1.

Asutamislepingu artikleid 81 ja 82 kohaldatakse ettevõtjatevaheliste horisontaalsete ja vertikaalsete kokkulepete ning tegevuste suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

2.

Ühenduse kohtud on asutamislepingu artiklite 81 ja 82 tõlgendamisega juba oluliselt selgitanud liikmesriikidevahelise kaubandusmõju kontseptsiooni sisu ja rakendusala.

3.

Käesolevates suunistes esitatakse ühenduse kohtute poolt välja arendatud põhimõtted asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni tõlgendamiseks. Lisaks selgitatakse reeglit, mille kohaselt kokkulepe ei saa avaldada liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju (vähese kaubandusmõju reegel ehk NAAT-reegel, inglise keeles non-appreciable affectation of trade rule ehk NAAT-rule). Käesolevad suunised ei ole lõplikud. Nende eesmärk on määratleda kaubandusmõju kontseptsiooni rakendamise metoodika ja anda juhiseid selle kohaldamiseks korduvates olukordades. Kuigi käesolev teatis ei ole liikmesriikide kohtutele ja konkurentsiasutustele kohustuslik, püütakse sellega anda neile juhiseid asutamislepingu artiklites 81 ja 82 esitatud mõiste „kaubandusmõju” kohaldamiseks.

4.

Käesolevad suunised ei käsitle küsimust, mida tähendab artikli 81 lõikes 1 sätestatud „konkurentsi märgatav piiramine”. Nimetatud küsimust, mida tuleb eristada liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt piiravate kokkulepete küsimusest, käsitletakse komisjoni teatises vähe tähtsate kokkulepete kohta, mis asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses ei piira märgatavalt konkurentsi (1) (vähese tähtsuse reegel). Samuti ei ole käesolevad suunised mõeldud selgitama kaubandusmõju kontseptsiooni asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, milles käsitletakse riigiabi andmist.

5.

Käesolevad suunised, kaasa arvatud NAAT-reegel, ei piira Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtute õigust tõlgendada asutamislepingu artikleid 81 ja 82.

6.

Artikli 81 lõikes 1 on sätestatud, et „ühisturuga on kokkusobimatud ja keelatud: kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturu piires.” Lihtsuse huvides nimetatakse mõisteid „ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus”„kokkulepeteks”, kui nad esinevad koos.

7.

Artiklis 82 sätestatakse, et „ühisturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.” Käesolevate suuniste mõistes tähendab „tegevus” turgu valitseva ettevõtja teguviisi.

8.

Kaubandusmõju kriteerium määrab ka määruse nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsireeglite kohaldamise kohta) artikli 3 rakendusulatuse (2).

9.

Nimetatud määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriikide konkurentsiasutused ja kohtud, kohaldades siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sätestatud ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis sama sätte tähenduses võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, peavad selliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldama ka asutamislepingu artiklit 81. Sarnaselt eelnevaga on liikmesriikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud, kohaldades siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu artikli 82 alusel keelatud kuritarvituste suhtes, kohustatud nende suhtes kohaldama ka asutamislepingu artiklit 82. Niisiis kohustab määruse artikli 3 lõige 1 liikmesriikide konkurentsiasutusi ja kohtuid, kohaldades liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada võivate kokkulepete ja kuritahtliku tegevuse suhtes liikmesriigi konkurentsiõigust, samal ajal kohaldama ka asutamislepingu artikleid 81 ja 82. Teisest küljest ei kohusta artikli 3 lõige 1 siseriiklikke konkurentsiasutusi ja kohtuid kohaldama liikmesriigi konkurentsiõigust, kui liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada võiva kokkuleppe, otsuse, kooskõlastatud tegevuse või muu kuritarvituse suhtes juba kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81 ja 82. Sellises olukorras võib piirduda ainult ühenduse konkurentsireeglite kohaldamisega.

10.

Artikli 3 lõikest 2 järeldub, et liikmesriigi konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis küll võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses, või mis vastavad asutamislepingu artikli 81 lõike 3 tingimustele või kuuluvad asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks vastu võetud määruse rakendusalasse. Liikmesriikidel ei takistata määruse nr 1/2003 alusel oma territooriumil vastu võtta ja kohaldada rangemaid riigi seadusi, millega keelatakse ettevõtjate ühepoolne tegevus või rakendatakse selle suhtes sanktsioone.

11.

Lisaks tuleks märkida, et artikli 3 lõike 3 kohaselt, ilma et see piiraks ühenduse õiguse üldpõhimõtteid ja muid sätteid, ei kohaldata artikli 3 lõikeid 1 ja 2 juhul, kui liikmesriikide konkurentsiasutused ja kohtud kohaldavad ühinemise kontrolli käsitlevaid liikmesriigi seadusi, ning need ei välista selliste liikmesriigi sätete kohaldamist, mille põhieesmärk erineb asutamislepingu artiklites 81 ja 82 nimetatud eesmärgist.

12.

Kaubandusmõju kriteerium on ühenduse õigusega seotud iseseisev kriteerium, mida tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata. See on kohaldatava õiguse valiku kriteerium, mille alusel määratletakse ühenduse konkurentsiõiguse rakendusala (3). Ühenduse konkurentsiõigust ei rakendata kokkulepete ja tegevuste suhtes, mis ei ole võimelised märgatavalt mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

13.

Kaubandusmõju kriteeriumist lähtuvalt peab asutamislepingu artikli 81 või 82 rakendamiseks avaldama kokkulepe või tegevus ühenduse piires vähemalt minimaalset mõju piiriülesele kaubandusele. Euroopa Kohtu definitsiooni kohaselt peab kokkulepe või tegevus avaldama „märgatavat” mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele (4).

14.

Asutamislepingu artikli 81 rakendamiseks peab kokkulepe mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Samas ei ole nõutav, et kokkuleppe iga eraldi osa, kaasa arvatud kokkuleppest tulenevad võimalikud konkurentsipiirangud, peaks olema omaette võimeline nimetatud mõju avaldama (5). Kui kokkulepe tervikuna on võimeline mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust, kohaldatakse ühenduse õigust tervele kokkuleppele, kaasa arvatud kokkuleppe nendele osadele, mis omaette liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjuta. Kui osapoolte lepingulised suhted hõlmavad mitut tegevusala, võib neid lugeda kokkuleppe lahutamatuks osaks ainult siis, kui nad on omavahel otseselt seotud ja kuuluvad ühtsesse ärisuhete süsteemi (6). Vastupidisel juhul loetakse iga tegevusala puudutav osa eraldi kokkuleppeks.

15.

Samuti ei ole oluline, kas ettevõtja osalus kokkuleppes mõjutab märgatavalt liikmesriikidevahelist kaubandust või mitte (7). Ettevõtja ei saa vältida ühenduse õiguse kohaldamist tema tegevuse suhtes ainult põhjusel, et tema osalus kokkuleppes, mis märgatavalt mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, on vähe tähtis.

16.

Ühenduse õiguse kohaldamiseks ei ole vajalik tõestada, et väidetav konkurentsipiirang on seotud kokkuleppe mõjuga liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Liikmesriikidevahelist kaubandust võivad mõjutada ka mittepiirava iseloomuga kokkulepped. Näiteks võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada valikulise turustamise kokkulepe, mis põhineb ainult toodete olemusest lähtuval kvalitatiivsel valikukriteeriumil ja mis asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses konkurentsi ei piira. Kuid kokkuleppest väidetavalt tulenevad piirangud võivad selgelt näidata, et kokkulepe võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Näiteks on eksporti keelav turustuskokkulepe juba olemuse poolest võimeline liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama, kuigi mitte tingimata märgatavas ulatuses (8).

17.

Asutamislepingu artikli 82 rakendamiseks on vajalik, et kuritahtlik tegevus mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust. See ei tähenda, et tegevuse iga osa tuleks eraldi hinnata. Teguviisi, mis moodustab osa turgu valitseva ettevõtja terviklikust strateegiast, tuleb hinnata selle kogumõju seisukohast. Kui turgu valitsev ettevõtja rakendab mitut tegevust sama eesmärgi saavutamiseks, näiteks turu sulgemiseks potentsiaalsetele konkurentidele, piisab artikli 82 rakendamiseks kõikide eelnimetatud tegevuste suhtes, et vähemalt üks nendest tegevustest oleks võimeline mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust (9).

18.

Artiklite 81 ja 82 sõnastusest ning ühenduse kohtute kohtupraktikast järeldub, et kaubandusmõju kriteeriumi kohaldamisel tuleb ennekõike tähelepanu osutada kolmele mõistele:

19.

Mõiste „kaubandus” ei hõlma ainult tavapärast kaupade ja teenuste piiriülest vahetust (10). See on laialdasem kontseptsioon, mis hõlmab kogu piiriülest majandustegevust, ka üksuste asutamist teistes liikmesriikides (11). See tõlgendus on kooskõlas asutamislepingu põhieesmärgiga, milleks on edendada kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumist.

