29.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 401/4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (1)

(2016/C 401/04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

PRANTSUSMAA

ELTs C 236, 30.6.2016 avaldatud teabe täiendamine

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Õhupiir

1)	Ajaccio-Napoléon-Bonaparte

2)	Albert-Bray

3)	Angers-Marcé

4)	Angoulême-Brie-Champniers

5)	Annecy-Methet

6)	Auxerre-Branches

7)	Avignon-Caumont

8)	Bâle-Mulhouse

9)	Bastia-Poretta

10)	Beauvais-Tillé

11)	Bergerac-Roumanière

12)	Béziers-Vias

13)	Biarritz-Pays Basque

14)	Bordeaux-Mérignac

15)	Brest-Bretagne

16)	Brive-Souillac

17)	Caen-Carpiquet

18)	Calais-Dunkerque

19)	Calvi-Sainte-Catherine

20)	Cannes-Mandelieu

21)	Carcassonne-Salvaza

22)	Châlons-Vatry

23)	Chambéry-Aix-les-Bains

24)	Châteauroux-Déols

25)	Cherbourg-Mauperthus

26)	Clermont-Ferrand-Auvergne

27)	Colmar-Houssen

28)	Deauville-Normandie

29)	Dijon-Longvic

30)	Dinard-Pleurtuit-Saint-Malo

31)	Dôle-Tavaux

32)	Epinal-Mirecourt

33)	Figari-Sud Corse

34)	Grenoble-Isère

35)	Hyères-le Palivestre

36)	Paris-Issy-les-Moulineaux

37)	La Rochelle-Ile de Ré

38)	Laval-Entrammes

39)	Le Havre-Octeville

40)	Le Mans-Arnage

41)	Le Touquet-Côte ďOpale

42)	Lille-Lesquin

43)	Limoges-Bellegarde

44)	Lorient-Lann-Bihoué

45)

Lyon-Bron

46)	Lyon-Saint-Exupéry

47)	Marseille-Provence

48)	Metz-Nancy-Lorraine

49)	Monaco-Héliport

50)	Montpellier-Méditérranée

51)	Nantes-Atlantique

52)	Nice-Côte d’Azur

53)	Nîmes-Garons

54)	Orléans-Bricy

55)	Orléans-Saint-Denis-de-l’Hôtel

56)	Paris-Charles de Gaulle

57)	Paris-le Bourget

58)	Paris-Orly

59)	Pau-Pyrénées

60)	Perpignan-Rivesaltes

61)	Poitiers-Biard

62)	Quimper-Pluguffan (avatud mai algusest septembri alguseni)

63)	Rennes Saint-Jacques

64)	Rodez-Aveyron

65)	Rouen-Vallée de Seine

66)	Saint-Brieuc-Armor

67)	Saint-Etienne Loire

68)	Saint-Nazaire-Montoir

69)	Strasbourg-Entzheim

70)	Tarbes-Lourdes-Pyrénées

71)	Toulouse-Blagnac

72)	Tours-Val de Loire

73)	Troyes-Barberey

Merepiir

Ajaccio

Bastia

Bayonne

Bordeaux

Boulogne

Brest

7)	Caen-Ouistreham

Calais

9)	Cannes-Vieux Port

10)

Carteret

11)

Cherbourg

12)

Dieppe

13)

Douvres

14)

Dunkerque

15)

Granville

16)

Honfleur

17)	La Rochelle-La Pallice

18)

Le Havre

19)	Les Sables-d’Olonne-Port

20)

Lorient

21)

Marseille

22)	Monaco-Port de la Condamine

23)	Nantes-Saint-Nazaire

24)

Nice

25)	Port-de-Bouc-Fos/Port-Saint-Louis

26)	Port-la-Nouvelle

27)	Port-Vendres

28)

Roscoff

29)

Rouen

30)	Saint-Brieuc

31)	Saint-Malo

32)

Sète

33)

Toulon

Maapiir

1)	Bourg Saint Maurice (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

2)	Moutiers (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

3)	Ashford International

4)	Avignon-Centre

5)	Cheriton/Coquelles

6)	Chessy-Marne-la-Vallée

Fréthun

8)	Lille-Europe

9)	Paris-Nord

10)	Saint-Pancras

11)

Ebsfleet

12)	Pas de la Case-Porta

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 16.

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9.

ELT C 200, 6.8.2008, lk 10.

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

ELT C 3, 8.1.2009, lk 10.

ELT C 37, 14.2.2009, lk 10.

ELT C 64, 19.3.2009, lk 20.

ELT C 99, 30.4.2009, lk 7.

ELT C 229, 23.9.2009, lk 28.

ELT C 263, 5.11.2009, lk 22.

ELT C 298, 8.12.2009, lk 17.

ELT C 74, 24.3.2010, lk 13.

ELT C 326, 3.12.2010, lk 17.

ELT C 355, 29.12.2010, lk 34.

ELT C 22, 22.1.2011, lk 22.

ELT C 37, 5.2.2011, lk 12.

ELT C 149, 20.5.2011, lk 8.

ELT C 190, 30.6.2011, lk 17.

ELT C 203, 9.7.2011, lk 14.

ELT C 210, 16.7.2011, lk 30.

ELT C 271, 14.9.2011, lk 18.

ELT C 356, 6.12.2011, lk 12.

ELT C 111, 18.4.2012, lk 3.

ELT C 183, 23.6.2012, lk 7.

ELT C 313, 17.10.2012, lk 11.

ELT C 394, 20.12.2012, lk 22.

ELT C 51, 22.2.2013, lk 9.

ELT C 167, 13.6.2013, lk 9.

ELT C 242, 23.8.2013, lk 2.

ELT C 275, 24.9.2013, lk 7.

ELT C 314, 29.10.2013, lk 5.

ELT C 324, 9.11.2013, lk 6.

