30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/4

Carsten René Beuli 29. jaanuaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 23. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-640/14: Beul versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi C-53/16 P)

(2016/C 191/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Carsten René Beul (esindajad: advokaadid H.-M. Pott ja T. Eckhold)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 23. novembri 2015. aasta määrus;

—	tühistada vaidlustatud määrus (EL) nr 537/2014, teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule;

—	mõista kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant nõudis Euroopa Liidu Üldkohtule esitatud hagis, et viimati nimetatu tühistaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (1).

Apellant on Saksamaal vannutatud audiitor (muu hulgas ka vannutatud audiitor Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Itaalia Vabariigi õiguse kohaselt). Tal on õigus auditeerida avaliku huvi üksusi. Audiitorina teostab kogu tema tegevuse üle järelevalvet audiitorite koda – avalik-õiguslik isik, mille liikmed on audiitorid, kes valivad audiitorite koja organid.

Vaidlustatud määrus (edaspidi „määrus”) näeb ette, et avaliku huvi üksuste auditeerimisel teostab vannutatud audiitorite üle järelevalvet sõltumatu, st ka riigi juhistest sõltumatu asutus. Selles asutuses ei või mingil juhul töötada tegutsev audiitor ning endine audiitor võib seal töötada ainult siis, kui tema audiitorina töötamisest on möödunud pikem ajavahemik.

Apellant peab uut korda ebasoodsaks. Ta väidab, et määrus on liidu õigusega vastuolus.

Euroopa Liidu Üldkohus jättis tema hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Üldkohus leiab, et hagejal ei ole õigust määrust vaidlustada. Üldkohus põhjendab seda seisukohta nii, et määrus ei puuduta apellanti isiklikult, kuna viimane kuulub abstraktselt normiga hõlmatud isikute ringi ja ei saa viidata individuaalsetele õigustele.

Seevastu apellant väidab, et õigusnorm puudutab teda otseselt ja isiklikult. Normi adressaatide ring on avatud eelkõige seepärast, et määruse avaldamise ja selle jõustumise vahel on ajavahemik, mille vältel võib määramata arv isikuid liituda selle kutseala isikute ringiga.

Apellandi väitel jättis Üldkohus selle otsese ja isikliku puutumuse tähelepanuta. Sellel kutsealal töötavate isikute ring on igal ajahetkel liidu õigusest tuleneva järelevalve tõttu määratletud. See, kas määruse andmise ja jõustumise vahel on ajavahemik, ei saa osutuda määravaks õiguskaitse olemasolu kindlakstegemisel.

Lisaks on apellant seisukohal, et sellega, kui leitakse, et puudub isiklik puutumus, tekib lünk õiguskaitses. See lünk tuleb lähtuvalt põhiõiguste hartast, mis kaitseb kutsevabadust, ja Euroopa inimõiguste konventsioonist sulgeda. See on Euroopa Liidu kohtute vastutada ja nende kontrolli all, kuna nemad lõid need asjaolud, mis tekitasid lünga õiguskaitses.

(1) ELT L 158, lk 77.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/5

ClientEarth'i 1. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 13. novembri 2015. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-424/14 ja T-425/15: ClientEarth versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-57/16 P)

(2016/C 191/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: ClientEarth (esindajad: advokaadid O. W. Brouwer, F. Heringa, J. Wolfhagen)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 13. novembri 2015. aasta otsus, millega kohus:

—	jättis rahuldamata apellandi hagiavalduse;

—	jättis apellandi kohtukulud tema enda kanda ja mõistis temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

ii.	mõista kohtukulud, kaasa arvatud võimalike menetlusse astujate kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant leiab, et kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel alustel:

Alus 1 : Õigusnormi rikkumine seoses sellega, et kohus nõustus üldise eeldusega määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 3 (alapunkt 1) kontekstis taotletud dokumentide suhtes.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta:

i.	kohaldas Euroopa Kohtu praktikat vääralt;

ii.	jättis möönmata, et ELL artikli 17 lõiked 1 kuni 3 ei anna selliseks üldiseks eelduseks alust;

iii.	nõustus üldise eeldusega seoses taotletud dokumentide mitte avaldamisega, kontrollimata seda, kas see tekitab tegelikku ja konkreetset kahju;

iv.	ei nõustunud sellega, et taotletud dokumendid on olemuslikult seotud otsusega, kas alustada seadusandliku poliitikaga seotud tegevust või mitte; ja

Alus 2 : Õigusnormi rikkumine seoses sellega, et ei tuvastatud ülekaalu üldise huvi olemasolu.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta:

i.	ei arvestanud spetsiifilist avalikku huvi, millele ClientEarth viitas;

ii.	leidis, et taotletud dokumentide hilisem avalikustamine välistab ülekaaluka üldise huvi olemasolu taotletud dokumentide avalikustamiseks;

iii.	leidis, et muude kui taotletud dokumentide avalikustamine välistab ülekaaluka avaliku huvi olemasolu taotletud dokumentide avalikustamiseks;

iv.	ei nõustunud ClientEarth’i poolt esindatud avaliku huvi laadiga;

v.	ei tõlgendanud keeldumise aluseid kitsalt, võttes arvesse avalikustamisega teenitavat üldsuse huvi, nagu on ette nähtud määruse nr 1367/2006 (2) artikli 6 lõike 1 teises lauses;

vi.	ei möönnud üldist huvi keskkonnaasjades kohtuliku kaitse saamise võimaluse parandamise suhtes.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/6

Comercializadora Eloro, S.A. 9. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 9. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-354/14: Comercializadora Eloro versus EUIPO – Zumex Group (Zumex)

(Kohtuasi C-71/16 P)

(2016/C 191/09)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Comercializadora Eloro, S.A. (esindaja: advokaat J. L. de Castro Hermida)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Zumex Group, S.A.

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	lugeda tõendid esitatuks ja võtta vastu dokumendid, mis esitati kaebemenetluse lõpus ja mis esitati uuesti koos hagiga ning mis kannavad numbreid 1–7, nagu on täpsustatud koos hagiga esitatud loetelus dokumentidest, mis on hagiavaldusele lisatud;

—	asuda haldusmenetluses esitatud dokumentide põhjal seisukohale, et apellant (Comercializadora Eloro, S.A.) on piisavalt tõendanud oma kaubamärgi JUMEX tegelikku kasutamist asjakohasel ajavahemikul ja territooriumil klassi 32 kuuluvate puuviljamahlade jaoks;

—

arvestades, et vastulause esitaja ehk apellant on prioriteetse kaubamärgi kasutamist tõendanud, keelduda taotletava kaubamärgi ZUMEX registreerimisest kõikide klassi 32 kuuluvate kaupade jaoks, kuna tarbijate jaoks esineb segiajamise tõenäosus, mis tuleneb mõlema kaubamärgi turul kooseksisteerimisest, arvestades sõnade sarnasust ning identset kasutusala.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: määruse ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 42 lõike 2 ning rakendusmääruse (2) eeskirja 22 lõigete 2 ja 3 rikkumine

EUIPO vastulausete osakond leidis, et vastulause esitaja esitatud tõendid kaubamärgi kasutamise kohta ulatusid vajaliku miinimumtasemeni, et tuvastada, et asjakohasel ajavahemikul ja territooriumil oli kaubamärki tegelikult kasutatud.

Vaidlustatud kohtuotsuses väljendatud kahtlused selle suhtes, kas Hollandi äriühingule „Nidera General Merchandise, B.V.” müüdud kaubad sisenesid tegelikult Euroopa Liidu territooriumile, põhinevad ühelainsal dokumentaalsel tõendil, milleks on selle äriühingu veebisait, mis on kättesaadav aadressil www.ngm-int.com ja kus ta annab teada, et tema äritehingud on suunatud Lääne-Aafrika riikidesse.

Selle veebisaidi väljavõtete tõenduslikku väärtust tuleb eitada, kuna need saadi tõendite kontrollimise ajal ehk ligikaudu 5. augustil 2011, see tähendab kaheksa aastat pärast kasutamise tõendamiseks asjakohase perioodi algust ja kolm aastat pärast selle lõppu. Selles ajavahemikus võisid kõnealuse äriühingu kaubandustegevus ja tegevuse geograafiline ulatus märkimisväärselt varieeruda. Õiguslikust loogikast järeldub, et tõendid, mis esitatakse kaubamärgi kasutamise ümberlükkamiseks, peavad samuti puudutama asjakohast perioodi, mitte selle lõppemisest mitu aastat hilisemat aega.

Tõenditena esitatud arvetelt nähtub, et Rotterdamis asuv Hollandi äriühing „Nidera General Merchandise, B.V.” ei ole mitte ainult kauba ostja, vaid ka müüdud kauba vastuvõtja, mis tähendab, et kaup on Euroopa Liidu territooriumile sisenenud.

Vastulause esitaja on esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealune äriühing kuulub „Nidera” kontserni, mis tegutseb mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Hispaanias tütarettevõtja „Nidera Agro Comercial, S.A.” vahendusel, mis annab kindlalt tunnistust sellest, et selle äriühingu ostetud kaup oli mõeldud Euroopa turule.

Kuna vastulause esitaja täitis oma kohustuse tõendada oma kaubamärgi kasutamist ja kasutamine on tõendatud arvetega, mis hõlmavad kaubamärgiga tähistatud kauba müüki, tuleb nüüd selleks, et esitatud tõendite paikapidavus ümber lükata, tõendamiskoormis ümber pöörata, pannes kaubamärgi taotlejale väidetest ja oletustest kaugemale mineva kohustuse tõendada, et esitatud tõendid ei ole piisavad.

Teine väide: määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 15 lõike 1 punkti b rikkumine

Asjaolu, et Hollandi äriühing „Nidera General Merchandise, B.V.” on esitatud arvetel märgitud kui kauba vastuvõtja, välistab selle, et Euroopa Liidu toll kohaldab kauba suhtes välistransiidi tolliprotseduuri, ja annab alust asuda seisukohale, et kaup on tõepoolest sisenenud asjakohasele territooriumile, hoolimata sellest, et hiljem eksporditakse see Aafrikasse.

Vaidlustatud kohtuotsuses on tagasi lükatud argument, mille kohaselt ainuüksi eksportimise eesmärgiga importimine kujutab endast kaubamärgi tegelikku kasutamist, tuginedes asjaolule, et niisugune tegevus ei võimalda omandada ega säilitada turuosasid. Sellegipoolest on olukord samasugune nagu määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 15 lõike 1 punktis b ettenähtu, milleks on kaubamärgi kinnitamine kaupadele ainult ekspordi otstarbel ehk tegevus, mis samuti ei võimalda omandada ega säilitada turuosasid liidu territooriumil.

Kolmas väide: määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 76 lõike 2 rikkumine

Viidatud sättest ja kohtupraktikast ilmneb, et üldreeglina võetakse vastu ka väited ja tõendid, mis on esitatud pärast tähtaja möödumist, mistõttu tuleb EUIPO-le antud kaalutlusõigust tõlgendada kitsalt, nõudes, et ta põhjendaks väidete või tõendite vastu võtmata jätmist. Kaalutlusõigus ei tähenda omavoli ega subjektiivsust.

Kaebemenetluse lõpus esitatud uued arved ja pakendite etiketid, mis sisalduvad dokumentides 1–7, olid olulised, kuna kuivõrd need olid väljastanud teised Euroopa ettevõtjad, võimaldasid need kõrvaldada kahtlused, mis tekkisid seoses Hollandi äriühingu „Nidera General Merchandise, B.V.” väljastatud arvetega.

