23.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 269/1

KOMISJONI TEADAANNE

Juhend tagamaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel

(2016/C 269/01)

Sisukord

Sissejuhatus

Põhiõiguste harta sisu ja õiguslik seisund

2.1.

Harta sisu

2.2.

Harta õiguslik seisund ja kohaldatavus

2.2.1.

Harta õiguslik seisund

2.2.2.

Harta kohaldatavus

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning harta rakendamine

3.1.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia loomine ja programmdokumentide koostamine (strateegiliste poliitikaraamistike ettevalmistamine, partnerluslepingud, programmid jne)

3.2.

Juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomine

3.3.

Programmide rakendamine ja konkreetsete tegevuste elluviimine, mis on välja toodud projekti kirjelduses seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise käigus tehtava tööga

3.4.

Harta kohaldatavus ühtekuuluvuspoliitika kontekstis: miks on harta asjakohane Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde haldavate riigiasutuste jaoks?

Kuidas hinnata vastavust hartale – Põhiõiguste kontroll-leht

Lisad

—

I lisa – Näited ELi õiguse rakendamisest liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames

—

II lisa – ELi põhiõigused, mida ei ole hartas sätestatud

—

III lisa – Põhiküsimused

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) muutus ELi jaoks õiguslikult siduvaks Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris ning sellel on nüüd samasugune õigusjõud nagu ELi aluslepingutel. Hartas sätestatud põhiõigused on ELi institutsioonidele, organitele, ametitele ja talitustele kõikides nende tegevustes õiguslikult siduvad ning õiguslikult siduvad ka ELi liikmesriikide jaoks, kui nad rakendavad liidu õigust.

Käesoleva juhendi eesmärk on selgitada liikmesriikidele, kui oluline on tagada põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, ning anda praktiline vahend, nn põhiõiguste kontroll-leht, et aidata liikmesriikidel kontrollida, kas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusmeetmete puhul järgitakse hartat.

Juhendis selgitatakse harta sisu, õiguslikku seisundit ja kohaldatavust üldiselt ning ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Samuti selgitatakse selle järgimise tagamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kontekstis ning harta mittejärgimise võimalikke tagajärgi. Käesolev juhend sisaldab ka soovitusi, kuidas asjaomased osalised peaksid hindama meetmete kokkusobivust hartaga, ning selles määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võetavad meetmed, mida peetakse liidu õiguse rakendamiseks.

2. PÕHIÕIGUSTE HARTA SISU JA ÕIGUSLIK SEISUND

2.1. Harta sisu

Hartas sisalduvad õigused ja põhimõtted seoses kuue teemaga: väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õigusemõistmine, nagu on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.

I jaotis „Väärikus” (artiklid 1–5):

—	inimväärikus, õigus elule, õigus isikupuutumatusele, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld;

II jaotis „Vabadused” (artiklid 6–19):

—

õigus vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, õigus abielluda ja luua perekond, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, kunsti ja teaduse vabadus, õigus haridusele, kutsevabadus ja õigus teha tööd, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, õigus varjupaigale ning õigus kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral;

III jaotis „Võrdsus” (artiklid 20–26):

—	võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, lapse õigused, eakate õigused, puuetega inimeste integreerimine;

IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38):

—

töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, õigus kasutada tööhõiveteenuseid, kaitse põhjendamatu vallandamise korral, head ja õiglased töötingimused, keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl, perekonna- ja tööelu, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tervishoid, juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ning keskkonnakaitse ja tarbijakaitse;

V jaotis „Kodanike õigused” (artiklid 39–46):

—	õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel, õigus heale haldusele ja õigus tutvuda dokumentidega, õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole, õigus pöörduda petitsiooniga, liikumis- ja elukoha valiku vabadus, õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele;

VI jaotis „Õigusemõistmine” (artiklid 47–50):

—	õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld.

Harta tekst asub aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT

Selgitustes põhiõiguste harta kohta antakse juhiseid harta sätete kohta ning need on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2007.303.01.0017.01.ENG

Selleks et aidata suurendada teadlikkust põhiõiguste kohta, on Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet töötanud välja kasutajasõbraliku veebipõhise rakenduse Charterpedia, mis koondab rahvusvahelist, liidu ja liikmesriikide õigust põhiõiguste valdkonnas, mis on seotud harta teemade, peatükkide ja artiklitega (1).

2.2. Harta õiguslik seisund ja kohaldatavus

2.2.1. Harta õiguslik seisund

Lissaboni lepinguga anti hartale samaväärne õigusjõud kui ELi aluslepingutele. See on õiguslikult siduv ning hartas sätestatud põhiõiguste järgimine on õiguslik kohustus.

Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast peavad nad oma asjaomase pädevuse kohaselt eeskirjade vastuvõtmisel ja rakendamisel austama hartas sätestatud õigusi ja järgima selle põhimõtteid ning edendama nende kohaldamist. ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artikli 51 lõikes 2 on täpsustatud, et harta sätted ei laienda mingil viisil liidu pädevusi, mis on määratletud aluslepingutega.

Nõue järgida hartas sätestatud õigusi on liikmesriikidele siduv ainult siis, kui nad tegutsevad liidu õiguse kohaldamisalas. Liikmesriikide puhul kohaldatakse põhiõiguste hartat kõigi riigi asutatud juriidiliste isikute puhul. Seega kehtib see nii keskasutuste kui ka piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutuste puhul, kui nad rakendavad liidu õigust.

Seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega kuuluvad kõik liikmesriikide võetud meetmed asjaomaste eeskirjade rakendamisel liidu õiguse kohaldamisalasse. Hartat võib kohaldada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abisaajate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, kes on liikmesriigi võetud meetme kohaselt vastutavad avaliku teenuse osutamise eest riigi kontrolli all ja kellel on selleks märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vaheliste suhete puhul kohaldatavatest normidest.

Kuigi hartas sätestatud põhiõiguste järgimine on õiguslik nõue, ei ole harta kohast õiguslikku kohustust võtta aktiivseid meetmeid hartas sätestatud õiguste edendamiseks, kuid liikmesriike julgustatakse vastu võtma kõnealused meetmed, juhul kui nad seda soovivad.

2.2.2. Harta kohaldatavus

Vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 kohaldatakse hartat liikmesriikide suhtes üksnes siis, kui nad rakendavad liidu õigust.

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tõlgendatakse neid sätteid nii, et mõiste „liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel” ei tähenda, et liikmesriigid rakendavad liidu õigust automaatselt, kui nad annavad toetust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, olenemata sellest, milline on „riiklik meede” või „siseriiklik õigus” selle õigusakti taga, mida kaebuse esitaja või hageja ründab.

Selleks et välja selgitada, kas liikmesriigi meetme puhul on tegemist liidu õiguse kohaldamisega, tuleb Euroopa Kohtu sõnul kindlaks teha muu hulgas järgmine:

—	kas asjaomaste siseriiklike õigusnormide eesmärk on liidu õiguse sätte kohaldamine;

—	kõnealuse õigusnormi iseloom;

—	kas õigusnorm järgib teistsuguseid eesmärke kui liidu õigus, isegi kui need siseriiklikud õigusnormid mõjutavad liidu õigust vaid kaudselt;

—	kas selles valdkonnas on olemas liidu õiguse erinormid või normid, mis võivad seda valdkonda mõjutada.

Eespool esitatud mõttekäiku kohaldatakse mutatis mutandis mis tahes siseriikliku meetme suhtes, millega rakendatakse liidu õigust, olgu see meede seadusandlik või mitte.

Euroopa Kohus on lisaks kinnitanud nii ühtekuuluvuspoliitika puhul kui ka muudes valdkondades, et „liidu õiguse kohaldamine” eeldab teatava tugevusega seose olemasolu, mis ulatub kaugemale sellest, et asjaomaste valdkondade puhul on tegemist naabervaldkondadega või et üks neist valdkondadest avaldab teisele kaudset mõju.

Selle kohtupraktika tagajärg on see, et tuleb analüüsida, kas konkreetse siseriikliku meetmega kavatsetakse rakendada liidu õiguse sätteid.

Liidu õiguse rakendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul selgitatakse allpool punktis 3 ja I lisas.

3. EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE NING HARTA RAKENDAMINE

Ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kontekstis kohaldatakse põhiõiguste harta sätteid allpool esitatud tingimustel.

Diskrimineerimiskeelu põhimõtet on tugevdatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (2) (edaspidi „ühissätete määrus”), millega kehtestati eelkontroll, et tagada põhimõtte järgimise korra olemasolu.

Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid ja komisjon tagama, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal järgitakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

Seoses mittediskrimineerimise põhimõttega puude alusel ning puuetega inimeste ühiskonda lõimimise põhimõttega tuleks märkida, et EL on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (3). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise õiguslikke tagajärgi seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamisega on kirjeldatud II lisas.

Ühissätete määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid tagama, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja horisontaalsete põhimõtetega, millele on muu hulgas osutatud ühissätete määruse artiklis 7, ning liidu prioriteetidega.

Ühtekuuluvuspoliitika õiguslikku raamistikku on tugevdatud, tagamaks, et liikmesriigid evivad süsteemi kaebuste käsitlemiseks, sealhulgas selliste kaebuste, milles väidetakse, et on rikutud põhiõiguste hartat.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kontekstis võib ELi sätteid, mis vallandavad harta kohaldamise, leida järgmistest ELi määrustest ja direktiividest:

1.	ühissätete määrus;

2.	fondispetsiifilised määrused;

3.	komisjoni delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, mis on vastu võetud ühissätete määruse ja fondispetsiifiliste määruste alusel;

ELi muud määrused ja direktiivid, mida kohaldatakse liikmesriikide meetmete suhtes, millega rakendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde. See, kui selgitada välja siseriiklikud õigusnormid kõigi ELi määruste ja direktiivide rakendamiseks, mida kohaldatakse liikmesriikide meetmete puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, läheks juhendi eesmärgist kaugemale. Siiski on riigiasutustel kohustus hartat järgida ka selles kontekstis.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas rakendavad liikmesriigid liidu õigust fondide sekkumisstrateegia loomisel ja programmdokumentide koostamisel, kui 1) luuakse juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteem, kui 2) rakendatakse programme 3) eeskirjade kohaselt, mida on nimetatud eespool punktides 1–3. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama hartale vastavuse järgmistes etappides (4):

3.1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia loomine ja programmdokumentide koostamine (strateegiliste poliitikaraamistike ettevalmistamine, partnerluslepingud, programmid jne)

Liikmesriigid tegutsevad liidu õigusaktide kohaldamisalas, kui nad võtavad vastu õigusakte või koostavad dokumente, mis tulenevad ühissätete määruses või selle delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides sisalduvatest kohustustest. See hõlmab näiteks partnerluslepingute või rakenduskavade koostamist.

Selliste dokumentide koostamisel peavad liikmesriigid põhiõiguste kontroll-lehe abil tagama, et dokumendi sisu on kooskõlas harta sätetega. Dokumendi sisu peaks järgima hartaga kaitstud õigusi ja selle põhimõtteid.

Kõige olulisemad õigused ja põhimõtted on siinkohal võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, õigus omandile ja keskkonnakaitse.

3.2. Juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomine

Liikmesriigid tegutsevad liidu õiguse kohaldamisalas, kui nad loovad ühissätete määrusega nõutavaid struktuure või menetlusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimiseks, seireks või kontrollimiseks, või kui seda ei ole sõnaselgelt nõutud, siis kui nad loovad selliseid struktuure ühissätete määruse, fondispetsiifiliste eeskirjade või oma delegeeritud aktide või rakendusaktide rakendamiseks. See hõlmab asutuste ja vahendusasutuste määramist, nende vahel sõlmitud töökorda, seirekomisjoni loomist ja menetlusjuhendi vastuvõtmist.

Seda tehes peaksid liikmesriikide ametiasutused tagama hartas sätestatud õiguste ja põhimõtete järgimise. Selles kontekstis on kõige asjakohasemad sätted harta artiklid 7, 8, 41 ja 47.

Artiklis 47 on sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, sh õigus olla ära kuulatud. Artiklis 7 käsitletakse era- ja perekonnaelu austamist. Artiklis 8 käsitletakse isikuandmete kaitset ning artiklis 41 asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (nõuetekohane menetlus) tuleb tagada kõigis menetlustes, mis on kehtestatud selleks, et jõustada ühissätete määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud või rakendusaktide sätteid.

Näiteks Euroopa Kohtu kohtuasja C-562/12 Liivimaa Lihaveis MTÜ vs. Eesti–Läti programm 2007–2013 puhul oli seirekomitee Eesti–Läti piiriülese koostöö programmi raames järgmine: seirekomitee, mis koosnes mõlema liikmesriigi esindajatest, tegi lõplikud otsused selle programmi raames esitatud projektitaotluste kvalitatiivse hindamise kohta. Kõnealune komitee võttis vastu ka programmi juhendi, milles sätestati, et komitee otsuseid ei saa vaidlustada siseriiklikus kohtus. Kuigi programmi juhendi vastuvõtmisele ei ole selgesõnaliselt osutatud programmiperioodil 2007–2013 kohaldatavas üheski õigusaktis ega üheski ELi rakendussättes, otsustas Euroopa Kohus, et juhend on selgelt tehtud kavatsusega rakendada liidu õigusakte ja et see on kohustuslik kõigile isikutele, kes soovivad saada abi kõnealuse programmi raames. Seetõttu peeti hartat, sealhulgas selle artiklit 47, kõnealuses asjas kohaldatavaks. Euroopa Kohus nentis, et programmi juhendi säte, et toetustaotluste rahuldamata jätmise otsus ei kuulu kohtulikule läbivaatamisele siseriiklikus kohtus, ei ole kooskõlas artikliga 47.

Partnerluse korraldamise seisukohast on kõige asjakohasemad harta õigused ja põhimõtted järgmised: diskrimineerimiskeeld, keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, samas kui liikmelisuse eeskirjade väljatöötamisel tuleks pöörata tähelepanu eelkõige diskrimineerimiskeelu, keelelise mitmekesisuse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud õigustele ja põhimõtetele.

Mis puudutab seirekomisjoni ülesandeid ja kohustustusi juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomise raames, on kõige olulisemad harta õigused ja põhimõtted isikuandmete kaitse, keeleline mitmekesisus, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, võrdsus seaduse ees ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

3.3. Programmide rakendamine ja konkreetsete tegevuste elluviimine, mis on välja toodud projekti kirjelduses seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise käigus tehtava tööga

Programmide elluviimine nõuab meetmete võtmist korraldusasutuselt või vahendusasutuselt (5). Sellised meetmed, nagu projektikonkursside algatamine, tegevuste valimine, toetuslepingute sõlmimine, rakendamise järelmeetmed, abisaajate maksenõuete kontrollimine, kohapealsete kontrollide tegemine, vahendusasutuste töö kontrollimine, maksetaotluste saatmine ning aruannete ettevalmistamine ja esitamine, on liidu õiguse rakendamise meetmed.

Ühissätete määruse artikli 126 kohased sertifitseerimisasutused võtavad samuti meetmeid liidu õiguse rakendamiseks. Seda teevad ka auditeerimisasutused, kui nad koostavad auditistrateegia, viivad läbi auditi või koostavad auditiarvamuse ja kontrolliaruande.

Nagu on selgitatud punktis 2.2. Harta õiguslik seisund, kohaldatakse hartat teatavate abisaajate suhtes, kui punktis 2.2 nimetatud tingimused on täidetud (liikmesriik võtab vastu meetme, mis paneb abisaajad (olenemata nende õiguslikust vormist) vastutama avaliku teenuse osutamise eest riigi kontrolli all. Sel konkreetsel eesmärgil on neil märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad üksikisikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest) (6).

Oma ülesannete täitmisel peaksid riiklikud ametiasutused tagama, et järgitakse hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. Selles kontekstis on kõige olulisemad harta õigused ja põhimõtted järgmised: õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning isikuandmete kaitsele, võrdsus seaduse ees ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, diskrimineerimiskeeld ja laste õigused, puuetega inimeste integreerimine ning keskkonnakaitse kõrge tase, keeleline mitmekesisus, turvalised töötingimused, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus haridusele, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

3.4. Harta kohaldatavus ühtekuuluvuspoliitika kontekstis: miks on harta asjakohane Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde haldavate riigiasutuste jaoks?