ELT C 57, 28.2.2014, lk 4.

ELT C 167, 4.6.2014, lk 9.

ELT C 244, 26.7.2014, lk 22.

ELT C 332, 24.9.2014, lk 12.

ELT C 420, 22.11.2014, lk 9.

ELT C 72, 28.2.2015, lk 17.

ELT C 126, 18.4.2015, lk 10.

ELT C 229, 14.7.2015, lk 5.

ELT C 341, 16.10.2015, lk 19.

ELT C 84, 4.3.2016, lk 2.

ELT C 236, 30.6.2016, lk 6.

ELT C 278, 30.7.2016, lk 47.

ELT C 331, 9.9.2016, lk 2.

(1) Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

29.10.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 401/11

KONKURSIKUTSE

„Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele” 2017. aastal

(2016/C 401/09)

1. SISSEJUHATUS – TAUST

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusel (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1).

Käesolev konkursikutse on reguleeritud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (muudetud, edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (3) (muudetud, edaspidi „kohaldamiseeskirjad”).

Käesolev konkursikutse on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2017. aasta eelarve assigneeringutest.

Teavitamismeede on iseseisev ja ühtne selliste teavitustegevuste kogum, mida viiakse ellu ühe eelarve alusel.

2. EESMÄRGID, TEEMA(D) JA SIHTAUDITOORIUM

2.1. Eesmärgid

Usalduse suurendamine ELis ning kõikide kodanike, põllumajandustootjate ja nende vahel, kes ei ole põllumajandustootjad. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on kõikide ELi kodanike jaoks ja sellest saadav kasu peab olema selgelt tõendatud. Põhiküsimused ja -sõnumid peaksid olema täielikult kooskõlas komisjoni õigusliku kohustusega viia ellu ÜPP teavitamismeetmeid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 tähenduses.

Üldsuse puhul on eesmärk suurendada inimeste teadlikkust ÜPP kaudu põllumajandusele ja maaelu arengule antava ELi toetuse tähtsusest.

Sidusrühmade (peamiselt põllumajandustootjad ja muud maapiirkondades tegevad isikud) puhul on eesmärk teha nendega koostööd, et teavitada ÜPPst nende liikmeskonda ja laiemat üldsust.

2.2. Teema

Teavitamismeetmete ettepanekus kirjeldatakse, kuidas ÜPP aitab kaasa komisjoni poliitiliste prioriteetide saavutamisele.

ÜPP on suunatud kõigile Euroopa inimestele ja aitab nende elu parandada väga mitmel viisil. Projektid peaksid konkreetselt hõlmama ÜPP panust järgmisse:

—	tööhõive, majanduskasvu ja investeeringute edendamine maapiirkondades ning elujõuliste maakogukondade säilitamine kogu ELis;

—	ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkide saavutamine, eriti seoses võimalustega, mida pakuvad põllumajandus ja metsandus kliimamuutustega kohanemise ning nende leevendamise meetmete valdkonnas;

—	säästlik põllumajandustootmine, mis vastab nii toiduga kindlustatuse kui ka maapiirkondade keskkonnakaitse nõuetele, sealhulgas vee kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

—	põllumajandusettevõtjatele toidutarneahelast saadava õiglase tulu tagamine, et säilitada Euroopa põllumajandustootmise elujõulisus ja kindlustada põllumajanduslike pereettevõtete tulevik.

2.3. Sihtauditoorium

Punktis 2.2 kirjeldatud teema sihtauditoorium on üldsus (eelkõige linnanoored) ja/või põllumajandustootjad ning muud maapiirkondades tegevad isikud.

Täpsemalt:

—

kooliõpilased, õpetajad ja üliõpilased. Tuleks kasutada uudseid meetodeid noorte kaasamiseks ning nende teadlikkuse suurendamiseks ÜPPst ja selle panusest paljudes valdkondades, nagu kliimamuutustega võitlemine, toit, tervisliku ja kvaliteetse toidu tarbimine kui valitud elustiil, pidades silmas ka uut ELi koolipuuvilja ja kooliköögivilja ning koolipiima kava, mis jõustub 1. augustil 2017;

—	üldsus. ÜPP-alase teabe puhul tuleks poliitilise sisu asemel panna suuremat rõhku (vale)arusaamade kõrvaldamisele Euroopa põllumajandusest ja põllumajanduse rollist ühiskonnas. Vaja on ka suuremaid teadmisi ELi põllumajandusliku toidutööstuse tohutust panusest ELi majandusse üldisemalt;

—

sidusrühmad. Tuleks tagada suurem teadlikkus ÜPP panusest maapiirkondade majanduskasvu, eriti VKEde toetamisse. Tutvustada tuleks maaelu arengu programmide panust: nende kaudu investeerib EL Euroopa maapiirkondade arengusse 2014.–2020. aastal ligikaudu 100 miljardit eurot. Samuti tõstetakse esile toetust, mida antakse säästvate tootmistavade ja muude selliste meetmete jaoks, mis aitavad leevendada kliimamuutusi ja nendega kohanduda.

3. ORIENTEERUV AJAKAVA

	Etapid	Kuupäev ja ajavahemik
a)	Konkursikutse avaldamine	Oktoober 2016
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	15. detsember 2016
c)	Hindamisperiood	Veebruar 2017
d)	Taotlejate teavitamine	Märts 2017
e)	Toetuslepingute ettevalmistamine ja sõlmimine	Märts–aprill 2017
f)	Meetme alguskuupäev	1. mai 2017
g)	Lõpparuanne	60 päeva jooksul pärast meetme lõppu

Teavitamismeetme kestus ei tohi ületada 12 kuud.

4. ETTENÄHTUD EELARVE

Meetmete kaasrahastamiseks on sihtotstarbeliselt eraldatud hinnanguliselt 3 500 000 eurot.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et 2017. aasta eelarves ettenähtud assigneeringud on kättesaadavad.

