11.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 416/1

Komisjoni teatis komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega) rakendamise raames

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 416/01)

ESO (1)	Standardi tähis ja nimetus (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
Cenelec	EN 60456:2011 Kodumajapidamises kasutatavad pesupesemismasinad. Toimimisnäitajate mõõtemeetodid IEC 60456:2010 (Muudetud)	5.12.2013
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma. Lause ZB lubatud hälvete ja kontrollimistoimingute kohta ei kuulu sellesse viitesse.
Cenelec	EN 60456:2016 Kodumajapidamises kasutatavad pesupesemismasinad. Toimivuse mõõtemeetodid IEC 60456:2010 (Muudetud)	Esmakordne avaldamine	EN 60456:2011 Märkus 2.1	14.6.2017
Cenelec	EN 60704-2-4:2012 Kodumajapidamises ja sarnastes oludes kasutatavad elektriseadmed. Katsenormid õhumüra määramiseks. Osa 2-4: Erinõuded pesumasinatele ja tsentrifuugidele IEC 60704-2-4:2011 (Muudetud)	5.12.2013
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma.

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäevast alates ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu ajaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo (osaliselt) asendatava standardi järgimine enam eeldust, et uue standardi reguleerimisalasse jäävad tooted või teenused vastavad liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. See ei mõjuta vastavuseeldust liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele nende toodete ja teenuste puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval ei anna asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

MÄRKUS:

—	Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 (2) artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

—

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

—

Viited parandustele „…/AC:AAAA“ avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil. Paranduses on parandatud standardi tekstis esinenud trüki, õigekirja- või samalaadsed vead. Parandus võib puudutada üht või mitut keeleversiooni (inglise, prantsuse ja/või saksa), nii nagu see/need on Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastu võetud.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil http://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

—	CEN: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5500811; faks + 32 2 5500819 (http://www.cen.eu)

—	CENELEC: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5196871; faks + 32 2 5196919 (http://www.cenelec.eu)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel +33 492 944200; faks +33 493 654716, (http://www.etsi.eu)

(2) ELT C 338, 27.9.2014, lk 31.

11.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 416/5

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 416/03)

ESO (1)	Standardi tähis ja nimetus (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1	Standardi eesmärk on hõlmata direktiivi 2014/53/EL artikkel (artiklid)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
ETSI	EN 300 065 V2.1.2 Kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed meteoroloogia- või navigatsioonialase informatsiooni vastuvõtmiseks (NAVTEX); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel	8.7.2016			Artikli 3, lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g
ETSI	EN 300 676-2 V2.1.1 VHF raadiosagedusala liikuva lennuside maapealsed kaasaskantavad, liikuvad ja kohtkindlalt paigaldatavad amplituudmodulatsiooniga raadiosaatjad, vastuvõtjad ja transiiverid; Osa 2: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	8.7.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 025 V2.1.1 Üldise sidepidamise VHF raadiotelefoniseadmed ja klassi D digitaalselektiivväljakutse (DSC) lisaseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel	12.8.2016			Artikli 3, lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g
ETSI	EN 301 360 V2.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 29,5 GHz geostatsionaarorbiidi satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 406 V2.2.2 Raadiotelefonisüsteem (DECT); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel.	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 430 V2.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 11-12/13-14 GHz töötavate ja uudiste ajutiseks edastamiseks mõeldud kosmosesidesüsteemi liikuvate maajaamade (SNG TES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	14.10.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 459 V2.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 29,5 kuni 30,0 GHz geostatsionaarorbiidi satelliitide satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	14.10.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 783 V2.1.1 Kaubandusest kättesaadavad amatöör-raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	8.7.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 839 V2.1.1 Raadiosagedusalas 402 MHz kuni 405 MHz töötavad väga väikese võimsusega aktiivsed meditsiinilised implantaadid (ULP-AMI) ja nende lisatarvikud (ULP-AMI-P); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	8.7.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 908-12 V7.1.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 12: Mitme kandjaga CDMA (cdma2000) repiiterid	9.9.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 908-20 V6.3.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 20: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) TDD baasjaamad (BS)	14.10.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 301 908-21 V6.1.1 IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 21: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) FDD kasutajaseadmed (UE)	14.10.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 302 195 V2.1.1 Raadiosagedusalas 9 kHz kuni 315 kHz töötavad raadioseadmed väga väikese võimsusega aktiivsete meditsiiniliste implantaatide (ULP-AMI) ja nende lisatarvikute (ULP-AMI-P) jaoks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 302 961 V2.1.2 Mereside personaalne sihitamise avariiraadiopoi, mis on mõeldud kasutamiseks sagedusel 121,5 MHz otsingu- ja päästetööde eesmärgil; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 039 V2.1.2 Liikuv maaside; Mitmekanaline saatja spetsifikatsioon PMR teenuse jaoks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 084 V2.1.1 Maapealne laiendussüsteem (GBAS) VHF maa-õhk andmeedastus (VDB); Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtmismeetodid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 203 V2.1.1 Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 2 483,5 MHz kuni 2 500 MHz töötavad patsiendi meditsiinilised jälgimissüsteemid (MBANS); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 alusel	12.8.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 204 V2.1.2 Võrgupõhised lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 870 MHz kuni 876 MHz töötavad raadioseadmed, kus võimsus ulatub kuni 500 mW; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 339 V1.1.1 Lairiba Õhk-maa otseside; Sagedustel 1 900 MHz kuni 1 920 MHz ja 5 855 MHz kuni 5 875 MHz töötavad seadmed; Fikseeritud suunadiagrammiga antennid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 340 V1.1.2 Digitaalsed maapealsed TV ringhäälinguvastuvõtjad; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EU artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 372-2 V1.1.1 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Satelliitülekande vastuvõtu seadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: Siseseade	9.9.2016			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 978 V2.1.2 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 30 GHz geostatsionaarorbiidil mobiilsel platvormil töötavate maajaamade (ESOMP) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2
ETSI	EN 303 979 V2.1.2 Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 29,1 GHz ja 29,5 GHz kuni 30,0 GHz geostatsionaarorbiidil mobiilsel platvormil töötavate maajaamade (ESOMP) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel	Esmakordne avaldamine			Artikli 3, lõige 2

Märkus 1:

Märkus 2.1:

Märkus 2.2:

Märkus 2.3:

Märkus 3:

MÄRKUS:

—	Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 (2) artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

—

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil http://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

—	CEN: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5500811; faks + 32 2 5500819 (http://www.cen.eu)

—	CENELEC: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5196871; faks + 32 2 5196919 (http://www.cenelec.eu)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel +33 492 944200; faks +33 493 654716, (http://www.etsi.eu)

(2) EÜT C 338, 27.9.2014, lk 31.

