga 31. detsember 2015, mis jääb allapoole olulisuse läve.

AMETI VASTUS

14.

Kõnealune raamleping sõlmiti avatud hankemenetlusega ja ameti finantsmääruse eeskirjade kohaselt. Kuigi lepingus puudub sõnaselge säte, et töövõtja on kohustatud järgima Euroopa Liidu hanke-eeskirju, on lepingutingimustes kohustuslik nõue, et pakutakse turu madalaimat hinda. Ametil on õigus algatada hinna läbivaatamine, kui leitakse madalam hind.

Amet ei tea, et tal oleks õiguslik kohustus kehtestada töövõtjale konkreetne hanke-eeskirjade kogum.

15.

Amet on arvamusel, et enne läbirääkimistega hankemenetluse algust ei toimunud eelvalikut finantsmääruse ja selle kohaldamiseeskirjade tähenduses (st ei kehtestatud ametlikke eelvalikukriteeriume). Osalemiskutset kasutati turu-uuringu, mitte hankemenetluse osana. Turu-uuringu tulemus sisaldus dokumentides, mille kiitis heaks eelarvevahendite käsutaja enne pakkumismenetluse korraldamist.

16.

Nagu märkis kontrollikoda Strasbourgi hoone ümberehitusega seotud assigneeringute ülekandmise kohta, vajas maksegraafik C1- ja C2-assigneeringute mahukat ülekandmist; need toimingud kavandas ja kiitis heaks haldusnõukogu.

Amet pööras erilist tähelepanu planeerimisele ja kooskõlastamisele, et veenduda, et kõik liigendamata assigneeringute ülekandmised oleksid majanduslikult põhjendatud, mida tõendas tühistamiste järsk vähendamine – 2014. aastal 1 690 194,29 eurot ehk 25,53 % ülekantud assigneeringutest ning 2015. aastal 457 590,48 eurot ehk 8,75 %.

17.	Amet võtab kommentaari teadmiseks ja märgib, et on tehtud kõik juriidiliselt võimalikud toimingud, et saada assotsieerunud riikide rahalised osamaksed ameti eelarvesse; läbirääkimisi assotsieerunud riikidega peab Euroopa Komisjon, mitte amet. Kokkuleppeid peavad ratifitseerima riikide parlamendid.

18.

Amet koostab tehnilised nõuded oma parima teadmise kohaselt võistlevate pakkumismenetluste alustamisel või siis, kui on vältimatult vaja pidada läbirääkimisi praeguse töövõtjaga.

Ameti hallatavaid süsteeme mõjutavad ka ametist sõltumatud tegurid, mis piiravad võistlevate pakkumismenetluste süstemaatilist taasavamist. Need tegurid on näiteks süsteemide tehniliste ja juriidiliste nõuete muutumine võrreldes pakkumismenetluse algusega, pakkumismenetlusi korraldavate töötajate piiratud arv ning see, et ameti tegevus piirab lepingutingimuste kestust.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/179

ARUANNE

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/33)

SISSEJUHATUS

Bilbaos asuv Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (edaspidi „agentuur“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94 (1). Agentuuri ülesandeks on koguda ja levitada informatsiooni riiklike ja liidu tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna prioriteetide kohta, toetada poliitika väljatöötamise ja elluviimisega tegelevaid riiklikke ja liidu organisatsioone ning anda informatsiooni ennetavate meetmete kohta.

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (2).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	17,3	16,9
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	65	65

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 364 740 eurot ehk 26 % (2014. aastal 443 412 eurot ehk 34 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt agentuurile kahe kalendriaasta jooksul osutatud teenustest ning IT teenustest, mis ei olnud veel täies mahus osutatud või mille eest ei olnud 2015. aasta lõpuks veel arvet esitatud.

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 3 383 052 eurot ehk 41 % (2014. aastal 4 277 160 eurot ehk 42 %). Ülekandmised on põhiliselt seotud suuremahuliste teadusuuringute projektidega, mille kestus on enam kui üks aasta, ning juhatuse koosolekuga, mis pidi toimuma 2015. aasta viimases kvartalis, kuid peeti jaanuaris 2016.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

14.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1. Määrust muudeti viimati määrusega (EÜ) nr 1112/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).

(2) Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.osha.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuri edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Kulukohustustega seotud assigneeringute üldine määr oli 99 % (2013. aastal samuti 99 %). 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli siiski kõrge II jaotises (halduskulud) – 443 412 eurot ehk 34 % (2013. aastal 601 426 eurot ehk 30 %).

Summad on peamiselt seotud kaupade ja teenuste kavandatud ostuga aasta lõpul (agentuur kolis uutesse ruumidesse) ning iga-aastaste IT-lepingute uuendamisega ja audititeenuste kuludega.

Ei kohaldata

2014

2005. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ette nähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda ei järgitud ja 26st sel ajal töötanud ametnikust ühele oli perioodil 2005–2014 kokku makstud 5 300 eurot vähem. Agentuur teeb täiendavad palgamaksed esimesel võimalusel.

Lõpetatud

AMETI VASTUS

Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/184

ARUANNE

Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/34)

SISSEJUHATUS

Luxembourgis asuv Euratomi Tarneagentuur (edaspidi „agentuur“) asutati 1958. aastal (1). Nõukogu otsusega 2008/114/EÜ, Euratom (2) asendati agentuuri eelmine põhikiri. Agentuuri peamine ülesanne on tagada ELi kasutajatele ühise tarnepoliitika alusel pidevad tuumamaterjalide (eelkõige tuumkütuste) tarned, mis põhinevad võrdsel juurdepääsul tarneallikatele.

Ajavahemikus 2008–2011 ei olnud agentuuril põhitegevuse jaoks oma eelarvet. Agentuuri kõik tegevuskulud kandis komisjon. Alates 2012. aastast on komisjon eraldanud agentuurile oma eelarvevahendid, mis katavad siiski vaid väikese osa agentuuri tegevuskuludest.

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (3).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	0,1	0,1
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	18	17

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning agentuuri järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Peadirektor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

13.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge II jaotises, moodustades 41 482 eurot ehk 50,5 % (2014. aastal 8 970 eurot ehk 14,9 %). Ülekandmised tulenevad põhiliselt 2015. aasta detsembris tellitud IT-riistvara (serverid ja sülearvutid) ostmisest ning IT nõustamisteenustest, mis jäävad järgmisse kalendriaastasse.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT 27, 6.12.1958, lk 534/58.

(2) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

(3) Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil http://ec.europa.eu/euratom/index.html

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuri edastatud andmed.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(6) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(8) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

AGENTUURI VASTUS

13.

Kulukohustused täideti 2015. aasta 4. kvartalis, sest otsus DIGITi raamlepingute kasutamise või mittekasutamise kohta viibis, mistõttu viibisid ka lahenduse kavand ja läbirääkimiste menetlus. Selle tulemusena jäid ka tarned ja maksed 2015. aastast hilisemaks.

