20.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 263/2

Euro vahetuskurss (1)

19. juuli 2016

(2016/C 263/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1035
JPY	Jaapani jeen	117,20
DKK	Taani kroon	7,4389
GBP	Inglise nael	0,83950
SEK	Rootsi kroon	9,4922
CHF	Šveitsi frank	1,0877
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3489
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,014
HUF	Ungari forint	314,73
PLN	Poola zlott	4,3729
RON	Rumeenia leu	4,4772
TRY	Türgi liir	3,2878
AUD	Austraalia dollar	1,4727
CAD	Kanada dollar	1,4364
HKD	Hongkongi dollar	8,5585
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5684
SGD	Singapuri dollar	1,4921
KRW	Korea vonn	1 257,60
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,8098
CNY	Hiina jüaan	7,3875
HRK	Horvaatia kuna	7,4905
IDR	Indoneesia ruupia	14 443,16
MYR	Malaisia ringit	4,4205
PHP	Filipiini peeso	51,735
RUB	Vene rubla	69,5272
THB	Tai baat	38,615
BRL	Brasiilia reaal	3,6078
MXN	Mehhiko peeso	20,3706
INR	India ruupia	74,0824

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

20.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 263/3

OTSUS nr H8,

17. detsember 2015 (ajakohastatud väiksemate tehniliste selgituste lisamiseks 9. märtsil 2016),

milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu

(2016/C 263/04)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artiklit 72, mille kohaselt halduskomisjon tugevdab ja arendab koostööd liikmesriikide vahel, ajakohastades teabevahetuse korraldust eelkõige asutustevahelise teabevoo kohandamisega elektrooniliseks teabevahetuseks, võttes seejuures arvesse andmetöötluse arengut igas liikmesriigis, ning võtab vastu andmetöötlustalituste struktuuri üldeeskirjad, eelkõige turvalisuse ja standardite kasutamise suhtes, ja kehtestab sätted nende talituste ühisosa korralduseks;

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 73, mille kohaselt halduskomisjon moodustab andmetöötluse tehnilise komisjoni ning määrab kindlaks selle koosseisu ja töökorra; andmetöötluse tehniline komisjon esitab aruanded ja põhjendatud seisukohad, enne kui halduskomisjon artikli 72 punkti d alusel otsuseid teeb,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Halduskomisjon moodustab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 73 lõikes 1 sätestatud andmetöötluse tehnilise komisjoni. Selle nimetuseks on „tehniline komisjon”.

2. Tehnilise komisjoni ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 73 lõikes 2.

3. Mandaadi tehnilise komisjoni konkreetsete ülesannete jaoks annab halduskomisjon, kes võib neid ülesandeid vastavalt vajadusele muuta.

Artikkel 2

1. Tehnilisse komisjoni kuulub igast liikmesriigist kaks liiget, kellest üks määratakse alaliseks liikmeks ja teine asendusliikmeks.

2. Liikmesriikide valitsuste esindajad halduskomisjoni juures edastavad teate liikmesriikide määratud liikmete kohta halduskomisjoni sekretariaadile.

3. Kui käsitletav teema seda nõuab, võivad tehnilise komisjoni liikmed võtta komisjoni koosolekule kaasa ühe või mitu lisaeksperti.

4. Igas delegatsioonis võib reeglina olla kuni neli isikut.

5. Euroopa Komisjoni esindaja halduskomisjonis või tema poolt määratud isik osaleb tehnilise komisjoni töös nõuandvas rollis.

6. Euroopa Komisjoni esindaja halduskomisjonis, tema asendaja või halduskomisjoni sekretariaadi poolt määratud muu isik võib osaleda kõikidel tehnilise komisjoni ja selle ajutiste töörühmade koosolekutel. Nendel koosolekutel võivad käsitletava teema vajadusest lähtuvalt osaleda ka Euroopa Komisjoni teiste asjakohaste talituste esindajad.

7. Üks halduskomisjoni sekretariaadi liige peab osalema kõikidel tehnilise komisjoni ja selle ajutiste töörühmade koosolekutel.

Artikkel 3

1. Tehnilise komisjoni eesistujaks on poole aasta kaupa kas alaline liige või mõni muu määratud ametnik sellest riigist, mille esindaja halduskomisjoni juures on sellel ajavahemikul halduskomisjoni esimees.

