21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/1

1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab sügavat muret Euroopa Liidu staatuse pärast. Praegune poliitiline ja majanduslik olukord Euroopa kodanike kasvava usaldamatuse õhkkonnas ELi integratsiooniprotsessi vastu tähendab seda, et Euroopa Komisjon peab töötama solidaarsuse ja vastutustunde vaimu taastamise nimel, nagu märgiti juba ka 2016. aasta tööprogrammis. Üha rohkem on märke liikmesriikide vähesest tahtest leida ühiseid kokkukuuluvaid lahendusi. Samas peaks ELi tegevuse nurgakivi olema kodanike veenmine, et ELi eesmärgid on ka nende omad.

2.

Pagulaskriis nõuab viivitamatuid humanitaarmeetmeid. Samas tuleb eritähelepanu pöörata raskustele, millega on vastamisi Euroopa riikide valitsused, et toetada lahendusi, mille kiidavad heaks kõik Euroopa kodanikud, kes on hirmul ja tunnevad end ebakindlalt. Vaja on avada ohutud legaalsed koridorid ja EL peab kindlalt liikuma ühise varjupaigasüsteemi suunas, viies lõpule 2016. aasta mais ja juulis käivitatud poliitilised ja seadusandlikud algatused. Euroopa Komisjon peaks suurendama jõupingutusi, jõustamaks õigusriigi põhimõtteid ELi õigustiku rakendamisel rände- ja varjupaigaküsimustes ning tagamaks Schengeni ala vastutustundliku haldamise, et taastada vastastikune usaldus ja vaba liikumise ala jätkusuutlikkus. Schengeni lepingu ohustamine annaks hoobi Euroopa projekti südamesse ja pärsiks selle arengut. Õiglane nõudmine korraldada paremini välispiiride kontrolli ja haldamist täielikus kooskõlas õigusriigiga, üldsuse õigustatud nõudmine suurema ohutuse ja julgeoleku järele ning nõue teha tihedamat koostööd terrorismivastase võitluse alal ei tohi tähendada müüride püstitamist ELi sees ega inimeste vaba liikumise piiramist.

3.

Suurt muret valmistab Euroopa-vastaste meeleolude levik ning ksenofoobsete ja populistlike liikumiste üha kasvav poliitiline esindatus riikide parlamentides ja ühiskonnas üldisemalt, ohustades niiviisi Euroopa demokraatlikke väärtusi. Mõnes liikmesriigis suudavad need liikumised mõjutada valitsust. Vaenulikkus Euroopa vastu tervikuna võib viia ohtlike aruteludeni valitsustele antud loobumismehhanismide üle nende hetkelistest poliitilistest vajadustest lähtuvalt. Sellele osutasid selgesti Brexiti üle toimunud arutelud. EL peab andma vastuse sellele protektsionismi ja natsionalismi poole kaldumisele, seistes sellele vastu ka kultuuri pinnal.

4.

Me ei tohiks samas unustada ega õõnestada kordaminekuid, mida EL on siiani saavutanud, ning majanduslikku integratsiooni tuleb nüüd täiendada tugevama poliitilise ja sotsiaalse integratsiooniga. Ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa ja võrdsed võimalused tuleb iga hinna eest säilitada. Kodanikud peavad edusammudes aktiivselt osalema. Kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi dialoogi tuleb tugevdada ja struktureerida kodanikuühiskonna, sh sotsiaalpartnerite abil, kellel on otsustav tähtsus Euroopa uue kursi määramisel.

5.

Selle kultuurilise muutuse esiplaanil on noored, kuna tööpuudus mõjutab enim just neid, kuid nende võimalused kriisi lahendada on ka suurimad. Saadud õppetundidele tuginedes näitab Erasmuse põlvkond avatust ja valmisolekut suhelda ning kasvada koos teiste rahvaste ja kultuuridega. Sel põhjusel peab komisjon noortegarantii kesistele tulemustele lisaks pakkuma muidki võimalusi kõigile noortele, et nad saaksid kasu Euroopa vahetustest, sõltumata oma haridustasemest ja tööhõiveseisundist.

6.

Jätkuvalt ebakindlas majandus- ja sotsiaalses kliimas nõutakse Euroopa Komisjonilt kõigi olemasolevate võimaluste kasutamist majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade ja sotsiaalse progressi edendamiseks. Finants-, tootmis- ja sotsiaalsed investeeringud ei ole kaugeltki saavutanud kriisieelset taset. Vaja on majanduskasvu soodustavat makromajanduslikku keskkonda, mida hästi toimival siseturul toetab soodne investeerimiskeskkond. Käsitleda tuleb rahvusvahelise konkurentsivõime igat aspekti; suurenev sisenõudlus võib anda Euroopa ettevõtetele hoogu maailmaturul, ergutades positiivset mõjuringi, millest saavad kasu kõik.

7.

Majandusjuhtimine peab olema suunatud majanduskasvu ja sotsiaalse progressi saavutamisele, rakendades kõik majandus- ja rahaliidu lõpuleviimist käsitlevas teatises ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsis sätestatud prioriteedid. Riigipõhistes soovitustes tuleks majanduskasvu ergutamiseks paremini ära kasutada stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikkust. Suurendada tuleb vastutust Euroopa poolaasta eest, kaasates kogu kodanikuühiskonna ning tunnustades sotsiaalpartnerite eripära Euroopa ja riiklikul tasandil.

8.

Ajakohastatud strateegia „Euroopa 2020“ peaks haakuma ÜRO 2030. aasta tegevuskavaga, hõlmates uued säästva arengu eesmärgid, käsitledes majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte üksteisest lahutamatute ja vastastikuses sõltuvuses olevate komponentidena ning uuendades jõupingutusi jõudmaks nende sotsiaalsete eesmärkideni, milles ELil on mahajäämusi.

9.

Komitee palub komisjonil võtta juhtohjad, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavutaksid üksmeele ja pühendumuse ELi sise- ja välispoliitilise tegevuskava rakendamisel.

10.

Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles keskenduma 2017. aasta tööprogrammis kolmele strateegilisele valdkonnale, konstateerides, et nii sise- ja välismõõde kui ka majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline mõõde on lahutamatud.

—

Selleks et investeeringute kava moodustaks vähemalt 2 % ELi SKPst, soovitab komitee eelarvepoliitilisi stiimuleid, mh avaliku sektori investeeringute kaudu, mis on suunatud innovatsiooni ja majanduskasvu ergutavatele investeeringutele, prioriseerides selliseid sektoreid nagu energeetika, transport ja lairibataristu, digiteerimine, vähese CO2-heitega ringmajandus, sotsiaalmajandus, ettevõtlusoskused ja kvaliteetsed töökohad. Euroopa fondide kasutamine peab olema kooskõlas nende eesmärkidega. Edendada tuleb jätkusuutlikke ettevõtteid ja tööstuse kasvu, nagu ka VKEdele suunatud kava.

—

Euroopa poolaastaga seoses kutsub komitee komisjoni üles täpselt järgima ja täitma kõiki eesmärke – nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid –, mis on seotud sotsiaalala riigipõhiste soovituste koostamisega, et saavutada konkreetseid tulemusi strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise eesmärkidele jõudmisel.

—

Ühtse turu lõpuleviimine nõuab komisjoni kindlat pühendumust 2016. aastal seatud eesmärkidele. Töötajate vaba liikumine peaks jääma prioriteediks. Õiglane liikuvus tähendab, et tagatakse vastavus võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtetele kooskõlas Euroopa õigustikuga Euroopa töötajatele.

—

President Jean-Claude Junckeri väljendatud põhimõtte „Samas töökohas võrdse töö eest võrdne tasu“ rakendamine ELi tööjõu liikuvuse raamistikus on komitees arutamisel. Komitee on juba väljendanud muret moonutuste pärast, mis võivad kahjustada tööturule integreerimist ja ausat konkurentsi.

—

Majandus- ja rahaliit on ühtse turu kese ja komitee rõhutab selle majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise samba arendamise vajadust. Euroala (sh sellega liituda soovivad riigid) vajab tugevamat identiteeti.

—

Digiteerimise pakutavate võimaluste kasutamine nõuab meetmete võtmist paljudes valdkondades. Komitee kutsub komisjoni üles algatama korrapärane konsulteerimine, et juhtida tööhõive, tootmise, tarbimise ja kodanikele suunatud avalike teenuste kvaliteedile ning kvantitatiivsetele aspektidele avalduvat mõju. Eritähelepanu tuleb osutada digitaaloskuste tegevuskava rakendamisele, tagades täpsemalt juurdepääsu kõigile.

—

Energialiit ei ole kaugeltki valmis. Komitee innustab komisjoni energialiidu strateegia rakendamist kiirendama, et tagada energiaallikate mitmekesistamise ja täielikult integreeritud energia siseturu abil energiavarustuse kindlus ja mõistlikud hinnad. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks on vaja õiglast üleminekufondi. Kliimapoliitika vallas tuleb kohe võtta konkreetseid meetmeid. Komisjon peaks tagama kodanikuühiskonna ja üldiselt kodanike laiema osalemise Pariisi kokkuleppe edasiarendamises, läbivaatamises, aga eelkõige rakendamises ülemaailmsel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

—

Pagulaskriis vajab asjakohast käsitlemist. Vaja on avada ohutud humanitaarkoridorid ja EL peab kindlalt liikuma ühise varjupaigasüsteemi suunas.

—

2016. aastal on EL ülemaailmse osalejana kasvanud ja ta peaks parandama oma positsiooni rahu ja stabiliseerimise edendamisel kriisipiirkondades. Kahjuks on ELi mõju maailmas seni nõrgendanud ebapiisav sisemine ühtekuuluvus ja poliitilise tahte puudumine. Tõhusa välistegevuse eeltingimuseks on võimalikult kaugeleulatuvad integreeritud poliitikameetmed, mis hõlmavad nii välis- kui ka sisepoliitikat.

—

Vaja on täiendavaid praktilisi meetmeid, et suurendada Euroopa julgeolekut: tugev ühine välispoliitika avatud konfliktide käsitlemiseks naaberriikides, teiste rahvusvaheliste institutsioonidega kooskõlas olev arengupoliitika, rahvusvaheline politseikoostöö ja tõhus välispiiride kontroll, mis ei piira isikuvabadusi ega kahjusta eraelu puutumatust.

—

Komitee peab loomulikuks viia lõpule käimasolevad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised, tagades huvide tasakaalu, nagu see määratleti komitee arvamuses komisjoni teatise „Kaubandus kõigile“ kohta, samuti tegutseda nende kohase rakendamise nimel. Läbipaistvuse ja huvide õiglase tasakaalu poole tuleb püüelda ka mitmepoolses lähenemisviisis WTO raames toimuvatele kaubandusläbirääkimistele. Keskkonna-, sotsiaal-, tööhõive-, tarbija- ja muid norme ning avalikke teenuseid ei tohiks ELi lepingutega nõrgendada ning tegelikult peaks lepingute abil püüdma neid hoopis täiendada.

—

ÜRO ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 tuleb integreerida ELi välistegevuse poliitikavaldkondadesse.

—

Komitee kutsub komisjoni üles suunama jõupingutused sellele, et mõjutada ja innustada kliimatehnoloogiate ja -lahenduste arendamist ning eksporti kogu maailmas.

—

Komitee palub komisjoni algatada arutelu ELi töökorralduse üle. Peame ühises visioonis uuesti kinnitama Euroopa väärtused, Euroopa solidaarsuspõhise mõõtme, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja osalusel põhineva kaasava demokraatia ülesehitamise.

—

Komitee nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult liikmesriikide kooskõla õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste hartaga ning sekkuks aktiivselt iga rikkumise korral.

—

Komitee on pettunud, et komisjon ei ole kohaselt arvesse võtnud komitee panust 2016. aasta tööprogrammi ega ole pidanud vajalikuks korraldada laiaulatuslikku arvamustevahetust komisjoni enda tehtud poliitiliste valikute üle. Süsteemse dialoogi loomine kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja sotsiaaldialoogi tugevdamine kõigil tasandeil on võti ELi eesmärkide saavutamiseks.

—

Investeeringud taristusse, tootmisse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse

—

Uuendatud Euroopa poolaasta majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse progressi nimel

—

Kiire liikumine vähese CO2-heitega ringmajanduse suunas

1.1.

Tööhõive jääb ka 2017. aastal peamiseks prioriteediks, eelkõige uute töökohtade loomise teel pikaajalistele töötutele, naistele, noortele ja sisserändajatele.

1.2.

Komisjon peaks hindama Euroopa fondide kasutamist ja tagama rahaliste ressursside eraldamise sihipärasel ning innovatsiooni ja majanduskasvu maksimaalselt ergutaval viisil, seades esikohale investeeringud taristusse, tootmisse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse. ELi fondide kasutamisel esinevaid rikkumisi on vaja paremini kontrollida ja karistada.

1.3.

Sotsiaalteenuste sektorid on ühed suuremad uute töökohtade loojad Euroopas. Seepärast peaks komisjon koostama tegevuskava, et kasutada maksimaalselt sektori võimalusi ja avada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendid sotsiaalsektorile.

1.4.

2017. aastal tuleks iga-aastases majanduskasvu analüüsis prioriseerida ka sotsiaalseid investeeringuid ning aidata mahajäänud majandustel saavutada Euroopa majanduslikud ja sotsiaalsed standardid.

1.5.

Oskusi tuleb parandada Euroopa oskuste uue tegevuskava ja noorte tööhõive paketi (noortegarantii, Euroopa Õpipoisiõppe Liit) kiire rakendamise teel.

1.6.

Ringmajanduse tegevuskavas visandatud meetmed tuleb viivitamatult rakendada, prioriseerides meetmeid, mis aitavad tagada konkurentsivõimelisema keskkonna Euroopa ettevõtete jaoks. Komitee soovib, et komisjon uuriks kõiki sidusrühmi ühendava ja komitee juures tegutseva avatud Euroopa ringmajanduse platvormi teostatavust.

—

Taristu, tootmise ja avalike teenuste digiteerimise innustamine

—

Paremad oskused ja suurem heakskiit digitaalsetele muutustele kogu ühiskonnas ja töötajate hulgas

2.1.

Tööstuse digiteerimine on Euroopa majanduse konkurentsivõime otsustav tegur. Digiteerimisprotsess mõjutab märkimisväärselt Euroopa kodanikuühiskonda ja on muutunud inimeste elus elementaarseks. Komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonda esindav valdkondadevahelise vastutusega kogu tegutseb Euroopa kodanikuühiskonnas sellele poliitikale suurema heakskiidu saamise nimel.

2.2.

Muude oluliste majandusmuutustega (nt üleminek ühistarbimisele ja vähese CO2-heitega majandusele) kokku põimitud digitaalmajanduse potentsiaal peab olema strateegilisemalt suunatud ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.

2.3.

Kõrvaldamaks erinevusi üksikisikute, aga samuti väikeettevõtjate vahel, tuleks digiteerimise tegevuskava täies ulatuses kasutada aruka tööstusliku tootmise, arukate võrkude, aruka transpordi ja liikuvuse, arukate eluasemete ning arukate kogukondade arendamiseks. Lisaks on piisavalt võimalusi kasutada digiteerimist avalike teenuste ja avaliku halduse parandamiseks. Komisjon peaks selles valdkonnas propageerima liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist.

2.4.

Kaasata tuleks sotsiaalpartnerid kui koordineeritud Euroopa strateegia osalised, et rakendada digiteerimisprotsessi probleemide lahendamisse kõik sotsiaaldialoogi vahendid, maksimeerida kvaliteetseid tööhõivevõimalusi, täiendada asjaomaste töötajate oskusi või pakkuda neile ümberõpet ning leida uusi viise nende töötajate kaitsmiseks. Igakülgse lähenemisviisi tagamiseks on soovitatav algatada regulaarsed konsultatsioonid teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

—

Energialiidu strateegia, sealhulgas selle välismõõtme rakendamine

—

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP21) otsuste rakendamine ja edendamine kogu maailmas

—

Õiglase ülemineku tagamine vähese CO2-heitega majandusele

3.1.

Komisjon peab jätkama kaugelevaatava strateegia rakendamist kooskõlas tööprogrammiga, mis oli lisatud 2015. aasta teatisele energialiidu olukorra kohta.

3.2.

Komitee ettepanek Euroopa energiadialoogi kohta peab saama põhimehhanismiks, mis tagab kodanikuühiskonna teadmiste, murede ja huvide kaasamise energialiidu protsessi.

3.3.

COP21 otsused on vaja viivitamatult ja organiseeritud kodanikuühiskonda täiel määral kaasates rakendada. Rahvusvahelisel tasandil konkureerivatel ettevõtetel peavad olema võrdsed tingimused, et vältida süsinikdioksiidi leket. Õigeks signaaliks oleks üleskutse ELi liikmesriikidele anda teada riiklikult kindlaksmääratud panused. Arvestada tuleks ka vajadusega alustada uuesti investeerimist rohelistesse tehnoloogiatesse ja kindlustada ELi juhtiv positsioon selles valdkonnas.

3.4.

COP21-l võetud kohustuste valguses tuleb hoolikalt hinnata süsinikdioksiidi lekke ohtu ja rakendada poliitikameetmeid selle edukaks kõrvaldamiseks, võttes eelkõige aluseks Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise süsteemi aastatel 2021–2030.

3.5.

Toidusüsteem on ühelt poolt üks kliimamuutuste peamine põhjus ja teiselt poolt kannatab märkimisväärselt selle tõttu. Põllumajandusliku toidutööstuse rolli kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõju leevendamisel tuleb tugevdada. ELi ringmajanduse tegevuskavas tuleks esile tõsta toidujäätmete vältimise ja vähendamise tähtsust ning kodanikuühiskonna jõupingutusi.

3.6.

Lisaks õiglasele üleminekufondile peab EL rakendama innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi ning kaasama sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid nende fondide juhtimisse.

3.7.

Võttes aluseks tulemused, milleni jõuti komitee uuringus kavandatud aegumise kohta, tuleks käivitada katseprojekt, et lisada toote märgistussüsteemi märge hinnangulise või keskmise minimaalse kasutusaja kohta.

—

Arenev tööstus ja toimiv kapitaliturgude liit

—

Konkurentsivõimelise ja rohelisema majanduse edendamine, sotsiaalsete ettevõtete arendamine ning innovatiivsete mudelite rakendamine

—

Töötajate õiglase liikumise võimaldamine kõigile

—

Õiglasema maksustamine suunas

4.1.

Kuna tööstus on ühtse turu süda, peab Euroopa Liit jätkuvalt keskenduma tööstuse taaselavdamisele ja saavutama püstitatud eesmärgi: suurendama selle osakaalu ELi SKPs 2020. aastaks 20 %-ni. Eritähelepanu tuleks osutada terasetööstuse ees seisvatele raskustele riigiabi ümberkujundamise ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi sihipärasema kasutamise abil. Euroopa kaitsetööstuse tegevuskava, mis lubaks kaitsealastes hangetes saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, tuleb samuti käiku lasta.

4.2.

Komitee nõuab tõhusaid meetmeid rahastamisele juurdepääsu parandamiseks lisaks kapitaliturgude liidu raames juba käivitatud algatustele. Finantssektori reguleerimis- ja järelevalveraamistikku (mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve) tuleks kohandada, et piirata õigusliku arbitraaži ohtu. Sellega seoses tuleb käsitleda ka varipangandust. Lisaks tuleks luua viise, mis aitaksid paremini kasutada riiklikes investeerimisfondides olevat kapitali. Pangandusliidu loomise protsessis peaks pangandusteenuste puhul viitama avaliku teenuse aspektile. Kodanikel peab olema võimalik neid teenuseid kasutada, teades, et need on läbipaistvad, usaldusväärsed ja vähekulukad.

4.3.

Vaja on konkreetset tegevuskava, et käsitleda VKEde, sh mikro- ja pereettevõtete ees nii kodumaal kui ka piiriülesel kauplemisel esinevaid takistusi.

4.4.

Sotsiaalsete ettevõtete täieliku potentsiaali vallandamiseks nõuab komitee, et komisjon käivitaks sotsiaalmajanduse tegevuskava, pakkudes tervikliku ökosüsteemi selle kasvuks ja arenguks.

4.5.

Komitee toonitab vajadust suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja toetada rohelist majandust. Selles olukorras on ühtse turu strateegia läbivaatamise käigus 2017. aastal tähtis lisaks võrdsete võimaluste säilitamise põhimõttele julgustada uusi ettevõttemudeleid, mis tasakaalustavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. Jagamismajanduse, funktsionaalse majanduse ja ringmajanduse õitsenguks on vaja selgeid juhiseid. Tähtis on kõikehõlmav lähenemisviis, mis võtab sidusas poliitikaraamistikus arvesse erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Otsustav tähtsus on ambitsioonikamal ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegial, milles tunnustatakse paremini ettevõtjate panust ühisesse heaollu, kasutades heaolu ja sotsiaalse arengu mõõtmisel SKPd täiendavaid näitajaid.

4.6.

Uute direktiividega kooskõlas olevate riigihangete küsimuses on vaja hõlbustada sotsiaalklausli ja reserveeritud turu rakendamist, koostades selleks hankijatele juhendi.

4.7.

Tagada tuleb töötajate õiglane liikuvus. Seda silmas pidades koostab komitee praegu arvamust komisjoni ettepaneku kohta vaadata läbi direktiiv 96/71/EÜ ja käsitleb teemasid, mis seonduvad teenuste osutamise vabaduse ja nii ausa konkurentsi säilitamise kui ka võrdse kohtlemise toetamisega tööturul.

4.8.

Ühise põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus tuleks tagada, et Euroopa põllumajanduse keskmesse jäävad mitmeotstarbelisus, perefarmid ja jätkusuutlikkus. Komisjon peaks kõikehõlmava lähenemisviisi abil valmistama ette Euroopa toidustrateegia, mis hõlmab kogu tarneahelat põllumehest tarbijani ning tagab lisaks eri poliitikavaldkondade sidususe, ulatudes põllumajanduspoliitikast kaubandus-, haridus- ja kliimapoliitikani.

4.9.

ELi linnade tegevuskava on ülimalt tähtis. Komisjon peaks koostama maapiirkondade kohta valge raamatu. Samas tuleb aga märkida, et maa- ja linnapiirkonnad on omavahel tihedalt seotud ja muid võimalusi ei ole.

4.10.

Oluline on kasutada tööhõive võimalusi, mida eelkõige teenuste, digiteerimise ja töötajate liikuvuse osas pakub ühtse turu edendamine. Ühtse turu korralik toimimine ja inimeste turvalisust tagav võrgustik, nagu ka aus konkurents, on Euroopa majanduse taastamise alus. Komitee rõhutab ka vajadust käsitleda palgavaeste olukorda ja töötada välja tõhusad vahendid ja poliitikameetmed, et kindlustada äraelamist võimaldav töötasu ja tagada uute töösuhete kindlus.

4.11.

Edasiminekuid on vaja äriühingute tõhusa maksustamise tegevuskava osas, esmajoones seoses äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasiga. Komitee nõuab otsustavaid samme maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemisel. Makse tuleks koguda majandusliku sisu asukohas. Sellega seoses soovib komitee tagada, et EL oleks täielikult kaasatud OECD tegevuskavva, mille eesmärk on maksustamise vältimise, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane võitlus.

4.12.

Komiteel on heameel selle üle, et komisjon keskendus Euroopa poolaasta viimases tsüklis madalapalgaliste maksumaksjate maksukoormuse järkjärgulisele nihutamisele tõhusama ja õiglasema maksusüsteemi saavutamiseks, innustades liikumist sellistele maksudele, mis koormavad vähem kui tööjõumaksud. Lisaks on maksusüsteemi reformid vajalikud, et tagada maksude ümberjaotav roll, mis võib aidata vähendada ebavõrdsust.

—

Majandus- ja rahaliidu, sh pangandusliidu väljakujundamise tegevuskava

—

Majandus- ja poliitilise liidu jätkumine

—

ELi poolaasta rakendamine strateegia „Euroopa 2020“ ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks

5.1.

Kuna rahapoliitikal on äärmiselt piiratud võimalused nõudluse ergutamiseks, on euroala majandus jäänud nn likviidsuslõksu. Struktuurse ülejäägiga riigid peavad üles näitama suuremat solidaarsust, mis peaks laiemalt toetama ekspansiivset poliitikat.

5.2.