20.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste „kaubandus” ka juhtumeid, kus kokkulepe või tegevus mõjutab turu konkurentsipõhist struktuuri. Ühenduse konkurentsireeglite rakendusalasse võivad kuuluda kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad ühendusesisese konkurentsi struktuuri ühenduse piires tegutseva konkurendi turult väljatõrjumise või sellesse ohtu seadmise kaudu (12). Kui ettevõtja tõrjutakse turult välja või teda ähvardab selline oht, saab mõjutatud ka ühendusesisene konkurentsi struktuur ja ettevõtja majandustegevus.

21.

Nõue, et mõjutatud peab olema liikmesriikidevaheline kaubandus, tähendab, et kokkuleppe või tegevuse mõju peab puudutama piiriülest kauplemist vähemalt kahe liikmesriigi vahel. Kokkulepe või tegevus ei pea mõjutama kaubandust nende liikmesriikide kui tervikute vahel. Artiklit 81 või 82 võib rakendada ka siis, kui kaubandus on mõjutatud ainult liikmesriigi mõnes osas, kuid sellisel juhul peab mõju olema tuntav (13).

22.

Kaubandusmõju kriteeriumi rakendamiseks ei pea asjakohane turg olema geograafiliselt määratletud. Liikmesriikidevaheline kaubandus võib olla mõjutatud ka juhul, kui asjakohane turg on siseriiklik turg või regionaalne turg (14).

23.

Mõiste „võib mõjutada” määratleb liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatava mõju nõutava iseloomu. Euroopa Kohtu antud määratluse kohaselt tähendab „võib mõjutada” seda, et peab olema võimalik teatava hulga objektiivsete õiguslike või faktiliste asjaolude alusel piisava tõenäosusega ette näha, et kõnealune kokkulepe või tegevus võib otseselt või kaudselt ning tegelikult või võimalikult mõjutada liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuuri (15)  (16). Nagu on mainitud punktis 20 eespool, on Euroopa Kohus välja toonud ka kriteeriumid, mille alusel saab otsustada, kas kokkulepe või tegevus mõjutab konkurentsi struktuuri. Kui kokkulepe või tegevus mõjutab ühendusesisese konkurentsi struktuuri, rakendatakse ühenduse jurisdiktsiooni.

24.

Euroopa Kohtu välja töötatud kaubanduse struktuuri kriteeriumid hõlmavad järgmisi põhielemente, mida käsitletakse järgmistes punktides:

25.

Kaubandusmõju ulatust hinnatakse objektiivsete faktorite alusel. Asjaomaste ettevõtjate subjektiivne kavatsus ei ole nõutav. Kuid kui selgub, et ettevõtja on teadlikult kavatsenud mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, näiteks püüdes takistada importi või eksporti teistest liikmesriikidest, loetakse seda asjakohaseks teguriks ja seda tuleb arvesse võtta.

26.

Sõnad „võib mõjutada” ja Euroopa Kohtu viitamine „piisavale tõenäosusele” tähendavad, et ühenduse õiguse kohaldamiseks ei ole tingimata nõutav, et asjaomane kokkulepe või tegevus oleks liikmesriikidevahelist kaubandust juba mõjutanud või tulevikus seda kindlasti mõjutaks. Piisab, et kokkuleppel või tegevusel „võib olla” selline mõju (17).

27.

Samuti pole kohustust ega vajadust välja arvutada, kui suures ulatuses on liikmesriikidevaheline kaubandus mõnest kokkuleppest või tegevusest mõjutatud. Näiteks kokkuleppe puhul, mis keelab ekspordi teistesse liikmesriikidesse, ei pea arvutama, milliseks oleks kujunenud asjaomaste liikmesriikide vahelise kaubanduse maht, kui antud kokkulepet poleks sõlmitud. Selline tõlgendus on kooskõlas kaubandusmõju kriteeriumi kohaldamisala olemusega. Ühenduse kohaldamisalasse kuuluvad kokkulepped ja tegevused, millel võib olla piiriülene mõju sõltumata sellest, kas teataval kokkuleppel või tegevusel tegelikult on selline mõju.

28.

Kaubandusmõju kriteeriumi hindamine sõltub paljudest teguritest, mis omaette vaadelduna ei pruugi olla otsustavad (18). Asjakohased tegurid hõlmavad kokkuleppe või tegevuse olemust, kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluvate toodete olemust ja asjaomaste ettevõtjate positsiooni ja tähtsust (19).

29.

Kokkuleppe või tegevuse olemus on kvalitatiivne näitaja, mille alusel saab otsustada, kas antud kokkulepe või tegevus suudab liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Mõned kokkulepped ja tegevused on juba oma olemuse tõttu suutelised liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama, kuid teised vajavad selles suhtes üksikasjalikumat analüüsi. Esimese kategooria näiteks sobib piiriülene kartell, kuid teise kategooriasse kuulub ühisettevõtja, kelle tegevus piirneb ainult ühe liikmesriigi territooriumiga. Seda aspekti käsitletakse põhjalikumalt 3. jaos, kus vaadeldakse eri tüüpi kokkuleppeid ja tegevusi.

30.

Kokkuleppe või tegevusega hõlmatud toodete olemus annab samuti märku sellest, kas antud kokkulepe või tegevus võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Kui mõne tootega on juba selle olemuse tõttu lihtne piiriüleselt kaubelda või kui see on tähtis ettevõtjale, kes soovib teise liikmesriigi turule sisse pääseda või seal oma tegevust laiendada, on ühenduse jurisdiktsiooni kergem kehtestada kui siis, kui teistes liikmesriikides asuvate tarnijate pakutava toodangu järgi on selle olemuse tõttu väike nõudlus või kui tootel on teise liikmesriiki uue üksuse rajamise või sellisest asukohast majandustegevuse laiendamise seisukohast väike tähtsus (20). Rajamise all mõeldakse ühes liikmesriigis asetseva ettevõtja poolt esinduse, filiaali või tütarettevõtja asutamist teise liikmesriiki.

31.

Ettevõtja turupositsioon ja müügimaht aitab kvalitatiivsest seisukohast mõista, kas antud ettevõtja kokkulepe või tegevus võib liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju avaldada. Ülaltoodud aspekti, mis kuulub lahutamatu osana märgatava mõju hindamise protseduuri, käsitletakse lähemalt punktis 2.4.

32.

Lisaks eelnimetatud faktoritele tuleb arvesse võtta, millises õiguslikus ja faktilises keskkonnas kokkulepe või tegevus toimib. Asjaomase majandusliku ja juriidilise konteksti hindamine aitab mõista, kui suur on võimalus, et liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatakse mõju. Kui liikmesriikidevahelisele kaubandusele eksisteerib absoluutne takistus, mis ei ole seotud kokkuleppe ega tegevusega, võib liikmesriikidevaheline kaubandus saada sellisest kokkuleppest või tegevusest mõjutatud ainult juhul, kui nimetatud takistus lähitulevikus kaob. Juhul kui takistus ei ole absoluutne, vaid kõigest raskendab piiriülest tegevust, on äärmiselt oluline tagada, et kokkulepped ega tegevused piiriülest tegevust veelgi enam ei pärsiks. Kokkulepped ja tegevused, mis sellises olukorras kaubandust pärsivad, võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

33.

Artiklite 81 ja 82 kohaldamiseks peab esinema mõju liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuurile.

34.

Mõiste „kaubanduse struktuur” on neutraalne. Tingimuseks ei ole, et kauplemine peaks olema piiratud või vähenenud (21). Kaubanduse struktuuri võivad mõjutada ka sellised kokkulepped ja tegevused, mis kaubandust elavdavad. Juhtum kuulub ühenduse jurisdiktsiooni alla, kui kokkuleppe või tegevuse tulemusena kujuneb liikmesriikidevaheline kaubandus tõenäoliselt teistsuguseks kui siis, kui antud kokkulepet või tegevust ei oleks (22).

35.

See tõlgendus peegeldab asjaolu, et kaubandusmõjukriteerium on ennekõike jurisdiktsiooni määramise kriteerium, mille alusel eristatakse potentsiaalse piiriülese mõjuga kokkulepped ja tegevused sellist mõju mitteomavatest kokkulepetest ja tegevustest, eesmärgiga kohaldada esimeste suhtes ühenduse konkurentsieeskirju.

36.

Kokkuleppe või tegevuse mõju liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuurile võib olla „otsene või kaudne, tegelik või võimalik”.

37.

Otsene mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldub tavaliselt seoses mõnede kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluvate toodetega. Näiteks, kui ühe teatud toote tootjad erinevates liikmesriikides otsustavad turgu jagada, avaldab see otsest mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele antud toote turu osas. Veel üks näide otsese mõju kohta on juhtum, kus tarnija pakub turustajatele mõeldud allahindlust ainult selliste toodete osas, mida müüakse liikmesriikides, kus turustajad asuvad. Selline tegevus tõstab ekspordiks mõeldud toodete suhtelist hinda ja muudab eksportmüügi vähem ligitõmbavaks ja vähem konkurentsivõimeliseks.

38.