2. Kui eesistuja ei saa tehnilise komisjoni koosolekul osaleda, täidab eesistuja ülesandeid tema asetäitja.

3. Tehnilise komisjoni eesistuja võib halduskomisjoni sekretariaadile anda juhiseid koosolekute korraldamise ja tehnilise komisjoni pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise kohta.

Artikkel 4

Tehnilise komisjoni kutsub kokku halduskomisjoni sekretariaat koostöös tehnilise komisjoni eesistujaga, saates kirjaliku kutse komisjoni liikmetele ja Euroopa Komisjoni esindajale vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut.

Artikkel 5

Tehniline komisjon võtab vastu aruanded ning esitab vajaduse korral tehniliste dokumentide ja uuringute põhjal põhjendatud seisukohad. Tehniline komisjon võib nõuda liikmesriikide haldusasutustelt teavet, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 6

1. Tehniline komisjon võib moodustada ajutisi töörühmi, kuhu kuulub piiratud arv isikuid ja kus arutatakse konkreetseid küsimusi ning koostatakse tehnilisele komisjonile ettepanekuid.

Tehniline komisjon kirjeldab kirjalikus mandaadis neile töörühmadele edastatud ülesandeid ja nende ülesannete täitmise ajakava.

2. Ajutisi töörühmi juhivad isikud, kelle määrab tehnilise komisjoni eesistuja koostöös Euroopa Komisjoni esindajaga, või kui seda ei ole tehtud, siis ekspert, kes esindab riiki, mille esindaja halduskomisjoni juures täidab halduskomisjoni esimehe ülesandeid.

3. Ajutise töörühma eesistuja kutsutakse tehnilise komisjoni koosolekule, kui seal arutatakse selle ajutise töörühma aruannet.

Artikkel 7

Tehnilise komisjoni koosolekud valmistab ette ja korraldab halduskomisjoni sekretariaadis selleks määratud liige.

Artikkel 8

1. Aruanded ja põhjendatud seisukohad võetakse vastu tehnilise komisjoni kõikide liikmete lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmesriigil on üks hääl, mille annab alaline liige või tema puudumise korral tema asendusliige. Tehnilise komisjoni aruannetes ja põhjendatud seisukohtades peab olema märgitud, kas need võeti vastu ühehäälselt või lihthäälteenamusega. Vähemuse olemasolu korral tuleb neis sätestada vähemuse seisukohad või reservatsioonid.

2. Kui tehnilise komisjoni alaline liige täidab eesistuja ülesandeid, hääletab tema asemel tema asendaja.

3. Eesistuja palub komisjoni liikmel, kes on hääletamise ajal kohal, kuid jääb hääletamisel erapooletuks, esitada erapooletuks olemise põhjused.

4. Kui kohalolevate liikmete enamus ei hääleta, siis hääletamisele pandud ettepanekut ei arvestata.

5. Tehniline komisjon võib otsustada, et ta võtab aruanded ja põhjendatud seisukohad vastu kirjaliku menetluse teel, kui sellise menetluse suhtes on kokku lepitud tehnilise komisjoni eelneval koosolekul.

Selleks saadab eesistuja tehnilise komisjoni liikmetele vastuvõtmist ootava teksti. Liikmetele antakse vähemalt kümne tööpäeva pikkune tähtaeg, mille jooksul neil on võimalik teatada, kas nad on kavandatud teksti vastu või erapooletud. Kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamata jätmine loetakse poolthääleks.

Eesistuja võib otsustada algatada kirjaliku menetluse ka siis, kui selle suhtes ei ole tehnilise komisjoni koosolekul eelnevalt kokku lepitud. Sellisel juhul loetakse poolthäälteks ainult kavandatud teksti suhtes esitatud kirjalikke nõusolekuid ning vastuse esitamiseks antakse vähemalt 15 tööpäeva pikkune tähtaeg.

Kindlaksmääratud tähtaja möödumisel teavitab eesistuja liikmeid hääletamise tulemustest. Nõutava hulga poolthääli saanud otsus loetakse vastuvõetuks liikmetele vastamiseks antud ajavahemiku viimasel päeval.

6. Kui tehnilise komisjoni liige teeb kirjaliku menetluse käigus ettepaneku teksti muutmiseks, siis eesistuja kas:

a)	alustab kirjalikku menetlust uuesti, saates kavandatava muudatuse liikmetele lõikes 5 sätestatud korras, või

b)	tühistab kirjaliku menetluse, et küsimust saaks arutada järgmisel koosolekul,

olenevalt sellest, kumba võimalust peab eesistuja kõnealuse küsimuse puhul kohaseks.

