19.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 261/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2016/C 261/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„POMMES ET POIRES DE SAVOIE”/„POMMES DE SAVOIE”/„POIRES DE SAVOIE”

ELi nr: FR-PGI-0117-01376 – 24.9.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Ühendus „Syndicat Fruits des Savoie”

Maison de l’Agriculture

52 avenue des Îles

74994 Annecy Cedex 9

PRANTSUSMAA

Tel: (+33) (0)4 79 33 83 17

Faks: (+33) (0)4 79 33 92 53

E-post: syndicatfruitsdessavoie@haute-savoie.chambagri.fr

Ühendusse kuuluvad puuviljakasvatajad, tootjad-transportijad, tootjad-ladustajad ja tarnimiskeskused. Ühendus on seega õigustatud taotlema spetsifikaadi muutmist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—	☒	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: taotlejate rühma nimetus ja aadress, kontrolliasutus.

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Taotlejate rühm soovib ajakohastada tootespetsifikaati ja võtta arvesse mitut geograafilises piirkonnas levinud tava, mis tugevdavad kaitstud geograafilise tähise seost asjaomase territooriumiga.

5.1. Toote nimetus

Praegusele nimetusele „Pommes et Poires de Savoie” soovitakse lisada nimetused „Pommes de Savoie” ja „Poires de Savoie”. Taotlejate rühm soovib kasutada nimetust „Pommes de Savoie” või „Poires de Savoie” pakenditel, milles on ainult õunad või pirnid ning märgistusel, mida kasutatakse ainult õunte või pirnide puhul. Praegu eraldi märgistust ei kasutata ning ettevõtjad kasutavad oma toodete märgistamisel nimetust „Pommes et Poires de Savoie”.

5.2. Toote kirjeldus

See peatükk korraldati ümber ja seda täiendati.

Puuviljade kirjeldus sisaldab nüüd visuaalsete, füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust. Puuviljade turustuskategooriatele lisati 2. kategooria selliste puuviljade tarbeks, mille puhul on kärntõvest kahjustatud kuni 1cm2 suurune ala vilja kogupinnast. Taotlejate rühma eesmärk on lubada kasutada kaitstud geograafilist tähist ka mahepõllumajandusest pärit puuviljade puhul.

Registreeritud tootespetsifikaadis on esitatud mõne lubatud sordi („Golden délicious”, „Reinette Blanche du Canada” ja „Melrose”) kokkuvõtlik kirjeldus, lisati õunasortide „Idared”, „Reinette grise du Canada” ja „Jonagold” ning pirnisordi „Passe Crassane” kirjeldus.

Lubatud sortide loendisse lisati järgmised sordid:

—	õunad: „Reine des reinettes”, „Elstar”, „Delgollune”, „Gala”, „Delcorf”, „Pinova”, „Fuji”, „Suntan”, „Initial”, „Pilot”, „Belle de Boskoop”, „Dalinco” ja „Opal”;

—	pirnid: „Williams”, „Louise Bonne d’Avranches”, „Conférence”, „Doyenné du Comice” ja „Général Leclerc”.

See muudatus kajastab Savoie piirkonna viljapuuaedade omapära, mis seisneb väga paljude sortide viljelemises. Paljude sortide kohandamist on soodustanud asjaolu, et viljapuuaedade kõrgus merepinnast ja nende avatus päikesele on erinev ning mullatüübid on mitmekesised. Selline mitmekesisus katab Savoie piirkonnas laialt levinud lühikese või keskmise pikkusega turustamisrežiimi vajadused. Seda tüüpi turustamisrežiim eeldab sortide paljusust, mis võimaldab võtta hoiustamisel arvesse puuviljade säilivust ning kohaldada ranget saagikoristusjärgse keemilise töötlemise keeldu.

Kõikide tootespetsifikaadi kavandis loetletud sortide puhul on katsete käigus uuritud nende eripära ning kontrollitud põhjuslikku seost geograafilise piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustega.

Miinimumsuuruse nõue, mis hõlmas vaid kolme õunasorti, jäeti välja. Kõik puuviljad peavad vastama ELi õigusaktidele, sealhulgas ka suuruse osas. Taotlejate rühm kohaldab puuviljade suuruse suhtes asjakohaseid turustuskategooriate määratlusi.

Spetsifikaadist jäeti välja õunasort „Mutsu”. Spetsifikaadi koostamisel esitas taotlejate rühm selliste sortide loendi, mis tundusid sobivat toote „Pommes et Poires de Savoie” tootmiseks, loend koostati enne katsejaamade tulemuste laekumist. Õunasordi „Mutsu” puhul ei vastanud katsetulemused ootustele, seega ei ole seda sorti kunagi istutatud tootmise eesmärgil.

Selleks et lihtsustada puuviljade organoleptiliste ja füüsikalis-keemiliste omaduste spetsifikaadile vastavuse kontrollimist, lisati spetsifikaadile sihtväärtused.

5.3. Geograafiline piirkond

Algselt lähtuti geograafilise piirkonna määratlemisel vaid administratiivsetest kriteeriumidest, kuid nüüd on lähtutud ajaloolisest tootmispiirkonnast, mis ei hõlma kõrgmäestikus asuvaid kommuune, kus puuduvad soodsad tingimused puuviljade piisava küpsuse saavutamiseks. Toote ja territooriumi vahelise seose tugevdamiseks hõlmab geograafiline piirkond Savoie ja Haute-Savoie departemangudes vaid teatavaid kommuune ning piirkonda on laiendatud Aini departemangu seitsme kommuuni võrra, mille funktsionaalne seotus piirkonna ettevõtjatega on tõestamist leidnud. Kõigis kommuunides on sarnased kliimatingimused.

