Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2016/C 441/01)

Viimane väljaanne

ELT C 428, 21.11.2016

Eelmised väljaanded

ELT C 419, 14.11.2016

ELT C 410, 7.11.2016

ELT C 402, 31.10.2016

ELT C 392, 24.10.2016

ELT C 383, 17.10.2016

ELT C 371, 10.10.2016

Käesolevad tekstid on kättesaadavad EUR-Lex’is järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (viies koda koda) 6. oktoobri 2016. aasta otsus (Tribunale ordinario di Campobasso eelotsusetaotlus – Itaalia) – kriminaalasi Gianpaolo Paoletti jt süüdistuses

(Kohtuasi C-218/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - ELL artikkel 6 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 49 - Soodsama karistusõiguse tagasiulatuva kohaldamise põhimõte - Itaalia kodanikud, kes korraldasid Rumeenia kodanike ebaseadusliku sisenemise Itaalia territooriumile - Enne Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist toime pandud teod - Rumeenia ühinemise mõju ebaseadusliku piiriületamise hõlbustamise süüteole - Liidu õiguse rakendamine - Euroopa Kohtu pädevus))

(2016/C 441/02)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Campobasso

Põhikohtuasja menetluse pooled

Gianpaolo Paoletti, Umberto Castaldi, Domenico Faricelli, Antonio Angelucci, Mauro Angelucci, Antonio D’Ovidio, Camillo Volpe, Giampaolo Canzano, Raffaele Di Giovanni, Antonio Della Valle

Resolutsioon

ELL artiklit 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et riigi ühinemine Euroopa Liiduga ei takista teisel liikmesriigil kriminaalkaristuse määramist isikutele, kes enne ühinemist on esimese riigi kodanike huvides toime pannud ebaseadusliku piiriületamise hõlbustamise süüteo.

---

(1)  ELT C 262, 10.8.2015.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2016. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte eelotsusetaotlus – Itaalia) – Tecnoedi Costruzioni Srl versus Comune di Fossano

(Kohtuasi C-318/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ehitustööde riigihange - Direktiiv 2004/18/EÜ - Artikli 7 punkt c - Riigihankelepingute piirmäärad - Piirmäär, mida ei ole ületatud - Põhjendamatult madalad pakkumused - Automaatselt kõrvale jätmine - Hankija õigus - Asutamisvabadusest ja teenuste osutamise vabadusest ning diskrimineerimiskeelu üldpõhimõttest tulenevad hankija kohustused - Kindlat piiriülest huvi pakkuvad riigihanked))

(2016/C 441/03)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Tecnoedi Costruzioni Srl

Kostja: Comune di Fossano

Resolutsioon

Tribunale amministrativo regionale per il Piemonte (Piemonte maakonna esimese astme halduskohus, Itaalia) 29. aprilli 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus ei ole vastuvõetav.

---

(1)  ELT C 311, 21.9.2015.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 5. oktoobri 2016. aasta otsus (Hessisches Finanzgericht’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – TMD Gesellschaft für transfusionsmedizinische Dienste mbH versus Finanzamt Kassel II – Hofgeismar

(Kohtuasi C-412/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides - Artikli 132 lõike 1 punkt d - Inimorganite, inimvere ja rinnapiima tarne - Ulatus - Töödeldud vereplasma, mida kasutatakse tööstuslikul eesmärgil))

(2016/C 441/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hessisches Finanzgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: TMD Gesellschaft für transfusionsmedizinische Dienste mbH

Kostja: Finanzamt Kassel II – Hofgeismar

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et inimvere tarne, mille liikmesriigid on kohustatud antud sätte alusel maksust vabastama, ei hõlma inimverest saadud plasma tarnet, kui plasma on mõeldud kasutamiseks mitte vahetult ravi otstarbel, vaid üksnes ravimite valmistamiseks.

---

(1)  ELT C 398, 30.11.2015.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2016. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Jean-Michel Adrien jt versus Premier ministre, Ministre des finances et des comptes publics, Ministre de la décentralisation et de la fonction publique

(Kohtuasi C-466/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Töötajate vaba liikumine - Liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud liikmesriigi ametnikud - Vanaduspension - Valikuõigus - Siseriikliku pensioniskeemi kindlustuse peatamine või säilitamine - Liikmesriigi pensioniskeemis omandatud pensioni ja liidu pensioniskeemis omandatud pensioni summeerimise piirang))

(2016/C 441/05)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Jean-Michel Adrien, Frédéric Baron, Catherine Blanchin, Marc Bouillaguet, Anne-Sophie Chalhoub, Denis d’Ersu, Laurent Gravière, Vincent Cador, Roland Moustache, Jean-Richard de la Tour, Anne Schneider, Bernard Stamm, Éléonore von Bardeleben

Vastustajad: Premier ministre, Ministre des finances et des comptes publics, Ministre de la décentralisation et de la fonction publique

Resolutsioon

ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis toovad kaasa selle, et liidu institutsiooni või organi juurde lähetatud ametnik, kes valib oma lähetuse ajaks liikmesriigi pensioniskeemis kindlustatuks jäämise, kaotab täielikult või osaliselt viimati nimetatud pensioniskeemi kindlustusest tulenevad soodustused, kui tal täitub liidu teenistuses kümme aastat, mis annab talle õiguse saada pensioni liidu pensioniskeemi alusel.

---

(1)  ELT C 381, 16.11.2015.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 5. oktoobri 2016. aasta otsus (Riigikohtu eelotsusetaotlus – Eesti) – F. Hoffmann-La Roche AG versus Accord Healthcare OÜ

(Kohtuasi C-572/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Tööstus- ja kaubandusomand - Patent - Täiendava kaitse tunnistus - Määrus (EÜ) nr 469/2009 - Artikli 21 lõige 2 - Üleminekusätted - Tunnistus, mille liikmesriik on oma õigusnormide alusel välja andnud enne Euroopa Liiduga ühinemist - Artikli 21 lõike 2 tõlgendus - Tunnistuse kehtivusaeg - Artikli 21 lõike 2 kehtivus - Otse ühinemisaktist tulenev teisese õiguse muudatus - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine))

(2016/C 441/06)

Kohtumenetluse keel: eesti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Riigikohus

Põhikohtuasja pooled

Hageja: F. Hoffmann-La Roche AG

Kostja: Accord Healthcare OÜ

Resolutsioon

1.

Euroopa Liidu Kohtul puudub pädevus lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (muudetud aktiga Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta) artikli 21 lõike 2 kehtivuse küsimust.

2.

Määruse nr 469/2009 (muudetud redaktsioonis) artikli 21 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav teatud ravimi täiendava kaitse tunnistusele, mille liikmesriik on välja andnud enne Euroopa Liiduga ühinemist. Kui sellele ravimile oli Euroopa Majanduspiirkonnas välja antud müügiluba enne nimetatud liikmesriigis müügiloa väljaandmist ja olenevalt olukorrast enne selle liikmesriigi liiduga ühinemist, tuleb täiendava kaitse tunnistuse kehtivusaja kindlakstegemisel arvesse võtta üksnes esimest müügiluba.

---

(1)  ELT C 27, 25.1.2016.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 5. oktoobri 2016. aasta otsus (Administrativen sad Veliko Tarnovo eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Maya Marinova ET versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Veliko Tarnovo pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(Kohtuasi C-576/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 2 lõike 1 punkt a - Artikli 9 lõige 1 - Artikli 14 lõige 1 - Artiklid 73, 80 ja 273 - Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted - Maksupettus - Eeskirjade eiramine raamatupidamises - Tarnete ja müügitulu varjamine - Maksustatava väärtuse kindlaksmääramine))

(2016/C 441/07)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Veliko Tarnovo

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Maya Marinova ET

Kostja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Veliko Tarnovo pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti a, artikli 9 lõiget 1, artikli 14 lõiget 1 ning artikleid 73 ja 273 ning neutraalse maksustamise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, mille kohaselt juhul, kui maksukohustuslase laos puudub kaup, mis talle on tarnitud, ja kui tema raamatupidamisarvestuses ei ole kajastatud nende tarnetega seotud ja maksustamise mõttes vajalikke dokumente, võib maksuhaldur eeldada, et maksukohustuslane müüs selle kauba hiljem kolmandatele isikutele, ja määrata kõnealuse kauba müügi maksustatava väärtuse kindlaks talle teada olevate faktiliste asjaolude põhjal, kohaldades selles direktiivis mitte ette nähtud eeskirju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab siiski kontrollima, ega asjaomaste siseriiklike õigusnormide sätted ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käibemaksu nõuetekohase kogumise ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmise tagamiseks.