Kaudne mõju avaldub tihti seoses toodetega, mis on seotud mõne kokkuleppe või tegevuse valdkonda kuuluva tootega. Näiteks võib tekkida kaudne mõju siis, kui kokkulepe või tegevus avaldab mõju sellise ettevõtja piiriülesele majandustegevusele, kes kasutab antud kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluvat toodet või sõltub sellest muul viisil (23). Selline mõju võib tekkida näiteks siis, kui kokkulepe või tegevus hõlmab vahesaadust, millega ei kaubelda, kuid mis on seotud kauplemiseks ette nähtud lõpptoote tarnimisega. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võib liikmesriikide vahelisele kaubandusele avaldada mõju kokkulepe, millega fikseeritakse konjaki valmistamiseks kasutatava piirituse hind (24). Selle juhtumi puhul ei eksporditud toorainet, küll aga lõpptoodet – konjakit. Samalaadsel juhul, kus kauplemine lõpptootega võib saada märgatavalt mõjutatud, on kohaldatav ühenduse konkurentsiõigus.

39.

Kaudne mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele võib avalduda ka seoses mõne kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluva tootega. Näiteks kokkulepe, mille kohaselt toote valmistaja kohustub andma garantii ainult nendele toodetele, mida toote turustaja müüb oma asukohaliikmesriigis, ei soodusta teistest liikmesriikidest pärit olevaid tarbijaid antud toodet ostma, kuna nad ei saa oma elukohas garantiid kasutada (25). Samuti on raskendatud ametlike turustajate ja paralleelselt tegutsevate kaubandusettevõtjate tegevus, kuna ilma valmistajapoolse garantiita on selline toode tarbijale vähem atraktiivne (26).

40.

Tegelik mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on selline mõju, mis kokkuleppe või tegevuse kohaldamisel tegelikult tekib. Samas liikmesriigis asuva tarnija ja turustaja omavaheline kokkulepe, mis näiteks keelab ekspordi teistesse liikmesriikidesse, avaldab tõenäoliselt mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Ilma sellise kokkuleppeta oleks turustaja võinud eksportmüügiga vabalt tegeleda. Tuleks siiski veel kord meenutada, et tegeliku mõju olemasolu ei pea tõestama. Piisab sellest, et kokkulepe või tegevus võib sellist mõju avaldada.

41.

Võimalik mõju on mõju, mis võib tulevikus piisava tõenäosusega avalduda. Teisisõnu tuleb arvestada turu prognoositava arenguga (27). Isegi kui jõutakse järeldusele, et kokkulepe või tegevus selle sõlmimise või kohaldamise hetkel kaubandusmõju ei avalda, võib lepingu artikleid 81 ja 82 ikkagi kohaldada, kui asjaolud, mis sellise järelduseni viisid, lähitulevikus tõenäoliselt muutuvad. Siin on asjakohane arvestada võimalike liberaliseerimismeetmete ja muude meetmete mõjuga, mida ühendus või antud liikmesriik võib juriidilise iseloomuga kaubandustõkete kõrvaldamiseks tulevikus rakendada.

42.

Kuigi antud hetkel ei pruugi turutingimused piiriülest kaubandust soodustada näiteks põhjusel, et hinnatase on kõnealustes liikmesriikides liiga sarnane, võib kaubandus siiski saada mõjutatud tulevikus, kui olukord muutuvate turutingimuste ajel teiseneb (28). Oluline on siin see, kas antud kokkulepe või tegevus võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada, mitte aga see, kas ta seda kunagi ka tegelikult mõjutab.

43.

Asjaolu, et liikmesriikidevahelise kaubandusmõju hindamise kriteeriumide hulka on lülitatud kaudse ja võimaliku mõju mõisted, ei tähenda, et analüüsi tulemus tohiks põhineda kõrvalistel või oletuslikel mõjudel. Konkurentsiasutus või osapool, kes väidab, et mõni kokkulepe võib liikmesriikidavahelist kaubandusele avaldada kaudset või võimalikku märgatavat mõju, peab suutma selgitada, mil moel antud kokkulepe võib nimetatud mõju avaldada. Ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuulumiseks ei piisa ainult oletuslikust või spekulatiivsest mõjust. Näiteks vähendab kokkulepe mittekaubeldava toote hinna tõstmiseks tarbija kasutatavat tulu. Kuna tarbijal on kasutamiseks vähem raha, võib ta osta vähem tooteid, mis on sisse toodud teistest liikmesriikidest. Kuid seos tarbija sissetuleku vähenemise ja liikmesriikidevahelise kaubanduse vahel on ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuulumiseks antud juhul liiga kaudne.

44.

Kaubandusmõju kriteeriumil on kvantitatiivne mõõde, mis tagab, et ühenduse õiguse kohaldamisalasse satuksid ainult sellised kokkulepped ja tegevused, mille mõju on teatava ulatusega. Artiklite 81 ja 82 rakendusulatusest jäävad välja sellised kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad turgu üksnes vähesel määral, kuna asjasse puutuvate ettevõtjate positsioon kõnealuse toote turul on nõrk (29). Märgatava mõju hindamiseks tuleks ennekõike selgitada, milline on antud ettevõtja positsioon ja tähtsus asjaomase toote turul (30).

45.

Märgatava mõju hindamise tulemus sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, eriti antud kokkuleppe või tegevuse olemusest, asjasse puutuvate toodete olemusest ja asjaomaste ettevõtjate turupositsioonist. Kui mõni kokkulepe või tegevus võib juba oma olemuse tõttu mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel, loetakse sellise kokkuleppe või tegevuse mõju kergemini märgatavaks kui kokkuleppe või tegevuse puhul, mille olemus ei eelda liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamist. Mida tugevam on asjaomaste ettevõtjate turupositsioon, seda tõenäolisemalt loetakse nendevahelise kokkuleppe või tegevuse potentsiaalset mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavaks (31).

46.

Euroopa Kohus on mitmes import või eksporti käsitlevas kohtuasjas lugenud märgatava mõju kriteeriumi täidetuks, kui asjaomaste ettevõtjate müügimaht antud turul on umbes 5 protsenti (32). Kuid otsustavaks teguriks ei loeta alati üksnes turuosa. Eriti oluline on arvesse võtta ettevõtjate asjaomaste toodete käivet (33).

47.

Niisiis on märgatavust võimalik hinnata nii absoluutnäitajate (käive) kui ka suhteliste näitajate varal, võrreldes asjaomase ettevõtja turupositsiooni teiste turul tegutsevate ettevõtjate omaga (turuosa). Tähelepanu pööramine asjaomaste ettevõtjate positsioonile ja tähtsusele on kooskõlas mõistega „võib mõjutada”, mis annab mõista, et hinnang põhineb kokkuleppe või tegevuse potentsiaalsel mõjul liikmesriikidevahelisele kaubandusele, mitte aga tegelikul mõjul, mida see avaldab üle piiri liikuvale toodete ja teenuste voole. Asjaomaste ettevõtjate turupositsioon ja nende kõnealuste toodete käive näitavad kokkuleppe või tegevuse potentsiaalset mõju kaubandusele liikmesriikide vahel. Need kaks tegurit on kooskõlas punktides 52 ja 53 esitatud eeldustega.

48.

Märgatava mõju hindamiseks ei ole tingimata vaja asjaomaseid turge määratleda ega turuosi välja arvutada (34). Ettevõtja absoluutarvudes esitatud müügimaht võib olla piisav argument toetamaks väidet, et selle ettevõtja tegevuse mõju kaubandusele on märgatav. See kehtib eriti selliste kokkulepete ja tegevuste kohta, mis juba oma olemuse tõttu võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, näiteks seetõttu, et nad on seotud impordi või ekspordiga või hõlmavad mitut liikmesriiki. Asjaolu, et sellises olukorras võib kokkuleppe rakendusalasse kuuluva toote käive olla piisav argument, mille alusel loetakse potentsiaalne mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavaks, on kooskõlas punktis 53 toodud positiivse eeldusega.

49.

Kokkuleppeid ja tegevusi tuleb alati vaadelda selles majanduslikus ja juriidilises kontekstis, milles nad eksisteerivad. Vertikaalsete kokkulepete puhul võib osutuda vajalikuks võtta arvesse sarnaste kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivset mõju (35). Isegi kui üks kokkulepe või kokkulepete võrk ei ole võimeline liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutama, võivad kokkulepete paralleelsed võrgustikud üheskoos sellist mõju avaldada. Kuid selleks on vajalik, et antud kokkulepe või kokkulepete võrgustik mängiks üldises kaubandusmõjus olulist rolli (36).

50.