Geograafilise piirkonna määratlemisel on lähtutud järgmistest kriteeriumidest:

—	kommuunis on levinud õunte ja pirnide tootmine kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadis sätestatud tingimuste kohaselt;

—	kõrgus merepinnast 200–1 500 m;

—	eelmäestikule tüüpiline mägine maastik;

—	paks mullakiht, mille aluspõhja moodustavad enamasti lubjakivisetted;

—	mandriline kliima, mida mõjutab lõunapoolsete piirkondade kliima põhjustades märkimisväärseid sademeid (1 000 mm);

—	segapõllumajanduse ja loomakasvatuse levik.

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” geograafiline piirkond hõlmab varasema 650 kommuuni asemel nüüd vaid 463 kommuuni.

5.4. Päritolutõend

Täpsustati ettevõtjate deklareerimiskohustusi, et hallata paremini kontrollimise eesmärgil registreeritavaid andmeid. Toote jälgitavuse parandamiseks seati sisse jälgitavussüsteem.

Puuviljade identimismärk: jälgitavuse tagamiseks täpsustati, et kaitstud geograafilise tähisega „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” hõlmatud puuviljade müümisel tarbijatele lahtiselt, peab iga puuvili olema märgistatud asjakohase kleebisega. Seda kohustust ei kohaldata, kui müük toimub otse tootjalt tarbijale või kui puuvilju turustatakse rikkumiskindlas pakendis.

5.5. Tootmismeetod

See spetsifikaadi osa korraldati ümber ja seda täiendati pidades silmas kaht eesmärki:

—	koostada täpsed eeskirjad, mille järgimist on lihtne kontrollida. Võrreldes praegu registreeritud spetsifikaadiga, jäeti välja selgitavad ja soovitavad sätted;

—	hoida ja täpsustada viljapuuaedade käitamise juhendeid, mis aitavad säilitada pinnase ja taimede füüsilist seisundit ning tõhustada puuviljade tootmist lähtudes looduskeskkonnast.

Lisaks seati sisse toote olelusringi kava.

Eeskirjad hõlmavad järgmist.

Sortide valikumenetluse kehtestamine

Iga uus sort peab vastama valikukriteeriumidele, mis võimaldavad kinnitada, et tootel on spetsifikaadi punktis „Toote kirjeldus” osutatud omadused. Valikumenetluse nõuded on järgmised:

—	tootele „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” iseloomulike omaduste esinemine;

—	sertifitseeritud ja viirusvaba taimematerjali kasutamine;

—	geograafilisele piirkonnale iseloomulike sortide kasutamine vastavalt spetsifikaadis esitatud tingimustele;

—	viljelus- ja taimetervisenormide järgimine.

Taimse materjali valik

Kaitsmaks viljapuuaia tootmispotentsiaali, lisati spetsifikaati kohustus kasutada viirusvabu taimi. Määrati kindlaks puukoolide ja viljapuukasvatajate kohustused seoses kohapeal kasvatatud istikutega.

Istutustihedus

Selleks et puudele oleks tagatud piisavalt pinnast ja soodne valgusrežiim, kehtestati uute istanduste istutustiheduseks kuni 3 500 puud hektari kohta.

Mullahooldusrežiim

Peatüki sätteid täiendati, et muuta istanduse mullapinna katmine taimestikuga kohustuslikuks alates kolmandast aastast pärast viljapuude istutamist; rohtunud ala peab hõlmama vähemalt 60 % ridadevahelisest alast ja rohuriba laius peab olema vähemalt kaks meetrit. Mullapinna katmine taimestikuga suurendab pinnase päevase ja öise niiskustaseme erinevust, mis mõjutab puuviljade ühe külje roosaks värvumist.

Selleks et edendada keskkonna suhtes vähem agressiivseid viljelusviise ja kaitsta pinnase algseid omadusi, on keelatud kasutada mulla desinfitseerimiseks sünteetilisi kemikaale.

Niisutamine, väetamine ja taimekaitse

Sätete eesmärk on mitmesuguste sisendite arukas kasutamine. Püstitatud eesmärgid on järgmised:

—	kaitsta tootmiselementide (mullad, taimne materjal) terviklikkust, et säiliks kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud territooriumi eripära;

—	juhtida viljapuude tootlikkust, tagades nende korrapärase toitainetega varustatuse ja jälgida puude elujõulisust, mis tagab viljade korrapärase ja aeglase valmimise. Selle eesmärgi järgimine on oluline tihke ja kõmpsuva viljalihaga puuviljade, eelkõige õunte, saamiseks.

Taotlejate rühm lisas võimaluse tutvustada ettevõtjatele taimekaitsevahendite asjakohast kasutamist pärast kohapealset tehnilist vaatlust. Eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite ebaseaduslikku kasutamist ning tugevdada seeläbi puuviljakasvatuse ja tootmispiirkonna vahelist seost.

Tolmeldamine

Eelistatud on tolmeldamine mesilaste abil, seega on sätestatud kohustus pidada vähemalt ühte taru viljapuuaia läheduses, mitte kaugemal kui 4 km. See on vahemaa, mis vastab keskmisele korjelennu pikkusele.

Saagikoristus

Tehti kohustuslikuks puuviljade füüsikalis-keemiline analüüs saagi koristamisel. See võimaldab kindlaks teha puuviljade omadused. Saadud teave võimaldab ettevõtjal otsustada, milliseid säilitamistingimusi kohaldada ja määrata kindlaks sobivaima turustamiskuupäeva.

Puuviljade keemiline töötlemine pärast korjamist on keelatud, sellega innustatakse ettevõtjaid tootma kvaliteetset puuvilja, mis lihtsustaks selle säilitamist.

