14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M8013 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M7941 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/2

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu,

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M8063 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/3

(1)

Nõukogu nimetas oma 13. oktoobri 2015. aasta otsusega (2) ametisse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 20. oktoobrist 2015 kuni 19. oktoobrini 2020.

(2)

Slovakkia valitsus on esitanud täiendavad kandidaadid kahele täidetavale ametikohale,

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/5

—

Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine,

—

17. märtsil 2015 vastu võetud Pariisi deklaratsiooni, (1) milles toonitatakse, kui oluline on suurendada laste ja noorte suutlikkust mõelda kriitiliselt ja kasutada otsustusvõimet, et nad eelkõige seoses interneti ja sotsiaalmeediaga suudavad mõista tegelikkust, eristada fakte arvamustest, tunda ära propagandat ja seista vastu igat liiki ajupesule ja vihakõnele;

—

15. detsembri 2015. aasta HK 2020 ühisaruannet, (2) mille kohaselt Pariisi deklaratsiooni järelmeetmed on uues (2015.–2020. aasta) töötsüklis kõige tähtsamal kohal, lähtudes ühisest analüüsist, vastastikusest õppimisest, kohtumistest, heade tavade levitamisest ja konkreetsetest meetmetest, mida toetatakse rahastusega;

—

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 24. veebruari 2016. aasta resolutsiooni sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu, (3) mille kohaselt tuleks püüda tõhustada noorte digikirjaoskust ja meediapädevust, samuti võimet mõelda kriitiliselt, nagu ka sotsiaalseid oskusi ja kodanikupädevusi,

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (4) milles määratleti võtmepädevustena seda, et kõik kodanikud peaksid omandama: „digipädevust”, mis nõuab kriitilist ja läbimõeldud suhtumist saadaolevasse teabesse ning vastutustundlikkust interaktiivse meedia kasutamisel; „sotsiaalset ja kodanikupädevust”, mis hõlmab oskust mõista erinevaid seisukohti ning valmisolekut austada teiste väärtushinnanguid ning „kultuuriteadlikkust ja -pädevust”, mis hõlmab identiteeditunnet, millel põhineb avatud suhtumine ja lugupidamine mitmekesisuse vastu;

—

nõukogu 2012. aasta novembri järeldusi lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kohta, (5) milles rõhutatakse, et haridussektoril ning ka lapsevanematel on oluline osa selles, et aidata lastel interneti pakutavaid võimalusi ära kasutada kasulikul ja looval moel ning ära tunda internetis kohatavaid riske ja nendega toime tulla ning et õpetajatel ja lapsevanematel endil on vaja toetust ja koolitust, et pidada sammu kiirete ja ettearvamatute muutustega laste virtuaalelus ning pidevalt muutuvate uute tehnoloogiatega;

—

komisjoni 2014. aasta jaanuari teatist terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamise kohta, (6) milles radikaliseerumise ennetamiseks võetavate peamiste meetmete seas on eraldi mainitud tihedam koostöö kodanikuühiskonna ja erasektoriga internetis esinevate probleemide lahendamisel ning jõupingutuste suurendamine julgustamaks noori suhtuma äärmuslaste sõnumitesse kriitiliselt;

—

nõukogu 2014. aasta novembri järeldusi Euroopa audiovisuaalpoliitika kohta digitaalajastul, (7) milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles edendama häid tavasid ja uurimistegevust seoses meediapädevuse lisamisega formaalsesse haridusse ja koolitusse ning mitteformaalsesse ja informaalsesse õppesse;

—

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused noortevaldkonna rolli kohta terviklikus ja valdkondadevahelises lähenemisviisis, mille eesmärk on noorte vägivaldse radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine. Järeldustes kutsutakse liikmesriike ja komisjoni toetama noori võitlemisel äärmuslike mõjutuste vastu internetis ja sotsiaalmeedias ning toetama noori kriitilise mõtlemise ning asjakohaste teadmiste, oskuste ja pädevuse arendamisel, et pakutava teabe erinevaid allikaid ja eesmärke, sealhulgas propagandat ja vihakõnet ära tunda (8),