Pole võimalik kehtestada üldisi, kokkulepete kõiki kategooriaid hõlmavaid kvantitatiivseid reegleid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas potentsiaalne mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on märgatav. Kuid on võimalik määratleda, millal kaubandust normaaltingimustes mõjutada ei saa. Esiteks, oma teatises vähe tähtsate kokkulepete kohta, mis aluslepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses märgatavalt ei piira konkurentsi (vähese tähtsuse reegel), (37) tõdes komisjon, et komisjoni soovituse 96/280/EÜ (38) lisas määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vahelised kokkulepped ei ole normaaltingimustes võimelised mõjutama kaubandust liikmesriikide vahel. See eeldus põhineb asjaolul, et VKEde tegevus on üldjuhul kohaliku või kõige rohkem piirkondliku iseloomuga. Kuid VKEde tegevusele võib siiski kohaldada ühenduse õigust ja seda eriti juhul, kui nad tegelevad piiriülese kaubandusega. Teisena peab komisjon asjakohaseks töötada välja üldised põhimõtted, et määratleda juhtumid, kus kaubandus ei ole normaaltingimustes märgatavalt mõjutatav, ehk teisisõnu normi, mille alusel saab tuvastada märgatava mõju puudumist liikmesriikidevahelisele kaubandusele (NAAT-reegel). Artikli 81 rakendamise korral loeb komisjon nimetatud normi vaidlustatavaks eelduseks, mis kehtib kõigi kokkulepete kohta artikli 81 lõike 1 tähenduses sõltumata sellest, mis laadi piiranguid nad võivad sisaldada, isegi kui tegu on raskekujuliste piirangutega komisjoni grupierandit puudutavate määruste ja suuniste tähenduses. Nimetatud eelduse kehtivuse korral ei alusta komisjon tavaliselt menetlust taotluse põhjal ega omal algatusel. Kui ettevõtjad oletavad heas usus, et kokkuleppe puhul kehtib antud negatiivne eeldus, ei määra komisjon trahve.

51.

Ilma, et see piiraks punktis 53 esitatu rakendamist, ei tähenda märgatava mõju määratlus, et kokkulepped, mis ei vasta allpool toodud kriteeriumidele, võivad tingimata liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Iga juhtum vajab omaette analüüsi.

52.

Komisjon on seisukohal, et põhimõtteliselt ei suuda kokkulepe liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutada, kui on täidetud alljärgnevad kumulatiivsed tingimused:

Komisjon rakendab sama eeldust, kui kahe järjestikkuse kalendriaasta jooksul ei ületata eelmainitud maksimaalset käibemahtu rohkem kui 10 protsenti ja turuosa künnist mitte üle 2 protsendi. Komisjon ei kohalda nimetatud eeldust juhul, kui kokkulepe puudutab veel väljakujunemata turgu, mistõttu osapooltel ei saa sellel turul olla asjaomast käivet ega ka mingit turuosa. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks hinnata kaubandusmõju märgatavust selle alusel, milline on osapoolte positsioon sarnaste toodete turul ja kokkuleppega seotud tehnoloogia alal.

53.

Komisjon jääb ka seisukohale, et kui kokkulepe on juba oma olemuselt võimeline mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust näiteks põhjusel, et see puudutab eksporti või importi või hõlmab mitut liikmesriiki, võib teha vaidlustatava positiivse eelduse, mille kohaselt loetakse kaubandusmõju märgatavaks juhul, kui punktides 52 ja 54 näidatud viisil arvutatuna on osapoolte käivete summa kokkuleppega kaetud toodete turul suurem kui 40 miljonit eurot. Kokkulepete puhul, mis juba olemuslikult on võimelised mõjutama kaubandust liikmesriikide vahel, võib tihti eeldada, et mõju on märgatav, kui osapoolte turuosad ületavad eelmises punktis nimetatud 5 protsendi künnise. Nimetatud eeldus ei kehti siiski kokkulepete kohta, mis hõlmavad ainult liikmesriigi mõnda osa (vt punkt 90).

54.

Seoses 40 miljoni euro künnisega (vt punkt 52 eespool) arvutatakse asjaomane käive ettevõtjate eelmise majandusaasta ühendusesisese müügi kogumahu alusel kokkuleppega hõlmatud toodete (kokkuleppealuste toodete) osas, arvestamata makse. Üheks ettevõtjaks loetava ettevõtja üksuste vahelist müüki arvesse ei võeta (40).

55.

Turuosa künniste rakendamiseks on vaja kindlaks määrata asjakohane turg (41). See koosneb asjaomasest kaubaturust ja asjaomasest geograafilisest turust. Turuosad tuleb arvutada müügiväärtuse andmete või vajaduse korral ostuväärtuse andmete põhjal. Kui väärtusandmeid ei ole, võib kasutada muudel usaldusväärsetel turuandmetel, sealhulgas mahuandmetel põhinevaid hinnanguid.

56.

Sama tarnija poolt eri turustajatega sõlmitud kokkulepete võrgustikuga seoses tuleb arvestada müüki kogu võrgustikus.

57.

NAAT-reegli rakendamisel loetakse sama üldise ärisuhte alla kuuluvad kokkulepped üheksainsaks kokkuleppeks (42). Ettevõtjad ei tohi jagada osadeks majanduslikust seisukohast terviklikku kokkulepet selleks, et mahtuda nimetatud künnise alla.

58.

Komisjon rakendab eelmises jaos toodud negatiivset eeldust kõigi kokkulepete kohta, kaasa arvatud kokkulepped, mis on juba oma olemuselt suutelised mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust, ning kokkulepped, mis puudutavad kaubandust kolmandate maade ettevõtjatega (vt jagu 3.3).

59.

Selles osas, mis ei puuduta negatiivse eelduse rakendusala, arvestab komisjon kokkuleppe või tegevuse olemusega seotud kvalitatiivsete elementide kui ka toodete olemusega, mis on kokkuleppe või tegevusega seotud (vt eespool punktid 29 ja 30). Kokkuleppe olemuse olulisust rõhutab ka punktis 53 nimetatud positiivne eeldus, mis puudutab nende kokkulepete mõju märgatavust, mis juba oma olemuselt on võimelised liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama. Et saada kaubandusmõju mõiste rakendamiseks täiendavaid suuniseid, on kasulik tutvuda levinumate kokkulepete ja tavade kategooriatega.

60.

Alljärgnevates jagudes tehakse vahet mitut liikmesriiki hõlmavate kokkulepete ja tegevuste ning ainult ühe liikmesriigi territooriumi või selle osaga piirduvate kokkulepete ja tegevuste vahel. Need kaks kategooriat jagatakse veel omakorda asjakohase kokkuleppe või tegevuse olemusele vastavateks alamkategooriateks. Käsitletakse ka kolmandate riikidega seotud kokkuleppeid ja tegevusi.

61.

Mitut liikmesriiki hõlmavad või mitmes liikmesriigis kohaldatavad kokkulepped ja tegevused on enamasti juba oma olemuse poolest võimelised mõjutama kaubandust liikmesriikide vahel. Juhul kui punktis 53 mainitud asjakohase käibe künnis on ületatud, ei ole tavaliselt enam vaja üksikasjaliselt analüüsida, kas liikmesriikidevaheline kaubandus võib mõjutatud saada. Kuid selleks, et saada juhiseid selliste juhtumite lahendamiseks ja näitlikustada 2. jaos toodud põhimõtteid, oleks kasulik tutvuda argumentidega, mida tavaliselt kasutatakse, et õigustada juhtumi paigutamist ühenduse jurisdiktsiooni rakendusalasse.

62.

Importi või eksporti puudutavad kokkulepped, mis on sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel, võivad juba olemuslikult mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Sõltumata sellest, kas selline kokkulepe piirab konkurentsi või mitte, on sel otsene mõju liikmesriikide vahel toimuva kaubanduse struktuurile. Näiteks otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas Kerpen & Kerpen, mis puudutas Prantsusmaal asuva tootja ja Saksamaal asuva turustaja vahelist kokkulepet, millega hõlmati üle 10 protsendi Prantsusmaalt Saksamaale siirduvast tsemendiekspordist kogumahuga 350 000 tonni aastas, et selline kokkulepe mõjutab (märgatavalt) liikmesriikidevahelist kaubandust (43).

63.

Antud kategooriasse kuuluvad kokkulepped, mis piiravad importi või eksporti, kaasa arvatud piirangud, mis puudutavad ostjapoolset aktiivset ja passiivset müüki või edasimüüki teistes liikmesriikides asuvatele klientidele (44). Sel juhul valitseb väidetava konkurentsipiirangu ja kaubandusmõju vahel olemuslik seos, kuna piirang on tegelikult kehtestatud eesmärgiga takistada toote- ja teenusevoogude vaba liikumist liikmesriikide vahel, mis ilma piiranguta võiks toimuda. Pole oluline, kas kokkuleppe pooled asuvad samas liikmesriigis või erinevates liikmesriikides.

64.