Oma kaubamärgi kasutamise tõendamisel tekkisid vastulause esitajal kronoloogilised raskused, kuna tõendamine toimus kolm aastat pärast kasutamist, ja geograafilised raskused, kuna vastulause esitaja on Mehhiko äriühing, kelle huvide keskpunkt on Ameerika mandril.

Kronoloogiliste ja geograafiliste asjaolude kaalumine ning hilinenult esitatud dokumentide äärmine olulisus vaidluse lahendamise seisukohast oleksid pidanud kaasa tooma nende dokumentide vastuvõtmise ja järelduse, et vastulause esitaja prioriteetse kaubamärgi tegelik kasutamine on tõendatud, ning oleks tulnud läbi viia vaidlusaluste kaubamärkide vajalik võrdlemine, et teha kindlaks, kas tarbija jaoks esineb segiajamise tõenäosus.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT 2009, L 78, lk 1).

(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1995, L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Udine (Itaalia) 24. veebruaril 2016 – kriminaalasi Giorgio Fidenato jt süüdistuses

(Kohtuasi C-111/16)

(2016/C 191/10)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Udine

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

Giorgio Fidenato, Leandro Taboga ja Luciano Taboga

Eelotsuse küsimused

Kas komisjon on määruse nr 178/2002 (1) artikli 54 lõike 1 alusel kohustatud võtma kiireloomulisi meetmeid vastavalt määruse nr 178/2002 artiklile 53, kui liikmesriik temalt seda taotleb, kuigi ta ise leiab, et teatud toiduainete või sööda puhul inimeste või loomade tervise ja keskkonnaga seotud suurt ja ilmset riski ei esine?

Kas siis, kui komisjon teeb liikmesriigile, kes on palunud temalt hinnangut, teatavaks hinnangu, mis on liikmesriigi taotlustele vastukäiv ja kontseptuaalselt välistab vajaduse võtta kiireloomulisi meetmeid, ja kui komisjon sel põhjusel ei võta kiireloomulisi meetmeid määruse nr 1829/2003 (2) artikli 34 tähenduses, mida see liikmesriik taotleb, võib liikmesriik võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid vastavalt määruse nr 178/2002 artiklile 53?

Kas ettevaatuspõhimõttega seotud kaalutluste tõttu, millel ei ole midagi ühist toiduaine või sööda kasutamisel inimeste või loomade tervise või keskkonnaga seotud suure ja ilmse riskiga, võib olla põhjendatud kiireloomuliste ajutiste meetmete võtmine liikmesriigi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklile 34?

Kas juhul, kui on selge ja ilmne, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole täidetud sisulised tingimused, et võtta toiduainete või sööda suhtes kiireloomulisi meetmeid, kui seda otsust kinnitab seejärel EFSA teaduslik arvamus ja kui hinnang on taotlejast liikmesriigile kirjalikult teatavaks tehtud, võib see liikmesriik jätta endiselt kehtima kiireloomulised ajutised meetmed, mida ta on võtnud, ja/või neid kiireloomulisi ajutisi meetmeid pikendada, kui on möödunud nende võtmiseks ette nähtud ajutine kehtivusaeg?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/9

British Airways plc 26. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 16. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-48/11: British Airways plc versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-122/16 P)

(2016/C 191/11)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: British Airways plc (esindajad: J. Turner, QC, barrister R. O’Donoghue, solicitor A. Lyle-Smythe)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus osas, mis piirab vaidlustatud Euroopa Komisjoni otsuse tühistamise ulatust British Airwaysi poolt esialgses tühistamishagis sõnastatud taotlusega;

—	tühistada Üldkohtu otsuse resolutsiooni esimene punkt;

—	tühistada vaidlustatud Euroopa Komisjoni otsus terves ulatuses ja

—	hüvitada British Airwaysi kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebusega palub British Airways plc osaliselt tühistada Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-48/11: British Airways plc vs. Euroopa Komisjon. Selle kohtuotsusega tühistati osaliselt komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus C(2010) 7694 final asjas COMP/39258 – Lennulast, British Airwaysi puudutavas osas.

Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas ultra petita mõistet selleks, et piirata oma tegevust, isegi kui Üldkohus ise leidis, et avaliku poliitika osas esines fundamentaalseid vigu, mis muutsid Euroopa Komisjoni otsuse tervikuna nõuetele mittevastavaks. Tõstatades omal algatusel avaliku poliitika küsimuse ja lahendades tema menetluses oleva kohtuasja sellel alusel, ei teinud Üldkohus otsust ultra petita, mistõttu on Üldkohus rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et teda piirab ultra petita põhimõte, langetamaks otsust oma lahendi tagajärgede osas kohtuotsuse resolutsioonis.

Teine väide, et teise võimalusena, isegi kui ultra petita põhimõte on kohaldatav, oleks Üldkohus pidanud otsustama, et ta oli siiski vaba – ja isegi kohustatud – tühistama vaidlustatud otsuse tervikuna, et anda mõju oma järeldustele, et vaidlustatud otsuses esines viga, mis rikkus kõrgemalseisvaid õigusnorme, nimelt seaduslikkuse põhimõtet ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt põhiõiguste harta artiklile 47.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/10

Orange Polska SA 27. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 17. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-486/11: Orange Polska SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-123/16 P)

(2016/C 191/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Orange Polska SA (esindajad: barrister D. M. Beard, QC, barrister A. Howard, adwokat M. Modzelewska de Raad, adwokat P. Paśnik)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Polska Izba Informatyki i Telekomunikacji, European Competitive Telecommunications Association

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus;

—	tühistada vaidlusalune otsus tervikuna; teise võimalusena

—	tühistada vaidlusaluse otsuse artikkel 2 tervikuna; või kolmanda võimalusena

—	vähendada selles määratud trahvi sobival määral; või neljanda võimalusena

—	kohustada komisjoni tegema uus trahviotsus; ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet: esimene väide puudutab vaidlusaluses komisjoni otsuses tehtud rikkumise kohta otsustatu sisulist õiguspärasust ning kaks ülejäänud väidet on seotud vaidlusaluse otsuse artiklis 2 määratud trahvi suurusega.

a.	Esiteks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja teinud hindamisvea, kuna ta ei tuvastanud, et komisjon oleks pidanud tõendama seaduspärast huvi varasema tegevuse suhtes uurimise jätkamiseks ja rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmiseks.

b.	Teiseks on Üldkohus rikkunud mitu korda õigusnormi ja/või moonutanud tõendeid kinnitades komisjoni hinnangut rikkumise tagajärgede kohta trahvi suuruse väljaarvutamiseks.

c.	Kolmandaks on Üldkohus rikkunud õigusnormi ja teinud tõendeid hinnates ilmse hindamisvea, kuna ta keeldus trahvi vähendamiseks kergendava asjaoluna arvesse võtmast Orage’i investeeringuid.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Prim’Awla tal-Qorti Ċivili (Malta) 29. veebruaril 2016 – Malta Dental Technologists Association jt versus Superintendent tas-Saħħa Pubblika, Kunsill tal-Professjonijiet Kumplimentari għall-Mediċina

(Kohtuasi C-125/16)

(2016/C 191/13)

Kohtumenetluse keel: malta

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Prim’Awla tal-Qorti Ċivili

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Malta Dental Technologists Association jt

Kostjad: Superintendent tas-Saħħa Pubblika, Kunsill tal-Professjonijiet Kumplimentari għall-Mediċina

Eelotsuse küsimused

Kas Malta tervishoiuorganite keeld või nende keeldumine anda tunnustus kliiniliste hambatehnikute kutsealale, mille puhul, vaatamata seaduse alusel diskrimineerimise puudumisele, üksikisikud teistest liikmesriikidest, kes on esitanud asjakohase taotluse, on tegelikult ilma jäetud Maltal oma kutsealal tegutsemisega alustamise võimalusest, olukorras, kus ei ole ohtu rahvatervisele, on kokkusobimatu ühtse turu loomist reguleerivate põhimõtete ja õigusnormidega, eriti nendega, mis tulenevad ELTL artiklitest 49, 52 ja 56?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (1), tuntud kui kutsekvalifikatsioonide direktiiv, tuleks kohaldada kliiniliste hambatehnikute suhtes arvestades asjaolu, et kui protees osutub defektseks, on ainus tagajärg see, et defektne hambaseade tuleks ümber teha või asendada, ilma et see kujutaks endast patsiendile mingit ohtu?

3.	Kas Malta tervishoiuorganite keeld, mis on käesolevas kohtuasjas vaidlustatud, võib teenida rahvatervise kõrge taseme tagamise eesmärki, kui iga defektse proteesi võib asendada ilma patsiendile ohtu tekitamata?

Kas viis, kuidas kostja, rahvatervishoiu järelevalve juht, tõlgendab ja rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kliiniliste hambatehnikute suhtes, kes on taotlenud samade Malta tervishoiuorganite poolset tunnustamist, kujutab endast proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT 2005 L 255, lk 22).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Mons (Belgia) 4. märtsil 2016 – Christian Ferenschild versus JPC Motor SA

(Kohtuasi C-133/16)

(2016/C 191/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Christian Ferenschild

Vastustaja: JPC Motor SA

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (1) artikli [5 lõiget 1] ja artikli [7 lõike 1 teist lõiku] tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriikliku õiguse säte tõlgendatuna nii, et selle alusel võib kasutatud kauba puhul tarbija nõude aegumistähtaeg lõppeda enne, kui lõpeb kaheaastane tähtaeg alates lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisest, kui müüja ja tarbija on alla kaheaastases garantiiajas kokku leppinud?

(1) EÜT L 171, lk 12; ELT eriväljaanne 15/04, lk 223.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione Tributaria Regionale di Milano (Itaalia) 2. märtsil 2016 – Stanleybet Malta Ltd, Mario Stoppani versus Agenzia delle dogane e dei Monopoli

(Kohtuasi C-141/16)

(2016/C 191/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione Tributaria Regionale di Milano

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Stanleybet Malta Ltd, Mario Stoppani

Kostja: Agenzia delle dogane e dei Monopoli

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artiklitega 52 ja 56 – arvestades Euroopa Kohtu praktikat seoses hasartmängudega, mis on välja kujunenud kohtuotsustes Gambelli, Placanica ja Costa ning Cifone, seoses diskrimineerivaga maksustamisega, mis on välja kujunenud kohtuotsustes Lindman, Commissione vs. Hispaania ning Bianco ja Fabretti ning arvestades Euroopa Liidu õiguses ette nähtud diskrimineerimise keelu ja õiguspärase ootuse põhimõtteid – on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu käesolevas asjas käsitletavad Itaalia õigusnormid, mis on ette nähtud 23. detsembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 504 (mida on muudetud 2011. aasta stabiilsusseaduse artikli 1 lõike 66 punktiga b) artiklites 1–3, mille kohaselt maksustatakse ühekordselt, ka tagasiulatuvalt, kihlvedude ja ennustusvõistluste siseriiklikke vahendajate tegevus, kes vahendavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud kihlveoettevõtjate arvel nende hasartmängu andmeid, sealhulgas eelkõige selliste omadustega ettevõtjate andmeid nagu on äriühing Stanleybet Malta Ltd., ja teatavatel juhtudel ka hasartmärguettevõtjate eneste tegevus siseriiklike vahendajatega solidaarselt?

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 14. märtsil 2016 – UAB „Vakarų Baltijos laivų statykla”versus Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

(Kohtuasi C-151/16)

(2016/C 191/16)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja:„Vakarų Baltijos laivų statykla”

Vastustaja: Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (1), millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik ja mida on viimati muudetud nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/75/EÜ (2), artikli 14 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas, kui energiatooteid tarnitakse kasutamiseks laevakütusena [Euroopa Liidu] territoriaalvetes sõitmiseks, et laev saaks omal jõul liikuda – ilma et selle eest saadaks otsest tasu – kohast, kus ta ehitati, teise liikmesriigi sadamasse, et võtta seal peale esimene kaubanduslik last, ei saa seda energiatoote tarnet aktsiisiga maksustada?