Ladustamistingimuste täpsustamine

Puuviljade turustamise kiirusest ja säilitusviisist sõltuvat ladustamise kestust käsitlevad sätted jäeti välja. Ettevõtjate tõhusad ladustamisseadmed tagavad toote kvaliteedi säilimise. Praktiline haldamine – mitmesuguste puuviljasortide küpsusastme, igapäevaste säilitustingimuste (temperatuur, õhuniiskus) ja pikaajaliste turustamistingimuste kindlaks määramine – on jäetud ettevõtja otsustada.

Tootekirjelduses osutatud analüüsid, mis tuleb teha toote turustamisel, võimaldavad kontrollida, et puuvilja esialgsed omadused on säilinud.

Spetsifikaadis on kirjeldatud ladustajate ja transportijate kohustused, sealhulgas on keelatud puuviljade vedu suurtes kastides ja ettevõtja on kohustatud märgistama iga puuvilja kleebisega.

5.6. Märgistus

Täiendati ja täpsustati märgistamiskohustust.

Nähakse ette, et pakendatud tooteid võib märgistada lähtuvalt toote liigist.

5.7. Muud muudatused

Ajakohastati taotlejate rühma nimetust ja aadressi ning kontrolliasutuse andmeid.

KOONDDOKUMENT

„POMMES ET POIRES DE SAVOIE”/„POMMES DE SAVOIE”/„POIRES DE SAVOIE”

ELi nr: FR-PGI-0117-01376 – 24.9.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes et Poires de Savoie”/„Poires de Savoie”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Tooted „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes et Poires de Savoie”/„Poires de Savoie” on värsked puuviljad.

Toode „Pommes de Savoie” on saadud järgmistelt sortidelt ja nende teisenditelt: „Belle de Boskoop”, „Dalinco”, „Delcorf”, „Delgollune”, „Elstar”, „Fuji”, „Gala”, „Golden Delicious”, „Idared”, „Initial”, „Jonagold”, „Melrose”, „Opal”, „Pinova”, „Pilot”, „Reine des reinettes”, „Reinette blanche du Canada”, „Reinette grise du Canada” ja „Suntan”.

Toode „Poires de Savoie” on saadud järgmistelt sortidelt ja nende teisenditelt: „Conférence”, „Doyenné du Comice”, „Général Leclerc”, „Louise Bonne d’Avranches”, „Passe Crassane” ja „Williams”.

Tootel „Pommes de Savoie” ja „Poires de Savoie” on järgmised iseloomulikud omadused:

—	kollastel õunasortidel on üks külg roosaks värvunud;

—	kahevärvilistel õunasortidel peab värvunud pinna ulatus vastama ekstraklassi nõuetele, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kehtivate standarditega;

—	sortide „Reinette Blanche du Canada”, „Reinette Grise du Canada”, „Reine des Reinettes”, „Belle de Boskoop” õuntel esineb korgistunud alasid;

—

pirnid pikliku kujuga, sortide „Conférence”, „Doyenné du Comice”, „Passe Crassane” ja „Général Leclerc” pirnidel esineb korgistunud alasid. Puuviljad vastavad kehtivates kaubanduseeskirjades määratletud järgmistele turustuskategooriatele:

—	ekstraklass või 1. klass

—	2. klass (puuviljade jaoks, millel on ainult korgistumisega seotud puudused, muude omaduste poolest vastavad puuviljad ekstraklassi või 1. klassi nõuetele).

Füüsikalis-keemilised omadused

Ladustamiskeskusest välja saadetud tooted „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” peavad vastama järgmistele nõuetele:

Kollased õunad

Sort	Kuupäev	Kõvadus (kg/cm2)	IR (%Brix)	Happesus (õunhapet 1 liitris mahlas)	Thiault’ indeks	Visuaalne välimus (CTIFLi skaala)
„Golden”	Turustamisel enne 1. novembrit	≥ 5	≥ 12	≥ 4	175	≥C4
	Turustamisel 1. novembrist kuni 31. detsembrini	≥ 5	≥ 12	≥ 3,5	165	≥C4
	Turustamisel 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini	≥ 5	≥ 12	≥ 3	160	≥C4
	Turustamisel pärast 1. märtsi	≥ 4,5	≥ 12	≥ 2,8	155	≥C4
„Opal”		≥ 5	≥ 12	—	—	—

Kahevärvilised õunad

Sort	Kõvadus enne 31. jaanuari	Kõvadus pärast 1. veebruari	IR	Happesus	Visuaalne välimus
„Delbard Estival”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Initial”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Reine des reinettes”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12,5	≥ 6	≥ 1/3 pinnast värvunud
„Elstar”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12,5	≥ 6	≥ 1/3 pinnast värvunud
„Gala”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Belle de Boskoop” ja selle teisendid	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12	≥ 6
„Suntan”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12	≥ 6	—
„Jonagold”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Reinette blanche du Canada”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12	≥ 6
„Reinette grise du Canada”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12	≥ 6	≥ 3/4 korgistunud
„Pinova”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 13		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Dalinco”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12,5		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Jubilé”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12,5		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Pilot”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12	≥ 6	≥ 1/3 pinnast värvunud
„Melrose”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/3 pinnast värvunud
„Idared”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12		≥ 1/2 pinnast värvunud
„Fuji”	≥ 5	≥ 4,5	≥ 12,5		≥ 1/2 pinnast värvunud

Pirnid

Sort	Kõvadus	IR	Visuaalne välimus
„William”	2–6	≥ 11
„Louise Bonne d’Avranches”	2–6	≥ 12
„Général Leclerc”	2–6	≥ 12	Korgistumisjäljed
„Conférence”	2–6	≥ 12	Korgistumisjäljed
„Comice”	2–6	≥ 12	Üks külg võib olla värvunud
„Passe Crassane”	2–6	≥ 12	Korgistunud pind on lõhenenud

Organoleptilised omadused:

Tootele „Pommes de Savoie” on iseloomulik tasakaalustatud kõrge suhkrusisaldus ja püsiv happesus ning tihke ja krõmpsuv viljaliha.