---

(1)  ELT C 27, 25.1.2016.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 5. oktoobri 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-583/15) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Transpordipoliitika - Määrus (EÜ) nr 1071/2009 - Autoveo-ettevõtja - Lihtsustamine ja halduskoostöö - Artikli 16 lõiked 1 ja 5 - Autoveo-ettevõtjate riiklik elektrooniline register - Riiklike elektrooniliste registrite omavahel ühendamine))

(2016/C 441/08)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Hottiaux, M. M. Farrajota ja P. Guerra e Andrade)

Kostja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja C. Guerra Santos)

Resolutsioon

1)

Kuna Portugali Vabariik ei pidanud autveo-ettevõtjate riiklikku registrit ega seega ühendanud seda teiste liikmesriikide riiklike registritega, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, artikli 16 lõigetest 1 ja 5.

2)	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 38, 1.2.2016, lk 29.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 5. oktoobri 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-23/16) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Määrus (EÜ) nr 1071/2009 - Ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta - Artikli 16 lõiked 1 ja 5 - Riiklik elektrooniline register autoveo-ettevõtjate kohta - Ühenduse puudumine teiste liikmesriikide elektrooniliste registritega))

(2016/C 441/09)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: J. Hottiaux)

Kostja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Resolutsioon

1.

Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole loonud autoveoettevõtjate siseriiklikku elektroonilist registrit ning ei ole ühendanud seda teiste liikmesriikide elektrooniliste registritega, siis on Poola Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, artikli 16 lõigetest 1 ja 5 tulenevaid kohustusi;

2.	Mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 98, 14.3.2016.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León (Hispaania) 24. augustil 2016 – Jorge Luís Colino Sigüenza versus Ayuntamiento de Valladolid ja IN-PULSO MUSICAL Sociedad Cooperativa

(Kohtuasi C-472/16)

(2016/C 441/10)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Jorge Luís Colino Sigüenza

Teised menetlusosalised: Ayuntamiento de Valladolid ja IN-PULSO MUSICAL Sociedad Cooperativa

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tuleb asuda seisukohale, et toimub üleminek direktiivi 2001/23/EÜ (1) tähenduses, kui linnavalitsuse muusikakooli tegevusloa omanik, kes saab kõik materiaalsed vahendid (ruumid, instrumendid, klassiruumid, mööbel) sellelt linnavalitsuselt, on oma töötajad ise tööle võtnud ja osutab teenuseid õppeaastate kaupa, lõpetab tegevuse 1. aprillil 2013, s.o kaks kuud enne õppeaasta lõppu, tagastades kõik materiaalsed vahendid linnavalitsusele, kes ei jätka tegevust, et viia õppeaasta 2012-13 lõpule, kuid sõlmib uue hankelepingu uue töövõtjaga, kes alustab seda tegevust uuesti 2013. aasta septembris, uue õppeaasta alguses, ja linnavalitsus kannab selleks vajalikud materiaalsed vahendid (ruumid, instrumendid, klassiruumid, mööbel), mida enne kasutas eelmine töövõtja, üle uuele töövõtjale?

2.

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas kirjeldatud tingimustel, kus põhiettevõtja (linnavalitsus) kohustuste rikkumise tõttu on esimene töövõtja sunnitud tegevuse lõpetama ja kogu personali koondama, ning seejärel kannab see põhiettevõtja materiaalsed vahendid üle teisele töövõtjale, kes alustab sama tegevust uuesti, tuleb seda tõlgendada direktiivi 2001/23/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaldamisel nii, et esimese töövõtja töötajate koondamine toimus „majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel, mis toovad kaasa muudatusi tööjõus“, või selle põhjus oli „ettevõtja, ettevõtte või nende osa üleminek“, mis on selle artikliga keelatud?

3.

Kui vastus eelmisele küsimusele on, et koondamise põhjus oli üleminek, ja mis on seega direktiiviga 2001/23/EÜ vastuolus, siis kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus keelata liikmesriigi õigusaktidega kohtunikul või kohtul otsustada niisuguse töötaja väidete üle sisuliselt, kes vaidlustab enda vallandamise, mis toimus kollektiivse koondamise raames, individuaalses kohtumenetluses, et kaitsta õigusi, mis tulenevad nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivist 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivist 98/59/EÜ (2) kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, asjaolu tõttu, et kollektiivse koondamise kohta on tehtud varasem jõustunud kohtuotsus kohtumenetluses, milles töötaja ei saanud osaleda, kuigi selles osalesid või võisid osaleda ettevõtjas asuvad ametiühingud ja/või seadusjärgsed töötajate kollektiivsed esindajad?

---

(1)  Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 2001, L 82, lk 16; ELT eriväljaanne 5/4, lk 98).

(2)  EÜT 1998, L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 5/3; lk 327.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Colmar (Prantsusmaa) 29. augustil 2016 – Ministère public, Belu Dienstleistung GmbH & Co KG, Stefan Nikless

(Kohtuasi C-474/16)

(2016/C 441/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Colmar

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Ministère public, Belu Dienstleistung GmbH & Co KG, Stefan Nikless

Eelotsuse küsimus

Kas tõendile A1 – mille annab ajutist tööjõudu vahendavale ettevõtjale vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (1) (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, artiklile 19 välja selle liikmesriigi määratud asutus, mille sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte kohaldatakse töötaja suhtes edasi – omistatud mõjuga on kohustatud arvestama esiteks vastuvõtva riigi institutsioonid ja asutused ning teiseks sama liikmesriigi kohtud, kui tuvastatakse, et töötaja töötingimused ei kuulu ilmselgelt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandkorra esemelisse kohaldamisalasse?

---

(1)  ELT L 284, lk 1, ELT eriväljaanne 05/005, lk 72.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia n.o 6 de Alicante (Hispaania) 12. septembril 2016 – Bankia S.A. versus Alfredo Sánchez Martínez ja Sandra Sánchez Triviño

(Kohtuasi C-486/16)

(2016/C 441/12)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia n.o 6 de Alicante

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bankia S.A.

Kostjad: Alfredo Sánchez Martínez ja Sandra Sánchez Triviño

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 on vastuolus see, et selleks, et otsustada, kas niisugune lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus, nagu sisaldub teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud vaidlusaluses lepingus, on ebaõiglane, võetakse arvesse mitte ainult lepingu sõlmimise ajal esinevaid asjaolusid, vaid ka pärast lepingu jõustumist toimunud tarbijapoolse lepingurikkumise raskusastet?

2.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tõhususe põhimõttega on vastuolus otsustada anda täitekorraldus niisuguse lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimuse alusel, mis on tunnistatud ebaõiglaseks lõpliku kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel sama hüpoteeklaenu lepingu põhjal toimunud varasemas hüpoteegi realiseerimise menetluses, isegi kui nimetatud varasema kohtuotsusega ei ole tunnustatud siseriiklikus õiguskorras materiaalse seadusjõu positiivseid tagajärgi, samas on aga nimetatud siseriiklikus õiguses ette nähtud, et sama täitekorralduse alusel ei ole uut täitemenetlust algatada võimalik?

3.