Euroala peab suurendama oma majanduskasvu potentsiaali ja võimet tulla toime asümmeetriliste vapustustega ning edendama majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist. Selleks on vaja uut määrust konkreetse fiskaalvõimekuse kohta. Komitee nõuab euroalas makromajanduslikku dialoogi kui olulist panust majandus- ja rahaliidu demokraatlikku ja sotsiaalsesse arengusse. Komitee rõhutab, et tulevastes aruteludes ei tuleks viidata mitte „konkurentsivõime komiteedele“, vaid „konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkuse komiteedele“. Euroala peab rahvusvahelistes organisatsioonides rääkima ühel häälel.

5.3.

Komitee loodab, et Euroopa Liidu institutsioonid alustavad tegevuskava teist etappi, et kujundada 2017. aastal välja majandus- ja rahaliit, andes euroalale selge identiteedi. Asjakohane tegevuskava peaks sisaldama poliitilist arutelu institutsiooniliste etappide rakendamise üle, millest mõned võivad nõuda aluslepingute muutmist.

5.4.

Aruteludes peaks ideaalis käsitlema järgmisi küsimusi: tugevam struktuur euroala jaoks, euroala fiskaalvõimekus ja euroala liikmesriikide ühine võlakirjade emiteerimise süsteem, mida korraldab Euroopa Valuutafond; majandus- ja rahaliidu aruandluse parandamine ja demokraatlik legitiimsus tänu Euroopa Parlamendi volituste suurendamisele, ning parema struktuuriga parlamentidevaheline konverents ja liikmesriikide parlamentide suurem pühendumus, samuti hääletussüsteem, mille puhul hääletavad majandus- ja rahaliidu pädevusse kuuluvate küsimuste üle üksnes euroala riikide Euroopa Parlamendi liikmed.

5.5.

Sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoog võib Euroopa poolaasta osana hoogustada edukaid, jätkusuutlikke ning kaasavaid majandus-, tööhõive- ja sotsiaalreforme. Riikide parlamendid tuleb kaasata riiklike reformikavade planeerimisse ja hindamisse ning riigipõhiste soovituste rakendamisse kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega. Sotsiaalpartneritel on seoses nende ainupädevuse, kohustuste ja ülesannetega täita eriline roll.

5.6.

Viivitamatult tuleb võtta meetmeid madalapalgaliste ja haavatavate töötajate turvavõrkude sisseviimiseks, leibkondadele äraelamist võimaldava töötasu tagamiseks, vaeste piirkondade probleemide käsitlemiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Euroopa sotsiaalõiguste sammas tuleb täpselt määratleda ja viia ellu 2017. aastal sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsel osalusel. Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks aitama toetada jätkusuutlikku majandusarengut ja töökohtade loomist ja selleks peaks see andma käegakatsutavaid tulemusi, et parandada eurooplaste elu- ja töökvaliteeti ning edendada tõhusaid ja kaasavaid tööturge ning kvaliteetseid ja kõigile kättesaadavaid avalikke teenuseid.

5.7.

Finantsliidu osana on pangandusliidul võtmeroll euro usaldusväärsuse tagamisel ja ulatuslikumal riskide jagamisel erasektoriga. Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepanek on pangandusliidu rajamise oluline komponent. Täiendava riskide jagamise sisseviimine Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepaneku alusel peab käima käsikäes edasise riskide vähendamisega pangandusliidus. Mõlemaga tuleb tegeleda paralleelselt ja viivitamatult ning ka tegelikult ellu viia. Komisjon peaks läbi viima kõikehõlmava ja põhjaliku mõjuhinnangu, et tugevdada veelgi ettepaneku legitiimsust.

—

Ambitsioonikate ja innovatiivste kaubandus- ning säästva arengu peatükkidega kaubanduslepingute sõlmimine

—

Sotsiaal- ja kodanikuühiskonnadialoogi eeliste kasutamine

6.1.

Vaja on arengu- ja kaubanduspoliitika meetmete sidusust. Nagu teatises „Kaubandus kõigile“ on märgitud, ei tohiks ELi lepingutega nõrgendada keskkonna-, sotsiaal-, tööhõive, tarbija- ega muid norme ega avalikke teenuseid, vaid neid peaks hoopis parandama.

6.2.

Sellises olukorras peab komitee oluliseks viia käimasolevad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised (sh Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping, ELi ja Jaapani leping, ELi ja Hiina investeerimisläbirääkimised, ASEANi riikidega peetavad läbirääkimised ja kõik muud arutusel olevad majanduspartnerluslepingud) tasakaalustatult lõpule ning pärast lepingute ratifitseerimist jälgida nende tegelikku rakendamist.

6.3.

Läbipaistvuse ja huvide õiglase tasakaalu poole tuleb püüelda ka mitmepoolsetel läbirääkimistel teenustekaubanduse lepingu ja keskkonnatoodete üle.

6.4.

Kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste käik ei tohiks nõrgestada ELi võetud kohustusi WTO ees ega tugevat mitmepoolset ülemaailmset kokkulepet, ning võimalusel tuleks vältida vastuolulisi eeskirju. WTO läbirääkimiste raames on näiteks vaja rohkem tähelepanu pöörata e-kaubandusele.

6.5.

Kaubandus on võtmetähtsusega teema ELi tööstusliku tootmise sektori jaoks ja Euroopa turu kaitsmisel ebaausa käitumise ja dumpingu eest ajakohastatud kaubanduse kaitsevahendite abil, et täielikult kaitsta siseturgu kõlvatu impordi eest ELi mittekuuluvatest riikidest. Kuid Euroopa Komisjon peaks hoolikalt hindama Hiinale turumajandusliku staatuse andva otsuse mõju.

6.6.

Ehkki Euroopa Komisjoni poolt hiljuti tehtud ettepanek investeerimiskohtu süsteemi kohta on edasiminek, võrreldes oma maine kaotanud ja USA toetatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismiga, on see siiski vastuoluline ja vajab täiendavat analüüsi.

6.7.

ELi kaubanduspoliitika peaks arvesse võtma erinevaid arvamusi, mida on väljendatud kaubanduslepingute tagajärgede kohta. Eritähelepanu tuleks osutada kodanikuühiskonna kõiki osalisi hõlmavate ühisorganite kaasamisele vabakaubanduslepingute kõikide aspektide järelevalvesse. Komitee eksperditeadmised annavad sellesse töösse väärtusliku panuse. Tulevaste ja käimasolevate läbirääkimiste mõju-uuringud jäävad läbirääkimiste jälgimisse kaasatud kõigi osapoolte peamiseks vahendiks.

—

Kodanike julgeoleku parandamine

—

Õigusriigi põhimõtte järgimine

—

Tõkete kõrvaldamine ja tühikute täitmine

7.1.

Euroopa kodanike kasvav nõudlus julgeoleku järele vajab kohest reageerimist, et kaitsta ELi integratsiooni peamisi saavutusi ja taastada liikmesriikide vastastikune usaldus. Terrorismivastane võitlus nõuab tihedamat koostööd nii liikmesriikide kui ka nende ametiasutuste vahel.

7.2.

Lähis-Ida rahuotsingud, rahvusvaheline politseikoostöö, välispiiride tõhus kontroll ja arengupoliitika on möödapääsmatud meetmed Euroopa julgeoleku tugevdamiseks.

7.3.

2017. aastal peab EL tugevdama Euroopa julgeoleku tegevuskavas sätestatud ELi meetmete sambaid. ELi julgeoleku tegevuskava peab tagama täieliku kooskõla õigusriigi põhimõtetega ja põhiõiguste kaitse liikmesriikides, sh demokraatia, inimõigused, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ning toimiv kodanikuühiskonna dialoog.

7.4.

Avada tuleb arutelu ettepaneku üle võtta vastu direktiiv võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (KOM 2008(426) (lõplik)) ning kõrvaldada takistused kodanikuühiskonna osaluse suurema edendamise teelt.

7.5.

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 vajab uuendatud strateegiat koos selgete eesmärkide, praktiliste meetmete ja tõhusa järelevalvega edusammude üle soolise diskrimineerimise ärahoidmisel tööturul, hariduses ja otsuste langetamisel ning soolise vägivalla käsitlemisel.

7.6.

Euroopa puuetega inimeste strateegiat tuleks parandada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee märkustega, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja viies sisse ELi eesõiguse kaardi, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides.

7.7.

Vaesusevastases võitluses tuleb kindlaks määrata konkreetsed näitajad ja eesmärgid haavatavas olukorras olevate laste osas.

7.8.

Käsitleda tuleb uusi haavatavuse vorme, näiteks ebakindel töö, palgavaesus, noorte ja eakate naiste olukord, üksikemad ja naissoost sisserändajad.

—

Pagulaste korrektne kohtlemine

—

Sisserändajate integratsioon

—

Võitlus populismi ja ksenofoobia vastu

8.1.

EL peab reageerima rände- ja varjupaigaküsimustele tihedama liikmesriikidevahelise koostöö ning ühtlustatud ja praktiliste meetmete kaudu. Komitee viitab siinkohal oma soovitustele ja aruandele, mis valmisid 11 liikmesriiki toimunud teabekogumislähetuste põhjal. Prioriseerida tuleb ettepanekuid, mis esitati Euroopa Parlamendi raportis olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus.

8.2.

2017. aastal on vaja luua tingimused, et kaotada Schengeni eeskirjadest tulenevad piirikontrolli erandid ning tagada Schengeni ala haldamisel õigusriigi põhimõtte järgimine.

8.3.

Kavandatud ühine varjupaigasüsteem on keskpikas perioodis mõistlikult saavutatav. Euroopa Komisjoni kavandatud seadusandlikud ja poliitikaalgatused tuleb kiirelt vastu võtta, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotlejate üldisi huve ning õigusriiki kui liikmesriikidevahelise tugeva solidaarsuse väljendust.

8.4.

Seetõttu on oluline uuesti arutada asüülitaotlejate ümberasustamise, ümberpaigutamise ja kaitse ettepanekut, et avada varjupaigataotlejatele legaalsed ja ohutud kanalid.

8.5.

Sellega seoses soovib komitee rõhutada, et ELi ja Türgi kokkuleppes puuduvad vajalikud garantiid, et tagada ELi põhiõiguste ja rahvusvaheliste kohustuste järgimine. Vaja on kindlat tegutsemist, et taastada positiivne koostöö nii Türgi kui ka naaberriikide ametivõimudega, sest see on endiselt keskse tähtsusega ELi piiride turvalisuse tagamisel.

8.6.

Rändepoliitikas on vaja vahendeid rändajate ja pagulaste integreerimiseks. Komiteel on heameel püüete üle kasutada ratsionaalsemalt eri Euroopa fondide kaudu saada olevaid vahendeid. Eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi raames tuleb suurendada vahendeid neile liikmesriikidele, kellel on enim probleeme rändajate ja pagulaste integreerimisel.

8.7.

Euroopas legaalselt elavate inimeste jaoks on äärmiselt tähtis, et nad osaleksid koolitustes ning saaksid abi tööturule sisenemisel ja ühiskonda integreerumisel üldisemalt. Sama tähtis on käsitleda ka üha sagenevaid võõraviha ja populismi väljendusi, mis on tihti seotud mastaapsete rändevoogudega. Euroopa sotsiaal- ja majanduspartnerite (Euroopa Ametiühingute Keskliit, Business Europe, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit, EuroChambres) ühisavaldus ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalmajanduses osalejate tehtav töö näitab õiget suunda.

—

Sisemine ühtsus välistegevuses

—

Koostöö naabrite ja strateegiliste partneritega

9.1.

EL peaks parandama oma positsiooni konfliktipiirkondades rahu ja stabiliseerimise edendamisel rahvusvaheliste institutsioonide raamistikus ja tegutsema sidusamalt. Tõhusaks välistegevuseks on vaja komisjoni sise- ja välispoliitikat hõlmavaid integreeritud poliitikameetmeid. Suhete ja koostöö parandamine strateegiliste partneritega on tugevama ülemaailmse osalejana tegutsemiseks elementaarne.

9.2.

ELi panuses koostöösse ja arengusse tuleks prioriseerida naaberriikide demokratiseerimise protsesse. Vaja on konkreetset tegevust, mida toetavad hästi kavandatud investeeringud, mida EL rahastab Maailmapangaga kooskõlastatult.

9.3.

Dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja inimestevahelised kontaktid tuleks kohaselt integreerida ELi välistegevusse. Euroopa naabruspoliitikale hinnangu andmiseks on möödapääsmatu toetada struktureeritud dialoogi sisseviimist piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Lisaks peaks sotsiaaldialoog muutuma Euroopa koostöö- ja arenguprogrammide lahutamatuks osaks.

9.4.

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine peaks olema üks prioriteet. Suhted Vahemerest lõunas ja idas asuvate riikidega ei peaks julgeolekuküsimuste või pagulaskriisi tõttu keskenduma kaitsvale lähenemisviisile, vaid kujunema pigem võrdsete partnerite vaheliseks ühisarengupoliitikaks.

9.5.

Eritähelepanu tuleks suunata suhetele Venemaaga, sh aktiivsem diplomaatiline tegevus selle riigi suhtes esmajoones energiaküsimustes.

9.6.

Määrav tähtsus on vajadusel hakata rakendama nii säästva arengu eesmärke kui ka COP21 eesmärke ja need saavutada. Just säästva arengu eesmärgid peavad kujundama ELi arengukava. EL peab ennetavalt hindama meetmeid, sh eelarvevajadusi, mida on vaja selliste katsumustega toimetulekuks. Asjakohane juhtimisraamistik peab tagama kodanikuühiskonna tugeva kaasamise. Komitee kordab oma ettepanekut kutsuda kokku Euroopa säästva arengu foorum.

—

Kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia edendamine

—

Avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

—

Kodanikuühiskonna dialoogi intensiivistamine ja sotsiaaldialoogi tugevdamine

10.1.

Lahendamaks ELi ees seisvaid ühiseid keerukaid probleeme tuleb ühiste lahenduste leidmiseks kindlasti mobiliseerida kõik sektorid ja vahendid. Nende elulise tähtsusega uuenduste hoogustamisel on kodanikuühiskonnal keskne tähtsus ja muutusteks on vaja eelkõige kodanike usaldust. Seepärast tuleb kodanikuühiskonna sidusrühmad kaasata võrdväärselt teiste sidusrühmadega, et täielikult tagada nende panusest tõeline kasu. Selleks on vaja kultuurimuutust, aga ka tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna sektori väärtuse toetamist liikmesriikides ja ELi tasandil.

10.2.

Sellega seoses tuletab komitee komisjonile meelde oma üleskutset avaldada roheline raamat selle kohta, kuidas korraldada kodanikuühiskonna dialoogi tõhusalt ja järjepidevalt.

10.3.

Komitee palub samuti veel kord parandada asjaomaste pooltega konsulteerimise protsessi, pidades silmas esindavust, juurdepääsetavust, läbipaistvust ja tagasisidet.

10.4.

Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse läbivaatamise ettepanek nõuab tegutsemist, et parandada nimetatud määruse tõhusust.

10.5.

Komitee peab osalusdemokraatia tugevdamist jätkuvalt prioriteetseks eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu otsustusprotsessi demokraatlikku vastupanuvõimet. Komisjoni-nõukogu-parlamendi uus institutsioonidevaheline kokkulepe peaks selles kontekstis võimaldama institutsioonilistel nõuandvatel organitel, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, avaldada otsustusprotsessis suuremat mõju seadusandlikele ettepanekutele.

10.6.

Parem õigusloome peaks olema meetod, mis tagab tõhusamad ja lihtsamad õigustekstid, mille eesmärgid on selged ja läbipaistvad. Tuleb kaaluda ettepanekut, mille kohaselt nn seadusandlik jalajälg aitaks paremini jälgida seadusandluse väljatöötamist, andes kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse osaleda õigusloomeprotsessis ja edendada sotsiaalpartnerite kaasamist, tagades nende ootuste ja vajadustega arvestamise.

10.7.

Komisjon peaks jätkama õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, milles komiteel peaks olema suurem roll. Ent õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm ei tohiks õõnestada töö- ja sotsiaalõigusi ega keskkonna- ja tarbijakaitset. Tõhusam reguleerimine, mh VKEde jaoks, saab tuleneda parema õigusloomeprotsessi avatusest ja läbipaistvusest, innustades sel viisil kasusaajaid esitama alt-üles seadusandlikke algatusi ja tuues nõnda kaasa eelkõige kodanikuühiskonna osaliste suurema kaasamise.

10.8.

2016. aasta märtsis tutvustasid Euroopa sotsiaalpartnerid nelja ühist seisukohta sotsiaaldialoogi käivitamise, pagulaste, tööstuspoliitika ja digiteerimise kohta. Need tuleb kaasata komisjoni 2017. aasta tööprogrammi ja neid sellistena edendada.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/13

Raportöör:

Andrés BARCELÓ DELGADO

Kaasraportöör:

Gerald KREUZER

1.1.

Raske oleks nõustuda, et Hiina toimib turumajanduse tingimustes, kuna ta ei täida nelja viiest komisjoni tava kohaselt loodud kriteeriumist ega järgi alusmäärust (nõukogu määrus (EÜ) nr 1225/2009).

1.2.

Komitee tunnistab – eri allikatest pärinevatele erinevatele arvudele vaatamata –, et kui meie käsutuses ei ole enam vahendeid, mille abil tagada vaba ja õiglane kaubavahetus Hiinaga, kaovad sajad tuhanded töökohad (vastuvõetamatu hulk).

1.3.

Kuna töökohtade kaotus koonduks teatud sektoritesse – näiteks alumiinium, jalgrattad, keraamika, elektroodid, rauasulamid, klaas, paber, päikesepaneelid, teras ja rehvid – ja piirkondadesse, kus mõju oleks märkimisväärne, on soovitav teha täiendavad valdkondlikud ja geograafilised uuringud.

1.4.

Peamiselt mõjutaks töökohtade kaotus vahetoodete tootjaid või tarbijaid ning selle tulemusel ei saa eratarbijad tõenäoliselt kasu dumpinguvastaste meetmete vähendamisest.

1.5.

Dumpinguhinnaga tooteid tarbivad tööstussektorid saaksid subsideeritud impordist kasu lühiajaliselt. Keskpikas perspektiivis võivad siiski ka nemad ohtu sattuda, sest Hiina edendab muu hulgas tootmisahela järgmisi, suurema lisaväärtusega sektoreid. Seda silmas pidades kujutab endast ohtu ka tööstusomandiõiguste valdkonna halb olukord Hiinas.

1.6.

Tööstussektoris kord kadunud töökohti on väga harva võimalik tagasi saada. Kui töökoha kaotanud inimestel õnnestub tööd leida, hakkavad nad tõenäoliselt saama väiksemat palka ametikohtadel, kus nende oskusi ei väärtustata. Tööstussektori kvaliteetsete töökohtade asendamine madalapalgaliste ja ebakindlate töökohtadega võib lisaks suurendada ebavõrdsust meie ühiskonnas.

1.7.

Seetõttu leiab komitee, et turumajandusliku staatuse andmine Hiinale seaks tõsiselt ohtu ELi tööstuse struktuuri ja tootmissektori töökohad. See mõjutaks negatiivselt võimalust taaskäivitada Euroopa tööstus püsivate ja kvaliteetsete töökohtade, tehnoloogilise innovatsiooni kasutuselevõtu ja levitamise ning teadus- ja arendustegevuse kaudu – need on peamised tõukejõud tagamaks Euroopa majandusliku ja sotsiaalse süsteemi jätkusuutliku dünaamilise arengu.

1.8.

Seega seaks turumajandusliku staatuse andmine Hiinale tõsisesse ohtu selliste tööstuspiirkondade ja VKEde kohalike tootmissüsteemide olemasolu, kus tootmist ohustab Hiina kõlvatu konkurents. Sellest võib tekkida oht, et kaovad VKEde spetsialiseerunud tootmisvõimsused ja kõrgelt kvalifitseeritud oskustööliste töökohad, mis moodustavad Euroopa tootva tööstuse alustala.

1.9.

Komitee palub Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja nõukogul edendada rahvusvahelist õiglast konkurentsi kui viisi kaitsta aktiivselt neid töökohti ja Euroopa ühiskonna väärtusi ning suurendada sissetulekut ja jõukust Euroopa Liidus.

1.10.

Asjaomaste ELi töökohtade kaitsmine ning sellega seotud investeerimistegevus ei ole mõistlik mitte üksnes majanduslikult, vaid soodustab ka sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Tootmise ümberpaigutamine äärmiselt ressursi- ja energiatõhusatest Euroopa tootmiskohtadest Hiina söepõhisesse majandusse nurjaks meie ambitsioonikad püüdlused kliimamuutuse ja säästva arengu valdkonnas. Ka töötajate ja inimõiguste austamine on Hiinas jätkuvalt problemaatiline.

1.11.

Need kaitsemeetmed peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Lisaks tuleks nende raames tagada, et kolmandad pooled täidavad kokkuleppeid, ja võtta arvesse suurte kaubanduspartneritega, nt USAga, peetud läbirääkimisi. Tõhusad kaubanduse kaitsevahendid tagavad õiglase konkurentsi. Neid on vaja Euroopa tööstuse tuleviku tagamiseks ning selleks, et toetada eesmärki suurendada tööstuse osakaalu 20 %-ni SKPst.

1.12.

Kuni Hiina ei täida ELi viit kriteeriumi, mis on vajalikud turumajandusliku staatuse saamiseks, peaks komisjon kasutama Hiina importkaupa puudutavates dumpingu- ja subsiidiumidevastastes uurimistes mittestandardset metoodikat vastavalt sellele, mis jääb kehtima Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protokolli 15. jaost.

1.13.

Tööstuse hoidmine ELis on aluseks elujõulistele teadus- ja arendustegevuse võrgustikele, mis on hädavajalikud, et saavutada edasine majanduskasv ja leida lahendused meie suurtele ühiskondlikele probleemidele (vananemine, energia, kliima, tervishoid ja liikuvus).

1.14.

VKEdel ei ole ressursse, et algatada dumpinguvastaseid meetmeid või teha täiel määral koostööd Euroopa Komisjoniga tema uurimistegevuses. Komitee nõuab lihtsustatud lähenemisviisi sektoritele, kus VKEde osalus on märkimisväärne.

1.15.

Küsimuse strateegilist tähtsust tunnistades on käesolev arvamus komitee tegevuse algus ja mitte lõpp. Komitee kavandab jätkuvat tegevust ja soovitab luua komitee projekti turumajandusliku staatuse andmise kohta Hiinale, et võimaldada komiteel seda teemat jälgida kodanikuühiskonna nimel. Selle ülesande täitmiseks tuleks eraldada piisavad vahendid.

2.1.

WTO eeskirjade alusel võib riik kehtestada kolmandatest riikidest pärit toodetele lisaks tariifidele ka dumpinguvastased tollimaksud, kui uurimise käigus selgub, et need tooted tuuakse riiki omamaistest hindadest madalamate hindadega, kahjustades nii kohalikku tööstust. Kui Hiina ühines 2001. aasta detsembris WTOga, võimaldas ühinemiseks ettenähtud üleminekukord kohelda Hiinat dumpinguvastastes menetlustes mitteturumajandusliku riigina, kui Hiina ettevõtted ei suutnud tõendada, et nad tegutsevad kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega. Hiina praegune mitteturumajanduslik staatus pakub võimaluse kasutada dumpingumarginaali arvutamiseks võrdlusriigi, mitte omamaiseid hindu (mis on mitteturumajanduslikus süteemis riigi sekkumise tõttu sageli kunstlikult madalad). Mitteturumajandusliku riigi metoodika kasutamist kirjeldatakse Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaos, kuid sätte 15 punkti a alapunkt ii kaotab kehtivuse 2016. aasta detsembris. See aegumine kohustab Euroopa Komisjoni muutma metoodikat, mille alusel määratakse hindade võrreldavus dumpinguvastastes menetlustes.

2.2.

Käesolevas komitee arvamuses keskendutakse mõjule, mida turumajandusliku staatuse võimalik andmine Hiinale ning kaubanduse kaitsevahendite metoodika muutmine avaldab ELi tööstusele ja tööhõivele. See ole seotud õigusliku aruteluga, kuna komitee peab seda teemat äärmiselt oluliseks ELi tööstuse ja sellega seotud töökohtade seisukohalt.

2.3.

Euroopa Parlament kiitis suure häälteenamusega heaks resolutsiooni, milles kutsutakse üles kasutama mittestandardset metoodikat, mis on kooskõlas Hiina ühinemisprotokolliga, võimaldades samas tõhusalt luua vaba ja õiglase kaubanduse raamistiku.