Mitut liikmesriiki hõlmavad kartellikokkulepped, näiteks hindade kindlaksmääramiseks või turu jagamiseks sõlmitud kokkulepped, võivad juba oma olemuselt liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Piiriülesed kartellikokkulepped võrdsustavad konkurentsitingimusi ja takistavad majanduslikku läbipõimumist, põhistades kaubanduse traditsioonilisi struktuure (45). Kui ettevõtjad lepivad omavahel kokku geograafiliste territooriumide jagamises, võib see katkestada või vähendada nendele territooriumidele mujalt suunduvat müügitegevust. Kui ettevõtjad lepivad kokku hindade kindlaksmääramises, teevad nad sellega lõpu turul valitsevale konkurentsile ja sellega koos ka hinnaerinevustele, mis muul juhul võiksid konkurente ja kliente meelitada piiriüleses kaubanduses osalema. Kui ettevõtjad lepivad kokku müügikvootide kehtestamises, säilivad kaubanduse traditsioonilised struktuurid. Asjaomased ettevõtjad hoiduvad tootmise laiendamisest ja selle kaudu väldivad teistes liikmesriikides asuvate potentsiaalsete klientide teenindamist.

65.

Piiriülestel kartellidel on tavaliselt juba olemuslikult märgatav mõju, kuna kartellis osalevate ettevõtjate positsioon turul on oluline. Kartelle moodustavad tavaliselt ettevõtjad, kes valdavad üheskoos suurt osa turust, kuna see võimaldab neil tõsta hindu või vähendada tootmist.

66.

Käesolevas jaos käsitletakse eri tüüpi horisontaalseid koostöökokkuleppeid. Horisontaalne koostöökokkulepe võib näiteks esineda kokkuleppe kujul, mille alusel kaks või enam ettevõtjat teevad koostööd teatud majandustegevustes, näiteks tootmises ja turustamises (46). Tihti nimetatakse selliseid kokkuleppeid ühisettevõtjateks. Ühisettevõtjatele, mis püsivalt täidavad kõiki iseseisva majandusüksuse funktsioone, kohaldatakse ühinemismäärust (47). Ühenduse tasandil ei kohaldata sellistele täielikult toimivate ühisettevõtjate suhtes asutamislepingu artikleid 81 ja 82, välja arvatud juhul, kui saab kohaldada ühinemismääruse artikli 2 lõiget 4 (48). Seetõttu ei käsitle käesolev jagu täielikult toimivaid ühisettevõtjaid. Mittetäielikult toimiv ühisettevõtja ei tegutse ühelgi turul iseseisva tarnijana (või ostjana). Selline üksus ainult abistab turul tegutsevaid emaettevõtjaid (49).

67.

Ühisettevõtjad, kes tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis või müüvad oma toodangut kahes või enamas liikmesriigis, mõjutavad osapoolte majandustegevust ühenduse kõnealustel territooriumidel. Selline kokkulepe avaldab juba oma olemuse tõttu liikmesriikidevahelisele kaubandusele mõju, mis puuduks olukorras, kus sellist kokkulepet ei oleks sõlmitud (50). Kaubanduse struktuuri mõjutab ka see, kui ettevõtjad lülitavad oma tegevuse ümber ühisettevõtjale või kasutavad ühisettevõtjat uue ühendusesisese tarneallika loomiseks.

68.

Kaubandusmõju võib tekkida ka siis, kui ühisettevõtja valmistab emaettevõtjate jaoks toodangut, mida emaettevõtja edasi töötleb või mõnes oma tootes kasutab. Selline olukord võib kujuneda, kui eelnimetatud ühisettevõtja toodet saadi varem teistes liikmesriikides asuvatelt tarnijatelt, kui emaettevõtja valmistas seda teistes liikmesriikides või kui lõpptoodet realiseeritakse rohkem kui ühes liikmesriigis.

69.

Kui ühisettevõtja ei toimi ühelgi turul iseseisva üksusena, peab mõju märgatavuse hindamise juures arvestama mitte ainult kokkuleppega moodustatud ühisettevõtja müügimahtu, vaid ka emaettevõtja nende toodete müügimahtu, mis on kokkuleppega seotud.

70.

Vertikaalsed kokkulepped ja sarnaste vertikaalsete kokkulepete võrgustikud, mida kohaldatakse mitmes liikmesriigis, võivad üldjuhul liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada, kui nende tagajärjel kaubandus teatud viisil ümber suunatakse. Näiteks suunab kaubandust ümber valikturustuse kokkulepete võrgustik, mida kohaldatakse kahes või enamas liikmesriigis, kuna selle tulemusel osalevad kauplemises ainult võrgustiku liikmed, mis omakorda avaldab liikmesriikidevahelisele kaubandusele mõju, mis puuduks olukorras, kus sellist kokkulepet ei oleks sõlmitud (51).

71.

Liikmesriikidevahelist kaubandust võivad mõjutada ka vertikaalsed kokkulepped, mis sulevad konkurentidele turu. Sellised on näiteks kokkulepped, mille alusel eri liikmesriikides toimivad turustajad lepivad kokku, et ostavad kaupa ainult kindla tarnija käest või müüvad ainult kindla tarnija kaupa. Selline kokkulepe võib piirata kaubandust nende liikmesriikide vahel, kus seda kokkulepet kohaldatakse, või kaubandust liikmesriikidest, mis pole kokkuleppega hõlmatud. Konkurendi ees võib sulgeda turu üksik kokkulepe või kokkulepete võrgustik. Kui mitut liikmesriiki hõlmaval kokkuleppel või kokkulepete võrgustikul on turgu sulgev mõju, on selline kokkulepe või sellised kokkulepped juba olemuslikult võimelised liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutama.

72.

Tarnijate ja turustajate kokkulepped edasimüügihindade kujundamiseks (resale price maintenance ehk RPM), mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki, on samuti olemuslikult võimelised liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama (52). Võrreldes olukorraga, kus sellist kokkulepet ei eksisteeri, muudavad sellised kokkulepped hinnataset, mis omakorda mõjutab kaubanduse struktuuri.

73.

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul tuleb eristada tegevust turulepääsu takistamiseks või konkurentide väljatõrjumiseks (konkurente tõrjuv kuritarvitamine) ja tegevust, millega turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab oma majanduslikku võimu näiteks ülemäära kõrgete või diskrimineerivate hindade kehtestamisega (ärakasutav kuritarvitamine). Mõlemat tüüpi kuritarvitused võivad esineda sellise kokkuleppe kujul, mille suhtes saab rakendada asutamislepingu artikli 81 lõiget 1, või ühepoolse tegevusena, mis ühenduse konkurentsiõigust puudutavas osas kuulub ainult artikli 82 rakendusalasse.

74.

Selline turupositsiooni ärakasutav kuritarvitamine nagu diskrimineeriv allahindlus mõjutab ennekõike kaubanduse ahelas järgnevaid partnereid, kes saavad selle tõttu kasu või kahju ja kelle konkurentsivõime selle tulemusel muutub, misläbi saab mõjutatud ka liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuur.

75.

Kui turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab konkurente tõrjuva tegevusega oma seisundit enam kui ühe liikmesriigi turul, võib see juba olemuse poolest liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Sellise teguviisi negatiivne mõju konkurentsile ulatub ühest liikmesriigist kaugemale ja võrrelduna olukorraga, kus sellist käitumist ei oleks, võib juhtida kaubanduse teistesse kanalitesse. Näiteks võib kaubanduse struktuur saada mõjutatud olukorras, kus turgu valitsev ettevõtja annab lojaalsuspõhiseid allahindlusi. Kliendid, kellele pakutakse eksklusiivse mahahindluskava eeliseid, ostavad tõenäoliselt turuliidri konkurentidelt vähem kui teistsuguses olukorras. Samuti on suuteline liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama konkurente tõrjuv tegevus, mis on otseselt suunatud konkurendi kõrvaldamisele, näiteks röövellik hinnakujundus, kuna see mõjutab ühendusesisese turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust (53). Kui turgu valitseva ettevõtja tegevuse eesmärk on tõrjuda turult välja konkurent, kes toimib rohkemas kui ühes liikmesriigis, avaldub kaubandusmõju mitmel viisil. Esiteks tekib oht, et konkurent, keda püütakse välja tõrjuda, ei saa enam olla ühendusesiseseks tarneallikaks. Isegi kui löögi alla sattunud ettevõtjat ei kõrvaldata, muutub tulevikus tõenäoliselt tema konkurentsikäitumine, mis võib avaldada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Teiseks võib selline positsiooni kuritarvitamine mõjutada ülejäänud konkurente. Turgu valitsev ettevõtja annab sellise kuritahtliku käitumisega konkurentidele mõista, et ta kavatseb maha suruda igasugused katsed tegelikku konkurentsi jalule seada. Kolmandaks võib asjaolu, et konkurent turult kõrvaldatakse, juba iseenesest mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. See võib olla nii isegi juhul, kui väljatõrjumise ohus oleva ettevõtja tegevus piirdub ainult ekspordiga kolmandatesse riikidesse (54). Kui ühendusesisese turu konkurentsil põhinevat struktuuri ähvardab veelgi suurema kahjustumise oht, kuulub asi ühenduse õiguse kohaldamisalasse.

76.