1.

innustama seda, et piisavalt pöörataks tähelepanu meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamisele hariduse ja koolituse kõigil tasanditel, sealhulgas kodaniku- ja meediahariduse kaudu;

2.

püüdma elukestvat õpet silmas pidades tõsta igas vanuses õppijate digipädevuse taset kui olulist eeltingimust, et suurendada nende võimet osaleda aktiivselt meie kaasaegse ühiskonna demokraatlikus elus ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet;

3.

kaaluma riiklike raamistike ja vahendite kõrval Euroopa kodanike digipädevuse raamistiku, Euroopa Nõukogu demokraatliku kultuuri pädevuste raamistiku ja UNESCO ülemaailmse meedia- ja infopädevuse hindamisraamistiku kasutamist;

4.

innustama sotsiaalselt turvalise õpikeskkonna loomist, nii internetis kui mujal, kus oleks võimalik vastuolulisi teemasid avatult arutada ja sõnavabadust säilitada, ning andma õppejõududele volitused selliste arutelude algatamiseks ja juhtimiseks;

5.

toetama hariduse ja koolituse kõigil tasanditel õppejõude ja koolijuhte, et nad põhiõppe ja pideva tööalase enesearendamise kaudu arendaksid nii oma digipädevust kui pedagoogilisi oskusi, mida on vaja selleks, et kasutada uut tehnoloogiat ja avatud õppematerjale oma õpetamises ning tõhusalt käsitleda meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise küsimusi igas vanuses ja erineva taustaga õppijatega;

6.

kaasama lapsevanemaid ja teisi sidusrühmi kogu ühiskonnas, et vähendada põlvkondadevahelist digitaalset lõhet ning edendada ühist dialoogi pidamise ja vastastikuse mõistmise kultuuri;

7.

tugevdama dialoogi, koostööd ja partnerlust haridus- ja koolitussektori ning meediasektori, sealhulgas ajakirjanike, ning ka kõikide teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna ja noorteorganisatsioonide vahel, sest meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise tõhus areng nõuab valdkondadevahelist lähenemist, ning tuletades meelde mitteformaalse ja informaalse õppe olulist rolli selles küsimuses;

8.

soodustama uuenduslikke, loomingulisi ja kaasavaid viise meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamiseks hariduses ja koolituses, viies näiteks läbi uuringuid ja otsides võimalusi, mida pakuvad kultuur ja kunst, kultuuridevahelised lähenemisviisid ja koolimeedia tootmine vahendina, mille abil suurendada avatust teiste kultuuride suhtes ning kodanikuaktiivsust,

1.

edendama strateegilise raamistiku HK 2020 kontekstis jätkuvalt vastastikust õpet, sealhulgas heade tavade kogumise ja levitamise kaudu meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate õppijate ja marginaliseerumisohus isikute tõhusale kaasamisele;

2.

tagama ELi tasandil poliitika sidususe meediapädevuse valdkonnas nii, et erinevates asjaomastes poliitikavaldkondades (näiteks hariduses, noorte- kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikas ning terrorismivastase võitluse valdkonnas) tehtav eksperditöö oleks üksteist täiendav, võttes samas arvesse haridus- ja koolitussektori eripära;

3.

toetama jõupingutusi anda õppejõududele vajalikke oskusi ja vahendeid, mida vajatakse igas vanuses ja erineva taustaga õppijate meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise tõhusaks käsitlemiseks, kasutades muu hulgas veebisaiti School Education Gateway ning edendades vastastikust õpet eTwinningu platvormi kaudu;

4.

jätkama koostööd teiste rahvusvaheliste foorumitega, nagu Euroopa Nõukogu, (12) UNESCO ja OECD, ning võtma arvesse nende tehtud tööd, sest probleemid ületavad riigipiire ja mõjutavad riike nii Euroopa Liidus kui sellest väljaspool.