3.1.

Majandusega seoses märgib komitee järgmist.

3.2.

Hiinas on viimase 15 aasta jooksul toimunud enneolematu majanduskasv, mis on muutnud ülemaailmset tööstus- ja kaubandusmaastikku. Hiina kasvumudeli alus on olnud investeerimistegevus, mis 2015. aastal moodustas Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel 46 % riigi SKPst. See näitaja ületab investeeringute osakaalu muudes arenenud majandustes, näiteks ELis (19 %) ja USAs (20 %).

3.3.

Muutuste ulatust ja kiirust on suuresti juhtinud riik. Komitee tunnistab, et Hiina ei ole ELi määratluse kohaselt turumajanduslik riik, ning väljaspool institutsiooni valitseb selles küsimuses üldine üksmeel. Maailmapank märgib oma aruandes, et riik on sekkunud ressursside jaotamisse ulatuslikult ja otseselt haldus- ja hinnakontrolli, tagatiste, krediidialaste suuniste, finantseerimisasutuste valdava omandiõiguse (1) ja õiguspoliitika kaudu.

3.4.

Arvukalt on näiteid liialduste kohta Hiina arengus. Riigis tarbiti aastatel 2011–2013 6,6 miljardit tonni tsementi, mis on rohkem, kui USA tarbis kogu 20. sajandi jooksul (4,4 miljardit). See tähendab, et kolme aasta jooksul on Hiina kasutanud sama palju tsementi, kui oli vajalik terve USA ülesehitamiseks sajandi jooksul. Lisaks ressursside ebatõhusale kasutamisele ehitati niisuguses koguses materjalide tootmiseks väga lühikese aja jooksul välja ülisuur tööstuslik võimsus.

3.5.

Hiina on alustanud oma mudeli muutmist suurema tarbimis- ja teenusekesksema majanduskasvu suunas. Majandus on silmitsi aeglustumisega, mis tähendab, et oluline osa Hiina rasketööstuse toodangust ei leia oma koduriigis tarbijaid.

3.6.

Euroopa Kaubanduskoda Hiinas annab teada, et märkimisväärne ülevõimsus on juba ilmnenud selliste toodete puhul nagu toorteras, alumiinium, tsement, kemikaalid, laevaehitus, rafineerimine, lehtklaas, paber ja papp. Hiina valitsus tunnistab seda ning on otsustanud vähendada toorterase tootmisvõimsust 2020. aastaks 100 miljoni tonni võrra 150 miljoni tonnini (2) ning söetootmist sama ajavahemiku jooksul 500 miljoni tonni võrra (3).

3.7.

Neist kavatsustest hoolimata on koguvõimsuse vähendamine pikaajaline ülesanne. Viimase kümne aasta jooksul suletud tehased on asendatud kaasaegsete, tootlikumate tehastega ning probleem on üksnes kasvanud. Kodumajapidamiste nõudlus vahetoodete järele ei asenda kunagi tööstuse oma.

3.8.

ELi jaoks oli selle probleemi lahendamine 1980. ja 1990. aastatel pikk ja keeruline protsess ning ka Hiina jaoks puudub kiire lahendus.

3.9.

Seega on ülevõimsuse ja vähese riigisisese nõudluse kombinatsioon viimas ületoodanguni, millele püütakse siis leida teed rahvusvahelistele turgudele.

3.10.

Komitee juhib tähelepanu Hiina eksporti käsitlevatele andmetele.

3.10.1.

WTO andmetel on Hiina 18 % osakaaluga suurim toodete eksportija maailmas. See osakaal on alates 2010. aastast kasvanud 20 %. 2014. aastal kasvas Hiina eksport 6 %, samal ajal kui ülejäänud maailmas kasvas see 3,5 %. Analüüsides ajavahemikku 2010–2014, oli kasv Hiinas 49 %, mis on kaks korda suurem kui ülejäänud maailma puhul.

3.10.2.

Hiina riikliku statistikaameti andmete kohaselt kasvas 2014. aastal kõige rohkem tsingi ja tsingisulamite (+2 360 %), puuvilla (+100 %), koksi (+82 %), dioodide ja muude pooljuhtide (+61 %) ning valtsitud terase eksport (+50 %). Alates 2010. aastast on puuvilla, valtsitud terase ning dioodide ja muude pooljuhtide eksport kahekordistunud, koksi, tsingi ja tsingisulamite müük lausa kolmekordistunud.

3.10.3.

Eeldatavalt jätkub selline ekspordi kasvu tendents järgmisel paaril aastal, sest prognoosid näitavad Hiina riigisisese nõudluse vähenemist. Kui Euroopa kaubanduse kaitsevahendid on oluliselt nõrgemad kui meie kaubanduspartneritel, võidakse praegu Hiinast Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriikidesse või Jaapanisse suunduv eksport suunata ELi.

3.10.4.

See ekspordipõhine kasvumudel on tekitanud ELi kaubandusbilansis ulatusliku 137 miljardi euro suuruse puudujäägi (2000. aastal oli puudujääk 48,8 miljardit eurot) ning ELi import Hiinast ületab kaks korda ekspordi Hiinasse.

3.10.5.

Just nimelt kõnealuses seoses on Hiina käivitanud algatuse „One Belt, One Road“, et parandada transporditaristut (raudtee, maanteed ja meretransport) Euraasia piirkonnas peamise eesmärgiga võimaldada oma ettevõtetele konkurentsieeskirjadevastastes tingimustes juurdepääsu algatusega hõlmatud Euraasia piirkonna turgudele ja kasutada neid müügiturgudena ületoodanguga sektorite jaoks. Turumajandusliku staatuse andmine kujutaks endast märkimisväärset ohtu algatusse „One Belt, One Road“ kaasatud ELi liikmesriikide Euroopa ettevõtetele.

3.11.

Andmed dumpingutavade kohta

3.11.1.

Hiina ekspordi järsk suurenemine on osaliselt saavutatud ebaausate tavadega, nagu näitavad arvukad WTO eeskirjade alusel algatatud dumpingumenetlused.

3.11.2.

Hiina on riik, mida dumpinguvastased meetmed kõige rohkem mõjutavad. Riigi osakaal kaubandusalastes uurimistes oli 34 % ja riigi suhtes on kehtestatud 667 meedet. Ainuüksi 2015. aastal kehtis või oli Hiina suhtes algatatud 76 dumpinguvastast meedet.

3.11.3.

67 % Hiina vastu võetud dumpinguvastastest meetmetest oli seotud selliste tööstusharudega nagu tekstiil ja rõivad, keraamika ja klaas, mitteväärismetallid, plast, masinad ja elektriseadmed ning naftakeemiasaadused. Möödunud aastal oli 79 % Hiina suhtes rakendatud meetmetest suunatud nendele sektoritele.

3.11.4.

Euroopa Liit on 15,8 % kogumahuga üks maailmakaubanduse kõige aktiivsemaid osalisi, kuid piirkonna suhtes on võetud üksnes 133 dumpinguvastast meedet. See moodustab 7 % kogu maailma juhtumitest. Seevastu on Hiina suhtes kehtestatud 47 % meetmetest ja ainuüksi 2015. aastal karistati riiki kolmel juhul.

4.1.1.

Teoreetiliselt avaldaks Hiina turumajanduslik staatus ELi heaolule negatiivset mõju. Kaubanduse liberaliseerimine on ELi jaoks ülioluline. Sellel on positiivne võrgumõju, kuigi alati on sektoreid, mis satuvad seetõttu halvemasse olukorda.

4.1.2.

Siinkohal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole läbirääkimisprotsessiga, kus tõkked kaotatakse mõlemapoolselt. Hiina ei annaks midagi vastu, samal ajal kui EL piiraks ühepoolselt oma võimet tasakaalustada konkurentsimoonutust, mis on tingitud Hiina keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse antavast ebaausast toetusest.

4.1.3.

Komitee märgib, et tööstussektori töökohti on juba välismaale üle viidud. Ajavahemikul 2000–2014 kaotas Euroopa tööstus 6,7 miljonit töötajat, mis on 12 % esialgsest 56,3 miljonist. Sama ajavahemiku jooksul kasvas impordimahu indeks 144 %. EList väiksema tööstussektoriga USAs tehtud uuringud näitavad, et ajavahemikus 1999–2011 kadus Hiina impordi kasvava sissetungi tõttu tööstuses ligikaudu 985 000 töökohta (4).

4.1.4.

Töökohti ei kaotatud mitte üksnes põhitööstuses, vaid ka innovatsiooniga seotud valdkondades. Tipptasemel mobiiltelefonitööstus on kadunud. Meie tuleviku seisukohalt üliolulises tööstusvaldkonnas, nagu päikesepaneelid, taotles 2010.–2012. aastal 34 tootjat enda maksejõuetuks tunnistamist, kaks lõpetasid tegutsemise päikeseenergiaäris, viis lõpetasid tootmise täielikult või osaliselt ja kolm võtsid üle Hiina investorid (5).

4.1.5.

Eriti on ohus sektorid, millel on Hiina viisaastakukavades strateegiline tähtsus: alumiinium, jalgrattad, keraamika, klaas, mootorsõidukite osad, paber ja teras.

4.1.6.

Mitmesugused institutsioonid on teinud mõjuhindamisi. Euroopa Komisjon on tellinud uuringu, kuid seda ei ole avaldatud, mistõttu ei saa komitee analüüsida Euroopa Komisjoni seisukohta selles pakilises küsimuses.

4.1.7.

Economic Policy Institute’i hinnangul jääb ELis ohus olevate töökohtade arv vahemikku 1,7–3,5 miljonit. See hinnang põhineb sisend-väljundmudelil, milles võetakse arvesse otseseid kaotusi (tööstusharud, mida mõjutab vahetult impordi kasv), kaudseid kaotusi (vahetult mõjutatud sektorite tarniv ja töötlev tööstus) ja ka taaskulutamisega seotud kaotusi (mis tulenevad kodumajapidamiste vähenenud tuludest ja kuludest). Uuringu peamine puudus on asjaolu, et selles võetakse arvesse Hiina igasuguse impordi mõju, isegi sektorites, mida see mingil moel ei mõjuta.

4.1.8.

Kui arvestataks üksnes dumpinguvastaste meetmetega seotud tööstusharusid, jääks otsene ja kaudne töökohtade kaotus vahemikku 0,5–0,9 miljonit. Aruande kohaselt on dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu suhtes haavatava tööstuse loodud kogu otsene tööhõive 2,7 miljonit.

4.1.9.

Uuringus ei arvutata taaskulutamise mõju neis sektorites eraldi. Uuringust nähtub, et dumpinguvastaste meetmetega seotud tööstusharudes ohus olevad töökohad moodustavad 60 % töötleva tööstuse töökohtadest. Kui sama osakaal kehtiks kaudse ja taaskulutamise mõju puhul, jääks töökohtade kaotus vahemikku 1,1–2,1 miljonit.

4.1.10.

Teine aruanne kajastab Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriikide terasetootjate ühenduste tellitud kolme uuringut võimaliku majandusliku mõju kohta, mida avaldab nendele riikidele turumajandusliku staatuse andmine Hiinale. Aruandes jõutakse järeldusele, et kui kõik kolm Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriiki annaksid Hiinale turumajandusliku staatuse, väheneks tööjõunõudlus vahemikus 15–32 miljardit dollarit, enamik sellest USAs. See tähendab töökohtade vähenemist hinnanguliselt 0,4–0,6 miljoni võrra.

4.1.11.

Mõlemad uuringud põhinevad üldistel makromajanduslikel tasakaalumudelitel. Komitee arvab aga, et kui sedalaadi uuringud tehtaks majanduspiirkondade, näiteks ELi ja Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriikide kohta eraldi, tooks ühepoolne turumajandusliku staatuse andmine Hiinale peaaegu kindlasti kaasa otsese heaolu kaotuse vähemalt sadade tuhandete töökohtade kaotuse näol. Tõenäoliselt peaks ligikaudu miljon inimest leidma elatise teenimiseks teistsuguse viisi.

4.1.12.

Nende kaotuste esinemise tõenäosuse hindamiseks juhib komitee tähelepanu mitmele olulisele tagajärjele.

4.1.13.

Geograafia osas kordab komitee, et tõenäoliselt kaotatavad töökohad ei ole geograafiliselt ühtlaselt jaotunud. Töökohtade kaotuse koondumine kindlatesse piirkondadesse võib tekitada neis paikades kriitilisi olukordi, samal ajal kui muud ELi piirkonnad ei pruugi rängalt kannatada. Kõige enam mõjutatud riigid võivad kaotada kuni 2,7 % oma tööjõust.

4.1.14.

Paljudel juhtudel on need töökohad seotud suurte tööstusrajatistega, mis on tihedas seoses majandus- ja tööstusstruktuuriga. Hiljuti olime tunnistajaks märkimisväärsele töökohtade kaotusele sellistes sektorites nagu terasetootmine, kus mitmed tuhanded töökohad sõltuvad ühestainsast ettevõttest. Sellel on olnud drastiline sotsiaalne mõju kohapealsetele kogukondadele.

4.1.15.

Komitee rõhutab ka tööstusvaldkonna töökohtade kvaliteeti: töötleva tööstuse töökohad on keskmiselt stabiilsemad ja paremini tasustatud kui muude majandussektorite töökohad. Euroopa Komisjon juhtis 2014. aastal tähelepanu asjaolule, (6) et tootmissektori töötajate igakuised sissetulekud on ELi üldisest keskmisest 5 % suuremad. USAs on nädalapalk tootmissektoris 8 % suurem kui muude sektorite töökohtadel. Need suuremad sissetulekud tulenevad suuremast tootlikkusest.

4.1.16.

Tööstus pakub kvaliteetseid töökohti oskus- ja madalama kvalifikatsiooniga töötajatele, kel oleks väga keeruline leida samade töötingimustega alternatiivset tööd. Sellisena suurendab tööstuse rolli vähenemine ebavõrdsust meie ühiskonnas.

4.1.17.

Eurofoundi töötingimuste uuringu andmetel on osalise tööajaga töötamine tootmissektoris oluliselt vähem levinud (12 %) kui ELi 28 liikmesriigis keskmiselt (24 %). Samuti on tööaeg tootmissektoris enamasti regulaarsem ja ebatüüpilist tööaega esineb oluliselt vähem kui ELi majanduses tervikuna (7).

4.1.18.

Komitee tahaks ka vältida teadmiste ökosüsteemi kahjustamise ohtu: tootmine on kaugelt suurima teadus- ja arendustegevuse vajadusega sektor ning kasvab suundumus hankida teadus- ja arendustegevust innovatsioonile keskendunud teenuseid osutavatelt ettevõtetelt (8). Vastavalt ECSIP Consortiumi uuringule ulatub ELis toodetud kaupade keskmine teenussisu ligikaudu 40 %-ni valmistatud lõpptoodete koguväärtusest. Suurem osa neist teenustest on turustamisteenused (15 %), transpordi- ja kommunikatsiooniteenused (8 %) ning äriteenused, mis ulatuvad ELi liikmesriikides vähem kui 10 %-st lausa 20 %-ni ja üle selle. See viimane kategooria hõlmab selliseid teenuseid nagu teadus- ja arendustegevus, reklaam ja turu-uuringud, projekteerimistegevus ja IKT teenused.

4.1.19.

Komitee on juba koostanud arvamusi selle kohta, kui oluline on edendada intellektuaalomandit puudutavaid rangemaid regulatiivseid standardeid, kuna mõnes riigis neid ei järgita. ELi kaubanduspoliitika kavandamisel ei tohiks seda unustada.

4.2.1.

Hiinale ühepoolselt turumajandusliku staatuse andmise mõju hinnangus tuleb arvesse võtta võimalikku kasu muudes sektorites, eriti selliste toodete tarbijate jaoks, millel on Hiinas tugev tootmistegevus või mille tootmist kavatseb Hiina tugevdada.

4.2.2.

Paljud seni mõjutatud tööstussektorid on vahetoodete, st lõpptoodeteks muudetavate ja kombineeritavate kaupade tootjad.

4.2.3.

Ülemaailmne tööstustootmine ei ole veel jõudnud finantskriisieelsele tasemele. Seega on olemas suurel määral üleliigset tööstusvõimsust ning dumpinguvastaste meetmete objektiks olevate Hiina toodete tarbijad saaksid hankida oma kaupu kolmandatest riikidest ilma konkurentsivõime märkimisväärse kaotuseta.

4.2.4.

Kui Hiinal lubatakse kasvatada oma turuosa ebaausalt ja luua oligopoolne eelis, kasutab riik seda kahtlemata hiljem selleks, et hindu uuesti tõsta, mistõttu kannatab ELi tarbiv tööstus. Hiina tegutseb juba praegu sel viisil, et edendada oma kohalikku tööstust. Euroopa Parlament (9) esitab tõendid meetmete kohta, millega piiratakse loodusvaradega kauplemist, mis võib olla vastuolus WTO eeskirjadega. 2009. aastal kehtestas Hiina oma haruldaste muldmetallide arengukava aastateks 2009–2015, kehtestades ekspordikvoodiks 35 000 tonni aastas. Järgnenud aastal Hiina haruldaste muldmetallide hinnad kolmekordistusid. Teise näite võib tuua elektroonikaturult, kus Hiina maksustab tooteosade eksporti kõrgemalt kui valmistooteid, et kaitsta seadmete kokkupanekut kohapeal.

4.2.5.

Neist näidetest selgub, et Hiina poliitikaga edendatakse suuremat lisaväärtust pakkuvat tööstust. Kui puuduks võimalus algatada dumpinguvastaseid menetlusi, puutuksid kõlvatu konkurentsiga lõpuks kokku ka sellised sektorid nagu seadmete tootmine või autotööstus. Hiina on tuntud ka oma intellektuaalomandiõiguste rikkumiste poolest, nii et isegi patentidest ei oleks abi, et hoida innovatiivseid tööstusi ELi territooriumil.

4.2.6.

Innovatsioonile avalduva negatiivse mõju tõttu kahjustaks Hiinale turumajandusliku staatuse andmine pikaajalises plaanis ka kogu tööstuslikku väärtusahelat. ELis laialt levinud arvamuse kohaselt on innovatsioon ainus viis, kuidas meie ühiskond saab konkureerida pelgalt kuludele keskenduvate konkurentidega. Innovatsiooni ei edendata aga enam isoleeritud laborites. KPMG uuringus tehti hoopis kindlaks, et 85 % ülemaailmsest metallitööstusest pärit vastanutest leiab, et nende organisatsiooni innovatsiooni tulevikku kujundavad partnerlussuhted. Enam kui kolmveerand ütles, et tegeleb juba tarnijaid ja tarbijaid hõlmavate koostööpõhisemate ärimudelitega. Seepärast on võimatu ette kujutada, et tulevased innovatiivsed tööstussektorid ei kuulu teadmusvõrgustikesse.

4.3.1.

Pikaajalises plaanis ja üksikute sektorite arengust sõltumata kasvab jõukus ELis jätkusuutlikul viisil üksnes netotulu kindla arengu kaudu. Komisjoni praegustes poliitikameetmetes, millega soodustatakse töökohti ja investeeringuid, tunnistatakse seda tõsiasja ja seda tuleks asjaomase küsimuse lahendamiseks tehtavates otsustes arvesse võtta.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/20

Raportöör:

Lutz RIBBE

Kaasraportöör:

Isabel CAÑO AGUILAR

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP 21) otsuseid ja näeb nendes olulist pöördepunkti mõjusas kliimamuutustevastases võitluses.

1.2.

Ent seejuures on kaks suurt probleemi: ühelt poolt ei ole liikmesriikide kavatsetavad riiklikult kindlaksmääratud panused heitkoguste vähendamiseks kooskõlas Pariisi konverentsi tulemustega. Teisalt ei tunnustata – mõningatele väikestele edusammudele vaatamata – piisavalt kodanikuühiskonna tähtsust.

1.3.

Täna seisavad kodanikuühiskonna osalejad silmitsi suurte takistustega, kui nad soovivad algatada ja ellu viia kliimamuutustevastaseid meetmeid. See tuleneb eelkõige asjaolust, et poliitikakujundajad ei teadvusta endale, kui suur on kodanikuühiskonna tegevuse potentsiaal kliimamuutustevastases võitluses. Poliitikakujundajad ei tunne endiselt piisavalt huvi selle vastu, milliseid kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiaid kodanikuühiskonna osalejad kavandavad, millised on nende vajadused ja millist toetust nad vajavad. Regulatiivsed nõuded isegi takistavad mõnikord süstemaatiliselt kodanikuühiskonna kliimameetmeid.

1.4.

Lisaks ei ole kodanikuühiskonna osalejatel liigagi tihti tegevusraamistikku, mis võimaldaks neil ellu viia alt ülespoole suunatud kliimameetmete plaane. Üks põhjus on ka see, et nad ei suuda ise oma projekte rahastada, kuigi tegelikult peaks nende käsutuses olema piisavalt investeerimisvahendeid.

1.5.

Seetõttu teeb komitee ettepaneku luua vahetuks vastuseks Pariisis vastuvõetud otsustele koalitsioon poliitikakujundajate, haldustasandi ja kodanikuühiskonna vahel. Koalitsiooni ülesanne peab olema minimeerida kodanikuühiskonna kliimameetmete ees seisvaid tõkkeid järgmiselt:

1.6.

Koalitsiooni tegevus peab toimuma erinevatel poliitilistel tasanditel. Põhimõtteliselt on eesmärk täita viis ülesannet:

1.7.

Nende viie ülesande täitmiseks on vaja struktureeritud, aga avatud dialoogi koalitsioonis, mis peab selles mõttes kujutama endast arutelufoorumit. Seetõttu on oluline, et osavõtjad peegeldaksid kodanikuühiskonna heterogeensust ja arendaksid välja avatuse, loovuse ja koostöö kultuuri. Arutelufoorumi raames tuleks tagada, et väljatöötatav poliitiline raamistik toetab tõepoolest kodanikuühiskonna kliimameetmeid.

1.8.

Et koalitsioon saaks oma ülesandeid täita, on vaja haldusalast tuge, mille abil

1.9.

Poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna koalitsiooni abil tuleb saavutada veel üks eesmärk, mida komitee toetab: vaja on muuta õiglaselt tööelu jätkusuutlikumaks ja selles protsessis peaksid süsteemselt osalema ametiühingud ja töötajaorganisatsioonid.

2.1.

Pariisis toimunud COP 21 tulemused kujutavad endast olulist pöördepunkti kliimaläbirääkimistes, sest see on esimene rahvusvahelise õiguse kohaselt siduv kokkulepe, mille raames eranditult kõik osalevad riigid võtavad endale kohustuse tegeleda aktiivselt ohtlikuks tunnistatud kliimamuutustega.

2.2.

Rahvusvaheline üldsus on võtnud endale ühiselt kohustuse hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 oC – võimalusel isegi alla 1,5 oC.

2.3.

Kokkulepe sisaldab veel ühte olulist ja konkreetset tegevuseesmärki, nimelt soovitakse sajandi teises pooles saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside heite neutraalsus.

2.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt nende tulemuste üle, (1) kuid näeb siin siiski ka kahte suurt probleemi.

2.4.1.

Esiteks ei ole liikmesriikide esitatud kavatsetavad riiklikult kindlaksmääratud panused kooskõlas konventsiooniosaliste konverentsi tulemustega: nende elluviimisel ei oleks ülemaailmne temperatuuri tõus mitte 2 oC, vaid võimaldaks sellel tõusta 2,5 oC-ni ja võib-olla koguni üle 3 oC.

2.4.2.

Teiseks ei teadvustata piisavalt kodanikuühiskonna tähtsust. Läbipaistvuse ja kaasamise osas on küll saavutatud teatud edusamme, kuid kodanikuühiskonna tegelikust rollist kliimamuutuste poliitikas ei ole veel piisavalt aru saadud: Pariisi kokkuleppe tulemuste elluviimine ja neile reaalse kuju andmine ei ole mitte konventsiooniosaliste konverentsi läbirääkijate, vaid kodanikuühiskonna ülesanne.

2.5.