Kui turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab oma seisundit konkurente tõrjuva kuritarvitamise või ärakasutava kuritarvitamise vormis rohkemas kui ühes liikmesriigis, avaldab selline tegevus juba oma olemuse poolest liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju. Arvestades ajaomase ettevõtja juhtivat turupositsiooni ja asjaolu, et kuritarvitus leiab aset mitmes liikmesriigis, on kuritarvituse ulatus ja selle tõenäoline mõju kaubanduse struktuurile sellised, et liikmesriikidevaheline kaubandus võib saada oluliselt mõjutatud. Kui turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab oma positsiooni näiteks diskrimineerivat hinnapoliitikat rakendades, muudab see kaubanduspartnerite konkurentsivõimet enam kui ühes liikmesriigis. Ka kuritarvitus konkurentide väljatõrjumise, kaasa arvatud nende elimineerimise eesmärgil, mõjutab konkurentide majandustegevust rohkemas kui ühes liikmesriigis. Juba ainuüksi asjaolu, et üks ettevõtja on mitme liikmesriigi turul juhtival positsioonil, näitab, et konkurents on ühisel turul juba märkimisväärselt nõrgenenud (55). Kui turgu valitsev ettevõtja nõrgestab veelgi konkurentsi kuritahtliku tegevusega, näiteks konkurendi turult väljatõrjumisega, siis võib see avaldada liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju.

77.

Kui kokkulepe või turgu valitseva seisundi kuritarvitamine hõlmab ainult ühe liikmesriigi territooriumi, võib osutuda vajalikuks uurida lähemalt, kas see võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Tuleks meeles pidada, et liikmesriikidevaheline kaubandus võib olla mõjutatud ka siis, kui kaubavahetus ei vähene. Piisab sellestki, et liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuur võib märgatavalt muutuda. Tihti piisab ainult ühte liikmesriiki puudutava kokkuleppe või tegevuse puhul väidetava rikkumise olemuse analüüsist – ennekõike selles osas, kas see võib kaasa tuua siseriikliku turu sulgemise –, et otsustada, kas kokkulepe või tegevus võib avaldada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Järgnevad näited ei ole ammendavad. Nad annavad vaid ülevaate, millistel tingimustel võib ainult ühe liikmesriigi territooriumiga piirnevat kokkulepet pidada liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks.

78.

Horisontaalne kartell, mis hõlmab ühe liikmesriigi kogu territooriumit, võib üldjuhul mõjutada ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Ühenduse kohtud on mitmel juhul otsustanud, et ühe liikmesriigi kogu territooriumi hõlmavatel kokkulepetel on juba olemuse poolest selline mõju, mis tugevdab siseriiklike turgude eristumist ja seeläbi takistab majanduslikku läbipõimumist, mis on aluslepingu üks eesmärke (56).

79.

Põhjus, miks sellised kokkulepped soodustavad siseriikliku turu eristumist, on selles, et ühte liikmesriiki hõlmavas kartellis osalevad ettevõtjad peavad tavaliselt võtma meetmeid, et takistada teistest liikmesriikidest pärit olevate konkurentide tungimist nende turule (57). Kui nad seda ei tee ja kui kokkuleppe rakendusalasse kuuluv toode on kaubeldav, (58) riskib kartell sellega, et teistest liikmesriikidest pärinevad konkurendid hakkavad ohustama tema positsiooni. Sellised kokkulepped võivad samuti juba olemuse poolest märgatavalt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kui võetakse arvesse, kui suur peab olema kartelli turuosa selleks, et tema tegevusel oleks mõju.

80.

Kuna kaubandusmõju mõiste alla kuulub ka võimaliku mõju kriteerium, ei ole oluline, kas teistest liikmesriikidest pärinevate konkurentide vastu kunagi selliseid meetmeid võetakse. Kui kartellisiseselt kokku lepitud hinnad on sarnased ühenduse sees valitseva hinnatasemega, ei pruugi kartelli liikmetel tekkida kohest vajadust teistest liikmesriikidest pärinevate konkurentide vastu tegutseda. Oluline on see, kui suur on tõenäolisus, et nad võivad seda teha turuolude muutudes. Tõenäosus sõltub sellest, kas antud turul on kauplemisele loomulikke tõkkeid, ja ennekõike antud toote kaubeldavusest. Näiteks langetas Euroopa Kohus teatavate jaemüügi korras pakutavate pangandusteenuste asjas (59) otsuse, et nimetatud tegevus ei saa kauplemist märgatavalt mõjutada, kuna võimalus kõnealuste toodetega kauplemiseks on väga piiratud; samuti polnud nende teenuste pakkumine otsustavaks teguriks, mis oleks võinud mõjutada mõne teise liikmesriigi ettevõtja otsust kõnealusesse liikmesriiki üksusi rajada (60).

81.

Ulatus, mil määral kartelli liikmed rakendavad järelevalvet hindade ja teistest liikmesriikidest pärit olevate konkurentide üle, võib näidata, millises ulatuses on kartellikokkuleppega hõlmatud tooted kaubeldavad. Järelevalve rakendamine viitab sellele, et kartell näeb teistest liikmesriikidest pärinevas konkurentsis ja konkurentides kartellile võimalikku ohtu. Kui lisaks on tõendeid selle kohta, et kartelli liikmed on teadlikult määranud hindu teistes liikmesriikides valitseva hinnataseme põhjal (piirhinnakujundus), siis näitab see, et kõnealused kaubad on kaubeldavad ja liikmesriikidevaheline kaubandus võib saada mõjutatud.

82.

Tavaliselt on võimalik kaubandusmõju ka siis, kui siseriikliku kartelli liikmed püüavad leevendada teistest liikmesriikidest pärinevate ettevõtjate tekitatud konkurentsi sellega, et kutsuvad neid osalema piiravas kokkuleppes, või kui konkurentide kokkuleppest välja jätmine seab nad konkurentsi seisukohalt ebasoodsasse olukorda (61). Sellisel juhul takistatakse kokkuleppega konkurente oma konkurentsieelist kasutamast või suurendetakse nende kulusid, mis avaldab nende konkurentsivõimele ja müügimahule negatiivset mõju. Mõlemal juhul takistab kokkulepe teistest liikmesriikides pärinevate konkurentide tegevust antud liikmesriigi turul. Sama kehtib ka juhul, kui ühte liikmesriiki hõlmav kokkulepe sõlmitakse ettevõtjate vahel, kes müüvad edasi teistest liikmesriikidest imporditavat toodangut (62).

83.

Horisontaalsed koostöökokkulepped, ja eriti osalises ulatuses toimivad ühisettevõtjad (vt eespool punkt 66), mille tegevus piirneb ühe liikmesriigiga ja pole otseselt seotud ekspordi või impordiga, ei kuulu selliste kokkulepete kategooriasse, mis juba olemuse poolest võiksid mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu võib osutuda vajalikuks vaadelda eraldi iga kokkuleppe potentsiaalset võimet mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

84.

Horisontaalsed koostöökokkulepped võivad liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada eriti siis, kui nad sulevad konkurentide ees turu. Sellesse kategooriasse võivad kuuluda kokkulepped mõnes sektoris standardi- või sertifitseerimissüsteemi kehtestamiseks, millest on välja jäetud teistest liikmesriikidest pärinevad ettevõtjad või mille tingimusi on kergem täita oma liikmesriigi ettevõtjatel, kuna süsteemid põhinevad siseriiklikel reeglitel ja traditsioonidel. Sellisel juhul raskendatakse kokkuleppega teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate sisenemist siseriiklikule turule.

85.

Kaubandusmõju võib tekkida ka siis, kui ühisettevõtja rajamise tulemusena jäetakse teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjad ilma olulisest turustuskanalist või nõudluse allikast. Näiteks, kui sama liikmesriigi kaks või enam turustajat, kes impordivad olulise osa teatud toodetest, asutavad nende toodete ostmiseks ühisettevõtja ja ühendavad oma ostud, siis väheneb sellise tegevuse tulemusena turustuskanalite arv ja see omakorda raskendab teistest liikmesriikidest pärinevate tarnijate juurdepääsu antud turule. Seetõttu võib kaubandus mõjutatud saada (63). Kaubandus võib saada mõjutatud ka siis, kui ettevõtjad, kes enne importisid teatud toodet, asutavad selle toote valmistamiseks ühisettevõtja. Sellisel juhul muutub liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuur võrrelduna olukorraga, kus sellist kokkulepet ei oleks sõlmitud.

86.

Vertikaalsed kokkulepped, mis hõlmavad ühte liikmesriiki tervikuna, võivad mõjutada liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuuri, kui nad raskendavad teistest liikmesriikidest pärit olevate ettevõtjate sisenemist antud liikmesriigi turgudele eksporditegevuse või üksuste rajamise (turgu sulgeva mõju) kaudu. Vertikaalsed kokkulepped, mis tekitavad turgu sulgevat mõju, soodustavad siseriikliku turu eristumist ja takistavad turgude läbipõimumist, mis on aluslepingu üks eesmärke (64).

87.