Tootele „Poires de Savoie” on iseloomulik tihke ja suussulav viljaliha ning mahe ja magus maitse.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Õunte ja pirnide tootmine ja ladustamine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendamine peab kindlasti toimuma geograafilises piirkonnas, sest

—	puuviljad on õrnad ja taluvad halvasti põrutamist, seepärast tuleb pakendamisel olla eriti ettevaatlik ja käsitseda puuvilju nii vähe kui võimalik;

—	ladustajatel on olemas oskusteave ja nad kontrollivad pakendamise käigus tähelepanelikult puuvilja kvaliteeti;

—	toote „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” identimissüsteemi kohaselt tuleb igale puuviljale kinnitada geograafilisele päritolule osutav kleebis. Sellise kleebisega märgistamine sõltub turustamisel tehtavata füüsikalis-keemiliste analüüside tulemusest.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Sõltumata kõikide õunte ja pirnide suhtes kohaldatavate õigusnormidega ette nähtud märgistusest, peavad puuviljad vastama järgmistele nõuetele:

—	kõikidele pakenditele peab olema märgitud nimetus „Pommes et Poires de Savoie”, „Pommes de Savoie” või „Poires de Savoie”,

—	tootja, ladustaja või pakendaja kontaktandmed ning

—	kontrolliasutuse andmed.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Aini departemangu järgmised kommuunid: Anglefort, Béon, Ceysérieu, Corbonod, Cressin-Rochefort, Culoz, Flaxieu, Lavours, Pollieu, Seyssel, Talissieu,Vongnes.

Savoie’ departemangu kõik kommuunid välja arvatud järgmised: Aigueblanche, Aime, Albiez-le-Jeune, Albiez-Montrond, Les Allues, Aussois, Les Avanchers-Valmorel, Avrieux, Beaufort, Bellentre, Bessans, Le Bois, Bonneval, Bonneval-sur-Arc, Bourg-Saint-Maurice, Bozel, Bramans, Brides-les-Bains, La Chambre, Champagny-en-Vanoise, Les Chapelles, Le Châtel, Cohennoz, La Côte-d’Aime, Crest-Voland, Feissons-sur-Salins, Flumet, Fontaine-le-Puits, Fontcouverte-la-Toussuire, Fourneaux, Freney, La Giettaz, Granier, Hautecour, Hauteluce, Hermillon, Jarrier, Landry, Lanslebourg-Mont-Cenis, Lanslevillard, La Léchère, Mâcot-la-Plagne, Modane, Montagny, Montaimont, Montgellafrey, Montgirod, Montricher-Albanne, Montsapey, Montvalezan, Montvernier, Moûtiers, Notre-Dame-de-Bellecombe, Notre-Dame-du-Cruet, Notre-Dame-du-Pré, Orelle, Peisey-Nancroix, La Perrière, Planay, Pontamafrey-Montpascal, Pralognan-la-Vanoise, Queige, Saint-Alban-des-Villards, Saint-André, Saint-Avre, Saint-Bon-Tarentaise, Saint-Colomban-des-Villards, Sainte-Foy-Tarentaise, Sainte-Marie-de-Cuines, Saint-Étienne-de-Cuines, Saint-François-Longchamp, Saint-Jean-d’Arves, Saint-Jean-de-Belleville, Saint-Jean-de-Maurienne, Saint-Julien-Mont-Denis, Saint-Marcel, Saint-Martin-d’Arc, Saint-Martin-de-Belleville, Saint-Martin-de-la-Porte, Saint-Martin-sur-la-Chambre, Saint-Michel-de-Maurienne, Saint-Nicolas-la-Chapelle, Saint-Oyen, Saint-Pancrace, Saint-Sorlin-d’Arves, Salins-les-Thermes, Séez, Sollières-Sardières, Termignon, Tignes, Val-d’Isère, Valezan, Valloire, Valmeinier, Villard-sur-Doron, Villarembert, Villargondran, Villarlurin, Villarodin-Bourget, Villaroger.

Haute-Savoie departemangu kõik kommuunid välja arvatud järgmised: Abondance, Arâches-la-Frasse, La Baume, Bellevaux, Bernex, Le Biot, Bonnevaux, Brizon, Chamonix-Mont-Blanc, La Chapelle-d’Abondance, Châtel, Chevenoz, Combloux, Les Contamines-Montjoie, Cordon, La Côte-d’Arbroz, Demi-Quartier, Entremont, Essert-Romand, La Forclaz, Les Gets, Les Houches, Lullin, Megève, Mégevette, Montriond, Mont-Saxonnex, Morillon, Morzine, Nancy-sur-Cluses, Novel, Onnion, Le Petit-Bornand-les-Glières, Praz-sur-Arly, Le Reposoir, Reyvroz, Saint-Jean-d’Aulps, Saint-Sigismond, Samoëns, Servoz, Seytroux, Sixt-Fer-à-Cheval, Thollon-les-Mémises, Vacheresse, Vailly, Vallorcine, Verchaix, La Vernaz.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Pinnamood ja geoloogia

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” geograafiline piirkond on hästi markeeritud loodusliku piiriga. Põhjas on piiriks Genfi järv, idas ja lõunas Alpi mäestik ning läänes Colombier’ ja Chartreuse’i mäemassiivid.

Piirkonna kõrgus merepinnast on vahemikus 200–1 500 meetrit ja pinnamood on Savoie piirkonnale iseloomulikult üsna mägine.

Mullad on Alpide eelmäestikule omaselt valdavalt lubjakivitekkelised (molass), paljudes kohtades esineb lisaks ka moreenil põhinevat pinnast. Suure mineraalsoolade ja veesisaldusega mullad esinevad koos savirikaste muldadega.