Agentuur järgib aastasuse põhimõtet tulevikus nii palju kui võimalik.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/188

ARUANNE

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega

(2016/C 449/35)

SISSEJUHATUS

Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (edaspidi „fond“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/75 (1). Fondi eesmärk on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele liidus asjakohaste teadmiste laiendamise ja levitamise kaudu.

Tabelis esitatakse fondi peamised arvandmed (2).

Tabel

Fondi peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	21,5	21,2
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	111	111

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	fondi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab fondi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses fondi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab fondi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab fondi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas fondi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab fondi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt fondi finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning fondi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on fondi 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute 2016. aastasse tehtud ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 2 135 164 eurot ehk 31,2 % (2014. aastal 3 814 156 eurot ehk 53,7 %); peamiselt tulenes see mitmeaastaste projektide ajakava kohasest rakendamisest.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(2) Fondi pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav fondi veebisaidil www.eurofound.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: fondi edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	Fond alustas tegevust 1975. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Põhjalikku peakorterilepingut fondi ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks nende tingimuste läbipaistvust, mille alusel fond ja selle personal töötab.	Lõpetatud
2014	2014. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär kõrge – 99,7 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli siiski suur III jaotises (tegevuskulud) – 3 814 156 eurot ehk 53,7 % (2013. aastal 3 375 781 eurot ehk 48,6 %), mis olid peamiselt seotud mitmeaastaste projektidega, mille puhul toimus tegevuse elluviimine ja maksete tegemine plaanipäraselt, ja ühe mitmeaastase projektiga, mille elluviimine toodi ettepoole 2014. aastasse, kuid mille maksed tuleb tasuda alles 2015. aastal.	Ei kohaldata
2014	2005. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 5. augustit 2005 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ettenähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda ei järgitud ja 75st sel ajal töötanud ametnikust 20-le oli perioodil 2005–2014 kokku makstud 128 735 eurot vähem. Fondi raamatupidamisarvestuses on tehtud nimetatud summa suurune eraldis.	Lõpetatud

FONDI VASTUS

13.	Eurofound võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Tunneme heameelt kontrollikoja analüüsi üle, milles selgitatakse, et need ülekandmised tulenevad peamiselt mitmeaastaste projektide ajakava kohasest rakendamisest.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/193

ARUANNE

Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastusega

(2016/C 449/36)

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksus (edaspidi „Eurojust“) asutati nõukogu otsusega 2002/187/JSK (1), et tugevdada võitlust raske organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle eesmärk on parandada piiriülese uurimise ja kohtu alla andmise koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel.

Tabelis esitatakse Eurojusti peamised arvandmed (2).

Tabel

Eurojusti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	34	34
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	252	246

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning Eurojusti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	Eurojusti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab Eurojusti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses Eurojusti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Haldusdirektor kiidab Eurojusti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab Eurojusti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas Eurojusti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (8).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt Eurojusti finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning Eurojusti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt Eurojusti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on Eurojusti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge II jaotises (halduskulud) – 1,6 miljonit eurot ehk 21 % (2014. aastal 1,5 miljonit eurot ehk 20 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt turva- ja majutusteenuste (0,3 miljonit eurot) ja IKT-projektide, riistvara- ja hooldusprojektidega (0,6 miljonit eurot) ning samuti uute pindadega seotud konsultatsiooni- ja projektikuludega (0,3 miljonit eurot), kusjuures 0,5 miljonit eurot seoti kulukohustustega aasta lõpus, enamjaolt 2016. aastal osutatavate teenuste tarbeks.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(2) Eurojusti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav Eurojusti veebisaidil www.eurojust.europa.eu

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: Eurojusti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2011	Eelarveaasta 2010 aruandes märkis kontrollikoda, et Eurojusti direktori ja kolleegiumi kohustuste ja ülesannete määratlust tasuks muuta, et vältida praegu asutamismäärusest tulenevat kohustuste kattumist. 2011. aastal parandusmeetmeid ei võetud (1).	Pooleli
2014	Eelarvepädevate institutsioonide poolt 2014. aasta aprillis otsustatud palgakohanduste finantsmõju ning praeguse ja eelnevate aastate paranduskoefitsiendi suurenemist ei lisatud 2014. aasta esialgsesse eelarvesse. Palgaeelarve ligi 1,8 miljoni euro (2) suuruse puudujäägi tõttu tuli tegevuskulusid ajutiselt vähendada, peamiselt seoses andmetöötluse ja teabehaldusprojektidega. Lisaks tuli aasta lõpus teha suuri ümberpaigutusi haldus- ja tegevuseelarve ridadelt. 2014. aasta novembri lõpus tasakaalustati eelarvepuudujääk osaliselt paranduseelarve abil, millega eraldati Eurojustile lisaks 1,2 miljonit eurot (3) ning võeti kulukohustused, mis tagavad projektide rakendamise ajakava kohaselt.	Pooleli
2014	Kulukohustustega seotud assigneeringute kogumäär oli kõrge: 99 %. Suur oli aga ka tegevuseelarvest (III jaotis) eelarveaastasse 2015 üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa: 2,6 miljonit eurot ehk 35 % (2013 aastal 2,3 miljonit eurot ehk 32 %). Peamiselt oli see põhjustatud eelarves ajutiselt puudunud vahenditest, mistõttu kulukohustusi sai võtta alles aasta lõpupoole (vt punkt 11), ning 2014. aasta lõpukuudel käivitatud ühiste uurimisrühmade toetusprojektidest, mille eest tuli teha maksed alles 2015. aastal.	Ei kohaldata

(1) Uus Eurojusti määrus on ikka veel seadusandja juures arutlusel.

(2) 2015: 1,7 miljonit eurot

(3) September 2015: 0,8 miljonit eurot

EUROJUSTI VASTUS

13.	Eurojust nõustub tõsiasjaga, et ülekandmised eelarve II jaotisest 2016. aastaks on suhteliselt suured, ent osutab kohtu poolt esitatud selgitustele. Eurojust jääb jälgima seda, et välditaks mistahes põhjendamatuid ülekandmisi, mis ei ole jätkuvate turvanõuete ja tegevuskulude otseseks tulemuseks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/198

ARUANNE

Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/37)

SISSEJUHATUS

Haagis asuv Euroopa Politseiamet (edaspidi „amet“ või „Europol“) asutati nõukogu otsusega 2009/371/JSK (1). Ameti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	84	95
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	574	666