Hartas sätestatud põhiõiguse rikkumise võib kohtulikult läbi vaadata liikmesriikide kohtutes ja Euroopa Liidu Kohtus.

Liidu õiguse sätteid ja ELi õigusel põhineva siseriikliku õiguse sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas hartast tulenevate kohustustega, et jõustada harta kohaselt tagatud õigused. Kui liikmesriigi kohtul on kahtlusi harta kohaldatavuse või selle sätete õige tõlgendamise suhtes, võib ta pöörduda – ja liikmesriigi viimase astme kohtu puhul peab ta seda tegema – Euroopa Liidu Kohtusse eelotsuse saamiseks. Euroopa Liidu Kohtu vastus aitab liikmesriigi kohtul asja lahendada. Liikmesriikide kohtud kasutavad seda menetlust sageli. See aitab arendada hartaga seotud kohtupraktikat ja tugevdab liikmesriikide kohtute rolli harta kehtivuse tagamisel.

Komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal on õigus püüda teha lõppu harta rikkumisele. Ta võib harta järgimata jätmise korral algatada liikmesriikide vastu rikkumismenetluse.

Kuna hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes üksnes siis, kui nad rakendavad liidu õigust, ei saa komisjon juhul, kui siseriiklik õigus ei järgi hartat, algatada rikkumismenetlust, kui kõnealuse siseriikliku õigusnormiga ei rakendata liidu õigust. Olukordades, kus hartat ei kohaldata, on põhiõigused riiklikul tasandil tagatud liikmesriikide põhiseaduste või põhiseaduslike traditsioonidega ning liikmesriikide ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega, mille täitmine tagatakse riiklike kohtutega.

Lisaks on ühissätete määruse artiklis 6 nõutud, et tegevused, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu õiguse ja selle kohaldamisega seotud riikliku õigusega. Kui liikmesriik ei järgi hartat nõuetekohaselt liidu õigust kohaldavate toimingute või meetmete puhul, võib see kujutada endast eeskirjade rikkumist ettevõtja poolt (ühissätete määruse artikli 2 lõige 36). Seepärast kasutab komisjon vajaduse korral tema käsutuses olevaid vahendeid tagamaks, et ELi raha kasutataks kooskõlas hartaga, juhtudel, kus seda kohaldatakse. Komisjoni mõjutusvahendite hulgas on maksetähtaegade katkestamine, maksete peatamine ja finantskorrektsioonid ning ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane rikkumismenetlus.

Liikmesriikide asutuste ülesanne tagada põhiõiguste austamine ja kaitse on eriti asjakohane seoses kaebustega, mida liikmesriik võib saada harta võimaliku rikkumise korral. Harta rakendamise ja kohaldamise järelevalvega liikmesriikides on seotud liikmesriikide kohustus, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 74 lõikest 3, mille kohaselt tuleb kehtestada tõhus kord Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kaebuste läbivaatamiseks, mille on esitanud juriidilised või füüsilised isikud. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavad kaebused võib esitada ka otse komisjonile.

4. KUIDAS HINNATA VASTAVUST HARTALE – PÕHIÕIGUSTE KONTROLL-LEHT

Riiklikke asutusi, kes vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest, kutsutakse üles hoolikalt hindama, kas (nende poolt kavandatud või juba vastuvõetud) toimingud ja meetmed kuuluvad liidu õiguse kohaldamisalasse, ning kontrollima, kas need võivad mõjutada hartas sätestatud põhiõigusi.

Praktilise vahendina, mis aitab sellist hindamist läbi viia, on kavandatud järgmine kontroll-leht, mille kasutamine ei ole kohustuslik.

I. KONTROLL – kas siseriiklik toiming või meede on liidu õiguse rakendamise meede ning kuulub seega harta kohaldamisalasse

NB! See kontroll ei ole vajalik toimingute ja dokumentide puhul, mis on käesolevas juhendis määratletud liidu õiguse rakendamisena.

a)	Kontrollige, kas liidu õiguses on peale harta mõni muu kohustus, mida toimingu või meetme suhtes kohaldada.

b)	Kui liidu õiguses on selline säte, kontrollige, kas riikliku toimingu või meetmega kavatsetakse seda rakendada.

II. KONTROLL – kas esineb põhiõiguste võimalik rikkumine

1.	Millised on asjaomased põhiõigused? (Kavandatava toimingu või meetme kontrollimine hartas sätestatud põhiõiguste seisukohast ning III lisas esitatud „põhiküsimused” mõju kohta annavad esimese viite asjaomastele põhiõigustele)

2.	Kas tegemist on absoluutsete õigustega? (Näiteks piinamise keeld ning orjapidamise või sunnitöö keeld).

Kui jõutakse järeldusele, et uuritud toiming või meede piirab absoluutset õigust, tuleks see juba selles etapis kõrvale jätta, sest absoluutseid õigusi ei tohi piirata. Punktide 3–6 kohast täiendavat analüüsi ei ole vaja.

3.	Milline on kavandatud toimingu või meetme mõju põhiõigustele? Selle etapi eesmärk on teha kindlaks mis tahes positiivne mõju (põhiõiguste edendamine) või negatiivne mõju (põhiõiguste piiramine) seoses kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

4.	Kas kavandataval toimingul või meetmel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest (nt negatiivne mõju sõnavabadusele, kuid positiivne mõju intellektuaalomandile)?

Kui analüüsi käigus selgub, et kavandatav tegevus või meede ei avalda olulist mõju põhiõigustele või sellel on ainult positiivne mõju põhiõigustele, ei ole vaja punktide 5 ja 6 kohast täiendavat analüüsi. Kui märkate negatiivset mõju, mõelge järgnevale:

5.	Kas põhiõiguste piirang või neile avalduv negatiivne mõju on ette nähtud seadusega selgel ja prognoositaval viisil?

Kas selline piirang või negatiivne mõju:

—	vastab tegelikult liidu üldise huvi eesmärgile või eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (selles etapis peaks kindlaks määrama, milline on üldist huvi pakkuv eesmärk või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmine)?

—	on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks? (selles etapis peaks analüüsima, kas meede on asjakohane ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks, ilma et mindaks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik? Miks ei ole sama tõhusat, kuid vähem sekkuvat meedet?)

—	on soovitud eesmärgi seisukohast proportsionaalne?

—	on asjaomaste põhiõiguste olemust arvestav?

Kui vastus kõigile neile küsimustele on jaatav, võib asjaomase põhiõiguse piirangut pidada õigustatuks.

Illustreerimaks kontroll-lehe kasutamist, esitatakse allpool konkreetne näide sellest, kuidas seda kasutatakse, tuginedes faktidele kohtuasjas C-401/11: Blanka Soukupová vs. Ministerstvo zemědělství ning Euroopa Kohtu hinnangule 11. aprilli 2013. aasta otsuses.

Kõnealune liikmesriik oli võtnud kasutusele põllumajandustootjate ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteemi, mida kaasrahastati Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist (EAGGF). Mõiste „pensioniiga”, mille puhul võib süsteemis osaleda, oli määratletud siseriiklikus õiguses. Siseriiklike õigusaktidega oli kindlaks määratud pensioniiga, mis sõltus taotleja soost ja naiste puhul üleskasvatatud laste arvust.

Kõnealuse juhtumi puhul tuleks kontroll-lehte kasutades analüüsida järgmisi küsimusi:

Millised on asjaomased põhiõigused?

Ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteem mõjutab võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 20, artikli 21 lõikes 1 ja artiklis 23.

Kas tegemist on absoluutsete õigustega?

Ei, harta artiklis 20, artikli 21 lõikes 1 ja artiklis 23 sätestatud õigused ei ole absoluutsed õigused.

Milline on kavandatud toimingu või meetme mõju põhiõigustele? Selle etapi eesmärk on teha kindlaks mis tahes positiivne mõju (põhiõiguste edendamine) või negatiivne mõju (põhiõiguste piiramine) seoses kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

Asjaolu, et „tavaline pensioniiga” määratakse kindlaks erinevalt, sõltuvalt ennetähtaegselt pensionile jäämise taotleja soost ning naissoost taotlejate puhul üleskasvatatud laste arvust, mõjutab negatiivselt naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet ning paneb naissoost põllumajandustootjad ebasoodsamasse olukorda võrreldes meessoost põllumajandustootjatega.

Kas kavandataval toimingul või meetmel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest?

Kavandatud meetmel on üksnes negatiivne mõju, eelkõige nende naiste õigusele, kellel on rohkem lapsi. Rohkem lapsi üles kasvatanud naistel on objektiivselt vähem aega esitada taotlus registreerimiseks põllumajandustootjate ennetähtaegselt pensionile jäämise toetussüsteemis kui meestel või nendel naistel, kes on kasvatanud üles vähem lapsi.

Kas põhiõiguste piirang või neile avalduv negatiivne mõju on ette nähtud seadusega selgel ja prognoositaval viisil?

Jah, mõiste „tavaline pensioniiga” on määratletud siseriiklikus õiguses.

Kas selline piirang või negatiivne mõju:

—	vastab tegelikult liidu üldise huvi eesmärgile või eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi? Ei, ebavõrdne kohtlemine ei vasta liidu üldise huvi eesmärgile ega eesmärgile kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

—

on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks? (selles etapis peaks analüüsima, kas meede on asjakohane ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks, ilma et mindaks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Miks ei ole sama tõhusat, kuid vähem sekkuvat meedet?)

Ei, meede ei ole vajalik saavutamaks soovitud eesmärki, milleks on julgustada põllumajandustootjaid – sõltumata soost ja üleskasvatatud laste arvust – lõpetama põllumajandustegevus kiiresti ja lõplikult, et paremini tagada põllumajandusettevõtete elujõulisus. Nii meessoost kui ka naissoost põllumajandustootjatel on õigus taotleda sellist toetust, kui nad on lõplikult lõpetanud igasuguse tulundusliku põllumajandustegevuse, olles enne ettevõtlusest loobumist tegelenud põllumajandusega 10 aastat, ja on lõpetamise ajal vähemalt 55 aastat vanad, kuid mitte veel pensionieas. Soovitud eesmärgi võinuks saavutada ka soo või üleskasvatatud laste arvu järgi vahet tegemata.

Kuna küsimustele ei saa vastata jaatavalt, ei saa asjaomase põhiõiguse piiramist (võrdne kohtlemine) pidada õiguspäraseks ning seega rikutakse harta artiklit 20, artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 23.

(1) https://infoportal.fra.europa.eu/InfoPortal/infobaseFrontEndCountryHome.do?btnCountryLinkHome_1

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(3) Puuetega inimeste õiguste konventsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooniga 61/106. Konventsioon jõustus 3. mail 2008 pärast selle 20. ratifitseerimist) – https://www.un.org/development/desa/disabilities/conference-of-states-parties-to-the-convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities-2.html

(4) Näited liikmesriikide meetmetest, mida peetakse ELi õiguse rakendamiseks, on esitatud programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistiku kontekstis. Alates 2009. aastast tuleb harta sätteid kohaldada muu hulgas seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega tingimustel, mida tuletatakse meelde käesolevas juhendis.

(5) Näiteks kohalikud tegevusrühmad, millele on osutatud ühissätete määruse artikli 34 lõikes 1 ja artiklis 125, ning mis toimivad vahendusasutustena.

(6) Käesoleva juhendi 4. punktis esitatud kontroll-lehte võib kasutada selleks, et hinnata, kas toetusesaajate teatav tegevus on liidu õiguse rakendamise meede.

I LISA

Näited ELi õiguse rakendamisest liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames

Käesoleva juhendi 3. punktis on välja toodud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kolm etappi, mis peavad olema kooskõla hartaga.

Allpool on esitatud loetelu ühissätete määruse kõige olulisematest sätetest, milles nõutakse liikmesriigi (riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi) asutuse/organi meetmeid ja dokumente. Samuti on esitatud näiteid konkreetsetel juhtudel asjakohastest harta õigustest või põhimõtetest ja põhiõigustega seotud võimalikest küsimustest.

Kui liikmesriigid koostavad dokumente ja võtavad vastu liidu õigust rakendavaid õigusakte (mis tahes kujul – otsused, kirjad, juhendid, seadused vms), peavad nad seda tehes nõuetekohaselt arvesse võtma oma kohustust järgida kõiki hartas sätestatud õigusi.

Näiteks õigus mittediskrimineerimisele, omandile, isikuandmete kaitsele ning tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (nõuetekohane menetlus) tuleb tagada kõigis menetlustes, mis on kehtestatud selleks, et jõustada ühissätete määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud või rakendusaktide sätteid.

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia loomine ning programmdokumentide koostamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia ja programmdokumentide koostamise kohta on ühissätete määruses sätestatud liikmesriikide teatavad meetmed, mis on liidu õiguse rakendamise riiklikud meetmed ja mis peavad olema hartaga kooskõlas. Liikmesriikide meetmed:

—	partnerluslepingu ettevalmistamine ja muutmine – liikmesriigid peaksid tagama harta järgimise nii kõnealuses protsessis, mille lõpuks esitatakse dokument komisjonile, kui ka dokumendis endas;

—

programmide koostamine ja muutmine (ühissätete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikkel 30, artikli 4 lõige 4, artiklid 7 ja 8, artikli 19 lõige 1 ning XI lisa); ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi puhul: ühissätete määruse artikli 96 lõige 2, lõike 4 punkt a, lõiked 7 ja 10; ERFi puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (1) artikli 8 lõiked 7 ja 12; EAFRD puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (2) artiklid 10 ja 11; EMKFi puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (3) artiklid 17, 18 ja 20 ning komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 771/2014 (4) ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1046/2014 (5);

—	programmid.

Eriti olulised võivad olla järgmised hartas sisalduvad õigused/põhimõtted: võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, õigus omandile ja keskkonnakaitse.

2. Juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomine

Liikmesriikidel või nende määratud asutustel on soovitatav pöörata erilist tähelepanu kooskõlale hartaga juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteemide loomisel. Määruste kohaselt on nõutavad järgmised meetmed ja dokumendid (loetelu ei ole ammendav):

I. Liikmesriigid: asjakohased meetmed on järgmised: luua programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemid, korraldada partnerlust ja koostada seirekomisjoni liikmesust käsitlevad eeskirjad.

Programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomine (ühissätete määruse artikli 74 lõige 2), ühissätete määruse artiklid 7 ja 72, artikli 74 lõige 2; ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul: ühissätete määruse artikkel 123; EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artiklid 65 ja 66 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (6) asjaomased sätted; EMKFi puhul: määruse (EL) nr 508/2014 artiklid 97 ja 99 ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1014/2014 (7).

Programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomisega seotud dokumendid:

—	juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomise eeskirju sisaldavad dokumendid

—	dokumendid menetluste kohta, millega tagatakse tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed (ühissätete määruse artikli 125 lõike 4 punkt c)

—	seirekomisjoni töö toetamise menetlusi käsitlevad dokumendid

—

dokumendid, mis käsitlevad menetlusi süsteemi jaoks, et koguda, kirjendada ja salvestada elektroonilisel kujul andmeid iga tegevuse kohta, mis on vajalik seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditi jaoks, sealhulgas vajaduse korral andmed üksikosalejate kohta ja näitajaid puudutavate andmete liigendamine soo alusel, kui see on vajalik

—	dokumendid, mis käsitlevad korraldusasutuse poolt ühissätete määruse artikli 123 lõigete 6 ja 7 alusel ametlikult delegeeritud menetlusi ülesannete jälgimiseks

—

dokumendid, mis käsitlevad menetlusi tegevuse hindamiseks, valimiseks ja heakskiitmiseks ning selleks, et tagada kogu rakendusperioodiks tegevuse vastavus kohaldatavatele õigusnormidele (ühissätete määruse artikli 125 lõige 3), sealhulgas juhised ja suunised, tagamaks, et tegevus aitab kaasa asjakohaste prioriteetsete suundade konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele kooskõlas ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punkti a alapunktiga i, ning menetlusi, millega tagatakse, et tegevusi ei valita, kui need on tegelikult lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui toetusesaaja taotleb rahastamist (sealhulgas menetlused, mida kasutavad vahendusasutused juhtudel, kus tegevuste hindamine, valimine ja heakskiitmine on delegeeritud)

—

dokumendid menetluste kohta, millega tagatakse, et toetusesaajale esitatakse dokument, milles kirjeldatakse iga tegevuse jaoks sätestatud toetustingimusi, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et toetusesaajad kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode tegevusega seotud kõigi tehingute kohta

—

dokumendid, mis käsitlevad menetlusi tegevuse kontrollimiseks (kooskõlas ühissätete määruse artikli 125 lõigetes 4–7 sätestatud nõuetega), sealhulgas selleks, et tagada tegevuse vastavus liidu põhimõtetele (näiteks põhimõtetele, mis on seotud partnerluse ja mitmetasandilise valitsemisega, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega, diskrimineerimiskeeluga, puuetega inimestele tagatava juurdepääsuga, säästva arenguga, riigihankega, riigiabiga ja keskkonnaeeskirjadega), ning selliseid kontrolle teostavate asutuste või organite nimesid

—

dokumendid menetluste kohta, millega toimub toetusesaajate esitatud maksetaotluste vastuvõtmine, kontrollimine ja valideerimine ning millega kiidetakse heaks, tehakse ja kantakse raamatupidamisarvestusse maksed toetusesaajatele, kooskõlas ühissätete määruse artikli 122 lõikes 3 sätestatud kohustustega alates 2016. aastast (sh menetlused, mida kasutavad vahendusasutused juhtudel, kus maksetaotluste käsitlemine on delegeeritud), et pidada kinni ühissätete määruse artiklis 132 sätestatud 90päevasest tähtajast toetusesaajatele maksete tegemiseks

—

dokumendid, mis käsitlevad menetlusi rakendamise aasta- ja lõpparuannete koostamiseks ning komisjonile esitamiseks (ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punkt b), sealhulgas menetlused tulemusnäitajate kohta usaldusväärsete andmete kogumiseks ja nendest aru andmiseks (ühissätete määruse artikli 125 lõike 2 punkt a)

—	dokumendid, mis käsitlevad menetlusi juhtkonna kinnitava avalduse koostamiseks (ühissätete määruse artikli 125 lõike 4 punkt e)

—	dokumendid, mis käsitlevad menetlusi lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest aastaaruande koostamiseks, mis hõlmab süsteemides avastatud vigade ja kitsaskohtade olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmeid (ühissätete määruse artikli 125 lõike 4 punkt e)

—	dokumendid, mis käsitlevad menetlusi eespool nimetatud menetluste töötajatele teatavaks tegemiseks ning teavet korraldatud/ettenähtud koolituste ja välja antud juhendite kohta (kuupäev ja viide)

—	dokumendid, mis käsitlevad vahendusasutustes delegeeritud ülesannete täitmiseks kasutatavaid menetlusi ja menetlusi, mida kohaldab sertifitseerimisasutus selleks, et teha vahendusasutustele delegeeritud ülesannete tulemuslikkuse suhtes järelevalvet

—

dokumendid menetluste kohta, mida kohaldatakse eeskirjade eiramisest (kaasa arvatud pettus) teatamiseks ja selle eiramise parandamiseks ja nende järelmeetmete puhul, ning tagasivõetud ja tagasisaadud ning tagasinõutavate summade, samuti summade, mida ei ole võimalik tagasi saada, ja kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebusega peatatud tegevusega seotud summade kirjendamiseks

—	dokumendid, mis käsitlevad menetlust, et täita eeskirjade eiramisest komisjonile teatamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 122 lõikega 2

—	dokumendid, mis käsitlevad maksetaotluste koostamise ja esitamise menetlusi

—

dokumendid, mis käsitlevad maksetaotluste koostamiseks ja esitamiseks vajalikule teabele tegevuse kohta, sealhulgas juhtimise kontrollitoimingute tulemustele (kooskõlas ühissätete määruse artikliga 125), ja kõikidele asjaomastele audititele juurdepääsuks sertifitseerimisasutuse jaoks kehtestatud korda

—	dokumendid, mis käsitlevad maksetaotluste koostamise ja komisjonile esitamise menetlust, sealhulgas menetlus, millega tagatakse lõpliku vahemaksetaotluse saatmine eelneva aruandeaasta lõpule järgnevaks 31. juuliks

—	dokumendid, mis käsitlevad kulukontode komisjonile sertifitseerimise aluseks kasutatavat raamatupidamissüsteemi (ühissätete määruse artikli 126 punkt d)

—	dokumendid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) artikli 59 lõikes 5 (ühissätete määruse artikli 126 punktis b) osutatud raamatupidamisaruannete koostamiseks kehtestatud menetlusi

—

dokumendid, mis käsitlevad korda, mille kohaselt tõendatakse raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavale õigusele (ühissätete määruse artikli 126 punkt c), võttes arvesse kõikide kontrollide ja auditite tulemusi

—	dokumendid, mis käsitlevad riikliku abi, sealhulgas liidu abi viivitamatu tagasinõudmise tagamise süsteemi

—

dokumendid, mis käsitlevad menetlusi piisava kontrolljälje tagamiseks, mis saavutatakse elektroonilise raamatupidamisarvestuse pidamisega, sealhulgas iga tegevuse osas sissenõutud, sissenõutavate, maksetaotlusel tühistatud summade kohta, summade kohta, mida ei ole võimalik tagasi saada, ja kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebusega peatatud tegevustega seotud summade kohta, sealhulgas ühissätete määruse artikli 71 (tegevuse kestvuse kohta) kohaldamisest tulenevate sissenõudmiste kohta

—	dokumendid, mis käsitlevad tagasinõutud summade või tühistatavate summade deklareeritavatest kuludest mahaarvamise korda

—	dokumendid, mis käsitlevad infosüsteemi koos voodiagrammiga (kesk- või ühtne võrgustik või detsentraliseeritud süsteem süsteemidevaheliste seostega)

—	dokumendid menetluste kohta, millega kontrollitakse, kas on tagatud IT-süsteemide turvalisus

—	riiklikud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad rakenduskavade ja maaelu arengu programmide kohta

—	koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevate eeskirjade vastuvõtmine

Liikmesriigid peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisstrateegia kehtestamisel ning programmdokumentide koostamisel austama hartaga kaitstud õigusi ja järgima selle põhimõtteid. Sellega seoses on kõige asjakohasemad sätted harta artikkel 47, milles tunnustatakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, sh õigust saada ära kuulatud, artikkel 7 era- ja perekonnaelu austamise kohta ning artikkel 8 isikuandmete kaitse kohta.

Partnerluse korraldamine (ühissätete määruse artikli 5 lõiked 1 ja 2), ühissätete määruse artiklid 5 ja 7, artikli 15 lõike 1 punktid c ja d, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 (9) artiklid 2, 3 ja 4.

Asjakohased dokumendid partnerluse korraldamiseks: dokumendid, mis käsitlevad partnerluslepingus sisalduvat partnerluse korda, ja muud partnerluse korraldamist käsitlevad dokumendid.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised:

diskrimineerimiskeeld, keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine.

Seirekomisjoni liikmesust käsitlevate eeskirjade ja seirekomisjoni kodukorra koostamine (delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikli 10 lõige 1, ühissätete määruse artikkel 7, artikli 47 lõiked 1–3, (10) artikli 48 lõige 1).

Asjakohased dokumendid: dokumendid seirekomisjoni liikmesust käsitlevate eeskirjade ja seirekomisjoni kodukorra kohta.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, keeleline mitmekesisus.

II. Seirekomisjon

—

Rakenduskava teavitamisstrateegia ja strateegia kõigi muudatuste kontrollimine ja heakskiitmine, tegevuste valimise kriteeriumid (ühissätete määruse artikli 110 lõike 2 punktid a ja d; EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 74 punkt a).

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse, diskrimineerimiskeeld, keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine.

—

Kulutuste rahastamiskõlblikkuse täiendavate eeskirjade kehtestamine ETK programmide raames (ETK määruse artikli 18 lõige 2)

Asjakohased dokumendid: dokument, millega kehtestatakse kulutuste rahastamiskõlblikkuse täiendavad eeskirjad EKT programmide raames.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, keeleline mitmekesisus, puuetega inimeste integreerimine, võrdsus seaduse ees, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

3. Programmide rakendamine

Allpool on toodud näiteid ühissätete määruse kohastest meetmetest ja dokumentidest, mille puhul peaksid liikmesriigid või nende määratud asutused programmide rakendamisel pöörama erilist tähelepanu kooskõlale hartaga.

I. Korraldusasutus/vahendusasutus

Asjakohane meede: asjaomaste valikumenetluste ja -kriteeriumide koostamine ja nende kohaldamine pärast seirekomisjoni heakskiitu, sealhulgas projektikonkursside ettevalmistamine (ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punkt a, artikli 4 lõige 4, artiklid 7, 8 ja 34, artikli 36 lõige 3, artikli 47 lõige 1); ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul: ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punkt a ning komisjoni delegeeritud määrused (EL) 2015/288 (11) ja (EL) 2015/852 (12); EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 49, määruse (EL) nr 508/2014 artikkel 113, ETK määruse (13) artikkel 12, Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teine lõik.

Selle meetme jaoks asjakohased dokumendid:

—	valikumenetlusega seotud dokumendid

—	valikukriteeriumidega seotud dokumendid

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse, keeleline mitmekesisus, võrdsus seaduse ees, mittediskrimineerimine, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, keskkonnakaitse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, turvalised töötingimused.

Asjakohane meede: programmide rakendamine, esitades kumulatiivsed andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 4 lõiked 4 ja 5, artiklid 7, 8 ja 74; ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EMKFi puhul: ühissätete määruse artiklid 122 ja 123, ETK määruse artikkel 21; EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artiklid 65 ja 66 ning määruse (EL) nr 1306/2013 asjakohased sätted; EMKFi puhul: määruse (EL) nr 508/2014 artikkel 97 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1242/2014 (14) ja (EL) nr 1243/2014 (15).

Selle meetme jaoks asjakohased dokumendid:

—	dokumendid, milles kirjeldatakse iga toimingu toetuse tingimusi, sealhulgas toimingu raames pakutavaid tooteid või teenuseid puudutavaid konkreetseid nõudeid, rahastamiskava ja teostamise tähtaega (ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punkt c)

—	valitud suurprojektidest teavitamine (ühissätete määruse artikli 102 lõike 1 esimene lõik, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1011/2014 (16) artikkel 1 ja I lisa)

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus haridusele, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, keskkonnakaitse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

Asjakohane meede: võimalike toetusesaajate teavitamine rahastamisvõimalustest (ühissätete määruse artikli 115 lõike 1 punkt c), artikkel 7; ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi puhul: ühissätete määruse artikli 115 lõike 1 punkt c; EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 66 lõike 1 punkt i (17).

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld.

Asjakohane meede: tegevuste loendi ligipääsetavuse säilitamine ja tagamine ühtse veebisaidi või veebiportaali kaudu (ühissätete määruse artikli 115 lõige 2); ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi puhul: ühissätete määruse artikli 115 lõige 2; (18) EMKFi puhul: määruse (EL) nr 508/2014 V lisa ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 763/2014 (19).

Selle meetme jaoks asjakohased dokumendid: teave veebisaidi või veebiportaali kohta.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse.

II. Seirekomisjon

Asjakohane meede: tegevuste valimine (määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 12 lõige 1); ühissätete määruse artikli 4 lõige 4, artiklid 7 ja 8, artikli 29 lõige 4, artikli 47 lõige 1; ERFI, EAFRD puhul: määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 49, Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teine lõik.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, puuetega inimeste integreerimine, keskkonnakaitse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

Asjakohane meede: iga-aastase rakendusaruande läbivaatamine ja heakskiitmine.

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse.

III. Sertifitseerimisasutus

Asjakohased meetmed: maksetaotluste koostamine, tõendamine ja esitamine, raamatupidamisaruannete koostamine, raamatupidamisaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse ning selle tõendamine, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavale õigusele ning et need on tehtud seoses tegevustega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt rakenduskava suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses kohaldatava õigusega, selle tagamine, et on olemas süsteem, milles kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga tegevuse raamatupidamisandmikud (ja muud ühissätete määruse artiklis 126 sätestatud ülesanded).

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse.

IV. Auditeerimisasutus

Asjakohane meede: auditite tegemine (ühissätete määruse artikli 127 lõiked 1 ja 2).

Asjakohased dokumendid: auditistrateegia (ühissätete määruse artikli 127 lõige 4), auditiarvamus kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga, kontrolliaruanne (ühissätete määruse artikli 127 lõike 5 punktid a ja b).

Hartas sätestatud asjakohased õigused ja põhimõtted on muu hulgas järgmised: isikuandmete kaitse, era- ja perekonnaelu austamine, diskrimineerimiskeeld.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(3) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(4) ELT L 209, 16.7.2014, lk 20.

(5) ELT L 291, 7.10.2014, lk 1.

(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(7) ELT L 283, 27.9.2014, lk 11.

(8) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(9) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.

(10) ETK programmide puhul.

(11) ELT L 51, 24.2.2015, lk 1.

(12) ELT L 135, 2.6.2015, lk 13.

(13) ETK määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt valib ETK programmide projektid seirekomisjon või vajaduse korral juhtkomitee.

(14) ELT L 334, 21.11.2014, lk 11.

(15) ELT L 334, 21.11.2014, lk 39.

(16) ELT L 286, 30.9.2014, lk 1.

(17) ETK määruse artikli 23 lõike 2 kohaselt on see ühissekretariaadi ülesanne.

(18) Vt joonealune märkus 17.

(19) ELT L 209, 16.7.2014, lk 1.

II LISA

ELi põhiõigused, mida ei ole hartas sätestatud

Harta on kooskõlas Euroopa Nõukogus vastu võetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Kui harta sisaldab õigusi, mis tulenevad kõnealusest konventsioonist, on nende tähendus ja ulatus samad (harta artikli 52 lõige 3) (1).

Seoses puuetega inimeste integreerimisega (harta artikkel 26) ratifitseeris EL 2010. aasta detsembris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Seega on nimetatud konventsioon Euroopa Liidu õiguskorra lahutamatu osa (2). Lisaks on Euroopa Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud teisese õiguse suhtes ülimuslikud. Seega tuleb teisest õigust tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (3). Kuna nii EL kui ka selle liikmesriigid on eraldiseisvad konventsiooniosalised ning mõlemad on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga hõlmatud valdkondades pädevad, kujutab konventsioon endast ELi kontekstis segalepingut. Kõik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted, mis kuuluvad ELi pädevusse, on liidu institutsioonidele siduvad. Lisaks on liikmesriikidel liidu õiguse kohaselt kohustus rakendada konventsiooni niivõrd, kuivõrd selle sätted kuuluvad ELi pädevusse. Konventsiooni rakendamine valdkondades, mis ELi pädevusse ei kuulu, on liikmesriikide ainupädevuses. Hoolimata liidu ja selle liikmesriikide erinevatest pädevustest, on neil kõnealuste segalepingutega kehtestatud kohustuste täitmisel lojaalse koostöö kohustus. Ratifitseerimisel tehtud avalduses esitas EL ÜRO-le loetelu liidu õigusaktidest, mis „ilmestavad liidu pädevusvaldkondade ulatust vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule […]”. Avalduses on sõnaselgelt nimetatud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) (4). Selleks et aidata liikmesriikidel järgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi, on Euroopa Komisjoni talitused välja töötanud kaks juhenddokumenti (5) ja deinstitutsionaliseerimise vahendi (6).

Seoses igasuguse diskrimineerimise keeluga (näiteks rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu tõttu – harta artikkel 21) on komisjon andnud välja juhenddokumendi marginaliseerunud kogukondade segregatsiooni vähendamise kohta eluaseme ja hariduse valdkonnas (7).

Seoses keskkonnakaitsega ja menetluslike põhiõigustega kirjutas ühendus alla ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (Århusi konventsioon) ja kiitis selle seejärel heaks nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (8). Seega on nimetatud konventsiooni sätted liidu õiguskorra lahutamatu osa (9). Lisaks on need sätted liidu teisese õiguse suhtes ülimuslikud ja seetõttu tuleb viimast tõlgendada viisil, mis on kooskõlas Århusi konventsiooniga (10).