Komisjon jätab endale õiguse osa eelarvevahendeid mitte välja maksta.

5. VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

Täidetud peavad olema järgmised vastuvõetavuskriteeriumid:

—	Taotlus tuleb saata posti teel (tähtkiri või samaväärne vahend, postitamiskuupäeva tõendab postitempel) või kulleriga (saatmiskuupäevana käsitatakse kullerile üleandmise kuupäeva) või tuua käsipostiga (vt aadress punktis 14) hiljemalt 15. detsembril 2016.

—	Taotlus tuleb esitada kirjalikult (vt punkt 14), kasutades taotlus- ja eelarvevorme, mis asuvad aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Taotlus peab olema esitatud ühes ELi ametlikus keeles. Taotluse kiirema menetlemise huvides soovitatakse taotlejatel siiski esitada oma taotlus inglise, prantsuse või saksa keeles.

—	Taotlejad (sealhulgas üksikud maksukohustuslased) võivad käesolevale konkursile esitada ainult ühe taotluse.

Nimetatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

6. TOETUSKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

6.1. Toetuskõlblikud taotlejad

Taotleja (ja sidusüksused, kui neid on) peab olema ELi liikmesriigis asuv juriidiline isik.

Üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, võivad olla toetuskõlblikud taotlejad, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne, ning nad suudavad tõendada, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finants- ja tegevussuutlikkus.

Tõendavad dokumendid tuleb lisada taotlusvormile.

Füüsilised isikud, samuti üksused, mis on asutatud käesoleva konkursikutse üksnes mõne teavitamismeetme elluviimiseks, ei ole toetuskõlblikud taotlejad.

Toetuskõlblikud on näiteks järgmist liiki organisatsioonid:

—	mittetulundusühendused (eraõiguslikud või avalik-õiguslikud);

—	avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud, kohalikud);

—	Euroopa assotsiatsioonid;

—	ülikoolid;

—	haridusasutused;

—	uurimiskeskused;

—	äriühingud (näiteks kommunikatsioonivahendite alal tegutsevad ettevõtjad).

Taotlejaga juriidiliselt või varaliselt seotud juriidilised isikud, kelle tegevusala ei piirdu ainult kavandatava teavitamismeetmega ja keda ei ole asutatud üksnes selle elluviimiseks (võrgustike liikmed, ühendused, ametiühingud), võivad teavitamismeetme elluviimisel osaleda sidusüksusena ning deklareerida rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt punktile 11.2.

Juriidiline või varaline seotus ei tohiks piirduda ainult teavitamismeetmega ega olla loodud üksnes selle elluviimiseks. See tähendab, et selline seotus peaks olemas olema toetuse määramisest sõltumatult; see peaks olemas olema enne projektikonkurssi ja jääma kehtima pärast teavitamismeetme lõppemist.

On olemas kolm juriidilise ja varalise seotuse vormi:

kontroll, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (4) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta.

Selle kohaselt võivad toetusesaajaga seotud üksused olla:

—	toetusesaaja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad üksused (tütarettevõtjad). Need võivad olla ka toetusesaaja poolt kontrollitava üksuse poolt kontrollitavad üksused (tütretütarettevõtjad) ning sama kehtib ka järgmiste kontrollitasandite kohta;

—	toetusesaajat otseselt või kaudselt kontrollivad üksused (emaettevõtjad). Samamoodi võivad need olla toetusesaajat kontrollivat üksust kontrollivad üksused;

—	toetusesaajaga sama otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvad üksused (sõsarettevõtjad);

ii)	liikmesus, st et toetusesaaja on juriidiliselt määratletud nt võrgustiku, ühenduse või liiduna, kus esitatud sidusüksused samuti osalevad või osaleb toetusesaaja samas üksuses (nt võrgustik, ühendus, liit), kus esitatud sidusüksused;

iii)	avalik-õiguslike asutuste ja riigi omandis olevate üksuste erijuhtum. Riigi omandis olevaid üksusi ja avalik-õiguslikke asutusi (mis on riigi, ELi või rahvusvahelise õiguse alusel sellistena asutatud) ei käsitata alati sidusüksusena (nt riiklikud ülikoolid või uurimiskeskused).

Avalikus sfääris hõlmab seotus järgmist:

—	haldusstruktuuri eri tasandid detsentraliseeritud haldamise korral (nt riiklikke, piirkondlikke või kohalikke ministeeriume võib (eraldi juriidiliste üksuste korral) käsitada riigi sidusüksusena;

—

riigiasutuse poolt halduseesmärgil loodud avalik-õiguslik asutus, mille üle teostab järelevalvet riigiasutus. Seda tingimust tuleb kontrollida põhikirja või avalik-õigusliku asutuse muu asutamisdokumendi põhjal. See ei pea tingimata tähendama, et avalik-õiguslikku asutust rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku sektori eelarvest (nt riigiga seotud riiklikud koolid).

Toetusesaaja sidusüksused ei ole

—	üksused, mis on sõlminud toetusesaajaga (riigihanke)lepingu või allhankelepingu ning tegutsevad toetusesaaja avalike teenuste kontsessiooniomanikuna või volitatud isikuna;

—	üksused, mis saavad toetusesaajalt rahalist toetust;

—	üksused, mis teevad toetusesaajaga korrapäraselt koostööd vastastikuse mõistmise memorandumi alusel või jagavad teatavaid varasid;

—	üksused, mis on toetuslepingu raames alla kirjutanud konsortsiumilepingule;

—	üksused, mis on kirjutanud alla koostöölepingule mestimisprojektide raames.

Kui teavitamismeetme elluviimisel osaleb sidusüksusi, peab taotluse esitaja

—	need sidusüksused taotluse vormis ära märkima;

—	lisama sidusüksuste kirjaliku nõusoleku;

—	esitama tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida nende vastavust toetuskõlblikkus- ja kaasamiskriteeriumidele.