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastab Europoli raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt Europoli finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning Europoli finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt Europoli finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr on kõrge II jaotises (halduskulud) – 4,2 miljonit eurot ehk 41 % (2014. aastal 1,9 miljonit eurot ehk 27 %). Need puudutavad peamiselt ehitustegevusega seotud töid (nt ameti peakorteri põhitegevuseks mõeldud ruumides tehtavaid funktsionaalseid ja tehnilisi parandustöid) summas 1,5 miljonit eurot ning ennetavaid/paranduslikke hooldustöid ja täiendavaid töid summas 0,8 miljonit eurot. Nimetatud tööd olid veel lõpetamata või ei olnud 2015. aasta lõpu seisuga nende eest veel arveid laekunud.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.europol.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2011	Erandeid ja kõrvalekaldeid leiti 2011. aastal 7 % maksete puhul.	Pooleli
2013	Amet on hankemenetluste ettevalmistust, läbiviimist ja dokumenteerimist aastate jooksul küll parandanud, ent mitte kõik 2013. aastal tehtud otsused ei põhinenud küllaldaselt täpsetel valikukriteeriumidel, realistlikel hinnapakkumistel või ei vastanud need kehtestatud erialastele nõuetele. Loetletud puudused mõjutasid hankemenetluste mõjusust.	Lõpetatud
2014	2014. aastal parandas amet märkimisväärselt oma eelarve täitmise määrasid ning vähendas kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste summat 5,7 miljoni euro ehk 6,7 %-ni (2013. aastal 11,6 %; 2012. aastal 19,6 %). Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli aga endiselt suhteliselt kõrge II jaotises (halduskulud) – 1,9 miljonit eurot ehk 27 % (2013. aastal 3,0 miljonit eurot ehk 41 %). Peamiselt tulenes see Europoli 2011. aastal avatud peakorteris tehtud hooldus- ja ümberehitustöödest (1,1 miljonit eurot).	Ei kohaldata
2014	Kõrge oli ka eelmisest aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr – 22 % (2013. aastal 9 %). Peamiselt tulenes tühistamine viivitustest välistarnijate teostatud IT-projektide valmimisel (põhiliselt dokumentatsiooni ja varade haldamise ning politseiandmete vahetamise valdkonnas).	Ei kohaldata

AMETI VASTUS

12.	Europol võtab kontrollikoja kommentaari teadmiseks ning jätkab eelarve tõhusa ja nõuetele vastava täitmise tagamist, eelkõige seoses halduskulude ülekandmisega. Hoonet oli vaja muuta Europoli laienevate ülesannete tõttu, eelkõige seoses terrorismivastase võitlusega.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/203

ARUANNE

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/38)

SISSEJUHATUS

Viinis asuv Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (1). Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi liidu ja tema liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele ja ametivõimudele põhiõigustega seotud liidu õiguse rakendamisel.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	21,5	21,6
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	110	107

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli endiselt kõrge III jaotises – 5 723 282 eurot ehk 70 % (2014. aastal 5 848 956 eurot ehk 75 %). See tuleneb peamiselt ameti tegevuse iseloomust, mis hõlmab selliste uuringute hankeid, mis vältavad mitu kuud, sageli ühest aastast teise.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on ameti veebisaidil www.fra.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmise aasta kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2014	2014. aasta eelarveassigneeringud olid täies ulatuses kulukohustustega seotud. 2015. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli siiski kõrge II jaotises (halduskulud) – 551 466 eurot ehk 25 % (2013. aastal 579 429 eurot ehk 27 %), ning III jaotises (tegevuskulud) – 5 848 956 eurot ehk 75 % (2013. aastal 5 625 444 eurot ehk 69 %).	Ei kohaldata
2014	II jaotise ülekantud summad on peamiselt seotud IT-toodete ja -teenuste kavandatud ostuga, mille eest tuli tasuda alles 2015. aastal. III jaotise ülekandmised kajastavad peamiselt ameti projektide mitmeaastast iseloomu, mille puhul tehakse maksed vastavalt planeeritud ajakavale.	Ei kohaldata
2014	2005. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ette nähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda ei järgitud ja 26st sel ajal töötanud ametnikust kümnele oli perioodil 2005–2014 kokku makstud 45 892 eurot vähem. Amet teeb täiendavad palgamaksed esimesel võimalusel.	Lõpetatud

AMETI VASTUS

13.	Amet planeerib järgmisse aastasse ülekantavad summad ja jälgib hoolikalt nende arengut. Madal tühistamismäär (alla 2 %) näitab, et ülekandmisi planeeriti ja hallati korrektselt. Viimastel eelarveaastatel on amet kulutanud üle 99 % Euroopa Liidu toetusest.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/208

ARUANNE

Euroopa Liidu liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/39)

SISSEJUHATUS

Varssavis asuv Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (edaspidi „agentuur“ või „Frontex“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (1). Agentuuri peamine ülesanne on koordineerida liikmesriikide tegevust välispiiri haldamise valdkonnas (operatiivkoostöö toetamine, tehniline ja praktiline abi, riskianalüüs).

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (2).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	86,7	143,3
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	311	309

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Agentuur hindas 1 723 336 euro võrra tegelikust väiksemaks mereseire alaste teenustega seotud 2015. aastal ette makstud ja kantud kulud, mille kohta ei olnud veel arveid esitatud. Alahindamine mõjutas viitkulusid ning selle tagajärjel sisaldasid agentuuri bilanss ja tulemiaruanne olulisi väärkajastamisi.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul (võtmata arvesse lõigus „Alus märkusega arvamusele raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta“ kirjeldatud asjaolu mõju) kajastab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt agentuuri finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning agentuuri finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

13.

Agentuuri 2015. aasta oktoobris Islandis tehtud järelauditi käigus avastati eeskirjadevastaseid makseid kogusummas 1,4 miljonit eurot, mis olid seotud ajavahemikul 2011–2015 mitmes ühisoperatsioonis osalenud laeva amortisatsiooniga. Islandi rannikuvalve deklareeris laeva amortisatsioonikulud, kuigi laev oli ületanud agentuuri suunistes määratletud kasuliku eluea. Kuigi agentuuril on õigus nõuda tagasi viimase viie aasta jooksul tehtud eeskirjadevastased maksed, teatas ta, et nõuab tagasi vaid alates 2015. aasta jaanuarist tehtud maksed (kokku 0,6 miljonit eurot).

14.

Sisejulgeolekufond loodi perioodiks 2014–2020. See sisaldab eraldi rahastamisvahendeid piiri- ja viisaküsimuste (ISF Borders and Visa) ning politseikoostöö (ISF Police) jaoks, mille raames eraldatakse tegevustele vastavalt 2,8 ja 1 miljard eurot. Komisjon hüvitab piiri- ja viisaküsimuste rahastamisvahendi raames liikmesriikidele transpordivahendite (sõidukid või laevad) ostu ning jooksvad kulud, nagu kütus ja hooldus. Agentuur hüvitab nimetatud kulud ka ühisoperatsioonides osalejatele. Seega on olemas topeltrahastamise risk, mida ei ole käsitletud (9).

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

15.