Turu võib sulgeda konkurentidele näiteks see, kui tarnija kehtestab ostjatele ainuõiguslikke ostukohustusi (65). Delimitise (66) kohtuasjas, mis puudutas kokkulepet teatava õlletootja ja nende ruumide omaniku vahel, kus õlut tarbiti, mille alusel viimane kohustus ostma õlut ainult nimetatud õlletootjalt, määratles Euroopa Kohus turu sulgemist konkurentide ees kui olukorda, kus kokkuleppe tõttu puudub konkurentidel tegelik ja konkreetne võimalus turule pääseda. Üldiselt takistavad kokkulepped olulisel määral turulepääsu ainult siis, kui nad katavad märgatavat osa turust. Sellega seoses võivad olla näitajateks turuosa ja turukatvus. Hindamisel tuleks arvesse võtta mitte ainult ühte konkreetset kokkulepet või kokkulepete võrgustikku, vaid ka sarnase mõjuga paralleelseid kokkulepete võrgustikke (67).

88.

Tervet liikmesriiki hõlmavad vertikaalsed kokkulepped, mis puudutavad kaubeldavaid tooteid, võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust isegi siis, kui nad ei piira otseselt kaubandust. Ettevõtjatevaheline kokkulepe edasimüügihindade kujundamiseks (resale price maintenance ehk RPM) võib avaldada liikmesriikidevahelisele kaubandusele otsest mõju, suurendades importi teistest liikmesriikidest ja vähendades eksporti kõnealusest liikmesriigist (68). Kokkulepped edasimüügihindade kujundamiseks võivad mõjutada kaubanduse struktuuri sarnasel viisil kui horisontaalsed kartellid. Kuna hinnad, mis kehtestatakse edasimüügihindade kujundamise kokkuleppe tulemusel, on kõrgemad kui tavaliselt teistes liikmesriikides, saab sellist hinnataset alal hoida siis, kui teistest liikmesriikides pärinev import hoitakse kontrolli all.

89.

Ainult liikmesriigi ühte osa katvate kokkulepete kvalitatiivse analüüsi juures tuleb lähtuda samadest põhimõtetest kui kogu liikmesriigi territooriumi hõlmavate kokkulepete puhul. See tähendab, et rakendatakse 2. jaos esitatud analüüsipõhimõtteid. Mõju märgatavuse hindamisel tuleb eristada kahte kategooriat ja arvestada, et kokkuleppega on kaetud ainult osa liikmesriigi territooriumist. Samuti tuleb arvesse võtta, millises liikmesriigi territooriumi osas on kauplemine tõenäoline. Näiteks, kui transpordikulude või seadmete kasutusraadiuse tõttu ei ole muude liikmesriikide ettevõtjatel majanduslikult otstarbekas teenindada kogu teise liikmesriigi territooriumi, võib tekkida kaubandusmõju siis, kui kokkuleppe tulemusena takistatakse juurdepääs liikmesriigi territooriumi osale, mis muidu oleks kauplemisele avatud, välja arvatud juhtumid, kus kõnealune territooriumi osa on väga väike (69).

90.

Kui kokkuleppega suletakse juurdepääs piirkondlikule turule, siis selleks, et kaubandusmõju võiks lugeda märgatavaks, peab kokkuleppest mõjutatud müügi maht, võrrelduna asjaomaste toodete müügi kogumahuga kõnealuse liikmesriigi territooriumil, olema märkimisväärne. Hindamisel ei saa lähtuda ainult geograafilisest katvusest. Mõningal määral tuleks arvestada ka kokkuleppe osapoolte turuosade suurusega. Isegi siis, kui osapoolte turuosa hästi väljakujunenud piirkondlikul turul on suur, võib selle turu maht, võrrelduna asjaomaste toodete müügi kogumahuga kõnealuse liikmesriigi territooriumil, jääda ikkagi ebaoluliseks. Selle kauplemismahu suurus, mis kokkuleppe tulemusena siseriiklikust turust välja jääb, näitab tavaliselt kõige paremini, kas kokkuleppel võib olla liikmesriikidevahelisele kaubandusele (märgatav) mõju. Seetõttu on kokkuleppel, mis hõlmab kontsentreeritud nõudlusega ala, rohkem kaalu kui leppel, mis katab vähem kontsentreeritud nõudlusega ala. Selleks, et kokkuleppe suhtes võiks rakendada ühenduse õigust, peab siseriiklikust turust olema välja lülitatud oluline osa.

91.

Kohalikud kokkulepped ei ole oma olemuse poolest suutelised liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutama. See kehtib isegi juhul, kui kohalik turg asetseb piirialal. Kuid kui siseriiklikust turust on välja lülitatud oluline osa, võib kauplemine saada mõjutatud isegi siis, kui asjaomane turg ei asetse piirialal.

92.

Sellesse rühma kuuluvate juhtumite osas võib saada juhiseid artiklis 82 toodud ühisturu olulise osa mõistega seotud kohtupraktikast (70). Näiteks kokkuleppeid, mis takistavad teistest liikmesriikidest pärinevate konkurentide turulepääsu liikmesriigi mõnes piirkonnas, mis moodustab olulise osa ühisturust, tuleks lugeda liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju avaldavateks.

93.

Kui ettevõtja, kellel on kogu liikmesriigi ulatuses turgu valitsev seisund, tegutseb konkurentide turult väljatõrjumiseks, võib see üldjuhul mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Selline kuritarvitus raskendab tavaliselt teistest liikmesriikidest pärinevate konkurentide turule pääsemist, mis võib tuua kaasa kaubanduse struktuuri muutumise (71). Näiteks Michelini kohtuasjas (72) otsustas Euroopa Kohus, et lojaalsuspõhised allahindlused sulevad turu konkurentide eest ja seetõttu mõjutavad kauplemist artikli 82 tähenduses. Renneti kohtuasjas (73) langetas Euroopa Kohus eelmisega sarnase otsuse, mille kohaselt klientidele määratud ainuõiguslik ostukohustus suleb turu teistest liikmesriikidest pärinevate toodete ees.

94.

Turgu valitseva ettevõtja konkurente tõrjuv kuritarvitus, mis mõjutab ühe liikmesriigi turu konkurentsil põhinevat struktuuri, näiteks konkurendi kõrvaldamise või kõrvaldamisega ähvardamise teel, võib samuti mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui ettevõtja, keda ähvardatakse välja tõrjuda, tegutseb ainult ühes liikmesriigis, ei mõjuta kuritarvitamine tavaliselt liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuid liikmesriikidevaheline kaubandus võib saada mõjutatud juhul, kui ettevõtja, kelle vastu tegutsetakse, ekspordib kaupa teistesse liikmesriikidesse või impordib seda teistest liikmesriikidest (74) või kui ta tegutseb ka teistes liikmesriikides (75). Kaubandusmõju võib ka tekkida hoiatava eeskuju tõttu, mida kuritarvitus avaldab teistele ettevõtjatele. Kui turgu valitsev ettevõtja on oma korduva tegutsemisega näidanud, et tal on tavaks konkurendid, kes püüavad temaga otseselt konkureerida, turult välja tõrjuda, on tõenäoline, et teistest liikmesriikidest pärinevad konkurendid muutuvad konkureerimisega ettevaatlikuks, mistõttu võib kauplemine saada mõjutatud isegi siis, kui ettevõtja, kelle vastu tegutsetakse, ei pärine teisest liikmesriigist.

95.

Turupositsiooni kuritarvitamise, näiteks diskrimineeriva hinnapoliitika või röövhinnapoliitika puhul võib olukord olla keerulisem. Hinnadiskrimineerimine kodumaiste klientide vahel ei saa tavaolukorras mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuid see võib siiski juhtuda, kui ostjad tegelevad ekspordiga ja diskrimineeriv hinnapoliitika mõjutab neid või kui diskrimineerivat hinnapoliitikat kasutatakse impordi takistamiseks (76). Madalamate hindade pakkumine nendele klientidele, kes kõige tõenäolisemalt võiksid tooteid teistest liikmesriikidest sisse tuua, võib raskendada teistest liikmesriikidest pärinevate konkurentide pääsu turule. Sellisel juhul võib avalduda mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

96.

Kui ettevõtjal on kogu liikmesriigi territooriumil turgu valitsev seisund, ei ole tavaliselt oluline, kas antud ettevõtja kuritarvitus puudutab ainult osa liikmesriigi territooriumist või mõjutab teatud ostjaid kogu liikmesriigi territooriumi ulatuses. Turgu valitsev ettevõtja võib kauplemist märgatavalt takistada kuritahtliku tegevusega sellistel aladel või selliste klientide vastu, kellele teistest liikmesriikidest pärinevad konkurendid kõige tõenäolisemalt oma tegevuse suunaksid. Näiteks võib tuua olukorra, kus teatud turustuskanalil on eriline tähtsus laia tarbijaskonnani jõudmiseks. Sellistele kanalitele juurdepääsu takistamine võib liikmesriikidevahelist kaubandust oluliselt mõjutada. Mõju märgatavuse hindamisel tuleb samuti arvesse võtta, et ettevõtja, kelle turgu valitsev seisund hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, raskendab turule pääsemist juba ainuüksi oma olemasoluga. Seetõttu tuleb igasugust kuitarvitust, mis tõkestab pääsu siseriiklikule turule, pidada kauplemist märgatavalt mõjutavaks. Turgu valitseva ettevõtja liidripositsioon turul ja tema konkurentsivastane käitumine näitavad üheskoos, et selline kuritarvitus võib tavaliselt juba olemuse poolest kauplemist märgatavalt mõjutada. Kuid kui kuritarvitus on ainult kohaliku iseloomuga või hõlmab ainult väikest osa turgu valitseva ettevõtja kogu müügimahust antud liikmesriigi territooriumil, on võimalik, et see ei suuda kaubandust märgatavalt mõjutada.