Taotleja ja tema sidusüksused peavad taotlejate toetuskõlblikkuse hindamiseks esitama allpool nimetatud lisadokumendid.

Dokument	Kirjeldus	Märkused
Dokument A	Põhikirja/asutamislepingu või samaväärse dokumendi koopia
Dokument B	Ametliku registreerimise tunnistuse koopia või muu ametlik dokument, mis kinnitab üksuse asutamist
Dokument C (vajaduse korral)	Dokument, mis tõendab varalist või juriidilist seotust taotlejaga	Sidusüksuste puhul

Juriidilise isiku staatuseta üksused peaksid esitama eespool loetletud dokumendid. Kui eespool loetletud dokumente ei ole võimalik esitada, tuleb need asendada mis tahes muu asjakohaseks peetava dokumendiga.

Lisaks peavad nad esitama dokumendi, mis tõendab, et nende juriidilistel esindajatel on õigus nende nimel võtta õiguslikke kohustusi.

6.2. Käesoleva konkursikutse raames rahastamiskõlblikud tegevused ja nende rakendamise periood

Rahastamiskõlblikud on tegevused, mis on vajalikud teavitamismeetme ning kavandatud väljundite/tulemuste elluviimiseks kooskõlas käesoleva konkursikutse punktis 2 loetletud eesmärkide, teema ja sihtauditooriumiga.

Teavitamismeetmeid tuleks rakendada:

—	mitmes piirkonnas või riigi tasandil;

—	Euroopa tasandil (mõjuga mitmes liikmesriigis).

B.	Teavitamismeetmed peaksid hõlmama ühte või mitut uuenduslikku tegevust ja vahendit meetmega ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, teemade käsitlemiseks ja sihtauditooriumini jõudmiseks kooskõlas käesoleva konkursikutse punktiga 2.

Toetust ei anta järgmistele meetmetele:

—	õigusaktidega nõutavad meetmed,

—	ELi muult eelarverealt rahastatavad meetmed,

—	üld- või kohustuslikud koosolekud,

—	kohalikul tasandil rakendatavad meetmed.

Teavitamismeetmete orienteeruv rakendamisperiood:

—	1. mai 2017 – 30. aprill 2018

E.	Oodatavad väljundid/mõju

Teavitamismeetme raames toimuvate tegevustega tuleb jõuda konkreetsete väljunditeni meetme kestel. Teavitamismeetme asjakohased väljundid tuleb sõnastada taotluse esitamise etapis (vt taotlusvorm 3).

Projektile tuleb lisada asjakohaste (kvalitatiivsete/kvantitatiivsete) näitajate loetelu, mille abil hinnata teavitamismeetme kavandatud väljundeid ja mõju (vt taotlusvorm 3).

7. VÄLISTAMISKRITEERIUMID (5)

7.1. Osalemise välistamine

Taotlejad, sealhulgas sidusüksused, jäetakse projektikonkursil osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes järgmine asjaolu:

a)	ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite rängas rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetikanorme, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

i)	hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)	teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)	intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)	püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi;

v)	püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgmises rikkumises:

i)	pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)

korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (6) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õiguses;

iii)	osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (7) artiklis 2;

iv)	rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (8) artiklis 1;

v)	terroriaktide toimepanek või terroritegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (9) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine, sellele kihutamine või selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)	laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (10) artiklis 2;

eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

f)	lõpliku kohtu- või haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (11) artikli 1 lõike 2 tähenduses. Samu osalemise välistamise kriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel lõike 1 punktides c, d ja f nimetatud juhtudel või lõike 1 punktis e nimetatud juhul jätab hankija ettevõtja menetlusest kõrvale kõnealustes punktides osutatud tegevuse esialgse õigusliku hinnangu alusel, võttes arvesse finantsmääruse artiklis 108 osutatud toimkonna soovituses sisalduvaid väljaselgitatud asjaolusid või muid järeldusi.

Esimeses lõigus osutatud esialgne hinnang ei mõjuta asjaomase ettevõtja tegevuse hindamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse alusel. Hankija vaatab pärast lõplikust kohtu- või haldusotsusest teavitamist viivitamata läbi oma otsuse jätta ettevõtja menetlusest kõrvale ja/või määrata rahaline karistus. Kui lõplikus kohtu- või haldusotsuses ei ole kõrvalejätmise kestust kindlaks määratud, teeb hankija seda väljaselgitatud asjaolude ja järelduste alusel ning artiklis 108 osutatud toimkonna soovitust arvesse võttes.

Kui kõnealuses lõplikus kohtu- või haldusotsuses leitakse, et ettevõtja ei ole süüdi esialgse õigusliku hinnangu kohases tegevuses, mille alusel ta menetlusest kõrvale jäeti, tühistab hankija viivitamata kõnealuse kõrvalejätmise ja/või maksab asjakohasel juhul tagasi mis tahes määratud rahalised karistused.

Esimeses lõigus osutatud asjaolud ja järeldused peavad hõlmama eelkõige järgmist:

a)	kontrollikoja, OLAFi või siseauditi korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;

b)	mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutse-eetika normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;

c)	EKP, EIP, Euroopa Investeerimisfondi või rahvusvaheliste organisatsioonide otsused;

d)	liidu konkurentsieeskirjade rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad riikliku pädeva asutuse otsused.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Rahalist abi ei anta taotlejatele, sealhulgas sidusüksustele, kes toetuse andmise menetluse käigus on

a)	mõnes osalemist välistavas olukorras, millele on osutatud punktis 7.1;

b)	hankemenetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)	varem osalenud hankedokumentide ettevalmistamisel, millest tulenevat konkurentsi moonutamist ei saa heastada.