5.

soodustama kõnealuste jõupingutuste toetamiseks rahastamisvõimaluste kasutamist, mida pakuvad kõik asjakohased ELi fondid ja programmid, eelkõige Erasmus+, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020”, programm „Loov Euroopa” ja programm „Kodanike Euroopa”.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/9

1.

kultuuripärandi digiteerimine, veebipõhine juurdepääs sellele ja kultuuripärandi pikaajaline säilitamine on oluline selleks, et võimaldada kõigi juurdepääsu kultuurile ja teadmistele, propageerida Euroopa kultuuripärandi rikkust ja mitmekesisust ning aidata uute ja innovatiivsete toodete ja teenuste üha suureneva pakkumisega kaasa digitaalse ühtse turu loomisele (1);

2.

Europeana, mis loodi 2008. aastal kui ühine veebipõhine mitmekeelne juurdepääsupunkt digitaalsele kultuurimaterjalile (2) ning mis sellest ajast alates ühendab liikmesriikide kultuuripärandi digitaalseid kogusid, on muutunud ühiseks Euroopa kultuuriprojektiks, mille abil anda juurdepääs Euroopa kultuuripärandile ja seda tutvustada;

3.

nõukogu, (3) komisjon (4) ja Euroopa Parlament (5) toetasid Europeana edasiarendamist ja digitaalset kultuuripärandit käsitlevaid riiklikke poliitikameetmeid;

4.

digitaalse pärandi taaskasutamist edendati teatavatel tingimustel kultuuripärandi valdkonna asutuste avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi (6) kohaldamisalasse lisamise kaudu ning orbteoste teatavaid lubatud kasutusviise käsitleva direktiivi vastuvõtmisega (7);

5.

komisjoni autoriõiguse ajakohastamise algatuse osana esitatud kavatsuse hinnata võimalusi ja kaaluda seadusandlikke algatusi, mille abil lihtsustada selliste teoste digiteerimist, mida enam ei turustata, ja teha need veebis kättesaadavaks kogu ELis (8);

6.

praegusel kujul on Europeana internetiplatvorm, mis võimaldab mitmekeelset juurdepääsu erinevates kultuuripärandi valdkonna asutustes hoitavale digitaalsele kultuuripärandile ja selle jagamist. See on ka mitmepoolne platvorm, (9) mille eesmärk on väärtuse loomine lõppkasutajate, liikmesriikide, kultuuripärandi valdkonna asutuste, teadusuuringute ja loomingulise taaskasutamise jaoks.

Praegu toimib Europeana järgmiselt:

7.

kultuuripärandi valdkonna asutuste, liikmesriikide ja komisjoni eraldi ja ühiste jõupingutuste tulemusel on saavutatud edu kultuuripärandi digiteerimise, sellele veebipõhise juurdepääsu andmise ja selle (pikaajalise) digitaalse säilitamise alal (12);

8.

Euroopa kogudes hoitava maailma kultuuripärandi digitaalne säilitamine on eelkõige oluline seoses kultuuripärandi hävitamise ja ohustamisega konfliktipiirkondades;

9.

kultuuripärandile veebipõhise juurdepääsu tagamiseks tehtavate jõupingutuste koordineerimine Europeana kaudu on aidanud:

10.

digitaalsete kultuuripärandi kogude ühendamine Europeana kaudu aitab kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele ELi tasandil:

11.

taaskasutuse ning sisu jagamise ja sellele juurdepääsu andmise puhul tuleb täielikult järgida autoriõigust ja sellega seotud õigusi;

12.

Europeana internetiplatvormi teatavaid tehnilisi aspekte, näiteks semantilist koostalitlusvõimet, (14) tuleks täiustada, et võimaldada kultuuripärandi valdkonna asutustel ühendada ning jagada ja ajakohastada oma sisu ja metaandmeid paindlikult, lihtsalt ja jätkusuutlikul viisil;

13.

