2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/1

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/2

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 26, 110–115 ja 120 ning samuti artiklit 241,

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (COM(2013)0071),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (1),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (COM(2011)0121),

—

võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2013)0348),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (COM(2013)0814),

—

võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (2013/0025(COD)),

—

võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2012. aasta veebruari soovitusi (3) rahvusvaheliste standardite kohta, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist,

—

võttes arvesse komisoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, standardse käibedeklaratsiooni osas (COM(2013)0721),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tuleviku ning lihtsama, töökindlama ja ökonoomsema ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteemi kohta (COM(2011)0851),

—

võttes arvesse komisjoni teatist topeltmaksustamise kohta ühtsel turul (COM(2011)0712),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

—

võttes arvesse komisjoni teatist konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

—

võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/771/EL meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (5),

—

võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise konkreetsete viiside nõudmise kohta (6),

—

võttes arvesse FCA Richard Murphy 10. veebruari 2012. aasta aruannet „Closing the European Tax Gap” („Euroopa maksude alalaekumise vähendamine”),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni koostöö kohta arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes (7),

—

võttes arvesse 23. oktoobril 2014. aastal avaldatud 2012. aasta ajakohastamisaruannet uuringu kohta käibemaksupuudujäägi määramiseks ja analüüsiks ELi 27 liikmesriigis,

—

võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta (8),

—

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise tegevusjuhendi kohta (9) ning käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) 20. juuni 2014. aasta aruannet nõukogule,

—

võttes arvesse OECD aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting (BEPS)” („Võitlus maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu”) (2013), OECD BEPSi tegevuskava (2013) ning OECD aruannet G20 arengu töörühmale BEPSi mõju kohta väikese sissetulekuga riikidele (2014) (10) ja 7 esmatähtsat meedet (16. september 2014),

—

võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. oktoobri 2014. aasta arvamust teatise kohta „Ülevaade aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (11),

—

võttes arvesse G20 rühma riikide rahandusministrite ja keskpanga juhatajate 15.–16. veebruari 2013. aasta Moskva kohtumise järgset teatist,

—

võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15.–16. novembril 2014. aastal Brisbane'is toimunud kohtumist,

—

võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. juuli 2014. aasta järeldusi (12),

—

võttes arvesse komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsi (COM(2013)0800),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai ja 19.–20. detsembri 2013. aasta ning 20.–21. märtsi 2014. aasta kohtumiste järeldusi,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni maksustamisdokumente nr 43 finantstegevuse maksustamise kohta (13), nr 44 (14) ja nr 45 (15) ettevõtete maksustamise kohta ning nr 48 maksureformide kohta ELi liikmesriikides (16),

—

võttes arvesse ECOFINi otsust kaotada maksusüsteemiga seotud lünk korporatiivsete rühmade jaoks (17),

—

võttes arvesse ECOFINi otsust laiendada teabevahetust maksuametite vahel (18),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta aruannet „Taxation trends in the European Union” (19) („Maksustamissuundumused Euroopa Liidus”),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta riigipõhiseid soovitusi (20),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuannet digitaalmajanduse maksustamise kohta (21),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni konsultatsioone maksustamise teemal: ühtse turu tugevdamine kodanike jaoks (22),

—

võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (23),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta (24),

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 (25),

—

võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste, maksunduse ja tolli volinikukandidaadi Pierre Moscovici kuulamist 2. oktoobril 2014,

—

võttes arvesse konkurentsivolinik Margrethe Vestageri 6. novembri 2014. aasta avaldust maksundusalast riigiabi käsitlevate uurimiste kohta,

—

võttes arvesse nõukogu eesistujariigi Itaalia tööprogrammi,

—

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

—

võttes arvesse maksustamise raamatupidamisstandardeid. eriti IAS 12,

—

võttes arvesse nn LuxLeaksi dokumentide avaldamist uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt,

—

võttes arvesse Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia rahandusministrite poolt volinik Pierre Moscovicile saadetud kirja, milles nad nõudsid õigusaktide vastuvõtmist, et lahendada maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise probleemi ning võidelda maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0040/2015),

A.

arvestades, et igal aastal läheb ELis maksupettuste ja maksustamise vältimise tõttu kaduma hinnanguliselt 1 triljon eurot võimalikku maksutulu (26); arvestades, et see asjaolu on suur risk ELi maksusüsteemide tõhususele ja õiglusele ning suurendab heausksete kodanike ja ettevõtete maksukoormust;

B.

arvestades, et selline maksutulu kadu tähendab, et investeerimiseks on saada vähem avaliku sektori vahendeid, mis omakorda tähendab, et saab vähem ergutada erasektori täiendavate vahendite kaasamist ning seda ajal, mil komisjon sõnul on tähelepanu keskmes tööhõive, majanduskasv ja investeeringud;

C.

arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine (27) hõlmab seaduse vastast tegevust, mille korral maksukohustust varjatakse või eiratakse; arvestades, et maksupettused (28) ja maksudest kõrvalehoidumine on ebaseaduslikud tegevused, samal ajal kui maksustamise vältimine (29) on maksukorra seaduslik, kuid sobimatu ärakasutamine maksukohustuste vähendamiseks või vältimiseks ning agressiivne maksuplaneerimine (30) kujutab endast mõne maksusüsteemi tehniliste iseärasuste või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuse vähendamiseks;

D.

arvestades, et maksutulupuudujääki (31) mõistetakse üldiselt kui erinevust kogumata jäänud tasumisele kuuluva maksu ja tegelikult kogutud maksu vahel; arvestades, et maksutulupuudujääk on tingitud maksupettustest, maksudest kõrvalehoidumisest, maksustamise vältimisest ja agressiivsest maksuplaneerimisest;

E.

arvestades, et maksustamist käsitlevate õigusaktide suhtes kehtib subsidiaarsuse põhimõte;

F.

arvestades, et rahvusvahelises maksupoliitikas keskendutakse nüüd maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse tervikstrateegia koostamisele ning halduskoostöö ülemaailmse standardi loomisele;

G.

arvestades, et nn LuxLeaksi dokumentide avaldamine uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt viitab vajadusele uurida põhjalikult ja sõltumatult liikmesriikide maksuotsuste praktikat ja selle vastavust ELi riigiabi kontrolli eeskirjadele;

H.

arvestades, et ehkki on laialdaselt tunnistatud, et tasakaalustatud ja kasvule suunatud maksusüsteem on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks hädavajalik, ei ole veel piisavalt võetud konkreetseid meetmeid;

I.

arvestades, et paljud äriühingud, eriti rahvusvahelised ettevõtted, kujundavad oma ülemaailmse maksupositsiooni üldiselt nii, et see võimaldab suunata kasumi madalamate maksudega jurisdiktsioonidesse, taotlevad eeliskohtlemist oma maksude vähendamiseks või peavad otseläbirääkimisi maksuametitega, et saada eeliskohtlemist ja vähendada maksumäärasid, ning seda paljude liikmesriikide ametiasutuste ja valitsuste vaikival heakskiidul;

J.

arvestades, et kogu liidu kodanikud ootavad, et poliitilised juhid võtaksid meetmeid selliste tavade ja seaduselünkade kaotamiseks, ning arvestades, et sellised ja muud kahtlased tavad, nagu maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine tuleb kuulutada ebaseaduslikuks ning kohaldada asjakohaseid sanktsioone;

K.

arvestades, et äriühingute, eriti VKEde ja mikroettevõtete halduskoormuse vähendamine ning maksutõkete kõrvaldamine piiriüleses tegevuses võivad suurendada majanduskasvu;

L.

arvestades, et maksupoliitika, mis edendab kaasatust, läbipaistvust ja õiglust ning soodustab head valitsemistava, on tõhus vahend jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse edendamiseks ning majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks;

M.

arvestades, et komisjoni programmi REFIT (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) eesmärk on lihtsustada ELi õigust ja vähendada õigusnorme ning seeläbi ka reguleerimise maksumust, et luua VKEde jaoks selgem, lihtsam ja stabiilsem õigusraamistik; arvestades, et muid samalaadseid algatusi tuleb ergutada;

N.

arvestades, et olemas on üldine vajadus lihtsustada maksustamissüsteeme, et võimaldada avalikel haldusasutustel, kodanikel ja ettevõtetel kulusid vähendada ning ennetada maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist või lihtsalt eksimusi, topeltmaksustamist, kahekordset maksustamata jätmist või kahekordseid maksuvabastusi;

O.

arvestades, et Euroopa poolaasta on liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise mehhanism;

1.

väljendab heameelt automaatse teabevahetuse kokkuleppe ja selle kiire rakendamise väljavaadete üle; kutsub sellega seoses üles ELis täielikult kaotama pangasaladust alates 2015. aasta juunist;

2.

