|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 187 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
59. köide |
|
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2016/C 187/01 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8002 – Apollo Management / Açoreana Seguros) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2016/C 187/02 |
||
|
2016/C 187/03 |
Hankemenetluse teadaanne lõssipulbri kokkuostmiseks makseasutuste poolt |
|
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2016/C 187/04 |
|
|
V Teated |
|
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) |
|
|
2016/C 187/05 |
||
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2016/C 187/06 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/1 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.8002 – Apollo Management / Açoreana Seguros)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2016/C 187/01)
20. mail 2016 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M8002 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/2 |
Euro vahetuskurss (1)
25. mai 2016
(2016/C 187/02)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,1146 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
122,79 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4369 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,75925 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
9,2651 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,1049 |
|
ISK |
Islandi kroon |
|
|
NOK |
Norra kroon |
9,2945 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
27,028 |
|
HUF |
Ungari forint |
314,29 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,4205 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,5091 |
|
TRY |
Türgi liir |
3,2884 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,5475 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,4608 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
8,6534 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6488 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,5372 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 317,16 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
17,4749 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,3136 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4968 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 203,70 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,5711 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
52,109 |
|
RUB |
Vene rubla |
73,2362 |
|
THB |
Tai baat |
39,768 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
3,9681 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
20,5022 |
|
INR |
India ruupia |
75,1000 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/3 |
Hankemenetluse teadaanne lõssipulbri kokkuostmiseks makseasutuste poolt
(2016/C 187/03)
|
1. |
Hankemenetlus lõssipulbri kokkuostmiseks makseasutuste poolt kuulutati välja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/826 (1). Hankemenetluse kord on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (2) II jaotise I peatüki III jaos. |
|
2. |
Esimese hankemenetluse raames on pakkumuste esitamise lõpptähtaeg 7. juuni 2016. |
|
3. |
Pakkumused esitatakse makseasutustele. Makseasutuste aadressid on esitatud Euroopa Komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/agriculture/milk/policy-instruments/index_en.htm |
(1) ELT L 137, 26.5.2016, lk 19.
(2) Komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/4 |
Nimekiri pädevatest ametiasutustest, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs viisainfosüsteemile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks
(2016/C 187/04)
Euroopa Komisjon avaldab käesoleva koondnimekirja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (1) artikli 6 lõikega 3 ning selle aluseks on liikmesriikide poolt 15. märtsiks 2014 edastatud ametiasutuste nimekiri.
Lisatud tabelites hõlmavad viited 1), 2), 3), 4) ja 5) järgmist:
|
1) |
Viisasid väljastav keskasutus/-asutused ning asutus/asutused, kes vastutavad asjaomase liikmesriigi piiril viisade väljastamise eest. |
|
2) |
Ametiasutus/ametiasutused, kes vastutavad vastavalt Schengeni piirieeskirjadele (2) asjaomase liikmesriigi välispiiril piiriületuspunktides kontrollide eest. |
|
3) |
Ametiasutus/ametiasutused, kes vastutavad kontrollide eest asjaomase liikmesriigi territooriumil. |
|
4) |
Ametiasutus/ametiasutused, kes vastutavad varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise eest vastavalt nõukogu määrusele nr 343/2003 (3) ja varjupaigataotluse läbivaatamise eest asjaomases liikmesriigis. |
|
5) |
Riiklikud ametiasutused, keda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (4) artikli 2 punktile d nimetatakse vastutavaks töötlejaks ning kes vastutab andmete töötlemise eest asjaomases liikmesriigis. |
BELGIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
TŠEHHI VABARIIK:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
TAANI:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
SAKSAMAA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
EESTI:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
KREEKA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
HISPAANIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
PRANTSUSMAA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
ITAALIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
LÄTI:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
LEEDU:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
LUKSEMBURG:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
|||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
|||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
|||||
|
3) |
|
Vastavalt artiklile 19 |
|||||
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
|||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4. |
UNGARI:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
MALTA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
MADALMAAD:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||
|
1) |
Välisministri nimel:
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||
|
2) |
Julgeoleku- ja justiitsministeeriumi riigisekretäri ja rändeministri nimel:
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||
|
3) |
Julgeoleku- ja justiitsministeeriumi riigisekretäri ja rändeministri nimel:
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||
|
4) |
Julgeoleku- ja justiitsministeeriumi riigisekretäri ja rändeministri nimel:
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
AUSTRIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
POOLA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
PORTUGAL:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
SLOVEENIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
SLOVAKKIA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
SOOME:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
ROOTSI:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
ISLAND:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
LIECHTENSTEIN:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
NORRA:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
ŠVEITS:
|
Ametiasutuste kategooriad |
Asutus(t)e nimi/nimed |
Viisainfosüsteemile juurdepääsu eesmärgid |
||||||
|
1) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 15 ja 17 |
||||||
|
2) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 18 ja 20 |
||||||
|
3) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 19 ja 20 |
||||||
|
4) |
|
Kooskõlas VIS määruse artiklitega 21 ja 22 |
||||||
|
5) |
|
Kooskõlas VIS määruse artikli 41 lõikega 4 |
(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).