Kas hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse kontekstis, milles esimese astme kohus on täitmisest keeldunud, kuna täitekorraldus põhineb lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimusel, mis on tunnistatud ebaõiglaseks samal täitekorraldusel põhinevas ja samade menetluspoolte vahelises varasemas hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluses, ja milles täitmisest keeldumise otsus tunnistati tühiseks apellatsioonikohtu poolt, kes saatis asja tagasi menetlusse, et täitekorraldus pöörataks täitmisele esimeses astmes, on nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tõhususe põhimõttega vastuolus teha apellatsiooniastmes tehtud otsus esimese astme kohtule siduvaks või kas liikmesriigi õigust tuleb tõlgendada nii, et teises astmes tehtud otsus ei ole esimese astme kohtule siduv, kui on juba olemas varasem ja lõplik kohtuotsus, millega on tunnistatud täitekorralduse aluseks olev lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus tühiseks, ning seetõttu tuleb käesolevas asjas uuesti otsustada, et täitmisavaldust menetlusse ei võeta?

---

(1)  EÜT L 95, 1993, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 14. septembril 2016 – Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP versus Maxiflor – Promoção e Comercialização de Plantas, Importação e Exportação, L.da

(Kohtuasi C-491/16)

(2016/C 441/13)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus)

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP

Vastustaja: Maxiflor – Promoção e Comercialização de Plantas, Importação e Exportação, L.da

Eelotsuse küsimused

1.

Kas tuleb asuda seisukohale, et maaelu arengu rakenduskava („kava AGRO“) on „mitmeaastane programm“ nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (1) (mis tunnistati kehtetuks nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (2) artikliga 107) artikli 14 kohaldamisel, ilma et see piiraks artikli 105 lõike 1 kohaldamist?

2.

Kas tuleb asuda seisukohale, et kava AGRO on „mitmeaastane programm“ nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (3) artikli 3 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses, mille kohaselt „[m]itmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist“?

3.

Kui asutakse seisukohale, et kava AGRO on määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teise lõigu teise lause tähenduses „mitmeaastane programm“, — siis kas sellega seonduvate haldusmenetluste puhul kehtib artikli 3 lõikes 1 kehtestatud 4-aastane aegumistähtaeg?; — kui 4-aastane tähtaeg lõpeb enne programmi lõpetamist, kas siis menetlus aegub, või — arvestades määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 teise lõigu [teises] lauses sätestatut, hoopis aegumistähtaja dies ad quem lükkub edasi, nii et see langeb kokku „[mitmeaastase] programmi täieliku lõpetamise“ päevaga?

---

(1)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT 1999, L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31).

(2)  Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT 2006, L 210, lk 25).

(3)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 19. septembril 2016 – Maximilian Schrems versus Facebook Ireland Limited

(Kohtuasi C-498/16)

(2016/C 441/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Maximilian Schrems

Kostja: Facebook Ireland Limited

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et „tarbija“ nimetatud sätte tähenduses minetab selle staatuse, kui ta avaldab pärast isikliku Facebooki konto pikemaajalist kasutamist seoses oma nõuete maksmapanekuga raamatuid, peab ettekandeid, mille eest makstakse osalt ka tasu, haldab veebisaite, kogub annetusi nõuete maksmapanekuks ja laseb paljudel tarbijatel loovutada endale nõudeid, kinnitades neile, et juhul kui menetlus on edukas, rahuldatakse nende nõuded summas, millest on maha arvatud menetluskulud?

2.

Kas määruse nr 44/2001 artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et teatud liikmesriigis asuv tarbija võib koos enda nõuetega, mis tulenevad tarbijalepingust, panna hageja alalise elukoha kohtus maksma ka samalaadsed nõuded, mille on esitanud tarbijad, kelle elukoht on a. samas liikmesriigis, b. muus liikmesriigis või c. kolmandas riigis, kui talle loovutatud nõuded tulenevad sama kostjaga samas õiguslikus kontekstis sõlmitud tarbijalepingutest ja kui nõuete loovutamine ei ole seotud hageja kutse- või majandustegevusega, vaid selle eesmärk on nõuete ühine maksmapanek?

---

(1)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

Viktor Viktorovych Yanukovychi pärija Olga Stanislavivna Yanukovychi 23. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. juuli 2016. aasta määruse peale kohtuasjas T-347/14, Olga Stanislavivna Yanukovych versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-505/16 P)

(2016/C 441/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Olga Stanislavivna Yanukovych, Viktor Viktorovych Yanukovychi pärija (esindaja: T. Beazley, QC)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Üldkohtul:

—

tühistada Üldkohtu (üheksas koda) 12. juuli 2016. aasta määrus kohtuasjas T-347/14 apellatsioonkaebuse punktides 6 ja 7 täpsustatud osas, nimelt: — määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4; — Üldkohtu (üheksas koda) 12. juuli 2016. aasta määruse kohtuasjas T-347/14 resolutsiooni punkt 3 osas, milles Üldkohus mõistab selles punktis Euroopa Liidu Nõukogult välja üksnes apellandi kohtukulud, aga mitte surnud isiku kantud kohtukulusid;

—

saata asi tagasi Üldkohtule kohtuistungi korraldamiseks ja otsuse tegemiseks või teise võimalusena: — rahuldada Üldkohtu menetluses esitatud apellandi nõuded apellatsioonkaebuse punktides 6 ja 7 täpsustatud ulatuses, st tühistada nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/143, (1) millega muudetakse otsust 2014/119, nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/138, (2) millega muudetakse määrust nr 208/2014, nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, (3) millega muudetakse otsust 2014/119, ja nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, (4) millega rakendatakse määrust nr 208/2014, osas, milles need aktid puudutavad Viktor Viktorovych Yanukovychit, ning — mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja nii apellandi kui ka surnud isiku kohtukulud seoses hagiavalduses esitatud tühistamisnõudega, kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohus ei ole seda teinud; — mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja apellandi kohtukulud, k.a surnud isiku kohtukulud, seoses muutmisavalduses esitatud tühistamisnõudega;

—	igal juhul mõista apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas vaidlustatud kohtumääruse punktides 84, 89 ja 92, et muutmisavaldus on vastuvõetamatu, sest see on esitatud surnud isiku nimel pärast tema surma. Üldkohus järeldas vääralt, et antud kohtuasjas tuli muutmisavalduse vastuvõetavust hinnata vaid olukorra põhjal, mis valitses muutmisavalduse esitamise ajal. Muutmisavalduse vastuvõetavust oleks tulnud aga hinnata globaalselt kõiki kohtuasjas esinenud asjaolusid arvesse võttes.

Teiseks, isegi kui Üldkohtul oli õigus, et muutmisavalduse vastuvõetavust tuleb hinnata vaid olukorra põhjal, mis valitses muutmisavalduse esitamise ajal, rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et sisuliselt ei ole muutmisavaldus esitatud apellandi nimel. Muutmisavaldusest koos muu Üldkohtule esitatud materjaliga nähtub selgelt, et surnud isiku nimel esitas muutmisavalduse apellant/esitati see apellandi nimel, kes on surnud isiku de facto õigusjärglane ja pärija. Sellisena oli muutmisavaldus selle esitamise ajal valitsenud faktilist olukorda arvestades vastuvõetav. Vastupidisele järeldusele jõudes rikkus Üldkohus õigusnormi, moonutades talle esitatud tõendeid.

Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ei teinud vahet (i) muutmisavalduse vastuvõetavusel ja (ii) teise tühistamishagi vastuvõetavusel. Üldkohus: 1) eksis, kui ta ei võtnud arvesse asjaolu, et ta oli seoses muutmisavaldusega menetluse peatanud; 2) tegi väära järelduse, et muutmisavalduse vastuvõetavust tuleb hinnata vaid olukorra põhjal, mis valitses muutmisavalduse esitamise ajal; (3) eksis, kui ta eiras asjaolu, et Ukraina pärimisõiguse kohaselt määratakse pärija tagasiulatuvalt kuue kuu möödumisel surmast, ning (4) jättis apellandi vääralt ja põhjendamatult ilma võimalusest vaidlustada 2015. aasta aktid kohtus kui õigusjärglane ja pärija.