11.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 416/16

Komisjoni teatis komisjoni määruse (EL) nr 1253/2014 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega) rakendamise raames

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 416/06)

Komisjoni 7. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 1253/2014 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas) ja komisjoni 11. juuli 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega) rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ning viidete avaldamine.

2. Viited

2.1. Seadmete liigid

Määruse 1253/2014 kohaselt tuleb katsetada eri liiki seadmetega vastavalt standarditele või ajutistele meetoditele, mis mõlemad käsitlevad nii elamu- kui ka mitteelamuventilatsiooniseadmeid:

Liik		Ringlus	HRS (soojustagasti)
Ühesuunaline	Kanalitega	Ei ole asjakohane	Vaheti puudub
Ühesuunaline	Kanaliteta	Ei ole asjakohane	Vaheti puudub
Sissepuhke-väljatõmbe	Kanalitega	Ringlusega (*) (valikuline)	Plaatsoojusvaheti
			Pöörlev soojusvaheti
			Vahesoojuskandjad
			Soojustorud
			Vahelduv (regeneraator) Muutuva voolusuunaga regeneratiivsoojusvaheti
		Ilma ringluseta (*)	Sama, mis eelmine
	Kanaliteta	Ringlusega (*) (valikuline)	Sama, mis eelmine
	Kanaliteta	Ilma ringluseta (*)	Sama, mis eelmine

Enamikku näitajaid saab mõõta kehtivate standardite järgi. Mõnel juhul tuleb standardeid siiski parandada, sest neid saab seoses mõõdetud väärtuste, nomenklatuuri, katsetingimuste ja -meetoditega täiustada. Et tagada uute mõistete (nt SFPint) nõuetekohane rakendamine, töötab CEN/TC 156 mitme standardi ja alamstandardi parandamise kallal. Kõiki elamuventilatsiooniseadmete ja mitteelamuventilatsiooniseadmete mõõtmisi (sealhulgas viiteid teistele standarditele) käsitletakse järgmistes standardites:

Elamuventilatsiooniseadmed

seeria EN 13141 (alamnumber sõltub seadme liigist)

EN 13142 (kohaldamisala kindlaksmääramise standard)

Mitteelamuventilatsiooniseadmed

EN 13053 (eeskätt sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul, kuid ühesuunaliste ventilatsiooniseadmetega saab teha samasuguseid mõõtmisi)

Kanalita sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed

Kui kanalita sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed on mõeldud paigaldamiseks läbi seinte (s.t kanalitega), tuleb nende seinaläbistuste ning vastavate sissepuhke ja väljatõmbe lõppelementidega teha kõik toimivuskatsed. Teise võimalusena tuleb katsed teha kanalitega, mille diameeter vastab väljaspool (väljatõmbe ja välisõhu poolel) oleva seadme 0,5 m pikkusele diameetrile, ning vastavate sissepuhke ja väljatõmbe lõppelementidega (tootja deklareeritud valikulise standardse fassaadirestiga). Nagu tavaliselt, tehakse katsed A-kategoorias, kus seinaläbistusi ja lõppelemente peetakse seadmega kokkuehitatud osaks.

Sissepuhke-väljatõmbe-mitteelamuventilatsiooniseadmete deklaratsioon

Tootja deklareeritud nimitingimused viitavad soojustagastit läbivale õhuvoolule (tavaliselt talvise disaini tingimustes).

Kuna SFPint arvutamine tasakaalustamata õhuvoolude puhul (erinevad rõhulangused jne) eeldab sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme mõlema poole väärtusi, on soovitatav, et tootjad deklareerivad ebavõrdsete vooluhulkade korral mõlema poole (sissepuhke ja väljatõmbe pool) väärtused.