ühena digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu võimaldavatest punktidest tuleks Europeana mitmekeelne juurdepääsupunkt muuta kasutajasõbralikumaks, parandades eelkõige sisu kvaliteeti ja leitavust ning arendades edasi semantilise ja mitmekeelse otsingu funktsioone vastavalt parimatele olemasolevatele tavadele;

14.

selleks et paremini lõppkasutajateni jõuda ja neid kaasata, tuleb Europeana kaudu jagatav sisu esitada atraktiivselt ja mitmekülgselt, eelkõige kaasates arvukate juurdepääsu- ja levitamispunktidena kultuuripärandi valdkonna asutusi ja kolmandaid isikuid, näiteks üleeuroopaliste kultuuriprojektide kaudu, mis kajastavad I maailmasõda (1914–1918), raudse eesriide langemist ja teisi 1989. aasta revolutsioonilisi sündmusi;

15.

Europeana haldamine on vaja muuta kaasavamaks, kaasates strateegiliste prioriteetide seadmisse ning kultuurialaste kasutajasõbralike projektide väljatöötamisse liikmesriikide valitsused, pärandi kogumise organisatsioonide ja kultuuripärandi valdkonna asutuste laiema võrgustiku, kasutades olemasolevaid rahalisi vahendeid; asjakohasel juhul saab arvesse võtta oluliste kultuuritegelaste arvamusi;

16.

jätkuvalt on vaja vahetada ja ajakohastada teadmisi ning leida ühiseid lahendusi kultuuripärandi spetsialistide võrgustiku, sealhulgas Europeana võrgustiku assotsiatsiooni raames;

17.

praegune avaliku sektori poolse rahastamise mudel (mis põhineb toetustel) ei paku piisavalt stabiilset alust Europeana investeeringute senise taseme säilitamiseks ja Europeana kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks järgmistel põhjustel:

18.

tuleks Europeana kultuurilist ja digitaalse innovatsiooni alast väärtust suurendada Euroopa ühendamise rahastust rahastatavaks põhiteenusplatvormi ümberkujundamise kaudu, keskendudes järgmisele:

Seda tuleks suurendada ka nii, et viiakse ellu kasutajatele suunatud kultuuriprojekte, mis tuginevad Europeana taristule ja mida kaasrahastatakse Euroopa ühendamise rahastust kultuuripärandi valdkonna asutuste ning teiste avaliku ja erasektori osalejate toetusel kui üldteenuseid;

19.

astuma olulisi samme käesolevates järeldustes kindlaks tehtud eelseisvate probleemidega tegelemiseks;

20.

käsitlema lahendamist vajavaid küsimusi olemasolevates partnerorganisatsioonides või potentsiaalsete partnerorganisatsioonide mureküsimusi, eelkõige riikides ja piirkondades, kus projekt ei ole veel piisavalt tuntud;

21.

uurima võimalusi teha koostööd seonduvate Euroopa algatustega, sealhulgas teadusuuringute valdkonnas;

22.

kaasama liikmesriigid tihedalt poliitika kujundamisse ja otsuste tegemisse; Europeana Foundationi puhul võiks seda korraldada eelkõige ELi nõukogu ametisoleva eesistujariigi, eelmise eesistujariigi ja järgmise eesistujariigi osalemise kaudu juhatuses;

23.

looma süstemaatilisemaid kontakte liikmesriikidega, parandama ja võimaldama pidevat juurdepääsu riigi- ja asutusepõhisele kasutajatega seotud statistikale ning parandama aruandlust projekti tulemuste ja kulude kohta;

24.

jätkama omatulu teenimise võimaluste uurimist;

25.

esitama nõukogule 2017. aasta oktoobriks sõltumatu hinnangu Europeana kohta ning andma selgeid suuniseid Europeana edasiarendamiseks keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, hinnates ELi tasandi alternatiive seoses Europeana tulevase ulatuse, jätkusuutliku rahastamise ja juhtimisega, sh võimalust muuta Europeana Euroopa juriidiliseks isikuks või integreerida see mõnda Euroopa juriidilisse isikusse, võttes samas arvesse Europeana kui nii kultuurilise kui ka digitaalse innovatsiooni projekti kahetist olemust;