Kas direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkt c takistab kohaldamast selliseid liikmesriigi siseriiklike õigusaktide sätteid, nagu on kohaldatavad käesolevas asjas ja mis välistavad nimetatud õigusnormis ette nähtud maksuvabastuse kohaldamise juhul, kui energiatoote tarnega rikuti liikmesriigi kehtestatud tingimusi, ehkki see tarne vastab direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punktis c ette nähtud maksuvabastuse kohaldamise sisulistele tingimustele?

(1) EÜT L 283, 2003, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405.

(2) EÜT L 157, 2004, lk 100; ELT eriväljaanne 09/02, lk 21.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/13

14. märtsil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-152/16)

(2016/C 191/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Hottiaux)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

Tunnistada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei olnud loonud riikliku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta ega loonud seega ühendust teiste liikmesriikide riiklike registritega, siis on see liikmesriik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (1), artikli 16 lõigetest 1 ja 5 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõike 1 kohaselt peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta, kellele on riiklik pädev asutus andnud loa tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal.

Luksemburgi riigi vastusest märgukirjale selgub, et sellist riiklikku registrit ei olnud loodud.

Seetõttu ei ole Luksemburgi riik täitnud määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõiget 1.

Kooskõlas määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõikega 5 võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel ühendatud ja liidu tasandil juurdepääsetavad.

Kuna riiklik register puudub, siis ei ole mingit kahtlust, et Luksemburgi riik ei võtnud vajalikke meetmeid, et ühendada oma riiklik register (mida ei ole olemas) teiste riiklike registritega.

Seetõttu ei ole Luksemburgi riik täitnud määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõiget 5.

(1) EÜT L 300, lk 51, ELT eriväljaanne 06/002, lk 285.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Läti) 15. märtsil 2016 – VAS „Latvijas dzelzceļš”versus Valsts ieņemumu dienests

(Kohtuasi C-154/16)

(2016/C 191/18)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: VAS „Latvijas dzelzceļš”

Vastustaja: Valsts ieņemumu dienests

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (1), millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 203 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav alati, kui välistransiidiprotseduuri sihttolliasutusele ei esitata kogu kaupa, isegi kui kauba hävimine või pöördumatu kahjustumine on piisavalt tõendatud?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas kauba hävimise piisav tõendamine ja seega asjaolu, et kauba sattumine liikmesriigi majanduskäibesse on välistatud, võib põhjendada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 204 lõike 1 punkti a ja artikli 206 kohaldamist, jättes tollivõla seoses välistransiidiprotseduuri ajal hävinud kauba kogusega arvutamata?

Kui nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 203 lõiget 1, artikli 204 lõike 1 punkti a ja artiklit 206 tuleb tõlgendada nii, et imporditollimaksud arvutatakse välistransiidiprotseduuri ajal hävinud kauba koguselt, siis kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõike 1 punkti d ja artikleid 70 ja 71 tuleb tõlgendada nii, et samal ajal imporditollimaksudega tuleb tasuda ka käibemaks, isegi kui kauba tegelik sattumine liikmesriigi majanduskäibesse on välistatud?

Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklit 96 tuleb tõlgendada nii, et printsipaal on alati vastutav selle tollivõla tasumise eest, mis ilmneb välistransiidiprotseduuril, olenemata sellest, kas vedaja on täitnud artikli 96 lõikest 2 tulenevad kohustused?

Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 94 lõiget 1, artikli 96 lõiget 1 ja artiklit 213 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi toll on kohustatud pidama solidaarselt vastutavaks kõiki isikuid, kes konkreetsel juhul võivad vastavalt tolliseadustiku normidele olla koos printsipaaliga käsitletavad tollivõla eest vastutavatena?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav ja kui liikmesriigi seadused seovad kauba impordilt käibemaksu tasumise kohustuse üldiselt kauba vabasse ringlusesse lubamise protseduuriga, siis kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 201, 202 ja 205 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik on kohustatud pidama käibemaksu tasumise eest solidaarselt vastutavaks kõiki isikuid, keda võib konkreetsel juhul käsitleda vastutavaks tollivõla eest vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, normidele?

Kui vastus viiendale ja kuuendale küsimusele on jaatav, siis kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 96 lõiget 1 ja artiklit 213 ning nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 201, 202 ja 205 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi toll ei ole kohaldanud vääralt mõnele printsipaaliga koos vastutavale isikule tollivõla eest solidaarvastust, võib see asjaolu iseenesest põhjendada printsipaali vabastamist vastutusest tollivõla eest?

(1) EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307.

(2) ELT L 347, lk 1.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Läti) 17. märtsil 2016 – VAS „Starptautiskā lidosta „Rīga””versus Konkurences padome

(Kohtuasi C-159/16)

(2016/C 191/19)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: VAS „Starptautiskā lidosta „Rīga””

Vastustaja: Konkurences padome

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 102 ja artikli 107 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et riigi osalusega äriühingu ühte ja ainsat tegevust võib analüüsida samal ajal riigiabi olemasolu (võimaliku riigiabi andmisena kliendile/äripartnerile) seisukohast ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise (diskrimineerimine hindade osas) seisukohast?

2.	Kas nende kahe analüüsi vahel on mingit järjekorda või hierarhiat?

Kas ametiasutusel või kohtul on sellise asja läbivaatamisel, mis puudutab riigi osalusega äriühingu klientidele/äripartneritele diskrimineerivate hindade kohaldamises avalduvat konkurentsi rikkumist, lubatud tuvastada, et ettevõtja tegevus rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 102, kui rikkumine on tingitud riigiabi andmisest, milles ei ole järgitud ELTL artikli 108 lõikes 3 kehtestatud eelneva kontrolli menetlust?

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 21. märtsil 2016 – Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs versus Mercedes Benz Financial Services UK Ltd

(Kohtuasi C-164/16)

(2016/C 191/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

Vastustaja: Mercedes Benz Financial Services UK Ltd

Eelotsuse küsimused

1.	Mida tähendab artikli 14 lõike 2 punkti b (1) sõnastus „leping […], millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega”?

2.	Kas sõna „tavaliselt” eeldab konkreetselt käesoleva juhtumi kontekstis seda, et maksuamet ei tee muud peale tuvastamise, et on olemas ostuoptsioon, mida saab kasutada hiljemalt viimase osamakse tegemisel?

3.	Teise võimalusena, kas sõna „tavaliselt” eeldab, et siseriiklik asutus läheks kaugemale ja tuvastaks lepingu majandusliku eesmärgi?

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav:

a)	Kas artikli 14 lõike 2 tõlgendamist mõjutab analüüs selle kohta, kas klient tõenäoliselt seda optsiooni kasutab?

b)	Kas ostuoptsiooni kasutamisel tasumisele kuuluva hinna suurus on oluline lepingu majandusliku eesmärgi tuvastamisel?

(1) Euroopa Nõukogu 28. novembri 2006 . aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (EÜT L 347 lk 1).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (Ühendkuningriik) 21. märtsil 2016 – Toufik Lounes versus Secretary of State for the Home Department

(Kohtuasi C-165/16)

(2016/C 191/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Toufik Lounes

Vastustaja: Secretary of State for the Home Department

Eelotsuse küsimused

Kas juhul, kui Hispaania ja liidu kodanik:

1)	asub direktiivist 2004/38/EÜ (1) tulenevat vaba liikumise õigust kasutades elama Ühendkuningriiki; ja

2)	elab direktiivi 2004/38/EÜ artiklist 7 või 16 tulenevat õigust kasutades Ühendkuningriigis; ja

3)	saab seejärel Briti kodakondsuse, mille tulemusel on tal tema Hispaania kodakondsust arvestades topeltkodakondsus; ja

4)	abiellub mitu aastat pärast Briti kodakondsuse saamist kolmanda riigi kodanikuga, kellega ta elab Ühendkuningriigis,

saavad tema ja ta abikaasa mõlemad kasutada direktiivist 2004/38/EÜ tulenevaid õigusi artikli 3 lõike 1 tähenduses ajal, mil ta elab Ühendkuningriigis ning tal on nii Hispaania kui ka Briti kodakondsus?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Mons (Belgia) 25. märtsil 2016 – Sandra Nogueira, Victor Perez-Ortega, Virginie Mauguit, Maria Sanchez-Odogherty, José Sanchez-Navarro versus Crewlink Ltd

(Kohtuasi C-168/16)

(2016/C 191/22)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Mons

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Sandra Nogueira, Victor Perez-Ortega, Virginie Mauguit, Maria Sanchez-Odogherty, José Sanchez-Navarro

Vastustaja: Crewlink Ltd

Eelotsuse küsimus

Võttes arvesse:

—

lahenduste etteaimatavuse ja õiguskindluse nõudeid, mis viisid selliste kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades puudutavate eeskirjade vastuvõtmiseni, nagu on sätestatud 27. septembri 1968. aasta konventsioonis kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), mida on muudetud 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997, [C] 15, lk 1), mida nimetatakse „Brüsseli konventsiooniks”, samuti nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1) (vt eelkõige kohtuotsus, 19.7.2012, Mahamdia, C-154/11, EU:C:2012:491, punktid 44 ja 46),

—

Euroopa lennundussektori eripärasid, mille raames mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis asuva lennuettevõtja lennumeeskonna liikmed – kes on antud selle lennuettevõtja käsutusse teise äriühingu poolt, kelle registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis – sooritavad iga päev lende Euroopa Liidu territooriumi kohal algusega põhibaasist, mis võib asuda, nagu käesoleval juhul, teises liidu liikmesriigis,

—	käesoleva vaidluse eripärasid, nagu neid on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes,

—

kriteeriumi, mis tuleneb mõistest „põhibaas” (nii nagu see on määratletud määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas), mida on kasutatud määruses nr 883/2004 selleks, et määrata kindlaks sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mida kohaldatakse lennumeeskonna ja salongipersonali liikmetele alates 28. juunist 2012,

—	Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast tulenevaid järeldusi seoses käesoleva otsuse põhjendustes nimetatud kohtuotsustega,

kas mõistet „põhitöö tegemise koht”, millele on viidatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse nr 44/2001 artikli 19 lõikes 2, võib samastada mõistega „põhibaas”, mis on määratletud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse nr 3922/91 III lisas kui „[k]äitaja poolt kindlaks määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt alustab ja kus ta lõpetab oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise ning kus käitaja tavaliselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest”, selleks et määrata kindlaks lepinguosaline riik (ja seega selle kohtud), mille territooriumil töötajad teevad oma põhitööd, juhul kui need töötajad on lennumeeskonna liikmetena antud liidu ühe liikmesriigi õigusele alluva ja kogu liidu territooriumil reisijate rahvusvahelise õhuveoga tegeleva lennuettevõtja käsutusse, arvestades seda, et kõnealune seotuse kriteerium, mis tuleneb „põhibaasist”, mida mõistetakse kui „töösuhte tegelikku keskust”, kuna töötajad alustavad ja lõpetavad seal süstemaatiliselt oma tööpäevi, korraldavad seal oma igapäevast tööd ning on selle lähedusse rajanud ka lepinguperioodi ajaks, mil nad on antud selle lennuettevõtja käsutusse, tegeliku elukoha, on see, mis on ühtlasi kõige tugevamini seotud ühe lepinguosalise riigiga ning tagab lepingulise suhte nõrgemale poolele parima võimaliku kaitse?