7.3. Tõendavad dokumendid

Taotlejad ja sidusüksused peavad allkirjastama vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 107 lõikes 1 osutatud olukorras, täites konkursikutsele lisatud asjakohase vormi, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/.

8. VALIKUKRITEERIUMID

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema püsivad ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad neil jätkata tegevust kogu teavitamismeetme elluviimise aja jooksul või aastal, mille jaoks toetust antakse, ning seda kaasrahastada. Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse taotlusele lisatavate järgmiste tõendavate dokumentide alusel:

—	finantssuutlikkuse ülevaate vorm;

—	kasumiaruanne, bilanss viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud; hiljuti asutatud üksuste korral võib eespool nimetatud dokumente asendada äriplaan.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finantssuutlikkus.

Avaliku sektori asutuste suhtes finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata. Seega ei pea eespool nimetatud dokumente esitama juhul, kui taotleja on avaliku sektori asutus.

Kui eelarvevahendite edasivolitatud käsutaja järeldab esitatud dokumentide põhjal, et finantssuutlikkus ei ole piisav, võib ta

—	küsida lisateavet;

—	taotluse tagasi lükata.

8.2. Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema kavandatud teavitamismeetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Selle kohta peavad taotlejad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

—	teavitamismeetme juhtimise ja elluviimise eest esmaselt vastutavate isikute elulookirjeldus või profiili kirjeldus. Profiil peaks hõlmama vähemalt iga isiku haridust, töökogemust, keelteoskust ja muid asjakohaseid oskusi (kuni 1 lk inimese kohta);

—	organisatsiooni viimase kahe aasta tegevusaruanded (kui see on asjakohane);

—	loetelu varasematest projektidest ja tegevustest, mis on seotud konkursikutse poliitikavaldkonnaga või viimase kahe aasta jooksul ellu viidud tegevustega (kuni neli projekti/tegevust).

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne tegevussuutlikkus.

Komisjon võib tegevussuutlikkuse kindlakstegemiseks nõuda täiendavaid tõendavaid dokumente.

Selleks et oleks võimalik hinnata, kas taotlejal on tehniline suutlikkus teavitamismeetme rakendamiseks, peaks projektijuhil olema vähemalt viie aasta pikkune kogemus samasuguste projektidega.

9. TOETUSE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Teavitamismeetmega hõlmatud eri teavitusvahendid ja -tegevused peaksid olema omavahel seotud ning nende kontseptsioon ja soovitud tulemused peaksid olema selgelt määratletud. Samuti peaks neil olema oluline mõju, mida saab mõõta punktis 11.4 osutatud asjakohaste näitajate abil.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel.

1.	Meetme asjakohasus: vajaduste eelnev analüüs, konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja asjakohased eesmärgid ning meetme uuenduslikkus (25 punkti; minimaalselt nõutav punktisumma 12,5)

2.	Meetme tulemuslikkus: teema, sõnumid ja sihtauditoorium, üksikasjalik tööplaan, ajakava ja järelhindamise metoodika (25 punkti; minimaalselt nõutav punktisumma 12,5)

3.	Meetme tõhusus: kavandatud vahendite kulutasuvus (25 punkti; minimaalselt nõutav punktisumma 12,5)

4.	Projekti juhtimise kvaliteet: menetluste kvaliteet ja ülesannete jaotuse kvaliteet kavandatud meetme eri tegevuste rakendamisel (25 punkti; minimaalselt nõutav punktisumma 12,5)

Projekti kvaliteedi eest antakse maksimaalselt 100 punkti. Minimaalselt nõutav punktide kogusumma on 60 punkti ja iga kriteeriumi puhul on nõutav miinimumpunktide määr 50 %.

Pingeritta pannakse üksnes kõik künnised ületanud projektid. Künnise saavutamine ei tähenda automaatselt kaasrahastamist.

10. JURIIDILISED KOHUSTUSED

Kui komisjon otsustab toetuse määrata, saadetakse toetusesaajale eurodes koostatud toetusleping, milles täpsustatakse rahastamise tingimused ja määr, ning poolte kohustuste ametlikuks vormistamiseks kasutatav kord.

Toetuselepingu kahele originaaleksemplarile kirjutab esimesena alla toetusesaaja, kes saadab need seejärel viivitamatult komisjonile tagasi. Komisjon kirjutab lepingule alla viimasena.

Palume arvestada, et toetuse määramisega ei teki õigust saada toetust ka järgmistel aastatel.

11. FINANTSSÄTTED

11.1. Üldpõhimõtted

a) Mittekumuleeruv toetus

Igale teavitamismeetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda. Selle tagamiseks nimetab taotleja sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama teavitamismeetme või teavitamismeetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama teavitamismeetme jaoks.

b) Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või määrata juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud teavitamismeetme jaoks võib toetuse määrata üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et teavitamismeetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sel juhul ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c) Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetmete rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses liidu rahalisest toetusest.

Teavitamismeetme kaasrahastamiseks on järgmised võimalused:

—	toetusesaaja omavahendid;

—	teavitamismeetme raames saadav tulu;

—	kolmandate isikute rahaline toetus.

d) Tasakaalus eelarve

Taotlusvormile tuleb lisada teavitamismeetme hinnanguline eelarve.