26.

asendama 2017. aasta oktoobriks Euroopa ühendamise rahastust toimuva Europeana digitaalteenuste taristu rahastamise meetodi hangete ja toetuste kombinatsiooniga. Selle mudeli alusel katab ELi hange täielikult põhiteenusplatvormi, et tagada stabiilsus ja koostalitlusvõime, samas kui ELi toetused (kuni 75 % rahastamiskõlblikest kuludest) on kättesaadavad seonduvate kasutajatele suunatud projektide jaoks (st Euroopa ühendamise rahastust rahastatavad üldteenused), mida liikmesriigid saavad kaasrahastada vabatahtlikkuse alusel, kas otse ja/või osalevate riiklike organisatsioonide kaudu;

27.

kehtestama hankemenetluse tingimused põhiteenusplatvormi jaoks, nõudes haldajalt selle tagamist, et säiliks platvormi olemus kultuuri ja digitaalse innovatsiooni jaoks mõeldud avaliku taristu ja ühendusena, eelkõige:

28.

tagama, et toetusi saavad Europeana üldteenused tuginevad põhiteenusplatvormile ja on sellega ühendatud;

29.

2016. aasta detsembriks:

30.

kultuuripärandi kogude digiteerimist ning võimalikult laia juurdepääsu digitaalsele kultuuripärandile ja selle taaskasutamist veelgi rohkem edendama;

31.

looma või säilitama strateegiad ja toimimismehhanismid, nagu riiklikud ja piirkondlikud kogud, ning innustama internetipõhist juurdepääsu riiklike ja piirkondlike kogude kvaliteetsele kultuuripärandi infosisule ja metaandmetele;

32.

innustama kultuuripärandi valdkonna asutusi Europeanaga ühinema ja seda toetama, jagades nii infosisu kui ka metaandmeid, osaledes Europeana võrgustiku assotsiatsioonis ning tehes edendamise ja levitamise alaseid jõupingutusi, kasutades ELi toetustest rahastatud projekte;

33.

tegema koostööd digiteerimise ja digitaalse säilitamisega tegeleva liikmesriikide eksperdirühmaga kui foorumiga, kus arutada digitaalse kultuuripärandiga seonduvat poliitikat ning Europeana strateegiat ja rahastamist, ning seadma eesmärgiks tagada koordineerimine nimetatud eksperdirühma delegaatide, Euroopa ühendamise rahastu komitee ja nõukogu kultuurivaldkonnaga tegeleva ettevalmistava organi vahel;

34.

kaaluma Europeana tegevuste toetamist Europeana Foundationile tehtavate vabatahtlike rahaliste annetuste abil, pidades silmas, et sellised annetused on vajalikud, kuni luuakse uus hangetel põhinev süsteem, ning kaaluma seejärel ELi toetustest rahastatud Europeana projektide vabatahtlikku kaasrahastamist;

35.

propageerima Europeana väärtust avalikke huve teeniva Euroopa kultuuriprojekti ja professionaalse võrgustikuna kõigi sidusrühmade hulgas, kaasates ka teadusuuringute, innovatsiooni, haridus-, turismi- ja loomesektori.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/14

1.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) kohta, mille üks kolmest prioriteedist on spordieetika;

2.

spordialase hea juhtimistava põhimõtted, mille hea juhtimistava eksperdirühm koostas 2013. aastal, ja juhtpõhimõtted, mis on seotud demokraatia, inimõiguste ja tööõigustega, eelkõige suurte spordiürituste pakkumismenetluse raames, mille nimetatud eksperdirühm koostas 2016. aasta jaanuaris (1);

3.

soovitused, mis käsitlevad suuri spordiüritusi, eelkõige seoses pärandiaspektidega, keskendudes sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, mille spordi majandusliku mõõtme eksperdirühm koostas 2016. aasta jaanuaris (2);

4.