Strateegiat, milles COP 21 otsuste elluviimise strateegilise partnerina kasutataks kodanikuühiskonda, ei ole aga olemas või ei ole see selgesti äratuntav. See kehtib ka Euroopa Liidu tasandi kohta. Seetõttu peab ELi kliimamuutuste poliitika saama nn kliimadiplomaatia kõrvale ka teise samba. Selle samba raames tuleb pöörata tähelepanu kodanikuühiskonna tähtsuse ja rolli mõistmisele ja tugevdamisele ning keskenduda meetmetele, mis võimaldaksid väga erinevatel kodanikuühiskonna osalejatel lihtsamini koostada ja rakendada kliimamuutusi käsitlevaid strateegiaid nende eluvaldkonnas.

2.6.

Kliimamuutuste poliitikat ei saa ega tohi ette kirjutada üksnes „ülaltpoolt“, poliitika on edukas ainult siis, kui selle aluseks on enamiku ettevõtjate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanike ulatuslik toetus ja aktiivne osalemine. Seega tuleb seda poliitikat esmajärjekorras rakendada alt ülespoole, sest muidu on see nurjumisele määratud.

2.7.

Säästva arengu ja kliimamuutuste poliitikas saavutati varem tõepoolest suuri edusamme just seetõttu, et kodanikuühiskonna esindajad – kelle hulka tuleb riigi kodanikena selgelt lugeda ka n-ö tavalised inimesed – ei piirdunud vaid poliitilistele nõuetele reageerimisega ega pidanud ennast pelgalt rakendamise vahendiks. Pigem olid just nemad muutuste eestvedajad ja aktiivsed tegutsejad, kes saavutasid seeläbi – neile antud võimaluste piires – olulisi edusamme ning avaldasid poliitilist survet. See kehtib nii tehnoloogilises kui ka majanduslikus, kuid ennekõike ühiskondlikus plaanis (mis puudutab nende tehnoloogiate ühiskondlikku omaksvõttu, eelkõige aga muutuste süvalaiendamist, st sotsiaalset õppimist ja kogukonnalt õppimist).

2.8.

Samal ajal kui näiteks senine, kliimamuutuste eest kaasvastutav energiatootmine ja -poliitika oli enamasti suunatud lõplikele energiaallikatele ning suurtele, väheste osalejatega kesksetele struktuuridele ning kodanikuühiskond toimis ainuüksi „tarbijana“, toimub keskkonnahoidlik tegutsemine tulevikus märksa detsentraliseeritumalt ning eeldab kõigi osalemist. Valmisolek selleks on kahtlemata olemas ning seda tuleb järjekindlalt kasutada ja edendada.

2.9.

Juba täna täheldatavas kodanikuühiskonna tegevuses peitub tohutu varjatud innovatsioonipotentsiaal, mis tuleneb linnade ja omavalitsusüksuste, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, suurettevõtete ja ametiühingute ning eraisikute (üksikisikud, põllumajandustootjad, ühistud, VKEd jt) mõtteviisist, mõjust ja tegevusest.

2.10.

Selline tegevus ei ole praegu väga sageli seotud mõne organisatsiooniga ja on väga selgelt projektipõhine. Sellest tulenebki kirjeldatud tegevuse eriline ühiskondlik dünaamika. Samas tähendab see ka seda, et kui algatused ebaõnnestuvad, peavad osalejad ise kandma kõik nurjumisega kaasnevad kulud. Siin ei ole küsimus vaid rahalistes riskides, sest kodanikuühiskonna tegevus nõuab raha kõrval ka motivatsiooni ja pühendumist, ja võtab aega. Seega peab see ennast ära tasuma (ja seda mitte ainult majanduslikus mõttes) ja ebaõnnestumise risk peab olema hallatav. Siin tuleb ELi ja riikliku poliitika abil luua kodanikuühiskonna tegevusele võimalikult ulatuslik ja avatud raamistik.

2.11.

Euroopa Liidus on küll juba arvukalt edukaid näiteid, mis tõestavad, kui oluline ja mõjus on kodanikuühiskonna osalemine kliimamuutustealases tegevuses, kuid neid näiteid ei koguta ega hinnata kusagil järjepidevalt. Ei toimu arutelusid selle üle, mida on võimalik nendest paljudest eri algatustest poliitiliselt õppida või millised tõkked tuleb kõrvaldada, et need algatused veel edukamaks muuta ja neid levitada, ega selle üle, millistel põhjustel need ebaõnnestuvad.

2.12.

Lisaks puuduvad stimuleerivad süsteemid, mis võimaldavad investeeritud kapitali refinantseerida. Samuti ei ole mehhanisme, millega saata soovitud signaal suurte tööstusettevõtete kõrval ka teistele valitsusvälistele osalejatele. Pigem võib praegu Euroopas märgata isegi vastupidist suundumust: asjaomaste algatuste elluviimist raskendavad sageli veelgi – või muudavad selle päris võimatuks – valed poliitilised suunised. Niisiis puudub kodanikuühiskonna osalejatel paljudel juhtudel igasugune (!) tegevusraamistik kliimakontseptsioonide koostamiseks – ja veelgi enam realiseerimiseks – neil ei ole võimalik oma ideid ellu viia. Mõnikord tuleneb see lihtsalt halduslik–õigusliku raamistiku puudulikkusest, mõnikord ei leia nad oma projektidele rahastamisvahendeid. Mõnel muul juhul osutub ületamatuks takistuseks asjaolu, et fossiilsete energiaallikate väliskulusid ei ole endiselt täiel määral hindadesse sisestatud (2) ja seega ei ole süsinikul – vastupidistele väidetele vaatamata – nö õiget hinda.

2.13.

Liiga sageli räägitakse ambitsioonika kliimamuutuste poliitika puhul „kaotajatest“ ja sama tihti jäetakse mulje, et kliimameetmed tähendavad esmajoones millestki loobumist. Loomulikult tuleb piisavalt tegeleda ja arvestada probleemidega, mida üleminek suuresti süsinikuvabale majandusele endaga kaasa toob. Samas tuleb aga vähemalt sama jõuliselt rõhutada selle positiivseid aspekte, et luua ühiskonnas muutusi toetav meelsus. Hiljemalt viimaste aastate tehnoloogilised ja majanduslikud edusammud (näiteks energia tootmine taastuvatest energiaallikatest, energia salvestamine, eelkõige aga digitaalsed rakendused, mis võimaldavad ressursse kasutada oluliselt tõhusamalt ja arukamalt) õigustavad seda meelsust.

2.14.

Euroopa tehniline ja majanduslik olukord on praegu selline, et kliima- ja säästva arengu meetmed võivad olla kasulikud kõigile. Euroopa energialiit rajaneb just sellel mõtteviisil. Selle eelduseks on, et poliitika toetab asjaomaseid algatusi või vähemasti võimaldab neid ellu viia ega püüa neid takistada sellepärast, et need seavad olemasolevad struktuurid kahtluse alla. Seda üldjuhul kergesti kättesaadavat potentsiaali kliimameetmetega seotud muudatuste ja edusammude tegemiseks ei kasutata aga kaugeltki täielikult ära.

3.1.

Me vajame uut mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi. Komitee teeb ettepaneku luua kodanikuühiskonna osalejate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning riiklikul ja Euroopa tasandil vastutavate poliitiliste ja haldusstruktuuride ambitsioonikas koalitsioon.

3.2.

Koalitsioon peab:

3.3.

Nii saab koalitsioon kui mitmetasandilise valitsemise suurepärane näide aidata kaasa kogu ühiskonna kliimamuutustega seotud kohustuse edukale täitmisele.

3.4.

COP 21 eesmärgid on selged ning Euroopa Ülemkogu on esitanud kaugeleulatuva visiooni vähese CO2-heitega ressursitõhusast Euroopast. Selle kohaselt paisatakse 2050. aastal õhku 80–95 % vähem kasvuhoonegaase kui praegu. See avaldab väga olulist mõju iga Euroopa kodaniku, ettevõtte ja selle töötaja igapäevaelule.

3.5.

Komitee märkis juba oma säästva arengu teemalises ettevalmistavas arvamuses, (3) kui oluline on võtta eriti tõsiselt just neid igapäevaelu mõjutavate otsustavate poliitiliste muudatustega seotud küsimusi.

3.6.

Riskile, et säästvat arengut nähakse ohu ja mitte tulevikuvõimalusena, saab vastu astuda lihtsa sõnumiga: kliimameetmed toovad kaasa muudatusi, kuid igal ühiskonnaliikmel on võimalus kas üksi või koos teistega neid muudatusi aktiivselt kujundada ja teha seda viisil, mis toob kasu nii kliimale kui ka parandab elamistingimusi kohapeal.

3.7.

See sõnum tuleb suunata nii neile, keda vältimatud „negatiivsed“ muudatused vahetult mõjutavad (nt kogu fossiilkütuste sektor), kui ka neile ühiskonnaliikmetele, kes on valmis tegutsema ja kes võivad olla teistele eeskujuks, aidates valla päästa ja aktiveerida nende olemasoleva positiivse potentsiaali.

3.8.

Meie kodanikuühiskond on väga heterogeenne. Seda võib täheldada kliimameetmete osas: see, mis on ühele osalejale kergesti võimalik, on teise jaoks vaid vaevu elluviidav. Seda erinevust tuleb võtta tõsiselt ning seda mitmekesisust tuleb mõista ja kasutada kui võimalust.

3.9.

Põhimõtteliselt on vaja kliimamuutustealane tegevus konkreetsemaks muuta. Siin jääb vajaka ka teadmistest. On tehtud küll palju juhtumiuuringuid, kuid puudub süsteem, mis võimaldaks neid eristada näiteks osalejate kategooriate alusel. See näib vajalik seetõttu, et eri osalejate erinevad ressursid tähendavad ka täiesti erinevaid tegutsemisstrateegiaid. Näiteks võib tuua:

3.10.

Sellest näitlikust loetelust nähtub, et kodanikuühiskonna osalejate ressursid on väga erinevad, ent nende tegevuse loogika on alati ühesugune. Nad kasutavad oma sisemisi, materiaalseid, rahalisi ja ajalisi ressursse vaid juhul, kui nad näevad reaalset võimalust saada oma tegevusele vahetut vastukaja. See omakorda tähendab ka seda, et seal, kus positiivset tulemust ei ole võimalik saavutada, on oht tegevusetuseks või koguni vastuseisuks (nt uute investeerimisprojektide suhtes).

3.11.

Need näited ilmestavad ka seda, et tegutsemisstrateegiaid, mida pakuvad kogu Euroopas välja ja rakendavad peamiselt valitsusvälised osalejad, on väga palju ja need on sama mitmekesised kui kodanikuühiskond ise.

3.12.

Oleks täiesti vale, kui poliitikud näeksid kodanikuühiskonna osalejatele ülalt allapoole suunatud lähenemisviisi raames ette vaid ühe poliitiliselt määratletud rolli.

3.13.

Eelseisva muudatuse juures tuleb erilist tähelepanu pöörata sotsiaalse kindlustunde säilitamisele. Alt ülespoole suunatud kliimameetmetega mõeldakse küll seda, et üksikute osalejate eraalgatused muutuvad tähtsamaks ja annavad olulisi majanduslikke impulsse, kuid see ei tohi toimuda sotsiaalse kindlustunde arvelt.

3.14.

Seetõttu on oluline, et alt ülespoole tegutsevad kliimamuutuste vastu võitlejad jääksid solidaarse ühiskonna osaks. Teatud juhtudel tähendab see, et tuleb uuesti määratleda solidaarse ühiskonna struktuur ja see, kes millise panuse sellesse annab. See on vajalik juba ainuüksi seetõttu, kuna seni olid fossiilsete toorainete põletamine ja realiseerimine sotsiaalse heaoluriigi olulised alustalad. Sellest loobumine ja liikumine suuresti süsinikuvaba majanduse suunas ei tohi toimuda ELis saavutatud sotsiaalpoliitiliste standardite ja heaolu arvelt. Sellele peab poliitikakujundajate, haldustasandi ja kodanikuühiskonna koalitsioon erilist tähelepanu pöörama – veelgi enam – selle põhjal tuleb välja töötada täiesti uued strateegiad.

Näiteks:

3.15.

Taastuvatest energiaallikatest saab detsentraalselt energiat toota juba nii odavalt, et koos energiatõhususe meetmetega saaks see lahendada isegi (sotsiaalse) kütteostuvõimetuse probleemi. Poliitika abil tuleks aga tagada asjaomastele ettevõtmistele hea õigusraamistik ja juurdepääs investeerimiskapitalile.

3.16.

Kodanikuühiskonna tegevus kliimamuutuste vastu võitlemisel on enamasti suunatud kohalikule või piirkondlikule tasandile. Konventsiooniosaliste konverentsi läbirääkimised ja paljud poliitilised arutelud leiavad aga aset globaalsel tasandil. Põhimõte „mõtle globaalsel, tegutse kohalikul tasandil“ ei kehti aga mitte kusagil mujal paremini kui kliimamuutustega seotud tegevuses. Kodanikuühiskonna tegevuse mõju ei tohi globaalses ruumis ära kaduda. Seda peab olema võimalik tunda, kogeda ja tajuda vahetult, st tegevuse toimumispaigas.

3.17.

Euroopa poliitikat tuleb aga sellest tulenevalt ümber kujundada ja edasi arendada: näiteks Kyoto protokolli ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi põhimõtetega ei ole kohalikes algatustes kuigi palju peale hakata. See on põhimõtteline probleem: kodanikuühiskonna osalejate tegevus leiab korrapäraselt aset kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kuid selle raamtingimused pannakse peaasjalikult paika riigi või Euroopa tasandil. Komitee märgib murega, et nende tasandite vahel on lõhe.

3.18.

Kodanikuühiskonna aktiivne tegevus kliimamuutuste vastu võitlemisel kui Euroopa kliimamuutuste poliitika teine tugisammas peab avaldama konkreetset mõju kohapeal, vastasel juhul ei tegutse kodanikuühiskonna osalejad üldse.

3.19.

Tähtsat osa täidavad piirkonnad, linnad ja omavalitsusüksused. Komitee avaldab tunnustust siin juba käivitatud mitmekesistele algatustele, mis on mõeldud selle tegevuse koordineerimiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks kliima- ja territoriaalküsimuste teemaline maailma tippkohtumine, linnapeade pakt, võrgustik ICLEI jt. Paljudel juhtudel on tegemist algatustega, millele on nüüdseks võimalik saada erinevaid riiklikke toetusi.

3.20.

Regionaalareng ja kliimat säästev energiapoliitika võiksid teineteist hästi täiendada, kui elektrit toodetaks detsentraalselt kohalike ja piirkondlike struktuuride abil, mis tähendab, et tuule, päikese ja biomassi kasutamisest saadav lisaväärtus loodaks kohapeal. Osalejate mitmekesistamine on seega mõttekas, kuid mitte üheski ELi ametlikus dokumendis ei ole seda võimalikku strateegilist seost seni piisavalt käsitletud.

3.21.

See on hea näide sellest, et Euroopa Liit ei kasuta kodanikuühiskonna potentsiaali piisavalt põhjalikult ära. Nii nähakse ka linnapeade pakti esmajoones ELi seatud eesmärkide rakendamise toetajana. Samal ajal ei hinnata piisavalt ega kasutata süstemaatiliselt pakti rolli uute poliitiliste algatuste hoogustajana.

4.1.

Koalitsiooni tegevuse keskmes on viis järgmist ülesannet.

4.1.1.

Esiteks on vaja paremini mõista, millist kliimaalast tegevust kavandavad ja soovivad eri rollides kodanikuühiskonna osalejad ellu viia.

4.1.2.

Teiseks tuleb määratleda ja kõrvaldada struktuursed probleemid ja tõkked, mis takistavad selle edukat elluviimist. Sellest tulenevalt on poliitikakujundajate ülesanne kõrvaldada bürokraatlikud tõkked ja keerulised menetlused, mis tingivad kodanikuühiskonna osalejate mittetegutsemise või raskendavad nende tegevust märkimisväärselt. Teatisega „Uued võimalused energiatarbijatele“ astus komisjon esimese sammu selles suunas (4). Sellest ei piisa aga kaugeltki muu hulgas sellepärast, et tootva tarbija mõistet tõlgendatakse liiga kitsalt (5).

4.1.3.

Kolmandaks tuleb veelgi paremini tutvustada edukaid näiteid.

4.1.4.

Neljandaks tuleb määratleda otsustavad edutingimused ja -tegurid.

4.1.5.

Viiendaks tuleb koostada poliitikaraamistik, mis aitab luua vajalikud tegutsemistingimused, et kodanikuühiskonna osalejad saaksid kavandada ja rakendada kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiaid. Tegevusraamistiku loomist võib pidada mitmetasandilise valitsemise ülesandeks, sest Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitiliste otsuselangetajate ühtne arusaam on tegevusraamistiku rakendamiseks sama vajalik kui nende koordineeritud tegevus.

4.2.

Ülesannete täitmine nõuab täiendavat haldusalast tuge, et poliitikakujundajate, haldustasandi ja kodanikuühiskonna koalitsiooni arutelude aluseks võiksid olla järgmised meetmed:

4.3.

Poliitikakujundajate ja haldustasandi roll saab olema koalitsiooni tegevuse koordineerimine (vajadusel koos Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega), esile toodud takistustega tegelemine ja nende võimalikult ulatuslik kõrvaldamine või vähemalt selgete vastuste andmine küsimusele, miks nad arvavad, et teatud algatusi ei peaks ellu viima.

4.4.

Ainult juhul, kui on olemas tegevusraamistik, milles väärtustatakse kodanikuühiskonna osalejate mitmekesist rolli, tunnustatakse ressursside erinevat jaotumist, võetakse arvesse edutegureid ja luuakse positiivsed raamtingimused, leiavad kodanikuühiskonna osalejad juurdepääsu kapitalile ja teistele investeerimisvahenditele. See on jätkuvalt oluline ja praktiline probleem, mida võetakse poliitikas liiga vähe arvesse. Sest Pariisi kokkuleppel on suur rahaline mõju, mis ei piirdu kaugeltki Rohelise Kliimafondi iga-aastaste 100 miljardi USA dollari suuruste vahenditega.

4.5.

Iseäranis väikesed, kohalikud pangad ja teised võlausaldajad annavad kodanikuühiskonna kliimamuutuste vastu võitlemise algatustele laenu vaid siis, kui refinantseerimine on suhteliselt kindel. Ka selle tingimuse – kodanikuühiskonna osalejate kliimaalaste investeeringute madala riskiga refinantseerimine – peab täitma poliitiline raamistik.

4.6.

Tegevusraamistikuga tuleb luua pikaajaline planeerimis- ja investeerimiskindlus. Vajaliku kaasamise seisukohast ei ole miski kahjulikum kui pidevatest poliitilistest suunamuutustest tulenev ebakindlus.

4.7.

Kohaliku mõjuga projektidesse investeerimiseks on vajalikud alternatiivsed investeerimisviisid, mille võimalusi ja ohte saavad kodanikuühiskonna osalejad enda seisukohast ise hinnata ja juhtida – näiteks ühistu liikmena. Kui üldsus mõistab, et investeeringud jõuavad nendeni ega kao finantsasutuste ja suurinvestorite sasipuntras, võib see parandada ka inimeste kõikuma löönud usaldust finantsasutuste vastu.

4.8.

Kui on olemas stabiilne ja kindel tegevusraamistik, on muutunud majandusstruktuurides võimalik teistsugune majanduskasv. Selle nö uue majanduskasvu jaoks on sotsiaalne kapital tõenäoliselt sama oluline kui rahaline kapital. Osaliselt vähendab tööst võõrandumist tootva tarbimise käsituste arendamine, ja tööjaotuse korraldamine toimub rohkem kogukondlikes struktuurides. Sellest tulenevalt tekib tohutu potentsiaal sotsiaalseks uuendustegevuseks, mis on kaugeleulatuva kliimamuutuste poliitika seisukohalt ülioluline. Tekivad uued rollid, mida seni kirjeldatakse selliste ebatäpsete mõistetega nagu „tootvad tarbijad“, „platvormid“ ja „pakkumisi koondavad ettevõtjad“. Just tootva tarbimise käsituses võib näha otsustavat edutegurit, mille abil saavutada säästev elustiil ja jätkusuutlik majandustegevus.

4.9.

See majanduse uus vorm ei ole utoopia, see on juba praegu nähtav arvukates, eelkõige kohalikul tasandil organiseeritud kliimamuutuste algatustes ja selliselt ka eri mõõtkavades kohaldatav. Eri mõõtkavades kohaldamine, jäljendamine ja laiendamine ei ole hädavajalikud mitte ainult kaugeleulatuvate kliimaeesmärkide pärast. Eelkõige kujutavad need endast eeldust muutuste kulude vähendamiseks ning kliima- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide vahelise konflikti ärahoidmiseks.

4.10.

Komitee rõhutab, et Pariisi kokkuleppes on sõnaselgelt välja toodud vajadus töötingimuste õiglase ümberkorraldamise järele, mida märgiti juba Limas toimunud kliimakonverentsil. Uue majandusmudeli raames tuleb luua kvaliteetseid töökohti. See on võimalik jõulise sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, milles osalevad ettevõtjad ja mida toetavad sisulised meetmed ja tegevused, näiteks töötajate täiendõppemeetmed energiasüsteemi ja majanduse ümberkujundamise raames vajalike uute oskuste omandamiseks ning meetmed sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamiseks. Ka selleks on vajalik soodne tegevusraamistik. Vaid siis on kodanikuühiskonna osalejatel võimalik tasakaalustada töökohtade kadumist ja konkurentsivõime vähenemist mõningates sektorites, mis on ümberkujundamise käigus vältimatu, ning tagada sotsiaalne, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/28

Raportöör:

Laure BATUT

1)

muuta nn hõbedase majandusega seotud lähenemisviisi, arvestades, et digitaalsete võimaluste abil on võimalik kõrvaldada vanuseline lõhe ning et eakad on osalised väärtusahelas ja oma elus;

2)

edendada seoses tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste eest vastutavate ELi ministrite 2016. aasta juuni kohtumise ning 2016. aasta detsembris toimuva eakatele pühendatud Euroopa tippkohtumisega eakate digitaalset kaasamist, et tulla toime kahe ehk demograafilise ja digitaalse üleminekuga;

3)

töötada välja üldine juhtimine, integreerides eakad digitaalsesse ellu, arendades hästitoimivaid avalikke teenuseid, mida toetatakse piisavate vahenditega kõikidel tasanditel, sealhulgas piirkondlik tasand, ning mis vabastatakse Euroopa poolaasta nõuetest;

4)

määratleda Euroopa horisontaalne klausel eakate võrdsuse teemal koos stiimulitega, et liikmesriikides võrdsusega tegelevad ministeeriumid seda rakendaksid;

5)

kaasata eakaid esindavad ühendused ja komitee Euroopa Parlamendi soovitud jagamismajandusega tegeleva sidusrühmade grupi aruteludesse;

6)

soodustada eakate juurdepääsu digitaalsetele võimalustele ja juurdepääsetavust selleks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise edendamise teel ning arendada eakate edukaks kaasamiseks viivitamata nende koolitamist, elukestvat õpet, materjalide ja programmide kohandamist ning mentorlust;

7)

määratleda näitajad, millega mõõta eakate majanduslikku mõju, elukvaliteeti ja innovatsioonidest tulenevat kasu;

8)

edendada eakate juurdepääsu loodavale heade tavade tutvustamise Euroopa programmile, nt platvormi kujul nimega „SENEQUE – Seniors Equivalent Erasmus“ („Erasmusele vastav eakate foorum“);

9)

arendada usaldust, tutvustada kodanikele Euroopa digitaaleeskirju, avaldades need koodi kujul ja ühtse kontaktpunkti kaudu, järgides mitmekeelsust;

10)

tunnustada kõigis liikmesriikides internetiühendust õigusena universaalsele teenusele, mis põhineb mõistliku hinna kriteeriumil, ning hinnabarjääride korral soodustada reguleeritud hindade kehtestamist või vaba ja tasuta juurdepääsu selleks kindlaks määratud ruumides vähekindlustatud eakate jaoks;

11)

edendada avaliku ja erasektori partnerlusi, millest saadav kasu seisneb inimkapitalis, tänu eakatele mõeldud tasuta kursustele, mida korraldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate suurettevõtjad oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika raames ning mis viiakse läbi kõikides ELi algkoolides väljaspool kooliaega;

12)

kaotada eakate takistused juurdepääsul pangalaenudele;

13)

edendada kodanikuteenistust, et tegeleda digitaaloskuste puudumisega.

2.1.

Euroopa Liit peab tegelema väljakutsega, millega ei ole veel keegi silmitsi seisnud. Nimelt langeb kokku elanikkonna pikaealisus ja digitaalsete võimaluste üldlevinuks muutumine, mis nõuab tulemuslikke strateegiaid nii majandus- kui ka sotsiaalvaldkonnas.