Savoie piirkonna muldadele on iseloomulik ka orgaanilise aine suur sisaldus, sest piirkonnas on palju veisekasvatusettevõtteid.

Ilmastikutingimused

Talved on pikad ja mõnikord karmid ning suved on soojad. Keskmine aastane sademete hulk on üle 1 000 mm ning Alpide eelmäestike jalamil kuni 1 500 mm. Sademed jaotuvad hästi viljapuude kasvutsükli raames.

Mandrilist kliimat iseloomustab märkimisväärne temperatuuride kõikumine, mistõttu on suveööd jahedad ning päevane ja öine õhuniiskus muutub suures ulatuses.

Keskmine õhutemperatuur on üldiselt madal, sõltuvalt kõrgusest jääb see 8–10 °C piiresse.

Seoses inimteguriga tuleb märkida, et õunte ja pirnide kasvatamine on Savoie piirkonnas vana tava ning traditsioonilise segapõllumajanduse ja loomakasvatuse osa.

Ajalooliste allikate kohaselt alustati puuviljade tootmist 1930ndatel väikesel viljelusaladel, kus kasvatati paljusid sorte.

Tootmispiirkonnas on puuviljakasvatajad aastate jooksul välja valinud mullastiku, taimse materjali ja parimad sordid, mis on kohanenud kohalike kliimatingimustega.

Toote eripära

Tootele „Pommes et Poires de Savoie” on iseloomulik:

—	õuntel tihke ja kõmpsuv viljaliha ning pirnidel tihke ja suussulav viljaliha;

—	tasakaalustatud kõrge suhkrusisaldus ja püsiv happesus, mis annab puuviljadele hapuka järelmaitse;

—	pirnide piklikum kuju.

Tootel „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” on kogu riigis hea maine.

Põhjuslik seos

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” põhjuslik seos geograafilise piirkonnaga põhineb toote kvaliteedil ja mainel.

Kõnealuse piirkonna looduslikud tingimused on puuviljakasvatuseks sobilikud eelkõige seetõttu, et

suure mineraalsoolade ja veesisaldusega mullad esinevad koos savirikaste muldadega ning mineraalväetiste tase muldades on madal, mis tagab puuviljade aeglase kasvu (puuviljades on vähem vett, kuid rakkude paljunemine on siiski intensiivne). See on nimetuse „Pommes de Savoie” alla kuuluvate õunte krõmpsuva viljaliha saladus.

Viljakas pinnas soodustab õunte ja pirnide valmimist, sest aktiivse kasvutsükli lühiduse tõttu vajavad viljapuud kiiresti suures koguses toitaineid. Aktiivne kasvutsükkel on lühike karmide kliimatingimuste tõttu.

Geograafilise piirkonna kliima on samuti mõjutanud tootele „Pommes et Poires de Savoie” iseloomulike omaduste kujunemist.

Kaitstud geograafilise tähisega tootel „Pommes et Poires de Savoie”/„Pommes de Savoie”/„Poires de Savoie” on hea maine ning toote kvaliteeti tunnustatakse kõikjal. Yssingeaux kõrgemas kondiitrikoolis (École Nationale Supérieure de Pâtisserie) õpetust jagavad Prantsusmaa parima käsitöölise tiitliga pärjatud meistrid kiidavad toote „Pommes et Poires de Savoie” maitseomadusi. Ka restoranipidajad hindavad kõrgelt toodete „Pommes de Savoie” ja „Poires de Savoie” kvaliteeti.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-a92174df-5eea-4f3b-88bc-b1baa5ed9df9/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

19.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 261/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 261/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„RACLETTE DE SAVOIE”

ELi nr: PGI-FR-02095 – 23.11.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Raclette de Savoie”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toode „Raclette de Savoie” on toorest või kuumtöödeldud lehmapiimast valmistatud pressitud ja kuumutamata juust.

Toode „Raclette de Savoie” on ümmargune juusturatas läbimõõduga 28–34 cm ja ääre kõrgusega 6–7,5 cm.

Juustu kuivainesisaldus on 56 % või suurem. Juustu rasvasisaldus kuivaines on 48–52 %. Juustu soolasisaldus on 1,4–2,2 %.

Toote „Raclette de Savoie” pH on 5,50 või kõrgem ning ammoniaagisisaldus 60 mg/100 g või suurem.

Organoleptilised omadused

Toote „Raclette de Savoie” koorik on õrna mikroobikihiga kaetud ja värvus varieerub kollasest pruunini ning juustumassi värvus varieerub valgest õlgkollaseni.

Juustumassis võib olla auke ning selle tekstuur on tihke ja suussulav. Kuumutamisel muutub tekstuur voolavaks ja sulavaks. Kuumutamisel eraldub tootest „Raclette de Savoie” pisut õli.

Müügiviis

Toodet „Raclette de Savoie” müüakse järgmisel kujul:

—	ümmarguse juusturattana;

—	tükeldatuna: sektoriteks lõigatuna, viilutatuna;

—	müügipakendis: viilutatuna.

Müügipakendis müümisel võib toode „Raclette de Savoie” olla rööptahukana, mille pikkus on 28–34 cm ja laius 6–7,5 cm..

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Piimakarja sööda hulka kuuluvad järgmised söödarühmad.

—

Põhisöödana koresööt:

—

rohi, hein, tõusmed, haljasmais, sorgo, õled, vahekultuurid, välja arvatud ristõielised. Halja koresöödaga söötmine on kohustuslik vähemalt 150 järjestikust või mittejärjestikust päeva aastas ja see peab põhisöödast moodustama vähemalt 50 %. 100 % lüpsilehmadele söödetavast koresöödast peab pärinema geograafilisest piirkonnast.