See peab vastama järgmistele tingimustele:

—	on koostatud eurodes. Kui taotleja kavatseb teha kulutusi muus vääringus kui euro, peab ta kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm;

—	tulud ja kulud on tasakaalus;

—	koostamisel on kasutatud üksikasjalikku kulukalkulatsiooni ja asjakohaseid selgitusi veerus „Märkused”; kindlamääralisi summasid (välja arvatud punktis 11.2 nimetatud kindlamääralised maksed) või ühekordseid makseid ei aktsepteerita;

—	summad ei ületa maksimumsummasid, mille komisjon on teatavatele kulukategooriatele kehtestanud (sellekohased dokumendid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/);

—	summad on esitatud ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus see maha arvata või kui tegemist on avalik-õigusliku asutusega;

—	tulude poolel on näidatud taotleja enda otsene panus, komisjonilt taotletav toetussumma ning vajaduse korral üksikasjad kõigi muude rahastajate toetuse kohta ja projektist saadav tulu, sealhulgas (vajaduse korral) osalejatelt nõutavad tasud.

e) Rakenduslepingud/allhanked

Kui teavitamismeetme rakendamiseks on vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Rakenduslepingud hõlmavad teavitamismeetme haldamiseks vajalike teenuste ja/või kaupade (jms) ostmist. Rakenduslepingud ei hõlma teavitamismeetme osaks olevate ning projektis kirjeldatud ülesannete või tegevuste allhanget.

Need lepingud võivad hõlmata näiteks dokumentide tõlkimist, trükkimist jne.

Kui hanke summa ületab 70 000 eurot, peab toetusesaaja järgima erieeskirju, millele on viidatud konkursikutsele lisatud toetuslepingus. Samuti peab toetusesaaja hankemenetluse selgelt dokumenteerima ning säilitama dokumendid kontrollimiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (12) tähenduses hankijatena tegutsevad üksused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (13) mõistes ostjatena tegutsevad toetusesaajad järgivad avalike hangete suhtes kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud teavitamismeetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste elluviimine kolmanda isiku poolt, kellega toetusesaaja on sõlminud hankelepingu, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see võib hõlmata ainult teavitamismeetme piiratud osa;

—	see peab olema teavitamismeetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	see peab olema taotluses selgelt märgitud;

—	see ei või hõlmata projektijuhtimist ega koordineerimist;

—	seda ei või teostada sidusüksus;

—	see peab olema näidatud meetme hinnangulises eelarves.

Alltöövõtt võib hõlmata näiteks järgmist:

—	külalisesinejad/-eksperdid;

—	veebilehe disain ja IT-tugi;

—	väline ürituste korraldamine.

f) Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Taotlustes ei ole lubatud ette näha rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele.

11.2. Rahastamine

Toetust antakse kombineeritud rahastamise vormis, mis koosneb järgmistest osadest:

—	60 % tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

—	kaudsete kulude katmiseks mõeldud kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kui tegemist on organisatsioonidega, kes saavad tegevustoetust teavitamismeetme rakendamise aja eest, siis kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Sama kehtib tegevustoetusega hõlmatud personalikulude kohta.

Toetussumma

Toetussumma (sh kindlamääraline makse kaudsete kulude katmiseks) on minimaalselt 70 000 eurot ja maksimaalselt 500 000 eurot.

Toetussumma ei tohi ületada rahastamiskõlblikke kulusid ega taotletud summat.

See tähendab, et osa teavitamismeetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest tuleb katta muudest allikatest kui ELi toetus.

(Vt punkti 11.1 alapunkt c.)

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

—

need on kantud teavitamismeetme kestel, v.a lõpparuannetega seotud kulud. Kulude rahastamiskõlblikkuse periood algab toetuslepingus sätestatud ajal.

Kui toetusesaaja tõendab, et teavitamismeedet tuleb alustada enne lepingu allkirjastamist, võib lubada kulutusi teha ka enne toetuslepingu sõlmimist. Ühelgi juhul ei tohi rahastamiskõlblikkuse periood alata enne toetusetaotluse esitamise kuupäeva (vt punkti 11.1 alapunkt b);

—	need on näidatud teavitamismeetme hinnangulises eelarves;

—	need on vajalikud toetuse esemeks oleva teavitamismeetme rakendamiseks;

—	need on kindlakstehtavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

—	need on kooskõlas kohaldatavate maksustamis- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega;

—	need on mõistlikud ja põhjendatud ning vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

Toetusesaaja raamatupidamise sise-eeskirjade ja sisekontrolli eeskirjade alusel peab olema võimalik teavitamismeetmega seoses deklareeritud kulusid ja tulusid otseselt seostada vastavate raamatupidamiskirjete ja alusdokumentidega.

Samu kriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud

Teavitamismeetme rahastamiskõlblikud otsesed kulud on kulud, mis eespool nimetatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi arvestades on kindlaks tehtavad vahetult teavitamismeetme rakendamisega seotud erikuludena ning mida seetõttu saab sellisena raamatupidamises arvele võtta, näiteks:

—

taotleja juures töölepingu või samaväärse ametisse nimetamise akti alusel töötavate teavitamismeetme rakendamisega tegelevate töötajate personalikulud, mis koosnevad tegelikest palkadest, millele on liidetud sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasus sisalduvad seadusega ettenähtud kulud, tingimusel et need kulud on kooskõlas taotleja tavapärase töötasupoliitikaga. Need kulud võivad sisaldada ka lisatasu, kaasa arvatud täiendavate lepingute alusel tehtud maksed, olenemata nende lepingute laadist, tingimusel et seda makstakse järjepidevalt alati, kui tekib vajadus samalaadse töö või erialase pädevuse järele, olenemata kasutatavast rahastamisallikast; riigiasutuste personalikulud on samuti rahastamiskõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel ametiasutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud;

—	reisikulud (koosolekutele, sh vajaduse korral avakoosolekule, konverentsidele jne sõitmiseks) tingimusel, et need kulud vastavad toetusesaaja tavapärastele reisikuludele;

—	teavitamismeetme rakendamiseks sõlmitud rakenduslepingutest tulenevad kulud, tingimusel et toetuslepingus sätestatud tingimused on täidetud;

—	otseselt teavitamismeetme rakendamisega seotud nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, teavitamismeetme eraldi hindamine, tõlked, reprodutseerimine);

—	rahastamiskõlblike otseste kuludega seotud käibemaks, kui see ei kuulu toetusesaaja puhul tagastamisele/mahaarvamisele.