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Mons (Belgia) 25. märtsil 2016 – Miguel José Moreno Osacar versus Ryanair Ltd

(Kohtuasi C-169/16)

(2016/C 191/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Mons

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Miguel José Moreno Osacar

Vastustaja: Ryanair Ltd

Eelotsuse küsimus

Võttes arvesse:

—

—	Euroopa lennundussektori eripärasid, mille raames mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis asuva lennuettevõtja lennumeeskonna liikmed sooritavad iga päev lende Euroopa Liidu territooriumi kohal algusega põhibaasist, mis võib asuda, nagu käesoleval juhul, teises liidu liikmesriigis,

—	käesoleva vaidluse eripärasid, nagu neid on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes,

—

—	Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast tulenevaid järeldusi seoses käesoleva otsuse põhjendustes nimetatud kohtuotsustega,

kas mõistet „põhitöö tegemise koht”, millele on viidatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse nr 44/2001 artikli 19 lõikes 2, võib samastada mõistega „põhibaas”, mis on määratletud nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse nr 3922/91 III lisas kui „[k]äitaja poolt kindlaks määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt alustab ja kus ta lõpetab oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise ning kus käitaja tavaliselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest”, selleks et määrata kindlaks lepinguosaline riik (ja seega selle kohtud), mille territooriumil töötaja teeb oma põhitööd, juhul kui see töötaja töötab liidu ühe liikmesriigi õigusele alluvas ja kogu liidu territooriumil reisijate rahvusvahelise õhuveoga tegelevas lennuettevõtjas lennumeeskonna liikmena, arvestades seda, et kõnealune seotuse kriteerium, mis tuleneb „põhibaasist”, mida mõistetakse kui „töösuhte tegelikku keskust”, kuna töötaja alustab ja lõpetab seal süstemaatiliselt oma tööpäevi, korraldab seal oma igapäevast tööd ning on selle lähedusse rajanud ka lepinguperioodi ajaks tegeliku elukoha, on see, mis on ühtlasi kõige tugevamini seotud ühe lepinguosalise riigiga ning tagab lepingulise suhte nõrgemale poolele parima võimaliku kaitse?

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein oikeus (Soome) 29. märtsil 2016 – Hannele Hälvä, Sari Naukkarinen, Pirjo Paajanen, Satu Piik versus SOS-Lapsikylä ry

(Kohtuasi C-175/16)

(2016/C 191/24)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Hannele Hälvä, Sari Naukkarinen, Pirjo Paajanen, Satu Piik

Vastustaja: SOS-Lapsikylä ry

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (1) tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse võib kuuluda eespool kirjeldatu taoline töö perekodus, mille raames töötaja asendab perest eraldatud laste asendusvanemat viimase tööst vabade päevade ajal, elades kõnealusel ajal koos lastega peresarnastes oludes ning hoolitsedes sel ajal iseseisvalt laste ja pere vajaduste eest nii, nagu seda teevad tavaliselt vanemad?

(1) EÜT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/20

Proforec Srl-i 23. märtsil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. jaanuari 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-120/15: Proforec Srl versus komisjon

(Kohtuasi C-176/16 P)

(2016/C 191/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Proforec Srl (esindajad: advokaadid G. Durazzo, M. Mencoboni, G. Pescatore)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada 21. jaanuari 2016. aastal kohtuasjas T-120/15 vastuvõetamatuse kohta tehtud määrus nr 704600 väidete alusel, millele hagis tugineti ja millele apellant täielikult uuesti tugineb;

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning saata asi tagasi lahendamiseks Euroopa Liidu Üldkohtule, kes peab võtma vajadusel sobivaid meetmeid;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt. Kui käesolev apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata (quod non), jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant kolm väidet vastuvõetamatuse vastuväite kohta:

ESIMENE VÄIDE: põhjendatud huvi puudumisega seotud põhjendus on õiguslikult ja faktiliselt väär. Kohtumääruse punktides 28-31 järeldas Euroopa Liidu Kohus – ebaloogilise põhjenduskäigu lõpus, milles määratleti ainsate isikutena, kellel on õigus nõuda vaidlustatud määruse tühistamist, kaubamärkide muud edasimüüjad, mitte otse Proforec – ebaõigelt, et hagejal puudub põhjendatud huvi määruse tühistamise nõude esitamiseks.

TEINE VÄIDE: Üldkohus ei ole kohaldanud ELTL artikli 263 lõiget 4, sest ta keeldus tunnustamast apellandi hagi esitamise õigust.

KOLMAS VÄIDE: Euroopa Liidu Üldkohus ei põhjendanud vastuvõetamatuse kohta tehtud määruse punktides 32–35 apellandi põhjendatud huvi puudumist piisavalt, esitades vääralt faktilised asjaolud seoses sellega, et puudub risk, et Proforeci vastu võidakse esitada hagi, leides, et see risk ei ole hagi esitamise seisuga juba tekkinud ja reaalne, ning jättes lahendamata küsimuse seoses määruse ilmselge ebaseaduslikkusega, kuna see ei näe ette mingit üleminekuperioodi laojäägi ja pakendite elimineerimiseks.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Belgia) 31. märtsil 2016 – Sadikou Gnandi versus Belgia riik

(Kohtuasi C-181/16)

(2016/C 191/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Sadikou Gnandi

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ (1) (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artiklit 5, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse selle direktiivi rakendamisel järgida mittetagasisaatmise põhimõtet ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on ette nähtud sama direktiivi artikli 13 lõikes 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, tuleb tõlgendada selliselt, et nendega on vastuolus sellise tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine, mis on ette nähtud eelnimetatud direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 6, 15. detsembri 1980. aasta seaduse (välismaalaste riigi territooriumile sisenemise, elama asumise, viibimise ja väljasaatmise kohta) artikli 52/3 lõikes 1 ja 8. oktoobri 1981. aasta kuningliku dekreedi (välismaalaste riigis viibimise, elama asumise ja väljasaatmise kohta) artikli 75 lõikes 2, juba alates sellest kuupäevast, kui kodakondsuseta isikute üldvolinik lükkab varjupaigataotluse tagasi, ja seega enne, kui selle tagasilükkamise otsuse kohtuliku vaidlustamise kõik võimalused on ammendatud ning enne kui varjupaigamenetlus võidakse lõplikult lõpetada?

(1) ELT L 348, lk 98.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/22

4. aprillil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-187/16)

(2016/C 191/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Tokár, B. R. Killmann)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul teha järgmine otsus:

tuvastada, et Austria Vabariik on rikkunud ELTL artiklitest 49 ja 56 ning artiklist 4 koosmõjus direktiivi 92/50/EMÜ (1) artiklitega 11–37, samuti direktiivi 2004/18/EÜ (2) artiklitest 14, 20 ja 23–55 tulenevaid kohustusi,

—

kuna Austria Vabariik sõlmis teatud dokumentide nagu kiipkaardiga reisipasside, erakorraliste passide, elamislubade, isikutunnistuste, pürotehnika käitlemislubade, krediitkaardi formaadis juhilubade ja krediitkaardi formaadis sõiduki registreerimistunnistuste valmistamiseks teenuslepingud väljaspool direktiivide 92/50/EMÜ ja 2004/18/EÜ kohta kehtivaid piirmäärasid vahetult osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH enne ja pärast direktiivi 2004/18/EÜ ülevõtmise tähtaega ning

—

kuna Austria Vabariik jättis jõusse siseriiklikud õigusnormid, eelkõige Austria riikliku trükikoja õigussuhete reformi föderaalse seaduse (Bundesgesetz zur Neuordnung der Rechtsverhältnisse der Österreichischen Staatsdruckerei) § 2 lõike 3, mis kohustab avaliku sektori hankijaid sõlmima neid teenuslepinguid ainult osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH;

2.	mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks esitab hageja järgmised väited.

Osaühing Österreichische Staatsdruckerei GmbH on eraõiguslik ettevõtja.

Austria õiguses on sätestatud, et kõigi dokumentide, mille puhul on nõutav konfidentsiaalsus või turvanõuete järgmine, valmistamise teenuslepingud tuleb sõlmida ainult osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH.

Seega peavad Austria avaliku sektori hankijad sõlmima teenuslepingud kiipkaardiga reisipasside, erakorraliste passide, elamislubade, isikutunnistuste, krediitkaardi formaadis juhilubade, krediitkaardi formaadis sõiduki registreerimistunnistuste ja pürotehnika käitlemislubade valmistamiseks vahetult osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH.

Tegelikult peaksid Austria avaliku sektori hankijad olema kohustatud sõlmima nimetatud dokumentide valmistamise teenuslepingud ettevõtjatega, kes on välja valitud hankemenetlustes, mis vastavad kas direktiivides 92/50/EMÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud nõuetele või mis on piisavalt avalikustatud ELTLi tähenduses.

Austria Vabariik on rikkunud liidu õigusest tulenevaid kohustusi, kuna Austria avaliku sektori hankijad sõlmisid nimetatud dokumentide valmistamise teenuslepingud osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH ilma hankemenetluseta ning kuna nad olid Austria õiguse kohaselt kohustatud sõlmima nimetatud dokumentide valmistamise teenuslepingud ainult osaühinguga Österreichische Staatsdruckerei GmbH.

(1) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1, ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).

(2) Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114, ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/23

Üldkohtu 19. aprilli 2016. aasta otsus – 100 % Capri Italia versus EUIPO – IN.PRO.DI (100 % Capri)

(Kohtuasi T-198/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi 100 % Capri taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk CAPRI - Suhteline keeldumispõhjus - Eristusvõime - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 191/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: 100 % Capri Italia Srl (Capri, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Perani, G. Ghisletti ja F. Braga)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: L. Rampini)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Inghirami produzione distribuzione SpA (IN.PRO.DI), varem Cantoni ITC SpA (Milaano, Itaalia) (esindajad: advokaadid V. Piccarreta ja M. Franzosi)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 10. jaanuari 2014. aasta otsuse (asi R 2122/2012-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Inghirami produzione distribuzione SpA (IN.PRO.DI) ja 100 % Capri Italia Srl-i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja 100 % Capri Italia Srl-lt.

(1) ELT C 159, 26.5.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/23

Üldkohtu 14. aprilli 2016. aasta otsus – Ben Ali versus nõukogu

(Kohtuasi T-200/14) (1)

((Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Teatavate isikute ja üksuste suhtes võetud piiravad meetmed seoses olukorraga Tuneesias - Rahaliste vahendite külmutamine - Õiguslik alus - Hageja nime loetelusse kandmine uue põhjenduse alusel pärast varasemate rahaliste vahendite külmutamise meetmete tühistamist - Põhjendamiskohustus - Omandiõigus - Proportsionaalsus - Faktiviga - Kaitseõigused - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele - Võimu kuritarvitamine - Õigus elule - Õigus perekonnaelule - Lepinguväline vastutus))

(2016/C 191/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Mehdi Ben Tijani Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen Ben Ali (Saint-Étienne-du-Rouvray, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. de Saint Remy)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: G. Étienne ja A. de Elera-San Miguel Hurtado)

Ese

Nõue tühistada nõukogu 30. jaanuari 2014. aasta otsus 2014/49/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, lk 38), ja nõukogu 30. jaanuari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 81/2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, lk 2), hagejat puudutavas osas ning teiseks kahju hüvitamise nõue.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Mehdi Ben Tijani Ben Haj Hamda Ben Haj Hassen Ben Ali kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

(1) ELT C 202, 30.6.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/24

Üldkohtu 19. aprilli 2016. aasta otsus – Novomatic versus EUIPO – Granini France (HOT JOKER)

(Kohtuasi T-326/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi HOT JOKER taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk Joker - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75 - Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige1))

(2016/C 191/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Novomatic AG (Gumpoldskirchen, Austria) (esindaja: advokaat W. Mosing)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: P. Bullock)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Granini France (Mâcon, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat D. Lichtlen)

Ese

Hagi EUIPO teise appellatsioonikoja 6. veebruari 2014. aasta otsuse (asi R 589/2013-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Granini France ja Novomatic AG-i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtulud välja Novomatic AG-lt.