Lisaks saab kasutada Euroopa Liidu lepingu artiklit 7, kui esineb oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud liidu väärtusi, mille hulka kuuluvad inimõiguste austamine ja võrdsus seaduse ees. Menetluse tulemusena võib peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes.

Lõpetuseks tuleb meenutada, et liidu õiguse üldpõhimõtted, mis on kehtestatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga, on ELi esmases õiguses täiendav põhiõiguste allikas. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale on neil üldpõhimõtetel harta kõrval jätkuvalt oluline roll põhiõiguste kaitsel ELi õigussüsteemis.

Üldpõhimõtteid kohaldatakse koos hartaga alati, kui liikmesriik tegutseb liidu õiguse kohaldamisalas. Näiteks harta artikkel 41, mis hõlmab õigust heale haldusele, ei ole suunatud liikmesriikidele, vaid ainult liidule. Kui aga liikmesriik tegutseb liidu õiguse kohaldamisalas, võib hea halduse üldpõhimõtet ikkagi kohaldada.

(1) Euroopa Inimõiguste Kohtu pressibüroo on koostanud nimetatud kohtu praktikat ja pooleliolevaid kohtuasju teemade kaupa käsitlevad teabelehed. Nendest teabelehtedest on suur abi kahtluste korral, mis puudutavad teatavate põhiõiguste tõlgendamist. Teabelehed on kättesaadavad aadressil

http://www.echr.coe.int/Pages/home.aspx?p=press/factsheets&c=#n1347890855564_pointer

Vt eelkõige keskkonda ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni käsitlev hiljutine teabeleht ülevaatega küsimustest, mis muu hulgas on seotud saastega (lõhn, müra ja ving), mis teatavatel juhtudel oli tasemel, mis rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 õiguse kohta era- ja perekonnaelu austamisele, mis on sätestatud harta artiklis 7 (konventsiooni artikli 8 ja harta artikli 7 sõnastus on sarnane):

http://www.echr.coe.int/Documents/FS_Environment_ENG.pdf

(2) Vt näiteks: Euroopa Liidu Kohtu 11. aprilli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11: HK Danmark, punkt 30.

(3) Vt näiteks: Euroopa Liidu Kohtu 11. aprilli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11: HK Danmark, punkt 29.

(4) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(5) „Common European Guidelines on the Transition from Institutional to Community Based Care”, http://www.deinstitutionalisationguide.eu/wp-content/uploads/2016/04/GUIDELINES-Final-English.pdf, ja „Thematic guidance note on Transition from Institutional to Community-based Care (Deinstitutionalisation)”, http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_deinstitutionalistion.pdf

(6) „Toolkit on the Use of European Union Funds for the Transition from Institutional to Community-Based Care”, http://www.deinstitutionalisationguide.eu/wp-content/uploads/2016/04/Toolkit-07-17-2014-update-WEB.pdf

(7) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/thematic_guidance_fiche_segregation_en.pdf

(8) ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

(9) Otsus kohtuasjas C-240/09: Lesoochranárske zoskupenie, EKL 2011, I-1255, punkt 30.

(10) Vt joonealune märkus 3.

III LISA

Põhiküsimused

Allpool esitatud küsimused (1) annavad üldsuuniseid selle kohta, milliseid konkreetseid küsimusi võiks arvesse võtta, kui kontrollitakse meetmete ja I lisas nimetatud dokumentide vastavust põhiõigustele.

Mõju põhiõigustele

Põhiküsimused

Üldine

—	Millised on asjaomased põhiõigused?

—	Kas tegemist on absoluutsete õigustega (mille suhtes ei tohi kehtestada piiranguid, näiteks inimväärikus ja piinamise keeld)?

—	Kas meetmel (2) on nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest (nt negatiivne mõju sõnavabadusele, kuid positiivne mõju intellektuaalomandile)?

Väärikus

—	Kas meede mõjutab inimväärikust, õigust elule või isikupuutumatusele?

—	Kas meede tekitab (bio-)eetilisi küsimusi (kloonimine, inimkeha või selle osade kasutamine majandusliku kasu eesmärgil, geneetilised uuringud/testid, geneetiliste andmete kasutamine)?

—	Kas meede võib tuua kaasa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ohu?

—	Kas meetmel võib olla mõju sunniviisilise töö või inimkaubanduse näol?

Üksikisikud, era- ja perekonnaelu, südametunnistuse- ja sõnavabadus

—	Kas meede mõjutab õigust isikuvabadusele?

—	Kas meede mõjutab õigust eraelu puutumatusele (sealhulgas kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine)?

—	Kas meede mõjutab üksikisiku õigust ELis vabalt liikuda?

—	Kas meede mõjutab õigust abielluda ja luua perekond või kas see mõjutab perekonna õiguslikku, majanduslikku või sotsiaalset kaitset?

—	Kas meede mõjutab mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust?

—	Kas meede mõjutab sõna- ja teabevabadust?

—	Kas meede mõjutab kogunemis- ja ühinemisvabadust?

—	Kas meede mõjutab kunsti ja teaduse vabadust?

Isikuandmed

—	Kas meede hõlmab isikuandmete töötlemist?

—	Kes töötleb isikuandmeid ja millisel eesmärgil?

—	Kas üksikisikule on tagatud andmetega tutvumise, vastuväidete esitamise ja andmete parandamise õigus?

—	Kas andmete töötlemisest on teavitatud pädevat asutust?

—	Kas andmetöötluse/-edastuse jada hõlmab ka rahvusvahelisi edastusi ja kui see nii on, siis kas on olemas konkreetsed kaitsemeetmed isikuandmete rahvusvahelise edastamise korral?

—	Kas on ette nähtud andmetöötluse turvalisuse meetmed nii tehnilisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast?

—	Kas on ette nähtud mingid tagatised, mis muudavad sekkumise andmekaitse õigusesse proportsionaalseks ja vajalikuks?

—	Kas on kehtestatud asjakohased/konkreetsed läbivaatamise ja järelevalve mehhanismid?

Varjupaik ja kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

—	Kas meede mõjutab varjupaigaõigust ja kas sellega tagatakse, et järgitakse keeldu saata üksikisikuid kollektiivselt välja riikidesse või anda neid välja riikidele, kus neil on oht, et nende suhtes rakendatakse surmanuhtlust, piinamist või alandavat kohtlemist?

Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus

—	Kas mõjutatakse omandiõigusi (maa, vallasvara, materiaalne ja immateriaalne vara)? Kas piiratakse omandi soetamise, müügi või kasutamise õigusi?

—	Kui jah, siis kas esineb omandi täielikku kaotust? Kui nii, siis millised on põhjendused ja hüvitamismehhanismid?

—	Kas meede mõjutab ettevõtlusvabadust või kas sellega kehtestatakse täiendavaid nõudeid, mille tõttu suurenevad asjaomaste ettevõtjate tehingukulud?

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, diskrimineerimiskeeld ning puuetega inimeste õigused

—	Kas meetmega tagatakse võrdsus seaduse ees ja kas sellega mõjutatakse otseselt või kaudselt diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste põhimõtet?

—	Kas meetmel on (otseselt või kaudselt) erinev mõju naistele ja meestele?

—	Kuidas edendatakse meetmega naiste ja meeste võrdõiguslikkust?

—	Mil viisil toob meede kaasa rühmade või üksikisikute erineva kohtlemise otseselt soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel? Kas meede võib kaasa tuua kaudse diskrimineerimise?

—	Kas meetmega tagatakse puuetega inimeste õiguste austamine kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga? Kuidas? (Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32010D0048)

Lapse õigused

—	Kas meetmega tugevdatakse või piiratakse lapse (või rühma) õigusi? Kuidas võimalikku piiramist põhjendatakse?

—	Kas meetme puhul võetakse arvesse lapse parimate huvide põhimõtet?

—	Kas meede aitab edendada lapse õiguste kaitset? Kas seejuures võetakse meetme puhul arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni õigusi ja põhimõtteid? Kui jah, siis milliseid artikleid see puudutab?

—	Kuidas edendatakse meetmega ÜRO lapse õiguste konventsiooni juhtpõhimõtteid?

—	Kas meede takistab ÜRO lapse õiguste konventsiooni mõne juhtpõhimõtte järgimist?

—	Milliseid samme on astutud, et parandada või kompenseerida meetme mis tahes negatiivset mõju?

—	Kas on austatud lapse õigust olla ära kuulatud kõigis teda mõjutavates küsimustes?

—	Kas meede aitab edendada lapsesõbralikke kohtusüsteeme, mis on kohandatud vastavalt lapse vajadustele, vanusele ja küpsusele?

Hea haldus/Tõhusad õiguskaitsevahendid/Õiguskaitse

—	Kas kehtivad haldusmenetlused muutuvad koormavamaks?

—	Kas nendega tagatakse õigus olla ära kuulatud, õigus tutvuda toimikuga, võttes nõuetekohaselt arvesse ameti- ja ärisaladusi ning asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid?

—	Kas mõjutatakse üksikisiku õiguskaitse kättesaadavust?

—	Kas juhul, kui meede mõjutab liidu õigusega tagatud õigusi ja vabadusi, on sellega ette nähtud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus?

—

Kui hagi puudutab kriminaalõigust või on selle puhul ette nähtud kriminaalkaristused, siis kas on antud tagatised, millega kindlustatakse süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtte ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keelu järgimine?

Solidaarsus ja töötajate õigused

—

Kas meetme puhul austatakse selliseid töötaja õigusi nagu õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, õigus kasutada tööhõiveteenuseid, kaitse põhjendamatu vallandamise korral, head ja õiglased töötingimused, keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse ning õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele?

Keskkonnakaitse

—	Kas meede aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja keskkonna kvaliteedi parandamisele kooskõlas säästva arengu põhimõttega?

(1) Need küsimused koostas komisjon, kes kasutas neid ka mõju hindamise kontrollimisel parema õigusloome paketi raames.

(2) Meetmed, millega rakendatakse programme ja viiakse ellu konkreetseid tegevusi, mis on välja toodud projekti kirjelduses seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise käigus tehtava tööga (meede).

23.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 269/21

Nõukogu järeldused toiduainete kvaliteedi parandamise kohta

(2016/C 269/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, (1) milles on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetab vajaduse korral nende tegevust;

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 26, milles on sätestatud, et siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine;

nõukogu 6. detsembri 2007. aasta järeldusi komisjoni valge raamatu „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” kohta, (2) milles toitumisküsimustega tegelemise terviklikku lähenemisviisi silmas pidades kutsuti liikmesriike üles toetama tegevust, mille eesmärk on toidu koostise muutmine, et vähendada selle soola-, küllastunud rasvade, transrasvhapete ning suhkrulisandite ja energiasisaldust, võttes arvesse nimetatud koostisosade olulist osa mittenakkuslike haiguste, ülekaalulisuse ja rasvumise põhjustamisel;

nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi teemal „Meetmed elanikkonna soolatarbimise vähendamiseks parema tervise nimel”, (3) milles kutsuti liikmesriike üles tugevdama või välja arendama kooskõlastatud ja jätkusuutlikku riiklikku toitumisalast poliitikat, sealhulgas soolatarbimise vähendamise programme, et vähendada soola tarbimist asjakohase tasemeni;

valitud toitainete riiklike algatuste ELi raamistikku, (4) mis sisaldab poliitilisi tegevusjuhiseid ning mis koostati 2011. aastal pärast soola käsitlevate riiklike algatuste ELi raamistiku (5) positiivseid tulemusi, ning millele lisati 2012. aastal I lisa küllastunud rasvade (6) ning 2015. aastal II lisa suhkrulisandite kohta (7);

nõukogu 20. juuni 2014. aasta järeldusi toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta, (8) ning laste rasvumist käsitlevat tegevuskava, milles tunnistatakse haiguste ennetamise kasulikku mõju nii kodanikele kui ka tervishoiusüsteemidele ning tervisliku toitumise olulisust krooniliste ja mittenakkuslike haiguste ohu vähendamisel, ning milles kutsutakse liikmesriike üles käsitlema tervislikku toitumist ka edaspidi prioriteetse küsimusena, panustades seeläbi ELi kodanike paremasse tervisesse ja elukvaliteeti ning tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusse;

ELi liikmesriikide toetust Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi „WHO”) 27. mai 2013. aasta ülemaailmsele tegevuskavale mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje kohta ajavahemikus 2013–2020, (9) milles tehakse üleskutse vähendada mittenakkuslike haigustega seotud haigestumusest, suremusest ja puuetest tekkivat – ennetatavat ja välditavat – koormat riigi ja piirkonna tasandi ja ülemaailmse valdkondadevahelise suhtlemise ja koostöö kaudu, tänu millele on igas vanuses inimestele tagatud võimalikult kõrged tervisekaitse- ja tootlikkusstandardid ning nimetatud haigused ei kujuta enam takistust heaolule ega sotsiaal-majanduslikule arengule;

järeldusi, mis on esitatud komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule toiduainetes ja liidu elanike üldises toidus sisalduvate transrasvade kohta (10);

eesistujariigi poolt 22.-23. veebruaril 2016 Amsterdamis korraldatud konverentsi toiduainete kvaliteedi parandamise teemal, (11) mille käigus avaldasid enamik liikmesriike, Norra ja Šveits, aga ka toidukäitlejad ja terviseküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, toetust toiduainete kvaliteedi parandamise tegevuskavale, (12) eesmärgiga arendada kooskõlastatumat tegevust ning liikuda seeläbi sammhaaval tervislikuma toote pakkumise poole;

MÄRGIB MUREGA,

et ülekaalulisus, rasvumine ja muud toitumisega seotud mittenakkuslikud haigused on Euroopa kodanike seas liialt levinud ja veelgi enam levimas. See avaldab negatiivset mõju keskmisele eeldatavale elueale, vähendab liidu kodanike elukvaliteeti ning mõjutab ühiskonda, ohustades näiteks terve ja elujõulise tööjõu olemasolu ning tuues kaasa suured tervishoiukulud, mis võivad omakorda mõjutada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust. Seetõttu põhjustab see majanduskoormust ka liidule ja selle liikmesriikidele;

10.

et eriti muret tekitav on ülekaalulisuse ja rasvumise laialdane levik laste seas ning et see nõuab põhjalikult kooskõlastatud tegevust, nagu on juba sätestatud liikmesriikide, liidu ja WTO tasandil (13);

11.

et eelkirjeldatu taustal on toitumisel muude elustiilivalikute kõrval oluline roll – paljude eurooplaste toit on liiga suure soola-, küllastunud rasvade ja suhkrusisaldusega ning energeetilise väärtusega, mis tuleneb töödeldud või valmistoidu tarbimisest, kui samal ajal ei tarbi enamik inimesi piisavalt puu- ja köögivilju ning täisteratooteid. Mõnes liikmesriigis on transrasvhapped elanikele endiselt liiga laialdaselt kättesaadavad;

TUNNISTAB, ET

12.

toitumise paranemiseks peaks tervisliku valiku tegema olema lihtne.

Selle eesmärgi saavutamine nõuab terviklikku lähenemist – riigi ja kohaliku tasandi poliitika ja meetmete puhul tuleks keskenduda tervislikku toiduvalikut soodustava ja stimuleeriva füüsilise ja sotsiaalse keskkonna, aga ka erapooletu toitumisalase teabe tagamisele ning avaliku sektori juhitud hariduse andmisele.