7. Kui mõni tehnilise komisjoni liige taotleb enne vastamiseks kindlaksmääratud tähtaja möödumist, et kavandatud teksti arutataks tehnilise komisjoni koosolekul, siis kirjalik menetlus tühistatakse.

Sel juhul arutatakse küsimust tehnilise komisjoni järgmisel koosolekul.

Artikkel 9

1. Tehnilise komisjoni iga koosoleku eel koostab sekretariaat koostöös tehnilise komisjoni eesistujaga päevakorraprojekti.

Sekretariaat võib vajaduse korral enne mõne punkti päevakorda võtmist paluda asjaomastel delegatsioonidel esitada kirjalikult oma seisukohad kõnealuses küsimuses.

Päevakorraprojekt koosneb üldjuhul punktidest, mida mõni tehnilise komisjoni liige või Euroopa Komisjoni esindaja on palunud päevakorda võtta.

2. Päevakorraprojekt saadetakse vähemalt 15 tööpäeva enne iga koosoleku algust tehnilise komisjoni liikmetele ja artikli 2 lõikes 6 nimetatud isikutele. Päevakorra muudetud versioon võidakse saata 5 tööpäeva enne koosolekut.

Selliste päevakorrapunktide juurde kuuluvad dokumendid, mille kohta asjaomasel koosolekul tuleb teha otsus või esitada arvamus, tuleks põhimõtteliselt kättesaadavaks teha hiljemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist. See ei kehti dokumentide puhul, milles esitatakse üldist informatsiooni, mida ei ole vaja heaks kiita, erandlike asjaoludega seoses esitatavate dokumentide puhul ning muudel juhtudel, milles võib tehnilise komisjoniga kokku leppida vastavalt artiklile 14.

3. Tehniline komisjon kiidab iga koosoleku alguses koosoleku päevakorra heaks.

Tehnilise komisjoni ühehäälse otsusega võib olemasolevale päevakorraprojektile lisada mõne uue punkti.

Artikkel 10

1. Halduskomisjoni sekretariaat koostab tehnilise komisjoni koosolekute protokollid. Protokolli kiidab heaks tehniline komisjon.

2. Protokolli ingliskeelne versioon saadetakse delegatsioonidele läbivaatamiseks hiljemalt kuu aega enne järgmist tehnilise komisjoni koosolekut.

Protokolli keeleversioonid tehakse kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast seda, kui ingliskeelses versioonis on tehtud kõik kokkulepitud muudatused.

3. Liikmed, kes ei ole saanud protokolli oma riigi keeles, võivad oodata oma lõpliku heakskiidu andmisega, kuni on saanud protokolli nimetatud keeles.

Artikkel 11

1. Tehniline komisjon esitab iga toimunud koosoleku järel halduskomisjonile kirjaliku aruande oma tegevusest ja tegevuse tulemustest.

2. Kui halduskomisjoni esimees nõuab, esitab tehnilise komisjoni eesistuja halduskomisjoni koosolekutel aruande tehnilise komisjoni tööst.

Artikkel 12

Tehnilise komisjoni kavandatud tegevusele, mille kulud kaetakse Euroopa Komisjoni eelarvest, tuleb taotleda kõnealuse institutsiooni esindaja heakskiitu.

Artikkel 13

Aruanded, põhjendatud arvamused, koosolekute päevakorrad ning mis tahes muud dokumendid, mida on vaja tehnilise komisjoni tegevuse jaoks, koostatakse inglise keeles.

Artikkel 14

Kui see on vajalik, võib tehniline komisjon ühehäälse otsusega praegust töökorda üksikasjalikumaks muuta ja täpsustada.

Artikkel 15

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.

Artikkel 16

Käesoleva otsusega asendatakse 12. juuni 2009. aasta otsus nr H2.

Halduskomisjoni esimees

Claude EWEN

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

20.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 263/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 263/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„BURRATA DI ANDRIA”

ELi nr: IT-PGI-0005-01393 – 27.10.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Burrata di Andria”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähisega toode „Burrata di Andria” on lehmapiimast toodetud juust, mida valmistatakse koorest ja plastifitseeritud toorjuustust (pasta filata). Juustu ümbriskiht koosneb ainult plastifitseeritud toorjuustust ning sisuks on samast plastifitseeritud toorjuustust rebitud tükikeste ja koore segu.