2.2.

2060. aastal on ühe noore inimese kohta kaks eakat ja väga eakate inimeste arv ületab alla viieaastaste laste arvu (vastavalt prognoosidele, mis on esitatud Euroopa Komisjoni aruandes „The 2015 Ageing Report“) – mediaanvanuse kriteeriumi alusel (Eurostat) juhtub see esimesena Rootsis, Saksamaal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias, seejärel mõni aasta hiljem Belgias, Taanis, Iirimaal ja lõpuks kõikides teistes liikmesriikides.

2.3.

Eakaid ja vanemaealisi töötajaid nähakse korraga nii ohuna sotsiaalkaitsesüsteemidele kui ka võimalusena kaupade ja teenuste sektori jaoks. 2011. aastal võttis liit enda kohustuseks täiskasvanud (1) ja kehtestas viis strateegilist suunist, mille eesmärk oli töövõimalusterohke majandus ja täiskasvanutele suunatud haridus- ja koolituspakkumise kvaliteedi ja tõhususe parandamine.

2.4.

Komitee märgib, et eakaid neis otseselt ei käsitletud.

2.5.

Nn beebibuumi põlvkond (see termin tähistab vahetult pärast teist Maailmasõda sündinud arvukat põlvkonda) on esimene, kes on elanud sõdadeta ühisel pinnal, ning koos oma vanematega on nad olnud ajaloos ka kõige Euroopa-meelsemad. Nüüd peetakse neid eakateks. Oma 2015. aasta veebruari aruteludokumendis „Growing the Silver Economy“ väljendab Euroopa Komisjon kavatsust vastata üle 50-aastate inimeste vajadustele. Kõnealune elanikkonnarühm jagatakse mõnikord kolme alarühma: aktiivsed, haavatavad ning teistest sõltuvad. Ka komitee kasutab sama määratlust, millega kinnitatakse tema ettepanekut võtta kasutusele uus lähenemisviis eakatele: nad on majanduskasvule kaasa aitavad osalejad.

2.6.

Demograafiline vananemine tähendab, et suureneb eakate inimeste osakaal rahvastikus, mis tuleneb sündimuse ja suremuse vähenemisest. Jaapanlased (David Barboni, „Étude comparative du marché des seniors français et japonais – Opportunités croisées“, Eurasiam, Management nr 001, 2007) on vananemise valdkonnas meist sammujagu ees. Nad on loonud eakatele omase tarbimisdünaamika heaolu, tervishoiu, rahanduse, kindlustuse, turustamise ja turismi valdkondades. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on hõlmatud turul olevatesse kaupadesse, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti. Kaubad on suunatud pigem eakale sihttoodete tarbijale kui digitaalühiskonnas aktiivselt osalevale eakale ning toovad tootjatele seega kaasa lühiajalist kasu. See on oluline, ent piirav areng.

2.7.

ELis ei ole beebibuumi põlvkond mitte ainult muutunud eakateks kaupade tarbijateks. Nii mehed kui ka naised olid esimest korda mandri ajaloo jooksul suurel määral kõigepealt üliõpilased ning seejärel aktiivsed ja produktiivsed osalejad. Paljudel neist on nüüd võimalus turumajanduses või sotsiaal- ja kaasavas majanduses aktiivseks jääda.

2.8.

Nende kaasamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatesse peetakse mõnikord aeglaseks ja keeruliseks. Nad olid aga sageli esimesed, kes neid kasutasid ja kes uuendusi lõid (Julika Erfurt et al., „The Seven Myths of Population Aging“, Accenture, veebruar 2012). 2010. aastal lõid Prantsusmaal üle 50-aastased isikud rohkem kui 16 % äriühingutest ja peaaegu iga teine äriühing loodi omafinantseerimise abil. Tegu oli üle 50-aastaste vanemaealiste töötajate, tööotsijate, veel tegutsevate ettevõtjate ja isegi pensionäridega (vt Yann Le Galès’i artikkel, Le Figaro, 27. aprill 2012).

2.9.

Alles pärast seda, kui võeti vastu ÜRO 2002. aasta deklaratsioon ja rahvusvaheline tegevuskava vananemise kohta ning nõukogu avaldus „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012)“, hakati Euroopa Liidus eakate ehk nn hõbedasest majandusest rääkima. Komisjoni arvates tuleb teha jõupingutusi, et vananeda väärikalt, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil, ning anda nii ELile võimalus võtta selles oluline roll: „hõbedast majandust on võimalik määratleda majanduslike väljavaadetena, mis avanevad vananemise ja üle 50-aastaste isikute vajadustega seotud tarbimiskulutuste ja avaliku sektori kulutustega“ (vt veebileht Silver economy, Euroopa Komisjon).

2.10.

Komitee hinnangul tuleb arvesse võtta heaolu, iseseisvuse, sõltuvuse ja turuga seotud küsimusi. Euroopas on samas peaaegu 125 miljonit eakat kodanikku, kes osalevad aktiivselt oma elus, majanduses ja majanduskasvus ning infotehnoloogia peab olema nende kui aktiivsete kodanike elu osa.

2.11.

Seetõttu soovib komitee rõhutada vajadust sellise lähenemisviisi järele, mis käsitleks vanust sujuva jätkuna teistele eluetappidele, nii et kõik hea tervisega eakad säilitavad oma kogemused ja digitaaloskused ning neid ei tohi eraldada teistest väärtusahela osalistest. Eakaid tuleb vaadelda dünaamilisest ja kaasavast vaatenurgast ja mitte ainult oma elu lõppetapis olevana ning digitaliseerimist ei tohi piirata vaid tehnilis-meditsiiniliste abivahenditega.

2.12.

See ei piira mingil viisil õigust pensionile (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 25 ja 34, ELi toimimise lepingu artiklid 153 ja 156) ega pensionisüsteeme, mis on igas liikmesriigis erinevad.

2.13.

Üldine ja kaasav lähenemisviis võib anda kõikidele Euroopa eakatele kindluse, et digitaalne innovatsioon hõlmab ka neid. Komitee leiab, et liidul on võimalik võtta soovitud juhtroll hõbedase majanduse valdkonnas, võttes vastutuse kõikidel tasanditel.

3.1.1.

Nüüdseks eakateks saanud beebibuumi põlvkonnal on oma pagasis hea vahend: uute tehnoloogiate revolutsioon. On hädavajalik näha kaugemale ja laiemalt kui turg ning mitte jätta kedagi ilma infotehnoloogiaga seotud teadmistest ja praktilistest kogemustest, kuna ühenduvus on võimalik igal pool. EL on jagatud kaheks: ühelt poolt Euroopa koostalitlusvõime vajadus ja teiselt poolt kaitsenõuded liikmesriikides, mille kontekst on väga killustatud. Komisjoni 2016. aasta aprilli teatistes (COM(2016) 176, 178 ja 179 final) käsitletakse aga ainult tehnilisi ja mitte sotsiaalseid aspekte. Komisjoni 2016. aasta juuni teatis „Euroopa uute oskuste tegevuskava“ (COM 2016 381/2) ja ettepanek „Nõukogu soovitus oskuste garantii loomise kohta“ (COM 2016 382/2) on suunatud tööalasele konkurentsivõimele ja tootlikkusele. Eakaid ei ole seal üldse mainitud, digitaalsetele oskustele on viidatud vähesel määral. Komitee loodab, et juunis toimuval ELi ministrite kohtumisel ja 2016. aasta detsembris toimuval tippkohtumisel, kus käsitletakse eakate küsimust, soodustatakse eakate digitaalset kaasamist ning eakate nende elu- ja töötingimuste parandamist, mis on vajalik, et vastata kahele üleminekule: digitaalsele ja demograafilisele.

3.1.2.

Selleks et soodustada ühtekuuluvust, kaasata ja teavitada eakaid ning kõiki elanikkonnarühmi, soovib komitee, et kõik ELi digitaalvaldkonnaga seotud tekstid, mis on juba vastu võetud, avaldataks koodi kujul ja kavandataks ühtse kontaktpunkti loomine, järgides mitmekeelsust.

3.2.1.

Digitaalvaldkond annab võimaluse õppida ja olla proaktiivne iseäranis ka eakana, kelle liikuvus on piiratud. See võimaldab vältida ühiskonnast eraldumist ja lihtsustab teadmiste edasiandmist. See võib viia rollide vahetumiseni põlvkondadevahelises õpetamisvormis ja kaotada vanuselise lõhe.

3.3.1.

Komitee on avaldanud mitmeid arvamusi digitaalse arengu tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide kohta: taristud, õigused, maksumus, telemeditsiin, e-tervis, aktiivsena vananemine, e-kuritegevus, arukad linnad/arukas liikuvus/arukad saared, võrgu neutraalsus jne.

3.3.2.

Komisjon peaks kaasama geograafilise lõheta kõik põlvkonnad ja tegema pikaajalist (2060) ennetustööd, kuna vananemiskõver (3) hoogustub kõikides liikmesriikides.

3.3.3.

Oma 19. aprilli 2016. aasta teatises (4) väidab komisjon, et asub tegelema info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate standardimisega „digitaalse ühtse turu olulise osana“, ettevõtjate digitaliseerimisega ja pilvandmetöötlusega.

3.3.4.

Eesistujariigid Madalmaad ja Slovakkia on palunud komiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal „Töösuhete olemuse muutus ja mõju äraelamist võimaldava töötasu säilitamisele ning tehnoloogiaarengu mõju sotsiaalkindlustussüsteemile ja tööõigusele“. Komitee võttis arvamuse vastu 26. mail 2016.

3.3.5.

Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis „Ettevalmistused digitaalse ühtse turu aktiks“ ärgitab Euroopa Parlament komisjoni „moodustama sidusrühma, mis vastutaks parimate tavade edendamise eest jagamismajanduse sektoris“, mida komitee nimetab ka ühistarbimisel põhinevaks majanduseks ja mida ei saa suuremalt jaolt olemas olla ilma digitaalvaldkonnata. Kodanikuühiskonna esindamine on tavapäraselt tegevus, millega võivad tegeleda eakad. Komitee soovib kõnealuses algatuses osaleda.

3.4.1.

Tehnoloogiatega, nagu suurandmed, pilvandmetöötlus, asjade internet, 3D-printimine ja teised, mis tekkisid tänapäeva ellu interneti väga kiire levimise tõttu, kaasnevad endiselt teatavad laialt levinud halvavad hirmud. Eakad on nende suhtes tundlikumad kui noored, kes tunnevad end digitaalmaailmas koduselt, ning nad seisavad silmitsi järgmiste takistustega:

3.4.2.

Komitee on sarnaselt Euroopa Parlamendiga „seisukohal, et kodanike ja ettevõtjate usaldus digitaalse keskkonna vastu on hädavajalik, et digitaalmajanduse innovatsioon ja kasv täielikult valla päästa“.

3.4.3.

Kriis ja erakorralised meetmed tugevdavad tunnet, et vabadused on ohus ja et jälgimine on suurenenud, ning hirme e-kuritegevuse ohtude ees.

3.4.4.

Liikmesriikide ja liidu tasandil olemas olevaid kaitsesätteid tuntakse vähe. Selle elanikkonnarühma puhul, kes enam koolis ei käi, võimaldaks inimeste teadlikkuse tõstmine ja koolitamine neil hirmutamata antud valdkonnas edasi areneda, vähendades teabe asümmeetriat suurte, peaaegu alati välisettevõtjate ja kodanikest kasutajate vahel.

3.5.1.2.1.

Tervikuna vaadatuna võiks uus juhtimine luua põlvkondade vahel tugeva solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse sotsiaalsektoris.

3.5.1.3.1.

Digitaalarengule on pühendatud spetsiaalsed fondid (teadustöö, internetiühendus, teavitamine) ning struktuurifondid ja eriprogrammid. Siiski ei ole ELi juhtrolli säilitamiseks vajalikke investeeringuid kokku arvutatud, kuigi Euroopa elanikkonna vajadused – algkoolilastest eakateni, sealhulgas elukestev õpe, tuleks kokku arvutada. Oluline on tagada, et eraldatud rahalisi vahendeid ei allutataks eelarvepiirangutele. Lõpuks on vaja kiiresti kõrvaldada tõkked, mis piiravad eakate juurdepääsu erasektori rahastamisele (pangalaenud) (6).

3.5.1.3.2.

Komisjon teeb ettepaneku luua avaliku ja erasektori partnerlusi. Komitee on selles osas ettevaatlik, kuna oht jääb samaks, sest erasektor tegutseb vaid siis, kui silmapiiril on võimalik kasu, samas kui intressikulud suurendavad valitsemissektori võlga ning osa avalikust omandist on erastatud.

3.6.1.

Komitee on juba soovitanud, et internetile juurdepääsu tuleks käsitada õigusena universaalsele teenusele, rõhutades selle taskukohasust, et võidelda sotsiaalsete ja geograafiliste ebavõrdsuste vastu. Eakatele mõeldud avalikud ruumid vaba juurdepääsuga internetile oleksid samm õiges suunas.

Avalikud teenused peavad loomulikult hõlmama eakatega seotud küsimusi: transport, tervishoid, postiteenus, üldhuviteenused, üldist majandushuvi pakkuvad teenused, üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, üldist majandushuvi pakkuvad sotsiaalteenused jne.

3.6.2.

Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused peavad hoolitsema selle eest, et eakad omandaksid uued digiandmete kaitse ja ohutusega seotud harjumused. Sotsiaalse ja digitaalse kaasatuse lahutamatuks muutmine on seda olulisem, mida vähem iseseisvamaks inimesed muutuvad. Piirkondlik tasand soodustab sellist arengut läheduse tõttu. Komitee pooldab kodanikuteenistust, et tegeleda digitaaloskuste puudumisega.

3.6.3.

3.6.4.

Eakate kaasamine: liikmesriikide kohustus peaks olema teavitada oma kodanikke kõigist eakatele pakutavatest võimalustest saada digitaalset koolitust. Sel eesmärgil võiks meedias korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

3.6.4.2.

Eakatel on vaja omandada digitaalteadmisi või neid säilitada. Valitsusväliste organisatsioonide (ehkki olulisest) tegevusest ei piisa. Eakatel on vaja, et nende kvalifikatsioone tunnustatakse, ning jätkata elukestvat õpet. Näiteks Slovakkias on 18 eakate ülikooli ja palju koolitusasutusi kõige madalama haridustasemega eakatele.

3.6.4.3.

Õppimise ja digikirjaoskuse kaudu: komitee kordab oma üleskutset edendada kõikide ELi kodanike ja eelkõige haavatavate isikute koolitamist (7) meedia ja interneti valdkonnas ning kiidab heaks digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni loomise Euroopa tasandil. Ta rõhutab, et koolitustel osalevad paljud eri osalised.

3.6.4.4.

Komitee hinnangul saaks komisjon eakate oskustega seotud vajaduste ja nendele vastamise vahendite raames kasu koostööst liikmesriikide ja ülikoolidega, näiteks luues ülikoolidega institutsioonilisi sidemeid, et hõlbustada eakate juurdepääsu e-õppele (laialt avatud e-õpe – MOOC).

3.6.5.

3.6.5.1.

Sarnaselt parlamendile (8) toonitab ka komitee „vajadust kaotada soolised stereotüübid“ ja tunnistab „naissoost innovaatorite ja ettevõtjate arvestatavat potentsiaali ning nende potentsiaalselt tähtsat rolli digitehnoloogiale üleminekul“ ning „soovib nende lõimimist infoühiskonda ja nende osalemist selles“. Komitee on teadlik, et vanemaealiste naiste karjäär on tihti olnud lünklik ning et nad elavad tõenäolisemalt kui mehed pensionieas vaesuses. Seda asjaolu tuleb silmas pidada meetmete puhul, mille eesmärk on kaasata naisi eakate digitaalmaailma.

3.6.5.2.

Lisaks tunnistab ta, et „digitaalsel ühtsel turul on võimalik tagada kõikide kodanike, sh erivajadustega isikute, eakate, vähemusrühmade esindajate ja muude haavatavatesse inimrühmadesse kuuluvate isikute juurdepääs digitaalmajanduse kõigile aspektidele“ (9), ent eelistab, et „eakad“ osaleksid jätkuvalt majandustegevuses, ilma et neid häbimärgistataks või hõlmataks „erivajadustega isikute“ hulka.

3.6.5.3.

Komitee on avaldanud poolehoidu ettepanekule võtta vastu direktiiv juurdepääsetavuse kohta (10), ent tunneb kahetsust selle hilise väljatöötamise ja Marrakechi lepingu ratifitseerimata jätmise pärast. Digitaalvaldkonna raames peab komitee juurdepääsetavuse all silmas nii riistvara kui ka tarkvara. Ta soovib, et nende kasutamine muudetaks eakate jaoks lihtsamaks, et tarkvara oleks paremini kohandatud ja mitmekeelne ning et oleksid olemas avalikud digitaalsed ruumid inimestevaheliste kontaktide loomiseks. Haavatavate isikute jaoks on esmatähtis sotsiaalne side.

3.6.6.

Komitee soovitab lisada ELi programmile „Erasmus+“ eakate osa, millest võiks kujuneda heade tavade vahetamise platvorm, nt nimega „SENEQUE – Seniors Equivalent Erasmus“ („Erasmusele vastav eakate foorum“).

3.6.7.

Loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine kõigis vanustes inimeste seas tänu digitaalsetele võimalustele, kuna eakad ise tunnevad oma vajadusi kõige paremini ning saavad toetada abistajaid ja ühendustega seotud osalejaid.

—

Komitee pakub välja avaliku ja erasektori partnerluse, millest saadav kasu seisneb inimkapitalis tänu tasuta kursustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suurettevõtjate sotsiaalse vastutuse poliitika raames, millega toetatakse pensionile siirduvaid töötajaid ja pakutakse kursuseid kõikidele eakatele kõikide liikmesriikide riiklikes koolides väljaspool kooliaega.

—

ELis on puudus digitaaloskustest (900 000 täitmata töökohta) (11). Eakate töötajate ümberõpe võiks aidata parandada olukorda, mida tuleb hinnata ülemaailmse konkurentsi seisukohast. Digitaalettevõtluse, koolituste ja alustavate ettevõtjate soodustamine ning oskuste ja kõikide heaolu arendamine nõuab vastavaid avaliku sektori investeeringuid.

—

Massilise tööpuuduse olukorras võimaldab uutele tehnoloogiatele tuginev majandus (4.0) eakatel luua võrgustikke, uusi äriühinguid ning püsivaid ja kõrge lisaväärtusega töökohti, mida ei saa teise asukohta viia, näiteks töökohad inimestele abiteenuste osutamise, tervishoiu, iseseisvuse toetamise või ennetuspoliitika valdkonnas (12).

—

EL ei avalda jagamismajanduse vormide teemal selgelt oma põhimõttelist seisukohta turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja selle ühildumise kohta sotsiaalse turumajanduse eesmärgiga, samal ajal kui kasvav osa asjaomasest tööjõust on tööõiguse suhtes de facto ebaseaduslikus seisundis. Digitaliseerimise mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele võib teistest enam puudutada eakat elanikkonda.

3.8.1.

Digitaliseerimine võimaldab samal ajal nii ülevalt alla kui ka alt üles lähenemisviisi sotsiaalsetele suhetele ja eelkõige vanemaealisusele.

3.8.2.

Jagamismajandus võib aidata inimesi lähendada tänu õppimisviisidele, milles soodustatakse kõiki teabevorme, ja innovaatilistele tervishoiulahendustele, mis võimaldavad puudega või eakatel inimestel ühiskonnas täiel määral osaleda ning olla võimekad vaatamata liikuvuse puudumisele (sõltumatus asukohast).

3.8.3.

Jagamismajandus võib aga muuta töösuhete struktuuri. Vananemise kontekstis ja digitaalsete võimaluste mõjul muutuvad Teisest maailmasõjast alates Euroopa ühiskondade ühtekuuluvuse aluseks olnud solidaarsussüsteemid, mis on aidanud leevendada kriise (näiteks 2008. aastal).

3.8.4.

Uus tehnoloogiline revolutsioon (4.0) viib võrgutegevuste, eakate esilekerkimise ning piiride hägustumise tõttu töötajate alluvussuhte tasakaalust välja. Samal ajal on umbes 10 % e-eakatel küll internetiühendus, ent nad on halvas majanduslikus olukorras ning neil on oht muutuda vanuriteks, kes ei suuda oma vajadusi täita (tuumperekonnad), nagu eelmistel sajanditel. See tõstatab küsimuse, kas üleminek koos teadmiste edasiandmisega on võimalik.

3.8.5.

Digitaalse ja kaasava sotsiaalse turumajanduse (13) jaoks on eluliselt vajalik säilitada pensionisüsteemid. 2060. aastaks on vältimatu võtta nende puhul aluseks muud elemendid kui tasustatud töö, vältides seejuures pensionifondidest tulenevaid riske. Seega tuleks korraldada põhjalik arutelu sissemaksete arvestusbaasi ja rikkuse ümberjagamise üle, et valmistada inimesi psühholoogiliselt ja vaimselt muutusteks ette.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/35

Raportöör:

Antonio LONGO

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab ka neli aastat pärast Euroopa kodanikualgatuse määruse jõustumist kodanikualgatuse keskset rolli Euroopa projektis ja selle vahendi võimalikku panust demokraatia defitsiidi vähendamisse, toetades kodanikuaktiivsust ja osalusdemokraatiat.

1.2

Komitee jagab Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmani seisukohta, et Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali ei ole täiel määral ära kasutatud, kuna seda reguleeriv määrus tuleb läbi vaadata.

1.3

Komitee nendib märkimisväärseid tehnilisi, õiguslikke ja haldusprobleeme ning seda, et komisonile kuulub ilmselgelt liiga palju pädevusi kõnealuses valdkonnas, mis takistab edukate algatuste levikut, rakendamist ja järelevalvet.

1.4

Määruse läbivaatamise raames esitab komitee järgmised meetmed.

1.4.1

Lubada kodanike komiteedel käivitada toetusavalduste kogumine nende valitud kuupäeval.

1.4.2

Anda kodanike komiteedele juriidilise isiku staatus, et piirata korraldajate kriminaalvastutust seoses tahtliku või raske hooletusega, vastavalt mudelile, mida kirjeldatakse direktiivis 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

1.4.3

Luua füüsiliselt olemasolev ja veebipõhine kontaktpunkt one-stop-shop, kus kodanikud võivad saada teavet, teadmisi ja nõu algatuse esitamise kohta.

1.4.4

Analüüsida ettepanekuid alandada vanusepiiri isikute jaoks, kes soovivad kodanikualgatust toetada ja selles osaleda, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komitee nõudmisega.

1.4.5

Lahendada ilmne komisjonisisene huvidekonflikt, lahutades teineteisest „institutsioonilise juhi“ ja „kohtuniku“ rollid. Sellega seoses võib komitee, korrates valmidust pühenduda ka edaspidi juba käivitatud algatuste toetamisele, samuti olla iseenesestmõistetav kandidaat, et täita läbirääkija ja institutsioonilise juhi rolli.

1.4.6

Tagada asjakohased järelmeetmed edukatele algatustele, kutsudes Euroopa Komisjoni üles töötama 12 kuu jooksul pärast kampaania lõppu välja seadusandliku ettepaneku või põhjendama asjakohaselt ettepaneku väljatöötamisest loobumise otsust. Komitee soovib, et ettepanekust loobumise korral avaldaks Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile survet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 tähenduses.

1.5

Komitee rõhutab, et teatavad probleemid ei nõua määruse läbivaatamist ja seega tuleks need ennetavalt lahendada, et mitte takistada potentsiaalseid korraldajaid. Et muuta kõnealune vahend tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks, soovib komitee järgmiste algatuste elluviimist.

1.5.1

Et muuta registreerimisprotsess läbipaistvamaks, peab komisjon kohandama selgeid ja lihtsaid menetlusi ning pakkuma üksikasjalikke vastuseid ja võimalikke lahendusi algatuste jaoks, mida ei ole võimalik registreerida, võimaldades kodanike komiteedel need ümber töötada ja uuesti esitada.

1.5.2

Komisjon peab jätkama läbirääkimisi liikmesriikidega, et lihtsustada, muuta ja kohandada riiklike standardite süsteemi andmete kogumiseks. Teeb ettepaneku piirata eelkõige isikut tõendavate dokumentide esitamise nõudeid ja anda kõigile kodanikele võimalus allkirjastada kodanikualgatused oma elukohariigis.