---

(1)  Nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/143, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 24, lk 16).

(2)  Nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/138, millega muudetakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 24, lk 1).

(3)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 62, lk 25).

(4)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 62, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia grad (Bulgaaria) 26. septembril 2016 – „Еntertainment Bulgaria System“ ЕООD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Sofia

(Kohtuasi C-507/16)

(2016/C 441/16)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia grad

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja:„Еntertainment Bulgaria System“ ЕООD

Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Sofia

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2006/112 (1) artiklit 214 tuleb tõlgendada nii, et seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega tuleb käibemaksukohustuslasena registreerimise kategooriatele omistada erinev tähtsus, või on viidatud sättega vastuolus, et liikmesriigid omistavad käibemaksukohustuslasena registreerimise kategooriatele erineva tähtsuse, nagu seda on tehtud ZDDS artiklis 97a ja artikli 70 lõikes 4?

2.

Kas direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a ja artikli 169 punkti a tuleb tõlgendada nii, et direktiivi artikli 214 lõike 1 punkti e kohaselt registreeritud isikul ei ole õigust arvata sisendkäibemaksuna maha käibemaksu, mille ta on tasunud teistes liikmesriikides asuvatelt maksukohustuslastelt saadud teenustelt, kui ta kasutab neid teenuseid teenuste osutamiseks teistes liikmesriikides ja muud materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamiseks on täidetud?

3.

Kas direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a ja artikli 169 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu ZDDS artikli 70 lõige 4, mille kohaselt ei ole isikul, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud mitte artikli 214 lõike 1 punkti a alusel, vaid artikli 214 lõike 1 punkti d või e alusel, mingitel tingimustel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust?

---

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

29. septembril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-511/16)

(2016/C 441/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. van Beek ja G. von Rintelen)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei võtnud hiljemalt 1. juuniks 2015 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/27/EL (millega muudetakse nõukogu direktiive 92/58/EMÜ, 92/85/EMÜ, 94/33/EÜ ja 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei teatanud nendest komisjonile, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud selle direktiivi artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	määrata Luksemburgi Suurhertsogiriigile vastavalt ELTL artikli 260 lõikele 3 direktiivi 2014/27/EL rakendamiseks võetud meetmetest teatamise kohustuse rikkumise eest päevane karistusmakse 8 710 eurot alates Euroopa Kohtu otsuse kuulutamise päevast;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. juunil 2015.

Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkus kohustust teatada ülevõtmismeetmetest direktiivi 2014/27/EL artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tähtajaks.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – Crown Equipment (Suzhou) ja Crown Gabelstapler versus nõukogu

(Kohtuasi T-351/13) (1)

((Dumping - Hiinast pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade import - Lõplik dumpinguvastane tollimaks - Tühistamishagi - Otsene puutumus - Isiklik puutumus - Vastuvõetavus - Normaalväärtuse määramine - Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punkt a - Väiksema tollimaksu reegel - Määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõige 4 - Põhjendamiskohustus))

(2016/C 441/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd (Suzhou, Hiina) ja Crown Gabelstapler GmbH & Co. KG (Roding, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Neuhaus, H. J. Freund ja B. Ecker)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Boelaert ja B. Driessen, keda abistasid solicitor B. O’Connor ja advokaat S. Gubel)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. França ja T. Maxian Rusche)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 372/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2013, L 112, lk 1).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud välja Crown Equipment (Suzhou) Co. Ltd-lt ja Crown Gabelstapler GmbH & Co. KG-lt ja jätta viimaste kohtukulud nende endi kanda.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 252, 31.8.2013.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – August Storck versus EUIPO – Chiquita Brands (Fruitfuls)

(Kohtuasi T-367/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu sõnamärk Fruitfuls - Tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a ja lõige 2))

(2016/C 441/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: August Storck KG (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid I. Rohr, A.-C. Richter, P. Goldenbaum, T. Melchert ja T. Reher)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: A. Poch, hiljem G. Schneider ja D. Gája ning lõpuks D. Gája)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Chiquita Brands LLC (Charlotte, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat L. Bakers)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 27. märtsi 2014. aasta otsuse (asi R 1580/2013-5) peale, mis käsitleb Chiquita Brandsi ja August Storcki vahelist tühistamismenetlust.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 27. märtsi 2014. aasta otsus (asi R 1580/2013-5) osas, milles jäeti muutmata tühistamisosakonna otsus, millega tühistati vaidlustatud kaubamärk 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 30 kuuluvate „maiustuste“ osas.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 261, 11.8.2014.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – Sina Bank versus nõukogu

(Kohtuasi T-418/14) (1)

((Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Iraani suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut - Rahaliste vahendite külmutamine - Tühistamishagi - Hagi esitamise tähtaeg - Nõuete muutmine - Vastuvõetavus - Põhjendamiskohustus - Kaitseõigused - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele - Ilmne hindamisviga - Tühistamise tagajärgede muutumine ajas))

(2016/C 441/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sina Bank (Teheran, Iraan) (esindajad: advokaadid B. Mettetal ja C. Wucher-North)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: B. Driessen ja D. Gicheva)

Ese

ELTL artiklile 263 põhinev nõue tühistada esiteks nõukogu otsus, mis tuleneb 15. märtsi 2014. aasta teatisest isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/413/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 267/2012 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) sätestatud piiravaid meetmeid (ELT 2014, C 77, lk 1), jätta hageja nimi loetellu, mis on esitatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39), II lisas (muudetud nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsusega 2010/644/ÜVJP (ELT 2010, L 281, lk 81)), ning nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT 2012, L 88, lk 1), IX lisas; ja teiseks nõue tühistada nõukogu 7. novembri 2014. aasta otsus 2014/776/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2014, L 325, lk 19), nõukogu 7. novembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1202/2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012 (ELT 2014, L 325, lk 3), nõukogu 25. juuni 2015. aasta otsus 2015/1008, millega muudetakse otsust 2010/413 (ELT 2015, L 161, lk 19), ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1001, millega rakendatakse määrust nr 267/2012 (ELT 2015, L 161, lk 1), kuna need aktid jätsid hageja nime loetellu, mis on esitatud otsuse 2010/413 II lisas, mida on muudetud otsusega 2010/644, ja määruse nr 267/2012 IX lisas.

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Nõukogu otsus, mis tuleneb 15. märtsi 2014. aasta teatisest isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2010/413/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 267/2012 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) sätestatud piiravaid meetmeid, jätta Sina Banki nimi loetellu, mis on esitatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP, II lisas (muudetud nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsusega 2010/644/ÜVJP), ning nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010, IX lisas.

2.

Tühistada nõukogu 7. novembri 2014. aasta otsus 2014/776/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413, nõukogu 7. novembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1202/2014, millega rakendatakse määrust nr 267/2012, nõukogu 25. juuni 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1008, millega muudetakse otsust 2010/413, ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1001, millega rakendatakse määrust nr 267/2012, osas, kus Sina Banki nimi jäeti loetellu, mis on esitatud otsuse 2010/413 II lisas, mida on muudetud otsusega 2010/644, või määruse nr 267/2012 IX lisas.

3.

Jätta otsuse 2015/1008 tagajärjed Sina Banki suhtes kehtima alates selle jõustumisest kuni käesoleva kohtuotsuse peale Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud edasikaebamise tähtaja möödumiseni või kui selle tähtaja jooksul on käesolev otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevani.