nõuab maksukokkulepete sõlmimist ka kolmandate riikidega enne 30. juunit 2015 ning kutsub komisjoni üles alustama läbirääkimisi teiste kolmandate riikidega, sealhulgas, kuid mitte ainult, Singapuriga;

3.

nõuab, et uue ülemaailmse standardi rakendamisel rakendataks katseprojekte maksustamisalase automaatse teabevahetuse valdkonnas arenguriikidega ülemineku- ja mittevastastikkuse perioodi kasutades;

4.

rõhutab, et vajalik on kooskõlastatud tegevus ELi tasandil, sh äriühingute maksustamise käitumisjuhendi valdkonnas, et jätkata kolmandate riikide suhtes läbipaistvuse standardite kohaldamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada need standardid tulevastesse kaubanduslepingutesse;

5.

rõhutab üldist põhimõtet, et kui kasutatakse avalikke teenuseid, tuleb maksta makse; mõistab karmilt hukka agressiivsed maksupoliitikad, mis mõjutavad maksumaksjaid viima oma maksustamisbaasi välja riigist, kus nad kasutavad avalikke teenuseid või saavad kasutada tööjõudu, kes avalikke teenuseid kasutavad;

6.

rõhutab asjaolu, et ühtse lähenemisviisi abil on võimalik paremini võidelda maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu ning luua parem raamistik ühtse turu tõrgeteta toimimiseks tõhusate maksupoliitika-alaste õigusaktide abil; rõhutab, et selline ühtne lähenemisviis tuleks parimal juhul võtta omaks ülemaailmsel, mitte ainult Euroopa tasandil;

7.

juhib maksude EList väljavoolu ennetamise eesmärgiga seoses tähelepanu vajadusele säilitada liikmesriikide vahel õiglane ja läbipaistev maksukonkurents, mis suurendab majanduskasvu ja tööhõivet, tagades samal ajal, et Euroopa pangandussektor jääb ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks;

8.

mõistab hukka mõnede liikmesriikide ja teatavate hargmaiste ettevõtjate vahel sõlmitud salajased maksuvabastuse alased kokkulepped eesmärgiga meelitada kohale ettevõtteid, kuna see toimub teiste riikide maksusüsteemide arvel ja kahjustab vaba konkurentsi nõuetekohast toimimist, vahendite tõhusat jaotamist ja siseturgu;

9.

rõhutab, et piiriülesed investeeringud ja eriti erasektori investeeringud on ELi majanduse jaoks äärmiselt olulised; toonitab, et ettevõtjasõbralikud ja investeeringuid soodustavaid maksualgatused on möödapääsmatult vajalikud, et luua jätkusuutlik maksusüsteem, mis aitab kaasa majanduskasvule; rõhutab, et vaja on uusi uu, tõhusaid ja tulemuslikke koostöövorme avaliku ja erasektori vahel, muu hulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

10.

rõhutab, et madal maksutase on peale perede ja leibkondade sotsiaalse heaolu väga tähtis ka konkurentsivõime ja uute töökohtade seisukohalt; rõhutab tõhusate ja kontrollitud avalike kulude ning stabiilse riikliku rahanduse vajalikkust;

11.

rõhutab, et VKEdel on ELi majanduskasvu ja tööhõive seisukohast otsustavalt tähtis roll; rõhutab, et ELi maksupoliitika peab seetõttu olema kujundatud nii, et see vähendaks takistusi VKEde jaoks, ning et tuleks teha lisapingutusi VKEde maksudega seotud takistuste ja halduskoormuse kõrvaldamiseks;

12.

toonitab, et ulatuslikum maksupoliitika ühtlustamine tagaks selle, et liikmesriikide maksupoliitika toetab ELi laiemaid poliitilisi eesmärke, mis esitati aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”; rõhutab, et ajal, mil valitsemissektori võlg on suur ja Euroopa Liidus on silmatorkav vajadus investeeringute järele, annab tulemuslik maksustamine liikmesriikidele põhitasemel tulu;

13.

soovitab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid maksupoliitika sõnastamisel ja muutmisel (muu hulgas Euroopa poolaasta raames) pidama põhjalikke arutelusid ettevõtjate ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, tagamaks, et maksupoliitikat käsitlevad õigusaktid kajastavad majanduslikku reaalsust ja soodustavad maksukohustuste vabatahtlikku täitmist;

14.

palub komisjonil koostada konkreetsed ettepanekud, kuidas kõrvaldada maksutõkked, mis takistavad eraisikute ja äriühingute piiriülest äritegevust ühtsel turul, ning arendada edasi vahendeid, mis suurendavad nii ELis kui ka liikmesriikides kehtivate maksueeskirjade ja asjaomaste õigusaktide läbipaistvust; rõhutab, et see võimaldaks ettevõtetel, eriti VKEdel, kodanikel ja avalikel haldusasutustel kulusid vähendada ning aitaks omakorda ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist või lihtsalt eksimusi;

15.

märgib, et ELi käibemaksusüsteem annab olulise osa ELi avaliku sektori tuludest –21 % 2009. aastal (32); rõhutab, et kehtivat käibemaksu kogumise mudelit ei ole selle kasutuselevõtust saadik muudetud, mis aga põhjustab ulatuslikult nii nõuete täitmisega seonduvaid ebaotstarbekaid kulutusi kui ka maksudest kõrvalehoidumist; rõhutab, et kuna mudel on aegunud, toob selle jätkuv kasutamine kaasa märkimisväärseid ja tarbetuid kahjusid;

16.

väljendab sügavat muret selle pärast, et 2012. aastal jäi nõuete mittejärgimise või maksude sissenõudmata jätmise tõttu saamata 177 miljardit eurot (33) käibemaksutulu;

17.

väljendab heameelt kolmepoolse kokkuleppe üle rahapesuvastase direktiivi ja rahaülekandeid käsitleva määruse osas; on sellegipoolest seisukohal, et arenguruumi veel on, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid eriti rahapesuvastases direktiivis ette nähtud paindlikkust, et võtta kasutusele piiramata juurdepääsuga avalikud registrid, kust saab teavet ettevõtete, usaldusfondide, sihtasutuste ja teiste juriidiliste isikute tegelikult kasu saava omaniku kohta;

18.

palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud, kuidas lahendada käibemaksu alalaekumise probleemi, et võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, võttes arvesse nõukogu poolt hiljuti vastu võetud ettepanekuid;

19.

palub komisjonil esitada digitaalse ühtse turu kujundamise olulise elemendina ettepanek, mis lubab liikmesriikidel kohaldada raamatute ja võimaluse korral ka muude meediatoodete suhtes vähendatud käibemaksumäära, kui need tooted on digitaalkujul; rõhutab, et praegune olukord, kus vähendatud käibemaksumäära saab raamatute suhtes kohaldada üksnes siis, kui nad on füüsilisel kujul olemas, ei ole kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt on ühesugustel toodetel ja teenustel ühesugune käibemaksumäär;

20.

palub komisjonil esitada ettepanek käibemaksudeklaratsioonide esitamise lihtsustamiseks, et vähendada ELi äriühingute maksukoormust ja soodustada piiriülest kaubandust;

21.

kutsub komisjoni üles koostama selget õiguslikku raamistikku, et tagada võrdsus e-toodete ja nende füüsilisel kujul eksisteerivate alternatiivide vahel;

22.

peab kahetsusväärseks seda, et üksteist liikmesriiki, kes kohaldavad tõhustatud koostöömenetlust finantstehingute maksu valdkonnas, ei ole oma kohustust seni täitnud; tuletab meelde, et finantssektor peab andma õiglase panuse riigi rahandusse ning võtab teadmiseks üheteistkümne liikmesriigi poolt 27. jaanuaril 2015. aastal tehtud ühisavalduse ja nende võetud kohustuse kohaldada finantstehingute maksu ulatuslikult ja väikse maksumääraga alates 1. jaanuarist 2016; rõhutab kiire tegutsemise vajadust ja kaugeleulatuvate eesmärkidega finantstehingute maksu olulisust; kutsub teisi liikmesriike üles kaaluma samuti finantstehingute maksu kohaldamist;

23.

nõuab, et finantstehingute maksust pärinev tulu oleks osa ELi eelarve omavahenditest;

24.

kutsub liikmesriike üles kiiresti nõustuma ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasiga, mis oleks esialgu kohustuslik Euroopa ettevõtetele ja ühistutele ning edaspidi kõigile ettevõtetele, välja avatud mikroettevõtted ja VKEd, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ülalnimetatud 19. aprilli 2012. aasta seisukohas ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta;

25.

palub komisjonil põhjalikult uurida võimalusi äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamiseks, et piirata kahjustavat maksukonkurentsi;

26.

märgib, et naaberriikide vahelised erinevused maksualastes õigusaktides võivad tekitada probleeme piirialadel asuvatele ettevõtetele; palub komisjonil seetõttu kontrollida kavandatud õigusakte nende mõju osas piirialadele;