Morfoloogilised, füüsilis-keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused

Kaal: juustu „Burrata di Andria” kaal jääb vahemikku 100–1 000 g.

Välimus: juust „Burrata di Andria” on piimvalge värvusega, juustu ümbriskihi paksus on ≥ 2 mm.

Sisu: plastifitseeritud toorjuustust rebitud ja seent meenutava konsistentsiga tükkide ning koore segu.

Kuju: ümar, veidi pikergune kotike, mille suuosa on iseloomulikult kinni seotud.

Stracciatella (rebitud tükikesed): sisu valmistatakse plastifitseeritud toorjuustust, millest rebitakse käsitsi tükid, mis segatakse koorega.

Niiskusvahemik 60–70 %.

—	Lõikamisel on juustusisu voolav.

—	Sisuks olevad rebitud tükid on eri suurusega.

—	Lõhnas võib tunda värske või keedetud piima, või ja koore nüansse.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehmapiim. Kehtivate eeskirjadega sätestatud mikrobioloogilisi nõudeid järgides kasutatakse juustu „Burrata di Andria” koostises koort, mida toodetakse kas värske piima või värske vadaku tsentrifuugimisel, mida seejärel 15 sekundi jooksul 72 ° juures pastöriseeritakse, või värsket pastöriseeritud ja/või kõrgkuumutatud (UHT) koort või nende segu.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tooraine töötlemisetapid kuni lõpptoote saamiseni peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kuna juustu „Burrata di Andria” puhul on tegemist värske ja kergesti rikneva tootega, peab juust olema valmistatud punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas asuvas tootmisettevõttes.

Juustu „Burrata di Andria” võib pakendada järgmiselt:

—	plastkilest kotikestes või keeratuna kilesse ja seotuna ülevalt kokku toiduainete puhul kasutatavate raffiavitstega;

—	rohelise värvusega plastkilesse keeratuna;

—	säilitusvedeliku sees purgis, karbis, või klaasis.

Toodet tuleb säilitada temperatuurivahemikus 4 °C – 6 °C. Pakendatud toote kaal on 100–1 000 grammi.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafiline tähis „Burrata di Andria”, millele järgneb märge „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis) või selle logo, peab olema kantud märgisele selgete kustutamatute tähtedega ning eristuma selgelt kõigist muudest märgetest.

Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole selgesõnaliselt ette nähtud. Siiski on lubatud viidata ettevõtte nimele, ärinimele ja kaubamärgile, kui sellel ei ole kiitvat tähendust ja see ei eksita ostjat.

Kaitstud geograafilise tähise „Burrata di Andria” logol on kujutatud geograafiline kompositsioon, millele on järgmised sümbolid ja sõnad:

„Burrata di Andria” logo peab olema kõikide turustatavate toodete märgisel, pakendil ja graafilisel kujutisel suurusega, mida arvestatakse märgise kõrgusele ja pikkusele vastava ristküliku pindala järgi ja mis on mitte alla 10 % ja mitte üle 25 % kogu graafilise kujutise pindalast.

Pakendil peab olema Euroopa KGT sümbol.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Burrata di Andria” KGT tootmise ja pakendamise geograafiline piirkond hõlmab kogu Apuulia maakonna territooriumit.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Juust „Burrata di Andria” on Apuulia maakonnale iseloomulik toode, mis erineb muudest samalaadsetest oma erilise tootmistehnoloogia ja oma organoleptiliste omaduste poolest. Seega on tegemist Apuulia ja Lõuna-Itaalia kõige hinnatuma ja erilisema juustutootega.

Suuliselt edasi antud pärimuste kohaselt avastas juustu „Burrata di Andria” eelmise sajandi esimesel kümnendil ühes vanas juustukojas Lorenzo Bianchino. Räägitakse, et tugeva lumesaju tõttu ei saanud ta piima linna viia ning pidi hakkama seda töötlema ja leidma eelkõige kasutuse piimaga kaasnevale koorele. Võttes eeskujuks mateche’de (hapendatud kalgendist plastifitseeritud juust, milles säilitati võid) valmistamise meetodi, proovis ta valmistada sama põhimõtte alusel värsket toodet. Sellega kaasnes talupoeglik mõtteviis, mille kohaselt ei tohi midagi raisku lasta ning kõik tootmisega seotud kõrvaltooted tuleb ära kasutada. Nii tuli Lorenzo Bianchino mõttele segada omavahel koor ja plastifitseeritud toorjuustu tootmisjäägid ning toppida segu plastifitseeritud juustust kotikesse.