4.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

---

(1)  ELT C 282, 25.8.2014.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – Eveready Battery Company versus EUIPO – Hussain jt (POWER EDGE)

(Kohtuasi T-824/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi POWER EDGE taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk EDGE - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ja artikli 42 lõige 2))

(2016/C 441/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Eveready Battery Company, Inc. (Saint-Louis, Missouri, Ühendriigid) (esindaja: advokaat N. Hebeis)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. Garrido Otaola ja M. Fischer)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas, menetlusse astujad Üldkohtus: Imran Hussain, Rizwana Hussain, Maariah Hussain, Danyaal Hussain ja Zahra Hussain (Leeds, Ühendkuningriik) (esindaja: S. Malynicz, QC)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 6. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 38/2014-2), peale, mis käsitleb vastulausemenetlust ühelt poolt Eveready Battery Company ja teiselt poolt I. Hussaini, R. Hussaini, M. Hussaini, D. Hussaini ja Z. Hussaini vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Eveready Battery Company, Inc.-lt.

---

(1)  ELT C 65, 23.2.2015.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – Raimund Schmitt Verpachtungsgesellschaft versus EUIPO (BRAUWELT)

(Kohtuasi T-56/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi BRAUWELT taotlus - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3 - Õigus olla ära kuulatud - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75))

(2016/C 441/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Raimund Schmitt Verpachtungsgesellschaft mbH & Co. KG, (Nürnberg, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Höfler)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Schifko)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 4. detsembri 2014. aasta otsuse (asi R 1121/2014-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi BRAUWELT registreerimist ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Raimund Schmitt Verpachtungsgesellschaft mbH & Co. KG-lt.

---

(1)  ELT C 118, 13.4.2015.

Üldkohtu 18. oktoobri 2016. aasta otsus – Meissen Keramik versus EUIPO (MEISSEN KERAMIK)

(Kohtuasi T-776/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi MEISSEN KERAMIK taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c))

(2016/C 441/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Meissen Keramik GmbH (Meissen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Vohwinkel ja M. Bagh)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: W. Schramek ja A. Schifko)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 28. oktoobri 2015. aasta otsuse (asi R 531/2015-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk MEISSEN KERAMIK ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Meissen Keramik GmbH-lt.

---

(1)  ELT C 78, 29.2.2016.

12. septembril 2016 esitatud hagi – Gall Pharma versus EUIPO – Pfizer (Styriagra)

(Kohtuasi T-662/16)

(2016/C 441/24)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Gall Pharma GmbH (Judenburg, Austria) (esindajad: advokaadid D. Reichelt ja L. Figura)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pfizer Inc. (New York, New York, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk „Styriagra“ – Euroopa Liidu kaubamärk nr 12 161 469

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 13. juuni 2016. aasta otsus asjas R 724/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	jätta pärast vaidlustatud otsuse tühistamist rahuldamata ELi kaubamärgi nr 233890 peale esitatud vastulause nr 2286568;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

Pieter De Meyeri jt 19. septembril esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-113/15, Adriaen jt versus komisjon

(Kohtuasi T-667/16 P)

(2016/C 441/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Pieter De Meyer (Brüssel, Belgia) ja 8 teist apellanti (esindaja: advokaat R. Rata)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitajad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-113/15;

—	tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 14. novembri 2014. aasta otsus, mis on avaldatud haldusteatajas nr 41-2014 ja millega kehtestatakse 2014. aasta edutamise raames edutatud ametnike nimekiri, selles osas, milles apellantide nimesid ei ole sellesse nimekirja kantud;

—	jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet.

1.

Esimene väide, et apellantide esimese väite tagasilükkamisel põhjendamatuse tõttu on rikutud õigusnormi. Apellandid väidavad, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud seoses nende esimese väitega neli peamist viga: — esiteks asus Avaliku Teenistuse Kohus kehtiva kohtupraktikaga vastuolus seisukohale, et ta ei pea kontrollima ametisse nimetava asutuse tegevust, kui ametisse nimetav asutus kinnitab, et ta on oma õiguslikest kohustustest kinni pidanud; — teiseks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta lükkas tõendina tagasi ühise järelevalvekomitee raporti ja ei arvestanud tõhusalt sellega, et ametisse nimetava asutuse kasutatud teabeallikates leiti tõendatult, et olukorrad ei ole võrreldavad; — kolmandaks ignoreeris Avaliku Teenistuse Kohus valesti ja põhjendamata apellantide esitatud argumenti ja tõendeid ametisse nimetava asutuse grammatilise hindamismetoodika matemaatilise kontrollimise kohta ning kogu nende esimese väite esimest osa; — neljandaks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta eeldas, et tõhusa teenete võrdleva hindamise puudumine ei saa viia edutamisotsuse tühistamiseni.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud vea seoses nende teise väitega: — esiteks, kui ta põhjendamata piiras personalieeskirjade artikli 25 kohaldamisala ja apellandi Euroopa Liidu õigusest tulenevaid põhiõigusi viisil, mis ei ühti liidu õiguslooja tahtega, ja — teiseks, kui ta lükkas ilmselgelt valedel kaalutlustel apellantide teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi.

3.

Kolmas väide, et ei ole läbi viidud erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli, mis viis selleni, et rikuti apellantide õigust tõhusale õiguskaitsevahendile; apellandid väidavad, et: — esiteks esitas ettekandja kohtunik kohtuistungi ettevalmistavas ettekandes kahjustavaid väiteid, millega näitas üles subjektiivset kallutatust, mis otsustas ette ära apellantide väidete kohta tehtava lahendi; — teiseks ei tagandanud Avaliku Teenistuse Kohtu president kohtunikku ega saatnud asja arutamiseks teisele kohtu kojale, nõustudes, et vaidlustatud kahjustavad väited olid kopeeritud ja lisatud teisest kohtuasjast, millel on teised hagejad; — kolmandaks ignoreeris ja jättis Avaliku Teenistuse Kohus valikuliselt tähelepanuta olulised argumendid ja tõendid, ilma et ta oleks neid kaalunud või läbi vaadanud. Kokkuvõttes leiavad apellandid, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud nende õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna ta ei viinud läbi erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli.

HLi 19. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-112/15, HL versus komisjon

(Kohtuasi T-668/16 P)

(2016/C 441/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: HL (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat R. Rata)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-112/15;

—	tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 14. novembri 2014. aasta otsus, mis on avaldatud haldusteatajas nr 41-2014 ja millega kehtestatakse 2014. aasta edutamise raames edutatud ametnike nimekiri, selles osas, milles apellandi nime ei ole sellesse nimekirja kantud;

—	jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellatsioonkaebuse esitaja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet.

1.

Esimene väide, et apellandi esimese väite tagasilükkamisel põhjendamatuse tõttu on rikutud õigusnormi. Apellant väidab, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud seoses tema esimese väitega neli peamist viga: — esiteks asus Avaliku Teenistuse Kohus kehtiva kohtupraktikaga vastuolus seisukohale, et ta ei pea kontrollima ametisse nimetava asutuse tegevust, kui ametisse nimetav asutus kinnitab, et ta on oma õiguslikest kohustustest kinni pidanud; — teiseks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta lükkas tõendina tagasi ühise järelevalvekomitee raporti ja ei arvestanud tõhusalt sellega, et ametisse nimetava asutuse kasutatud teabeallikates leiti tõendatult, et olukorrad ei ole võrreldavad; — kolmandaks ignoreeris Avaliku Teenistuse Kohus valesti ja põhjendamata apellandi esitatud argumenti ja tõendeid ametisse nimetava asutuse grammatilise hindamismetoodika matemaatilise kontrollimise kohta ning kogu tema esimese väite esimest osa; — neljandaks tegi Avaliku Teenistuse Kohus vea, kui ta eeldas, et tõhusa teenete võrdleva hindamise puudumine ei saa viia edutamisotsuse tühistamiseni.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud vea seoses tema teise väitega: — esiteks, kui ta põhjendamata piiras personalieeskirjade artikli 25 kohaldamisala ja apellandi Euroopa Liidu õigusest tulenevaid põhiõigusi viisil, mis ei ühti liidu õiguslooja tahtega, ja — teiseks, kui ta lükkas ilmselgelt valedel kaalutlustel apellandi teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi.