Toiduainete kvaliteedi parandamine muu hulgas soola, küllastunud rasvade, suhkrulisandite (14) ning energeetilise väärtuse vähendamise ning väikeste ja/või vähendatud portsjonite (15) kättesaadavuse parandamise teel on oluline vahend tervisliku valiku lihtsaks muutmisel. Nimetatud vähendamine ei tohiks tuua üldiselt kaasa toote energeetilise väärtuse kasvu (16) ega kahandada selle kvaliteeti ja ohutust;

13.

valdava osa elanikkonna, eriti aga laste ja haavatavate elanikkonnarühmade tähelepanu köitmiseks on vaja võtta rohkem meetmeid enamiku eurooplaste igapäevaselt tarbitavate meelistoodete suhtes;

14.

lihtsasti kättesaadavad ja taskukohase hinnaga kvaliteetsemad toiduained aitavad saavutada eesmärki vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust, sest tänu sellele tehakse haavatavatele elanikkonnarühmadele, kelle jaoks võib olla tervislike valikute tegemine keeruline, kvaliteetsema toiduaine kasuks otsustamine laialdasemalt kättesaadava toote näol lihtsamaks;

15.

valitsuste kohustus on rahvatervise eesmärgid püstitada ning seejärel peaks seatud eesmärkide täitmine toimuma koostöös toidukäitlejate ja muude asjakohaste sidusrühmadega. Kogu toidutarneahela toidukäitlejad (17) vastutavad oma toodete ja toidu kvaliteedi parandamise eest ning aitavad sellega kaasa tervisliku valiku lihtsaks muutmisele. Nimetatud eesmärkidele võib oluliselt kaasa aidata juhiste koostamine avaliku sektori asutuste (näiteks haiglad, koolid, vanadekodud, tudengite ühiselamud) pakutava (sh riigihanke korras) toidu koostise kohta;

16.

liikmesriikide lähtepunktid on erinevad, kuna mõnes neist on toiduainete kvaliteedi parandamise küsimusega juba tegeletud, näiteks kehtestatud kriteeriumid toote koostise, koolieinete või riigihangete tulemusena pakutava muu toidu suhtes (toidukäitlejate pakkumuste heakskiitmisel) või lastele mõeldud toiduainete märgistamise või turustamisega seotud või portsjoni suuruse suhtes;

17.

lähenemisviis ning soola, küllastunud rasvade ja suhkrulisandite vähendamise kiirus ja lõpptulemused sõltuvad osaliselt eri kultuuride toidueelistustest ja toitumisharjumustest. Iga lähenemisviisi puhul tuleks nimetatud kultuuride eri toidueelistusi ja toitumisharjumusi arvesse võtta. Iga riigi kultuuri ja pärandi juurde kuuluvat kohalikku ja traditsioonilist toitu, sealhulgas geograafilisi tähiseid, (18) võib käsitleda eraldi iga riigi olukorda, näiteks vastava toidu tarbimise osakaalu, arvestades;

18.

toidu soola-, küllastunud rasvade ja suhkrulisandite sisaldust tuleks vähendada järk-järgult, et tarbijad suudaksid kvaliteetsemad tooted paremini vastu võtta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata imiku- ja lastetoidule, et avardada laste maitsemeeli, tekitada sealhulgas huvi puu- ja köögiviljade vastu, ning vältida maitse-eelistuse varajast kaldumist suure suhkru- ja soolasisaldusega toitude poole;

19.

siseturul toimub väga ulatuslik piiriülene toiduga kauplemine, mistõttu nõuab toiduainete kvaliteedi parandamine piiriülest koostööd, et see oleks tõhus nii rahvatervise kui ka tööstusharu seisukohast ning tagaks seeläbi kõrgetasemelise tarbija- ja tervisekaitse ning siseturu parema toimimise;

20.

toiduainete kvaliteedi parandamise algatustes osaleda soovivatel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) võib nappida toiduainete kvaliteedi parandamiseks vajalikke ressursse või oskusi. VKEde teadlikkuse suurendamine ning VKEde toetamise ja tähtsustamise soodustamine teadmiste ja parimate tavade vabatahtliku vahetamise näol on nende turuosa seisukohast oluline;

21.

toiduainete koostise parandamine loob suurepärased innovatsiooni- ja ärivõimalused ning võib muutuda turueeliseks. Ettevõtjatelt loodetakse ja oodatakse suuremat sidusust kvaliteetsemate toiduainete väljaarendamise ning turundusinvesteeringute vahel, et edendada kõige tervislikumaid valikuid tootevalikus ning muuta tervisliku valiku tegemine lihtsaks;

22.

väärtuslikuks stiimuliks võiks olla lisada ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud auditeerimisalgatustesse ettevõtjate toitumise ja tervishoiu alane tegevus, mis on konkreetselt seotud toiduainete kvaliteedi parandamisega;

23.

toiduainete kvaliteedi parandamist käsitleva põhjaliku lähenemisviisi väljatöötamiseks saab vajalikku teavet teadusuuringutest. Vajalik oskusteave on esimeste oluliste sammude astumiseks kvaliteedi parandamisel üldiselt olemas, kuid nimetatud teavet võiks paremini levitada ja kasutada;

24.

praeguseid tarbimistasemeid ja toodete koostist käsitlevad andmed võimaldavad suunata meetmed kõige asjakohasemate tooterühmade poole. Selliste andmete läbipaistvus ja kättesaadavus hõlbustab heade tavade kasutusele võtmist;

25.

turuolukorrast ja meetmete võtmise tulemustest ülevaate saamiseks on väga tähtis toodete koostise korrapärane, läbipaistev, usaldusväärne ja sõltumatu kontrollimine;

26.

tulemusi toiduainete kvaliteedi parandamisel võivad mõjutada ka muud tegurid, nagu tehnilised võimalused, toiduohutus ja säästvuseesmärgid;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

27.

koostama koostöös asjakohaste sidusrühmadega hiljemalt 2017. aasta lõpuks riikliku toiduainete kvaliteedi parandamise kava, mis võib olla uus või lisatud olemasolevasse kavasse ning mille eesmärk on muuta tarbijatele aastaks 2020 lihtsamaks tervisliku valiku tegemine – selleks muudetakse laiemalt kättesaadavaks väiksema soola-, küllastunud rasvade ja suhkrulisandite sisaldusega ja energeetilise väärtusega toit ning vajaduse korral vähendatakse portsjonite suurust, samuti esitatakse teave töödeldud toidu toitainelise koostise kohta. Iga riigi kultuuri ja pärandi juurde kuuluvat kohalikku ja traditsioonilist toitu, sealhulgas geograafilisi tähiseid, (19) võib käsitleda eraldi iga riigi olukorda (näiteks vastava toidu tarbimise osakaalu) arvestades;

28.

kasutama täielikult kõiki olemasolevaid struktuure ja vahendeid, sealhulgas ELi tervishoiupoliitika platvormi (20) veebipõhiseid vahendeid, et jagada uutest algatustest ja meetmetest saadud kogemusi, ning parimaid tavasid, eesmärgiga edendada toiduainete kvaliteedi parandamist;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES

29.

esitama korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel aruande toiduainete kvaliteedi parandamise algatuste raames tehtud edusammude kohta, jagama teavet sihttasemete (kui on kehtestatud) ja parimate rakendustavade kohta ning toitumise ja kehalise aktiivsuse kõrgetasemelises töörühmas (21) saavutatud tulemuste kohta;

30.

lisama toiduainete kvaliteedi parandamisele mitmemõõtelisust, kaasates meetmete võtmise protsessi tervishoiu, põllumajanduse, toidu, majanduse, turustamise, innovatsiooni, teadusuuringute ja siseturu valdkonna esindajaid;

31.

toetama selliseid toiduainete kvaliteedi parandamise tehnoloogia- ja teadusprojekte, mille eesmärk on usaldusväärsete ja ajakohaste teaduslike teadmiste loomine ja rakendamine;

32.

suurendama VKEde teadlikkust ning hõlbustama nende kaasamist, toetades näiteks teadusprojekte, mille eesmärk on parandada toidu koostist, levitada teavet toiduainete kvaliteedi parandamise metoodika kohta ning rakendada toiduainete kvaliteedi parandamisega seotud kriteeriume asjakohaste struktuurifondide puhul, mis annab VKEdele võimaluse leida toiduainete kvaliteedi parandamiseks jõukohaseid lahendusi;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

33.

hindama soola ja küllastunud rasvade vähendamise suhtes kehtivaid sihttasemeid soola käsitlevate riiklike algatuste ELi raamistiku ning valitud toitainete riiklike algatuste ELi raamistiku taustal ning toetama võimalike uute sihttasemete väljatöötamist kõrgetasemelises töörühmas selge ajakava põhjal;

34.

kaasama liikmesriikide pädevusega arvestaval viisil toiduainete kvaliteedi parandamise protsessi ka edaspidi liidu tasandi sidusrühmi, sealhulgas toidukäitlejaid. Selleks

toetatakse ka edaspidi toitumise ja kehalise aktiivsuse kõrgetasemelise töörühma ning ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi (22) vahelist kooskõlastamist ja koostööd, et keskenduda senisest enam toiduainete kvaliteedi parandamist käsitlevatele arutelude pidamisele ja teabevahetusele;

asutatakse ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi raamesse töörühmad, millesse kuuluvad nii liikmesriikide kui ka sidusrühmade eksperdid, ülesandega:

—	teha tööd järelevalvemetoodika (23) ja -kvaliteedi parandamiseks ning levitada tulemusi,

—	pakkuda kogu toidutarneahela toidukategooriate jaoks välja võimalikke soola, küllastunud rasvade, suhkrulisandite ja asjakohasel juhul portsjonite suurusega seotud kriteeriume,

—	otsida muid võimalusi tervislike valikute kättesaadavuse suurendamiseks, eriti ka soovituslike ja üldiselt mitte piisavalt tarbitavate kasulike toitainete suurendamise abil;

c)	toetatakse selgeid, läbipaistvaid ja paindlikke töömeetodeid (nt elektrooniline teabevahetus, avaliku ja erasektori koostöö juhised) ning tehakse töörühmade edusammud ja saavutatud tulemused üldsusele näiteks ELi tervishoiupoliitika platvormi kaudu kättesaadavaks, et optimeerida töörühmade tööd;

35.

toetama ka edaspidi kvaliteetsemaid tooteid, tarbimist ja uusi tootmismeetodeid käsitleva teadusbaasi, järelevalvetegevuse, andmete kogumise ning ELi tasandil jagamise täiustamist;

edusamme käsitlev järelevalvetegevus kooskõlastatakse Prantsusmaa juhitava toitumise ja kehalise aktiivsuse ühismeetmete programmiga (JANPA) (24) ning seejuures vaadeldakse WHO Euroopa büroo, Euroopa Komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse vastavat tegevust;

36.

kutsuma Teadusuuringute Ühiskeskust osalema toiduainete kvaliteedi parandamise suhtes ELi platvormi raames võetud kohustuste sõltumatus kontrollimises ja seires; need peaksid olema mõõdetavad, võrreldavad ning neid tuleks seirata usaldusväärsel ja läbipaistval viisil;

37.

kooskõlastama ja ühtlustama senisest enam teadustegevust ja avatud teadusandmeid, et toetada kvaliteetsemate toiduainete väljaarendamist ühise kavandamise algatuse „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks” raames;

38.

võimaluse korral kooskõlastama toiduainete kvaliteedi parandamise kõik uued meetmed hoolikalt olemasolevate töörühmade ja meetmetega, nagu toitumise ja kehalise aktiivsuse ühismeetmete programm JANPA ja (Šveitsi juhtimisel tegutsev) WHO Euroopa soolavastase võitluse võrgustik ESAN;

39.

soodustama parimate tavade vahetamist eeskätt järgmise tegevuse näol:

ELi mitmepoolse tervishoiupoliitika veebiplatvormi juurde uute, toiduainete kvaliteedi parandamist käsitlevate spetsiaalsete veebilehtede lisamine, mis sisaldavad võimaluse korral linke olemasolevatele andmebaasidele ning kus kõik kaasatud sidusrühmad saavad jagada kogemusi, probleeme, teadmisi, projektide tulemusi ning teha kindlaks ELi siseturu tõkked ja pakkuda võimalikke lahendusi tõkete kõrvaldamiseks;

b)	kõigi sidusrühmade kursis hoidmine kavandatavate ja rakendatavate meetmetega, pidades korrapäraseid kohtumisi kõrgetasemelise töörühma ning ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi raames.

(1) ELT C 326, 26.10.2012, lk 47 (konsolideeritud versioon).

(2) 15612/07.

(3) ELT C 305, 11.11.2010, lk 3.

(4) http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/docs/euframework_national_nutrients_en.pdf

(5) http://ec.europa.eu/health/archive/ph_determinants/life_style/nutrition/documents/salt_initiative.pdf

(6) http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/docs/satured_fat_eufnisn_en.pdf

(7) http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/docs/added_sugars_en.pdf

(8) ELT C 213, 8.7.2014, lk 1.

(9) http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/94384/1/9789241506236_eng.pdf

(10) http://ec.europa.eu/food/safety/docs/fs_labelling-nutrition_trans-fats-report_en.pdf

(11) http://english.eu2016.nl/events/2016/02/22/thematic-conference-on-product-improvement

(12) https://www.rijksoverheid.nl/documenten/formulieren/2016/02/22/roadmap-for-action-on-food-product-improvement

(13) Mittetäielik loetelu: toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise ELi strateegia 2007; ÜRO Peaassamblee 2011. aasta kõrgetasemelisel kohtumisel vastu võetud poliitiline deklaratsioon mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje kohta; WHO toidu ja toitumise Euroopa tegevuskava 2015–2020; Viini deklaratsioon toitumise ja mittenakkuslike haiguste kohta programmi „Tervis 2020” kontekstis; laste rasvumist käsitlev ELi tegevuskava ajavahemikuks 2014–2020.

(14) Valitud toitainete riiklike algatuste ELi raamistiku II lisa (http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/docs/added_sugars_en.pdf) tähenduses on suhkrulisandid sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (glükoosisiirup, suure fruktoosisisaldusega siirup) ja muud eraldatud suhkru valmistised, mida kasutatakse kas iseseisvalt või lisandina toidu valmistamise ja töötlemise käigus, ning mees, siirupites, puuviljamahlades või puuviljamahla kontsentraatides sisalduvad suhkrud.

(15) Paljud toidud (küpsised, šokolaadibatoonid, piimajoogid, jogurtid, pähklid, salatid, konservid) on pakendatud või müüakse (hamburgerid, sööklatoidud jne) portsjonitena, mis on mõeldud korraga tarbimiseks kohe või kohe pärast avamist. Portsjonite standardsuurust ei ole määratletud, kuid on ilmne, et tootja valitud portsjon on selgelt mõeldud korraga tarbimiseks, kuna inimesed väldivad toidu raiskamist. Väiksemad portsjonid annavad tarbijale rohkem paindlikkust, kuna teine portsjon võetakse juba läbimõelduma otsuse tulemusel.

(16) Isegi kui toote energeetiline väärtus jääb samaks, võiks julgustada küllastunud rasvade ja suhkrulisandite vähendamist soovituslike ja üldiselt mitte piisavalt tarbitavate toitainete (nt kiudained, puu- ja köögiviljad) koguse suurendamise arvelt.

(17) Muu hulgas tootjad, jaemüüjad, toitlustusettevõtjad, baarid, restoranid jm toitlustusasutused.

(18) http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/intellectual-property/geographical-indications/

(19) http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/intellectual-property/geographical-indications/

(20) http://ec.europa.eu/health/interest_groups/policy_platform/index_en.htm

(21) http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/high_level_group/index_en.htm

(22) http://ec.europa.eu/health/nutrition_physical_activity/platform/index_en.htm

(23) Järelevalve puhul tuleks koondada tähelepanu suhkrulisandite asemel kogusuhkrule, sest (praegu) on võimalik analüüsida üksnes kogusuhkrut.