2.2. Elamuventilatsiooniseadmed

Mõõdetud/arvutatud näitajad	Organisatsioon	Viide/pealkiri	Märkused
SEC – ventileerimise erienergiatarve eluaseme või hoone köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/(m2.a)]	Euroopa Komisjon	Komisjoni määruse (EL) nr 1253/2014 VIII lisa Komisjoni määruse (EL) nr 1254/2014 VIII lisa	Puuduvad erienergiatarvet kirjeldavad standardid, kuid valem on toodud määrustes nr 1253/2014 ja 1254/2014.
Erivõimsus (SPI)	CEN (Euroopa Standardikomitee)	EN 13142 ja seeria EN 13141 toote liigi järgi	SPI arvutamist on kirjeldatud standardis EN 13142: 2013 sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul ja mõõdetud väärtuste katsemeetodit on kirjeldatud seadme liigiga seotud seerias EN 13141. Ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete puhul saab kasutada sama määratlust ja meetodit. Ent seda tuleb mõõta ja arvutada määruses 1253/2014 kirjeldatud etalonvooluhulga ja -rõhu järgi. Määruse 1253/2014 I lisa punktis 13 on erivõimsuse (SPI) väljendusühik W/m3/h ja määruse 1253/2014 VIII lisas kw/m3/h. Teabenõudena tuleb SPI esitada W/m3/h-na. SECi arvutamiseks peab SPI olema kW/m3/h.
Efektiivne (kogu)võimsus	CEN	Toote liigile vastav seeria EN 13141, mida on täiendatud standardiga EN ISO 5801	EN 13141-7 ja 13141-6 viitavad standardile EN 13141-4 (6.1), mis viitab standardile EN ISO 5801 (10. peatükk, võimsus). Standardites on kasutatud mõistet „võimsus“ või „koguvõimsus“, mitte „efektiivne võimsus“, nagu on määruses 1253/2014. Standardis EN 13141-8 puudub meetodi kirjeldus või viide ja puuduvad mõõtemääramatuse nõuded. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed: Tuleb mõõta summeeritult nii ventilaatorite kui ka juhtseadme puhul. Selle hulka tuleb arvestada lisaseadmete elektritarbimine, nt pöörleva soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed sisaldavad ka rootormootorit.
Välisrõhu koguvahe	CEN	Toote liigile vastav seeria EN 13141, mida on täiendatud standardiga EN ISO 5801	Kanalitega seadmete puhul tuleb seda mõõta ühendatud kanalites, et tarbijad saaksid püsivad rõhu ja vooluhulga väärtused. Välisrõhu koguvahe on määruse 1253/2014 kohaselt kanalitega elamuventilatsiooniseadmete puhul staatilise rõhu vahe ja kanalita elamuventilatsiooniseadmete puhul kogurõhu vahe sisendi ja väljundi vahel, sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul mõlemad õhuvoolud (kui need pole võrdsed, viidake sissepuhkele). Seda, millisesse ühendusse rõhk edastatakse, ei ole määruses 1253/2014 kirjeldatud. Jaotus on valikuline, kuid kanalitega elamuventilatsiooniseadmete puhul on seeria EN 13141 kohaselt soovitatav jaotus 1/3 välisrõhu koguvahest väljaspool (väljatõmbe ja välisõhu pool) ning 2/3 välisrõhu koguvahest hoone poolel (väljatõmbe ja sissepuhke pool). Täpsemat kirjeldust vt selle dokumendi 3. peatükist ja DTI dokumendist „Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“) (2) Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed Katset on kirjeldatud standardis EN 13141-7 (6.2.2), milles nähakse ette, et katse tuleb teha kõigis neljas kanalis. EN 13141-7 viitab standardile EN 13141-4 (5.2.2), milles on määratletud kanalite paigaldamine. Ühesuunalised ventilatsiooniseadmed (väljatõmme) Pole kirjeldatud standardis EN 13141-6. Kasutage standardit EN ISO 5801 või EN 13141-4. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed (kanalita, ühe ruumi jaoks) Üldine kirjeldus standardis EN 13141-8, jaotis 5.2.3 (ja lisa A), mis viitab standarditele EN 13141-4 ja EN ISO 5801. Ühesuunalised ventilatsiooniseadmed (sissepuhkesüsteemid) Katset on kirjeldatud standardis EN 13141-11 (6), mis viitab standarditele EN 13141-4 ja EN ISO 5801. Kõigis standardites ei ole kirjeldatud kanalis (mõõtmiskanalid)/kambris rõhu mõõtmise viisi ja lubatud kõrvalekallet. See peab olema projekteeritud ja katsetatud standardi EN ISO 5801 kohaselt.
Etalonvooluhulk	CEN	Toote liigile vastav seeria EN 13141, mida on täiendatud standardiga EN ISO 5801	Standardites ei kirjeldata etalon- ega suurimat vooluhulka ja rõhku. Samuti ei kirjeldata seal seda, kuidas neid määruse 1253/2014 kohaselt saavutada. Standardites kirjeldatakse üksnes seda, kuidas mõõta vooluhulka vastavalt üksikute seadmete disainile (v.a vooluhulka käsitlev standard EN 13141-8 ja rõhku käsitlev standard EN 13141-11). Vt selle dokumendi 3. peatükis kirjeldust selle kohta, kuidas deklareerida etalonvooluhulka kanalitega seadmete puhul. Samuti on täpsustatud meetodit juhuks, kui seade ei suuda saavutada rõhku 100 Pa, aga suudab saavutada 50 Pa. Etalonvooluhulk ei saa olla suurem kui suurim vooluhulk. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed Katsetingimusi on kirjeldatud standardis EN 13141-7 (6.2.2). EN 13141-7 viitab standardile EN 13141-4 (5.2.2), milles on määratletud kanalite paigaldamine. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul; kui katse tehakse numbrilise tasakaalustamata õhuvooluga sissepuhke poolel (SUP-SIDE) seoses väljatõmbe poolega (EHA-SIDE), tuleks see ära märkida katsearuandes. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral määratakse vooluhulk sissepuhkeavas. Ühesuunalised ventilatsiooniseadmed (väljatõmme) Üldiselt on katsetingimusi kirjeldatud standardis EN 13141-4/6. EN 13141-6 viitab õhuvoolu mõõtmistele standardi ISO 5221 kohaselt (mis on alates 1984. aastast tühistatud). Selle asemel saab kasutada standardit EN ISO 5801. Ühesuunalised ja sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed (kanalita, ühe ruumi jaoks) Üldkirjeldus standardis EN 13141-8 (3.1.9). Meetod kooskõlas standardi EN 13141-4 jaotisega 5.2.3 ja standardiga EN ISO 5801. Ühesuunalised ventilatsiooniseadmed (sissepuhkesüsteemid) Katset on kirjeldatud standardis EN 13141-11 (3.6). Meetodi kirjeldus (6) viitab standarditele EN 13141-4 ja EN ISO 5801.
Rõhu-vooluhulga kõver	CEN	EN 13141-4 EN 13141-7, mida on täiendatud standardiga: EN ISO 5801	EN 13141-7 viitab sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetele, kuid meetodit võib kasutada ka muude toodete puhul. EN ISO 5801 viitab ventilaatoritele, kuid meetodit võib kasutada ka muude toodete puhul.
Suurim vooluhulk	CEN	Toote liigile vastav seeria EN 13141, mida on täiendatud standardiga EN ISO 5801	Kõikide toodete puhul vt etalonvooluhulka