3.

Kolmas väide, et ei ole läbi viidud erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli, mis viis selleni, et rikuti apellandi õigust tõhusale õiguskaitsevahendile; apellant väidab, et: — esiteks esitas ettekandja kohtunik kohtuistungi ettevalmistavas ettekandes kahjustavaid väiteid, millega näitas üles subjektiivset kallutatust, mis otsustas ette ära apellandi väidete kohta tehtava lahendi; — teiseks ei tagandanud Avaliku Teenistuse Kohtu president kohtunikku ega saatnud asja arutamiseks teisele kohtu kojale, nõustudes, et vaidlustatud kahjustavad väited olid kopeeritud ja lisatud teisest kohtuasjast, millel on teised hagejad; — kolmandaks ignoreeris ja jättis Avaliku Teenistuse Kohus valikuliselt tähelepanuta olulised argumendid ja tõendid, ilma et ta oleks neid kaalunud või läbi vaadanud. Kokkuvõttes leiab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna ta ei viinud läbi erapooletut ja tõhusat kohtulikku kontrolli.

23. septembril 2016 esitatud hagi – Henkel Electronic Materials (Belgium) versus komisjon

(Kohtuasi T-681/16)

(2016/C 441/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Henkel Electronic Materials (Belgium) (Westerlo, Belgia) (esindajad: advokaadid N. Reypens, C. Docclo ja T. Verstraeten)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	liita käesoleva kohtuasi suulise menetluse ja kohtuotsuse huvides kohtuasjaga T-131/16, kuna need on omavahel seotud;

—	tunnistada vastuvõetavaks ja toetada käesolevas hagiavalduses esitatud tühistamisväiteid;

—	tühistada vaidlustatud otsuse (1) artiklid 1 ja 2;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2, kuna selles ei ole sätestatud üleminekumeetmeid;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga nende õigusaktide tuvastamisel, mis näevad ette väidetava riigiabi, ning määruse nr 2015/1589 (2) artikli 1 punkti d tõlgendamisel on rikutud õigusnormi.

2.	Teise väite kohaselt on viitesüsteemi kirjeldamisel tehtud faktiviga ning selle analüüsimisel ilmne hindamisviga, lisaks on ELTL artikli 107 lõike 1 ja määruse nr 2015/1589 artikli 1 punkti a kohaldamisel rikutud õigusnormi.

3.	Kolmanda väite kohaselt on tehtud viga majandusliku eelise hindamisel ning ELTL artikli 107 lõike 1 ja määruse nr 2015/1589 artikli 1 punkti a kohaldamisel on rikutud õigusnormi.

4.	Neljanda väite kohaselt on tehtud viga valikulisuse hindamisel, mis on vajalik vaidlusaluse korra kvalifitseerimiseks riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 ja määruse nr 2015/1589 artikli 1 punkti a tähenduses, samuti on tehtud hindamisviga vaidlusaluse korra mehhanismide analüüsimisel.

5.	Viienda väite kohaselt on tehtud hindamisviga vaidlusaluse korra rakendamistingimuste põhjendamise alalüüsimisel.

6.	Kuuenda väite kohaselt on tehtud hindamisviga vaidlusalusest korrast tulenevate väidetavate eeliste kaalumisel ning vaidlusaluse korra analüüs on ebatäpne.

7.	Seitsmenda väite kohaselt on rikutud maksumaksjate õiguspäraseid ootusi ja õiguskindlust.

---

(1)  Komisjoni 11. jaanuari 2016. aasta otsus (EL) 2016/1699 ülemäärase kasumi maksuvabastust käsitleva riigiabikava SA.37667 (2015/C) (ex 2015/NN) kohta, mida rakendas Belgia (teatavaks tehtud numbri C(2015) 9837 all) (ELT 2016 L 260, lk 61).

(2)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015 L 248, lk 9).

23. septembril 2016 esitatud hagi – Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-682/16)

(2016/C 441/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: F. Alabrune, D. Colas ja D. Segoin)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus C(2016) 4287 final, millega peatatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) Prantsusmaale igakuisete maksete tegemine;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, lk 549), artikli 41 lõike 2 punkti b. See väide koosneb kahest osast. — Väite esimese osa kohaselt on Prantsusmaa ametiasutused pärast komisjoniga konsulteerimist koostatud tegevuskavas, millele on vaidlustatud otsuses viidatud, toodud selged arengunäitajad täiel määral saavutanud. — Väite teise osa kohaselt põhineb vaidlustatud otsus asjaoludel, mida ei olnud tegevuskavas ette nähtud.

2.	Teine väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

24. septembril 2016 esitatud hagi – PL versus komisjon

(Kohtuasi T-689/16)

(2016/C 441/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: PL (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid J.-N. Louis ja N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada üksuse DG HR.B4 „Karjäärijuhtimine ja tulemuslikkus“ juhataja 22. detsembri 2015. aasta kinnitav otsus mitte täita Avaliku Teenistuse Kohtu 15. aprilli 2015. aasta otsust, võttes vastu otsuse, mida on juba kohaldatud kolm aastat, viia hageja teenistuse huvides üle Euroopa Liidu delegatsioonist Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris (Ida-Jeruusalemm) liikuvuse ja transpordi peadirektoraati (MOVE) Brüsselis tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2013;

—	tühistada vaikimisi tehtud 20. augusti 2015. aasta otsus hageja sellise taotluse rahuldamata jätmise kohta, millega ta palus, et teda informeeritaks tema nõustaja kaudu meetmetest, mida komisjon on võtnud Avaliku Teenistuse Kohtu 15. aprilli 2015. aasta otsuse täitmiseks kohtuasjas F-96/13;

—	mõista komisjonilt hageja kasuks välja 250 000 eurot tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artiklit 266, kuna vaidlustatud kohtuotsused ei järgi Avaliku Teenistuse Kohtu 15. aprilli 2015. aasta otsuse kohtuasjas F-96/13 resolutsiooni seoses põhjendustega, mis on vajalik tugi selles mõttes, et need põhjendused on hädavajalikud selle kindlaksmääramiseks, mida täpselt resolutsioonis otsustati. — Hageja leiab, et ELTL artikkel 266 paneb komisjonile kohustuse vältida seda, et igasugune akt, mis asendab vaidlustatud akti, sisaldaks samu rikkumisi kui need, mis tehti kindlaks tühistavas kohtuotsuses, millega on käesoleval juhul tegemist.

2.

Teine väide, et menetlust on kuritarvitatud nii, et vaidlustatud otsuste puhul ei ole tegemist Avaliku Teenistuse Kohtu tühistava kohtuotsuse heauskse ja lojaalse nõuetekohase täitmisega ning need on vastu võetud üksnes selleks, et näiliselt muuta õiguspäraseks otsus, mis küll tühistati, kuid mida on juba kohaldatud rohkem kui kolm aastat.

3.	Kolmas väide, et on rikutud ametnike personalieeskirjade artiklit 22a.

26. septembril 2016 esitatud hagi – Elevolution-Engenharia versus komisjon

(Kohtuasi T-691/16)

(2016/C 441/30)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Elevolution-Engenharia SA (Amadora, Portugal) (esindajad: advokaadid A. Pinto Cardoso ja L. Fuzeta da Ponte)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	rahuldada hagi tervikuna ja sellest tulenevalt tühistada kostja otsused, mis sisaldavad võlateateid, millest hageja sai teada 3. augusti 2016. aasta teatise kaudu;

—	mõista kostjalt välja hageja kohtukulud, mille suurus täpsustatakse edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide põhineb pädevuse puudumisel. Kostjal ei ole ei pädevust ega nõutavaid volitusi, et vastu võtta akte, mille tühistamist taotletakse.