Käesolevale konkursikutsele lisatud toetuslepinguprojekti V lisas on esitatud loetelu rahastamiskõlblikke kulusid tõendavatest dokumentidest ning lõpparuandele lisatavatest lisadokumentidest.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)

Kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % teavitamismeetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kaudsed kulud ei tohi sisaldada muudel eelarveridadel olevaid kulusid.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

—	mitterahalised toetused;

—	uute või kasutatud seadmete ostmisega seotud kulud;

—	eined ja toitlustamine;

—	päevaraha;

—	seadmete amortisatsiooniga seotud kulud;

—	käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja tõendab, et tal ei ole võimalik seda liikmesriigi kehtivate õigusaktide kohaselt tagasi saada. Avaliku sektori asutuste tasutud käibemaksu jaoks toetust ei anta;

—	kapitalitulu;

—	võlad ja võlgade teeninduskulud;

—	eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;

—	intressikulud;

—	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

—	komisjoni rahaülekande kulud, mille pank võtab toetusesaaja arvelt;

—	vahetuskursside muutusest tingitud kahju;

—	toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud ELi mõnda muud toetust saava teavitamismeetmega;

—	ülemäärased või põhjendamatud kulud.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetusesaajale antava toetuse lõppsumma määratakse kindlaks pärast teavitamismeetme lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus, mis sisaldab järgmisi dokumente (sh vajaduse korral asjakohaseid lisadokumente):

—	tehniline lõpparuanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult teavitamismeetme rakendamist ja tulemusi ning millele lisatakse asjakohased lisadokumendid;

—	lõplik finantsaruanne tegelikult kantud kulude kohta koos asjakohaste lisadokumentidega (vt käesolevale konkursikutsele lisatud toetuslepinguprojekti V lisa).

ELi toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla teavitamismeetme raames toetusesaajale kasumi tootmine.

Kasum tekib juhul, kui toetuse jääksumma väljamaksetaotluse esitamise ajal ületavad tulud toetusesaaja kantud rahastamiskõlblikke kulusid. Kasumi teenimise korral on komisjonil õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab liidu maksete osakaalule teavitamismeetme rakendamise käigus toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

11.3. Aruandeperioodid ja toetuste maksmise kord

Üksainus aruandlusperiood alates meetme alguskuupäevast kuni toetuslepingu artiklis I.2.2 sätestatud perioodi lõpuni.

Eel- ega vahemakseid ei tehta. Komisjon määrab toetusesaajale tehtava lõppmakse summa kindlaks toetuse lõppsumma arvutuse põhjal (vt punkt 11.2).

Tehniline lõpparuanne ja kulude lõpparuanne koos tõendavate dokumentidega tuleb komisjonile saata nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Aruanded tuleb esitada inglise, prantsuse või saksa keeles, kasutades kättesaadavaid aruandevorme.

Kui tulemused ei ole eespool nimetatud keeltes kättesaadavad, peaks taotleja esitama lühikese kokkuvõtte ühes nimetatud keeles koos vastava tulemusega. Kõigil lisadel peab olema number ja inglis-, prantsus- või saksakeelne pealkiri.

12. AVALIKUSTAMINE

12.1. Toetusesaajad

Toetusesaajad ja nende sidusüksused peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides väljaannetes või seoses toimingutega, mille jaoks toetust kasutati. Peale selle peavad toetusesaajad lisama märke, et EL ei vastuta publikatsioonides ja/või toetuse abil korraldatud tegevuste käigus väljendatud seisukohtade eest.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel ja nende sidusüksustel tõsta Euroopa Liidu nimi ja embleem esile kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja kaasrahastatud teavitamismeetme raames toetatud muudes toimingutes.

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb kasutada Euroopa Liidu nime ja embleemi ning eespool nimetatud märget, mis kõik on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Kui nimetatud nõuet ei ole täidetud, võidakse toetusesaaja toetust vastavalt toetuslepingu sätetele proportsionaalselt vähendada.

12.2. Komisjon

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Komisjon avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja nimi;

—	toetusesaaja aadress;

—	toetatav meede;

—	toetussumma.

Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avaldamine ohustaks asjaomaste isikute Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel kaitstud õigusi ja vabadusi või kahjustaks toetusesaajate ärihuve.

13. ANDMEKAITSE

Konkursikutsele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt nimi, aadress, elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (14) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust projektikonkursi tehnilise kirjelduse alusel, ning komisjon töötleb neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Isikuandmete töötlemisega seotud üksikasjad on esitatud isikuandmete kaitset käsitlevas avalduses, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/dpo-register/download?metaId=1462358

Finantsmääruse (15) artiklis 106 kirjeldatud olukorras olevate taotlejate isikuandmed võidakse registreerida varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis (Early Detection and Exclusion System, EDES). Lisateavet saab isikuandmete kaitset käsitlevast avaldusest, mis asub aadressil http://ec.europa.eu/budget/explained/management/protecting/protect_en.cfm

14. TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada vastavalt punktis 5 sätestatud vorminõuetele ja selles sätestatud tähtajaks.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui taotleja on oma ilmse tehnilise vea tõttu jätnud esitamata mõne tõendi või avalduse, palub komisjon taotlejal hindamisprotsessi käigus esitada puuduva teabe või selgitavad lisadokumendid. Nimetatud teave või selgitused ei tohi taotluse sisu oluliselt muuta.

Taotlejatele teatakse nende taotluse hindamise tulemustest kirjalikult.

Taotlused tuleb esitada paberkandjal.

Taotlusvormid ja asjakohased dokumendid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud ja kuupäevaga varustatud õigel vormil, millest nähtub, et eelarve (tulud/kulud) on tasakaalus, ning millele on alla kirjutanud isik, kellel on õigus võtta toetust taotleva organisatsiooni nimel siduvaid kohustusi.