(24) http://www.janpa.eu/

23.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 269/26

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks

(2016/C 269/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis, (1) komisjoni poolt 2005. aasta detsembris ja 2010. aasta aprillis nõukogule esitatud aruandeid kõnealuse soovituse rakendamise kohta, (2) nõukogu 9. juuni 2009. aasta soovitust, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet, (3) ning komisjoni poolt 2012. aasta novembris ja 2014. aasta juunis nõukogule esitatud aruandeid kõnealuse soovituse rakendamise kohta (4);

TULETAB MEELDE nõukogu 10. juuni 2008. aasta järeldusi antimikroobse resistentsuse kohta, (5) nõukogu 1. detsembri 2009. aasta järeldusi innovatiivsete stiimulite kohta mõjusate antibiootikumide väljatöötamiseks, (6) nõukogu 22. juuni 2012. aasta järeldusi antimikroobse resistentsuse mõju kohta inimtervishoius ja veterinaarias – algatuse „Üks tervis” aspekt (7) ning nõukogu 1. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuste kvaliteeti, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja antimikroobse resistentsuse ennetamist ja tõrjet (8);

TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni antibiootikumiresistentsuse kohta, (9) Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni ravimiresistentsusest tuleneva ohu kohta rahvatervisele, (10) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni mikroobide probleemi ja suureneva antimikroobse resistentsuse riski kohta (11) ning Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu (12);

4.	TULETAB MEELDE ühenduse 2001. aasta strateegiat antimikroobse resistentsuse vastu, (13) Euroopa Komisjoni 15. novembri 2011. aasta teatist suureneva antimikroobse resistentsuse (AMR) riski vastase tegevuskava kohta (14) ning Euroopa Komisjoni viieaastase tegevuskava hindamise tulemusi;

TERVITAB antimikroobikumiresistentsuse ülemaailmset tegevuskava, (15) mille töötas välja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) abiga ning mis võeti ühehäälselt vastu 2015. aasta mais toimunud 68. maailma terviseassambleel, kus esitati kõikidele WHO liikmesriikidele üleskutse luua 2017. aasta keskpaigaks riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased tegevuskavad;

TERVITAB FAO 39. konverentsil vastu võetud antimikroobikumiresistentsuse teemalist resolutsiooni ning OIE delegaatide ülemaailmsel assambleel 2015. aasta mais vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb antimikroobikumiresistentsuse vastast võitlust ja antimikroobsete toimeainete mõistlikku kasutamist loomade puhul;

7.	TERVITAB codex alimentarius’e komisjoni (16) algatust seoses vajadusega vaadata läbi ja ajakohastada antimikroobikumiresistentsusega seotud standardid, juhised ja suunised;

8.	TERVITAB teisi rahvusvahelisi ja piirkondlikke algatusi, näiteks G7 avaldust antimikroobikumiresistentsuse kohta (17) ning otsust lisada antimikroobikumiresistentsus G20 päevakorda;

9.	TULETAB MEELDE, et inimtervise osas on liidu tegevus määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168;

10.

TULETAB MEELDE, et antimikroobikumiresistentsus on piiriülene oht tervisele ning seda ei saa piisavalt hästi käsitleda üks liikmesriik üksinda ja samuti ei piirdu see ühe geograafilise piirkonna või liikmesriigiga ning sellest tulenevalt on vajalik intensiivne koostöö ja koordineerimine liikmesriikide vahel, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsuses nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta (18);

11.

TULETAB MEELDE, et veterinaarsektoris on ELi tasandil juba võetud ja võetakse mitmeid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, et koordineerida ja tagada ühist ELi lähenemisviisi antimikroobikumiresistentsuse ohu vähendamiseks. Need meetmed hõlmavad eelkõige neid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (19) antibiootikumide kasvukiirendajatena kasutamise keelamiseks, komisjoni 12. novembri 2013. aasta rakendusotsuses 2013/652/EL (zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta), (20) direktiivi 2001/82/EÜ kohaste menetluste tulemusel vastu võetud komisjoni otsustes, mille tulemuseks on kriitilise tähtsusega antimikroobikumide müügilubade tingimuste muudatused, et kajastada antimikroobikumiresistentsuse arengu vastaseid konkreetseid meetmeid, ning suunistes antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis (2015/C-299/04) (21);

12.	TERVITAB Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Maailmapanga käimasolevat tööd antimikroobikumiresistentsuse majandusliku mõju valdkonnas;

13.

VÄLJENDAB OMA MURET OECD edastatud andmete üle, mille kohaselt võib antimikroobikumiresistentsus põhjustada igal aastal ülemaailmselt ligikaudu 700 000 surma. Võrreldes antimikroobikumiresistentsuseta maailmaga, võib antimikroobikumiresistentsuse praeguste määradega seotud majanduslik mõju ulatuda OECD riikides ligikaudu 0,03 protsendini SKPst 2020. aastal, 0,07 protsendini 2030. aastal ning 0,16 protsendini 2050. aastal. Selle tulemuseks oleks 2050. aastaks kumulatiivne kahju ligikaudu 2,9 triljonit USA dollarit (22);

14.	TUNNUSTAB teaduslikke arvamusi ning aruandeid antimikroobikumiresistentsuse kohta, mille on avaldanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA);

15.

TUNNISTAB, et probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ulatub antimikroobikumiresistentsuse mõju kaugemale kui selle rasked tagajärjed inimeste ja loomade tervise jaoks ning sellest on saanud ülemaailmne rahvatervise mureküsimus, mis mõjutab kogu ühiskonda ning nõuab koheste koordineeritud sektorivaheliste meetmete võtmist, mis vajaduse korral tuginevad ettevaatuspõhimõttele (23);

16.

RÕHUTAB, et uute antimikroobikumide, alternatiivravi viiside ja (kiire) diagnostika väljatöötamiseks on vaja teadusprogrammide ja algatuste ELi ja ülemaailmse tasandi koordineerimist ja koostööd, ning TUNNUSTAB muu hulgas innovatiivsete ravimite algatuse kohase projekti DRIVE-AB (teadus- ja arendustegevusse reinvesteerimise ning antibiootikumide arendamise ja vastutustundliku kasutamise edendamine) raames tehtud tööd, antimikroobikumiresistentsuse hindamisrühma (24) ettepanekuid ning antimikroobikumiresistentsust käsitlevat ühise kavandamise algatust (25);

17.	RÕHUTAB, et tihedam koostöö liikmesriikide vahel ning komisjoni ja ravimitööstusega on väga oluline, pidades silmas vähendatud kättesaadavust, sealhulgas antimikroobikumide võimalikke turult kõrvaldamisi, mille tulemuseks võib olla antimikroobikumide puudus ning ebapiisav asendusravi;

18.	TOONITAB, et antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse edu nimel peaks uus ELi tegevuskava sisaldama mõõdetavaid (selgelt määratletud kvantitatiivseid või kvalitatiivseid) eesmärke, sihttasemeid ja tõhusaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks;

19.

TOONITAB, et antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses edu saavutamine tugineb suuresti valitsuste pühendumusele ja valmisolekule võtta meetmeid, et tagada „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kohaste kõiki asjakohaseid sektoreid hõlmavate algatuste rakendamine, ning ELi liikmesriikide tahtele teha koostööd ELi raames ning rahvusvahelisel tasandil;

20.

TERVITAB 9.-10. veebruaril 2016 Amsterdamis toimunud ELi ministrite „Ühe tervise” põhimõttele pühendatud konverentsi antimikroobikumiresistentsuse teemal, (26) mille käigus väljendati poliitilist tahet tegeleda antimikroobikumiresistentsuse probleemiga „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kaudu, hõlmates muu hulgas ka tõhustatud koostööd liikmesriikide vahel, kasutades selleks ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustikku antimikroobikumiresistentsuse vallas. ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustik ei tähenda uue juhtimisstruktuuri loomist, vaid see hakkab toimima inimtervise, toidu ja veterinaarvaldkonnas olemasolevate rühmade või organite (näiteks antimikroobikumiresistentsuse töörühma ja terviseohutuse komitee) ühiste koosolekute kaudu. ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustikku hakatakse kasutama korrapäraselt selleks, et arutada antimikroobikumiresistentsusega seotud küsimusi „Ühe tervise” põhimõtte perspektiivist, muu hulgas liikmesriikide vahel teabe vahetamise kaudu riiklike antimikroobikumiresistentsuse vastaste tegevuskavade rakendamisel tehtud edusammude ning ELi tegevuskava väljatöötamise ja rakendamise teemal;

21.

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

looma enne 2017. aasta keskpaika riiklikud antimikroobikumiresistentsuse vastased tegevuskavad, mis põhinevad „Ühe tervise” põhimõttel rajaneval lähenemisviisil ning on kooskõlas WHO ülemaailmse tegevuskavaga. Riigi olukorraga kohandatud riiklik tegevuskava peaks:

a)	tagama, et eri valdkondade meetmete ja tegevuse puhul võetakse arvesse antimikroobikumiresistentsusega seotud rahvatervise mureküsimusi;

b)	olema välja töötatud ja rakendatud koostöös kõikide asjaomaste ministeeriumide ja sidusrühmadega avalikus ja erasektoris;

hõlmama mõõdetavaid eesmärke, et vähendada nakkusi inimeste ja loomade puhul, antimikroobikumide kasutamist inim- ja veterinaartervishoiusektoris ning antimikroobikumiresistentsust kõikides valdkondades. Need eesmärgid peaksid olema kvalitatiivsed ja/või kvantitatiivsed ning nende saavutamise nimel tuleks võtta tõhusaid meetmeid, mis on kohandatud konkreetsete liikmesriikide olukorrale;

hõlmama meetmeid antimikroobikumiresistentsuse ohu vähendamiseks ning antimikroobikumide mõistliku kasutamise tugevdamiseks veterinaartervishoius kooskõlas ELi (27) ja riikide suunistega, hõlmates ka meetmeid veterinaarsete antimikroobikumide rutiinse ennetava kasutamise ärahoidmiseks ning meetmeid selliste antimikroobikumide kasutamise piiramiseks loomade puhul, mis on kriitilise tähtsusega inimtervise jaoks (nt kasutamine antimikroobse tundlikkuse määramise alusel);

hõlmama meetmeid antimikroobikumiresistentsuse ohu vähendamiseks ning antimikroobikumide mõistliku kasutamise tugevdamiseks inimtervishoius, hõlmates meetmeid ravimite määramise ning inimtervise jaoks kriitilise tähtsusega antimikroobikumide mõistliku kasutamise parandamiseks (nt kasutamine antimikroobse tundlikkuse määramise alusel);

hõlmama riiklike tegevuskavade rakendamise ja arengu seire mehhanismi, sealhulgas viise, kuidas tugevdada täiendavalt järelevalvet ning parandada kvaliteeti ja võrreldavust ECDC-le, EFSA-le ja EMA-le teatatud andmete osas, mis käsitlevad antimikroobikumide kasutamist ja resistentsust inimeste, loomade, toiduahela ja võib-olla ka keskkonna puhul;

g)	hõlmama viisi, kuidas korraldatakse ja tagatakse liikmesriikides antimikroobikumiresistentsuse aspektist oluliste õigusaktide jõustamine;

h)	hõlmama haridusprogramme ja vajaduse korral sihtkampaaniaid tarbijate, loomapidajate ja asjaomaste spetsialistide teadlikkuse parandamiseks;

2.	esitama ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku raames oma riiklikud tegevuskavad ja jagama parimaid tavasid, arutama poliitikaalaseid valikuvõimalusi, viise tegevuse paremaks koordineerimiseks ning üksteise teavitamiseks tegevuskavade rakendamisel tehtud edusammude vallas;

3.	toetama dialoogi ravimitööstusega, et hoida turul olemasolevaid tõhusaid antimikroobikume, mida kasutatakse inimeste raviks ja veterinaartervishoius, ning uurima alternatiivseid lahendusi selliste antimikroobikumide turul kättesaadavuse tagamiseks;

4.	ühinema antimikroobikumiresistentsust käsitleva ühise kavandamise algatusega (28) või tugevdama oma pühendumust sellele algatusele;

5.	edendama ja hõlbustama loomade nakkuste ärahoidmiseks võetavate meetmete rakendamist, näiteks vaktsiinide ja bioturvalisuse meetmete kasutamist, et vähendada nakkussurvet ja seeläbi ka vajadust antibiootikume kasutada;

6.	edendama diagnostikavahendite, sealhulgas kiirtestide kasutamist ning nende kui antimikroobikumide määramise parandamise vahendi kasutuselevõttu inim- ja veterinaartervishoiusektoris;

22.

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

liikmesriikide pädevusi austades töötama „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi alusel koos välja uue ja laiaulatusliku ELi antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava, võttes arvesse praeguse tegevuskava hindamist, ELi ministrite arutelu 10. veebruaril 2016. aastal toimunud „Ühe tervise” põhimõttele pühendatud konverentsil antimikroobikumiresistentsuse teemal ning WHO ülemaailmset tegevuskava. ELi uus tegevuskava peaks sisaldama järgmiseid meetmeid ja mõõdetavaid (29) eesmärke:

a)	meetmed nakkuste ärahoidmiseks ning antimikroobikumide mõistliku kasutamise tagamiseks inim- ja veterinaartervishoius;

b)	meetmed võitlemaks ebaseadusliku tegevuse vastu seoses antimikroobikumidega kauplemise ja nende kasutamisega inim- ja veterinaartervishoius;

c)	ühtlustada ELi tasandil järelevalvet inimeste, toidu, loomade ja keskkonnaga seotud antimikroobikumiresistentsuse üle;

d)	vähendada ELi uue tegevuskava perioodil ELis antimikroobikumiresistentsust inimeste, loomade ja keskkonna puhul;

e)	vähendada ELi uue tegevuskava perioodil liikmesriikide vahelisi erinevusi antimikroobikumide kasutamises nii inimeste kui ka loomade tervise vallas, kusjuures suhteliselt vähese kasutusega riigid peaksid samuti püüdma rakendada antimikroobikumide mõistlikku kasutamist;

f)	vähendada ELi uue tegevuskava perioodil tervishoiuteenustega seotud nakkusi ELis;

g)	töötada välja näitajad, et hinnata edusamme, mida on tehtud antimikroobikumiresistentsusega tegelemisel ning ELi tegevuskava rakendamisel;

tugevdama koordineerimist ja koostööd liikmesriikide vahel, liikmesriikide ja komisjoni vahel ning inimtervishoiu-, toidu-, veterinaartervishoiu-, keskkonna-, teadus- ja muude asjaomaste sektorite vahel ning osalema aktiivselt ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku ühistes aruteludes punktis 20 määratletu kohaselt;

3.	arutama „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku raames ELi tegevuskava väljatöötamist, arengut ja rakendamist;

4.	püüdlema ambitsioonikate seadusandlike meetmete suunas, mis käsitlevad antimikroobikumiresistentsuse ohtu rahvatervisele, valdkondades, kus selle jaoks on olemas pädevus, näiteks veterinaarravimite ja ravimsööda vallas;

5.	töötama välja Euroopa Liidu suunised antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks inimtervishoius, et toetada riikide suuniseid ja soovitusi;

looma vabatahtliku riikidevahelise vastastikuse hindamise süsteemi, kus ühe või mitme liikmesriigi esindajad hindavad üksteise riiklikke tegevuskavasid, kaaluvad poliitikaalaseid valikuvõimalusi ja esitavad soovitusi, et toetada liikmesriike võetud meetmete parandamisel. See riikidevaheline vastastikuse hindamise süsteem täiendab teisi olemasolevaid hindamisvahendeid või auditeerimistegevust (nt ECDC, tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraat (30) või WHO);

tagama, et ELil on ülemaailmsetes antimikroobikumiresistentsuse teemalistes aruteludes olemas ühine lähenemisviis, eelkõige sellistes küsimustes nagu WHO gripivaktsiinide ülemaailmse tegevuskava ning FAO ja OIE antimikroobikumiresistentsust käsitlevate resolutsioonide rakendamine ning codex alimentarius’e ja OIE avaldatud antimikroobikumiresistentsusega seotud valitsustevaheliste standardite rakendamine ja ajakohastamine;

antimikroobikumiresistentsuse küsimusega tegeleva „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku raames ühtlustama ELi teadus- ja arendustegevuse uute antibiootikumide, alternatiivide ja diagnostika valdkonna olemasolevate algatuste strateegilised teadusuuringute kavad ning seadma prioriteedid ühiskondlike vajaduste alusel rahvatervise, loomatervise ja keskkonna vallas, võttes arvesse vajakajäämiste analüüsi selles valdkonnas;

9.	osalema aktiivselt algatustes ja ettepanekutes, eesmärgiga rakendada uut ärimudelit uute antibiootikumide turule toomiseks, hõlmates ka mudeleid, mille puhul investeerimiskulud või -tulud on müügimahust lahti seotud;

10.

julgustama kõiki asjaomaseid partnereid, sealhulgas riikide reguleerivaid asutusi käivitama olemasolevatel asjakohastel foorumitel (näiteks „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku raames) mõttevahetuse antibiootikumide suhtes kohaldatava õigusraamistiku teemal, et edendada teadus- ja arendustegevust ning hõlbustada müügilubade andmise menetlust uute antimikroobikumide jaoks;