2.	Teine väide põhineb oluliste vorminõuete rikkumisele. Vaidlustatud teated on põhjendatud vaikimisi või kaudselt, need on esitatud ebaselgelt ja need ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

3.	Kolmas väide põhineb aluslepingu ja selle rakendusnormide rikkumisel.

27. septembril 2016 esitatud hagi – CJ versus ECDC

(Kohtuasi T-692/16)

(2016/C 441/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CJ (Agios Stefanos, Kreeka) (esindaja: advokaat V. Kolias)

Kostja: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt kohustada ECDCd tasuma hagejale kõik maksed, mille hageja oleks saanud ajavahemikus 1. maist 2012 kuni 31. detsember 2014, kui ta oleks jäänud ECDC teenistusse ja mille kogusumma on hageja esialgsete arvutuste kohaselt, mille kohta oodatakse ECDC poolset täpsustust, 140 000 eurot pluss seadusjärgne intress;

—	mõista ECDC-lt hageja kasuks välja 13 000 eurot hagejale põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks;

—	mõista ECDC-lt välja tema enda ja ka hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et ECDC rikkus ELTL artiklit 266, täites Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsust liidetud kohtuasjades F-159/12 ja F-161/12 CJ vs. ECDC vääralt, kusjuures konkreetselt väidab hageja, et: — kuna põhiasjaolud pöördumatult muutusid, siis eksis ECDC, kui ta andis vaidlustatud otsusele tagasiulatuva mõju; — ECDC rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, sest vaidlustatud otsus ei olnud ei sobiv ega vajalik, et saavutada eesmärgid, mida taotleti 2012. aasta teenistusest vabastamisega, mis tühistati; — ECDC tegi ilmselge hindamisvea, kui ta jättis arvesse võtmata ECDC õigusteenistuse juhi palkamisel aset leidnud pettuse; — ECDC rikkus personalieeskirjade artikli 22a lõiget 3, vabastades hageja teenistusest vahetult enne tema teenistusest vabastamist esitatud raporti tõttu, in tempore non suspecto, mis tekitas kahtluse, et ECDC finantsjuhtimine oli puudulik.

2.	Teine väide, mille raames hageja nõuab rahalist hüvitist mittevaralise kahju eest, mida ECDC talle tekitas ELTL artikli 266 rikkumisega ning väitega, et hageja üritas edendada onupojapoliitikat.

28. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 19. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-149/15, HG versus komisjon

(Kohtuasi T-693/16 P)

(2016/C 441/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: HG (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Levi)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 19. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-149/15;

—

seetõttu rahuldada apellandi poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja seega, — tühistada kolmepoolse ametisse nimetava asutuse otsus CMS 13-005, millega nähakse ette kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamine 18 kuuks ja kohustatakse hüvitama kahju, mille suuruseks on selle otsusega määratud 108 596,35 eurot; — vajadusel tühistada apellandi kaebuse rahuldamata jätmise otsus; — teise võimalusena vähendada otsusega CMS 13-005 määratud rahalist karistust; — mõista vastustajalt välja hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju ja hageja maine kahjustamise eest, hinnatuna 20 000 eurole; — mõista kõik kohtukulud välja vastustajalt;

—	mõista mõlema kohtuastme kõik kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

1.

Esimene väide, mis käsitleb apellandi rahalist vastutust ja mis tuleneb põhjendamiskohustuse rikkumisest, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei teinud otsust apellandi ühe väite kohta, mis puudutas proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. Ühtlasi rikkus Avaliku Teenistuse Kohus mitut õigusnormi ja moonutas toimikumaterjale.

2.	Teine väide, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele eelnenud ettevalmistavate meetmete puhul rikuti menetlusnorme ja apellandi kaitseõigusi ning samuti rikkus Avaliku Teenistuse Kohus põhjendamiskohustust ja õigusnorme.

3.	Kolmas väide, et komisjon ja Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust.

4.	Neljas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus apellandi vastu esitatud esimese väite puhul õigusnormi ja tegi faktivea. Lisaks rikkus Avaliku Teenistuse Kohus põhjendamiskohustust.

Euroopa Komisjoni 29. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-104/15,  U (*1) versus komisjon

(Kohtuasi T-695/16 P)

(2016/C 441/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: A.-C. Simon, F. Simonetti ja G. Gattinara)

Teised menetluspooled: U (*1) ja Euroopa Parlament

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-104/15,  U (*1) vs. komisjon;

—	esimese kohtuastme menetlusse puutuvalt: kui Üldkohus leiab, et kohtuasi on sellises menetlusstaadiumis, mis võimaldab teha kohtuotsuse, siis jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme hagejalt;

—	apellatsioonimenetlusse puutuvalt: jätta selle menetluse kohtukulud poolte endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53–56, 60 ja 75–78 on rikutud õigusnormi, põhjendamiskohustust ning ultra petita otsustamise keeldu.

2.	Teine väide, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 20 tõlgendamisel on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 31, 57 à 60, 61 ja punkti 65 esimeses lauses rikutud õigusnorme.

3.	Kolmas väide, vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65, 67–79 on rikutud õigusnorme ja põhjendamiskohustust.

---

(*1)  Teave, mis on kustutatud seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel.

23. septembril 2016 esitatud hagi – Trasta Komercbanka jt versus EKP

(Kohtuasi T-698/16)

(2016/C 441/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Trasta Komercbanka AS (Riia, Läti) ja kuus teist hagejat (esindajad: advokaadid O. Behrends, L. Feddern ja M. Kirchner)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada EKP 3. märtsi 2016. aasta otsus, millega võetakse Trasta Komercbanka ASlt tegevusluba ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on EKP rikkunud ühtse järelevalvemehhanismi määruse (1) artiklit 24 ja sellega seotud sätteid seoses EKP varasema otsuse läbivaatamisega vaidlustusnõukogu poolt.

2.	Teine väide, et EKP ei uurinud ja hinnanud hoolikalt ja erapooletult kõik faktilisi aspekte, sealhulgas ei võtnud EKP asjakohaselt arvesse asjaolu, et Läti kohaliku reguleeriva asutuse esitatud teave ja dokumendid ei olnud täpsed.

3.	Kolmas väide, et EKP rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta ei möönnud alternatiivsete meetmete olemasolu.

4.	Neljas väide, et EKP rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet.

5.	Viies väide, et EKP rikkus ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklit 19 ja põhjendust 75 ning pani toime détournement de pouvoir’i (võimu kuritarvitamine).

6.	Kuues väide, et EKP rikkus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

7.	Seitsmes väide, et EKP rikkus menetlusnorme, sealhulgas õigust olla ära kuulatud, õigust tutvuda toimikuga, õigust asjakohaselt põhjendatud otsusele ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 83 lõiget 1.

---

(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)

José Barroso Truta, Marc Forli, Calogero Galante, Bernard Gradeli 30. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-126/15, Barroso Truta jt versus Euroopa Kohus

(Kohtuasi T-702/16 P)

(2016/C 441/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: José Barroso Truta (Bofferdange, Luksemburg), Marc Forli (Lexy, Prantsusmaa), Calogero Galante (Aix-Sur-Cloie, Belgia), Bernard Gradel (Konacker, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Kohus

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

teha otsus, millega:

—	tühistatakse Avaliku Teenistuse Kohtu 20. juuli 2016. aasta otsus kohtuasjas F-126/15, Barroso Truta jt versus Euroopa Kohus;

teha asjas uus otsus, millega,

—	Euroopa Kohtult mõistetakse välja J. Barroso Truta kasuks 61 121,08 eurot, M. Forli kasuks 129 440,98, C. Galante kasuks 76 324,29 eurot ja B. Gradeli kasuks 99 565,13 eurot hagejate nimel pensionifondi või -kindlustusele;

—	teise võimalusena mõistetakse Euroopa Kohtult eespool nimetatud summad hagejate kasuks välja, suurendades neid summasid intressi võrra, mille määr on 3,1 % aastas alates nende pensioniõiguste üleminekust Euroopa Liidu institutsioonide pensioniskeemi;

—	mõlema kohtuastme kohtukulud mõistetakse välja Euroopa Kohtult.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

1.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, leides et kahju hüvitamise hagi on vastuvõetamatu põhjusel, et hagejad ei järginud kohtueelset menetlust, mis oleks pidanud algama kaebuse esitamisega ning hiljem vajadusel jätkuma tühistamishagi esitamisega otsuste peale, millega liidu institutsioonide pensioniskeemis tunnustatakse staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest.