27.

ootab komisjoni järelmeetmeid oma soovitustele võtta meetmeid, mille eesmärgiks on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea valitsemistava miinimumnõudeid maksuküsimuste ja agressiivse maksuplaneerimise suhtes, ning liikmesriikide järelmeetmeid komisjoni tegevuskavale maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu;

28.

rõhutab, et ELi liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral võtma juhtrolli väidetavate maksupettuste või agressiivse maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevates aruteludes OECDs, läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmse foorumil ja muudel asjakohastel ülemaailmsetel foorumitel;

29.

palub komisjonil arendada edasi algatusi, mille eesmärk on edendada kolmandates riikides maksuküsimustes head valitsemistava, võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ning käsitleda topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise küsimusi; märgib, et topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise kokkulepped liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel peavad põhinema ühistel standarditel; rõhutab, et topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise kokkuleppeid ei tohiks sõlmida maksuparadiiside või koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega ning palub komisjonil seetõttu lisada vastava sätte igasse asjaomasesse õigusakti, tagamaks, et õigusakti eesmärgist ei hiilitaks mööda maksualaseid korraldusi kasutades;

30.

kutsub komisjoni üles esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet maksustamise hea valitsemistava platvormi töö ja saavutuste kohta;

31.

väljendab heameelt kokkuleppe üle lisada kuritarvitamise vältimise eeskirjad ema- ja tütarettevõtjate direktiivi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid need kiiresti rakendaksid ja laiendaksid neid intresside ja litsentsitasude direktiivile;

32.

palub komisjonil seada maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise peamiseks prioriteediks ning esitada ulatuslikud ja tõhusad maksuparadiise ja maksustamise vältimist käsitlevad ettepanekud 2015. aasta esimeses pooles;

33.

palub komisjonil kehtestada nende ettepanekute ühe osana kohustus ja konkreetsed eesmärgid, et vähendada 2020. aastaks maksutulupuudujääki vähemalt poole võrra (34), mis võiksid kuuluda strateegia „Euroopa 2020” järelevalve juurde;

34.

palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada valitsustevahelise maksuorgani loomist ÜRO egiidi all, mille eesmärk oleks tagada, et arenguriigid saavad osaleda ülemaailmse maksupoliitika kujundamises ja reformis võrdsetel alustel;

35.

palub komisjonil teha täielikku koostööd OECD, G20 riikide ja arenguriikidega, et käsitleda maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS), ning anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule tehtud edusammudest korrapäraselt aru; tervitab komisjoni maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva tegevuskava kavandatavat läbivaatamist 2015. aastal ja palub komisjonil esitada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane direktiiv 2015. aasta juuni lõpuks;

36.

on seisukohal, et komisjon peaks ajakohastama tegevuskava maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu sõltuvalt G20 juhtide lubadustest, et tagada rahvusvahelise maksusüsteemi õiglus ja kindlustada riikide tulubaas; on seisukohal, et programmis Fiscalis ja ELi tollialases programmis tuleks samuti agressiivse maksuplaneerimise küsimusele tähelepanu pöörata;

37.

väljendab heameelt selle üle, et kiiresti rakendati pankade riigipõhine aruandlus, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi IV paketis (CDR4); palub komisjonil järgmise sammuna viia sisse kohustuslik riigipõhine aruandlus piiriüleste ettevõtete, välja arvatud VKEde, puhul kõigis sektorites ja riikides, kus need ettevõtted tegutsevad, sh koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid ja maksuparadiisid, vaadates selleks viivitamatult läbi raamatupidamisdirektiivi ning tagades, et halduskoormus jääb madalaks;

38.

nõuab kiiret tegutsemist ja siduvaid meetmeid, et võidelda kahjulike aspektide vastu, mis tulenevad maksusoodustustest, mida pakutakse intellektuaalomandi litsentsitasudest pärinevate sissetulekute pealt või patenditulu maksustamise erikorrast;

39.

nõuab, et teabevahetust laiendataks piiriülestele maksuotsustele, tagamaks et kõik ELis tegutsevad äriühingud täidavad oma kohustused kõikides liikmesriikides, ning selleks, et suurendada läbipaistvust; rõhutab asjaolu, et teabevahetus ei peaks moonutama konkurentsi;

40.

on seisukohal, et maksuotsused võivad olla oluliseks vahendiks, mille abil pakkuda ettevõtetele õiguskindlust; peab sellegipoolest kahetsusväärseks seda, et liikmesriikides on neid otsuseid kasutatud ilma läbipaistvuseta, luues nii võimalusi maksustamise vältimiseks ja kahjustavaks maksukonkurentsiks;

41.

on lisaks seisukohal, et riikide seadusandjatele tuleb anda võimalus konfidentsiaalselt uurida maksuotsuste sisu, et võtta vastu asjakohaseid siseriiklikke õigusakte maksustamise vältimise ennetamiseks;

42.

tervitab teadet komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb kohustuslikku teabevahetust piiriüleste maksuotsuste puhul; on seisukohal, et ettepanek peab eelkõige sisaldama liikmesriikide jaoks kohustust teavitada üksteist vastuvõetud maksuotsustest; on lisaks seisukohal, et liikmesriikidele tuleks panna kohustus sellistest otsustest, nende aluseks olevatest põhimõtetest ja maksubaasiga seotud täpsest eelarvelisest mõjust komisjonile teada anda, et komisjon saaks paremini täita oma rolli ühtsel turul ausa konkurentsi tagajana;

43.

rõhutab, et prioriteediks peab jääma õiguskindlus maksumaksjate jaoks, mis tuleneb riikide maksuasutuste ennustatavast käitumisest ja maksupoliitikast; osutab asjaolule, et maksuotsused ja maksuskeemid ei ole iseenesest kahjulikud, kuid riikide maksuametid peaksid suhtlema selgelt ja üheselt mõistetavalt selles osas, millised skeemid on lubatud ja millised mitte;

44.

mõistab karmilt hukka liikmesriigid, kes on lubanud või isegi julgustanud maksuameteid väljastama maksuotsuseid, mis on viinud maksustamise ja majandustegevuse lahtiühendamiseni ning seetõttu aidanud märkimisväärselt kaasa riigi rahanduse õõnestamisele;

45.

palub komisjonil jõulisemalt kasutada ELi riigiabieeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu; on seisukohal, et komisjon peaks uurima kõiki maksuotsuste juhtumeid ja veenduma, et nendega ei rikuta ELi riigiabieeskirju, tehes mõnedele ettevõtetele valikuliselt maksusoodustusi;

46.

väljendab muret selle pärast, et riiklikud reformid mõnedes liikmesriikides on kaasa toonud ebapiisava töötajate arvu ja vahendite eraldamise riiklikele maksuametitele ja maksude auditeerimise asutustele; peab kahetsusväärseks, et prioriteediks seatakse sageli väikesemahuline maksudest kõrvalehoidumine, selle asemel, et tegeleda suurte hargmaiste ettevõtjatega; palub liikmesriikidel tagada piisavad ressursid ja rõhutab, et täiendav maksutulu kaalub üle asjakohasemast töötajate arvust ja vahendite eraldamisest tingitud kulud; märgib, et e-maksuteenused võivad aidata inim- ja rahalisi ressursse tõhusamalt kasutada;

47.

rõhutab, et tõhus, tulemuslik ja legitiimne riiklik maksupoliitika eeldab riiklike maksuasutuste nõuetekohast toimimist (st et jõustamine peab olema asjakohane); rõhutab, et riikide maksuametid peaksid omavahel vahetama parimaid tavasid, et üksteiselt õppida;

48.

palub liikmesriikidel parandada halduskoostööd otsese ja kaudse maksustamise ning aktsiisimaksude valdkonnas, samuti vastastikuse abi puhul nõuete sissenõudmisel; märgib liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamise olulisust ning palub liikmesriikidel täielikult ära kasutada programmi Fiscalis 2014–2020 ja liidu tollialase programmi Customs 2014–2020 võimalusi;

49.

palub komisjonil esitada ettepaneku ja liikmesriikidel leppida kokku ELi ühises seisukohas ning ulatuslikumates üksikasjalikes kriteeriumides maksuparadiiside määratlemiseks ja kooskõlastatud karistuste määramiseks koostööd mittetegevatele jurisdiktsioonidele; nõuab, et 2015. aasta 30. juuniks koostataks must nimekiri maksuparadiisidest ja riikidest, sh ELis, kes moonutavad konkurentsi soodsate maksutingimustega;

50.

palub komisjonil pakkuda koostööd ja abi kolmandatele arenguriikidele, mis ei ole maksuparadiisid, aidates neil tulemuslikult võidelda maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu;

51.