Juust „Burrata di Andria” kujutab endast plastifitseeritud toorjuustust kotikest, mis on käsitsi täidetud samast plastifitseeritud toorjuustust rebitud tükikeste ja koore seguga. Seda plastifitseeritud toorjuustu tükikeste ja koore segu nimetatakse stracciatella. Sõna stracciatella tuleneb juustusisu valmistamise viisist. Plastifitseeritud toorjuustust rebitakse käsitsi ebaühtlased tükikesed (lucini).

Esimest korda viidati tootele 1931. aastal väljaandes „Guida del Touring Club” ja pärast seda algas juustu „Burrata di Andria” võidukäik ning seda mitte üksnes Itaalias vaid ka välismaal, kus üks juustu suurtest austajatest oli isegi Pärsia šahh. Selle Apuulia toote ehe ja kreemjas maitse sobib suurepäraselt kõigile, kes hindavad Vahemere kööki ja selle lihtsaid, autentseid ja mitte liiga töödeldud maitseid.

Juust „Burrata di Andria” on ulatuslikult esindatud maailma mitmete restoranide toidukaardil, eelkõige rõhutatakse toote puhul selle kõrget kvaliteeti ja asjaolu, et see on pärit Andria piirkonnast. Juustu „Burrata di Andria” puhul on oluline mitte üksnes tootmistraditsiooni ja -piirkonna vaheline seos, vaid ka asjaolu, et toode on väga lühikese säilivusajaga, mis seab piirangud selle turustamisele. Kuna tegemist on värskelt turustatava tootega, tundub et suured kaubandusettevõtted otsustanud suunata selle pigem nišiturule. Vaatamata sellele on tootel tarbijate juures väga hea maine ja nõudlus selle järele on pidevalt suur.

Nii riigi kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses on ilmunud selle juustu kohta palju artikleid. Ajalehe Corriere della Sera 26. augusti 1977. aasta numbris avaldatud küsitluses nimetatakse juustu „Burrata di Andria” Apuulia ja kogu Lõuna-Itaalia suurepäraseks juustutooteks.

Ajalehes Repubblica avaldati 16. detsembril 1999 artikkel toodete kohta, mille tootmist tuleks säilitada, ning selles osutati sõnaselgelt toorjuustule „Burrata di Andria”.

Juustu nimetatakse fantastiliseks ja ainulaadseks ka Allan Bay artiklis veebisaidil www.vivimilano.it/atavola.

Nädalalehes Il Sole 24 Ore 30. juulil 1999 ilmunud artiklis räägitakse juustust „Burrata di Andria” kui Apuulia suurepärasest tootest.

Ajalehes La Stampa avaldatud Vanna Pescatori artiklis pealkirjaga „La Mondanità” (mondäänsus) märgitakse see väärtuslik juust ära Maranello kuulsa autotöösturi Ferrari korraldatud piduliku õhtusöögi menüüs.

Davide Paolini kirjutas nädalalehe Il Sole 24 Ore pühapäevalisas Tempo Liberato artikli „Giacimenti gustosi da salvaguardare” („Maitsed, mida tuleb säilitada”), milles ta pani juustu „Burrata di Andria” samasse ritta Itaalia kulinaariavaldkonna muude suurepäraste toodetega nagu „Mozzarella di Bufala Campana”, „Coppa piacentina”, „Caciocavallo Silano” jne, mida tuleks kaitsta ja mille tootmist säilitada.

18. augustil 1990 kirjeldab Nicola Dante Basile nädalalehe Il Sole 24 Ore põllumajanduslisa artiklis „Formaggi, il pecorino guida l’export” („Juustud. Ekspordi eesotsas on lambajuustud”) juustu „Burrata di Andria” väga nõudliku juustuna, et rõhutada tähelepanu ja austust, mida sellisele juustutüübile tuleks osutada.

Põllumajandusministeeriumi juures oleva traditsiooniliste toodete registri eest vastutava asutuse teatel (D.M. 350/99) kandis Apuulia maakond 2000. aastal juustu „Burrata di Andria” oma peamisesse registrisse.