Kui taotleja peab vajalikuks esitada lisateavet, võib ta esitada selle eraldi lehtedel.

Taotlused tuleb pitseeritud ümbrikus saata järgmisel aadressil:

European Commission Unit AGRI. E.5

Call for proposals 2016/C 401/09

To the attention of Head of Unit

L130 4/149

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

—	posti teel (tähtkiri, vt vastuvõetavuskriteeriumide kohta punkt 5), kusjuures saatmiskuupäevaks loetakse postitempli kuupäeva;

—	käsipostiga (kas taotleja poolt isiklikult või tema esindaja poolt) või kulleriga (saatmiskuupäevana käsitatakse kullerile üleandmise kuupäeva).

Käsipost/kullerpost:

European Commission

Central Mail Service

Avenue du Bourget / Bourgetlaan 1

1140 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Taotluste vastuvõetavust hinnatakse paberversiooni põhjal.

Taotleja poolt käsipostiga kättetoimetamise korral tuleb taotluse esitamise tõendina saada kättesaamiskinnitus, millele on kandnud kuupäeva ja allkirja komisjoni postikeskuse ametnik, kellele dokumendid üle anti. Postikeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 8.00–17.00 ja reedeti kell 8.00–16.00. Keskus on suletud laupäeval, pühapäeval ja komisjoni ametlikel puhkepäevadel.

Lisaks paberkandjal taotlusele palutakse taotlejal paberversiooniga samas ümbrikus esitada taotluse elektrooniline koopia ja kõik selle lisad CD-ROMil või mälupulgal. Paberkandjal koopia on ülimuslik.

Kontaktandmed

Konkursikutsega seotud küsimused võib saata e-postiga aadressil agri-grants@ec.europa.eu. Küsimuste esitamise tähtaeg on 29. novembril 2016 kell 24.00.

Kõige olulisemad küsimused ja vastused avaldatakse aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

15. HINDAMISMENETLUS

Vastuvõetavuskriteeriumidele vastavaid taotlusi hinnatakse eri kriteeriumide alusel:

—	rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid (vt konkursikutse punkt 6);

—	välistamiskriteeriumid (vt konkursikutse punkt 7);

—	valikukriteeriumid (vt konkursikutse punkt 8);

—	toetuse määramise kriteeriumid (vt konkursikutse punkt 9).

Taotlused peavad kokku saama vähemalt 60 % maksimumpunktidest ja iga kriteeriumi puhul vähemalt 50 %. Taotlused, mis ei saa minimaalseid kvaliteedipunkte, lükatakse tagasi.

Pärast taotluste hindamist koostab komisjon pingerea kõigist punktisumma põhjal kvalifitseeruvatest taotlustest.

Nimetatud pingerea alusel koostab komisjon nimekirja võimalikest rahastatavatest taotlustest ja seejärel reservnimekirja, lähtudes käesoleva projektikonkursi eelarvest.

16. LISAD

—	Taotlusvorm (koos esitatavate dokumentide kontrollnimekirjaga), avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Toetuslepingu näidis, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

—	Juriidilise isiku vorm Kõik taotlejad peavad täitma juriidilise isiku vormi, mis on kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/legal_entities/legal_entities_en.cfm

—	Finantsteabe vorm Järgmisel aadressil asuva finantsteabe vormi peavad täitma üksnes taotlejad: http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/financial_id/financial_id_en.cfm

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(4) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(5) Viiteid „hankijale” tuleb mõista kui viiteid vastutavale eelarvevahendite käsutajale ja vajaduse korral selle talitustele; viiteid „hankemenetlusele” tuleb mõista selliselt, et see hõlmab ka toetuse määramise menetlust; viiteid „lepingu täitmisele” tuleb mõista selliselt, et see hõlmab ka toetuslepingut või toetuse määramise otsust.

(6) ELT L 192, 31.7.2003, lk 54.

(7) ELT L 300, 11.11.2008, lk 42.

(8) ELT L 309. 25.11.2005, lk 15.

(9) EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.

(10) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(11) ELT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(12) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(13) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(14) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), selle muudetud kujul.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 401

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 29. oktoober 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 401/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8187 – Axcel IV / PFA / PKA / DSF) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 401/02	Euro vahetuskurss	2
	Kontrollikoda
2016/C 401/03	Eriaruanne nr 26/2016 — Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne	3
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2016/C 401/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu	4
2016/C 401/05	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 — Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel ( 1 )	9
2016/C 401/06	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	9
2016/C 401/07	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4 — Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel ( 1 )	10
2016/C 401/08	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel	10

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 401/09	Konkursikutse — Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele 2017. aastal	11
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 401/10	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8235 – IPIC/Mubadala) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	26

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0922
JPY	Jaapani jeen	115,10
DKK	Taani kroon	7,4382
GBP	Inglise nael	0,89905
SEK	Rootsi kroon	9,8620
CHF	Šveitsi frank	1,0855
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0445
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,022
HUF	Ungari forint	309,46
PLN	Poola zlott	4,3307
RON	Rumeenia leu	4,5005
TRY	Türgi liir	3,4058
AUD	Austraalia dollar	1,4424
CAD	Kanada dollar	1,4623
HKD	Hongkongi dollar	8,4687
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5296
SGD	Singapuri dollar	1,5229
KRW	Korea vonn	1 251,01
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,1610
CNY	Hiina jüaan	7,4053
HRK	Horvaatia kuna	7,5068
IDR	Indoneesia ruupia	14 253,76
MYR	Malaisia ringit	4,5960
PHP	Filipiini peeso	52,995
RUB	Vene rubla	68,7678
THB	Tai baat	38,282
BRL	Brasiilia reaal	3,4841
MXN	Mehhiko peeso	20,5575
INR	India ruupia	72,9575


	(1) EMPs kohaldatav tekst