Temperatuuri suhtarv, ηt	CEN	EN 13141-7 ja EN ISO 5801 EN 13141-8 ja EN ISO 5801	Temperatuuri suhtarvu saab tavaliselt mõõta vastavalt standarditele EN 308 või EN 13141-7, EN 13141-8 ja ISO 16494 võrdsete sisenevate ja väljuvate ning ilma kondensatsioonita massivoolude korral. Määruses 1253/2014 on siiski sätestatud, et sise- ja välistemperatuuri vahe on 13 K, seepärast saab kasutada üksnes standardeid EN 13414-7 ja EN 13141-8. Tuleb mõõta ventilaatori kaasabil. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral kasutage standardit EN 13414-7. Ühte ruumi paigaldatavate sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral kasutage standardit EN 13141-8. Standardi EN ISO 5801 kohaselt mõõdetud vooluhulk. Kõik muud väärtused vastavad standardile EN 13141-7 või EN 13141-8 olenevalt seadme disainist. Temperatuuri peab mõõtma seadmest väljaspool olevates mõõtepunktides, sest tuleb arvestada ventilaatori kaasabi (kanalites kanalitega seadmete korral). Kanalid/ühenduskarp seadme ja mõõtetasapinna vahel peavad/peab olema soojustatud isoleermaterjaliga, mille soojapidavus on vähemalt 1 m2 K W-1 (ligikaudu 50 mm isoleermaterjal). Standardis EN 13141-7 sätestatakse üksnes nõuded lekke kohta (puuduvad nõuded soojusbilansi jaoks) ja seda võib kasutada selles ulatuses. Soovitatakse siiski järgida standardi EN 308 nõudeid (leke 3 % ja soojusbilanss 5 %). EN 13141-8 Vahelduva soojustagastiga seadmete korral on standardi EN 13141-8 jaotises 5.4.7 toodud katsemudeli üldkirjeldus. NB! Tavaliselt eeldab see kiiret mõõteseadet. On soovitatav võtta vajalikud meetmed, et vähendada katse käigus välis- ja siseõhu segunemist. Mittekohaldatavate standarditega seotud märkused: Tavaliselt kasutatakse standardit EN 308 üksnes soojustagasti jõudluse hindamiseks, mille korral ventilaatorite panus arvatakse maha ja katse tehakse temperatuurivahega 20 K, seetõttu ei saa seda kasutada mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul. Standardis ISO 16494 kirjeldatakse soojustagastiga õhukäitlusseadmete katsemenetlust koos väljundite ja sisendite staatilise rõhu ning ventilaatori seadetega seotud konkreetsete nõudmistega. Katsetingimused vastavad standarditele EN 14141-7 ja EN 308. See viitab standarditele EN ISO 5801, ISO 3966 ja EN ISO 5167-1 seoses õhuvoolu mõõtmismeetodiga. ISO 16494 võimaldab suurt ümbritseva keskkonna temperatuuri taluvust, mis mõjutab katsetulemusi ja pole kooskõlas standardiga EN 13141 või EN 308.
Elektrivõimsus ja efektiivne võimsus	CEN	EN 13141-4 ja EN 13141-7, mida on täiendatud standardiga: EN ISO 5801	EN 13141-7 (jaotis 6.5) viitab standardile EN 13141-4 (6.1), mis viitab standardile EN ISO 5801 (10. jaotis). Standardites on enamasti kasutatud mõistet „võimsus“ või „koguvõimsus“, mitte „elektrivõimsus“ või „efektiivne võimsus“, nagu on määruses 1253/2014. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed: Tuleb mõõta summeeritult nii ventilaatorite kui ka juhtseadme puhul
Müravõimsustase (LWA)	CEN	EN ISO 9614-2 või EN ISO 3744 või EN ISO 3746 või EN ISO 3743-1 või EN ISO 3741 või ISO 13347 või EN ISO 9614-1 või EN ISO 3745 või EN ISO 3743-2	Saab mõõta standardi EN ISO 9614-2 (heliintensiivsuse skaneerimine) või EN ISO 3744 või EN ISO 3746 (helirõhk vabas väljas) kohaselt. Katsekulude vähendamiseks eelistatakse tihti heliintensiivsuse skaneerimismeetodit. Teise võimalusena standard EN ISO 3743-1 või EN ISO 3741 helivõimsuse kohta reverberatsiooniruumis. Eri standardites kasutatud eri metodoloogiate tõttu ei saa alati tagada tulemuste korratavust ühe ja teise metodoloogia vahel.
Etalonrõhuvahe (Pa)	CEN	Toote liigile vastav seeria 13141, mida on täiendatud standardiga EN ISO 5801	Mõõtemeetodi ja märkuste kohta vt „Välisrõhu koguvahe“.
Suurim seadmesisese ja välimise lekke osa ning õhutagastus	CEN	EN 308 EN 13141-7, EN 1886 ISO 16494	Lekked Nii seadmesiseseid kui ka välimisi lekkeid saab katsetada standardite EN 308 ja EN 13141-7 kohaselt (seeria EN 13141 kehtib üksnes elamuventilatsiooniseadmete kohta). EN 308 keskendub esialgu üksnes soojustagasti osale, kuid seda saab kasutada ja tavaliselt kasutatakse ka kogu seadme katse suhtes. Standardis EN 308 mõõdetakse lekkeid vaid ühes punktis (sama nagu määruses). Standardis EN 13141-7 mõõdetakse neid kolmes punktis. Standardit EN 1886 saab kasutada üksnes välimiste lekete suhtes. Lekete ja õhutagastuse arvutamiseks kasutatav vooluhulk (standardis kirjeldatud tootja näidatud nimimassivooluhulgana) on elamuventilatsiooniseadmete puhul etalonvooluhulk ja mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul nimivooluhulk, nagu on määratletud määruses 1253/2014. Õhutagastus Õhutagastust saab katsetada standardi EN 308 kohaselt. Tuleb näidata, mis suunas leke toimub. Tuleks vältida lekkeid mustast õhust puhtasse õhku (väljatõmbepoolelt sissepuhkepoolele). Väikeste vooluhulkade korral läheb läbipuhumistsoonis puhastamiseks rohkem aega ja rootori pöörete arvu tuleb vähendada. See avaldab olulist mõju leketele ja seda tuleb arvesse võtta. Lisakirjeldus seoses leketega: Lekkekatset on lisaks selgitatud määruse 1253/2014 V lisas (mitteelamuventilatsiooniseadmed), kus on kirjeldatud, et katse ja arvutuse võib teha survestamiskatse (määratlustes sätestatud rõhu järgi) või märgistusgaasi meetodil tootja deklareeritud süsteemi rõhu juures, kuigi seda pole määratlustes (kooskõlas määratlustega) selgitatud. Tootja deklareeritud väärtus on kindlaksmääratud lekke osa, mida on täiendatud kasutatud standardit käsitleva teabega. Katse saab teha määratlustes määratud rõhu järgi staatilise rõhu katsena, kus rõhku peetakse sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme ühel poolel (või sees/väljas seoses välimise lekkega) kasutatud positiivseks/negatiivseks rõhuks, või dünaamilise katsena (nt väljatõmbeõhu ülekandesuhe (EATR)), kus katserõhk on etalon-/nimikonfiguratsioonist (välimine rõhk) tulenev tegelik rõhuvahe seadme sees. Märgistusgaasi meetodit on nimetatud lekkekatset käsitlevas standardis EN 308, kuid katse tegemist ei ole kirjeldatud. Märgistusgaasi meetodit on kirjeldatud standardites ISO 16494, EN 13141-7 ja prEN 16798-3.
Segunemisosa	CEN	EN 13141-8	Standardis EN 13141-8 (5.2.2.1) kirjeldatakse seadmesisese lekke ning sise- ja välisosa segunemise katset ja arvutust. On soovitatav teha mõõtmist isotermselt, et katsetusaega vähendada, ja mõju ei ole oluline. Nii sissepuhke- kui ka väljatõmbeõhu segunemise väärtused tuleb avaldada. Kombineeritud sissepuhke ja väljatõmbega vahelduva seadme segunemise osa pole võimalik määrata ilma katseruumi saastumiseta ning seetõttu ei avaldata seda liiki seadmete segunemise osa enne, kui standardite parandusega on välja töötatud kehtiv meetod.
Õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes	CEN	EN 13141-8 lisa A ja jaotis 5.2.3	Saab kasutada standardit EN 13141-8.
Siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus	CEN	EN 13141-8	Standard EN 13141-8 kirjeldab mõõtmist ja seda saab kasutada.