Kulukohustustega seotud assigneeringute 2015. aastasse üle kandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3,2 miljonit eurot ehk 38 % (2014. aastal 4,5 miljonit eurot ehk 36 %) ning III jaotises (tegevuskulud) – 40,2 miljonit eurot ehk 35 % (2014. aastal 28,4 miljonit eurot ehk 44 %). II jaotises oli ülekandmiste suur osakaal põhjustatud IT-lepingutest, mille kehtivus lõpeb järgneval aastal, III jaotises aga agentuuri tegevuse mitmeaastasest iseloomust.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Piirioperatsioonides osalevad riigid deklareerivad tekkinud kulud jooksvate kulude deklaratsioonis, mis hõlmab püsikulusid (amortisatsioon ja hooldus), muutuvkulusid (peamiselt kütus) ja lähetuskulusid (peamiselt lähetustasud ja muud meeskonnakulud). Deklareeritud kulud põhinevad tegelikult kantud kuludel ning järgivad riiklikke standardeid, mis põhjustab erinevaid lähenemisviise osalevates riikides ja loob kõigi asjaosaliste jaoks väga kohmaka süsteemi. Kontrollikoja eriaruandes nr 12/2016 soovitati, et ametid peaksid kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi alati, kui see on asjakohane, et vältida ebatõhusust (10).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2) Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav agentuuri veebisaidil www.frontex.europa.eu.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuuri edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Kontrollikoda on sellele riskile osutanud ka oma eriaruande nr 15/2014: „Välispiirifond on edendanud finantssolidaarsust, kuid fondi tulemuste mõõtmist tuleb parandada ning ELi lisandväärtust suurendada“ punktis 39 ja 4. soovituses.

(10) 1. soovitus kontrollikoja eriaruandes nr 12/2016: „Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt“.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2012	Kontrollitud värbamismenetlustes esines olulisi puudusi, mis mõjutasid menetluste läbipaistvust ja kandidaatide võrdset kohtlemist: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt, kirjalikele testidele ja intervjuudele ning reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning valikukomisjonid ei dokumenteerinud kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.	Pooleli
2013	Tarnijate aasta lõpus esitatud raamatupidamise aastaaruandeid oli keeruline vastavusse viia. Tarnijate bilansi üle tuleb teha regulaarsemat järelevalvet ning erinevusi õigeaegselt analüüsida.	Pooleli
2013	Agentuur alustas tegevust 2005. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut agentuuri ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks agentuuri ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.	Pooleli
2014	Frontexiga koostööd tegevate riikide poolt rahastamislepingute alusel hüvitamiseks esitatud väljamaksetaotluste eel- ja järelkontrolle on märkimisväärselt parandatud. Koostööd tegevate riikide poolt kulude põhjendamiseks lisatud tõendavad dokumendid ei ole aga alati piisavad. Frontex ei ole nõudnud ka kontrollitõendite esitamist, kuigi ELi finantsmääruse rakenduseeskirjades soovitatakse seda teatud piirmäärasid ületavate toetuste puhul teha (1). Kontrollitõendid lisaksid kindlust toetusmaksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.	Pooleli
2014	2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 4,5 miljonit eurot ehk 36 % (2013. aastal 2,4 miljonit eurot ehk 27 %) ning III jaotises (tegevuskulud) – 28,4 miljonit eurot ehk 44 % (2013. aastal 29,2 miljonit eurot ehk 47 %). II jaotise suured ülekandmised olid peamiselt seotud agentuuri kolimisega uude hoonesse 2014. aasta detsembris. III jaotise suured ülekandmised tulenesid peamiselt agentuuri tegevuse mitmeaastasest iseloomust ning 4,2 miljoni euro suuruse täiendava eelarve heakskiitmisest 2014. aasta oktoobris.	Ei kohaldata
2014	Seoses toetuslepingute arvu pideva suurenemise ja nendega seotud kulude Frontexi poolse kontrollimise ja hüvitamise töömahukusega tuleb leida vastus küsimusele, kas agentuur ei saaks kasutada tõhusamaid ja soodsamaid rahastamismehhanisme.	Alustamata (2)
2014	Schengeni lepinguga ühinenud riikide (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) rahalise panuse arvutamine vajab täpsustamist, et see vastaks asjaomase õigusakti sätetele (3). Näiteks peaks arvutus põhinema komisjoni lõplikul toetusel, mitte aasta eelarves kavandatud summal.	Pooleli
2014	Ühendkuningriigi ja Iirimaa (kumbki ei ole Schengeni kokkuleppega liitunud) rahaline osalus on püsinud juba aastaid muutumatuna, kuigi tegevus, milles mõlemad riigid osalevad, on märkimisväärselt laienenud. Seetõttu on juba ammu aeg nende riikide rahalise panuse suurus üle vaadata.	Lõpetatud

(1) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 3 lõige 4 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1) võimaldab agentuuril rahastada ühisoperatsioone ainult toetustega.

(3) Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe (ELT L 243, 16.9.2010, lk 4); Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe (ELT L 188, 20.7.2007, lk 19).

AGENTUURI VASTUS

9.	Agentuur täiendab oma laekuvate arvete hindamise menetlust veelgi.

13.

Frontexi finantsmääruse rakenduseeskirjade kohaselt võib eelarvevahendite käsutaja teha teadaoleva summa sissenõudmisest erandi, kui sissenõudmine ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Selle põhimõttega kooskõlas ja pärast välise juriidiliste nõuannete saamist teatas eelarvevahendite käsutaja 0,6 miljoni euro sissenõudmisest, mis katab alates 2014. aastast antud toetusi. Ta teatas ka, et samal põhjusel ei hüvitata 2016. aastaks ette nähtud 0,2 miljonit eurot.

14.

2016. aastal koostöös rände ja siseasjade peadirektoraadiga võetud leevendusmeetmed on seni olnud juurdepääs sisejulgeolekufondi andmebaasile, kus on avaldatud toetuse saajate kõik plaanid ja aruanded. Rände ja siseasjade peadirektoraat kavatseb ka kutsuda Frontexi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komitee kohtumisele 2016. aasta sügisel, et tutvustada olukorda enda vaatenurgast ja arutada seda liikmesriikidega.

15.	Frontex võtab kontrollikoja selgitused ülekantud summade kohta teadmiseks. Agentuur teeb kõik endast oleneva, et vähendada ülekantavaid summasid ja paremini järgida eelarve aastasuse põhimõtet.

16.

Praeguse kulude hüvitamise süsteemi eesmärk on tagada toetuse saajate võrdne kohtlemine, sest rahastada saab toetuse saajate samu kulukategooriaid.

Sellele vaatamata nõustub agentuur siiski kontrollikojaga, et tegelike väärtuste alusel kulude hüvitamine on kohmakas ja paljulubav võimalus on kehtestada ühikuhinnad, mida agentuur kavatseb ka teha. Peale selle on tõenäoline, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ümberkorraldamise ettepanek kõrvaldab kohustuse kasutada toetusi, mis võimaldab agentuuril kasutada muid rahastamismehhanisme kui toetusi.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/214

ARUANNE

Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/40)

SISSEJUHATUS

1. septembril 2012. aastal Brüsselist Prahasse üle viidud (1) Euroopa GNSSi (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem) Agentuur (edaspidi „agentuur“ või „GSA“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010, (2) millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 (3) Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (4). GSA võttis ametlikult kõik eelnevalt Galileo ühisettevõttele antud ülesanded üle 1. jaanuaril 2007 ning jätkab nende täitmist Euroopa GNSSi Agentuurina vastavalt muudetud määrusele (EL) nr 912/2010. Lisaks andis komisjon agentuurile delegeerimislepinguga ülesandeks Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) kasutamise.