(1) ELT C 245, 28.7.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/25

Üldkohtu 7. aprilli 2016. aasta otsus – Industrias Tomás Morcillo versus EUIPO – Aucar Trailer (Polycart A Whole Cart Full of Benefits)

(Kohtuasi T-613/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi Polycart A Whole Cart Full of Benefits taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk POLICAR - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 191/31)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Industrias Tomás Morcillo, SL (Albuixech, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Sanz-Bermell y Martínez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: S. Palmero Cabezas ja A. Schifko)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Aucar Trailer, SL (Premia de Mar, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. mai 2014. aasta otsuse (asi R 1735/2012-1) peale, mis käsitleb Aucar Trailer, SL-i ja Industrias Tomás Morcillo, SL-i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Industrias Tomás Morcillo, SL-ilt.

(1) ELT C 339, 29.9.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/25

Üldkohtu 8. aprilli 2016. aasta otsus – Frinsa del Noroeste versus EUIPO – Frisa Frigorífico Rio Doce (FRISA)

(Kohtuasi T-638/14) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi FRISA taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk Frinsa - Suhteline keeldumispõhjus - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Üldkohtule esitatud hagi põhjendamiseks uute asjaolude ja tõendite esitamine - Muutmispädevus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3, artikkel 65 ning artikli 76 lõike 1 lõpuosa - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 22 lõiked 2–4))

(2016/C 191/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Frinsa del Noroeste, SA (Santa Eugenia de Ribeira, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Botella Reyna)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Frisa Frigorífico Rio Doce, SA (Espírito Santo, Brasiilia)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2014. aasta otsuse (liidetud asjad R 1547/2013-4 ja R 1851/2013-4) peale, mis käsitleb Frinsa del Noroeste, SA ja Frisa Frigorífico Rio Doce, SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2014. aasta otsus (liidetud asjad R 1547/2013-4 ja R 1851/2013-4).

2.	Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 380, 27.10.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/26

Üldkohtu 12. aprilli 2016. aasta otsus – Auyantepui Corp. versus EUIPO – Magda Rose (Mr Jones)

(Kohtuasi T-8/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi Mr Jones taotlus - Varasem rahvusvaheline kujutismärk Jones - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 191/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Auyantepui Corp., SA (Panama, Panama) (esindaja: advokaat E. Manresa Medina)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: E. Zaera Cuadrado)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Magda Rose GmbH & Co. KG (Viin, Austria) (esindaja: advokaat R. Kornfeld)

Ese

Hagi EUIPO teise appellatsioonikoja 28. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 49/2014-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Magda Rose GmbH & Co. KG ja Auyantepui Corp., SA vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Auyantepui Corp., SA-lt.

(1) ELT C 118, 13.4.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/27

Üldkohtu 14. aprilli 2016. aasta otsus – Henkell & Co. Sektkellerei KG versus EUIPO – Ciacci Piccolomini d’Aragona di Bianchini (PICCOLOMINI)

(Kohtuasi T-20/15) (1)

((ELi kaubamärk - Vastulausemenetlus - ELi sõnamärgi PICCOLOMINI taotlus - Varasem ELi sõnamärk PICCOLO - Varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2))

(2016/C 191/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Henkell & Co. Sektkellerei KG (Wiesbaden, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Flick)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Kusturovic ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Ciacci Piccolomini d’Aragona di Bianchini Società Agricola (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Cecchi, P. Pozzi ja F. Ghisletti Giovanni)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 31. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 2265/2013-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Henkell & Co. Sektkellerei KG ja Ciacci Piccolomini d’Aragona di Bianchini Società Agricoli vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Henkell & Co. Sektkellerei KG kohtkulud tema enda kanda ning mõista temal välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ciacci Piccolomini d’Aragona di Bianchini Società Agricola kohtukulud.

(1) ELT C 89, 16.3.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/27

Üldkohtu 13. aprilli 2016. aasta otsus – Facchinello versus EUIPO – Olimpia Splendid (Synthesis)

(Kohtuasi T-81/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Synthesis - Kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a - Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendid))

(2016/C 191/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Danila Facchinello (Molinella, Itaalia) (esindaja: advokaat F. Torlontano)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: M. Capostagno ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Olimpia Splendid SpA (Gualtieri, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Ferrarese ja G. Ferrarese)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 21. novembri 2014. aasta otsuse (asi R 2169/2013-1) peale, mis käsitleb tühistamismenetlust Olimpia Splendid SpA ja Danila Facchinello vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Danila Facchinellolt.

(1) ELT C 118, 13.4.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/28

Üldkohtu 19. aprilli 2016. aasta otsus – Spirig Pharma versus EUIPO (Daylong)

(Kohtuasi T-261/15) (1)

((Euroopa liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi Daylong taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c))

(2016/C 191/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Spirig Pharma AG (Egerkingen, Šveits) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: V. Melgar ja J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 24. märtsi 2015. aasta otsuse (asi R 2455/2014-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk Daylong Euroopa Liidu kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Spirig Pharma AG-lt.

(1) ELT C 245, 27.7.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/29

Euroopa Liidu Üldkohtu 12. aprilli 2016. aasta otsus – Choice versus EUIPO (Choice chocolate & ice cream)

(Kohtuasi T-361/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi Choice chocolate & ice cream taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c))

(2016/C 191/37)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Choice sp. z o.o. (Legnica, Poola) (esindaja: advokaat T. Mielke)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Walicka)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 30. aprilli 2015. aasta otsuse (asi R 2221/2014-5) peale, mis käsitleb sõnalise tähise Choice chocolate & ice cream Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Choice sp. z o.o.-lt.

(1) ELT C 294, 7.9.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/29

Üldkohtu 7. aprilli 2016. aasta määrus – Aduanas y Servicios Fornesa versus komisjon

(Kohtuasi T-580/14) (1)

((Tolliliit - Andorra päritolu lõhna-, maitse- või värvilisandiga suhkrusiirupi import - Pettus - Imporditollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine - Imporditollimaksu vähendamise taotlus - Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 239 - Põhjendatud huvi kadumine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 191/38)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Aduanas y Servicios Fornesa, SL (Lleida, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Toda Jiménez)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros, B.-R. Killmann ja L. Lozano Palacios)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 15. aprilli 2014. aasta otsus C (2014) 2376 final, mille kohaselt ei ole imporditollimaksu vähendamine konkreetsel juhul põhjendatud (REM 02/2012).

Resolutsioon

1.	Käesoleva hagi lahendamise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Aduanas y Servicios Fornesa, SL-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kolmandik komisjoni kohtukuludest.

3.	Jätta kaks kolmandikku komisjoni kohtukuludest tema enda kanda.

(1) ELT C 315, 15.9.2014.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/30

Üldkohtu presidendi 7. aprilli 2016. aasta määrus – ADR Center versus komisjon

(Kohtuasi T-644/14 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Vahekohtuklausel - Programmi „Tsiviilõigus” raames liidu toetatud projektide elluviimiseks sõlmitud lepingud - Komisjoni otsus väljamakstud summade sissenõudmise täitmisele pööramise kohta - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 191/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ADR Center Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat L. Tantalo)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Cappelletti ja J. Estrada de Solà)

Ese

Taotlus peatada komisjoni 27. juuni 2014. aasta selle otsuse C (2014) 4485 (final) täitmisele pööramine, milles nõutakse sisse ADR Center Srl-i poolt võlgnetav 194 275,34 euro suurune summa, millele lisandub intress, viitega võlateadetele nr 3241311168, 3241311170 ja 3241311175, vastavalt 62 649,47 euro, 78 991,12 euro ja 52 634,75 euro kohta.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tunnistada kehtetuks 22. jaanuari 2016. aasta kohtumäärus osas, mis puudutab kohtuasja T-644/14 R.

3.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/30

Üldkohtu 14. märtsi 2016. aasta määrus – Sopra Steria Group versus parlament

(Kohtuasi T-181/15) (1)

(Teenuste hanked - Parlamendi otsus alustada infotehnoloogiateenuste ostmiseks läbirääkimistega menetlust ilma hanketeadet avaldamata - Akti tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 191/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sopra Steria Group SA (Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Verlinden, R. Martens ja J. Joossen)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: L. Tapper Brandberg ja B. Simon)

Ese

Nõue tühistada parlamendi otsus alustada parlamendile ning teistele Euroopa Liidu institutsioonidele ja ametitele infotehnoloogiateenuste ostmiseks läbirääkimistega menetlust PE/ITEC-NPE-15.8 ilma eelnevalt hanketeadet avaldamata.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

(1) ELT C 262, 10.8.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/31

Üldkohtu presidendi 7. aprilli 2016. aasta määrus – ADR Center versus komisjon

(Kohtuasi T-364/15 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Programmi „Tsiviilõigus” raames liidu toetatud projektide elluviimiseks sõlmitud lepingud - Komisjoni otsus väljamakstud summade sissenõudmise täitmisele pööramise kohta - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 191/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ADR Center Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat L. Tantalo)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Cappelletti ja J. Estrada de Solà)

Ese

Taotlus peatada komisjoni 4. mai 2015. aasta selle otsuse C (2015) 3117 (final) de la täitmisele pööramine, milles nõutakse sisse ADR Center Srl-i poolt võlgnetav 432 637,97 euro suurune summa, millele lisandub intress, viitega võlateadetele nr 3241408192 ja 3241409206, vastavalt 155 507,97 euro ja 277 130 euro kohta.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tunnistada kehtetuks 22. jaanuari 2016. aasta kohtumäärus osas, mis puudutab kohtuasja T-364/15 R.

3.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/32

Üldkohtu 18. märtsi 2016. aasta määrus – CBM versus Siseturu Ühtlustamise Amet – ÏD Group (Fashion ID)

(Kohtuasi T-535/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 191/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CBM Creative Brands Marken GmbH (Zürich, Šveits) (esindajad: advokaadid U. Lüken ja J. Bärenfänger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas: ÏD Group (Roubaix, Prantsusmaa)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda appellatsioonikoja 14. juuli 2015. aasta otsuse (asi R 2470/2014-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust ÏD Group-i ja CBM Creative Brands Marken GmbH vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta CBM Creative Brands Marken GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

(1) ELT C 371, 9.11.2015.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/32

Üldkohtu presidendi 29. veebruari 2016. aasta määrus – Chemtura Netherlands versus EFSA

(Kohtuasi T-725/15 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Taimekaitsevahendite turuleviimise menetlus - Toimeaine loetellu kandmist puudutavate dokumentide avaldamine - Teatava teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata jätmine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 191/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Chemtura Netherlands BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem)

Kostja: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) (esindajad: D. Detken ja S. Gabbi, keda abistavad advokaadid R. van der Hout ja C. Wagner)

Ese

Taotlus peatada EFSA 10. detsembri 2015. aasta otsuse täitmine, mille kohaselt tuli terviklikult avaldada EFSA ekspertide hinnangu järeldus seoses diflubensurooni heakskiitmise ülevaatamisega, mis puudutas metaboliiti 4-kloroaniliin (PCA), ja mille osalist konfidentsiaalsena käsitlemist oli hageja taotlenud.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tunnistada kehtetuks 15. detsembri 2015. aasta määrus kohtuasjas T-723/15 R.