(3) Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/20 |
TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA
(2016/C 187/05)
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab järgmised avalikud konkursid:
|
|
EPSO/AD/323/16 – UURIJAD (palgaaste AD 7) järgmistes valdkondades: 1 – Uurijad: ELi kulud, korruptsioonivastane võitlus 2 – Uurijad: toll ja kaubandus, tubakas ja võltsitud kaubad |
|
|
EPSO/AD/324/16 – UURIJAD (palgaaste AD 9): meeskonna juhid |
Konkursiteade avaldatakse Euroopa Liidu Teataja 26. mai 2016. aasta väljaandes C 187 A 24 keeles.
Lisateave on esitatud EPSO veebisaidil: http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
26.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 187/21 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
(2016/C 187/06)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).
KOONDDOKUMENT
„KORČULANSKO MASLINOVO ULJE”
ELi nr: HR-PDO-0005-01351 – 1.7.2015
KPN ( X ) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Korčulansko maslinovo ulje”
2. Liikmesriik või kolmas riik
Horvaatia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Nimetusega „Korčulansko maslinovo ulje” tähistatakse ekstra-neitsioliiviõli, mis on üksnes mehaaniliselt korjates saadud otse oliivipuu viljast.
Turule laskmisel peab toode „Korčulansko maslinovo ulje” olema järgmiste füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omadustega:
|
— |
vabade rasvhapete sisaldus: ≤ 0,6 %; |
|
— |
peroksiidarv: ≤ 6 mmol O2/kg; |
|
— |
K232 ≤ 2,50; |
|
— |
K270 ≤ 0,22. |
|
— |
Värvus varieerub kuldkollasest roheliseni; |
|
— |
rohelise vilja ja oliivilehtede markantne aroom (puuviljasuse keskmine ≥ 2,5); |
|
— |
tugev ja ühtlane, püsiva järelmaitsega keskmisest intensiivseni mõru ja terav maitse (keskmine mõrudus ja teravus ≥ 3). |
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” põhitoorained on pärismaiste kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliivid, mis eraldi või koos peavad tootest moodustama vähemalt 80 %. Punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud muude kultivaride oliivid võivad toote „Korčulansko maslinovo ulje” jaoks töödeldud kõigist oliividest moodustada 20 %, ning nimetatud osakaal ei tohi oluliselt mõjutada lõpptoote kvaliteeti.
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” kõik tootmisetapid (maaharimine, oliivide korjamine ja töötlemine) peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, millele on osutatud punktis 4.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab
Õli ladustamine ja villimine peab samuti toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, millele on osutatud punktis 4. Tänu sellele säilivad toote iseloomulikud organoleptilised omadused ja kvaliteet, millele dekanteerimine võiks muidu kahjulikult mõjuda. Oliiviõli iga järgnev dekanteerimine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda või mandri ja Korčula saare vahelist vähest transpordiühendust arvestades kauge ülemerevedu mõjuks õli kvaliteedile samuti kahjulikult. Nimetatud põhjustel ei saa toodet villida väljaspool määratletud geograafilist piirkonda. Toode „Korčulansko maslinovo ulje” lastakse turule kuni 1 l (tumedates) klaasmahutites.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab
Saagikoristusaasta peab olema esitatud tootetähisel. Iga turule lastud mahuti peab olema varustatud ühise tootetähisega. Ühine tootetähis on esitatud alljärgnevalt.
Kõigil päritolunimetuse kasutajail, kes lasevad toote turule vastavalt selle spetsifikaadile, on õigus kasutada ühist tootetähist samadel tingimustel.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” tootmispiirkond hõlmab kogu Korčula saart, st katastriregistrise kantud omavalitsusüksusi Vela Luka, Blato, Smokvica, Čara, Račišće, Pupnat, Žrnovo, Korčula ja Lumbarda.
Korčula saart eraldab läänes Hvari saarest 15 km laiune Korčula väin, põhjas Pelješaci poolsaarest 2,5 km laiune Pelješaci väin ning lõunas Lastovo saarest 13 km laiune Lastovo väin.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Valdavalt kaljumägisel, enamasti kivise maastikuga Korčula saarel on vähe haritavat maad. Põllumaad saadi pärast maapinna kividest puhastamist ja selle terrassideks kujundamist. Põllult korjatud kive kasutati seejärel kuivmüüridena terrassipiireteks. Tänu kuivmüüridele säilib viljakas muld terrassidel; teisiti öeldes välditakse nende müüridega põllult vihmaveega mulla minemauhtmist. Kõnealustel kuivmüüridega piiratud viljakatel terrasspõldudel koosnevad oliivisalud peamiselt pärismaiste sortide „Lastovka” ja „Drobnica” puudest.