—

Muu sööt:

—

maisitõlvikud ja -kört, lutsernijahu ja -graanulid, veetustatud lutsern, veetustatud (suhkru)peedilõigud, söödapeet. Mujalt kui geograafilisest piirkonnast pärineva lutsernijahu ja -graanulite, maisitõlvikute ja -kördi ning söödapeedi piirmäär on 4 kg kuivainena piimalehma kohta keskmiselt päeva kohta aasta jooksul.

—

Täiendsööt ja söödalisandid:

—

teravili ja sellest valmistatud tooted (kliid, peenkliid, jahu, veetustatud raba), õliviljade ja valgurikaste kultuuride seemned ja neist valmistatud koogid, kõrvalsaadused (lutserniproteiini kontsentraat, mittevalguline lämmastik, uureasisaldus täiendsöödas < 3 %), melass ja taimne õli sideainena, mineraalid, vitamiinid, mikroelemendid ja naturaalsed taimeekstraktid.

Põllumajandusettevõttes toodetud vadaku andmine on lubatud 24 tunni jooksul pärast pressimist.

Talumajapidamises tootmise korral peab toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks töödeldav piim pärinema piimakarjalt, mille lehmadest vähemalt 75 % kuulub tõugudesse Abondance, Montbéliarde või Tarentaise.

Piimatööstusettevõtte puhul peab toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks kogutav piim pärinema piimakarjalt, mille kõigist lehmadest vähemalt 75 % kuulub tõugudesse Abondance, Montbéliarde või Tarentaise.

Kõnealuste reeglite järgimise tagamiseks võib talumajapidamise piimakarja koosseis muutuda vaid suunas, mis tugevdab tõutüüpide Abondance, Montbéliarde või Tarentaise tunnuseid.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, töötlemine ja juustu laagerdamine toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

Toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks mõeldud piima tootmine geograafilises piirkonnas on õigustatud piirkonna söödakultuuririkkusega, mis leiab väärtustamist juustutootmises. See annab juustule tema omadused.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Raclette de Savoie” märgistus hõlmab järgmist:

—	nimetus „Raclette de Savoie”;

—	tootja, laagerdaja või pakendaja nimi ja aadress;

—	kontrolliasutuse nimi.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab tervikuna Savoie’ ja Haute-Savoie’ departemange ning Aini ja Isère’i departemangude järgmisi kommuune.

Aini departemang: Anglefort, Bellegarde-sur-Valserine, Béon, Billiat, Ceyzérieu, Chanay, Châtillon-en-Michaille, Corbonod, Cressin-Rochefort, Culoz, Flaxieu, Injoux-Génissiat, Lancrans, Lavours, Léaz, Lhôpital, Massignieu-de-Rives, Nattages, Parves, Pollieu, Saint-Martin-de-Bavel, Seyssel, Surjoux, Talissieu, Villes, Virignin, Vongnes.

Isère’i departemang: Entre-deux-Guiers, Miribel-les-Échelles, Saint-Christophe-sur-Guiers, Saint-Pierre-de-Chartreuse, Saint-Pierre-d’Entremont.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Reljeefi ja geoloogia seisukohast on toote „Raclette de Savoie” geograafiline piirkond suhteliselt mitmekesine. Kõrgus merepinnast on enamjaolt 200–2 500 meetrit, kusjuures pinnasekiht on suhteliselt paks, pärinedes üheaegselt nii kristalse aluspõhjaga massiividest kui ka lubjakivimassiividest.

Kliima on tüüpiline mägikliima: talved on pikad ja mõnikord karmid ning suved soojad. Jättes kõrvale üldiselt vähemate sademetega Maurienne’i ja Tarentaise’i sügavad orud, on geograafilises piirkonnas palju sademeid, Alpide eelmäestike jalamil keskmiselt 1 000–1 500 mm aastas. See geograafilise piirkonna omadus soodustab rohu head kasvu.

Geograafiline piirkond kujutab endast pinnasest ja sademetest tulenevalt kvaliteetsete rohumaade ala. Nii karja- kui ka heinamaadena kasutatavad rohumaad on rikka ja mitmekesise flooraga, mis iseloomustab alpimaastikke.

Geograafilise piirkonna lääneosas on võimalik kasvatada ka teravilja ja maisi.

Toote „Raclette de Savoie” ajalugu on lahutamatult seotud Alpide omaga. Toote lugu kulgeb paralleelselt Alpi juustumeistrite piimakarjakasvatuse ja oskusteabe ajalooga.

Toote „Raclette de Savoie” algupära pärineb keskajast, mil karjapidajad põhiliselt suvel sõid „küpsetatud juustu”: poolikut juusturatast sulatati lahtise puutule ees.

Termin „raklett” tuli käibesse alles 20. sajandi alguses, viidates sulanud juustupinna kraapimisele („racler”) juustu tõstmiseks kartulitele taldrikul.

Toode „Raclette de Savoie” kujunes välja piirkonnas, kus domineerivad rohumaapõhised süsteemid ning loomakasvatuses lähtutakse kohalike söödakultuuride ja tõugude vääristamisest. Samas piirkonnas on ka kaua aega toodetud traditsioonilisi pressitud juuste, kasutades juustumeistrite erilist oskusteavet ja sellisele tehnoloogiale kohandatud piimatootmisviise. Oma keskmise suurusega täiendas toode „Raclette de Savoie” järk-järgult Savoia juustusortimenti. Väga suurte juustudega võrreldes kulus selle juustu tootmiseks mõõdukas kogus piima.

Selline kontekst, mis seondub ka Savoia põllumajanduse sotsiaalmajandusliku korraldusega, mis põhines ajalooliselt põllumajandustootjate poolt ühiselt hallatavate juustutootjate ühenduste süsteemil, kujundas välja põllumajandustootjate ja juustumeistrite vahel jagatud juustukultuuri.