3.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/33

Üldkohtu presidendi 6. aprilli 2016. aasta määrus – GABO:mi versus komisjon

(Kohtuasi T-10/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Toetused - Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues ja seitsmes raamprogramm (2002-2006 ja 2007-2013) - Kirjad, milles nõutakse antud toetuste osalist tagasimaksmist - Võlateade - Kohaldamise peatamise taotlus - Vastuvõetavus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 191/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: GABO:mi Gesellschaft für Ablauforganisation:milliarium mbH & Co. KG (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Ahlhaus ja C. Mayer)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Delaude, S. Lejeune ja M. Sickierzyńska)

Ese

Esiteks nõue peatada komisjoni 2. detsembri 2015. aasta kahe kirja täitmine, milles hagejat teavitati, et komisjon asub tagasi nõudma osa toetustest, mis hagejale anti Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi (2002–2006 ja 2007–2013) raames, ja teiseks nõue peatada komisjoni võlateate täitmine, millega komisjon kohustas teda tasuma 1 770 417,29 eurot hiljemalt 15. jaanuaril 2016.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tühistada 18. jaanuari 2016. aasta määrus kohtuasjas T-10/16 R.

3.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/33

Üldkohtu presidendi 13. aprilli 2016. aasta määrus – Cyprus Turkish Chamber of Industry jt versus komisjon

(Kohtuasi T-41/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Kaitstud päritolunimetuse registreerimise menetlus - „Halloumi” või „Hellim” - Vastulause tagasilükkamine - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 191/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Cyprus Turkish Chamber of Industry (Nikosia, Küpros), Animal Breeders Association (Nikosia), Milk and Oil Products Production and Marketing Cooperative Ltd (Nikosia), Süt Ürünleri İmalatçulari Birliği Milk Processors Association (Nikosia), ja Fatma Garanti (Güzelyurt, Küpros) (esindajad: solicitor B. O’Connor, advokaadid S. Gubel ja E. Bertolotto)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: X. Lewis, J. Guillem Carrau ja P. Aalto)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud taotlus kohaldada ajutisi meetmeid seoses juustu nimetusega „halloumi/hellim” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1) alusel kaitstud päritolunimetusena registreerimise menetlusega.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/34

30. detsembril 2015 esitatud hagi – Bittorrent Marketing vs. EUIPO – BitTorrent (bittorrent)

(Kohtuasi T-771/15)

(2016/C 191/46)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bittorrent Marketing GmbH (Neu-Isenburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Hoppe)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: BitTorrent, Inc. (San Francisco, California, Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: liidu sõnamärk „bittorrent” – liidu kaubamärk nr 3 216 439

Menetlus EUIPO-s: tühistamismenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 31. augusti 2015. aasta otsus asjas R 2275/2013-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja lükata tagasi teise menetluspoole apellatsioonikojas tühistamistaotlus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimese lause ja lõike 2 rikkumine;

—	Määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/35

21. märtsil 2016 esitatud hagi – Isdin versus EUIPO – Spring Pharma (ERYFOTONA ACTINICA)

(Kohtuasi T-117/16)

(2016/C 191/47)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Isdin, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid G. Macías Bonilla, P. López Ronda, G. Marín Raigal ja E. Armero)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Spring Pharma AG (Egerkingen, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk „ERYFOTONA ACTINICA” – registreerimistaotlus nr 1 853 116

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 20. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 1387/2015-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kulud, sealhulgas EUIPO vastulause- ja apellatsioonimenetlusega seotud kulud välja EUIPO-lt ja vastavalt asjaoludele teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väited

—

Apellatsioonikoja otsus menetlust mitte peatada on ilmne hindamisviga, võimu kuritarvitamine ning määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 7 koos eeskirja 50 lõikega 1 rikkumine, määruse nr 2868/95 eeskirja 52 lõike 1, määruse nr 207/2009 artikli 75, artikli 76 lõike 1 ja artikli 99 lõike 1 rikkumine, põhimõtte, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed ning proportsionaalsuse, õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte rikkumine;

—	Teise võimalusena määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/36

22. märtsil 2016 esitatud hagi – Belgia versus komisjon

(Kohtuasi T-131/16)

(2016/C 191/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Belgia Kuningriik (esindajad: C. Pochet ja J. Halleux, keda abistasid advokaadid M. Segura Catalán ja M. Clayton)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	võtta vastu ja rahuldada hagis esitatud tühistamisväited;

—

tühistada komisjoni 11. jaanuari 2016. aasta otsus Belgia Kuningriigi poolt kohaldatava ülemäärase kasumi vabastuse riigiabi kava SA.37667 (2015/C) (ex 2015/NN) kohta, niivõrd kui see ei identifitseeri õigesti riigiabi meedet, liigitab ülemäärase kasumi maksustamise süsteemi kavaks ja loeb selle kokkusobimatuks riigiabiks ELTL artikli 107 tähenduses;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1 ja 2 niivõrd kui need loevad ülemäärase kasumi maksustamise korra siseturuga kokkusobimatuks riigiabiks ja kohustavad vastuolus liidu õiguse üldpõhimõtetega väidetava riigiabi tagasi nõudma kontsernidelt, millesse abisaajad kuuluvad;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 2 lõiget 6 ning ELL artikli 5 lõikeid 1 ja 2 kasutades riigiabi reegleid Belgia riigi maksualase jurisdiktsiooni ühepoolseks määratlemiseks.

2.	Teise väite kohaselt esineb eksimus seaduse kohaldamisel ja ilmne eksimus väidetava riigiabi meetme hindamisel ning selle liigitamisel abikavaks, mis ei nõua täiendavaid rakendusmeetmeid määruse nr 2015/1589 artikli 1 punkti d ja ELTL artikli 107 tähenduses.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 107 nentides, et ülemäärase kasumi maksustamise süsteem on riigiabi meede. Komisjon ei ole tõendanud riigi vahendite kaasatust ega tuvastanud soodustuse olemasolu ning on ekslikult hinnanud valikulisust ja konkurentsi kahjustamist.

4.	Neljanda väite kohaselt esineb ilmne eksimus hindamisel kuna väidetavateks riigiabi kasusaajateks on määratletud mitte üksnes Belgia üksused, kes on Belgias maksustavad, vaid ka rahvusvahelised kontsernid, millesse nad kuuluvad.

Viienda, teise võimalusena esitatud väite kohaselt, on rikutud seaduslikkuse üldpõhimõtet ja nõukogu 13 juuli 2015. aasta määruse (EL) artikli 16 lõiget 1, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (1), sest tagasimakset võib nõuda rahvusvahelistelt kontsernidelt, millesse otsuse saanud Belgia üksused kuuluvad.

(1) Nõukogu 13 juuli 2015. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015 L 248, lk 9).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/37

23. märtsil 2016 esitatud hagi – PayPal vs. EUIPO – Hub Culture (VENMO)

(Kohtuasi T-132/16)

(2016/C 191/49)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: PayPal, Inc. (San Jose, California, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaat A. Renck ja solicitor I. Junkar)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Hub Culture Ltd (Hamilton, Bermuda)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: liidu sõnamärk „VENMO” – ELi kaubamärk nr 9 509 357

Menetlus EUIPO-s: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 12. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 2974/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas, kui viimane menetlusse astub.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b rikkumine;

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/37

5. aprillil 2016 esitatud hagi – Le Pen versus parlament

(Kohtuasi T-140/16)

(2016/C 191/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marie Le Pen (La Trinité-sur-Mer, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Ceccaldi ja J.-P. Le Moigne)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsus – mis võeti vastu vastavalt muudetud redaktsioonis Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklile 68 ning mis toimetati kätte 5. veebruaril 2016 kirjaga nr D 302191 –, milles tuvastatakse, et hageja suhtes on nõue 320 026,23 eurot parlamendiliikme assisteerimise jaoks alusetult makstud summa tõttu, ning põhjendatakse selle tagasinõudmist;

—

tühistada 4. veebruari 2016. aasta võlateade nr 2016-195, milles hagejale tehti teatavaks tema suhtes nõude olemasolu vastavalt peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsusele, parlamendiliikme assisteerimiseks alusetult makstud summade tagasinõudmine, Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artikli 68 ja finantsmääruse artiklite 78, 79 ja 80 kohaldamine;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt;

—	kohustada Euroopa Parlamenti maksma Jean-Marie Le Penile hüvitamisele kuuluva summa hüvitisena 50 000,00 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide: vead, mis mõjutavad vaidlustatud aktide formaalset õiguspärasust. See väide koosneb kahest osast.

—	Esimene osa, mille kohaselt kuuluvad poliitilisi parteisid ja seega parlamendiliikmeid puudutavad finantsotsused Euroopa Parlamendi juhatuse, mitte peasekretäri pädevusse.

—

Teine osa, mille kohaselt Euroopa Parlamendi juhatus ei saa muuta oma pädevuse olemust ja ulatust. Samas ei viita peasekretär ühelegi parlamendi juhatuse nõuetekohasele volitusele, mis annab talle õiguse vastu võtta vaidlustatud akte ja neid teatavaks teha seoses parlamendiliiget puudutavate finantsküsimuste korraldamisega.

Teine väide: vead, mis mõjutavad vaidlustatud aktide sisulist õiguspärasust. See väide koosneb neljast osast.

—	Esimene osa, mille kohaselt põhinevad vaidlustatud aktid ilmsel hindamisveal.

—	Teine osa, mille kohaselt ei esitanud parlamendi juhatus vaidlustatud aktide põhjendamiseks ühtegi tõendit.

—	Kolmas osa, mille kohaselt on vaidlusaktide aktide puhul kuritarvitatud võimu ja menetlust.

—	Neljas osa, mille kohaselt on vaidlustatud aktid diskrimineerivad.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/39

4. aprillil 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus IEM

(Kohtuasi T-141/16)

(2016/C 191/51)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: S. Lejeune)

Kostja: IEM – Erga – Erevnes – Meletes Perivallontos kai Chorotaxias AE (Ateena, Kreeka)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

kohustada kostjat tasuma summa 105 416,47 eurot koos viivisega 1. juulil 2010 Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas määras (2 %), millele lisandub 1 %, st kokku määras 3 %; viivist tuleb maksta alates 6. juulist 2010 kuni summa täies ulatuses tasumiseni, kusjuures maha tuleb arvata 30 208 eurot (mis on tasaarvestamise teel tasutud 4. septembril 2010), ja

—	mõista kohtu- ja menetluskulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga, mis esitati Üldkohtule ELTL artikli 272 alusel, palutakse teha otsus, millega kostjat kohustatakse tasuma Euroopa Komisjonile summa 75 208,47 eurot koos viivisega seoses lepinguga FAIR-CT98-9544, mis sõlmiti projekti „Uue puuviljade puhastus- ja koorimismeetodi arendamine” kohta.

Euroopa Komisjon tugineb peamise õigusliku alusena sellele, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi; ta väidab sellega seoses eeskätt, et kostjale kõnealuse lepingu alusel makstud summat ei kasutatud lepingu esemeks oleva tegevuse huvides ning et kostja ei ole sellega seoses esitanud mingeid tõendeid. Teise võimalusena väidab Euroopa Komisjon, et kostja on alusetult rikastunud (tsiviilseadustiku artiklid 904 ja 908).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/39

4. aprillil 2016 esitatud hagi – Intesa Sanpaolo versus EUIPO – Intesia Group Holding (INTESA)

(Kohtuasi T-143/16)

(2016/C 191/52)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled:

Hageja: Intesa Sanpaolo SpA (Torino, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Pozzi ja G. Ghisletti)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellatsioonikoja menetluse teine pool: Intesia Group Holding GmbH (Böblingen, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja:

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „INTESA” – ELi kaubamärk nr 3 105 277

Menetlus EUIPO–s: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 21. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 632/2015-1

Nõuded:

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus

—	mõista vastaspooltelt välja käesoleva menetluse kulud ja ühtlasi EUIPO tühistamismenetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud.