11.	julgustama alternatiivravi ja ennetusmeetodite kasutamist, hõlmates ka vaktsiine ning taskukohaste diagnostiliste testide väljatöötamist ja kasutamist inim- ja veterinaartervishoius;

12.

toetama liikmesriikide ja komisjoni vahel tihedat koostööd tehes ettepanekut lisada antimikroobikumiresistentsus 2016. aasta septembris toimuva ÜRO Peaassamblee päevakorda vastavalt WHO gripivaktsiinide ülemaailmsele tegevuskavale ja FAO antimikroobikumiresistentsuse teemalistele resolutsioonidele, et parandada asjakohast teadlikkust kõrgeimal poliitilisel tasandil, kaasates kõik riigipead ja kõik asjaomased ÜRO organisatsioonid ning püüeldes ambitsioonikate tulemuste poole;

23.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

1.	hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevust antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike tegevuskavade väljatöötamisel, hindamisel ja rakendamisel, toetades sealhulgas seire- ja järelevalvesüsteemide tugevdamist ja rahalise toetuse kaalumist olemasolevate raamistike piires;

2.	hõlbustama ja toetama antimikroobikumiresistentsuse küsimusega tegeleva ELi „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku korrapäraseid kohtumisi punktis 20 määratletu kohaselt;

3.	andma nõukogule vähemalt kord aastas aru „Ühe tervise” põhimõtte võrgustiku tegevuse kohta, hõlmates ka antimikroobikumiresistentsuse vastase ELi tegevuskava rakendamise arengut;

4.	kehtestama ühtlustatud lähenemisviisi, et ennetada tekkiva antimikroobikumiresistentsuse sissetoomist loomakasvatusse ja toiduahelasse ja seal levimist ning potentsiaalset mõju rahvatervisele (nt karbapeneemidega seotud resistentsus);

5.	töötama prioriteedina välja loomataude käsitleva määruse (loomatervise määrus) (31) kohased konkreetsed õigusaktid, mis sisaldaksid nakkuste ennetamise meetmeid, häid juhtimistavasid loomakasvatuses ning asjaomaste loompatogeenide ühtlustatud jälgimissüsteeme;

edendama ja kaitsma aktiivselt ELi ja tema partnerite vaheliste mitmepoolsete ja kahepoolsete dialoogide ja kokkulepete raames ELi standardeid ja poliitikat antimikroobikumiresistentsuse vallas, eelkõige:

a)	nakkuste ennetamise tähtsust, antimikroobikumide mõistlikku kasutamist ning teadlikkuse parandamist antimikroobikumidega seotud ohtudest inim- ja veterinaartervishoius;

b)	kariloomadele kasvu edendamiseks antibiootikumide söötmise keelustamist;

c)	antimikroobikumide rutiinse ennetava kasutamise vältimist veterinaartegevuses;

d)	nende antimikroobikumide kasutamise piiramist veterinaartegevuses, mis ei ole ELis lubatud või mille kasutamine on piiratud, kuna need on kriitilise tähtsusega inimeste eluohtlike nakkuste ennetamiseks ja raviks;

e)	ELi nõudeid elusloomade ja loomsete saaduste importimise vallas;

f)	ettevaatuspõhimõtet (32);

7.	edendama majandusliku mõju uuringuid inim- ja veterinaartervishoiusektoris, et hinnata antimikroobikumiresistentsusega seotud kulu.

(1) EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13.

(2) 5427/06 [KOM(2005)684 lõplik] ja 8493/10 [KOM(2010)141 lõplik].

(3) ELT C 151, 3.7.2009, lk 1.

(4) COM(2012)0658 ja COM(2014)0371.

(5) 9637/08

(6) ELT C 302, 12.12.2009, lk 10.

(7) ELT C 211, 18.7.2012, lk 2.

(8) ELT C 438, 6.12.2014, lk 7.

(9) P7_TA(2011)0238

(10) P7_TA(2011)0473

(11) 2012/2041 (INI)

(12) 2014/2207(INI)

(13) COM/2001/0333 lõplik I väljaanne.

(14) 16939/11 [COM(2011)748]

(15) http://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA68/A68_ACONF1Rev1-en.pdf?ua=1

(16) CAC 39-C-2015/21.

(17) https://www.g7germany.de/Content/EN/Artikel/2015/06_en/g7-gipfel-dokumente_en.html

(18) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

(19) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(20) ELT L 303, 14.11.2013, lk 26.

(21) ELT C 299, 11.9.2015, lk 7.

(22) http://www.oecd.org/els/health-systems/Antimicrobial-Resistance-in-G7-Countries-and-Beyond.pdf;

NB! Viidatud aruandes tähendab „triljon” 1012.

(23) Komisjoni teatis ettevaatuspõhimõtte kohta (KOM(2000) 1 lõplik, 2. veebruar 2000).

(24) Juht: J. O’Neill (http://amr-review.org/).

(25) http://www.jpiamr.eu/

(26) http://english.eu2016.nl/events/2016/02/10/ministerial-conference-on-amr

(27) Komisjoni suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta veterinaartervishoius (2015/C-299/04) http://ec.europa.eu/health/antimicrobial_resistance/docs/2015_prudent_use_guidelines_en.pdf

(28) http://www.jpiamr.eu/

(29) Vt punkt 18.

(30) Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraat (endine Toidu- ja Veterinaaramet).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, 9. märts 2016, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(32) Vt ka punkt 15.

23.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 269/31

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides

(2016/C 269/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, et liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetab vajaduse korral liikmesriikide meetmeid ning võtab täielikult arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks muutmise ning nende jaoks vahendite eraldamise eest;

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti c kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta ühiste ohutusprobleemide lahendamiseks meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded;

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega;

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 2 kohaselt tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires, ja et pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele;

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt on liidul ainupädevus ravimite siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamise suhtes;

RÕHUTAB, et kui otsustatakse, milliseid ravimeid ja kui suurt osa nende maksumusest hüvitada, kuulub kogu pädevus ja vastutus liikmesriikidele, ning et liikmesriikidevaheline vabatahtlik koostöö hinnakujunduse ja hüvitamise valdkonnas peaks jääma liikmesriikide suunata;

TUNNISTAB, et Euroopa Liidus uuenduslikele, ohututele, tõhusatele ja kvaliteetsetele ravimitele juurdepääsu toetamiseks ja edendamiseks on oluline Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas olev tasakaalustatud ja tugev, toimiv ja tõhus intellektuaalomandi õiguste keskkond;

MÄRGIB, et Euroopa Liidu ravimisektor võib uute ravimite väljatöötamise kaudu anda suure panuse innovatsiooni ning bioteaduste ja terviseteaduste sektorisse;

TUNNISTAB, et uued ravimid võivad samuti tekitada patsientidele ja rahvatervisesüsteemidele uusi väljakutseid, eelkõige sellistes valdkondades nagu nende lisaväärtuse hindamine, hinnakujunduse ja hüvitamise mõjud, tervishoiusüsteemide rahaline jätkusuutlikkus, ravimite turustamisjärgne järelevalve ning patsientide juurdepääs ja taskukohasus;

10.

TOONITAB, et tervishoiutehnoloogia hindamine on oluline vahend jätkusuutlike tervishoiusüsteemide saavutamiseks ning innovatsiooni edendamiseks, mis annab patsientidele ja ühiskonnale tervikuna paremad tulemused, ning TUNNISTAB, et tervishoiutehnoloogia hindamist käsitleva ELi koostööstrateegia ja EUnetHTA vastuvõetud tööprogrammi kohase ELi koostööga saab toetada otsuste tegemist liikmesriikides, tunnistades tervishoiutehnoloogia hindamise võimalikku lisaväärtust riiklike tervishoiusüsteemide kontekstis;

11.

VÕTAB TEADMISEKS, et ELi ravimialastes õigusaktides on ette nähtud ühtsed reguleerivad standardid inimravimite müügiloa andmiseks ja järelevalveks ning sätestatakse konkreetsed regulatiivsed süsteemid vähem põhjalike andmetega ravimile antud varasemate müügilubade jaoks, näiteks tingimuslik müügiluba või erandjuhtudel antud müügiluba;

12.

TUNNISTAB, et uuenduslike ja spetsialiseeritud ravimite olemasolevates varasema müügiloa andmise skeemides hõlmamise täpseid tingimusi tuleks täiendavalt selgitada, et parandada läbipaistvust, tagada, et eritingimuste alusel turule viidud ravimite puhul on kasulikkuse ja ohtlikkuse suhe alati positiivne, ning keskenduda rahvatervise jaoks suure ravitähtsusega ravimitele või rahuldada patsientide rahuldamata meditsiinilisi vajadusi;

13.

PIDADES SILMAS, et vastu on võetud konkreetsed õigusaktid, millega edendatakse muu hulgas haruldasi haigusi põdevate isikute raviks mõeldud ravimite (nn harvikravimid), pediaatrias kasutatavate ravimite ja uudsete ravimite väljatöötamist ja neile müügiloa andmist, ja mis hõlmavad eristiimuleid, sealhulgas täiendava kaitse tunnistusi, andmete ja turu ainuõigust ning abi harvikravimi väljatöötamiseks;

14.

PIDADES SILMAS, et kõnealuste konkreetsete õigusaktide stiimulid peavad olema proportsionaalsed eesmärgiga soodustada innovatsiooni, teha terapeutilise lisaväärtusega innovaatilised ravimid patsientidele paremini kättesaadavaks ja parandada mõju eelarvele, ja et tuleks vältida olukorda, mis võib julgustada mõne tootja sobimatut turukäitumist ja/või takistada uute või geneeriliste ravimite tekkimist ning seega võib piirata patsiendi juurdepääsu rahuldamata meditsiiniliste vajaduste jaoks ette nähtud uutele ravimitele ning et see võib mõjutada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust;

15.

MÄRGIB, et ilmneb tõendeid sellest, et turustamisjärgne teatavate kohustuste täitmine müügiloa omanike poolt ei ole alati optimaalne, mis võib põhjustada seda, et patsiendiregistritest saadud sõltumatud uuringuandmed ei ole struktuurselt loodud, kogutud ega tehtud kättesaadavaks uurimiseks ning tõhususe ja ohutuse tõendamiseks;

16.

MÄRGIB MUREGA järjest suuremat hulka turutõrkeid mitmes liikmesriigis, kus patsientide juurdepääsu tõhusatele ja taskukohase hinnaga hädavajalikele ravimitele ohustab väga kõrge ja jätkusuutmatu hinnatase, patendita toodete turult kõrvaldamine, või see, et uusi tooteid ei ole liikmesriigi turule viidud ettevõtete majandusstrateegia tõttu ja et üksikutel valitsustel on sellises olukorras mõnikord piiratud mõjuvõim;

17.

MÄRGIB, et üha rohkem on uute ravimite puhul kitsa näidustusega müügilube, sealhulgas mõnel juhul ühe toote müügilube ühe haiguse väikeste patsiendirühmade jaoks ning ühele ainele antud müügilube mitme haruldase haiguse raviks, ning sellega seoses MÄRGIB MUREGA, et ettevõtjad võivad küsida väga kõrget hinda, kuigi mõne asjaomase toote lisaväärtus ei ole alati selge;

18.

TUNNISTAB, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ravimite kättesaadavusele väiksemate liikmesriikide patsientide jaoks;

19.

TOONITAB, et oluline on geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite õigeaegne kättesaadavus, et hõlbustada patsientide juurdepääsu ravimitega ravimisele ja parandada riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust;

20.

RÕHUTAB, et innovaatiliste ravimite teadusuuringuteks ja arendamiseks on vaja nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid. Juhul kui avaliku sektori investeeringul on olnud tähtis roll teatud innovaatilise ravimi arendamisel, tuleks õiglast osa sellisesse tootesse tehtud investeeringu kasumist kasutada eelistatavalt täiendavateks innovatiivseteks teadusuuringuteks rahvatervishoiu huvides, näiteks teadusuuringute etapis sõlmitud tulu jaotamise lepingute kaudu;

21.

RÕHUTAB, et ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemide toimimine sõltub haprast tasakaalust ja komplekssest vastasmõjude kogust müügilubade, innovatsiooni edendamise meetmete, ravimituru ning ravimite hinnakujundust, hüvitamist ja hindamist käsitlevate liikmesriikide lähenemisviiside vahel, ning et mitu liikmesriiki väljendasid muret, et need süsteemid võivad olla tasakaalust väljas ja et see ei pruugi alati edenda patsientidele ja ühiskonnale parima võimaliku tulemuse saavutamist;

22.

TULETAB MEELDE nõukogu 10. detsembri 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse aruteluprotsessi seoses kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemidega, (1) nõukogu 20. juuni 2014. aasta järeldusi majanduskriisi ja tervishoiuteenuste kohta, (2) nõukogu 1. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad innovatsiooni patsientide huvides, (3) ja nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi patsiendi vajadustele kohandatud personaalmeditsiini kohta (4);

23.

TULETAB MEELDE terviseministrite 18. aprilli 2016. aasta mitteametlikul kohtumisel Amsterdamis peetud arutelusid innovatiivsete ja taskukohaste ravimite kohta, millel rõhutati bioteaduste tööstuse olulist rolli Euroopas, eelkõige tõhusate uute raviviiside väljatöötamisel suurte rahuldamata meditsiiniliste vajadustega patsientide jaoks. Samal ajal märgiti ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemide probleeme ja seda, et mitu liikmesriiki võivad soovida teha koostööd ja võtta vabatahtlikult meetmeid, et lahendada nende liikmesriikide poolt kindlaks määratud riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust puudutavaid ühiseid probleeme, mis võivad olla seotud mitme võimaliku teguriga nagu ravimite taskukohasus seoses kõrge hinnaga, stiimulite võimalikud soovimatud või ebasoodsad tagajärjed ja üksikute liikmesriikide ebapiisav mõjuvõim läbirääkimistel tööstusega;

24.

TERVITAB liikmesriikide ravimipoliitika eest vastutavate asjaomaste kõrgetasemeliste esindajate 11. detsembril 2015 ja 26. aprillil 2016 toimunud mitteametlike kohtumiste arutelusid; nimetatud esindajad kohtusid esimest korda ja tunnistasid, et strateegilist poliitikatasandit käsitleval liikmesriikide mitteametlikul arutelul ja mõttevahetusel on lisaväärtus;

25.

TUNNUSTAB, et mitu liikmesriiki on kinnitanud valmisolekut teha kahe või rohkema liikmesriigi vabatahtlikku koostööd tervishoiutehnoloogia hindamise alal ning uurida võimalusi vabatahtlikuks koostööks erinevates valdkondades nagu ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise küsimused, tulevikuseire eesmärgiga tegevused, teabe ja teadmiste vahetus, hinnaandmete kogumine ja vahetus (näiteks EURIPIDi koostöö), ning mõnel juhul asutuste, ressursside ja vahendite koondamine ühisteks hinnaläbirääkimisteks, ning varase dialoogi pidamine uusi tooteid arendavate ettevõtjatega; kõik need tegevused peaksid jääma vabatahtlikuks ja olema suunatud selge lisaväärtuse saamisele ning ühistele huvidele ja eesmärkidele;

26.

TUNNISTAB, et kasulik oleks täiendavalt uurida farmaatsiasüsteemide praegust toimimist ELis ja liikmesriikides, eelkõige ELi ravimialaste õigusaktide teatud stiimulite mõju, nende stiimulite kasutamist ettevõtjate poolt ja mõju innovatsioonile, ravimite kättesaadavusele, juurdepääsetavusele ja taskukohasusele patsientide huvides, sealhulgas üksikisikute ja tervishoiusüsteemide jaoks väga koormavate levinud haiguste innovatiivsetele ravilahendustele;

27.

TULETAB MEELDE Euroopa Komisjoni 2009. aasta farmaatsiavaldkonna sektoriuuringu aruande (5) asjakohaseid järeldusi, milles rõhutatakse, et terve ja konkurentsivõimelise ravimituru jaoks on vaja konkurentsiõiguse põhjalikku läbivaatamist;

28.