2.3 Mitteelamuventilatsiooniseadmed

Mõõdetud/arvutatud näitajad

Organisatsioon

Viide/pealkiri

Märkused

Soojustagasti temperatuuri suhtarv

ηt_nrvu

CEN

EN 13053

EN 308

Standardis EN 13053 (jaotis 6.5 ja lisa A) viidatakse standardile EN 308 seoses katsetingimuste ja -menetlusega. Ainus erand on temperatuuriandurite paigutus seadmes.

Standardi EN 13053 lisas A3 kirjeldatakse seda, kuidas temperatuuriandurid tuleb paigutada seadme sisse ning ventilaatori ja soojustagasti vahele.

EN 308 keskendub esialgu üksnes soojustagasti osale, kuid seda saab kasutada ja tavaliselt kasutatakse ka kogu seadme katse suhtes.

Standardis EN 13779 (jaotis 6.6) viidatakse standardile EN 13053 seoses soojustagasti kirjelduse ja liigitusega. Viidatakse standardile EN 308 seoses katsetingimuste ja -menetlusega.

Standardis ISO 16494 kirjeldatakse soojustagastiga õhukäitlusseadmete katsemenetlust. Väljundite ja sisendite staatilise rõhu ning ventilaatori seadetega seotud konkreetsed nõudmised. Katsetingimused vastavad standarditele EN 13141-7 ja EN 308. Viitab standarditele EN ISO 5801, ISO 3966 ja EN ISO 5167-1 seoses õhuvooluhulga mõõtmismeetodiga.

Määruses 1253/2014 on sätestatud, et sise- ja välistemperatuuri vahe peab olema 20 K. Seepärast saab kasutada üksnes standardeid EN 308/EN 13053.

Mõõdetud ilma ventilaatori kaasabita, eelistatult seadme sees.

Võimaluse korral peab temperatuuriandurite paigutus olema kooskõlas standardiga EN 13053. Kui andureid pole võimalik paigutada seadme sisse ning ventilaatori ja soojustagasti vahele, on võimalikud kaks katsemenetlust.

1.	Ventilaatorid töötavad ja ventilaatori/mootori soojuspanust võetakse suhete arvutamisel arvesse.

2.	Ventilaatorid ei tööta.

Mõõtmiseks ja katsetamiseks kasutatud vooluhulk on mitteelamuventilatsiooniseadmete nimivooluhulk, mis läbib soojusvaheteid (ilma ringluse või möödaviiguta, tavaliselt talvise disaini tingimustes).

Temperatuuri mõõtepunktid peavad olema kiirguse eest kaitstud.

Nõue standardi EN 308 jaotises 6.4 „… Suurim lubatud kõrvalekalle mõõtetasapinnas võrdub 0,05 -ga (t22–t21)“. Seda nõuet ei saa täita, kui mõõtmine toimub seadme sees, ja seda ei tohiks järgida.

Mitteelamuventilatsiooniseadme nimivooluhulk [m3/s], qnom

CEN

Eelistatud standard:

EN 13053

EN ISO 5801

Alternatiivne standard:

EN 13141-4, - 5, - 6, - 7, - 8, - 11

Saab mõõta standardite EN 13053 ja EN ISO 5801 kohaselt. EN 13053 viitab standarditele EN ISO 5801, EN ISO 5167-1 või ISO 3966 (seoses vedelikega).

Saab mõõta ka vastavalt standarditele EN 13141-4, - 5, - 6, - 7, - 8, - 11 seoses seadme liigiga ja standardile EN ISO 5801. EN 13141 viitab eeskätt elamuventilatsioonisüsteemile, kuid on üksikasjalikum ja seda võib kasutada valdkondades, kus standardi EN 13053 menetlused pole veel kindlaks määratud.

Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul ηfan arvutamiseks kasutatud qnom väärtus on seotud õhuvoolu poolega (sissepuhke ja väljatõmbe pool) ning mitte sissepuhke- ja väljatõmbeõhu summaga, mis on jagatud kahega.

Tootja deklareeritud qnom teabeväärtus on sissepuhke- ja väljatõmbeõhu summa, mis on jagatud kahega.

Nimivälisrõhk Δps, ext [Pa]

CEN

Eelistatud standard:

EN 13053

EN ISO 5801

Alternatiivne standard:

EN 13141-4, - 5, - 6, - 7, - 8, - 11

Saab mõõta standardite EN 13053 ja EN ISO 5801 kohaselt. EN 13053 viitab standardile EN ISO 5801 (5.2.3.1.1).

Üldiselt on sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete puhul katset kirjeldatud standardis EN 13141-7 (6.2.2) (ja teistes seeria 13141 seadme liigiga seotud standardites). Katse tuleb teha kõigis neljas kanalis. EN 13141-7 viitab standardile EN 13141-4 (5.2.2), milles on määratletud kanalite paigaldamine.

Välisrõhk tuleb seadistada arvutusliku rõhu tingimuse järgi. Lekete vältimiseks on soovitatav võtta arvesse siserõhku ja seda, et sissepuhkealal vahetult pärast soojustagastit oleks rõhk kõrgem kui väljatõmbealal vahetult enne soojustagastit.

Kanalitega seadmete puhul tuleb rõhku mõõta ühendatud kanalites nii, et kasutajatel oleks rõhu ja vooluhulga püsivad väärtused.

Nimivälisrõhk on sisendi ja väljundi vaheline staatilise rõhu vahe. Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral mõlema õhuvoolu puhul.

Kanalis (mõõtekanalites) mõõdetud rõhk ja lubatud kõrvalekalle peavad olema projekteeritud ning katsetatud standardi EN ISO 5801 kohaselt, kui seda kohaldatakse.

On soovitatav, et tootja kirjeldab seadme igas osas kasutatud rõhujaotust, sest seadme jõudlus võib vastavalt rõhujaotusele muutuda.

Täpsemaid kirjeldusi vt selle dokumendi 3. peatükist ja DTI dokumendist „Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“).

Nimielektrivõimsus (P) (W) ja efektiivne võimsus

CEN

EN 13053

EN ISO 5801

Elektrienergia tarbimist saab mõõta mitme harmoneeritud standardi (mootorid) ning standardite EN ISO 5801 ja EN 13053 kohaselt olenevalt mõõtemääramatusest.

Standardis EN 13053 kirjeldatakse, et elektrivõimsust, -pinget ja -voolu tuleb mõõta, kuid seal ei viidata ühelegi standardile ega kirjeldata ühtegi meetodit (tabel 2). On olemas üldine katsemeetodi viide standardile EN ISO 5801 (5.2.2).

Seda saab mõõta ka vastavalt standarditele EN 13141-4, - 5, - 6, - 7, - 8, - 11 seoses seadme liigiga ja standardile EN ISO 5801. Seeria EN 13141 viitab eeskätt elamuventilatsioonisüsteemile, kuid see on üksikasjalikum seoses teatud tooteliikidega ja seda võib kasutada valdkondades, kus standardi EN 13053 menetlused pole veel kindlaks määratud. Sel juhul kasutage seeria EN 13141 meetodit ja standardi EN 13053/EN ISO 5801 mõõteprintsiipi.

Üldjuhul kasutage standardi EN ISO 5801 mõõteprintsiipi.

Nimielektrivõimsust (P) tuleb väljendada kilovattides ja SFPint väljendusühik on W/m3/s.

SFPint [W/(m3/s)]

DTI (Taani Tehnoloogiainstituut)

„Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“)

Vt kirjeldust DTI dokumendis. SFPint tootja deklareeritud väärtus ühesuunaliste mitteelamuventilatsiooniseadmete korral, mis pole mõeldud kasutamiseks filtriga, peab olema „ei kohaldata“.

staatiline rõhk (psf)

kogurõhk (pf)

absoluutne rõhk

CEN

EN ISO 5801/Ükski asjaomane standard pole piisav

Standardit EN ISO 5801 saab kasutada välistel mõõtmistel. Seadmesisestel mõõtmistel pole ükski asjaomane standard piisav.

Mõõtmiseks ja arvutamiseks vt kirjeldust DTI dokumendis „Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“).

Kiirus seadmes [m/s] arvutusliku vooluhulga korral

CEN

EN 13053 ja EN ISO 5801

Kiirust seadmes on kirjeldatud standardis EN 13053. Ent mõõtmismeetodit ja -tulemusi pindala mõõtmise järgi ei ole kirjeldatud.

Vooluhulka saab mõõta standardi EN ISO 5801 kohaselt.

Kasutage vooluhulga ja kiiruse mõõtmiseks standardeid EN 13053 ning EN ISO 5801. Kiiruse arvutamiseks vajalikku pindala mõõdetakse mõõtemääramatusega +/–3 %.

Pindala on seadme vaba ruum filtri või ventilaatori ala juures. Tootja deklareeritud väärtus on sissepuhke või väljatõmbe suurim.

Ventilatsiooniosade rõhulang (Δps, int), Pa

ning

seadmesisese rõhu lang täiendavatel mitteventilatsiooniosadel (Δps, add)

DTI (Taani Tehnoloogiainstituut)

„Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“)

Puudub asjaomane harmoneeritud standard.

—	EN 13053 (6.1) viitab standardile EN 13779.

—	EN 13779 (A.10.5) viitab standardile EN 13053.

—	EN 1216 (7.2.3) Spiraalide õhurõhu langust mõõdetakse Pitot' toru käigu abil

Mõõtmiseks ja arvutamiseks vt kirjeldust DTI dokumendis.