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (5).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes (1))	403,7	363,8
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	131	139

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (8):

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (9) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Agentuur delegeeris need kohustused teenustaseme kokkuleppega komisjoni peaarvepidajale. Tegevdirektor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui komisjoni peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (10) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (11).

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

12.

Raamatupidamissüsteemid valideeriti viimati aastal 2012. Agentuuri üleviimisega seoses kavandatud menetluste ja teabe kulgemisega seotud olulistest muudatustest tulenevalt lubatud valideerimist ei ole toimunud. Uus raamatupidaja kavandab järgmise valideerimise teha aastal 2020.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

13.

Agentuur on kasutusele võtnud talitluspidevuse kavad oma turvalisust nõudvate asukohtade jaoks Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Madalmaades. Samas aga puudub aga talitluspidevuse kava Prahas asuva peakorteri ja agentuuri kui terviku jaoks.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

14.

Agentuuri eelarve täitmise aruanne on vähem üksikasjalikum kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid olema selgemad.

15.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 2,5 miljonit eurot ehk 42 % (2014. aastal 3,4 miljonit eurot ehk 54 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt 2015. aastal osutatud teenustest, mille eest ei olnud aasta lõpuks veel arveid esitatud, ning 2015. aasta lõpupoole sõlmitud mitmest suuremahulisest IT-lepingust ja riskihindamise lepingust. Need projektid, mis olid algselt planeeritud 2016. aastasse, käivitati 2015. aastal, et ära kasutada teistel eelarveridadel saavutatud kokkuhoiu tõttu vabanenud vahendid.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Agentuuri 2015. aasta tööprogramm võeti vastu alles 2015. aasta märtsis ning ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastane tööprogramm on endiselt vastu võtmata. Peamiste kavandamisdokumentide hiline vastuvõtmine seab ohtu agentuuri eesmärkide täitmise.

17.

2015. aastal iseloomustas agentuuri suur tööjõu voolavus: lahkus ja 14 ja tööle võeti 26 töötajat.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

18.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud otsus 2010/803/EL (ELT L 342, 28.12.2010, lk 15).

(2) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(3) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

(4) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(5) Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil https://www.gsa.europa.eu/

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuuri edastatud andmed.

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(8) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(9) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(10) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2014	Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3,4 miljonit eurot ehk 54 % (2013. aastal 1,8 miljonit eurot ehk 52 %). Ülekandmised tulenesid peamiselt 2014. aastal agentuurile osutatud teenustest, mille eest ei olnud aasta lõpus veel arveid esitatud, ning mitmest suure väärtusega IT-lepingust, mis sõlmiti 2014. aasta lõpus. Need IT-projektid, mis olid algselt planeeritud 2015. aastasse, käivitati 2014. aastal, et ära kasutada teistel eelarveridadel saavutatud kokkuhoiu tõttu vabanenud vahendid.	Ei kohaldata
2014	2013. aastal oli agentuur sõlminud kaheksa aasta (1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2021) pikkuse teenuslepingu Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) kasutamiseks, mille maht töövõtja jaoks oli 436 miljonit eurot (esialgne leping). 2014. aastal muutis GSA läbirääkimistega otsemenetluse alusel esialgset lepingut 6,3 miljoni euro väärtuses 14 satelliitsignaali vastuvõtja, 14 signaaligeneraatori ning muude EGNOSega seotud seadmete ostmiseks ja hooldamiseks. Töövõtja ja kahe alltöövõtja vahel sõlmiti taas kokkulepe, nagu ka esialgse lepingu raames, mis suurendas üldkulusid ja kasumit. 6,3 miljonist eurost oli ainult 3,2 miljonit seotud otsekuludega (materjalid, töö, transport, kindlustus, sõidu- ja elamiskulud). Üld- ja muud kulud moodustasid 1,4 miljonit eurot ning kasum ja (all)töövõtjate tasu 1,7 miljonit eurot.	Ei kohaldata
2014	Materiaalne põhivara ei ole kindlustatud (arvestuslik netoväärtus 1 miljon eurot).	Pooleli

AGENTUURI VASTUS

12.

Pärast kohaliku raamatupidamissüsteemi valideerimist 2012. aastal ei ole süsteemis muudatusi tehtud. GSA üleviimine Prahasse ei toonud kaasa muutusi ei raharingluses või protsessides ega teabevoogudes. GSA kasutab Euroopa Komisjoni standardsüsteeme, mis on valideeritud üldtasandil. ABACiga liidendatud süsteemid, mis mõjutaksid finantsteavet ja raamatupidamise aastaaruandeid, puuduvad.

Enne töökohustuste ülevõtmist tutvustati uuele arvepidajale kohalikke süsteeme. Raamatupidamissüsteemi valideeritakse kindla ajavahemiku järel, nagu on ette nähtud eelarve peadirektoraadi ja GSA vahel sõlmitud teenustasemelepingus eelarve peadirektoraadi riskihindamise alusel. Praegu on risk hinnatud väikeseks ja järgmine valideerimine toimub tavaliselt 5 aasta pärast või süsteemi muutmise korral 3 aasta pärast.

13.

Agentuuri terviklikku talitluspidevuse kava ei ole seni kaasajastatud. Selle põhjuseks on agentuuri otsus suunata peatähelepanu uute asukohtade turvamise talitluspidevuse kavadele, tuginedes hinnangule, et 10 sisekontrollistandardi (ICS 10) eesmärgil on olemasolev talitluspidevuse kava hetkel peakorteri toimingute ja tegevuste jätkuvaks stabiliseerimiseks piisav. Agentuur kavatseb kaasajastada tervikliku talitluspidevuse kava järgmisel aastal.

14.	Lähtuvalt eelarve peadirektoraadiga sõlmitud teenustaseme lepingust koostab agentuuri raamatupidamisaruandeid ja seotud aruandeid komisjoni peaarvepidaja ning agentuur eeldab, et aruanded on kooskõlas vastuvõetud tavaga.

15.

GSA tegi suuri jõupingutusi, et vähendada 2. jaotise tavapäraselt suurt ülekandmiste määra ning ülekandmised vähenesid 2014. aasta 54 %-lt 2015. aastal 42 %-le. Paljude suuremahuliste lepingute kvartaalselt väljastatavate arvete tõttu laekusid mõne 2015. a teenuse lepingu suured summad alles 2016. aastal. Personali voolavus oli 2015. aastal ootamatult kõrge, mistõttu olid aasta lõpus personalikulud eeldatust palju väiksemad ja ettenähtud summasid kasutati algselt järgmistesse aastatesse kavandatud muudeks tegevusteks.