1.5.3

Tagada tasuta tarkvara toetusavalduste (OCS) (1) kogumiseks veebis, et hõlbustada toetusavalduste kogumist ja kataloogimist ning nende kontrolli riiklike ametiasutuste poolt. Loodab samuti, et see vahend tehakse kättesaadavaks ka puuetega inimestele.

1.6

Üldises mõttes soovitab komitee Euroopa kodanikualgatuse levitamise ja juurutamisesuhtes järgmist.

1.6.1

Suurendada kodanike teadmisi ja teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest sihipäraste kampaaniate abil, võimaldades kodanike komiteedel teavitada allakirjutanud kodanikke saavutatud tulemustest ning kaasates Euroopa Komisjoni tõhusamalt edukate algatuste järelmeetmete avaldamisse.

1.6.2

Tagada mitmekeelsus ja uurida uusi võimalusi, et veebipõhise allkirjade kogumise teel ning sotsiaal- ja digitaalmeedia kaudu jõuda pidevalt üha laiema publikuni.

1.6.3

Võimaldada põhimõtteliselt kõigil ELi kodanikel olla Euroopa kodanikualgatuse korraldajaks, tagades võimaluse kampaaniaga seonduvate peamiste kulude hüvitamiseks, juhul kui Euroopa kodanikualgatus on ametlikult registreeritud.

1.7

Komitee teeb ettepaneku luua ELi kodanikuosaluse institutsiooniline foorum, millest saaks püsiv aruteluplatvorm komitee juures, sarnaselt Euroopa rändefoorumiga, kasutades seejuures ära Euroopa kodanikualgatuse päeva raames saadud kogemusi. Sellel teemal võiks komitee koostada konkreetse ja üksikasjaliku ettepanekus, mis sisalduks kõnealusel teemal koostatud omaalgatuslikus arvamuses.

2.1

Euroopa kodanikualgatuse esitamise õigus kehtestati Lissaboni lepinguga (2) ja see kujutab endast piiriülese osalusdemokraatia uuenduslikku vahendit. See annab miljonile Euroopa kodanikule, kes on pärit vähemalt seitsmest liikmesriigist, õiguse kutsuda Euroopa Komisjoni üles koostama oma pädevuste raames õigusakti ettepanekut. Sel viisil soovitakse kaasata kodanikud aktiivselt Euroopa otsustusprotsessi, tagades neile seadusandlike ettepanekute kaudse algatamise õiguse.

2.2

Euroopa kodanikualgatust reguleerivad õigusaktid ja menetlused on sätestatud ELi määruses, mis võeti vastu 16. veebruaril 2011 ja jõustus 1. aprillil 2012 (3).

2.3

Euroopa kodanikualgatuse võivad korraldada ja/või allkirjastada kõik Euroopa kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (4). Algatusi ei saa juhtida organisatsioonid, kes võivad neid küll edendada või toetada, tingimusel, et nad tagavad seejuures täieliku läbipaistvuse.

2.4

Euroopa kodanikualgatuse menetluse võib jagada ülevaatlikult kolmeks etapiks.

2.4.1

Algetapil moodustatakse „kodanike komitee“ (5), toimub algatuse ametlik registreerimine (6) pärast seda, kui Euroopa Komisjon on algatuse heaks kiitnud (7) ja veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteem on tõendatud (8).

2.4.2

Toetusavalduste kogumise etapil tuleb koguda miljon toetusavaldust (allkirja) maksimaalselt 12 kuu jooksul vähemalt seitsmes liikmesriigis (9). See tulemus peab olema tõendatud riiklike pädevate ametiasutuste poolt (10).

2.4.3

Esitamise etapil analüüsib algatust komisjon, kohtudes korraldajatega ja viies läbi avaliku arutelu Euroopa Parlamendis. Komisjonil on aega kolm kuud, et vastata asjaomase teatisega ja valida, kas võtta ettepanek vastu ning algatada seadusandlik menetlus.

3.1

Tänaseks on üle 6 miljoni Euroopa kodaniku andnud allkirja mõnele Euroopa kodanikualgatusele. Kokku on esitatud 56 algatust, aga komisjon on neist registreerinud ainult 36, millest ainult kolm on saanud vähemalt miljoni kodaniku allkirjad (11). Ükski edukas algatus ei ole olnud aluseks uuele seadusandlikule ettepanekule, kuigi Euroopa Komisjon on mõnel juhul võtnud arvesse avalikku arvamust konkreetsete aspektide osas.

3.2

Märkimisväärsed tehnilised, õiguslikud ja haldustakistused, millega korraldajad kokku puutusid, ja edukate algatuste vähene õiguslik mõju on õõnestanud Euroopa kodanikualgatuse usaldusväärsust. See ilmneb registreeritud algatuste arvu dramaatilises vähenemises. Nende arv vähenes 16-lt 2012. aastal viiele 2015. aastal (12) ja kogutud toetuseavalduste arv vähenes rohkem kui 5 miljonilt 2012. aastal mõnele tuhandele 2015. aastal (13).

3.3

Nende nelja aasta jooksul on paljud korraldajad ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad (14) teatanud selle vahendi puudustest ja jäikusest, mis pidi algselt olema selge, lihtne ja kasutajasõbralik. Need suundumused leidsid kinnitust avalikul arutelul, mille komitee korraldas 22. veebruaril 2016.

3.4

2015. aasta veebruaris, kolm aastat pärast määruse jõustumist, esitas Euroopa Parlament uuringu (15) määruse rakendamise hetkeseisu kohta, nõudes määruse läbivaatamist. Selle uuringu järeldused on ära toodud 2015. aasta oktoobris avaldatud resolutsioonis, (16) milles Euroopa Parlament esitas Euroopa Komisonile ametlikult asjaomase taotluse koos selgete ja üksikasjalike ettepanekutega.

3.5

Euroopa Ombudsman koostas 2015. aasta märtsis kõnealuse algatuse (17) parandamiseks 11 suunist uurimuse põhjal, mille eesmärk oli kontrollida Euroopa kodanikualgatuse menetluse tegelikku toimimist ning komisjoni rolli ja vastutust.

3.6

Regioonide Komitee võttis 2015. aasta oktoobris vastu arvamuse, milles samuti pooldati määruse kiiret ja põhjalikku läbivaatamist (18).

3.7

Vastusena arvukatele nõudmistele määrust muuta avaldas komisjon 2015. aasta aprillis, nagu määruses ette nähtud, aruande (19) seni saavutatud tulemuste kohta ning seejärel, 2016. aasta veebruaris, Euroopa Parlamendi ettepanekute järelmeetmed (20). Mõlemal juhul eitas komisjon võimalust praegust määrust lühikese aja jooksul muuta, tunnistades samas erinevaid probleeme, millega tuli kokku Euroopa kodanikualgatuse korraldajatel puutuda, ja nõustudes võimalusega parandada siduva õigusraamistikku rakendamist.

3.8

Praegu on Euroopa institutsioonide, korraldajate ja organiseeritud kodanikuühiskonna hulgas levinud arvamus, et vaatamata mõnele positiivsele tulemusele ei ole Euroopa kodanikualgatus näidanud veel kaugeltki kogu oma potentsiaali poliitilise ettepaneku ja kodanike aktiivse osaluse aspektist.

3.9

Peamine kriitika, mida institutsioonid ja sidusrühmad ühiselt on väljendanud, seisneb järgmises.

3.9.1

Kodanike ja riiklike asutuste vähesed teadmised ning vähene teadlikkus Euroopa kodanikualgatusest kui osalusdemokraatia vahendist (21).

3.9.2

Kodanike komiteed puutusid registreerimise ja toetusavalduste kogumise etapil kokku arvukate tehniliste, õiguslike ja haldustakistustega, mis seadsid ohtu algatuse tulemuslikkuse.

3.9.3

Kodanikud, kes soovisid algatust allkirjastada, puutusid kokku arvukate raskustega seoses andmetöötlust käsitlevate riiklike õigusaktidega.

3.9.4

Euroopa Komisjon ei ole väheseid edukaid algatusi arvesse võtnud uute seadusandlike ettepanekute koostamisel, võttes neid arvesse üksnes algatustega kaudselt seonduvate seadusandlike algatuste puhul.

3.10

Peamised raskused, millega kodanike komiteed kokku puutusid, on järgmised.

3.10.1

Kodanike komiteede õigusliku tunnustamise puudumine. Kõnealune aspekt mõjutab negatiivselt kodanikualgatuse selliseid olulisi praktilisi aspekte nagu rahastamisvahendite kogumine või arvelduskonto avamine. Lisaks sellele avaldab heidutavat mõju asjaolu, et korraldajad on isiklikult vastutavad „kahju eest, mida nad põhjustavad kodanikualgatuse korraldamisel (22)“.

3.10.2

Ülemäärane rangus Euroopa kodanikualgatuse kõlblikkuskriteeriumide rakendamisel. Ligikaudu 40 % algatustest ei saanud komisjoni heakskiitu esimesel etapil, st algatuse „registreerimisel“ (23). Euroopa Parlamendi arvates tuleks põhjalikumalt uurida huvide konflikti, mis valitseb Euroopa Komisjonis. Komisjon on ühest küljest kohustatud teavitama korraldajaid ja andma hinnangu selle kohta, kas algatus on heakskiidetav, kuid teisest küljest on ta ise kõnealuse algatuse sihtrühmaks (24).

3.10.3

Tegevuste kattumine Euroopa kodanikualgatuse ajakavas. Aeg, mida nõuab veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi tõendamine igas liikmesriigis, vähendab toetusavalduste kogumiseks ettenähtud aega, mis on niigi lühike, st vähem kui 12 kuud.

3.10.4

Asjakohase toetuse puudumine komisjoni poolt eelkõige algatuse käivitamise ja juhtimise etapis. Põhjalikumat käsitlust väärivad komisjoni poolt tasuta pakutav veebimajutusteenus ja veebipõhine andmekogumisteenus ning korraldajate raskused mitmekeelsete dokumentide koostamisel ja levitamisel.

3.10.5

Euroopa kodanikualgatuse haldamine on kulukas protsess. Seda tõendab asjaolu, et kolme edukat algatust toetasid suured kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes toetasid algatustega seonduvat tegevust nii tehnilisest kui ka korralduslikust ja rahalisest aspektist. Et mitte moonutada Euroopa kodanikualgatuse aluspõhimõtet, on paljud korraldajad rõhutanud vajadust suurema toetuse järele Euroopa tasandil, et kampaaniat käivitada.

3.10.6

Liigne rangus isikuandmete kogumisel ja haldamisel. Mõnes liikmesriigis on kõnealuses valdkonnas kehtivad eeskirjad vähendanud veelgi huvi uute algatuste korraldamise ja toetamise vastu. Lisaks sellele kehtivad mõnes liikmesriigis andmekogumisega seonduvate seaduste põhjal ainult need allkirjad, mille on andnud selles riigis elavad kodanikud, jättes seega 11 miljonit kodanikku osalemisõigusest ilma (25).

3.10.7

Korraldajate vähene osalus järelmeetmete raames. Arvestades edukate algatuste tagasihoidlikke järelmeetmeid, näib, et kohtumistest ja aruteludest ei piisa konkreetse seadusandliku menetluse käivitamiseks komisjoni poolt.

3.11

2016. aasta on otsustava tähtsusega Euroopa kodanikualgatuse jaoks selle protsessi raames, mis võib viia kodanikualgatuse läbivaatamiseni. Käesolev omaalgatuslik arvamus kujutab endast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panust kõnealusesse protsessi, olles teadlik sellest tohutust kasutamata potentsiaalist, mida see oluline ja uuenduslik vahend omab Euroopa otsustusprotsessis ja tõelise Euroopa kodakondsuse seisukohast.

4.1

Komitee kui sild, mis ühendab Euroopa institutsioone ja organiseeritud kodanikuühiskonda, on kaasatud kõnealusesse protsessi alates Euroopa kodanikualgatuse teemalise arutelu käivitamisest. Seda tõendavad seni vastuvõetud arvamused (26) ja sellise ajutise töörühma moodustamine, kes jälgib pidevalt selle õiguse (27) arengut ja rakendamist.

4.2

Lisaks sellele on komitee tihedalt kaasatud Euroopa kodanikualgatuse protsessi, (28) olles nii algatustega seonduvate läbirääkimiste juhatajaks kui ka institutsiooniliseks juhiks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatuste ja pädevuste hulgas võib nimetada järgmisi.

4.2.1

Euroopa kodanikualgatuse päev, mida korraldatakse igal aastal, et hinnata koos kõigi osalejatega Euroopa kodanikualgatuse rakendamise hetkeseisu ja tulemuslikkust. Lisaks sellele hõlbustab see üritus heade tavade osas kogemuste vahetamist ning võrgustike loomist korraldajate ja teiste sidusrühmade vahel.

4.2.2

Büroo „Euroopa kodanikualgatuse Helpdesk“ loomine, et pakkuda muu hulgas tõlketeenust komisjonilt heakskiidu saanud algatuste kirjelduste tõlkimiseks ELi ametlikesse keeltesse.

4.2.3

Komitee ruumide andmine korraldajate käsutusse, et hõlbustada kampaaniate läbiviimist.

4.2.4

Praktilise juhendi koostamine, mis on nüüd kolmas väljaanne, et levitada ja edendada Euroopa kodanikualgatust (29). Lisaks sellele omistab komitee Euroopa kodanikualgatusele võtmerolli veel ühes avaldatud dokumendis pealkirjaga „Euroopa kodanikuaktiivsuse pass“, (30) mille eesmärk on teavitada Euroopa kodanikke nende õigustest ja innustada piiriülest osalusdemokraatiat.

4.2.5

Arhiivi loomine 2016. aastal akadeemiliste ja teaduslike dokumentide jaoks Euroopa kodanikualgatuse kohta, mis on avatud kõigile kodanikele tasuta kasutamiseks.

4.2.6

Kõigi komitee arvamustes väljendatud ametliku poliitikaga kooskõlas olevate edukate registreeritud algatuste esitlus täiskogu istungjärgul või sektsioonis. Jäädes neutraalsele seisukohale, tagab komitee neile asjakohase nähtavuse.

4.2.7

Komitee volitatud esindajad osalevad Euroopa Parlamendis korraldatavatel aruteludel, kus käsitletakse edukaid algatusi, panustades nende algatuste analüüsi- ja süvendamisprotsessi, mida juhib komisjon.

5.1

Komitee rõhutab taas oma toetust Euroopa kodanikualgatusele. Neli aastat pärast asjaomase määruse jõustumist ilmnevad julgustavad märgid osaluse ja tohutu kasutamata potentsiaali kohta. Komitee usub, et Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohane ja täielik rakendamine võib aidata ületada üha suurenevat lõhet kodanike ja Euroopa Liidu vahel.

5.2

Komitee jagab arvamust, mida on väljendanud Euroopa Parlament, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman ning mille kohaselt Euroopa kodanikualgatuse osaline ja piiratud rakendamine tuleneb mitmest tegurist. Eelkõige on tegemist tehniliste, õiguslike ja halduspiirangutega, aga ka selge institutsioonilise probleemiga, mis tuleneb Euroopa Komisjoni volituste ja vastutuste kattumisest.

5.3

Samas leiab komitee, et mõne neist probleemidest on komisjon edukalt lahendanud, sh näiteks tasuta tarkvara toetusavalduste veebipõhiseks kogumiseks, samal ajal kui teisi probleeme ei ole kahjuks võimalik lahendada ilma kõnealuse määruse muutmiseta.

5.4

Seega kutsub komitee komisjoni üles tegutsema kahes suunas: sekkuma aegsasti, et lahendada ja/või lihtsustada kõige väiksemaid ja ilmsemaid tehnilisi ja haldusprobleeme; esitama võimalikult kiiresti ettepaneku kõnealuse määruse muutmiseks, et tulla toime keerukamate institutsiooniliste, õiguslike ja korralduslike probleemidega.

6.1

Euroopa kodanikualgatuse vahendi lihtsustamiseks ja tõhustamiseks teeb komitee järgmised määruse muutmise ettepanekud.

6.1.1

Võimaldada kodanike komiteedel käivitada toetusavalduste kogumine nende valitud kuupäeval. See on esmatähtis allkirjade kogumiseks ette nähtud 12 kuu tõhusal kasutamisel.

6.1.2

Tagada kodanike komiteede õiguslik tunnustamine, määrates neile vajadusel eristaatuse, piirates korraldajate kriminaalvastutust tahtliku või raske hooletusega, vastavalt direktiivile 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

6.1.3

Luua füüsiliselt olemasolev ja veebipõhine kontaktpunkt one-stop-shop, kus kodanikud võivad saada teavet, teadmisi ja nõu algatuste esitamiseks. Esmatähtis on tagada kodanike komiteedele asjakohane tehniline ja õigusalane abi, et hõlbustada ettepanekute tutvustamist ja suurendada heakskiidetavate algatuste arvu.

6.1.4

Analüüsida ettepanekuid alandada vanusepiiri isikute jaoks, kes soovivad kodanikualgatust toetada ja selles osaleda, vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komitee ettepanekule, et anda noortele võimalus osaleda aktiivselt ELi ülesehitusprotsessis.

6.1.5

Hoida lahus „institutsioonilise juhi“ ja „kohtuniku“ rollid, mis kuuluvad praegu mõlemad Euroopa Komisjonile. See on esmase tähtsusega, et lahendada ilmselge huvide konflikt Euroopa Komisjonis ning soodustada Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia vahendi täielikku ja tulemuslikku rakendamist.

6.1.5.1

Komitee, kinnitades valmidust pühenduda ka edaspidi juba käivitatud algatuste toetamisele, võib olla tõsiseltvõetav kandidaat, et täita läbirääkija ja institutsioonilise juhi rolli.

6.1.6

Tagada asjakohased järelmeetmed edukatele algatustele. Vastavalt mh Euroopa Komisjonile kehtivale algatusõigusele seatakse viimasele kohustus töötada 12 kuu jooksul pärast kampaania lõppu välja seadusandlik ettepanek või põhjendada asjakohaselt ettepaneku väljatöötamisest loobumise otsust. Kui aga ettenähtud aja jooksul ettepanekut ei esitata, siis soovib komitee, et Euroopa Parlament avaldaks Euroopa Komisjonile survet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 tähenduses. Komisjon peab looma ka tihedamad sidemed kõnealuste algatuste korraldajatega, mis ulatuvad kaugemale lihtsatest aruteludest Euroopa Parlamendis, tagamaks, et väljatöötatud ettepanek vastab selle toetajate ootustele.

6.2

Lisaks sellele juhib komitee tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon peaks:

6.2.1

muutma registreerimisprotsessi läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Komisjon peaks täitma eelkõige proaktiivsemat rolli, andes üksikasjalikud vastused ja leides võimalikud lahendused juhul, kui algatus ei ole heakskiidetav, võimaldades komiteedel see ümber töötada, et tagada selle vastavus siduvas eeskirjas sätestatud kriteeriumidega;

6.2.2

jätkama läbirääkimisi liikmesriikidega, et lihtsustada, piirata ja ühtlustada riiklike standardite süsteemi toetusavalduse allkirjastamiseks vajalike andmete kogumiseks. Teeb ettepaneku piirata eelkõige isikuttõendavate dokumentide esitamise nõudeid ning võimaldada kõigil kodanikel allkirjastada oma elukohariigi algatused (31);

6.2.3

tagama püsivalt tasuta tarkvara toetusavalduste (OCS) kogumiseks veebis, et hõlbustada toetusavalduste kogumist ja kataloogimist ning nende kontrolli riiklike ametiasutuste poolt. Loodab samuti, et see vahend tehakse kättesaadavaks ka puuetega inimestele.

6.3

Soovitab eelkõige:

6.3.1

tõhustada Euroopa kodanikualgatusega seonduvaid teavitamise ja teadlikkuse tõstmise protsesse. See peab toimuma eelkõige sihipäraste kampaaniate kaudu, mida edendavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Sellega seoses teeb samuti ettepaneku, et kodanike komiteed teavitaksid asjast huvitatud toetajaid kampaania raames toimunud arengutest ja saavutatud tulemustest (toetajate eelneval loal). Sama kehtib komisjoni kohta, kes peab paremini tutvustama edukate algatuste järelmeetmeid, teavitades eelkõige kodanike komiteesid;

6.3.2

tagada mitmekeelsus kui hädavajalik vahend, et saavutada kõrge osalusmäär ning uurida uusi võimalusi selleks, et jõuda allkirjade kogumise teel veebis ning sotsiaal- ja digitaalmeedia kaudu üha laiema publikuni;

6.3.3

võimaldada põhimõtteliselt kõigil ELi kodanikel olla Euroopa kodanikualgatuse korraldajaks, tagades võimaluse kampaaniaga seonduvate peamiste kulude hüvitamiseks, juhul kui Euroopa kodanikualgatus on ametlikult registreeritud.

6.4

Lõpetuseks teeb komitee ettepaneku luua ELi kodanikuosaluse institutsiooniline foorum, millest saaks Euroopa rändefoorumi eeskujul püsiv aruteluplatvorm komitee juures, kasutades seejuures ära Euroopa kodanikualgatuse päeva raames saadud kogemusi. Et tagada võimalikult pädevate osalejate kaasatus, kutsub komitee foorumile asjaomaste institutsiooniliste esindajate hulgast ühe esindaja igast kodanike komiteest, kelle algatus on ametlikult registreeritud, ning kõik huvitatud sidusrühmad. Sellel teemal võiks komitee koostada konkreetse ja üksikasjaliku ettepaneku, mis sisalduks kõnealusel teemal koostatud omaalgatuslikus arvamuses.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/43

Raportöör:

Danieel MAREELS

Kaasraportöör:

Giuseppe GUERINI

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab käibemaksu tegevuskava ELi lõpliku käibemaksusüsteemi suunas liikumiseks ning toetab nii selle eesmärke kui ka neljal sambal põhinevat lähenemisviisi lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Aeg on tõesti nii kaugel, et tuleb teha oluline kvalitatiivne hüpe (quantum leap), et toetada ühtset turgu ja anda panus töökohtade loomisesse, majanduskasvu, investeeringutesse ja konkurentsivõime suurendamisse.

1.2.

Komitee jaoks on oluline, et tegevuskava kõigi osade elluviimisel püütakse seda teha ühe jagamatu tervikuna. See kehtib eelkõige lõplikule käibemaksusüsteemile ülemineku suhtes. Ilmtingimata tuleb mõistliku tähtaja jooksul püüelda lõpliku käibemaksusüsteemi tõhusa kehtestamise poole, mis nähakse ette üksnes tegevuskava teises etapis ja on tehtud sõltuvaks liikmesriikidepoolsest individuaalsest hinnangust. Kui seda ei tehta, võivad seatud eesmärgid ohtu sattuda.

1.3.

Mis puudutab tegevuskavas ette nähtud esimest, hetkel teatud kaupade tarnimisega piirduvat etappi, siis kutsub komitee kõiki sidusrühmi üles uurima, kuidas oleks võimalik viia teenused kiiremini uue režiimi alla, mis aitaks vähendada ka selle (ülemineku)etapiga seotud probleeme. Samuti võiks juurelda selle üle, kuidas oleks võimalik kehtestada käibemaksu finantsteenuste suhtes üldisemalt.

1.4.

Komitee silmis peab praeguse süsteemi ümberkujundamine viima selge, sidusa, tugeva ja tervikliku käibemaksusüsteemini, mis on lisaks ka proportsionaalne ja tulevikukindel. Selles kontekstis tervitab komitee lõpliku käibemaksusüsteemi aluseks väljapakutud sihtriigi põhimõtte valikut, kuna sellega luuakse ühe ja sama riigi turul võrdsed võimalused kõigile tarnijatele ning turul esineb seeläbi vähem moonutusi.

1.5.

Komitee arvates tuleb suurt tähelepanu pöörata ka süsteemi ettevõttesõbralikkusele, eriti VKEde osas. Vaatamata tegevuskavas sisalduvatele uuendustele ja lihtsustamistele jääb komitee väga murelikuks selles osas, mis puudutab tulevaste eeskirjade kompleksset ja keerukat olemust ning nende rakendamisega seotud suurt halduskoormust.

1.6.