kutsub liikmesriike üles võimaldama oma pädevaid asutusi viima läbi rangeid ja põhjalikke uurimisi ja kehtestama sanktsioone, nagu finantseerimisasutuste, raamatupidajate, õigusbüroode või muude finantsnõustajate pangandus- või nõustamislitsentside peatamine või tühistamine, kui on tõendatud, et need asutused on aidanud kaasa maksupettustele;

52.

nõuab jõulisi sanktsioone, et äriühingud ei rikuks ega väldiks maksustandardeid – pettustega tegelevatele äriühingutele või maksuparadiisides või soodsate maksutingimustega konkurentsi moonutavates riikides asuvatele äriühingutele ei tohiks võimaldada ELi rahastamist ega riigiabi ning neid ei tohiks lasta osaleda avalikes hangetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid tagasi kõik ettevõtetele antud avaliku sektori toetused, kui ilmneb, et ettevõtted on rikkunud ELi maksualaseid standardeid;

53.

palub kõigil liikmesriikidel avaldada mõjuhinnang nende eriotstarbeliste majandusüksuste ja sarnaste õiguslike üksuste kohta, ning samuti andmed, mis näitavad investeeringute voogu nende üksuste kaudu riigis; palub liikmesriikidel lisaks kehtestada nende üksuste jaoks piisavalt ranged sisulised nõuded, tagamaks, et neid ei saa kuritarvitada maksualastel eesmärkidel;

54.

palub komisjonil uurida põhjalikult riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamisvõimalusi, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, ning tunnistada, et need tavad on täielikult konkurentsivastased ja takistavad Euroopa VKEdel konkureerida võrdsetel tingimustel;

55.

rõhutab finantsabi saanud või seda taotlevate liikmesriikide kohustust võtta meetmeid, mille eesmärk on tugevdada ja parandada maksude kogumise suutlikkust ning samuti võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks seda kohustust nii, et see hõlmaks ka rahapesu, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastaseid meetmeid;

56.

palub liikmesriikidel töötada välja vajalik raamistik maksuametite ja kodanikuühiskonna koostööks, mis edendab sotsiaalset vastutustundlikkust ja läbipaistvust; usub, et selline koostöö ausate maksumaksjatega võib viia käegakatsutavate tulemusteni eriti uut tüüpi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kindlakstegemisel;

57.

palub komisjonil töötada koostöös OECDga välja asjakohased ELi standardid või ettepanekud, et lahendada maksustamise probleeme digitaalmajanduses;

58.

tuletab meelde parlamendi üleskutset (35) tugevdada majanduse juhtimise raamistikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama Euroopa poolaasta kasutamist, integreerides ELi maksutulupuudujäägi strateegia iga-aastastesse riiklikesse stabiilsus- ja kasvuprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse; palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt, et need loetleksid oma riiklikes reformikavades kõik ettevõtetele antud maksuvabastused ja kirjeldaksid neid;

59.

ärgitab komisjoni töötama välja Euroopa maksumaksjate koodeksit, milles nähtaks ette parimad tavad maksuhaldurite ja maksumaksjate vahelise koostöö, usalduse ja kindlustunde parandamiseks, et tagada suurem läbipaistvus seoses maksumaksjate õiguste ja kohustustega ning soodustada teenustele orienteeritud lähenemisviisi;

60.

rõhutab, et liikmesriigid peavad aktsepteerima riigipõhiseid soovitusi ja neid rakendama, eelkõige eelarve valdkonnas;

61.

nõuab käitumisjuhendi töörühma volituste uuendamist, et parandada selle tõhusust ja saavutada silmapaistvaid tulemusi, nt kehtestades äriühingutele kohustuse avalikustada maksusoodustused ja toetused; palub käitumisjuhendi töörühmal lisaks koostada ja kiiresti avaldada ülevaade sellest, millisel määral riigid täidavad soovitusi, mille töörühm esitas oma iga kuue kuu tagant koostatavas aruandes rahandusministritele;

62.

rõhutab, et makromajanduslike eesmärkide kvantitatiivsel mõõtmisel tuleks kasutada ka kvalitatiivseid näitajaid, et käsitleda pikaajalisi eesmärke; palub komisjonil riigipõhiste soovituste koostamisel teostada põhjalik uuring liikmesriikide erinevuste kohta ja keskenduda liikmesriikide võrdlusele, et selgitada välja parimad maksualased tavad maksupoliitika kujundamisel;

63.

palub uuesti komisjonil tagada, et riigipõhiste soovituste koostamiseks, õigeaegseks esitamiseks ja nende järelmeetmeteks eraldataks piisavalt aega ja vahendeid ning et Euroopa Parlamendil võimaldataks teostada demokraatlikku kontrolli;

64.

peab kahetsusväärseks, et laiendatud euroala pakti kohustuste raames ei ole seni tehtud olulisi edusamme maksustamise ja maksureformide valdkonnas; palub komisjonil lisada maksupoliitikate pragmaatiline koordineerimine tugevama majanduspoliitika kooskõlastamise meetmena Euroopa poolaasta tsüklisse;

65.

nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid oma maksusüsteeme, ajakohastaksid oma maksuameteid ja tõhustaksid maksude kogumist, muu hulgas luues tõhusad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad maksukogumismehhanismid ning toetades uuri strateegiaid maksukohustuste vabatahtliku täitmise, riskihindamise ja järelevalve valdkonnas;

66.

palub liikmesriikidel nihutada maksukoormus tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et tagada kõigi majandus- ja finantssektorite õiglane panustamine ning edendada majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

67.

nõuab, et liikmesriigid võtaksid varamaksude kehtestamisel arvesse kõiki asjakohaseid kõrvalmõjusid;

68.

palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda uusi ja innovatiivseid maksuvorme, mis soodustaksid majanduskasvu ja tööhõivet;

69.

kordab uuesti vajadust vaadata põhjalikult läbi ELi omavahendite süsteem; on seisukohal, et eelarvet mõjutamata suuremas ulatuses omavahendite eraldamine annaks komisjonile suurema tõhususe ja autonoomia ning ELi eelarvele suurema läbipaistvuse; ootab seetõttu suure huviga kõrgetasemelise omavahendite töörühma tulemusi;

70.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/14

—

võttes arvesse António Marinho e Pinto puutumatuse äravõtmise taotlust, mille edastas Coimbra ringkonnakohtu kohtunik dr Rodrigo Pereira da Costa 8. oktoobril 2014 (viitenr 6076/12.0TDLSB) ja mis tehti täiskogule teatavaks 12. novembril 2014,

—

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 António Marinho e Pinto ära kuulanud,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akt artikli 6 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid (1),

—

võttes arvesse Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 157 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0062/2015),

A.

arvestades, et Coimbra ringkonnakohtu kohtunik on esitanud taotluse võtta parlamendiliikme puutumatus Euroopa Parlamendi liikmelt António Marinho e Pintolt väidetava rikkumise tõttu algatatava võimaliku kohtumenetluse pärast;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.

arvestades, et Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 157 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei tohi parlamendi ametiaja jooksul parlamendiliikmele esitada süüdistust, teda vahistada, vangi panna või tema suhtes muul moel tõkendit kohaldada ilma Portugali Vabariigi Kogu eelneva nõusolekuta;

D.

arvestades, et António Marinho e Pintot süüdistatakse Portugali advokatuuri endiste ametnike laimamises;

E.

arvestades, et süüdistus ei ole mingil viisil seotud António Marinho e Pinto Euroopa Parlamendi liikme staatusega ning tuleneb tema varasemast ametist, kui ta oli Portugali advokatuuri esimees;

F.

arvestades, et tema väidetavad teod ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses;

G.

arvestades, et puudub kahtlus, et kohtumenetluse puhul oleks tegemist püüdega takistada António Marinho e Pinto parlamentaarset tööd (fumus persecutionis), ning et kohtuasi algatati enne, kui Marinho e Pinto asus täitma Euroopa Parlamendi liikme ülesandeid;

1.

otsustab António Marinho e Pintolt puutumatuse ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Coimbra ringkonnakohtu kohtunikule ning António Marinho e Pintole.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/16

—

võttes arvesse Ivan Jakovčići puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas hagejast kannatanu advokaat 5. septembril 2014 seoses Pazini (Horvaatia) kriminaalkohtus poolelioleva kriminaalmenetlusega (nr K-143/14) ja mis tehti teatavaks 23. oktoobri 2014. aasta täiskogu istungil,

—

võttes arvesse kirju, mille Horvaatia Vabariigi alaline esindaja ELi juures saatis 14. veebruaril 2014. aastal ja 16. jaanuaril 2015. aastal ning milles kinnitati, et Horvaatia õiguse asjakohaste sätete alusel on kannatanul hagejana õigus taotleda Horvaatiast pärit Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmist,

—

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Ivan Jakovčići ära kuulanud,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid (1),

—

võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooni parlamentaarse puutumatuse kohta Poolas (2),