Seetõttu võimaldas ülekandmiste suur määr tulevasi prioriteete muuta, vältides seejuures tühistamisi.

16.

GSA jälgib, et kõik aasta tööprogrammi ettevalmistus- ja esitamistoimingud toimuksid agentuuri tasandil õigeaegselt. Sellest tulenevalt töötab GSA jätkuvalt tihedalt koos komisjoniga, põhilise sidusrühmaga, et tagada tulevaste aasta ja mitme aasta tööprogrammide õigeaegne vastuvõtmine.

GSA tuletab meelde, et suur osa tema tegevustest on delegeeritud, ja seda osa aasta tööprogrammi õigeaegne vastuvõtmine otseselt ei mõjuta.

17.

Agentuur tunnistab suhteliselt suurt tööjõu voolavust, mida põhjustasid teatud raskused, mis tekkisid tööjõuturu väga konkurentsivõimelises ja tehnilises sektoris põhipersonali hankimise ja tööl hoidmisega, enamasti peakorteri asukoha ja sellest tuleneva ebaproportsionaalselt väikese ning pidevalt väheneva ELi korrektsioonikoefitsiendi tõttu, mis mõjutab palgataset Tšehhi Vabariigis Prahas. Agentuur kasutab kõiki võimalusi, et suurendada oma atraktiivsust, nt rõhutades oma missiooni tähtsust.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/219

ARUANNE

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/41)

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (edaspidi „amet“) asutati komisjoni otsusega 2013/801/EL (1) ning see asendab Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ja on selle õigusjärglane. Amet asutati ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2024, et juhtida ELi tegevust seoses Euroopa ühendamise rahastuga, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020“, üleeuroopalise transpordivõrguga ning Marco Polo programmiga.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	13,4	18,4
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	151	186

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 0,5 miljonit eurot ehk 51 % (2014. aastal 0,4 miljonit eurot ehk 56 %). Peamiseks põhjuseks oli IT- ja auditeenuste lepingute sõlmimine, mille teenused osutatakse pärast aasta lõppu.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

13.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.

(2) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav ameti veebisaidil www.ec.europa.eu/inea.

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

(7) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2014

Järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute summa oli suur II jaotises: 0,8 miljonit eurot ehk 25 % (2013. aastal 0,7 miljonit eurot ehk 27 %), ja III jaotises: 0,4 miljonit eurot ehk 56 % (2013. aastal 0,1 miljonit eurot ehk 22 %). Selle peamised põhjused olid seadmete hankimine ameti suurenenud personali tarvis renditud täiendavate bürooruumide jaoks, kavakohaselt 2014. aasta teisel poolel sõlmitud IT-lepingud, mille eest esitatakse arved 2015. aastal, ja komisjoniga sõlmitud teenustaseme kokkulepetega seotud kulud, mille eest ei olnud aasta lõpu seisuga arveid esitatud.

Ei kohaldata

AMETI VASTUS

12.

2015. aasta algul sõlmis amet ajavahemikus märts 2015 – märts 2016 osutatavate IT-teenuste lepingud; oktoober 2015 – märts 2016 osutatud teenuste arved esitatakse alles 2016. aastal. 2015. aastal väljast tellitud toetusesaajate audititega seotud lõppmaksed tehakse alles siis, kui on lõppenud ärakuulamismenetlused, mis nihkusid järgmisesse aastasse.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/224

ARUANNE

Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2016/C 449/42)

SISSEJUHATUS

Alicantes asuv Siseturu Ühtlustamise Amet (1) (edaspidi „amet“) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94, (2) mis tühistati ja asendati määrusega (EÜ) nr 207/2009 (3). Ameti ülesandeks on rakendada kaubamärke ja tööstusdisainilahendusi reguleerivaid liidu õigusakte, mis annavad ettevõtetele õiguse ühtsele kaitsele kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (4).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	419,6	384,2
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	928	998

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (7):

juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (8) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Juhataja kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal ameti eelarvekomiteele kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (9). Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

12.

Kulukohustustega seotud assigneeringute 2016. aastasse tehtud ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises – 12,9 miljonit eurot ehk 36 % (2014. aastal 14,1 miljonit eurot ehk 38 %). Ülekandmised on seotud põhiliselt riiklike ametitega sõlmitud koostöölepingutega, mille puhul väljamaksetaotlused esitatakse alles pärast aasta lõppu.

MUUD KOMMENTAARID

13.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu teenuste hankimine piirab konkurentsi, kuna läbirääkimistel osaleb vaid üks pakkuja ning seetõttu tuleks seda menetlust kasutada vaid erakorralistel asjaoludel. Pärast nimetatud liiki hankemenetluste kasutamist pikendas amet 2015. aastal kuut raamlepingut, mille pikendatud teenuste maksumus on 1,9 miljonit eurot (2014. aastal 12 raamlepingut, mille pikendatud teenuste maksumus on 12,6 miljonit eurot) (10). Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste kasutamist ei saa lepingute arvu, maksumuse ja sageduse tõttu pidada erakorraliseks ning see ei olnud ka kehtestatud nõuetega kooskõlas (11).

14.

Amet hüvitab lähetatud riiklike ekspertide tööandjatele ekspertidele makstava brutopalga kas osaliselt või täies mahus. See ei ole kooskõlas komisjoni tavaga, mille kohaselt jätkavad lähetatud riiklikele ekspertidele palga maksmist nende tööandjad. 2015. aastal oli kõnealuste hüvitiste summa 1,9 miljonit eurot.

15.

Seisuga 31. detsember 2015 oli üheksa ameti töötajat teenistuse huvides lähetatud tööle ameti apellatsiooninõukogusse. ELi personalieeskirjades ei ole aga selliseid lähetusi ette nähtud (12).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

16.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Alates 23. märtsist 2016 on ameti nimetus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja ühenduse kaubamärk on nüüd Euroopa Liidu kaubamärk.

(2) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(3) ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

(4) Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil https://euipo.europa.eu/ohimportal/en .

(1) Eelarve sisaldab ettenägematute sündmuste reservi.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(6) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(7) Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarvekomitee määruse nr CB-3–09 artiklid 38 ja 43.

(9) Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarvekomitee määruse nr CB-3–09 artiklid 91–95.

(10) Pikendatud raamlepingute aluseks oli komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1) artikli 134 lõike 1 punkt f.

(11) Nagu sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 134 lõikes 3.