Väide:

—	Määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 51 lõike 2 rikkumine.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/40

4. aprillil 2016 esitatud hagi – Mundipharma vs. EUIPO – Multipharma (MULTIPHARMA)

(Kohtuasi T-144/16)

(2016/C 191/53)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Mundipharma AG (Basel, Šveits) (esindaja: advokaat F. Nielsen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Multipharma SA (Luxembourg, Luksemburg)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: liidu sõnamärk „MULTIPHARMA” – registreerimistaotlus nr 9 537 887

Menetlus EUIPO-s: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 22. jaanuari 2016. aasta otsus asjas R 2950/2014-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/41

4. aprillil 2016 esitatud hagi – Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt versus komisjon

(Kohtuasi T-146/16)

(2016/C 191/54)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hagejad: Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland (‘s-Graveland, Madalmaad), Stichting Het Groninger Landschap (Haren, Madalmaad), It Fryske Gea (Opsterland, Madalmaad), Stichting Het Drentse Landschap (Assen, Madalmaad), Stichting Het Overijssels Landschap (Dalfsen, Madalmaad), Stichting Het Geldersch Landschap (Arnhem, Madalmaad), Stichting Flevo-Landschap (Lelystad, Madalmaad), Stichting Het Utrechts Landschap (De Bilt, Madalmaad), Stichting Landschap Noord-Holland (Heiloo, Madalmaad), Stichting Het Zuid-Hollands Landschap (Rotterdam, Madalmaad), Stichting Het Zeeuwse Landschap (Heinkenszand, Madalmaad), Stichting Het Noordbrabants Landschap (‘s-Hertogenbosch, Madalmaad), Stichting Het Limburgs Landschap (Maastricht, Madalmaad) (esindajad: advokaadid P. Kuypers ja M. de Wit)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 2. septembri 2015. aasta otsus C(2015) 5929 (final), riigiabi SA.27301 (2015/NN) – Madalmaad;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine

—	Looduskaitse on Madalmaades üldhuviteenus protokolli (nr 26) üldhuviteenuste kohta (ELT 2012, C 326, lk 308) artikli 2 tähenduses ega ole seetõttu seotud majandustegevusega.

—

Hagejad kvalifitseeriti ebaõigesti ettevõtjateks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Nad on maahaldamisorganisatsioonid, mis ei taotle kasumit ja mis on asutatud (mittemajandusliku) avaliku eesmärgi täitmiseks. Teise võimalusena väidavad hagejad, et nad ei ole ettevõtjad, kui nad omandavad maahaldamisega tegelevate keskkonnakaitseorganisatsioonide suhtes kehtiva rahalisi toetusi reguleeriva korra alusel toetuste abil maa-alasid looduskaitse eesmärgil.

—	Nimetatud toetuste kord ei tähenda vastavalt selle tingimustele, et neile antakse majanduslik eelis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

—	Abikava tulemusel ei moonutata konkurentsi.

—	Abikava ei mõjuta riikidevahelist kaubandust.

2.	Põhjendamiskohustuse rikkumine

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/42

8. aprillil 2016 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-147/16)

(2016/C 191/55)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: avvocato dello Stato S. Fiorentino ja G. Palmieri)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta otsus nr C (2016) 366 final, mis on teatavaks tehtud 29. jaanuaril 2016 ja millega komisjon, täitmaks Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. aasta otsust kohtuasjas C-496/09, kohustas Itaalia Vabariiki välja maksma 5 382 000 euro suuruse summa ja 2 106 000 eurot viivist vastavalt kolmanda ja neljanda poolaasta eest, mis järgneb Euroopa Kohtu eespool viidatud otsuse kuulutamisele;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma nõuet üheainsa väitega, mille kohaselt on rikutud 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999 artiklit 14, vääralt kohaldatud 21. aprilli 2004. aasta määruse nr 794/2004 artiklit 11 ja rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Selles osas väidetakse, et vaidlustatud otsus kohustab kohaldama riigiabi summadele, mille ettevõtjad on kohustatud tagastama, liitintressimäära, nagu on ette nähtud määruse nr 794/2004 artiklis 11. Itaalia valitsus vaidlustab selle, leides, et ka Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt ei saa sellist intressi arvutamise korda kohaldada tagastamisotsustele, mis on tehtud enne määruse nr 794/2004 jõustumist, ja veel vähem saab seda kohaldada otsustele, mis on tehtud enne seda, kui avaldati komisjoni 2003. aasta teatis ebaseadusliku abi tagasinõudmise korral kohaldatavate intressimäärade kohta. Seevastu ei saa tugineda, nagu seda teeb komisjon vaidlustatud otsuses, väidetavale teistsugusele kokkuleppele, mis olevat sõlmitud komisjoni ja Itaalia ametiasutuste vahel.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/42

11. aprillil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 5. veebruari 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas F-56/15: Barnett ja Mogensen versus komisjon

(Kohtuasi T-148/16 P)

(2016/C 191/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Adrian Barnett (Roskilde, Taani), Sven-Ole Mogensen (Hellerup, Taani) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada

—	Avaliku Teenistuse Kohtu 5. veebruari 2016. aasta otsus kohtuasjas F-56/15: Barnett ja Mogensen vs. komisjon;

teha uus otsus, millega

—	tühistatakse 2014. aasta juunikuu pensioniteatistes sisalduvad otsused, millega alates 1. jaanuarist 2014 vähendati hagejate pensionile kohaldatavat paranduskoefitsienti,

—	mõistetakse mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) selgeid ja täpseid sätteid lähtuvalt väidetavast „seadusandja tahtest” pensionide ja palkade ajakohastamise mehhanismi peatamise suhtes aastatel 2013 ja 2014. Seda tehes andis Avaliku Teenistuse Kohus TFP contra legem tõlgenduse personalieeskirjade artikli 65 lõikele 4 ja selle rakenduseeskirjadele, mis on ette nähtud personalieeskirjade XI lisas.

Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kuna personalieeskirjade XI lisas ette nähtud vahepealse ajakohastamise tingimused ei olnud täidetud ja komisjon kuritarvitas ajakohastamisel võimu. Täpsemalt, kui Avaliku Teenistuse Kohus oli vaidlustatud kohtuotsuses tuvastanud, et eelmine paranduskoefitsient oli nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1416/2013, millega kohandatakse alates 1. juulist 2013 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente, ebaõigesti arvutatud, rikkus ta õigusnormi, asudes seisukohale, et võrdse kohtlemise põhimõte lubas ametisse nimetaval asutusel teha vahepealse ajakohastamise, eirates põhimõtet, et õigusi või muid sarnaseid eeliseid andvad õigusvastased haldusaktid tuleb tühistada.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/43

Ingrid Fedtke 14. aprillil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 5. veebruari 2016. aasta määruse peale kohtuasjas F-107/15: Fedtke versus EMSK

(Kohtuasi T-157/16 P)

(2016/C 191/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Ingrid Fedtke (Wezembeek-Oppem, Belgia) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Teine menetluspool: Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitee

Nõuded

Apellant palub Üldkohtul:

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 5. veebruari 2016. aasta määrus kohtuasjas F-107/15;

—	saata kohtuasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule sisulise otsuse tegemiseks;

—	otsustada kohtukulude üle vastavalt õigusnormidele.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud kohtumääruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või seda on ebapiisavalt põhjendatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktides 19–21 ja 25, et nii siis, kui on tegemist tähtaegade jooksul vaidlustamata jäetud otsuse uuesti läbivaatamise nõudega, kui ka siis, kui selline otsus kaudselt vaidlustatakse, on nõude põhjenduseks esitatud uue asjaolu puhul vaja, et ei apellant ega administratsioon ei olnud ega saanud sellest asjaolust lõpliku otsuse vastuvõtmisel olla teadlik, ning kohaldas seda põhimõtet kohtumääruse punktides 27–32, kuigi kohtupraktikast ilmneb, et tõstatud asjaolust mitteteadlikuks olemist uuesti läbivaatamise nõude puhul ei nõuta.

Teine väide, et vaidlustatud kohtumääruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või moonutatud toimikut ja seda kohtumäärust ebapiisavalt põhjendatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktis 32 sel põhjusel, et uuesti läbivaatamise nõuet ükski uus ja oluline asjaolu ei põhjenda, et kohtueelne menetlus ei olnud nõuetekohane ning 30. septembri 2014. aasta otsuse ja kaebuse rahuldamata jätmise 22. aprilli 2015. aasta otsuse peale esitatud nõuded ei olnud vastuvõetavad, kuigi nende otsuste puhtalt kinnitav olemus eeldab mitte üksnes seda, et neile ei eelnenud uuesti läbivaatamist, vaid ka seda, et need ei sisaldanud ühtegi uut asjaolu, ning et nagu hageja väitis, sisaldas 30. septembri 2014. aasta otsus uut asjaolu võrreldes 7. aprilli 2014. aasta otsusega, samuti nagu 22. aprilli 2015. aasta otsus sisaldas uut asjaolu võrreldes 30. septembri 2014. aasta otsusega.

Kolmas väide, et vaidlustatud määruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või moonutatud toimikut ning hageja argumentidele ei ole vastatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktis 26, et uuesti läbivaatamise nõude põhjenduseks esitatud uus asjaolu eeldab, et pooled ei olnud sellest teadlikud või ei saanud olla teadlikud, ning et hageja ei esitanud oma nõudes uusi ja sisulisi asjaolusid, mis nõude esitamist põhjendaksid, vaid tugines tema üksuse juhataja teatele viidates personalieeskirjade muudatusele, kuigi tõstatud asjaolust teadlik olemist antud olukorras ei nõutud; kuigi nagu hageja väitis, märkis ta oma uuesti läbivaatamise nõudes ise, et see nõue laiendab õiguslikku alust ning viitega oma üksuse juhataja teatele, et administratsioon ei pööranud piisavalt tähelepanu uute personalieeskirjade sõnastusele, mille puhul oli tegemist uute ja sisuliste asjaoludega.

Neljas väide, et on rikutud tõendamisnorme ja objektiivsuse põhimõtet selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 28, et hageja ei viidanud kuupäevale, mil administratsioon oleks saanud või oleks pidanud teadma, et tema kolleeg läheb tulevikus rasedus- ja sünnituspuhkusele ja lapsehoolduspuhkusele, ning vaidlustatud kohtumääruse punktis 29, et ei saa välistada, et see võis olla nii 7. aprillil 2014, arvestades nende puhkuste personalieeskirjade järgset kestust, sünnituskuupäeva pikaajaliselt etteaimatavust ja tava informeerida teenistust nii pea kui võimalik pikaajalisest puudumisest, et sellest järeldada kohtumääruse punktides 30–32, et hageja ei ole tõendanud, et tema ise ega administratsioon ei olnud või ei saanud 7. aprillil 2014 olla teadlik tema kolleegi tulevasest puudumisest, et tema uuesti läbivaatamise nõuet ei põhjenda ükski uus või sisuline asjaolu ja et tema nõuded olid vastuvõetamatud, kuigi tõend negatiivse asjaolu kohta ja kolmanda isiku nimel oli võimatu, et ESMK-l tuleb märkida puhkuste taotluse kuupäev ning et Avaliku Teenistuse Kohus ei saa tugineda järjestikustele eeldustele ega pelgale eeldusele, et pöörata ümber tõendamiskoormis ja põhjendada oma nõudeid.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/44

Inge Barnetti, Suzanne Ditlevseni, Annie Madseni 14. aprillil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 5. veebruari 2016 aasta otsuse peale kohtuasjas F-66/15, Barnett jt versus EMSK

(Kohtuasi T-158/16 P)

(2016/C 191/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Inge Barnett (Roskilde, Taani), Suzanne Ditlevsen (Kopenhaagen, Taani), Annie Madsen (Frederiksberg, Taani) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Teine menetluspool: Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

otsustada

—	tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu otsus kohtuasjas F-66/15, Barnett jt versus EMSK.