Vaatamata selgusele ja õiguskindlusele, mis peavad seisma esiplaanil lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamisel, kutsub komitee üles uurima edasi tulevaste ja täiendavate lihtsustuste ja halduskoormuse vähendamise võimalusi, mille käigus võiks kaaluda proportsionaalset lähenemisviisi VKEde kasuks, minemata seejuures vastuollu lõpliku käibemaksusüsteemi tervikliku olemuse ja teiste seda iseloomustavate oluliste teguritega. Kõige parem on nendega arvestada juba väljatöötamise algusest peale.

1.7.

Kaaluda tuleks ka kasuliku teabe laiaulatuslikku ja ajakohast edastamist, näiteks veebiportaali kaudu, mis oleks ettevõtjate huvides. See peab aitama eelkõige väikeettevõtjatel konkureerida võrdsetel alustel teiste ettevõtjate ja avaliku sektori tarnijatega. Üldisemalt on oluline muuta ELi-sisene piiriülene tegevus kõigi ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks lihtsamaks ja ligitõmbavamaks.

1.8.

Komiteel on heameel, et suurt tähelepanu pööratakse käibemaksu alalaekumise kõrvaldamisele ja käibemaksusüsteemi pettusekindlamaks muutmisel, eriti kuna sellest tingitud kahjud on suured, kuni 170 miljardit eurot aastas. Oluline on pöörata sellele eesmärgile esmast tähelepanu ja jõuda kiiresti tulemusteni, muu hulgas parandades selleks ka maksuametite koostööd, samuti ELi-sisest ja kolmandate riikidega toimuvat tolliametite koostööd, püüeldes tõhusamate maksuametite poole ja tugevdades Eurofisci rolli, suurendes vabatahtlikku maksukuulekust ja parandades maksude kogumist.

1.8.1.

Komitee arvates peavad liikmesriigid tugevdama oma maksuametite suutlikkust kõigis valdkondades, nii töötajate kui ka rahaliste ja tehniliste võimaluste osas. See peab neil võimaldama tagada uue süsteemi korraliku ja tõhusa toimimise ja pettuse vähenemise.

1.8.2.

Vaatamata tegevuskavas selles valdkonnas ette nähtud meetmetele tõstatub komitee jaoks küsimus, kas ei tuleks selles valdkonnas võtta kasutusele rohkem ja muid vahendeid, võttes eeskujuks hiljutised rahvusvahelised kokkulepped otsest maksustamist puudutava automaatse teabevahetuse kohta.

1.8.3.

Samamoodi tuleb komitee arvates pöörata suurt tähelepanu lõpliku käibemaksusüsteemi iseärasustele ja omadustele seoses pettuseohuga. Uued eeskirjad, asjakohane järelevalve ja laiendatud kontroll koos jõustamiseks hädavajalike vahenditega, k.a õiguslikud vahendid, peavad viima järjekindlalt terviklikuma ja korrektsemalt rakendatud käibemaksusüsteemini. Selles kontekstis tuleb vaadelda ka kehtivat käibemaksuerandit väikesaadetiste importimisele kolmandate riikide tarnijate poolt, ent komitee pooldab selles küsimuses diferentseeritud lähenemisviisi.

1.9.

Pettusevastasele võitlusele konkreetse kuju andmisel tuleb komitee meelest töötada sihipäraselt ja proportsionaalselt. Heauskseid ettevõtteid tuleb säästa ja nende suhtes ei tohi rakendada uusi ülemääraseid eeskirju.

1.10.

Komitee tervitab tähelepanu pööramist uutele arengutele e-kaubanduses ja ettevõtlusvormides. Oluline on, et selles vallas valitseks kõigi sidusrühmade jaoks selgus ja arusaadavus, seejuures tuleb jälgida, et kõiki tarnijaid koheldaks võrdselt, hoolimata sellest, kas nad järgivad uusi arenguid või siis pooldavad klassikalisi kanaleid ja vorme või teostavad oma tehinguid piiriüleselt või riigisiseselt.

1.11.

Mis puudutab liikmesriikide võimaldatud suuremat pandlikkust vähendatud maksumäära osas ning tegevuskavas esitatud kahte varianti, siis jääb komitee äraootavale seisukohale, kuna on vaja enam teavet, mil viisil väljapakutud variandid toimivad ja millised eeskirjad nende suhtes kehtivad. Seepärast eelistab komitee praegu esitada rea kriteeriume tulevase süsteemi jaoks. Seejuures peavad paindlikkus ja õiguskindlus käima käsikäes, eeskirjad peavad olema läbipaistvad ning lihtsuse huvides peab madalate määrade ja erandite hulk jääma piiratuks. Praeguses olukorras ja praegu komitee käsutuses olevast teabest lähtudes eelistab komitee esimest varianti, kuna see on enam kooskõlas eelnevalt nimetatud kriteeriumitega.

2.1.

Käibemaksu tegevuskavas (edaspidi „tegevuskava“) sätestatakse juhised ühtse ELi käibemaksuala loomiseks. See käibemaksuala peab olema võimeline toetama ühtset turgu, aitama edendada tööhõivet, majanduskasvu, investeeringuid ja konkurentsivõimet. Käibemaksuala, mis sobib 21. sajandisse. Uus süsteem peab olema lihtsam, pettusekindlam ja ettevõtjasõbralikum.

2.2.

Praegune käibemaksusüsteem on ülimalt killustunud ja keeruline, seda eriti piiriüleses kontekstis. See ei ole pidanud sammu globaliseerunud, digitaalse ja mobiilse majanduse väljakutsetega. Oodatava tulu ja tegelikult kogutud käibemaksutulu vahel on suur erinevus (käibemaksu alalaekumine) ja süsteem on tundlik pettuste suhtes.

2.3.

Väljapakutud lähenemisviis kujutab endast käibemaksusüsteemi ajakohastamist ja nn taaskäivitamist. Teisi lähenemisviise ei peeta arvestatavateks võimalikeks lahendusteks. Süsteemi muutmiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset otsust.

2.4.

Tegevuskava hõlmab nelja komponenti ja vähemalt 27 meedet (2). Osa neist on välja arendatud kooskõlas komisjoni paremate õigusloomesuunistega (REFIT).

2.4.1.

Tegevuskava põhisisu ja ka selle kõige olulisem osa puudutab kahtlemata tulevase ühtse käibemaksuala kõige tähtsamaid põhimõtteid. 2017. aastal on kavas esitada lõplikke eeskirju sisaldav ettepanek.

2.4.1.1.

Lõpliku käibemaksusüsteemi aluseks on kauba ja teenuste sihtriigis maksustamise põhimõte, (3) kuna päritoluriigis maksustamise põhimõte ei ole osutunud teostatavaks. See kehtib kõigi toimingute, k.a piiriüleste tehingute suhtes. Maksude kogumise viis areneb samm-sammult pettusekindlama süsteemi suunas. Kõnealused ettepanekud viiakse ellu kahes järgus.

2.4.2.

Eeltoodule lisaks on teatud hulk hiljutisi ja juba käimasolevaid algatusi. Need puudutavad

2.4.3.

Kõige suurem pakett puudutab kiireloomulisi meetmeid käibemaksu alalaekumise ja käibemaksupettusega võitlemiseks. Selle raames asetatakse rõhk järgmistele aspektidele:

2.4.4.

Viimasena on nimekirjas püüdlemine – pikemas perspektiivis – ajakohastatud maksumäärade poliitika suunas. Sellega soovitakse anda liikmesriikidele suurem vabadus ja paindlikkus maksumäärade kehtestamise vallas ja eelkõige vähendatud maksumäärade osas. Algatused järgnevad 2017. aastal.

3.1.1.

Komitee tervitab tegevuskava ELi ühtse käibemaksuala suunas liikumiseks. See on ambitsioonikas, kiireloomuline ja hädavajalik tegevuskava, mis sobib kokku ajakohasema ja konkurentsivõimelisema ühtse turu arendamisega.

3.1.2.

Komitee tervitab neljal komponendil (4) põhinevat lähenemisviisi, mis sisaldab ajaliselt erinevaid lähenemisviise lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Eesmärk on teha lõpp praeguse üleminekusüsteemi nõrkustele ja vajakajäämistele ning teha kvalitatiivne hüpe (quantum leap) edasi, mis oleks kooskõlas ühtse turu vajadustega.

3.1.3.

Komitee nõustub väljapakutud lähenemisviisiga, mille kohaselt põhineb lõplik käibemaksusüsteem sihtriigis maksustamise põhimõttel. Samas võib märkida, et uus süsteem peab olema selge, sidus, tugev ja terviklik ning lisaks veel proportsionaalne ja tulevikukindel. Selles kontekstis palub komitee Euroopa Komisjonil ettevaatuse kaalutlustel uurida võimalust üldise pöördmaksustamise süsteemi (5) kasutusele võtmiseks kõigi piiriüleste ettevõttevaheliste (B2B) tehingute puhul. Kuigi pöördmaksustamise mehhanism on mõnes liikmesriigis juba kasutusel käibemaksupettuste vähendamiseks teatud majandussektorites, võib kõnealuse põhimõtte üldine rakendamine nihutada käibemaksupettuste riski jaemüügi etapile.

3.1.4.

Oluline on, et asjaomane üleminek lõplikule käibemaksusüsteemile toimuks nõuetekohases raamistikus. Seejuures on väga oluline parandada riiklike maksuametite tegevust ja nende piiriülest koostööd ning tegeleda süsteemi pettuseohuga. Selleks, et parandada käibemaksu kogumist ja võidelda pettuste vastu, on tähtis kõikjal ELis innustada parimate tavade arendamist ja jagamist. Niisiis võiks mõelda ka tähtaegade kehtestamisele liikmesriikidevaheliste käibemaksuarvete tasumisel. Tuleb teha kõik võimalik käibemaksu alalaekumise võimalikult ulatuslikuks vähendamiseks. Nii üks kui teine peavad võimaldama nii valitsuste huvidele vastutulekut (korrektsed käibemaksutulud!) kui ka kõigi tarnijate jaoks võrdsete võimaluste loomist.

3.1.5.

Samuti on ülimalt oluline muuta süsteem ettevõtjasõbralikumaks. Seejuures peavad esiplaanil seisma selgus ja õiguskindlus. Lisaks on oluline, eelkõige VKEde jaoks, piirata halduskulusid, minemata seejuures vastuollu lõpliku käibemaksusüsteemi tervikliku iseloomu ja teiste oluliste seda iseloomustavate teguritega (6). Selles kontekstis tuleb käibemaksu tagastust, õigeaegseid tagasimakseid ja käibemaksumäärade juurdepääsevat süsteemi silmas pidades võtta meetmeid ühtsete vormide väljaarendamiseks.

3.1.6.

Sihtriigi põhimõtte kasutamine jätab liikmesriikidele vabaduse kehtestada oma käibemaksumäärad, ent see ei tohiks endaga kaasa tuua killustatust ja ülemäärast keerukust. Soovitav on valida proportsionaalne lähenemine, millest võidaksid VKEd. Lisaks tuleb arvestada nii uute arengutega piiriüleses kaubanduses ning digitaalses ja mobiilses majanduses kui ka kõigi – nii olemasolevate kui ka ajakohaste – ettevõtlusvormidega.

3.1.7.

Komitee meelest tuleb püüdlus ajakohastatud maksumäärade suunas, mis annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse vähendatud maksumäärade (7) osas, teostada sihtriigi põhimõtte rakendamise eesmärgi raames, kuna selles olukorras peaks kaubanduses esinema reeglina vähem moonutusi. Erandite hulka tuleb piirata ning majandusliku tõhususe parandamiseks tuleb era- ja avaliku sektori toodetud kaupu ja osutatud teenuseid käsitleda käibemaksualaselt ühel ja samal viisil (8). Mida laiem on käibemaksubaas, seda madalam peab olema määr samaväärse maksutulu saavutamiseks. Samas on sel viisil võimalik vältida majanduslikke moonutusi.

3.1.8.

Komitee jaoks on oluline, et kõnealune tegevuskava viidaks ellu täielikult ja koos kõigi oma osadega – jagamatu tervikuna. Ebakindlus, mis selles küsimuses võib esineda, ei ole kooskõlas püüdlustega ühtse turu jaoks mõeldud käibemaksusüsteemi loomise suunas ning see võib ohustada seatud eesmärkide saavutamist. Komitee on seisukohal, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks tegevuskavasse sisse kirjutada kõik vajalikud garantiid. See kehtib eelkõige lõplikule käibemaksusüsteemile ülemineku kohta kahes etapis, millest teine etapp on praegu muudetud sõltuvaks (9) liikmesriikide individuaalsest hinnangust ja otsusest. Ilmtingimata tuleb püüelda lõpliku käibemaksusüsteemi tõhusa kehtestamise poole teises etapis ja mõistliku tähtaja jooksul.

3.1.9.

Pidades silmas tegevuskava täielikku elluviimist, kutsub komitee liikmesriike üles tegema tihedamat ja aktiivsemat koostööd andmete vahetamisel ning selleks, et suurendada usaldust jõupingutuste vastu, mida tehakse enne tekstide rakendamist ja käibemaksutulude suurendamist. Komitee arvates peavad liikmesriigid selleks parandama oma maksuametite suutlikkust, kelle käsutuses peab olema piisavalt vahendeid nii töötajate kui ka rahaliste ja tehniliste (IKT) võimaluste osas. Komitee kutsub komisjoni üles seda seisukohta toetama.

3.1.10.

Komitee ootab, et komisjon esitleb aegsasti sügavuti minevat ja kõikehõlmavat mõjuhinnangut, mis käsitleb kavandatud meetmeid ja tegevuskava kui tervikut. Selles ei tohi jätta käsitlemata tagajärgi VKEdele, kelle jaoks kujutavad keerukus ja halduskoormus endast suuri probleeme.

3.2.1.

Komitee toetab sihtriigi põhimõtte valikut, kuna sellega luuakse võrdsed võimalused kõigile tarnijatele ühel ja samal riiklikul turul, hoolimata nende registrijärgsest asukohast.

3.2.2.

Tegevuskava kohaselt peaks lõplikule käibemaksusüsteemile ülemineku esimeses etapis kehtima sihtriigi põhimõte üksnes kaupadele. Lihtsuse huvides ja täiendavate probleemide ärahoidmiseks kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles uurima, kuidas oleks võimalik teenuseid kiiremini uue süsteemi alla viia, ning leidma meetodid, kuidas oleks võimalik kehtestada käibemaksu finantsteenuste suhtes üldisemalt.

3.2.3.

Uue süsteemi rakendamine toob endaga kaasa täiendava halduskoormuse ohu ettevõtjatele ja seepärast rõhutab komitee vajadust lihtsustatud käibemaksueeskirjade järele, eelkõige VKEde jaoks. Need eeskirjad ei tohi siiski minna vastuollu süsteemi tervikliku olemusega. Samas tuleb pöörata suurt tähelepanu eeskirjade selgusele ja õiguskindlusele.

3.2.4.

Oma tegevuse piiriülene laiendamine Euroopa Liidu sees peab olema ettevõtjate jaoks lihtne ja atraktiivne. Piiriüleste tehingute puhul tähendab sihtriigi põhimõte seda, et tarnijad rakendavad oma klientide suhtes nende liikmesriigi käibemaksumäära, mis võib tekitada probleeme ja täiendavat halduskoormust. Niisiis võib juhtuda, et neil on vaja kokku puutuda 27 teise liikmesriigi käibemaksusüsteemiga. Eeltoodust tuleneva koormuse hallatavana hoidmiseks tuleb luua avalik teabesüsteem, näiteks veebiportaal, kus oleks muu hulgas kirjas kõigi liikmesriikide kehtivad maksumäärad. Samuti on oluline, et ettevõtjad peavad end registreerima üksnes oma asutamisriigis. Komitee kiidab seepärast komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on nõuda käibemaksukohuslasena registreerimist üksnes riigis, kus nad asutati, mis võimaldab asjaomastel ettevõtjatel kokku hoida hinnanguliselt umbes 1 miljardi euro suuruse summa.

3.3.1.

Komiteel on hea meel, et pööratakse tähelepanu käibemaksu alalaekumise kõrvaldamisele ja käibemaksusüsteemi pettuseohule, eriti kuna valitsused kannavad praegu sellega seoses aastas kuni 170 miljardi euro suurust kahju, mis moodustab 15,2 % kogu käibemaksutulust. Ainuüksi piiriülene pettus tekitab aastas 50 miljardi euro suuruse kahju.

3.3.2.

Oluline on seada see eesmärk prioriteediks ja saavutada kiireid tulemusi. Vaatamata tegevuskavas selles valdkonnas ette nähtud meetmetele, tõstatub komitee jaoks küsimus, kas ei tuleks maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks võtta kasutusele rohkem ja teisi vahendeid, võttes eeskujuks hiljutised rahvusvahelised kokkulepped otsese maksustamise küsimuses, mis puudutavad muu hulgas andmete ja komisjoni kavade (10) vahetamist?

3.3.3.

Samamoodi tuleb komitee arvates pöörata suurt tähelepanu lõpliku käibemaksusüsteemi iseärasustele ja selle iseloomulikele tunnustele seoses pettuseohuga. Tõsiasi, et pettust on võimalik märgatavalt (11) vähendada, kasutades piiriüleste tehingute puhul osamaksete süsteemi, ei ole nüüd küll selline saavutus, mis lubaks loorberitele puhkama jääda.

3.3.4.

Uued eeskirjad, asjakohane järelevalve ja laiendatud kontroll koos jõustamiseks hädavajalike vahenditega, k.a õiguslikud vahendid, peavad järjekindlalt viima terviklikumalt ja korrektsemalt rakendatud käibemaksusüsteemini.

3.3.5.

Komitee peab oluliseks, et alalaekumise vähendamine ja pettuse vastu võitlemine toimuks sihipäraselt. Alalaekumise vähendamise meetmed peavad olema vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ja parandama siseturu toimimist. Heauskseid ettevõtteid tuleb säästa ja nende suhtes ei tohi rakendada uusi ülemääraseid eeskirju.

3.3.6.

Praeguse süsteemi nõrkused ja vajakajäämised, nagu näiteks käibemaksuerand väikesaadetiste importimisele kolmandate riikide tarnijate poolt, loovad ebavõrdsed konkurentsitingimused, moonutavad turgu ja toovad valitsustele kaasa märkimisväärse maksutulude vähenemise (hinnanguliselt 3 miljardit eurot aastas). Kui sellist korda ei peeta põhimõtteliselt sobivaks ajakohasesse Euroopa käibemaksusüsteemi, siis pooldab komitee kulude seisukohast lähtuvalt diferentseeritud lähenemisviisi, mille puhul jäetaks võimaluse korral sihtalast välja turgu tõesti mitte moonutavad tehingud, nagu näiteks puhtalt isiklikuks tarbeks mõeldud väikesed ja harvad, väikese väärtusega saadetised.

3.3.7.

Õppida võiks ka minevikust. Selles mõttes võiks kaaluda, kas tulevikus oleks soovitav viia läbi käibemaksusüsteemi laiapõhjaline hindamine – mitte piirduda üksnes selle eeskirjade ja toimimisega, vaid anda hinnang laiemalt selle kooskõlale majanduse ja valitsuste vajadustega ning ka selle panusele Euroopa projekti. Selline hindamine võiks toimuda korrapäraselt.

3.4.1.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et tegevuskavas on pööratud tähelepanu uuenduslikele ärimudelitele ja tehnoloogilistele uuendustele meie üha enam digiteeruvas keskkonnas. Laiemalt vaadatuna on oluline arvestada kõigi oluliste ja tulevikku suunatud arengutega. See tuleks kasuks ka käibemaksusüsteemi tulevikukindlusele.

3.4.2.

Komitee jaoks on oluline, et selles keskkonnas kehtestataks käibemaksueeskirjad nii, et kõigi asjaomaste isikute jaoks valitseks selgus ja kindlus.

3.4.3.

Samal viisil tuleb jälgida, et kõiki tarnijaid, kes pakuvad samu kaupu või teenuseid – piiriüleselt või riigisiseselt – koheldaks võrdselt, vaatamata sellele, kas nad peavad sammu uute arengutega (digitaalsel kujul) või säilitavad enam klassikalised kanalid ja vormid (füüsilisel kujul). Komitee soovitab rakendada lihtsustamismeetmeid, nagu näiteks ELi ühtne käibemaksumäär, et lihtsustada e-kaubanduse idufirmade toimimist, ning teeb ettepaneku avada see võimalus kõigile VKEdele.

3.5.1.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et tegevuskavas pööratakse tähelepanu VKEdele, ning rõhutab selle tähtsust. On oluline ja vajalik, et tegevuskavas nähakse ette konkreetsete meetmete terviku elluviimine ning VKEdele on kehtestatud proportsionaalsed ja asjakohased eeskirjad.

3.5.2.

Komitee kiidab heaks kavatsuse kehtestada VKEde huvides ulatuslik lihtsustamispakett. Tegevuskava eesmärgid nõuavad küll aga täiendavaid selgitusi ja lihvimist. Komitee jaoks on aga oluline kaasata VKEd sellesse protsessi algusest peale.

3.5.3.

Põllumajandusettevõtete jaoks oleks soovitav muuta praegune vabatahtlik võimalus, mis pakub kompensatsiooni teatud ostude pealt tasutud käibemaksu eest, kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele. Samas tuleb põllumajandustootjate organisatsioonide ja teiste nendega samaväärsete organisatsioonide põllumajandustoodete turustamisega seotud tegevus samastada põllumajandusliku tootmisega.

3.6.1.

Mis puudutab suuremat paindlikkust vähendatud määrade osas, siis väljendab komitee muret, et see võib viia käibemaksumäärade suurema killustumiseni liikmesriikide vahel, mis omakorda kahjustab süsteemi selgust ja rakendatavust, eelkõige VKEde jaoks.

3.6.2.

Tegevuskavas esitatud kahe variandi osas jääb komitee äraootavale seisukohale, kuna on vaja enam teavet, mil viisil väljapakutud variandid toimivad ja millised eeskirjad nende suhtes kehtivad. Seepärast eelistab komitee praegu esitada rea omadusi tulevase süsteemi jaoks. Seejuures peavad paindlikkus ja õiguskindlus käima käsikäes, eeskirjad peavad olema läbipaistvad ning madalate määrade ja erandite hulk peab jääma piiratuks. Praeguses olukorras ja praegu komitee käsutuses olevast teabest lähtudes eelistab komitee esimest varianti, (12) kuna see on enam kooskõlas eelnevalt nimetatud kriteeriumitega.

3.6.3.

Komitee soovib, et tulevases lõplikus käibemaksusüsteemis arvestataks sotsiaalsete ettevõtete (13) rolli ja strateegilist tähtsust. Selles kontekstis võiks kaaluda direktiivi 2006/112/EÜ III lisa punkti 15 läbivaatamist või siis uue sätte lisamist, millega nähtaks ette vähendatud käibemaksumäära kehtestamine sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenustele, kui neid osutavad ebasoodsas olukorras isikutele asutused, mille sotsiaalne iseloom on teada. Eelkõige tuleks kaaluda võimalust kehtestada uue käibemaksusüsteemi raames maksuvabastus või vähendatud määr puuetega inimestele ja ebasoodsas olukorras isikutele toodetud kaupadele ja osutatud teenustele.

3.6.4.

Oluline on ka säilitada mõnes liikmesriigis kehtivad käibemaksuerandid vabatahtlike organisatsioonidele seoses asjaomaste organisatsioonide eripäraga ning piiriülese huvi puudumisega.

3.6.5.

Käibemaksudirektiivi läbivaatamise raames tuleks uurida võimalust, kas liikmesriigid saaksid kohaldada tavapärasest kõrgemaid käibemaksumäärasid luksustoodetele, ja milliseid eeskirju sellisel juhul kohaldada.

3.6.6.

Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ on lubatud kohaldada madalamaid käibemaksumäärasid ja erandeid teatud Euroopa saartel, et tasakaalustada nende püsivaid looduslikke, majanduslikke ja demograafilisi ebasoodsaid tingimusi. Võttes arvesse selle korralduse olulisust saarte ettevõtetele ja kohalikule majandusele, kutsub komitee üles seda jätkama.

21.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/50

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (1) üle suurt heameelt. Komitee leiab, et kogu pakett (2) on esimene samm suures Euroopa tööprogrammis, mis tuleb ellu viia tihedas koostöös kõigi avaliku ja erasektori huvitatud osapoolte vahel.

1.2.