(12) Määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62) artikli 37 punkt a.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta	Kontrollikoja kommentaar	Parandusmeetmete võtmise seis (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)
2013	Tühistatud ülekandmiste summa suurenes 4,2 miljonilt eurolt (13 %) 2012. aastal 6 miljoni euroni (16 %) 2013. aastal. Peamiselt oli selle põhjuseks liikmesriikide ametitega sõlmitud toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (1,9 miljonit eurot 2012. aastal ja 3,8 miljonit eurot 2013. aastal). See näitab, et riiklikelt ametitelt on vaja koguda aasta lõpus täpsemaid andmeid tegelike kulude kohta.	Lõpetatud
2013	Ametil on olemas talitluspidevuse kava ja avariitaasteplaan, milles pannakse paika ligi 25 ülesannet, mida peavad täitma valves olevad töötajad. Kuigi ameti eelarvekomitee kiidab igal aastal heaks eelarveassigneeringud hüvitisteks valveaja eest, ületab 2013. aastal makstud summa (402 458 eurot) märgatavalt hüvitiste summa, mida maksavad teised ametid, kes peavad tagama pideva teenuse.	Pooleli
2014	2013. aasta aruandes ameti raamatupidamise aastaaruande kohta seadis kontrollikoda kahtluse alla summa, mis kulutati hüvitisteks valveaja eest (0,4 miljonit eurot). Nimetatud maksed olid 2014. aastal veel suuremad (0,44 miljonit eurot). Novembris 2014 vaatas amet läbi oma poliitika ja vähendas valveaja eest hüvitist saajate arvu 25-lt 17-ni. Selle finantsmõju on näha alates 2015. aastast (1). Üheksa töötajat (seitse neist juhid) said igaüks enam kui 11 000 eurot hüvitist valveaja eest.	Pooleli
2014	Süsteemi [hüvitised valveaja eest] ei kontrollita aga korralikult ning töötajatele, kes on haiguspuhkusel, lähetustel välisriigis või puhkusel, on siiski hüvitisi makstud.	Lõpetatud
2014	Tühistatud ülekandmiste summa vähenes 6,0 miljonilt eurolt (16 %) 2013. aastal 5,1 miljoni euroni (13 %) 2014. aastal. Peamiselt oli selle põhjuseks liikmesriikide ametitega sõlmitud toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksem summa (3,2 miljonit eurot 2014. aastal ja 3,8 miljonit eurot 2013. aastal). See näitab, et riiklikelt ametitelt on vaja koguda aasta lõpus täpsemaid andmeid tegelike kulude kohta. Kulukohustustega seotud 2014. aasta assigneeringute määr moodustas 94–97 % kõigist assigneeringutest, mis näitab, et juriidilised kohustused võeti õigeaegselt. 2015. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises – 14,1 miljonit eurot ehk 38 % (2013. aastal 13,3 miljonit eurot ehk 38 %). III jaotise ülekandmised on peamiselt seotud riiklike asutustega sõlmitud koostöölepingutega, mille väljamaksetaotluste esitamise tähtaeg on alles 2015. aastal, ning 2014. aasta viimastel kuudel tellitud tõlketeenustega, mille eest tuli tasuda alles 2015. aastal.	Ei kohaldata
2014	2004. aastal jõustusid uued ELi personalieeskirjad, mille kohaselt ei tohi enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud eelmiste ELi personalieeskirjadega ette nähtud töötasudest väiksemad olla. Kontrollikoja audit näitas, et seda ei järgitud ja 648st sel ajal töötanud ametnikust neljale oli perioodil 2005–2014 kokku makstud 96 998 eurot vähem. Summa ei ole oluliselt suur ega sea ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust kahtluse alla. Amet otsustas teha täiendavad palgamaksed esimesel võimalusel.	Lõpetatud (2)

(1) 2015. aastal maksis amet 13 töötajale valveaja eest hüvitist summas 285 242 eurot.

(2) Amet tegi täiendavad palgamaksed augustis 2015.

AMETI VASTUS

12.

Amet võttis 2015. aastal ülekandmiste varasema suure määra vähendamiseks mitu meedet, nt teadlikkuse suurendamine juhendamise, koolituste, infoteadete ja finantsjuhtimises osalejatega kohtumiste kaudu. Kõigi üle 100 000 euroste kulukohustuste põhjalik analüüs detsembris ja ka finantsjuhtimises osalejate püsiv kohalolu kogu jõuluperioodil eesmärgiga tasuda arved 31. detsembrini 2015 võimaldasid ametil vähendada II jaotise ülekandmisi 21 %-lt 2014. aastal 16 %-le 2015. aastal ja III jaotise ülekandmisi 38 %-lt 2014. aastal 36 %-le 2015. aastal. Amet jätkab täiendavate meetmete võtmist, et vähendada III jaotise ülekandmiste suurt määra, mis, nagu märkis kontrollikoda, on peamiselt seotud liikmesriikide intellektuaalomandiametite koostöötegevuse struktuurse laadiga (enamikku peaks pidama plaanilisteks ülekandmisteks).

13.

Amet nõustub, et on sageli kasutanud finantsmääruse kohaldamiseeskirjade artiklit 134 ja on võtnud lühiajalisi, keskpikki ja pikaajalisi meetmeid eesmärgiga parandada oma hangete lepinguprotsesside haldust ja kontrolli. Nende meetmete kohaselt tohib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel.

14.

Ameti arusaamise järgi puudub juriidiline kohustus rangelt kooskõlastada mõlemad tekstid, sest liikmesriikide lähetatud ekspertide kohta personalieeskirjad ei kehti. Uus asutamismäärus (artikkel 116) näeb ette, et ameti haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskiri, mis käsitleb liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse. 31. mail võttis ameti haldusnõukogu vastu otsuse, mis tunnistas olemasolevat praktikat.

15.

Ameti arusaamise järgi ei anna personalieeskirjad selget vastust, millist halduslikku staatust kohaldada ameti ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes on määratud apellatsioonikodadesse. Sellegipoolest võttis amet kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks ja tõstatas selle küsimuse 26. mail 2016 haldusnõukogus, mis võttis vastu otsuse praegust tava mitte muuta.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/230

ARUANNE

Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

(2016/C 449/43)

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Teadusuuringute Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“) asutati komisjoni otsusega 2008/46/EÜ (1). Rakendusamet loodi piiratud ajaks, mis algas 1. jaanuaril 2008 ning lõpeb 31. detsembril 2017, liidu teatud teadusuuringute haldamiseks. 15. juunil 2009 andis Euroopa Komisjon rakendusametile ametlikult administratiivse ja tegevusautonoomia.

Tabelis esitatakse rakendusameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Rakendusameti peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes) (1)	51,6	54,6
Töötajate arv seisuga 31. detsember (2)	548	618

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses rakendusameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab rakendusameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab rakendusameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.

(2) Rakendusameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav rakendusameti veebisaidil www.ec.europa.eu/rea.

(1) Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(2) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: rakendusameti edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artiklid 62 ja 68 koostoimes artiklitega 53 ja 58.

(7) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 162.

AMETI VASTUS

Agentuur võtab kontrollikoja aruande teatavaks.

1.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 449/234

ARUANNE

Ühtse Kriisilahendusnõukogu eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kriisilahendusnõukogu vastusega

(2016/C 449/44)

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) asutati määrusega (EL) nr 806/2014 ühtse kriisilahendusmehhanismi kohta („ühtse kriisilahendusmehhanismi määrus“) (1). Kriisilahendusnõukogu missioon on tagada raskustes olevate pankade nõuetekohane kriisilahendus nii, et selle mõju osalevate liikmesriikide ja muude riikide reaalmajandusele ning riigirahandusele oleks võimalikult väike.