2.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, leides et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ei pannud staažilisa ettepanekute edastamisel toime ametialast eksimust, kuigi need ettepanekud on ebatäielikud või ebaõiged, kuivõrd need on adresseeritud tegevusüksuse I lepingulistele töötajatele.

3.	Kolmas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, leides et hagejate väidetav kahju on oletuslik.

7. oktoobril 2016 esitatud hagi – Pebagua versus komisjon

(Kohtuasi T-715/16)

(2016/C 441/36)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Asociación de la pesca y acuicultura del entorno de Doñana y del Bajo Guadalquívir (Pebagua) (Isla Mayor, Hispaania) (esindaja: advokaat A. J. Uceda Sosa)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud rakendusmäärus;

—	teise võimalusena tühistada liigi Procambarus clarkii lisamine selle määrusega heakskiidetud nimekirja ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT 2016, L 189, lk 4), peale.

Hageja väidab oma hagi toetuseks, et seoses liigiga Procambarus clarkii ei ole täidetud määruses nr 1143/2014 artiklis 4 ettenähtud tingimused ning ei ole läbi viidud riskihindamist selle määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt.

4. oktoobril 2016 esitatud hagi – Waldhausen versus EUIPO (Hobusepea siluetti kujutis)

(Kohtuasi T-717/16)

(2016/C 441/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Waldhausen GmbH & Co. KG (Köln, Saksamaa) (esindaja: advokaat V. Ekey)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk kujutismärk (Hobusepea siluetti kujutis) – registreerimistaotlus nr 14 588 933

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 31. augusti 2016. aasta otsus asjas R 1195/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

7. oktoobril 2016 esitatud hagi – Berliner Stadtwerke versus EUIPO (berlinWärme)

(Kohtuasi T-719/16)

(2016/C 441/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Berliner Stadtwerke GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaadid O. Spieker ja A. Schönfleisch)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk „berlinWärme“ – registreerimistaotlus nr 14 062 558

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 19. juuli 2016. aasta otsus asjas R 618/2016-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c koostoimes artikli 7 lõikega 2;

—	rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 7 lõikega 2.

10. oktoobril 2016 esitatud hagi – ARFEA versus komisjon

(Kohtuasi T-720/16)

(2016/C 441/39)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Aziende riunite filovie ed autolinee Srl (ARFEA) (Alessandria, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Chiti ja V. Angiolini)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 10. juuni 2016. aasta otsus riigiabi kohta SA.38132 (2015/C) (ex 2014/NN) – Äriühingule Arfea avalike teenuste osutamise kohustuse eest makstav täiendav hüvitis – ja vajadusel muud hagi esemeks olevad seotud ja/või ettevalmistavad aktid.

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse tagasi nõudma abi, mida Itaalia ametiasutused andsid hagejale, eraõiguslikule ettevõtjale, mis osutab kontsessiooni alusel kohalikul tasandil avalikku veoteenust ja ka ettevõtjate tasandil eraveoteenust, mis on vastutasuks avaliku teenuse kohustuse täitmise eest.

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud ja vääralt on kohaldatud ELTL artikli 108 lõiget 3. — Hageja väidab, et vaidlustatud meede ei ole riigiabi. Igatahes ei ole see „uus“ abi, millele selles sättes viidatakse.

2.

Teine väide, et rikutud ja vääralt on kohaldatud ELTL artiklit 107. — Hageja väidab, et vaidlustatud meede on vastutasu Arfea poolt avaliku teenuse kohustuse täitmise eest ja et see on võetud Itaalia kohtute jõustunud otsuste täimiseks ning et tegemist ei ole „riigiabiga“ EL toimimise lepingu viidatud sätte tähenduses.

3.

Kolmas väide, et rikutud on liidu õiguse kohaldamise põhimõtteid, õigusnormi tagasiulatuva jõu puudumise ja õiguskindluse üldpõhimõtteid ning Euroopa Kohtu poolt selles valdkonnas kehtestatud põhimõtteid. — Hagejast äriühing vaidlustab määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaldatavuse käesolevas asjas, mida vaidlustatud otsuses on tehtud. Nimelt jäävad juhtumi asjaolud, mis leidsid aset aastatel 1997–1998, ühe teise määruse (nimelt määruse (EMÜ) nr 1191/1969) kohaldamisalasse.

4.	Neljas väide, et rikutud on nõude aegumist puudutavaid põhimõtteid. — Hagejast äriühing vaidlustab otsuse nõuda meetme raames antu tagasi 18 aastat pärast juhtumi asjaolude aset leidmist.

5.

Viies väide, et rikutud on Euroopa Kohtu poolt riigiabi määratluse suhtes välja kujundatud üldpõhimõtteid ning liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtet. — Hageja väidab, et ta kavatseb tõendada, et käesolevas asjas järgiti põhimõtteid, mis kehtestati Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans e Regierumspräsidium Magdeburg. Lisaks väidab ta, et otsus jääb siseriikliku kohtu hindamispädevusse kuuluvasse valdkonda.

6.

Kuues väide, et rikutud ja vääralt on kohaldatud riigiabi korda, arvestades, et avaliku teenuse osutamise kohustust sunniti teda täitma ühepoolselt. — Hagejast äriühing heidab komisjonile ette, et viimane ei võtnud arvesse seda, et käesolevas asjas kehtestas Piemonte omavalitsus talle avaliku teenuse osutamise kohustuse, mille vastutasuks võeti meetmeid, millele riigiabi määratlus ei laiene.

7.

Seitsmes väide, et rikutud on õigusnormide ajalise kehtivuse põhimõtteid. — Hagejast äriühing märgib lisaks kolmanda väite juures juba esitatule, et ta vaidleb vastu määruse nr 1370/2007 kohaldamisele käesolevas asjas. Ta heidab komisjonile ette, et viimane ei võtnud käesolevas asjas arvesse seda, et Piemonte omavalitsus kehtestas talle avaliku teenuse osutamise kohustuse, mille vastutasuks võeti meetmeid, millele riigiabi määratlus ei laiene.

12. oktoobril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 2. augusti 2016. aasta määruse peale kohtuasjas F-134/11, Cocchi ja Falcione versus komisjon

(Kohtuasi T-724/16 P)

(2016/C 441/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Giorgio Cocchi (Wezembeek-Oppem, Belgia) ja Nicola Falcione (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitajad paluvad Üldkohtul:

teha otsus, millega

—	tühistatakse Avaliku Teenistuse Kohtu 2. augusti 2016. aasta määrus kohtuasjas F-134/11, Cocchi ja Falcione versus komisjon;

teha uus otsus, millega

—	tühistatakse 9. märtsi 2011. aasta otsus abitaotluste tagasilükkamise kohta;

—	mõistetakse komisjonilt välja N. Falcione kasuks 22 000 eurot ja G. Cocchi kasuks 35 000 eurot hüvitisena neile tekitatud kahju eest;

—	mõista mõlema astme kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid üheainsa väite, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus apellantidel menetluse jätkumise huvi olemasolu hindamisel õigusnormi. Apellantidel on hagi rahuldamise vastu muu kui lihtsalt halduslik huvi.