RÕHUTAB vajadust pidada jätkuvalt avatud ja konstruktiivset, paljusid sidusrühmi kaasavat dialoogi ravimitööstuse, patsiendiorganisatsioonide ja teiste sidusrühmadega, mis on vajalik selleks, et tagada uute ja innovaatiliste ravimite tulevikuarendused ning ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemide jätkusuutlikkus, tugevdades samal ajal rahvatervise huve ja tagades ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse;

29.

TUNNISTAB, et ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemid, mida iseloomustab pädevuste jaotumine liikmesriikide ja ELi tasandi vahel, saab kasu dialoogist ja terviklikumast lähenemisviisist ravimipoliitikale, edendades selleks liikmesriikidevahelist vabatahtlikku koostööd, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, et kaitsta ühiseid huve, tagades turvaliste, tõhusate ja taskukohase hinnaga ravimite kättesaadavuse patsientidele ning riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse;

30.

TULETAB MEELDE Euroopa Ravimiameti ja EUnetHTA avaldatud aruannet Euroopa Ravimiameti ja EUnetHTA kolmeaastase töökava 2012–2015 rakendamise kohta (6);

31.

TUNNISTAB võimalikku kasu, mida võib tuua liikmesriikidevaheline teabevahetus kontrollitud sissetoomise lepingute rakendamise ja kohaldamise kohta;

32.

TUNNISTAB, et kui käesolevates nõukogu järeldustes viidatakse peamiselt ravimitele, võttes arvesse selle sektori eripära, siis samad jätkusuutlikkuse ja taskukohasuse küsimused ning teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiutehnoloogia hindamisega seotud kaalutlused kehtivad ka meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kohta;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

33.

kaaluma üksnes liikmesriikide juhitava vabatahtliku koostöö edasiarendamist liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahastajate vahel, sealhulgas koostöö selliste liikmesriikide rühmades, kellel on ühised huvid ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise suhtes, ning uurima võimalikke valdkondi, kus selline vabatahtlik koostöö võib aidata parandada juurdepääsu ravimitele ja muuta need taskukohasemaks. Asjakohastel ja vajalikel juhtudel võivad liikmesriikide rühmad, kes sooviksid uurida vabatahtliku koostöö võimalusi, kasutada ka rahvusvahelisi eksperditeadmisi, austades täiel määral liikmesriikide pädevust. Nimetatud vabatahtlik koostöö võiks hõlmata järgmisi tegevusi:

—

selliste uute ravimite kasutuselevõtmise varajane hindamine, millel on võimalik märkimisväärne finantsmõju tervishoiusüsteemidele, rakendades ühist tulevikuseiret, mis tähendab farmaatsiaalase teadus- ja arendustegevuse tärkavate suundumuste ja tulevaste arengute tulevikku suunatud vaatlemist, mille eesmärk on paremini prognoosida uute, kallite ja innovaatiliste ravimite loomist, mis võivad potentsiaalselt mõjutada praegust poliitikat ja tavasid;

—	liikmesriikidevaheline proaktiivne teabevahetus (nt riiklike hinnakujunduse ja kulude hüvitamise määrade eest vastutavate asutuste vahel), eelkõige enne turulelaskmise etappi, võttes nõuetekohaselt arvesse kehtivaid riiklikke eeskirju ja raamistikke, nt ärisaladuse kohta;

—	vabatahtlike ühiste hinnaläbirääkimiste võimalike strateegiate uurimine asjakohast huvi üles näidanud liikmesriikide ühendustes;

—	olemasolevate koostööskeemide ja algatuste tugevdamise kaalumine, et toetada kokkuleppeid lähenemisviiside kohta, mille eesmärk on tegeleda ravimi mittekättesaadavusega ja turutõrgetega;

34.

vahetama tervishoiutehnoloogia hindamise metoodikat ja hindamistulemusi EUnetHTA ja tervishoiutehnoloogia hindamise võrgustiku kaudu, mis on juba ette nähtud EUnetHTA ühismeetme raames, tunnistades, et finantsmõju ja hinnakujundust tuleb käsitleda tervishoiutehnoloogia hindamisest eraldi, ja et tervishoiutehnoloogia hindamise tulemuste rakendatavust tuleb hinnata riikide tervishoiusüsteemides;

35.

piiramata praegust EUnetHTA raames toimuvat koostööd, uurima vajaduse korral täiendavalt võimalusi tervishoiutehnoloogia hindamist käsitleva kahe või enama liikmesriigi vabatahtliku koostöö tihendamiseks liikmesriikide algatusel, näiteks tervishoiutehnoloogia hindamise aruannete ja/või ühiste tervishoiutehnoloogia hindamise aruannete vastastikune tunnustamine;

36.

kaaluma liikmesriikide ravimipoliitika eest vastutavate asjaomaste kõrgetasemeliste esindajate (nt riikide ravimipoliitika juhtide) mitteametliku kohtumise korraldamist kõikide ELi eesistumiste ajal, et arendada strateegilist arutelu ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemide praeguste ja tulevaste arengute kohta, vältides seega dubleerimist ja austades pädevuste jagunemist. Need arutelud on täiesti mitteametlikud, ning asjakohastel ja vajalikel juhtudel võib neid kasutada täiendava arutelu sisendina sobivatel ELi foorumitel, eelkõige farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühmas, kui käsitletakse ELi pädevusse kuuluvaid valdkondi;

37.

eesistujariikide kolmikut (Madalmaad, Slovakkia ja Malta) kutsutakse üles määratlema koos liikmesriikidega ühiste kogetud murede ja probleemide paketi, mida oleks võimalik käsitleda ja/või muuta tulevastel eesistujariikidel ajavahemikul 2017 kuni 2020, austades täielikult liikmesriikide ja ELi tasandi pädevusi;

38.

kui see on asjakohane, siis käsitletakse nimetatud ühiseid muresid ja probleeme konkreetselt dialoogi, teabevahetuse ja (rahvusvahelise) koostöö kaudu, ning samuti teabevahetuse, seire ja teadusuuringute kaudu liikmesriikide ja ELi tasandil asjakohastel foorumitel ja ELi pädevuse osas eelkõige farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühmas, sisendiga liikmesriikidelt, olemasolevatelt tehnilistelt ja poliitikafoorumitelt ja asjakohasel juhul Euroopa Komisjonilt;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

39.

uurima võimalikku sünergiat reguleerivate asutuste, tervishoiutehnoloogia hindamise asutuste ja rahastajate töös, austades nende konkreetseid kohustusi ravimitööstuse ahelas ja austades täielikult liikmesriikide pädevusi, et tagada patsientide õigeaegne ja taskukohane juurdepääs innovatiivsetele ravimitele, mis jõuavad turule eelkõige ELi regulatiivsete vahendite kaudu, mis käsitlevad kiirendatud hindamist, erandjuhtudel müügilubade andmist ja tingimuslikke müügilube, analüüsides samas ka nende vahendite tõhusust ning uurides võimalikke selgeid ja jõustatavaid (eel)tingimusi ja turult kõrvaldamise võimalusi nimetatud mehhanismide kaudu turule sisenevate toodete jaoks, et tagada vastava ravimi kõrge kvaliteet, tõhusus ja ohutus. Nimetatud tooted on seetõttu ka edaspidi asjakohaselt hinnatud ja kontrollitud nende kasu ja ohtude suhtes ning nimetatud mehhanismidega hõlmamise asjakohasuse suhtes;

40.

edendama tihedamat koostööd liikmesriikide vahel Euroopa tervishoiutehnoloogia hindamise võrgustiku 3. ühismeetme raames ning käsitlema tervishoiutehnoloogia hindamise Euroopa tasandi koostöö tulevikku 2020. aastale järgneval perioodil, kui praeguse ühismeetme kehtivus lõpeb;

41.

parandama ja tugevdama praegust dialoogi ja koostööd liikmesriikide vahel ja ELi tasandil, eelkõige olemasolevate foorumite ja tehniliste töörühmade raames ning jätkates investeerimist pädevate hinnakujundamise ja hüvitamisega tegelevate asutuste võrgustikku (NCAPR), farmaatsiakomiteesse ning patsientide jaoks ohutut ja õigeaegset ravimite kättesaadavust käsitlevasse eksperdirühma (STAMP), ning hõlbustades nende tööd;

42.

hindama ELi farmaatsiaraamistikus ELi tasandil, sealhulgas Euroopa Komisjoni egiidi all tegutsevate erinevate tehniliste üksuste asjakohasust ja toimimist, et selgitada praeguseid ülesandeid, rolle ja volitusi ning need kinnitada, et vältida töö dubleerimist ja killustamist, ja anda liikmesriikidele parem ülevaade praegustest arengutest ja nimetatud foorumitel toimuvatest aruteludest;

43.

kaaluma täiendavat investeerimist liikmesriikide ja ELi tasandil registrite kättesaadavusse ja ravimite tõhususe hindamise meetodite väljatöötamisse, sealhulgas asjakohaste digitaalsete vahendite kasutamise abil. Ravimite turustamisjärgse tõhususe teavitusvahendite rakendamine peaks võimaldama liikmesriikidevahelist teabevahetust, austades täielikult üksteise pädevust ning täielikult järgides kohaldatavaid õigusakte andmekaitse kohta ja muid õigusakte;

44.

kaaluma liikmesriikide ja ELi tasandil täiendavat investeerimist selgelt määratletud rahuldamata meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks mõeldud innovatiivsete ravimite arendusse, eelkõige „Horisont 2020” ja innovatiivsete ravimite algatuse kaudu ning kaasates Euroopa Ravimiameti, edendades avatud juurdepääsu teadusandmetele, täielikult järgides kohaldatavaid õigusakte andmekaitse kohta ja asjakohasel juhul konfidentsiaalse äriteabe kohta, ning kaaludes tingimusi nagu õiglased litsentsid, et tagada õiglane investeeringu tasuvus avaliku sektori rahastatud teadusuuringu puhul, mis andis olulise panuse eduka ravimi väljaarendamisse;

45.

uurima olemasolevate meetodite rakendamise takistusi ja kaaluma uusi lahendusi turutõrgete käsitlemiseks, eelkõige väikestel turgudel, kui kasutuses olevad tooted muutuvad kättesaamatuks või kui uusi tooteid ei viida riikide turule, näiteks ärimajanduslikel põhjustel;

KUTSUB EUROOPA KOMISJONI ÜLES:

46.

jätkama käimasolevaid tegevusi, et lihtsustada harvikravimeid käsitlevate kehtivate õigusaktide rakendamist ja kindlustada kehtivate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning stiimulite ja preemiate õiglane jaotamine, ning vajaduse korral kaaluma harvikravimeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamist, ilma et see heidutaks haruldaste haiguste raviks vajalike ravimite arendamist;

47.

valmistama võimalikult kiiresti ette, kaasates tihedalt liikmesriigid ning liikmesriikide pädevusi täiel määral arvesse võttes:

ülevaate kehtivatest ELi seadusandlikest vahenditest ja nendega seotud stiimulitest, mille eesmärk on hõlbustada investeeringuid ravimite arendamisse ja ravimite müügilubade andmist, mida antakse ELis rakendatava müügiloa omanikele: täiendava kaitse tunnistused (määrus (EÜ) nr 469/2009), inimtervishoius kasutatavad ravimid (direktiiv 2001/83/EÜ ja määrus (EÜ) nr 726/2004), harvikravimid (määrus (EÜ) nr 141/2000) ja pediaatrias kasutatavad ravimid (määrus (EÜ) nr 1901/2006);

tõenditel põhineva analüüsi nimetatud ELi seadusandlikes vahendites ette nähtud rakendatud stiimulite mõju kohta innovatsioonile ning ravimite, sealhulgas kõrge hinnaga hädavajalike patsientidele ja tervishoiusüsteemidele suurt koormust põhjustavate haiguste raviks mõeldud ravimite kättesaadavusele, muu hulgas tarnepuudujääkidele ning viivitusega toimuvale turuleviimisele või turule viimata jätmisele, ja juurdepääsetavusele, ning geneeriliste ravimite kättesaadavusele. Kõnealuste stiimulite hulgas tuleks erilist tähelepanu pöörata asjaomases ELi seadusandlikus vahendis määratletud täiendava kaitse tunnistuste eesmärgile ning nn Bolari patendierandi, (7) ravimite andmete ainuõiguse ja harvikravimite turustamise ainuõiguse kasutamisele.

Asjakohasel juhul peaks mõjude analüüs käsitlema muu hulgas ravimite arendamist ja tööstuse hinnastrateegia mõjusid kõnealuste stiimulite suhtes.

Komisjon teostab osutatud analüüsi kättesaadavaks tehtud või kogutud teabe alusel, sealhulgas liikmesriikidest ja muudest asjakohastest allikatest saadud teabe alusel.

Selleks peaks komisjon hiljemalt 2016. aasta lõpuks ette valmistama ajakava ja metoodika käesolevas lõigus osutatud analüüsi tegemiseks;

48.

jätkama ja võimaluse korral tugevdama, sealhulgas aruandega pärast ravimisektorit käsitlevat uurimist 2008. ja 2009. aastal menetletud konkurentsi käsitlevate hiljutiste kohtuasjade kohta, ühinemiseeskirjade jõustamist kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (määrus (EÜ) nr 139/2004) ning jälgimist, meetodite väljatöötamist ja uurimist – koostöös riikide konkurentsiasutustega Euroopa konkurentsivõrgustikus – turukuritarvituse, liiga kõrge hinna kehtestamise ja muude turukitsenduste võimalike juhtumite suhtes, mis on konkreetselt asjakohane ELis tegutsevate ravimiettevõtjate suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102;

49.

eespool punktides 47 ja 48 osutatud ülevaate, analüüsi ja aruande alusel, ja võttes arvesse ELi rahvusvahelisi kohustusi ja muu hulgas ka patsientide ja tervishoiusüsteemide vajadusi ja ELis asuva ravimisektori konkurentsivõimet, arutama tulemusi ja komisjoni pakutud võimalikke lahendusi farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühmas ning kui puudutatakse rahvatervise küsimusi, siis kõrgetasemelises rahvatervise töörühmas.

(1) ELT C 376, 21.12.2013, lk 3, koos parandusega ELT C 36, 7.2.2014, lk 6.

(2) ELT C 217, 10.7.2014, lk 2.

(3) ELT C 438, 6.12.2014, lk 12.

(4) ELT C 421, 17.12.2015, lk 2.

(5) Dok 12097/09 + ADD1 + ADD2.

(6) http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Report/2016/04/WC500204828.pdf

(7) 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) artikli 10 lõige 6.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 269

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 23. juuli 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 269/01	Komisjoni teadaanne — Juhend tagamaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel	1
2016/C 269/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8100 – IK/Five Arrows/I@D) ( 1 )	20
2016/C 269/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8082 – General Motors France/Groupe Dubreuil/Claro) ( 1 )	20

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 269/09	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8108 – CVC/Sisal Group) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	39

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1014
JPY	Jaapani jeen	116,86
DKK	Taani kroon	7,4390
GBP	Inglise nael	0,84108
SEK	Rootsi kroon	9,4979
CHF	Šveitsi frank	1,0860
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3847
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,023
HUF	Ungari forint	313,34
PLN	Poola zlott	4,3554
RON	Rumeenia leu	4,4609
TRY	Türgi liir	3,3560
AUD	Austraalia dollar	1,4717
CAD	Kanada dollar	1,4436
HKD	Hongkongi dollar	8,5420
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5748
SGD	Singapuri dollar	1,4934
KRW	Korea vonn	1 251,19
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,6920
CNY	Hiina jüaan	7,3500
HRK	Horvaatia kuna	7,4863
IDR	Indoneesia ruupia	14 445,45
MYR	Malaisia ringit	4,4696
PHP	Filipiini peeso	51,836
RUB	Vene rubla	71,0806
THB	Tai baat	38,463
BRL	Brasiilia reaal	3,6138
MXN	Mehhiko peeso	20,4913
INR	India ruupia	73,8783

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2016/C 269/04	Nõukogu järeldused toiduainete kvaliteedi parandamise kohta	21
2016/C 269/05	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Ühe tervise põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kohaseid järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks	26
2016/C 269/06	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides	31
	Euroopa Komisjon
2016/C 269/07	Euro vahetuskurss	37
	Kontrollikoda
2016/C 269/08	Eriaruanne nr 18/2016 — Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus	38


	(1) EMPs kohaldatav tekst