—

võttes arvesse Horvaatia parlamendi kodukorra artikleid 23 ja 28,

—

võttes arvesse Horvaatia kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõiget 1,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0059/2015),

A.

arvestades, et eraisikust hageja advokaat on taotlenud seoses väidetavat laimamist käsitleva kohtumenetlusega Euroopa Parlamendi liikme Ivan Jakovčići puutumatuse äravõtmist;

B.

arvestades, et Horvaatia Vabariigi alaline esindaja ELi juures teavitas Euroopa Parlamendi presidenti oma 14. veebruari 2014. aasta kirjas, et kuna menetluslikud erisätted Horvaatiast pärit Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmise taotlemise kohta puuduvad, siis tuleks kohaldada sätteid, mis kehtivad Horvaatia parlamendi liikme puutumatuse äravõtmise taotlemise kohta, ning et nende sätete kohaselt võib taotluse kohtueelseks kinnipidamiseks (eelvangistuseks) või kriminaalmenetluse algatamiseks parlamendiliikme vastu esitada mis tahes riigiasutus, kannatanu hagejana või eraõiguslik hageja;

C.

arvestades, et Horvaatia Vabariigi alaline esindaja ELi juures kinnitas oma 16. jaanuari 2015. aasta kirjas, et kohtumenetlus, millega seoses hr Jakovčići puutumatuse äravõtmist taotleti, on praegu Horvaatia pädevas kohtus pooleli;

D.

arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

E.

arvestades, et selle sätte eesmärk on tagada, et Euroopa Parlamendi liikmetele oleks põhimõtteliselt tagatud sõnaõigus, kuid arvestades, et see sõnaõigust käsitlev artikkel ei anna õigust laimamiseks, vihale õhutamiseks või teise isiku au kahtluse alla seadmiseks;

F.

arvestades, et puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud hr Jakovčići vastu Horvaatia kriminaalkoodeksi artikli 147 lõigete 1 ja 2 alusel algatatud kriminaalmenetlusega, mis puudutab laimavaid avaldusi, mida ta väidetavalt esitas Horvaatia avalik-õiguslikule ringhäälingule (Hrvatska radiotelevizija – HRT) antud intervjuus 22. juulil 2014;

G.

arvestades, et Horvaatia kriminaalmenetluse seadustiku (Zakon o kaznenom postupku) artikli 61 lõike 1 kohaselt tuleb eraõiguslik süüdistus eraõigusliku kohtumenetluse korral esitada kolme kuu jooksul alates päevast, mil volitatud füüsiline või juriidiline isik õiguserikkumisest ja selle toimepanijast teada sai;

H.

arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõike 2 kohaselt tuleb puutumatuse äravõtmise taotlused vaadata läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust;

I.

arvestades, et hr Jakovčić oli intervjuu ajal Euroopa Parlamendi liige; arvestades aga, et avaldused, mida ta väidetavalt tegi, puudutavad küsimust ajast, mil ta veel ei olnud sellel ametikohal;

J.

arvestades, et asjaomastel avaldustel ei ole otsest ega ilmset seost hr Jakovčići kui Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega ning need ei kujuta endast tema poolt protokolli 7 artikli 8 tähenduses arvamuse avaldamist või hääle andmist Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel;

K.

arvestades, et seetõttu ei saa eeldada, et hr Jakovčić täitis Euroopa Parlamendi liikme kohustusi;

1.

on seisukohal, et hr Jakovčići puutumatuse äravõtmise taotlus on esitatud pädeva asutuse poolt kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 1 ja tunnistatakse seetõttu vastuvõetavaks; on ka seisukohal, et kodukorra artikli 9 lõike 2 kohaselt ei saa parlamendile puutumatuse äravõtmise taotluse kohta otsuse tegemiseks seada tähtaega;

2.

otsustab Ivan Jakovčići puutumatuse ära võtta;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Horvaatia Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Ivan Jakovčićile.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/18

—

võttes arvesse Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitasid 21. juulil 2014. aastal Leedu õigusasutused seoses Leedu Vabariigi apellatsioonikohtus poolelioleva kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 15. septembril 2014. aastal,

—

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Viktor Uspaskichi 24. märtsil 2015. aastal ära kuulanud,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli („protokoll”) nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid (1),

—

võttes arvesse Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsust (2),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0061/2015),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme Viktor Uspaskichi suhtes langetas Vilniuse ringkonnakohus mitte jõustunud süüdimõistva otsuse;

B.

arvestades, et sama menetlus on nüüd pooleli Leedu Vabariigi apellatsioonikohtus;

C.

arvestades, et Viktor Uspaskichi vastu esitatud süüdistused ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega ja seega ei kohaldu protokolli artikkel 8;

D.

arvestades, et vastavalt protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel, kuid immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta;

E.

arvestades, et Leedu Vabariigi põhiseaduse artikli 62 kohaselt ei tohi riigi parlamendi (Seimi) liiget võtta kriminaalvastutusele, vahistada ega tema vabadust muul viisil piirata ilma Seimi nõusolekuta;

F.

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme Viktor Uspaskichi vastu algatati kriminaalmenetlus ja Vilniuse ringkonnakohtu menetluses süüdistati teda kuritegudes Leedu Vabariigi karistusseadustiku järgmiste sätete alusel: artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 222 lõikega 1, artikli 220 lõige 1, artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 220 lõikega 1, artikli 205 lõige 1 ja artikli 24 lõige 4 koostoimes artikli 205 lõikega 1;

G.

arvestades, et 14. juulil 2009. aastal esitas Leedu Vabariigi peaprokurör taotluse Viktor Uspaskichi puutumatuse äravõtmiseks seoses eelnimetatud kriminaalmenetlusega;

H.

arvestades, et vastavalt kodukorra artiklile 9 kuulati Viktor Uspaskich esimest korda õiguskomisjonis ära 27. jaanuaril 2010. aastal ning pärast seda, kui Leedu ametiasutused olid kahele õiguslikule küsimusele vastanud, toimus 2. septembril 2010. aastal õiguskomisjonis veel üks kuulamine, nii et talle tagati igal tasandil võimalus anda selgitusi;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament otsustas 7. septembril 2010. aastal (3) Viktor Uspaskichilt puutumatuse ära võtta;

J.

arvestades, et Viktor Uspaskich esitas 5. aprillil 2011. aastal taotluse oma puutumatuse kaitseks, kusjuures ta väitis muu hulgas, et ei saanud õiguskomisjonis piisavalt selgitusi anda, ning avaldas arvamust, et tema vastu esitatud süüdistused on poliitiliselt motiveeritud ja tal takistatakse oma parlamentaarseid kohustusi täita;

K.

arvestades, et Viktor Uspaskich taotles oma 11. aprilli 2011. aasta kirjas parlamendi 7. septembri 2010. aasta otsuse läbivaatamist, kuna väidetavalt näitavad uued, WikiLeaksi kaudu ilmnenud faktid, et ta on fumus persecutionis'e ohver;

L.

arvestades, et see taotlus lükati tagasi, sest tuvastada ei suudetud piisavat seost väidetavate uute faktide ja valede raamatupidamisandmete esitamise pärast Viktor Uspaskichi vastu algatatud menetluse vahel;

M.

arvestades, et Euroopa Parlament otsustas Viktor Uspaskichi puutumatust ja privileege mitte kaitsta (4);

N.

arvestades, et Viktor Uspaskich mõisteti 12. juulil 2013. aastal Vilniuse ringkonnakohtus süüdi vastavalt Leedu Vabariigi karistusseadustiku artikli 24 lõikele 4 koostoimes artikli 182 lõikega 2 ja artikli 222 lõikega 1, ning arvestades, et Viktor Uspaskichile mõisteti neli aastat vanglakaristust;

O.

arvestades, et nii Viktor Uspaskich kui ka prokuratuur esitasid seejärel apellatsiooni, mistõttu sama kohtuasi, mille alusel Viktor Uspaskichilt puutumatus juba ära võeti, on nüüd jõudnud teise astmesse;

P.

arvestades, et apellatsioonikohtus on vaja Euroopa Parlamendi uut otsust, sest vastavalt Leedu Vabariigi põhiseaduse artiklile 62 ei tohi riigi parlamendi (Seimi) liiget võtta kriminaalvastutusele ilma Seimi nõusolekuta;

Q.

arvestades, et privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 punktist a tuleneb, et selle immuniteedi ulatus ja mõju, mis on parlamendiliikmetel oma riigi territooriumil, määratakse kindlaks vastavate riiklike sätetega;

R.

arvestades, et Viktor Uspaskichi väitel on süüdistuse õiguslik alus muutunud ning et õiguskaitseasutused ja kohtuorganid saavad sedalaadi ümberkvalifitseerimisi teha, kui vaidlustatav tegu samaks jääb;

S.

arvestades, et dokumentidest siiski ilmneb, et süüdistuse teo koosseis on kogu aeg olnud üks ja sama;