Teha uus otsus järgmises sõnastuses:

—	tühistada otsused, mis sisalduvad 2014. aasta juunikuu pensioniteatistes ja millega hagejate pensionile kohaldatavat paranduskoefitsienti vähendati alates 1. jaanuarist 2014;

—	mõista mõlema astme kohtukulud välja EMSK-lt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad kaks väidet, mis on põhiosas identsed või sarnased väidetega, mis on esitatud kohtuasjas T-148/16 P, Barnett ja Mogensen vs. komisjon.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/47

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 11. aprilli 2016. aasta otsus – Rouffaud versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi F-59/13 RENV) (1)

((Avalik teenistus - Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist - Euroopa välisteenistuse töötajad - Lepinguline töötaja - Lepinguline abiteenistuja - Lepingulise abiteenistuja lepingu ümberkvalifitseerimine lepingulise töötaja tähtajatuks lepinguks - Keeldumine))

(2016/C 191/67)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Thierry Rouffaud (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid J.-N. Louis ja N. de Montigny)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt ja M. Silva)

Ese

Nõue tühistada otsus jätta rahuldamata hageja taotlus, et järjestikused tähtajalised teenistuslepingud kvalifitseeritaks ümber tähtajatuks lepinguks ning et lepingulise abiteenistujana töötatud ajavahemik tunnistataks lepingulise töötajana teenistuses oldud ajavahemikuks.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta poolte kohtukulud kohtuasjades F-59/13 ja F-59/13 RENV nende endi kanda.

3.	Jätta Euroopa välisteenistuse kohtukulud kohtuasjas T-457/14 P tema enda kanda ning mõista temalt välja Thierry Rouffaud’ kohtukulud kohtuasjas T-457/14 P.

(1) ELT C 233, 10.8.2013, lk 14 (esialgne kohtuasi F-59/13).

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/47

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 11. aprilli 2016. aasta otsus – FN, FP ja FQ versus CEPOL

(Kohtuasi F-41/15 DISS II) (1)

((Avalik teenistus - CEPOL-i töötajad - Ajutised teenistujad - Lepingulised töötajad - Teenistuskoht, mis vastab CEPOL-i asukohale - CEPOL-i kolimine Budapesti (Ungari) - Töötajate teenistuskoha vastav muutmine - Lepingulised tagajärjed - Töötajate nõusoleku vajadus - Uuele teenistuskohale kohaldatav paranduskoefitsient - Õiguspärane ootus - Hea halduse põhimõte))

(2016/C 191/68)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: FN, FP ja FQ (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Politseikolledž (esindajad: F. Bánfi ja R. Woldhuis, advokaat B. Wägenbaur)

Ese

Nõue tühistada Euroopa Politseikolledži (CEPOL) otsused, mille tagajärjel hagejad kas lahkuvad oma ametikohalt kolledžis või kolivad Londonist Budapesti, mis tekitab neile rahalist kahju, ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud mittevaraline ja varaline kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta FN-i FP ja FQ kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Politseikolledži kohtukulud.

(1) ELT C 178, 1.6.2015, lk 28.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/48

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 11. aprilli 2016. aasta otsus – FU versus komisjon

(Kohtuasi F-49/15) (1)

((Avalik teenistus - Distsiplinaarmenetlus - Distsiplinaarnõukogu - Kontrollikoja ajutine töötaja, kes nimetatakse katseajal olevaks komisjoni ametnikuks - Töötamiskoha muutumine - Töötamiskoha muutumisest kontrollikoja administratsioonile teatamata jätmine - Päritoluriiki ümber asumise ja Brüsselisse sisse seadmise toetuse taotluste samaaegselt esitamine - Luksemburgist päritoluriiki kolimise kulude hüvitamise taotlus - OLAF-i juurdlus - Distsiplinaarkaristus - Liigitamine madalamasse tegevusüksusesse ilma palgaastme alandamiseta - Personalieeskirjade IX lisa artikkel 25 - Ilmne hindamisviga - Võistlevuse põhimõtte järgimata jätmine - Uus asjaolu - Kohustus taasalustada distsiplinaarmenetlust - Sanktsiooni proportsionaalsus - Menetlustähtaeg))

(2016/C 191/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: FU (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja C. Ehrbar, hiljem C. Ehrbar ja F. Simonetti)

Ese

Nõue tühistada otsus määrata hagejale distsiplinaarkaristuseks palgaastme alandamine astmele AST5, samas kui hageja oli nimetatud palgaastmele AD5, n-ö väljamõeldud väidete esitamise eest, mille eesmärk oli saavutada ümberasumistoetuse maksmine ja kolimiskulude hüvitamine.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta FU kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 190, 8.6.2015, lk 36.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/49

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 11. aprilli 2016. aasta otsus – Zink versus komisjon

(Kohtuasi F-77/15) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Kodumaalt lahkumise toetus - Haldusviga, mis tõi kaasa kodumaalt lahkumise toetuse maksmata jätmise mitme aasta jooksul - Huve kahjustav akt - Palgatõendid, millest ei nähtu otsus - Kodukorra artikkel 82 - Oluline asja läbivaatamist takistav asjaolu - Kohtueelse menetluse normide rikkumine - Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses - Mõistlik aeg))

(2016/C 191/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Richard Zink (Bamako, Mali) (esindajad: advokaadid J.-N. Louis ja N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. S. Bohr ja F. Simonetti)

Ese

Nõue tühistada otsus piirata kodumaalt lahkumise toetuse tagasiulatuvalt maksmist viie aastaga alates kuupäevast, mil toetuse maksmata jätmine avastati, ning mõista kostjalt välja viivitusintress.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Richard Zink’i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 245, 27.7.2015, lk 51.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/49

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 11. aprilli 2016. aasta otsus – Wolff versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi F-94/15) (1)

((Avalik teenistus - Euroopa välisteenistuse töötajad - Personalikomitee - Personalikomitee liikmete valimine - Kehtivus - Personalieeskirjade II lisa artikli 1 viies lõik - Euroopa välisteenistuse valimiskord - Valimiste esimene voor - Kvoorumi puudumine - Hääletamisaja pikendamine - Hääletamisaja täiendav pikendamine - Teise hääletusvooru korraldamata jätmine - Õigusvastasus))

(2016/C 191/71)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Oren Wolff (Etterbeek, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi ja T. Martin)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: M. Silva ja S. Marquardt, hiljem G.-J. van Hegelsom, S. Marquardt ja E. Chaboureau, advokaadid M. Troncoso Ferrer, F.-M. Hislaire ja S. Moya Izquierdo)

Ese

Nõue tühistada otsus, millega jäeti hageja vaie Euroopa välisteenistuse personalikomitee valimistulemuste peale rahuldamata.

Resolutsioon

1.	Tühistada 23. aprilli 2015. aasta otsus, millega Euroopa välisteenistus jättis rahuldamata Oren Wolff’i vaide personalikomitee liikmete valimiste tulemuste tühistamiseks.

2.	Jätta Euroopa välisteenistuse kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja O.Wolffi kohtukulud.

(1) ELT C 294, 7.9.2015, lk 83.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/50

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. aprilli 2016. aasta otsus – CP versus parlament

(Kohtuasi F-98/15) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Üksuse juhataja - Katseaeg - Üksuse juhataja ametisse kinnitamata jätmine - Tühistava kohtuotsuse täitmine - Võimaluse kaotus))

(2016/C 191/72)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: CP (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Tymen)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: V. Montebello-Demogeot ja O. Caisou-Rousseau)

Ese

Nõue tühistada 18. juuli 2014. aasta otsus, millega kinnitati hageja üksuse juhatajaks, osas, milles selle otsusega ei nähta ette üksuse juhataja staatuse tagasiulatuvalt tunnustamist ja tema ametikohaga seotud põhipalga tagasiulatuvalt tõusu (juhtimishüvitis), ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Resolutsioon

Mõista Euroopa Parlamendilt CP kasuks välja 3 219,55 euro suurune summa. Summale lisandub viivitusintress, mida arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida kohaldatakse asjaomasel ajavahemikul, ning mida on suurendatud kahe protsendi võrra, alates 1. juulist 2011 kuni makse tegeliku tegemise kuupäevani.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 294, 7.9.2015, lk 86.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/51

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. aprilli 2016. aasta määrus – Beiner versus komisjon

(Kohtuasi F-135/15) (1)

((Avalik teenistus - Konkurss - Konkursile lubamise tingimused - Erialane töökogemus - Konkursikomisjoni otsus mitte lubada hagejal konkursil osaleda - Ilmne hindamisviga))

(2016/C 191/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Laurent Beiner (Knutange, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat B. Sahki)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Gattinara ja F. Simonetti)

Ese

Nõue tühistada konkursi EPSO/AST/130/14 komisjoni otsus mitte lubada hagejal katsetel osaleda, kuna tal ei ole nõutavat haridustaset ega vähemalt kuueaastast töökogemust ametiülesannetega seotud valdkonnas.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta Laurent Beiner’ kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 7, 11.1.2016, lk 37.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/51

17. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus Euroopa Ombudsman

(Kohtuasi F-10/16)

(2016/C 191/74)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat M. Vasileios A. Christianos)

Kostja: Euroopa Ombudsman

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Euroopa Ombudsmani otsus lükata tagasi hageja kandidatuur ombudsmani büroo peasekretäri ametkohale ning mõista kostjalt välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Hageja nõuded

—	tühistada vaidlustatud Euroopa Ombudsmani 9. novembri 2015. aasta otsus, millega viimane jättis rahuldamata tema halduskaebused;

—	tühistada 10. aprilli 2015. aasta otsus, millega jäeti hageja kõrvale vestluselt, ning 16. juuli 2015. aasta otsus, millega nimetati B.G. Euroopa Ombudsmani büroo peasekretäri ametikohale;

—	mõista Euroopa Ombudsmanilt hageja kasuks välja 112 472,64 eurot hagejale tekitatud varalise kahju eest;

—	mõista Euroopa Ombudsmanilt hageja kasuks välja kolmkümnend tuhat (30 000) eurot hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Ombudsmanilt.

30.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 191/53

23. märtsil 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-17/16)

(2016/C 191/77)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: Rechtsanwalt H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsus, millega jäeti arvesse võtmata hilinenult saabunud taotlus vaadata uuesti läbi otsus mitte lubada hagejat konkursi EPSO/AST-SC/03/15 – 3 järgmisesse etappi, ning nõue tühistada vaikimisi tehtud otsus jätta eelnimetatud taotlus rahuldamata.

Hageja nõuded

Hageja palub:

—

tühistada talle e-posti teel saadetud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 17. augusti 2015. aasta otsus, millega jäeti arvesse võtmata hageja poolt 13. augustil 2015 esitatud taotlus vaadata uuesti läbi konkursi EPSO/AST-SC/03/15 – 3 valikukomisjoni otsus teda selle konkursi järgmisesse etappi mitte lubada;

—	tühistada konkursi EPSO/AST-SC/03/15 – 3 valikukomisjoni vaikimisi tehtud otsus jätta rahuldamata hageja poolt 13. augustil 2015 esitatud taotlus vaadata uuesti läbi valikukomisjoni otsus teda selle konkursi järgmisesse etappi mitte lubada;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 191

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 30. mai 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2016/C 191/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1