Komitee hindab teatises esitatud tööstuspoliitika sidusat ja ambitsioonikat strateegilist visiooni ja keskendumist neljale põhiteemale: 1) tehnoloogiad ja platvormid; 2) standardid ja etalonarhitektuurid; 3) geograafiline ühtekuuluvus, mida kehastab piirkondlike digitaalsete innovatsioonikeskuste võrgustik; 4) oskused kõigil tasanditel.

1.3.

Kiireloomulisus tuleneb komisjoni teostatud analüüsist. Selles rõhutatakse Euroopa digitaalvaldkonna tugevaid külgi, kuid samas väljendatakse ka kartust, et lisaväärtus võib jõuliselt libiseda ettevõtjatelt digitaalplatvormide omanikele. Lisaks toonitatakse ühiste standardite ja koostalitlusvõimeliste lahenduste puudumist. Samuti valitseb suur vajadus digitaaloskuste järele.

1.4.

Tööstus 4.0 on põhiolemuselt alt-üles suunatud protsess. Avalik sektor peaks siiski välja töötama strateegilise suunitluse ning tal on täita otsustav roll reguleerija, lihtsustaja ja rahalise toetajana.

1.5.

Digitaliseerimine ja tööstus 4.0 mõjutavad sügavalt ärimudeleid ja kogu raamistikku, milles äriühingud praegu toimivad. Ülimalt tähtis on teadlikkuse suurendamine ja reaalse eesmärgi püstitamine kõigi sidusrühmade jaoks: lisaks ettevõtjatele mõeldakse siin kõikide tasandite sotsiaalpartnereid, akadeemilisi ringkondi, teadusasutusi, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid, haridussektorit ja tarbijaid.

1.6.

Mitte ükski Euroopa riik ei suuda digitaalajastul üksinda edukalt kõigist võimalustest kinni haarata. Euroopa kui tervik on kriitiline mastaap, mis on võrreldav suurte turgudega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Tööstuse digitaliseerimine vajab ELi ja liikmesriikide jaoks ühist tööstusstrateegiat. See peaks tugevdama Euroopa tööstusbaasi, meelitama ligi uusi investeeringuid, tooma tagasi investeeringuid ning looma töökohti. See aitab Euroopal saavutada eesmärki, et tööstustoodang vastaks 2020. aastaks 20 % Euroopa rahvamajanduse kogutoodangust.

1.7.

Usaldusväärne ja prognoositav keskkond on eluliselt tähtis. Idufirmad ja laiendatud ettevõtjad väärivad teravdatud tähelepanu. Nõukogu, eelkõige konkurentsivõime nõukogu peaks Euroopa Komisjoni algatusel tegema kiiresti otsuse ELi tööstusstrateegia 4.0 ja digitaalse ühtse turu kohta, asendades praegusest 28 eri digitaalpoliitikast tuleneva killustatuse. Digitaalne ühtne turg peaks olema uuendatud ühtse turu lahutamatu osa, mis väldiks Euroopa digitaalse keskkonna killustumist.

1.8.

Koostöö on siinkohal võtmetähtsusega. Riiklikud ja piirkondlikud 4.0 platvormid peavad koondama kõiki asjaomaseid osalejaid. Ühises ELi raamistikus peaks igaüks arendama välja oma eriomadused. Tuleks edendada iga liiki partnerlusi, koostoimeid ja klastreid, piiriüleseid kokkuleppeid ja Euroopa võrdlusuuringuid.

1.9.

Samamoodi tuleb edendada riigi ja erasektori partnerlusi, üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (3) ning e-valitsuse algatusi.

1.10.

Muret valmistavad kasvavad erinevused liikmesriikide vahel tööstustoodangu ja tehnoloogilise tulemuslikkuse osas. Komitee leiab, et õigesti kavandatud koostöö peaks käivitama selle asemel lähenemise.

1.11.

Komitee väljendab heameelt kavandatava 5 miljardi eurose IKT teadus- ja arendustegevuse rahastamise üle programmi „Horisont 2020“ ja mitme muu Euroopa rahastamisvahendi, sealhulgas Junckeri investeerimiskava raames. Euroopa Komisjon peab selgitama, kuidas kõnealuseid poliitilisi kavatsusi ellu viima hakatakse.

1.12.

Ilmselt on vaja olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjon räägib 50 miljardist eurost ainuüksi IKT investeeringuteks. See tähendab avaliku ja erasektori rahastamisvahendite olulist kaasamist üle Euroopa. Siiani on ebaselge, kuidas hakatakse kõnealuseid finantssätteid mõistliku ajakava jooksul ellu viima.

1.13.

Erakapitalil on rahastamises keskne roll. Panku tuleb julgustada andma oma panust tööstus 4.0 protsessi. Täieõiguslik Euroopa kapitaliturg võiks pakkuda asjakohast toetust.

1.14.

Kohandatud tooted masstootmise hindadega tooksid suurt kasu kasutajatele ja tarbijatele. Kõrgem tootlikkus ja kvaliteet tuleks kasuks enamikule isikliku tarbimise valdkondadele.

1.15.

Pettumust valmistab see, et teatises ollakse napisõnaline tööstuse digitaliseerimise märkimisväärsete sotsiaalsete tagajärgede osas. Netomõjud on ettearvamatud. Et vältida ühiskonna lõhestumust, tuleks eritähelepanu pöörata neile põlvkondadele ja sissetulekurühmadele, kes võivad kõige enam kannatada saada. Paljude teiste jaoks avanevad uued võimalused.

1.16.

Digitaliseerimisel on neil märkimisväärne mõju tööturule ja töökorraldusele, nt sissetulekute ebavõrdsuse suurenemisele ja sotsiaalkindlustussüsteemile juurdepääsu piiramisele, mis võib osutuda negatiivseks, kui sellega nõuetekohaselt ei tegeleta (4).

1.17.

Stabiilsete sotsiaalsete suhete, ühtekuuluvustundega ühiskonna ning inimväärse sissetuleku ning kvaliteetsete töökohtadega haritud ja motiveeritud tööjõu tagamine nõuab kõigi asjaomaste poolte aktiivset kaasatust. Ulatuslikud sotsiaaldialoogid kõigil tasanditel – ELi, riikide, piirkondade ja ettevõtjate tasandil – on vajalikud, et tagada digitaliseerimisest mõjutatud töötajate mõistlik kohanemine koos õigeaegse prognoosimise ja piisava toetusega professionaalseks kohanemiseks.

1.18.

Haridusprogrammide ja -vahendite ning sotsiaalse ühtekuuluvuse vahel on otsene seos. Võtmetähtsusega küsimused on digitaalsete tehnoloogiate kasutajate ajakohased oskused ja kvalifikatsioonid ning uute oskuste omandamine. Äri- ja sotsiaalpartnereid tuleks tihedalt kaasata kooliprogrammide koostamisse hariduse kõigil tasanditel ja kõigis vormides.

1.19.

Komitee eeldab, et komisjon toimiks strateegilise kava tõhusa rakendamisel katalüsaatorina. See hõlmab eeskätt konkureerivate lähenemisviiside tõhusat koordineerimist, vältides ebakindlust ja turu killustamist. Digitaalne ühtne turg on peamine eesmärk. Otsustava tähtsusega on digitaalkeskkonna Euroopa standardiseerimise protsessi kiirendamine.

1.20.

Lisaks ootab komitee komisjonilt aktiivset rolli järgmistes tegevustes:

2.1.

Tööstuse digitaliseerimine on majanduse ulatuslikuma ümberkujundamise keskne osa, mis hõlmab robotiseerimist, materjaliteadusi ja uusi tootmisprotsesse ning mida nimetatakse tööstuseks 4.0. See paradigmamuutus muudab radikaalselt ettevõtteid ja ühiskonda. Veel nii hiljuti kui 2014. aastal ei olnud ELil selget ülevaadet tööstuse 4.0 majanduslikest, tehnoloogilistest, sotsiaalsetest ja ühiskondlikest aspektidest. Komitee esitas loetelu soovitavatest meetmetest (7).

2.2.

2015. aasta septembris võttis komitee vastu arvamuse, milles käsitleti tööstuse digitaliseerimise ja murranguliste tööturgude sotsiaal-majanduslikke tagajärgi (8).

2.3.

Valdkondadevahelised arengud leiavad aset eelkõige Ameerika Ühendriikides, Hiinas, ELis, Jaapanis ja Koreas. Teised järgnevad neile. Suurandmed on uue toorainena toodete ja teenuste muutuvate mudelite katalüsaator. Varem killustatud valdkonnad (9) toimivad koos, samas kui teenindus (eelkõige digitaalne) loob väärtusahelas tootmisprotsessidele olulist lisaväärtust.

2.4.

Tänapäeval ei saa ükski ettevõtja tegutseda ilma digitaalse strateegiata. Nimetatud strateegia mõjutab samaaegselt tooteid, teenuseid ja protsesse tööstuses tervikuna. Uute turgude arendamist silmas pidades loob tööstuse digitaliseerimine terava konkurentsi äriühingute ja samuti majandusblokkide vahel. Ettevõtluses on üle kogu maailma levinud ka konkurentsieelne koostöö.

2.5.

Meetmeid tõukab tagant sihipärane tööstusstrateegia, eelkõige Ameerika Ühendriikides ja Hiinas, kus ettevõtjad saavad kasu suurtest siseturgudest. See on kõrgetasemeline poliitika. 2011. aastal algatas Obama administratsioon laiaulatusliku pideva uute tehnoloogiate (sealhulgas IKT) programmi, kaasates ettevõtjaid, teadusasutusi ja ülikoole üle kogu riigi.

2.6.

Nagu tavaliselt, saavad tsiviilprojektid olulist tuge föderaalagentuuride poolt hiljuti välja kuulutatud uutest tehnoloogilistest programmidest.

2.7.

Ameerika Ühendriigid kavatsevad kasutada digitaalset muutust selleks, et teha tasa tööstusturgudel kantud kaotusi, kasutades samas ära Ameerika tegutsemisvabadust ning ülemaailmsete IKT ja suurandmete valdkonnas tegutsejate nagu Google, Amazon, Microsoft, Cisco jt domineerimist (10).

2.8.

Juhtivate tööstusettevõtete konsortsium töötab sama eesmärgi nimel. 2014. aasta 50 kõige innovaatilisema äriühingu loetelu näitab, et kümnest juhtivast äriühingust seitse paikneb Ameerika Ühendriikides (11).

2.9.

Hiina ametiasutused kasutavad digitaalset üleminekut selleks, et tugevdada Hiina positsiooni kogu maailmas. Ametlikud dokumendid rõhutavad eesmärki jõuda Ameerika Ühendriikide tasemele.

2.10.

Hiina tahtlik eesmärk on toodud esile valdkondadevahelises riigi juhitavas programmis pealkirjaga Made in China 2025, mis põhineb Saksamaa programmil Industrie 4.0. See on Hiina majandus- ja tootmisprotsessides täiesti uus kontseptsioon, hõlmates tihedat kooskõlastamist otsuselangetajate, majandustegevuses osalejate ja innovatsioonijõudude vahel.

2.11.

Eraldatud on tohutud rahalised vahendid. Vaatamata majanduslangusele kõnealuste konkreetsete programmide vahendeid ei kärbita.

2.12.

Huvi tööstuse 4.0 vastu on oluliselt suurenenud. Digitaliseerimine on Junckeri juhitud komisjoni prioriteet. See nõuab optimaalset kooskõlastamist komisjoni talituste vahel.

2.13.

Selge keskendumine olulistele küsimustele konkurentsivõime nõukogus on eluliselt tähtis ühise eesmärgi püstitamiseks komisjoni, riiklike ja piirkondlike otsuselangetajate vahel. Tööstuse ja suurandmete digitaliseerimine Euroopa tootmises peab tagama tulevikuks tugevama positsiooni. See on põhiolemuselt alt-üles suunatud protsess, mis hõlmab kõiki sidusrühmi. Avalik sektor juhib seda reguleerija, lihtsustaja ja rahalise toetajana.

2.14.

Alates 2011. aastast on tulnud algatus Saksamaalt föderaalvalitsuse, akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate ühiste jõupingutuste kaudu. Pärast Industrie 4.0 käivitamist 2013. aastal on protsess optimeeritud Plattform 4.0-iks ja koostööleppeks valitsuse, ettevõtjate ja ametiühingute vahel. Ettevõtjaid kaasatakse aina enam valdkonnaülestesse algatustesse, sageli koostöös piirkondlike omavalitsustega.

2.15.

Vahepeal on loodud Industrie 4.0 Austrias, L’Industrie du Futur Prantsusmaal, Catapult Ühendkuningriigis, Smart Industry Madalmaades jt. See on mitmekesine maastik, kus iga riik arendab oma visiooni 4.0-st ja tööstuse tulevikust. Koostöö intensiivsus ja protsessi kiireloomulisuse taju erinevad siiski riigiti suurel määral.

2.16.

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud (linnade!) algatused täiendavad üksteist. Komisjon näeb õigesti ette piiriülesed kokkulepped ja parimate tavade tutvustamise.

2.17.

Juhtivat rolli etendavad suured ja spetsialiseerunud keskmise suurusega ettevõtjad. Peamised mured on suured riikidevahelised erinevused, mahajäämus või ebapiisav teadlikkus VKEdes ning avalikkuse kaasatuse mahajäämine. Üks väga problemaatiline küsimus on Euroopa turu killustatus ja tavaline depressiivne pilt Euroopa 28 tööstus- ja digitaalpoliitikast.

2.18.

Tööstuse digitaliseerimine ja tööstus 4.0 hõlmab enamat kui vaid tehnoloogia. Ettevõtjad peavad valmistuma radikaalseteks muutusteks mitme teguri tõttu: tootmise kiirus, ulatus ja prognoosimatus ning väärtusahelate edasine killustatus ja ümberorienteerumine, uued suhted teadusasutuste, kõrghariduse ja erasektori vahel, uued ärimudelid, uued seosed suurte ja väikeste äriühingute vahel, kõigi ettevõtlustasandite koostöö uued viisid (disain, tootmine, müük, logistika, hooldus), vajadus ajakohastatud ja uute oskuste järele lisaks uutele töömeetoditele ning tihedamad sidemed ettevõtja ning kasutaja vahel. Uhiuued kontseptsioonid on probleem eelkõige traditsioonilistele tööstusharudele (12).

2.19.

Tarbija on juhirollis rohkem kui iial varem. Ühendades tootmise ja teenused, hõlmab digitaliseerimine kohandamisvõimalusi ja eritellimusel valmistatavat toodangut sama või madalama kuluga kui seeriatootmine, seda sageli uues kontekstis. Samal ajal tuleb tarbijatel võimaldada saada asjakohast teavet toodete sotsiaalsete ja keskkonnamõjude kohta, mis hõlbustab kavandatavate ostude suhtes teadliku arvamuse kujundamist.

3.1.

Tööstuse 4.0 ja selle sidusrühmade – ettevõtjate, personali, sotsiaalpartnerite, tarnijate ja klientide, hariduse pakkujate – toetamisel vajab EL tööstusstrateegiat koos asjakohase tööjaotusega kõigi asjaomaste poolte vahel. Konkurentsivõime nõukogu roll on siin kriitilise tähtsusega. Nagu kõik tööstuspoliitika suunad, on see jagatud pädevuste küsimus.

3.2.

Euroopa Ülemkogu (13) on seadnud 2020. aastaks eesmärgi, et Euroopa tööstus peaks moodustama 20 % Euroopa rahvamajanduse kogutoodangust praeguse 12 % asemel. Kuid kõhklused investorite seas ja (Euroopa) suuna puudumine viivad selle asemel tootmise vähenemiseni.

3.3.

Rõhutades vajadust sidusate poliitikasuundade järele, valmistavad komisjoni talitused tihedas koostöös liikmesriikide ja ettevõtjatega praegu ette muljetavaldavat tööprogrammi – eeskirjad, standardimine, teadus- ja uurimistegevus ja rahalised vahendid.

3.4.

Komitee märgib rahuloluga, et enamik tema 2014. aasta arvamuses (14) esitatud 17 soovitusest on praegu arutusel.

3.5.

Komisjon, valitsused, ettevõtjad ja sidusrühmad osalevad õigustatult üheaegselt tööstuse 4.0 poliitikakoosolekutel. Tuleks innustada Euroopa avaliku ja erasektori partnerlusi, (15) samuti üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti seoses asjade interneti väikese võimsusega elektroonikaga. Vajalik on üksikasjalik tegevuskava ettevõtjatele ja valitsustele.

3.6.

Üks olulistest muredest on 28 digitaalpoliitika jätkuv olemasolu. See on põhiolemuselt mastaapsuse vajadust takistav asjaolu ja oluline argument digitaalse ühtse turu kiirendamise kasuks.

3.7.

Digitaalsest ühtsest turust peaks saama uuendatud ühtse turu lahutamatu osa. Arukate õigusaktide ja eeskirjade loomist tuleb kiirendada. Tegevuskava hõlmab järgmist:

3.8.

Komitee nõuab tungivalt konsulteerimist sobiva tasakaalu leidmiseks õigusaktide sätete ja ettevõtjate mänguruumi vahel.

3.9.

Euroopa peab tegema jõupingutusi, et kehtestada ülemaailmsed standardid tihedas koostöös Euroopa-väliste osalejatega.

3.10.

Isikuandmete kaitse üldmäärus hõlmab mitmesuguseid paindlikke sätteid liikmesriikidele. On oluline, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei tooks tagajärgi, mis piiravad ligipääsu andmetele ja nende taaskasutust, kuna see suurendaks ebaühtlust ELi turul.

3.11.

Küberjulgeolekut alahinnatakse ikka veel suuresti nii äriühingute kui ka riikide poolt. Küberkuritegevus levib üle maailma. ELil on täita ilmselge roll.

3.12.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles pöörama eritähelepanu statistikale, mida ikka veel süstemaatiliselt tähelepanuta jäetakse. Teenuseid puudutavad üksikasjalikumad statistilised andmed on ettevõtjate ja poliitikakujundajate jaoks väga olulised.

4.1.

Järjest suurem arv riike ja piirkondi tegeleb nüüd tõsiselt digitaliseerimisega.

4.2.

Kasvavad erinevused riikide vahel ja ebaühtlane teadlikkus erinevate riikide ettevõtete seas on sellegipoolest oluline mure. Oluline küsimus on äriühingute ja tarnijate koostalitlusvõime.

4.3.

Äriühingute ja sidusrühmade jaoks luuakse teadlikkuse suurendamise programme. Iga riik leiab oma meetodid. Platvormid, sageli piirkondlikul tasandil, on väga olulised koostöö tõhustamiseks suur- ja väikeettevõtjate vahel ning nende, teadusasutuste ja ülikoolide vahel.

4.4.

Julgustada tuleks piirkondlikke ja riiklikke avaliku ja erasektori partnerlusi. Nad koondavad erineva taustaga partnereid ja edendavad vastastikust täiendavust. Nad edendavad koostööd ja võivad olla hädavajaliku finantstoe teretulnud allikas.

4.5.

Platvormid, tipptasemekeskused ja välilaborid keskenduvad sageli digitaliseerimise konkreetsetele osadele, näiteks muutuvatele väärtusahelatele, uutele ärimudelitele ning sotsiaalsele ja töökohal toimuvale innovatsioonile (16) töötajate ja ametiühingute aktiivsel osalusel. Julgustada tuleb ühtseid kontaktpunkte. Valdkondlikud organisatsioonid täidavad olulist rolli sektoripõhiste küsimuste käsitlemisel.

4.6.

(Tehnika)ülikoolid, mille ümber inkubaatoreid – ärilinnakuid – luuakse, võivad samuti täita proaktiivset rolli. Suureks abiks on ettevõtliku ülikooli kontseptsioon, mis levib üle kontinendi (17).

4.7.

Ettevõtjate, platvormide, valdkondlike organisatsioonide ja ülikoolide võrgustikud intensiivistavad soovitavaid suundumusi. Digitaalne ühtne turg peaks parandama piiriülese koostöö tingimusi. Majanduslikke ja õiguslikke tingimusi väärtuse loomise jagamiseks tööstuse digitaliseerimise teel võib olla vaja koostöö edendamiseks (väga) erineva suurusega osalejate vahel. Vajalik on eriline keskendumine VKEdele ja idufirmadele. Enamikul neist puudub sihipärane teave ja paljudel puuduvad vahendid suutlikkuse parandamiseks.

4.8.

Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on idufirmad ja laiendatud ettevõtted Euroopas üpris nõrk koht. Suurte ja väikeste ning (piiriüleste) inkubaatorite võrgustike vastastikune täiendavus tasub ennast ära. Väga toetav roll võib olla koolitajatel, nagu näiteks osalise tööajaga, pensionile jäänud ja kogenud ettevõtjad ning mentorid.

5.1.

Digitaliseerimine on saamas Euroopa rahastamisvahendite prioriteediks („Horisont 2020“, piirkondlik ja muu rahastamine). Teadusuuringute Ühiskeskus Sevillas ja esilekerkivad ülemaailmsete kogemustega innovatsioonikeskused võivad olla väga kasulikud.

5.2.

Komitee arvates on kõigi vajalike investeeringute rahastamine kaugelt keerukam teema kui teatisest ilmneb. Ilmselt on vaja olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjon räägib 35 miljardist eurost ainuüksi IKT investeeringuteks. See viitab tihedale koostööle ELi, riikliku ja piirkondliku rahastamise vahel ning aktiivsele tööstuse kaasamisele platvormide ja avaliku ja erasektori partnerluste abil. Vaja on selgitust selle kohta, kuidas hakatakse kõnealuseid finantssätteid mõistliku ajakava jooksul ellu viima. Siinkohal võib esitada tavalise küsimuse: kui palju peab keegi maksma ja mille jaoks?

5.3.

Euroopa rahastamist kritiseeritakse sageli õigustatult liigse aegluse ja liigse bürokraatia pärast, mis on tavaliselt väga kulukas ja heidutab väikeettevõtjaid. Vaadake Ameerika Ühendriike! Kohustuslikud on kohandatud menetlused ja bürokraatia vähendamine, kusjuures samal ajal säilitatakse õiglus. Kasulik võib olla teadus- ja arendustegevuse konsortsiumide kohustusliku partnerite arvu vähendamine (18).

5.4.

Ülikoolide ettevõtlusinkubatsiooni paremusjärjestused väikeettevõtjate jaoks võivad olla kasulikud vahendid paljulubavate idufirmade hindamiseks ja ELi bürokraatlike menetluste kiirendamiseks.

5.5.

Innovaatilisi digitaalseid äriprotsesse tõukavad tagant idufirmad ja laiendatud ettevõtjad, nagu näiteks suure väärtusega idufirmad (19). Ameeriklased juhivad. Lisaks on Ameerika innovatsioonijälgijad Euroopas väga aktiivsed ja otsivad kasumlikke ülevõtmisi.

5.6.

Pangandussektori kõrval on aktiivselt kaasatud ka börsiväline kapital. Erapangandus ise digitaliseerub samuti. Samamoodi toimib FinTech. Digitaalmaailma võsuna edendab ta kiirust, suuremat tõhusust ja läbipaistvust ning muutuvat suhtumist klientidesse. Euroopas oleks lisaks Londonile kasulik enamate finantstehnoloogia arenduskeskuste olemasolu.

5.7.

Pangad ja FinTech peaksid olema digitaalsel ühtsel turul suure tootlikkuse ja väärtuste loomisega võtmetähtsusega partnerid. Neid tuleks julgustada tegutsema tööstuse strateegilise partnerina, hinnates professionaalselt projektide majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid hüvesid. Aidata võivad omavahel seotud platvormide ja lisandväärtusega teenuste radikaalselt uued vormid.

5.8.

Finantsmäärus (või selle läbivaatamine) ei tohiks takistada pangandussektorit võtmast tööstusesse 4.0 investeerimisel kalkuleeritud riske.

5.9.

Vaja on täieõiguslikku Euroopa kapitaliturgu, et luua finantsalaselt võrdsed tingimused, mis on võrreldavad Ameerika Ühendriikide tingimustega.

6.1.

Tööstus 4.0 ja digitaalne ühiskond puudutavad igaüht. Teadlikkust tuleb tõsta. Praegu arutatakse riske ja ebakindlust seoses tulevikuga ning samuti šansse ja võimalusi, ühiskondlikke tingimusi ja ühiskonna heakskiitu.

6.2.

Loode-Euroopas leiab digitaalne revolutsioon juba iga päev meedias (televisioonis, pressis, sotsiaalmeedias) kajastamist. Mõnes riigis on avalik arvamus üsna teadlik, kuid teavet tuleb kogu Euroopas oluliselt parandada.