T.

arvestades, et Viktor Uspaskichi sõnul on temaga seoses kaks menetlust pooleli Euroopa Inimõiguste Kohtus, kuid pärast kontrollimist on selgunud, et kummalgi menetlusel ei ole seost käesoleva juhtumiga;

U.

arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab pöörduda alles pärast kõigi siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamist ning seepärast on võimatu, et Leedu Vabariigi apellatsioonikohtus pooleliolev menetlus on samaaegselt Euroopa Inimõiguste Kohtus käimasoleva kohtumenetluse ese;

V.

arvestades, et oma 24. oktoobri 2014. aasta kirjas esitas Viktor Uspaskich täiendavaid uusi fakte, mis peaksid näitama, et ta on fumus persecutionis'e ohver;

W.

arvestades, et Viktor Uspaskich osutab ka WikiLeaksi dokumentidele kui uutele tõenditele, kuid neid dokumente arutati juba 5. aprillil 2011. aastal alanud puutumatuse kaitsmise menetluse raames ning need dokumendid ei ole tõendusliku väärtusega ega asjakohased;

X.

arvestades, et taas kord ei tuvastatud piisavat seost väidetavate uute faktide ja valede raamatupidamisandmete esitamise pärast Viktor Uspaskichi vastu algatatud menetluse vahel;

Y.

arvestades, et ei ole esitatud veenvaid tõendeid fumus persecutionis'e kohta ning õiguserikkumistel, milles Viktor Uspaskichit süüdistatakse, ei ole mingit seost tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena;

Z.

arvestades, et otsus puutumatuse äravõtmise kohta ei kujuta endast kodukorra artikli 9 lõike 7 kohaselt mingil juhul seisukohavõttu küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte, sest selle selgitab välja riiklik menetlus;

AA.

arvestades, et puutumatusega seotud menetluse raames ei ole õiguskomisjoni ülesandeks kontrollida vastavate liikmesriikide kohtusüsteeme;

1.

otsustab Viktor Uspaskichi puutumatuse ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Leedu Vabariigi pädevale ametiasutusele.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/21

—

võttes arvesse Gabriele Albertini 28. juulil 2014. aastal esitatud ja 16. septembril 2014. aastal täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust oma puutumatuse kaitsmise kohta seoses Itaalias Brescia kohtus käimasoleva kriminaalmenetlusega (ref. 7061/13 R.G.),

—

võttes arvesse Gabriele Albertini 30. juulil 2014. aastal esitatud ja 16. septembril 2014. aastal täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust vaadata läbi tema taotlus puutumatuse kaitsmise kohta seoses Itaalias Brescia kohtus käimasoleva tsiviilmenetlusega (ref. 17851/12 R.G.),

—

võttes arvesse Gabriele Albertini 17. juulil 2013. aastal esitatud ja 9. septembril 2013. aastal täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust vaadata läbi tema taotlus oma puutumatuse kaitsmise kohta seoses eelnimetatud tsiviilmenetlusega,

—

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Gabriele Albertini ära kuulanud,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid (1),

—

võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta otsust Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2),

—

võttes arvesse oma 24. veebruari 2014. aasta otsust taotluse kohta vaadata läbi Gabriele Albertini puutumatuse kaitsmise taotlus (3),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 7 ja 9,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0058/2015),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi endine liige Gabriele Albertini on taotlenud oma parlamendiliikme puutumatuse kaitset seoses Itaalia kohtus käimasoleva kriminaalmenetlusega; arvestades, et ta on esitanud taotluse ka selle kohta, et vaadataks läbi taotlus kaitsta tema puutumatust seoses samas kohtus käimasoleva tsiviilmenetlusega;

B.

arvestades, et puutumatuse kaitse taotlus on seotud väidetavalt laimavate arvamustega, mida hr Albertini avaldas 22. oktoobril 2012 Itaalia ministrile kirjalikult esitatud küsimuses, et selgitada välja, kas prokurör Alfredo Robledo käitumine – nimelt algatas Robledo uurimise faktide suhtes, mis olid seotud Milano linnavalitsusega ja hr Albertini ülesannetega linnapea ametis 2005. aastal – kujutas endast kutse-eetika rikkumist ja kas selle suhtes tuleks algatada distsiplinaarmenetlus;

C.

arvestades, et otsuse uuesti läbivaatamise taotlus on seotud hr Albertinile hr Robledo kaebuse alusel saadetud kutsega ilmuda Brescia kohtusse seoses hr Albertini väidetavalt laimavate avaldustega esimeses intervjuus, mis avaldati 26. oktoobril 2011 Itaalia ajalehes Il Sole 24 Ore, ja teises intervjuus, mis avaldati 19. veebruaril 2012 Itaalia ajalehes Corriere della Sera;

D.

arvestades, et hr Albertini kasutas väga sarnaseid, kui mitte päris identseid väljendeid nii kirjalikult esitatud küsimuses kui ka intervjuudes, ning arvestades, et nende kahe menetluse sisu on sama, nagu hr Albertini ka kirjalikult ja kuulamisel kinnitas; arvestades, et otsus hr Albertini puutumatust kaitsta või mitte peab järelikult olema mõlema menetluse osas sama;

E.

arvestades, et nii kirjalikult esitatud küsimus kui ka intervjuud leidsid aset ajal, kui hr Albertini oli Euroopa Parlamendi liige;

F.

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

G.

arvestades, et vastavalt parlamendi tavale ei takista asjaolu, et kohtumenetlus on tsiviil- või haldusõiguslikku laadi või sisaldab teatavaid tsiviil- või haldusõiguse valdkonda jäävaid aspekte, iseenesest nimetatud artikliga antud puutumatuse kohaldamist;

H.

arvestades, et parlament märkis oma 21. mai 2013. aasta otsuses, et kohtukutsest ja hr Albertini suulistest selgitustest õiguskomisjonis ilmneb, et kõnealused avaldused ei olnud otseselt ja ilmselgelt seotud hr Albertini kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena; arvestades, et Euroopa Parlament otsustas seega hr Albertini puutumatust mitte kaitsta;

I.

arvestades, et oma 17. juuli 2013. aasta kirjas palus hr Albertini, et 21. mai 2013. aasta otsus tema puutumatust mitte kaitsta vaadataks uuesti läbi; arvestades, et Euroopa Parlament väljendas 24. veebruari 2014. aasta otsuses nõusolekut õiguskomisjoni soovitusega seda taotlust mitte rahuldada, arvestades parlamendi varasemat, 21. mai 2013. aasta otsust hr Albertini puutumatust mitte kaitsta;

J.

arvestades, et oma 30. juuli 2014. aasta kirjas esitas hr Albertini teise taotluse 21. mai 2013. aasta otsuse läbivaatamiseks; arvestades, et kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 5 esitas hr Albertini 2014. aasta septembrist 2015. aasta märtsini mitmel korral juhtumi kohta lisadokumente;

K.

arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et väljaspool Euroopa Parlamenti tehtud avaldus võib kujutada endast parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamust, nagu on osutatud protokolli artiklis 8, olles seisukohal, et tähtis ei ole koht, kus avaldus tehti, vaid avalduse olemus ja sisu (4); arvestades siiski, et avaldatud arvamuse seos parlamendiliikme kohustuste täitmisega peab olema otsene ja ilmselge (5);

L.

arvestades, et hr Albertini esitatud uued lisadokumendid ei selgitanud, kuidas tema avaldused olid seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega; arvestades, et need sisaldasid selle asemel elemente, mis on seotud kõnealuste kohtulike menetluste kõige viimaste etappidega, pärast intervjuusid ja kirjalikult esitatud küsimust ilmnenud asjaoludega ning nende kajastusega meedias; arvestades, et need elemendid peaksid tõestama, et kasutatud väljendid ei olnud laimava iseloomuga ning et nii kriminaal- kui ka tsiviilmenetlus on algatatud isiklikust ja poliitilisest vaenust hr Albertini suhtes;

M.

arvestades, et vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 7 ei tohi otsustes puutumatuse kohta mingil juhul võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud vastutavale komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud; arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi tavale kehtib see säte ka tsiviilmenetluste suhtes;

N.

arvestades, et doktriini fumus persecutionis – see tähendab, et esineb piisavalt tõsine ja konkreetne kahtlus, et kohtumenetluse aluseks on kavatsus kahjustada kõnealuse parlamendiliikme poliitilist tegevust – kohaldatakse ainult protokolli artikli 9 alla kuuluvatele puutumatuse juhtumitele, st kohtumenetlustele seoses süütegudega, mis ei ole seotud avaldatud arvamuste või antud häältega, kuna viimased kuuluvad omakorda ainult protokolli artikli 8 alla (6); arvestades, et kuna hr Albertini on endine Euroopa Parlamendi liige, siis artiklit 9 antud juhtumil enam ei kohaldata;