Alberto Pejrano poolt 9. oktoobril 2000 koostatud rubriigis „Slow Food” i profumi della Puglia di Federico II (Aeglase valmistusajaga toit – valitseja Federico II aegse Apuulia lõhnad) nimetatakse seda juustu piimatoodete juveeliks. Veebisaidil www.stayinitaly.com on Apuulia maakonda tutvustavas osas nimetatud juustu „Burrata di Andria” Apuulia traditsiooniliseks tooteks. Veebisaidil www.agipzone.com nimetatakse juustu „Burrata di Andria” väga peeneks tooteks.

Vaatamata juustu väga lühikesele säilivusajale on juust „Burrata di Andria” väga hinnatud ka välismaal ja isegi kaugemates riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, kuhu juustu eksportivad ettevõtted seda igal nädalal saadavad. Toode on ka kuulsa restorani Il Fornaio toidukaardis, kus seda pakutakse pidevalt temaatilises menüüs, milles rõhutatakse eripäraseid ja esiletoomist väärivaid tooteid.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza” [Kvaliteet ja ohutus] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

20.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 263/11

Komisjoni teatise, millega muudetakse Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020, parandused

( Euroopa Liidu Teataja C 390, 24. november 2015 )

(2016/C 263/06)

Leheküljel 6 punktis 16, kus on esitatud tekst, millega asendatakse punkt 296 Euroopa Liidu suunistes riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020

asendatakse

„„296)

Punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i-iv osutatud abi ei või hõlmata otsetoetusi abisaajatele ja see tuleb maksta teadmussiirde ja teabemeetmete pakkujale. Punkti 293 alapunktis c osutatud asendusteenuste osutamise kulude abi võib alternatiivina maksta otse asendusteenuste osutajale. Punkti 293 alapunkti d alapunktis v osutatud toetust tuleb maksta otse toetusesaajatele. Punkti 293 alapunkti d alapunktides i-iv osutatud väikesemahuliste tutvustusprojektide toetust tuleb maksta otse toetusesaajatele.””

järgmisega:

„„296)

Punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i-iv osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele ja see tuleb maksta teadmussiirde ja teabemeetmete pakkujale. Punkti 293 alapunktis c osutatud asendusteenuste osutamise kulude abi võib alternatiivina maksta otse asendusteenuste osutajale. Punkti 293 alapunkti d alapunktis v osutatud abi tuleb maksta otse abisaajatele. Punkti 293 alapunkti d alapunktides i-iv osutatud abi seoses väikesemahuliste tutvustusprojektidega võib maksta otse abisaajatele.””

Leheküljel 9 punktis 40, kus on esitatud tekst, millega asendatakse punkt 594 Euroopa Liidu suunistes riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020

asendatakse

„„594)

Komisjon peab abi puude ja muu taimestiku istutamiseks, kärpimiseks, harvendamiseks ja langetamiseks olemasolevates metsades, mahalangenud puude kõrvaldamiseks ja kõnealuste meetmete kulude kavandamiseks, loomahaiguste või taimekahjurite ennetamise ja tõrje kulude ning kõnealuste loomahaiguste või taimekahjurite tekitatud kahju hüvitamiseks antavat abi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, kui abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele ja käesolevate suuniste II osa jao 2.8 suhtes kehtivatele üldsätetele ja kui nimetatud meetmete esmaeesmärk on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele.””

järgmisega:

„„594)

Komisjon peab abi puude ja muu taimestiku istutamiseks, kärpimiseks, harvendamiseks ja langetamiseks olemasolevates metsades, mahalangenud puude kõrvaldamiseks ja kõnealuste meetmete kulude kavandamiseks; abi kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamiseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, kui abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele ja käesolevate suuniste II osa jao 2.8 suhtes kehtivatele üldsätetele ja kui nimetatud meetmete esmaeesmärk on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele.””

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 263

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 20. juuli 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 263/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8080 – Maxburg II/VREP/Norafin) ( 1 )	1
2016/C 263/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8094 – BNP Paribas Fortis Private Equity BelgiuM / Sofindev IV / DHAM / Novy International) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 263/03	Euro vahetuskurss	2
	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon
2016/C 263/04	Otsus nr H8, 17. detsember 2015 (ajakohastatud väiksemate tehniliste selgituste lisamiseks 9. märtsil 2016), milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu	3

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 263/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	7

	Parandused
2016/C 263/06	Komisjoni teatise, millega muudetakse Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020, parandused ( ELT C 390, 24.11.2015 )	11


	(1) EMPs kohaldatav tekst