ülemaailmsed algatused, (3) sealhulgas rahvusvahelise spordiliikumise algatused, näiteks olümpia tegevuskava 2020, mille Rahvusvaheline Olümpiakomitee võttis vastu oma 12. detsembril 2014 toimunud 127. istungil, kuhu on kaasatud soovitused, milles pööratakse erilist tähelepanu eetikaküsimustele ning milles jätkusuutlik areng muudetakse suurte spordiürituste, sealhulgas olümpiamängude lahutamatuks osaks (4);

5.

suured spordiüritused (5) on atraktiivne võimalus spordi tulemuste, väärtuste ja kasulikkuse esiletõstmiseks riiklikus ja rahvusvahelises kontekstis. Suured spordiüritused võivad olla spordi jaoks positiivsed tähtsündmused, mis saavad sportlastelt, sidusrühmadelt ja üldsuselt erakordselt suurt tähelepanu ning mis võivad innustada täiskasvanuid ja lapsi spordiga tegelema;

6.

suurtel spordiüritustel võib olla oluline roll piirkonna või linna arendamisel ning neil võib olla märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju, kui seda on hoolega kavandatud võimalikult varakult. Suurte spordiürituste pärand ja jätkusuutlikus võib olla väga oluline nii nende ürituste legitiimsuse kui ka nende toetamise seisukohalt;

7.

suurte spordiürituste kontekstis tõstatatakse asjakohaseid eetika ja juhtimisega seotud teemasid, näiteks demokraatlik ja läbipaistev otsustusprotsess, vastutus, säästev areng ja positiivne pärand, inimõigused, sh laste ja töötajate õigused ning sooline võrdõiguslikkus, aga ka diskrimineerimise kõigi vormide ennetamine ning spordieetikat ohustavad probleemid, näiteks doping, võistlustulemustes kokkuleppimine ja vägivald;

8.

sellest tähelepanust ning mängus olevatest suurtest rahalistest ja majanduslikest huvidest tingituna on suured spordiüritused haavatavad spordieetikat varjutada võivate protsesside suhtes, mistõttu ei ole kõnealused üritused ainult eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi platvormideks, vaid ka nende tõsiseks proovikiviks;

9.

spordiorganisatsioonide, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutuste, äriühingute, meedia ja muude partnerite ees seisvatest väljakutsetest teenuste ja rajatiste jätkusuutlikuks muutmisel ning suure spordiürituse nõuetekohasel korraldamisel selle kõikides etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine, pärand);

10.

kohati piiratud läbipaistvusest otsustusmenetlustes ja -protsessides suurte spordiürituste kõikides etappides nii lepinguid sõlmivates kui ka pakkumisi esitavates üksustes; ning hea juhtimistava põhimõtete piiratud rakendamisest rahvusvahelistes spordiliitudes;

11.

suurte spordiürituste finants-, tehnilistest, poliitilistest ja õiguslikest nõuetest ning nendega seotud kuludest, (6) samuti aina suuremast võistupakkumisest ja võimalikust ülepakkumisest, mistõttu ürituste korraldamise kulud vastavalt suurenevad, jättes seeläbi tihti väiksemad ELi riigid ja linnad pakkumistest ja selliste ürituste korraldamisest kõrvale;

12.

mitme kandidaatlinna ja -riigi loobumisest korraldada ELis suuri spordiüritusi, ELis toimuvate suurte spordiürituste osakaalu vähenemisest ning Euroopa kodanike toetuse vähenemisest selliste spordiürituste korraldamiseks (7);

13.