Toode „Raclette de Savoie” lõikas kasu ka talispordi arengust alates 1960.–1970. aastatest ja alpi tööstuskultuurist (tänu hüdroelektrienergia laiale kättesaadavusele), mille raames sündis rakletimasin. Toote „Raclette de Savoie” edu seondub ka rakletimasina arenguga, mis sai hoo sisse tänu äriühingute Rippoz ja Téfal partnerlusele Savoias 1975. aastal. Tefloni alumiiniumile kandmise tehnoloogia areng, millele järgnesid toitlustusasutustele mõeldud esimesed elektrilised masinad, lubas välja töötada toote „Raclette de Savoie” uue kasutusviisi: sulatamise väikestel pannikestel, mis asendas juustu sulatamise puutule ääres.

Talispordi valdkonna massiturismi areng 1970ndatel ja suusakeskuste rajamine vastuseks suurenevale nõudlusele seda liiki meelelahutuse järele suurendas toote „Raclette de Savoie” tuntust juustuna, mis sobib tarbimiseks just sellises kontekstis.

Toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks kasutatava piima tootmine tugineb ka praegu geograafilise piirkonna rohurikkuse väärindamisel, aga ka traditsiooniliste tõugude (Abondance, Montbéliarde ja Tarentaise) kasvatamise traditsiooni jätkamisel. Need tõud on tõendanud oma võimet kohaneda piirkonna füüsiliste ja klimaatiliste piirangutega: kaldega karjamaadega kohanenud morfoloogia, temperatuuritaluvus, karjamaade rohu söömine suvel ja kuivsööda andmine talvel.

Nii on ka toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks kasutatav tehnoloogia kohandatud piima eespool kirjeldatud omadustele. Juustumeistrid kasutavad neid omadusi ära ja oskavad manipuleerida kõiki tootmisparameetreid, et tagada toote „Raclette de Savoie” eriomadused. Oluliseks lähtepunktiks on piima rasvasisalduse kontroll, mille tulemusest lähtuvalt peavad juustumeistrid mõnikord piima osaliselt koorima.

Suurt tähelepanu pööratakse ka bakterikultuuride lisamisele, eelkõige termofiilse floora valimisele ja kasvatamisele. Tootmisprotsessi põhietappide hulka kuulub ka laktoosi eemaldamine ja pressimine, mis annavad panuse õige pH saavutamisse. Laagerdamine toimub traditsiooniliselt puuplaatidel, kestes vähemalt kaheksa nädalat, mis aitab kaasa juustu heale proteolüüsile.

Toote eripära

Toode „Raclette de Savoie” on keskmise suurusega kuni suur juusturatas.

Toodet iseloomustab suussulavus ja tihkus külmana.

Toote „Raclette de Savoie” eripäraks on hea sulavus ja väikese koguse õli eraldumine kuumutamisel. Teiste rakletijuustudega võrreldes iseloomustab teda ka oluliselt suurem voolavus.

Toote „Raclette de Savoie” maitse on eriti suussulav ja konsistents vähekleepuv.

Põhjuslik seos

Toote „Raclette de Savoie” ja geograafilise piirkonna seos põhineb juustu kindlal kvaliteedil.

Toote „Raclette de Savoie” eripära lähtub geograafilisele piirkonnale omasest piimatootmise oskusteabest ja valmistusviisist.

Piima tootmine geograafilises piirkonnas lubab lisaks taimse ressursi optimaalsele kasutamisele, järgides iidseid tavasid, vääristada traditsioonilistelt tõugudelt pärit piima. Piim, mille kogus on tänu eridieedile suur, kujutab endast sobivamat toorainet toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks kui teiste samades tingimustes kasvatatavate tõugude piim. Pärast laabi lisamist saadav mass on tihkem ja saadava juustu kogus suurem, nii sobib selline piim eriti hästi just toote „Raclette de Savoie” valmistamiseks.

Juustumeistrite oskusteabel on toote „Raclette de Savoie” valmistamisel muu hulgas teatav mõju toote omadustele tervikuna.

Rasvasisalduse kontrollimine mõjutab otseselt toote „Raclette de Savoie” elastsust kuumutatuna, sulavust ja väikese koguse õli eraldumist.

Suur voolavus on seotud ka laktaatide L vähese sisaldusega, mis tuleneb põhiliselt erilisest termofiilsete bakterikultuuride lisamisest ja laktoosi eemaldamisest.

Laagerdamine, mis toetab ulatuslikku proteolüüsi, mõjutab toote „Raclette de Savoie” suussulavust ja tihkust külmana.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c48a712e-fa5c-4d71-83c3-aea878f3b473/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

19.7.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 261/20

TEADAANNE — AVALIK ARUTELU

Jaapani geograafilised tähised

(2016/C 261/09)

Geograafilisi tähiseid käsitlevat peatükki sisaldava vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks Jaapaniga peetavate läbirääkimiste raames on Jaapani ametiasutused lepingu kohase kaitse saamiseks esitanud lisatud loetelu geograafiliste tähiste kohta. Euroopa Komisjon kaalub praegu, kas kõnealused geograafilised tähised peavad vastavalt nimetatud lepingule olema kaitstud geograafiliste tähistena intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) artikli 22 lõike 1 tähenduses.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike ning liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil: AGRI-A2@ec.europa.eu.