97.

Kui ettevõtja turgu valitsev seisund piirdub ainult liikmesriigi ühe osaga, võib juhinduda – nagu ka kokkulepete puhul – artiklis 82 toodud tingimusest, et ettevõtja turgu valitsev seisund peab hõlmama olulist osa siseturust. Kui ettevõtja turgu valitsev seisund hõlmab liikmesriigi osa, mis on siseturu seisukohalt olulise kaaluga, ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine raskendab teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjatel pääsu turule, kus ettevõtjal on turgu valitsev seisund, tuleks selline käitumine üldiselt lugeda märgatavat kaubandusmõju tekitavaks.

98.

Antud kriteeriumi hindamisel tuleks eriti silmas pidada asjaomase turu mahtu. Sõltuvalt nende tähtsusest võib liikmesriigi mõni piirkond, või isegi sadam või lennujaam, olla ühisturu jaoks oluline (77). Viimati mainitud juhul tuleks arvestada, kas ja millises ulatuses kasutatakse kõnealust struktuuri piiriüleste teenuste osutamiseks. Kui sellistel infrastruktuuridel nagu lennuväli või sadam on piiriüleste teenuste osutamises oluline roll, võib see mõjutada liikmesriikidevahelist kauplemist.

99.

Samuti kui liikmesriigi tervet territooriumi hõlmava turgu valitseva positsiooni puhul (vrd punktiga 95), ei pruugi selle positsiooni kuritarvitamine avaldada kauplemisele märgatavat mõju, kui kuritarvitus on vaid kohaliku iseloomuga või puudutab ainult väikest osa turgu valitseva ettevõtja kogu müügitegevusest.

100.

Artikleid 81 ja 82 kohaldatakse kokkulepete ja tegevuste suhtes, mis võivad liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutada isegi juhul, kui üks osapool asub väljaspool ühendust (78). Artikleid 81 ja 82 kohaldatakse sõltumata asjakohase ettevõtja asukohast ja kokkuleppe sõlmimise kohast tingimusel, et kokkulepet või tegevust rakendatakse ühenduse piires (79) või see avaldab ühendusesisest mõju (80). Artikleid 81 ja 82 võidakse rakendada ka kolmandaid riike puudutavate kokkulepete ja tegevuste kohta tingimusel, et need võivad liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada. Teises jaos toodud põhimõte, mille kohaselt peab kokkuleppel või tegevusel olema otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuurile, kehtib ka kokkulepete ja tegevuste kohta, mis puudutavad kolmandate riikide ettevõtjaid või impordi- ja eksporditegevust kolmandate riikidega.

101.

Kokkuleppe või tegevuse suhtes ühenduse õiguse kohaldamiseks piisab, et kolmandaid riike või kolmandate riikide ettevõtjaid puudutav kokkulepe või tegevus võib mõjutada piiriülest majandustegevust ühenduse territooriumil. Import ühte liikmesriiki võib olla sellise mõju tekkimiseks piisav tegur. Import võib mõjutada importiva liikmesriigi konkurentsitingimusi, mis omakorda võib mõjutada konkureerivate toodete eksporti teistest liikmesriikidest ja nende importi teistesse liikmesriikidesse. Teisisõnu, kokkulepe või tegevuse tulemusel tekkinud import kolmandatest riikidest võib viia liikmesriikidevahelise kaubanduse ümberpaigutumiseni, mis võib avaldada mõju kauplemise struktuurile.

102.

Kaubandusmõju kriteeriumi rakendamisel eespool nimetatud kokkulepete ja tegevuste suhtes on muu hulgas asjakohane selgitada välja – lähtudes nii kokkulepete ja tegevuste sisust kui ka osalevate ettevõtjate väljendamata kavatsustest – nende tegelik eesmärk (81).

103.

Kui kokkuleppe eesmärk on ühendusesisese kaubanduse piiramine, on nõutavat mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele hõlpsam tuvastada kui olukorras, kus kokkulepe sõlmiti ühendusevälise konkurentsi reguleerimiseks. Esimesena nimetatud juhtumi korral on kokkuleppel või tegevusel otsene mõju ühendusesisesele konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Kokkulepped ja tegevused, mis puudutavad nii importi kui ka eksporti, võivad tavaolukorras juba olemuse poolest mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

104.

Impordi osas kuuluvad sellesse kategooriasse kokkulepped, mille eesmärk on siseturu isoleerimine (82). Sinna kuuluvad kokkulepped, millega ühenduse ja kolmandate riikide konkurendid jagavad omavahel turgu, näiteks kokkuleppe teel, millega loobutakse müümisest üksteise riigisisestel turgudel või vastastikuse (ainuõigusliku) turustuskokkuleppe kaudu (83).

105.

Ekspordi osas kuuluvad sellesse kategooriasse juhtumid, kus kahes või enamas liikmesriigis konkureerivad ettevõtted lepivad kokku eksportida teatud koguses (ülemäärast) kaupa kolmandatesse riikidesse eesmärgiga kooskõlastada oma ühendusesisest turukäitumist. Sellised ekspordikokkulepped alandavad hinnakonkurentsi, piirates toodangut ühenduse sees, mis omakorda avaldab mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Ilma sellise ekspordikokkuleppeta oleks need kaubakogused maha müüdud ühenduse sees (84).

106.

Kokkulepete ja tegevuste osas, mis ei ole suunatud ühendusesisese konkurentsi piiramisele, tuleks üldjuhul teha põhjalikum analüüs, kas sellised kokkulepped ja tegevused võivad mõjutada piiriülest majandustegevust ühenduse sees ja seeläbi muuta liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuuri.

107.

Selleks on asjakohane uurida kokkuleppe või tegevuse mõju sellistele klientidele ja muudele ettevõtjatele ühenduses, kes sõltuvad kokkuleppes või tegevuses osalevate ettevõtjate toodangust (85). Kohtuasjas Compagnie Maritime Belge, (86) mis puudutas ühenduse ja Lääne-Aafrika sadamate vahel liiklevate laevandusettevõtjate vahelisi kokkuleppeid, otsustati, et need kokkulepped võivad kaudselt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna nende tulemusena muutusid kokkuleppes osalevate ühenduse sadamate teeninduspiirkonnad, mis omakorda mõjutas nendes piirkondades asetsevate muude ettevõtjate tegevust. Täpsemalt avaldasid need kokkulepped mõju nende ettevõtjate tegevusele, kes sõltusid osapoolte osutatavast transporditeenusest kolmandatest riikidest ostetud või kolmandatesse riikidesse müüdava kauba vedamise osas, või osapoolte tähelepanuväärsest osalemisest sadamate pakutavates teenustes.

108.

Kauplemisele võivad mõju avaldada ka kokkulepped, mis takistavad kauba taassissevedu ühenduse territooriumile. See võib juhtuda näiteks vertikaalse kokkuleppe puhul, kui ühenduse tarnija lepib kokku kolmanda riigi turustajatega piirata edasimüüki väljaspool kindlaksmääratud territooriumi, kaasa arvatud ühenduse piires. Kui edasimüük ühenduse piires oleks kokkuleppe puudumisel võimalik ja tõenäoline, võib selline import mõjutada ühendusesisese kauplemise struktuuri (87).

109.

Kuid selleks, et nimetatud mõju oleks tõenäoline, peab toodete hindades ühenduse sees ja väljaspool seda valitsema tuntav vahe, mis ei tohi kaduda tollimaksude ja transpordikulu tõttu. Lisaks peab toote ekspordi maht, võrreldes sama toote turu mahuga kogu ühisturu territooriumil, olema märgatav (88). Kui võrreldes toote müügimahuga kogu ühenduse territooriumil on toote ekspordimaht tähtsusetu, ei loeta taassisseveo mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavaks. Hindamise juures ei tule arvesse võtta mitte ainult ühte eraldi kokkulepet, vaid peab arvestama ka samade tarnijate või nende konkurentide sõlmitud samalaadsete kokkulepete kumulatiivse mõjuga. Ühe kokkuleppega hõlmatud tootekogused võivad olla väikesed, kuid mitu samalaadset kokkulepet võivad hõlmata juba olulises koguses tooteid. Sellisel juhul võivad need kokkulepped üheskoos avaldada liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju. Tuleb siiski meeles pidada (vrd punktiga 49), et üksik kokkulepe või kokkulepete võrgustik peab üldises kaubandusmõjus mängima olulist rolli.