O.

arvestades, et igal juhul on praeguse juhtumi aluseks parlamendiliikme väljendatud arvamused, ning arvestades, et selles kontekstis sõltub puutumatuse kohaldamine protokolli artikli 8 alusel sellest, kas on olemas otsene ja selge seos kõnealuste arvamuste avaldamise ja parlamendiliikme kohustuste täitmise vahel;

P.

arvestades, et kõnealusel juhtumil ei ole niisugust seost tuvastatud; arvestades, et seega on endiselt jõus Euroopa Parlamendi poolt kahel korral heakskiidetud varasem järeldus, et hr Albertini ei täitnud kõnealuseid avaldusi tehes oma kohustusi Euroopa Parlamendi liikmena;

1.

jääb oma 21. mai 2013. aasta ja 24. veebruari 2014. aasta otsuste juurde mitte kaitsta Gabriele Albertini puutumatust ja eesõigusi ning mitte rahuldada tema taotlust otsused seoses tema vastu algatatud tsiviilmenetlusega uuesti läbi vaadata;

2.

otsustab samadel põhjustel mitte kaitsta Gabriele Albertini puutumatust ja eesõigusi seoses tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Itaalia Vabariigi pädevale asutusele ja Gabriele Albertinile.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/24

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0037 – C8-0030/2015),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (fondi määrus),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0050/2015),

A.

arvestades, et liit on loonud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja nende tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.

arvestades, et Kreeka esitas taotluse EGF/2014/018 GR/Attica broadcasting, et saada fondist rahalist toetust seoses 928 töötaja koondamisega NACE Rev. 2 osa 60 (programmid ja ringhääling) (4) alla kuuluvas 16 ettevõttes, mis tegutsevad Kreekas, NUTS 2. tasandi (5) piirkonnas Atticas (EL 30);

E.

arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele;

1.

märgib, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja nõustub seetõttu komisjoniga, et Kreekal on õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

2.

märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 4. septembril 2014, lisasid sellele täiendavat teavet kuni 13. novembrini 2014 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 3. veebruaril 2015;

3.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Kreeka ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 28. novembril 2014, varakult enne otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

4.

on seisukohal, et Attica piirkonnas toimunud koondamised ringhäälingusektoris on seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, mis ühelt poolt põhjustas leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemise, tuues kaasa ostujõu järsu languse ning vajaduse kulutused läbi vaadata ja piirata tugevalt esmatarbekaupade kulusid nende hädavajalikkusest hoolimata, ning teiselt poolt ettevõtetele ja üksikisikutele antavate laenude järsu vähenemise Kreeka pankade sularahapuuduse tõttu;

5.

märgib, et see on esimene taotlus fondi kasutuselevõtmiseks programmide ja ringhäälingu valdkonna jaoks ning üheksas taotlus, mida 2015. aastal käsitletakse;

6.

märgib, et koondamistel on eeldatavalt tugev negatiivne mõju Attica piirkonnas, kus on juba praegu kõige kõrgem töötuse määr Kreekas võrreldes ülejäänud 12 piirkonnaga;

7.

märgib, et kaasrahastatav kooskõlastatud individuaalne teenustepakett sisaldab kutsenõustamist, koolitusi, ümberõpet ja kutseõpet, erialakoolitust ja -haridust, tööotsimis- ja koolitustoetust ning liikuvustoetust; mis puutub toetusse tegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, märgib, et kuni 120-le valitud töötajale eraldatakse oma ettevõtte loomise toetusena suurim võimalik summa 15 000 eurot; rõhutab, et selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust elujõuliste ettevõtlusalgatuste rahastamise kaudu, mille tulemusel peaks keskpikas perspektiivis tekkima juurde töökohti;

8.

väljendab heameelt, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate esindajatega konsulteerides; märgib rahuloluga, et toetusesaajad palusid Kreeka tööministeeriumil taotleda fondilt toetust, juhtides tähelepanu toetuse kohesele mõjule ja tõhususele;

9.

on seisukohal, et sihtrühmaks olevate toetusesaajate esindajatega konsulteerimine ja nende kaasamine oli kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel eriti oluline, sest koondamised toimusid programmide ja ringhäälingu valdkonna 16 eri ettevõttes;

10.

tunneb heameelt selle üle, et kõiki abikõlblikke koondatud töötajaid oodatakse osalema fondi toetatavates meetmetes;

11.

tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri kestel omandatud oskusi ja pädevusi; loodab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale ja sellega seotud hetkel vabadele töökohtadele;

12.

tunneb heameelt asjaolu üle, et kõikidele töötajatele on pakutud eri etappidest koosnevat kutsenõustamist, mille raames antakse neile individuaalset nõu ja koostatakse tööturule naasmise kava;

13.

märgib, et suurem osa taotletud vahenditest on mõeldud füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtluse alustamise (1 800 000 eurot) ja koolitusmeetmete, sealhulgas kutsekoolituse (1 536 000 eurot) ja koolitustoetuse (1 152 000 eurot) toetamiseks;

14.

on seisukohal, et kutsenõustamisel, koolitusel ja füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtluse alustamise toetamisel tuleks võtta arvesse võimalusi, mida uus veebimeedia võib abikõlblikele koondatud töötajatele pakkuda;

15.

märgib, et hinnanguliselt 120 töötajale on ette nähtud liikuvustoetus, et toetada nende kolimist pärast sellise töökoha vastuvõtmist, mis nõuab elukoha muutmist;

16.

märgib, et ettevalmistava tegevuse, halduse, teavitamise ja reklaami, kontrolli ning aruandlusega seotud toetus moodustab 2,50 % kogueelarvest; märgib lisaks, et peaaegu pool sellest eelarvest on kavas kasutada teavitamise ja reklaami jaoks;

17.

rõhutab, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

18.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/28

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0040 – C8-0031/2015),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (fondi määrus),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0051/2015),

A.

arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike meetmete ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.

arvestades, et Kreeka esitas taotluse EGF/2014/015 GR/Attica publishing, et saada fondist rahalist toetust seoses 705 töötaja koondamisega NACE Rev. 2 osa 58 (kirjastamine) (4) alla kuuluvas 46 ettevõttes, mis tegutsevad Kreekas, NUTS 2. tasandi (5) piirkonnas Atticas (EL 30);

E.

arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.

märgib, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja nõustub seetõttu komisjoniga, et Kreekal on õigus määruse alusel rahalist toetust saada;

2.

märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 4. septembril 2014, seejärel esitasid nad selle kohta lisateavet 13. novembrini 2014 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 3. veebruaril 2015;

3.

väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Kreeka ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 28. novembril 2014. aastal, varakult enne otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

4.

on arvamusel, et Attica piirkonna kirjastussektoris toimunud koondamised on seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, mis ühelt poolt põhjustas leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemise, tuues kaasa ostujõu järsu languse ning vajaduse kulutused läbi vaadata ja jätta ostmata igapäevaeluks mittevajalikud kaubad, nagu ajakirjad ja ajalehed, ning teiselt poolt ettevõtetele ja üksikisikutele antavate laenude järsu vähenemise Kreeka pankade sularahapuuduse tõttu;

5.

tuletab sellega seoses meelde, et kirjastamissektoriga seoses on fondile esitatud veel üks taotlus (6);

6.

märgib, et koondamistel on eeldatavalt tugev negatiivne mõju Attica piirkonnas, kus on juba praegu kõige kõrgem töötuse määr Kreekas võrreldes ülejäänud 12 piirkonnaga;

7.

märgib, et kaasrahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketiga toetatakse eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtluse alustamist (1 200 000 eurot), kuid paketti kuuluvad ka kutsenõustamis- ja koolitusmeetmed, sealhulgas kutsekoolitus- (1 104 000 eurot) ja koolitustoetus (828 000 eurot) ning tööotsingu- ja liikuvustoetused;

8.

peab kiiduväärseks asjaolu, et kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel on konsulteeritud sihtrühmaks olevate toetusesaajate esindajatega; märgib rahuloluga, et toetusesaajad palusid Kreeka tööministeeriumil taotleda fondilt toetust, juhtides tähelepanu toetuse kohesele mõjule ja tõhususele;

9.

on seisukohal, et sihtrühmaks olevate toetusesaajate esindajatega konsulteerimine ja nende kaasamine oli kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel eriti oluline, sest koondamised toimusid kirjastamisvaldkonna 46 eri ettevõttes;

10.

tunneb heameelt selle üle, et kõik abikõlblikud koondatud töötajad osalevad eeldatavalt fondi toetatavates meetmetes;

11.

tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

12.

tunneb heameelt asjaolu üle, et kõikidele abikõlblikele koondatud töötajatele on pakutud eri etappidest koosnevat kutsenõustamist, mille raames antakse neile individuaalset nõu ja koostatakse tööturule naasmise kava;

13.