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool nimetatud tähtaja jooksul ning millest nähtub, et

a)	asjaomane kaitstav nimetus oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

asjaomane kaitstav nimetus oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on liidus kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta), (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (3) või nimetusega, mis sisaldub lepingutes, mille Euroopa Liit on sõlminud järgmiste riikidega:

—	Austraalia (4)

—	Tšiili (5)

—	Lõuna-Aafrika (6)

—	Šveits (7)

—	Mehhiko (8)

—	Lõuna-Korea (9)

—	Kesk-Ameerika (10)

—	Colombia ja Peruu (11)

—	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (12)

—	Kanada (13)

—	Ameerika Ühendriigid (14)

—	Albaania (15)

—	Montenegro (16)

—	Bosnia ja Hertsegoviina (17)

—	Serbia (18)

—	Moldova (19)

—	Gruusia (20)

c)	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

d)	asjaomase nimetuse kaitse ohustaks täiesti või osaliselt identset nime või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teatise avaldamist;

e)	või kui vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse liidu territooriumist lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus nimetatud õigused on kaitstud. Asjaomaste nimetuste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub kõnealuste läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Geograafiliste tähiste loetelu (21)

Kaitstud nimetus Jaapanis	Transkriptsioon (ainult teavitamise eesmärgil)	Tootekategooria
„ ”	„Aomori Cassis”	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
„ ”/„ ”	„Tajima Gyu” / „Tajima Beef”	Värske liha (ja rups)
„ ”/„ ”/„ ”/„KOBE BEEF”	„Kobe Beef” / „Kobe Niku” / „Kobe Gyu”	Värske liha (ja rups)
„ ”/„YUBARI MELON”	„Yubari Melon”	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
„ ”/„Traditional Authentic YAME GYOKURO”	„Yame Dentou Hongyokuro”	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – roheline tee
„ ”	„Kagoshima no Tsubozukuri Kurozu”	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – riisiäädikas
„ ”	„Miwa Somen”	Pastatooted
„ ”	„Nihonshu”	Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) – muud kääritatud joogid

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(4) Nõukogu 28. novembri 2008. aasta otsus 2009/49/EÜ Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 28, 30.1.2009, lk 1).

(5) Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1).

(6) Nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta otsus 2002/51/EÜ Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise veinikaubanduse lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 28, 30.1.2002, lk 3) ning nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta otsus 2002/52/EÜ Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kangete alkohoolsete jookidega kauplemise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 28, 30.1.2002, lk 112).

(7) Nõukogu ja komisjoni (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) 4. aprilli 2002. aasta otsus 2002/309/EÜ seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1) ning eriti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe – 7. lisa.

(8) Nõukogu 27. mai 1997. aasta otsus 97/361/EÜ, mis käsitleb piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahel (EÜT L 152, 11.6.1997, lk 15).

(9) Nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsus 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 127, 14.5.2011, lk 1).

(10) Leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (ELT L 346, 15.12.2012, lk 3).

(11) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (ELT L 354, 21.12.2012, lk 3).

(12) Nõukogu 3. detsembri 2001. aasta otsus 2001/916/EÜ Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte kohandava lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 6).

(13) Nõukogu 30. juuli 2003. aasta otsus 2004/91/EÜ, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (ELT L 35, 6.2.2004, lk 1).

(14) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus 2006/232/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 87, 24.3.2006, lk 1).

(15) Nõukogu 12. juuni 2006. aasta otsus 2006/580/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (protokoll nr 3 – teatavate veinidega kauplemisel kohaldatavate vastastikuste soodustuste, veini, piiritusjookide ja aromatiseeritud veini nimetuste vastastikuse tunnustamise, kaitse ja kontrolli kohta) (ELT L 239, 1.9.2006, lk 1).

(16) Nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/855/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (ELT L 345, 28.12.2007, lk 1).

(17) Nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsus 2008/474/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta (ELT L 169, 30.6.2008, lk 10. – Protokoll nr 6).

(18) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2010/36/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (ELT L 28, 30.1.2010, lk 1).

(19) Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta otsus 2013/7/EL Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 10, 15.1.2013, lk 1).

(20) Nõukogu 14. veebruari 2012. aasta otsus 2012/164/EL Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 93, 30.3.2012, lk 1).

(21) Käimasolevate läbirääkimiste raames Jaapani ametiasutuste esitatud loetelu, mis on registreeritud Jaapanis.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 261

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 19. juuli 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 261/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8000 – DCC / Dansk Fuels) ( 1 )	1
2016/C 261/02	Mitu kaebust, mis on registreeritud viitenumbri CHAP(2015) 2880 all	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2016/C 261/03	Nõukogu otsus, 18. juuli 2016, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Rumeenia liige ja asendusliikmed	2
	Euroopa Komisjon
2016/C 261/04	Euro vahetuskurss	4

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1053
JPY	Jaapani jeen	116,82
DKK	Taani kroon	7,4387
GBP	Inglise nael	0,83372
SEK	Rootsi kroon	9,4679
CHF	Šveitsi frank	1,0869
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3627
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,024
HUF	Ungari forint	315,01
PLN	Poola zlott	4,3805
RON	Rumeenia leu	4,4686
TRY	Türgi liir	3,2680
AUD	Austraalia dollar	1,4557
CAD	Kanada dollar	1,4315
HKD	Hongkongi dollar	8,5713
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5555
SGD	Singapuri dollar	1,4900
KRW	Korea vonn	1 257,60
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,7685
CNY	Hiina jüaan	7,4089
HRK	Horvaatia kuna	7,4957
IDR	Indoneesia ruupia	14 468,93
MYR	Malaisia ringit	4,3971
PHP	Filipiini peeso	51,650
RUB	Vene rubla	69,7145
THB	Tai baat	38,647
BRL	Brasiilia reaal	3,5963
MXN	Mehhiko peeso	20,4348
INR	India ruupia	74,2758

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 261/05	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8098 – Italmobiliare / Clessidra SGR) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	5
2016/C 261/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8061 – IMS Health/Quintiles) ( 1 )	6
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 261/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	7
2016/C 261/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	16
2016/C 261/09	Teadaanne — Avalik arutelu — Jaapani geograafilised tähised	20


	(1) EMPs kohaldatav tekst