ELi riikide ja spordiliitude aina suuremast huvist ühiselt korraldada suuri spordiüritusi mitmes riigis, piirkonnas ja linnas korraga;

14.

suurtesse spordiüritustesse kaasatud riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste rolli, muu hulgas seoses suurte spordiürituste rahastamise, taristu, keskkonnakaitse, ohutuse ja julgeoleku, aga ka nende ürituste kavandamisega ning nende jätkusuutlikkuse ja pärandi tagamisel;

15.

seda, et spordiorganisatsioonidelt eeldatakse, et spordi haldamine oleks kooskõlas hea juhtimistava peamiste ja tunnustatud põhimõtetega, nagu läbipaistvus, demokraatlikud menetlused, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid ning solidaarsus, arvestades spordi peamiselt isereguleerivat korraldust;

16.

riigiasutuste ja spordiorganisatsioonide vahelise tugevdatud ja pideva dialoogi ja koostöö tähtsust, mida toetab asjakohane dialoog ELi ja rahvusvahelise spordiliikumise vahel, mis viib eetika, läbipaistvuse ning hea juhtimistava ja jätkusuutliku arenguga seotud ühiste väärtusteni ning ühiste kokkulepete ja korrani, mis võtavad arvesse igaühe vastutust ja huvisid;

17.

edendama ja rakendama eetikat, läbipaistvust ja head juhtimistava suurte spordiürituste kõigis etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine, pärand), sealhulgas pärast ürituse lõppemist, ning käsitlema kõiki kaasatud sidusrühmi ürituse partneritena algatustes, nagu:

18.

tagama suurte spordiürituste pikaajalise ja positiivse pärandi osana heast juhtimistavast ning tagama sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse linnade ja piirkondade arengu raames ELi liikmesriikides;

19.

kaasama ELi tasandil spordi valdkonnas tulevikus tehtavasse töösse suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse, hea juhtimistava, jätkusuutlikkuse ja pärandi, sealhulgas hõlbustama teabevahetust ja asjakohaseid arutelusid seoses suurte spordiüritustega;

20.

olemasolevatele suunistele ja soovitustele tuginedes ning kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste deklaratsioonide ja standarditega toetama suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandiga seotud kriteeriumide ja menetluste rakendamist, mida liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused võiksid kasutada võrdlusalusena suurte spordiürituste riiklikest vahenditest toetamisel;

21.

kindlaks määrama ja töötama välja avaliku ja erasektori koostöö mudeleid ning vahetama nimetatud koostööga seotud häid tavasid, mida liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused võiksid kasutada suurte spordiürituste korraldamiseks vajalike partnerluslepingute sõlmimisel, pöörates erilist tähelepanu mitmes riigis, piirkonnas ja linnas toimuvate spordiüritustele;

22.

algatama uuringu suurte spordiürituste korraldamise kohta mitmes ELi riigis ja piirkonnas, võttes arvesse võimalikke haldus- või õiguslikke tõkkeid riiklikul ja Euroopa tasandil ning kõnealuste ürituste eeldatavat mõju;

23.

toetama riikidevahelisi projekte ja, kui see on asjakohane, sõltumatuid uuringuid, mis on seotud suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi aspektidega selliste ELi rahastamisprogrammide raames nagu Erasmus+ ja Horisont 2020;

24.

julgustama heade tavade ja õppekogemuste jagamist ning avaldamist ja hõlbustama ELi liikmesriikide ja spordiliikumise vahelist teadmussiiret seoses suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi aspektidega, ning toetama ja julgustama meetodite ja vahendite, sealhulgas järgneva kindlaks määramist ja vajaduse korral välja töötamist:

25.

töötama välja piiratud järelevalvesüsteemi, näiteks kohustuste loetelu või kasutades ÜRO algatust Global Compact, et mõõta ELi liikmesriikide suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamiseks tehtud edusamme;

26.

selliste kättesaadavate ja atraktiivsete suurte spordiürituste korraldamise jätkamist, mis on heaks näiteks positiivsetest spordiväärtustest, spordi rollist ühiskonnas ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisest;

27.

suurte spordiürituste korraldamisega seotud hea juhtimistava selliste aluspõhimõtete rakendamise julgustamist, mis viivad läbipaistvuse, demokraatlike menetluste, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide ning solidaarsuseni, ning tunnustatud rahvusvahelistele normidele vastamise ja sellistes algatustes osalemiseni nagu ÜRO Global Compact, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ISO 26000 ja 20121;

28.

eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava edendamist, rakendamist ja järelevalvet suurte spordiürituste erinevates etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine ja pärand) ning kõigi partneritena üritusse kaasatud sidusrühmade poole pöördumist;

29.

läbipaistvate ja demokraatlike menetluste kasutamist suurte spordiürituste kõikides etappides ja selle nõudmist ka kõikidelt teistelt partneritelt, pöörates erilist tähelepanu riiklike, piirkondlike ja kohalike spordiorganisatsioonidele, üldsuse teavitamisele ja kaasamisele ning sõltumatule aruandlusele, auditeerimisele, hindamisele ja vastutusele;

30.

kataloogi väljatöötamist ja avaldamist suurte spordiürituste realistlike nõuete kohta pakkumismenetluse etapis, sealhulgas suurte spordiürituste läbipaistvate valikumenetluste ja asjakohaste pakkumiskriteeriumide kohta, mis seonduvad konkreetsete eetikaküsimustega nagu inimõigused, sh laste ja töötajate õigused ning sooline võrdõiguslikkus, aga ka diskrimineerimise kõigi vormide ning spordieetikat ohustavate probleemide (näiteks doping, võistlustulemustes kokkuleppimine ja vägivald) ennetamine;

31.

suurte spordiürituste sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ning pikaajalise ja positiivse pärandi edendamist osana heast juhtimistavast, korraldajaorganisatsiooniga sõlmitud lepingu ja ürituse järelevalve nõuete kohaselt (8);

32.

jätkama ja intensiivistama liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja spordiliikumise vahelist dialoogi suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas suurte spordiürituste jätkusuutlikkuse ja pärandi üle;

33.

leppima kokku ühises tegevuskavas, alustades esialgu olümpialiikumise ja vastutustundlike rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonidega, eesmärgiga laieneda teiste rahvusvaheliste spordiliitudeni, et parandada eetikat, head juhtimistava ja läbipaistvust suurte spordiürituste kõikides etappides, ning pöördudes kõikide nimetatud ürituste korraldamise jaoks vajalikesse partnerlustesse kaasatud sidusrühmade poole, rakendades seeläbi suurte ürituste positiivset potentsiaali, jätkusuutlikkust ja pärandit ning taastades ELi kodanike usalduse;

34.

võtma ühiseid meetmeid, nagu:

35.

pidama (spordi teemal) korrapärast kõrgetasemelist dialoogi osana ELi struktureeritud sporditeemalisest dialoogist (9) koos valitsuse esindajate, Euroopa ja rahvusvahelise olümpialiikumise esindajate ning Euroopa ja rahvusvaheliste spordiliitudega, kes on kaasatud suurtesse spordiüritustesse, ja sõltumatute ekspertidega, kui see on asjakohane. Põhinedes ühisele tegevuskavale ja meetmetele, nagu märgitud punktis 34, võib arutada teemasid, mis on seotud suurte spordiüritustega, mille puhul valitsused ja spordiorganisatsioonid jagavad vastutust ja mille kohta nad teavet vahetavad.

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/18

14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/19

1.

8. juunil 2016 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames kontsern Bouygues (Prantsusmaa), ettevõtjad Aéroports de Paris („ADP”, Prantsusmaa) ja Meridiam SAS („Meridiam”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Ravinala Airports (Madagaskar) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Bouygues: ehituse, telekommunikatsiooni ja meedia alal tegutsev mitmekesine tööstuskontsern;

—   ADP: Ile-de-France’i regiooni lennujaamade, eelkõige Paris-Charles de Gaulle ja Paris-Orly lennujaamade seadmete installeerimine, käitamine ja arendamine;

—   Meridiam: infrastruktuuriprojektidesse investeerimine;

—   Ravinala Airports: Madagaskari kahe lennujaama (Ivato (Antananarivo) ja Nosy Be) finantseerimine, kavandamine, arendamine, käitamine ja hooldamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7815 – Groupe Bouygues / ADP / Meridiam / Ravinala Airports):