rõhutab, et fondi toetusest võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

14.

märgib, et kuni 80 valitud töötajale eraldatakse oma ettevõtte loomise toetusena suurim võimalik summa 15 000 eurot; rõhutab, et selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust elujõuliste ettevõtlusalgatuste rahastamise kaudu, mille tulemusel peaks keskpikas perspektiivis tekkima juurde töökohti;

15.

märgib, et hinnanguliselt 80 töötajale antakse liikuvustoetust, et toetada nende kolimist pärast sellise töökoha vastuvõtmist, mis nõuab elukoha muutmist;

16.

märgib, et ettevalmistava tegevuse, halduse, teavitamise ja reklaami, kontrolli ning aruandlusega seotud toetus moodustab 3,36 % kogueelarvest; märgib lisaks, et peaaegu pool sellest eelarvest on kavas kasutada teavitamise ja reklaami jaoks;

17.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

18.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/31

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0047 – C8-0038/2015),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (fondi määrus),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), eriti selle punkti 13,

—

võttes arvesse kolmepoolset menetlust, mis on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0052/2015),

A.

arvestades, et liit on loonud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.

arvestades, et Iirimaa esitas taotluse EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik fondist rahalise toetuse saamiseks seoses 424 töötaja koondamisega Iirimaal paiknevas ettevõttes Lufthansa Technik Airmotive Ireland Ltd (edaspidi „LTAI”) ja selle kahe tarnija juures;

E.

arvestades, et lisaks meetmete sihtrühma kuuluvale 250 toetusesaajale osutavad Iirimaa ametiasutused fondist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kuni 200 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastased;

F.

arvestades, et taotlus ei vasta fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele ja selle aluseks on nimetatud määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandlikud asjaolud;

1.

nõustub komisjoniga, et Iirimaa ametiasutuste nimetatud erandlikud asjaolud – koondamistel on nimelt tõsine mõju piirkondlikule tööhõivele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele – õigustavad fondi määruse artikli 4 lõike 2 kohase erandi tegemist sekkumiskriteeriumist ja seetõttu on Iirimaal õigus saada fondi määruse alusel rahalist toetust; märgib siiski, et käesoleval juhul puudutab eriolukord ainult 250 isikut; soovitab sellega seoses komisjonil kehtestada selged kriteeriumid taotlustele, mis puudutavad vähem kui 500 töötajat; rõhutab, et juhul, kui fondi määruse artikli 4 lõike1 punktis a sätestatud kriteeriume ei täideta täiel määral, tuleks taotlusi hinnata juhtumipõhiselt ja ei tuleks kiita automaatselt heaks taotlusi, mis ei vasta põhitingimustele;

2.

märgib, et Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 19. septembril 2014, lisasid sellele täiendavat teavet kuni 14. novembrini 2014 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 6. veebruaril 2015;

3.

väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Iirimaa ametiasutused alustada individuaalsete teenuste rakendamist koondatud töötajatele 7. detsembril 2013, varakult enne otsust ja isegi enne taotlust esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta; märgib, et juba osutatud individuaalsed teenused on fondi vahenditest rahastamiseks kõlblikud;

4.

on seisukohal, et masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise sektoris Lõuna- ja Ida-Iirimaal aset leidnud koondamised on seotud üleilmastumisest johtuvate maailmakaubanduse suurte struktuurimuutustega, mida näitab LTAI sulgemine seetõttu, et ELi kaupade ja teenuste turul mindi üle uue põlvkonna õhusõidukite ja nende osade tootmise tehnoloogiale seoses õhusõidukite osade tootmistavade üldise muutumisega, mis omakorda mõjutas LTAI ärimudeli aluseks olevaid põhilisi turukarakteristikuid ja mille tulemusena paigutus ümber õhusõidukite tootmine kogu maailmas; märgib, et Lääne-Euroopa ja USA lennundusettevõtjate hulgas on järjest suurenev suundumus saata laiakerelised õhusõidukid põhjalikuks hoolduseks Hiinasse ning et isegi Lufthansa Techniku emaettevõte on otsustanud suunata oma Airbus A330/340 üleilmse baashooldustegevuse Filipiinidel asuvasse Lufthansa Techniku tütarettevõttesse;

5.

märgib, et praeguseks on masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise sektoris esitatud fondi vahendite kasutuselevõtmiseks kaks taotlust (käesolev juhtum kaasa arvatud), teise juhtumi puhul on aluseks üleilmne finants- ja majanduskriis (4);

6.

märgib, et need koondamised avaldavad eeldatavalt suurt negatiivset mõju Lõuna- ja Ida-Iirimaale, kus kohalike elanike olukord on väga ebasoodne, nagu ilmneb järgmistest sotsiaal-majanduslikest näitajatest: madal haridustase, vähesed kutseoskused ja kohaliku omavalitsuse eluasemete suur osakaal; kõik need tegurid viitavad väga ebasoodsale kohalikule olukorrale ja vaesusele; lisaks on mitmed koondamised selle sektori ettevõtetes viimaste aastate jooksul veelgi raskendanud selle valdkonna töötajatel uue töökoha leidmist, kuna nende oskused on väga spetsiifilised ja neid on raske muudes sektorites kasutada; Lufthansa töötajad elavad muu hulgas Blanchardstown-Tyrrelstowni, Tallaght-Killinardeni, Clondalkin-Rowlaghi ja Tallaght-Fettercairni piirkondades, kus töötuse määr on keskmiselt 23 %;

7.

juhib tähelepanu asjaolule, et selle sektori töötajatel on väga spetsiifilised oskused ja neid on raske muudes sektorites kasutada, mis muudab nende töötajate jaoks uue töökoha leidmise keeruliseks; peab kahetsusväärseks, et see kehtib eriti nende töötajate suhtes, kes on pensionilejäämise eale lähedal (ligikaudu 20 % Lufhansa Technik töötajatest) või on töötanud sama tööandja juures palju aastaid;

8.

märgib, et praegu töötab Iirimaal selles sektoris ligikaudu 1 550 töötajat ja Iirimaa ametiasutuste esitatud arvud näitavad selle valdkonna tööhõive vähenemist kokku umbes 52 %;

9.

märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett hõlmab järgmisi meetmeid: nõustamine ja karjääri kavandamine, fondist makstav koolitustoetus, koolitus ja täiendõppe programmid, kõrgharidusprogrammid, ettevõtte loomise ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetused, sissetulekutoetus (sealhulgas fondi abiga korraldatud kursustel osalemise kulude katmine);

10.

märgib, et Iirimaa ametiasutused otsustasid osutada fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid lisaks 25 koondatud töötajale ka kuni 200 mittetöötavale ja mitteõppivale alla 25-aastasele noorele; märgib ühtlasi, et mittetöötavad ja mitteõppivad noored ei kuulu koondatud töötajate hulka ega töötanud samas sektoris;

11.

märgib, et mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele osutatavate individuaalsete teenustega pakutakse samasuguseid võimalusi kui koondatud töötajatele, kuid neid kohandatakse asjakohaselt iga noore jaoks eraldi; tuletab meelde, et kavandatavate meetme juures tuleks võtta arvesse koondatud töötajate ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte erinevaid vajadusi;

12.

väljendab heameelt asjaolu üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning ametiühingutega konsulteerides;

13.

peab tervitatavaks asjaolu, et sotsiaalkaitseministeerium viis asjaomaste töötajate hulgas läbi põhjaliku küsitluse, et määrata kindlaks töötajate sihtrühm, nende haridustaust ja koolitustase ning vajadused võimalike individuaalsete teenuste osas, mis aitaksid suurendada tööle naasmise väljavaateid;

14.

märgib, et ametiasutused kavatsed kasutada 35 % toetuste ja stiimulite kogusummast sissetulekutoetustena, sealhulgas kursustel osalemise kulude katmiseks (CEC-kavad); tõdeb, et need toetused ei asenda riigi enda vahenditega võetavaid meetmeid;

15.

peab kiiduväärseks Iirimaa ametiasutuste kavatsust luua nõuandefoorum või muu interaktiivne keskkond, mis täiendab EGFi koordineerimisüksuse tegevust, kui fondist juba on toetus eraldatud;

16.

tuletab meelde, et tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

17.

tuletab meelde, et vastavalt fondi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu edasistest väljavaadetest ja vajatavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

18.

rõhutab, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite restruktureerimise meetmeid; soovitab komisjonil kaaluda võimalust vähendada fondi projektide puhul koondatud töötajate nõutavat miinimumarvu 200 töötajani, sest majanduskriisist põhjustatud koondamised VKEdes avaldavad mõju töötusele;

19.

tunneb heameelt selle üle, et kavandatud meetmetele ja nende rakendamisele juurdepääsul järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

20.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

21.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

2.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/35

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0005),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0005/2015),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—

võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 25. märtsi 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8-0056/2015),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.