Kriisilahendusnõukogu tegutseb iseseisva ELi ametina alates 1. jaanuarist 2015. Kriisilahendusnõukogu loomise ja algse tegevuse eest vastutas aga komisjon. Kriisilahendusnõukogu sai alles 8. aprillil 2015 õiguse oma ressursse iseseisvalt hallata.

Tabelis esitatakse kriisilahendusnõukogu peamised arvandmed (2).

Tabel

Kriisilahendusnõukogu peamised arvandmed

	2014	2015
Eelarve (miljonites eurodes)	Ei kohaldata	22
Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)	Ei kohaldata	108

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning kriisilahendusnõukogu järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Juhtkond vastutab kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

juhtkonna kohustused seoses kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Kriisilahendusnõukogu esimees kiidab kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab kriisilahendusnõukogu finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul kajastab kriisilahendusnõukogu raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt kriisilahendusnõukogu finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning kriisilahendusnõukogu finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on kriisilahendusnõukogu 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUSE KOHTA

13.

Ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse artikli 92 lõikes 4 pannakse kontrollikojale kohustus esitada aruanne, mis kajastab eelkõige tingimuslikke kohustusi (kas kriisilahendusnõukogule, nõukogule või komisjonile endale), mis tekivad kriisilahendusnõukogu, nõukogu või komisjoni poolt kriisilahendusmehhanismi määruse kohaste ülesannete täitmisel. Kontrollikoda esitab selle kohta eraldi aruande.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

14.

Nõukogu alustas 2015. aastal tööd ja lõi järk-järgult enda sisekontrolli keskkonna. Mitmed olulised protseduurid ja kontrollimehhanismid on aga veel kas koostamata, vastu võtmata või rakendamata (sh riskijuhtimise ja kontrollistrateegia, sisekontrollistandardid, sisekontrollisüsteemi usaldusväärse toimimise perioodiline hindamine ning pettustevastane strateegia).

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

15.

Kriisilahendusnõukogu eelarvet rahastatakse krediidiasutuste osamaksetest ja selle suurus oli 2015. aastal 22 miljonit eurot. Kulukohustustega seoti 67 % eelarvest ja sellest kasutati ära 45 %. Eelarve täitmise madala määra tõttu lõpetati aasta märkimisväärse eelarveülejäägiga summas 7,7 miljonit eurot.

16.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3,6 miljonit eurot ehk 70,4 %. Ülekandmised puudutasid peamiselt 2015. aastal kriisilahendusnõukogu uute ruumide jaoks sõlmitud uusi lepinguid (nt IT-taristu, turvataristu ja kontoritehnika), kusjuures teenused ja kaubad ei olnud 2015. aasta lõpuks veel täies mahus osutatud/tarnitud või ei olnud nende eest veel arveid laekunud.

17.

Kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 0,6 miljonit eurot ehk 40,3 %. Need ülekandmised puudutasid peamiselt konsultatsiooniteenuseid (osamaksude kogumise projekt), mida ei olnud 2015. aasta lõpuks veel täies mahus osutatud või ei olnud nende eest veel arveid laekunud.

MUUD KOMMENTAARID

18.

2015. aastal sõlmis kriisilahendusnõukogu oma Brüsselis asuva uue peakorteri jaoks lepingu, mille minimaalne kehtivusaeg on 15 aastat ja kogumaht vähemalt 42,4 miljonit eurot. Hankemenetlus oli halvasti dokumenteeritud ja hanketeates määratletud asukoht piiras valiku Brüsseli ühe kõige kallima piirkonnaga ning välistas võimalikud soodsamad asukohad.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 13. septembri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2) Kriisilahendusnõukogu pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil http://srb.europa.eu

(1) Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: kriisilahendusnõukogu edastatud andmed.

(3) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4) Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

(5) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(7) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

KRIISILAHENDUSNÕUKOGU VASTUS

14.

Kuigi Ühtne Kriisilahendusnõukogu (kriisilahendusnõukogu) on tegevuse algusjärgus, on siseprotseduuride vormistamine kui prioriteetne tegevus juba käimas ja see loodetakse lõpule viia 2017. aasta lõpuks. Tuvastatakse kriitilisi valdkondi ja tegevusi ning kooskõla tagamiseks võetakse meetmeid. Kriisilahendusnõukogu ei ole sisekontrollistandardeid ametlikult vastu võtnud, kuid järgib juba paljusid neist.

15.

2014.–2015. aasta eelarveprognoosid koostas Euroopa Komisjoni rakkerühm ebakindlates tingimustes ja enne kriisilahendusnõukogu tegelikku loomist. Lisaks, vastavalt ühtse kriisilahenduskorra määrusele kogub kriisilahendusnõukogu iga aasta osamaksed ette. Samuti on sätestatud, et mis tahes võimalik eelarve täitmise positiivne tulemus ei tähenda reservide akumuleerumist, vaid vähendab vastavalt järgneval aastal krediidiasutustelt nõutavat summat.

16.	Kriisilahendusnõukogu nõustub kommentaariga ja rõhutab, et ülekandmised puudutasid peamiselt kriisilahendusnõukogu tegevuse alustamiseks vajalikke esialgseid investeeringuid.

17.

Kriisilahendusnõukogu nõustub kommentaariga, kuid rõhutab, et III jaotises üle kantud 0,6 miljonist eurost suurem osa (82 %) puudutas peamiselt üritusi/teenuseid, mis on juba toimunud või mida pakuti 2015. aastal. Seetõttu laekusid nad raamatupidamise aastaaruandes vastavalt. Aasta lõpus ei olnud teenuseosutajad nende teenuste eest lihtsalt arvet veel esitanud.

18.

Kui kriisilahendusnõukogu oli käivitamisetapis, kasutas ta komisjoni (OIB – infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis) oskusteavet, et algatada läbirääkimistega hankemenetlus oma uutele ruumidele. Sellega seoses:

—	selle menetluse avaldas OIB eriformaadis ja kriteeriumid kuulutati välja kooskõlas OIB tavadele ning vastuvõetud meetoditele;

—	vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele suurendati tõelise konkurentsi tagamiseks OIB standardset 500 meetri raadiust 700 meetrini.

Asukohaga seoses põhinesid nõuded kriisilahendusnõukogu vajadustel vastavalt tema ülesannete olemusele ja vajadusele paikneda komisjoni (finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat ja konkurentsi peadirektoraat) ja nõukogu vahetus läheduses pankade kriisilahenduse juhuks, mis peab toimuma kuni 24 tunni jooksul ja mis nõuab seetõttu asupaika nende institutsioonide kõndimiskauguses. Seetõttu võttis Euroopa Komisjoni rakkerühm vastu strateegilise otsuse jääda Euroopa kvartalisse.