Mitteelamuventilatsiooniseadmete sisendi ja väljundi langused peavad sisalduma ventilatsiooniosade siserõhulanguses (Δps, int). Kui kanalitega õhukäitlusseadmel on täismõõdus avad (kanalisüsteemi sisemine ristlõige vastab mitteelamuventilatsiooniseadme ristlõikele), puuduvad sel täiendavad rõhulangused sisendi ja väljundi avade juures.

Ventilaatori kasutegur (ηfan)

CEN

Väline – EN ISO 5801 (ilma filtri/lisaosadeta ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete puhul)

Sisemine – ükski asjaomane standard pole piisav

Ilma filtrita ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete puhul kasutage standardit EN ISO 5801 ning nimivooluhulga ja nimivälisrõhu juures mõõdetud ventilaatori välist kasutegurit. NB! Tööpunkt ei ole määratluse järgi parim ventilaatori kasuteguri punkt, vaid ventilatsiooniseadme nimitingimused vastavalt lisale 1, 2 (2).

Ventilaatori kasutegur on ventilaatori väline staatiline kasutegur.

Kõikide muude toodete puhul asjaomased harmoneeritud standardid puuduvad, sest kasutegurit tuleb SFPint arvutamiseks mõõta ventilatsiooniseadme sees, kuigi alljärgnevad standardid kirjeldavad ventilaatori kasuteguri mõõtmist:

—	ISO 13348:2007

—	EN ISO 12759:2015

—	EN ISO 5801

—	Komisjoni määrus 327/2011

Põhiprobleem seisneb selles, kuidas mõõta rõhutõusu ventilaatori juures. Elektrienergia tarbimist saab mõõta asjaomaste harmoneeritud standardite kohaselt.

Ventilaatori kasutegur ηfan on ajami üldine staatiline tõhusus nimivooluhulga juures ja nimivälisrõhu langust tuleb mõõta ventilaatori alal [%] standardi EN ISO 12759 kohaselt vaid siis, kui ventilaator on paigutatud selleks ettenähtud kesta, st arvestades süsteemimõjusid.

See on ventilatsiooniseadme ventilaatori(te), sealhulgas mootori ja ajami staatiline tõhusus (etalonkonfiguratsiooni korral), mis on määratud nimivooluhulga ja nimivälisrõhu languse (ning seadmesisese ja täiendava rõhulanguse) juures.

See on nimivooluhulga suhe, mida on korrutatud ventilaatori ajami elektrivõimsusega jagatud ventilaatori staatilise rõhu tõusuga (võrdub kõikide – puhaste ja kuivade – ventilatsioonisüsteemi osade rõhu languste summa ning nimivälisrõhuga).

Ventilaatori paigutus kestas mõjutab ventilaatori rõhutõusu ja energiatarvet, võrrelduna ideaalse toimimisega seadmest väljaspool.

Ventilaatori kasutegurit tuleb mõõta/arvutada sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetes ja koos välise (ning seadmesisese ja täiendava) rõhulangusega (tootja määratud) nimivooluhulga juures SFP määratluse kohaselt, isegi kui SFPint arvutamisel kasutatakse üksnes seadmesisest rõhulangust.

Sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral arvutatud ja summeeritud SFPint määramiseks mõlema õhuvoolu, sissepuhkeõhu (SUP) ja väljatõmbeõhu (ETA) jaoks. Ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete korral arvutatud ühe õhuvoolu jaoks.

Täpsema kirjelduse leiate DTI dokumendist „Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“ („Ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse (SFPint) määramise ajutine meetod“).

Tootja deklareeritud ventilatsiooniseadme kesta suurim välimise lekke osa (%) ja tootja deklareeritud sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme suurim seadmesisese lekke osa (%) või õhutagastus

CEN

EN 308 (sissepuhke-väljatõmbe- ventilatsiooniseadmed):

EN 1886 ja EN 308 (ühesuunalised ventilatsiooniseadmed)

ISO 16494

Vt kirjeldust elamuventilatsiooniseadmete all seoses suurima seadmesisese ja välimise lekke osa ning õhutagastusega.

Lekete ja õhutagastuse arvutamiseks kasutatav vooluhulk (standardis kirjeldatud tootja näidatud nimimassivooluhulgana) on elamuventilatsiooniseadmete puhul etalonvooluhulk ja mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul nimivooluhulk, nagu on määratletud määruses 1253/2014.

Seadme kestast väljuva müra võimsustase (LWA)

(siseruumides kasutamiseks ettenähtud mitteelamuventilatsiooniseadmete korral)

CEN

EN ISO 9614-2 või

EN ISO 3744 või

EN ISO 3746 või

EN ISO 3743-1 või

EN ISO 3741 või

ISO 13347 või

EN ISO 9614-1 või

EN ISO 3745 või

EN ISO 3743-2 või

Seda saab mõõta standardi EN ISO 9614-2 (heliintensiivsuse skaneerimine) või EN ISO 3744 või EN ISO 3746 (helirõhk vabas väljas) kohaselt.

Katsekulude vähendamiseks eelistatakse sageli kasutada heliintensiivsuse skaneerimismeetodit. Teise võimalusena standard EN ISO 3743-1 või EN ISO 3741 helivõimsuse kohta reverberatsiooniruumis.

Seadme kestast väljuva müra võimsustase määratletakse etalonvooluhulga järgi. Mitteelamuventilatsiooniseadmete korral tuleb seda käsitleda nimivooluhulgana.

Eri standardites kasutatud eri metodoloogiate tõttu ei saa tulemuste korratavust ühe või teise metodoloogia vahel alati tagada.

Filtri jõudlus

CEN

EN 779:2012

EN 1822:2009

Kasutage määruse 1253/2014 IX lisas toodud kirjeldust asjaomaste standardite kohaselt.

3. Täiendavad mõõtmis- ja arvutuselemendid

3.1. Etalon- ja suurima vooluhulga määramine kanalitega elamuventilatsiooniseadmete puhul

Siin on toodud standardnäide, mis kirjeldab rõhu-vooluhulga kõverat ning etalon- ja suurima punkti/kõvera määramise meetodit.

Kanalitega elamuventilatsiooniseadmete rõhk peab alati olema 50 Pa, sest see määrab etalonvooluhulga ja võrdluspunkti SEC arvutamiseks. (allpool 1. olukord)

Kui kanalitega elamuventilatsiooniseadmed ei suuda pakkuda rõhku 100 Pa (allpool 2. olukord) määruse 1253/2014 artikli 2 lõike 4 kohaselt, saab suurima vooluhulga määrata suurima välise staatilise rõhu vahe juures, mida kanalitega elamuventilatsiooniseade suudab pakkuda (vahemikus 50–100 Pa).

Selliste kanalitega elamuventilatsiooniseadmete korral saab suurimaks vooluhulgaks valida väärtuse, mis on suurem või võrdne välise staatilise rõhu vahega 50 Pa.

Etalonvooluhulga saab valikuliselt määrata väärtusena rõhu-vooluhulga kõvera rõhtteljel, mis on võetud sellises võrdluspunktis või on kõige lähemal sellele võrdluspunktile, mis vastab vähemalt % suurimast vooluhulgast, kus Pmax, ext, stat on suurim välise staatilise rõhu vahe (vahemikus 50–100 Pa) (allpool 2. olukord).

Juhul kui kanalitega elamuventilatsiooniseadmed ei suuda pakkuda suurimat rõhku etalonvooluhulgast suurema vooluhulga juures (allpool 3. olukord), võib suurima ja etalonvooluhulga valida tootja, pidades meeles hoida välise staatilise etalonrõhu vahet.

Välise staatilise etalonrõhu vahe on alati 50 Pa.


1: Tavaline määramine	2: 100 Pa pole võimalik saavutada	3: Suuremat rõhku vooluhulga juures, mis on suurem kui etalonvooluhulk (ja etalonrõhk), ei ole võimalik saavutada

3.2. Etalon- ja suurima vooluhulga määramine teiste kanalitega elamuventilatsiooniseadmete korral

Vt prEN 13142 lisa A5.

(1) Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada harmoneeritud standardi(te)ga. Kui harmoneeritud standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse viited neile standarditele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artiklitega 9 ja 10 Euroopa Liidu Teatajas.

(*) : ringlus tähendab seda, et ringlev õhuvool seespool (kestas) on suurem kui värske õhu sissevool.

(2) „Transitional method for determination of internal specific fan power of ventilation units, SFPint“, ISBN: 978-87-998971-0-0, kättesaadav aadressil http://www.teknologisk.dk/ydelser/publikation-transitional-method-for-determination-of-internal-specific-fan-power-of-ventilation-units-sfpint/37051

11.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 416/31

Komisjoni teatis seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega) ja komisjoni määruse (EL) nr 666/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega) rakendamisega

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 416/07)

ESO (1)	Standardi tähis ja nimetus (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT/ELT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)
Cenelec	EN 60312-1:2013 Kodumajapidamises kasutatavad tolmuimejad. Osa 1: Kuivtolmuimejad. Toimivuse mõõtemeetodid IEC 60312-1:2010 (Muudetud) + A1:2011 (Muudetud)	20.8.2014
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma. Punktid 5.9, 6.15, 6Z1.2.3, 6Z1.2.4, 6.Z1.2.5 ja 6.Z2.3 ei kuulu käesoleva viite alla. Punktis 7.2.2.5 peab sõnade „katsetolm“ asemel olema „peenkatsetolm“. Punktis 7.3.2 peab sõnade „männipuidust tükk või samaväärne puitmaterjalist tükk“ asemel olema „alumiiniumitükk“.
Cenelec	EN 60335-2-2:2010 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2-2: Erinõuded tolmuimejatele ja veeimemis-puhastusseadmetele IEC 60335-2-2:2009	20.8.2014
	EN 60335-2-2:2010/A1:2013 IEC 60335-2-2:2009/A1:2012	20.8.2014	Märkus 3	20.12.2015
	EN 60335-2-2:2010/A11:2012	20.8.2014	Märkus 3	1.2.2015
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma.
Cenelec	EN 60335-2-69:2012 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2-69: Erinõuded kommertskasutamiseks ettenähtud märg- ja kuivtolmuimejatele, sealhulgas elektriharjadele IEC 60335-2-69:2012 (Muudetud)	20.8.2014
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma.
Cenelec	EN 60704-2-1:2001 Kodumajapidamises ja sarnastes oludes kasutatavad elektriseadmed. Katsenormid õhumüra määramiseks. Osa 2-1: Erinõuded tolmuimejatele IEC 60704-2-1:2000	20.8.2014
Käesolev standard tuleb täita, et viidata selgelt nendele õiguslikele nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma.
Cenelec	EN 60704-2-1:2015 Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Katsenormid õhumüra määramiseks. Osa 2-1: Erinõuded tolmuimejatele IEC 60704-2-1:2014	Esmakordne avaldamine	EN 60704-2-1:2001 Märkus 2.1	26.6.2017

Märkus 1:

Märkus 2.1:

Märkus 2.2:

Märkus 2.3:

Märkus 3:

MÄRKUS:

—	Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 (2) artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

—

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

—	Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil http://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm

(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

—	CEN: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5500811; faks + 32 2 5500819 (http://www.cen.eu)

—	Cenelec: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5196871; faks + 32 2 5196919 (http://www.cenelec.eu)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel +33 492 944200; faks +33 493 654716, (http://www.etsi.eu)

(2) EÜT C 338, 27.9.2014, lk 31.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 416

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 11. november 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 416/01	Komisjoni teatis komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega) rakendamise raames (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	1
2016/C 416/02	Komisjoni teatis komisjoni direktiivi 96/60/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul) rakendamise raames (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	3
2016/C 416/03	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	5
2016/C 416/04	Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	12
2016/C 416/05	Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 1016/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega) rakendamisega ning seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	14
2016/C 416/06	Komisjoni teatis komisjoni määruse (EL) nr 1253/2014 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1254/2014 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega) rakendamise raames ( 1 )	16
2016/C 416/07	Komisjoni teatis seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega) ja komisjoni määruse (EL) nr 666/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) ( 1 )	31


	(1) EMPs kohaldatav tekst