Põllumaa võib jagada kahte rühma: terrassi-rähkmullad ja põllu-rähkmullad. Rähkmullad koosnevad sageli kaltsiumirikastest leostunud muldadest ja punastest muldadest.
Korčula saarel on pehmete talvede ning kuivade ja soojade suvedega vahemereline kliima. Kõrge keskmine temperatuur on tingitud pikka aega kestvast päikesepaistest. Korčula saarel on aasta keskmine õhutemperatuur 15,6–16,8 °C. Kõige soojem kuu on juuli: keskmine temperatuur 25,9 °C; kõige külmem kuu on veebruar: keskmine temperatuur 9,1 °C.
Päikesepaiste rohkuse poolest sobib Korčula saar väga hästi oliivikasvatuseks. Juulis on päikesepaistet kõige rohkem (373,7 tundi ehk ligikaudu 12 tundi päikesepaistet päevas) ja detsembris kõige vähem (125,3 tundi ehk 4 tundi päikeseapistet päevas).
Aastase sademete hulga poolest on Korčula saare kliima iseloomulikult niiske. Suurem osa sademeist langeb aasta külmemal poolel ehk oktoobrist märtsini (keskmiselt 80–150 mm kuus), vähem on sademeid juunist augustini (keskmiselt 30–45 mm).
Korčula saare elanikkonnal on olnud põhiosa saare maastikuilme kujundamisel. Oliivikasvatajad on töötanud kaljumägisel maastikul, muutes selle terrassidega põllumaaks ning kohandades seda kuivmüüridega piiratud oliivisalude kasvatamise kohaks. Küngastel asuvatele terrasspõldudele raske ligipääsu tõttu oli välistatud suurte masinate kasutamine. Oliive korjatakse käsitsi ja mehaaniliste käsitööriistadega.
Eelajaloolistest aegadest alates on Korčula saare omanikud pidevalt vahetunud ning arvukad ajaloosündmused on mõjutanud saare eluolu ja müügiviljade arenguteed. Rohked ajaloosündmused annavad tunnistust Korčula saarel oliivide kasvatamisest ja oliiviõli tootmisest alates saare asundamisest vanade kreeklaste poolt ning Rooma riigi ja Veneetsia vabariigi korra ajal. Viimatinimetatud korra ajast säilinud kirjalikes ürikutes on Korčula saare kohta märgitud, et „kui Veneetsia valitsus ostis õli kokku väga madala hinnaga, olid saareelanikud sunnitud sellega salakaubitsema. Kuigi kehtestati ranged karistused, nähtub arvudest, et Korčula saare oliiviõli jõudis isegi kaugele Triesti linna.” (S. Dokoza, Iz gospodarske i društvene povijesti Blata do XVIII. st., Zbornik radova Blato, 2003).
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” eripära tuleneb pärismaiste oliivikultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” sortimendist, mis moodustab 80 % Korčula saarel kasvatatavatest kõigist oliividest.
Teaduslikus uurimuses (Elajografija otoka Korčule (1995)) tõdeb Pavle Bakarić, et pärismaised oliivikultivarid „Lastovka” ja „Drobnica” erinevad Korčula saarel kasvatatavatest muudest sortidest („Velika Lastovka”, „Vrtušćica”, „Oblica”) morfoloogiliste, bioloogiliste ja kaubanduslike omaduste poolest. Ta nendib ka, et need kaks oliivikultivari sisaldavad rohkem õli (16,4–24 %) kui muude kultivaride värsked oliivid.
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” eripära tuleneb selle aroomist (meenutab rohelist vilja ja oliivilehti) ja maitsest (keskmisest tugevani varieeruv ühtlane mõrudus ja teravus), mis on tingitud fenoolide suurest osast – see mõjutab toote sensoorseid omadusi, st mõrudust ja teravust. Toote eripära on leidnud tõendamist uurimustöös (M. Žanetić, D. Škevin, E. Vitanović, M. Jukić Špika ja S. Perica, Ispitivanje fenolnih spojeva i senzorski profil dalmatinskih djevičanskih maslinovih ulja, Pomologia croatica 17. köide, 2011), milles jõuti järeldusele, et sortide „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõli sisaldas suuremal hulgal fenoole (rohkem kui 350 mg/kg) kui muud analüüsitud kultivarid („Oblica” ja „Levantinka”), mille fenoolide üldsisaldus oli 161,15 mg/kg. Samuti leiti, et analüüsitud kultivaridest sisaldasid sordi „Lastovka” oliivid kõige suuremal hulgal hüdroksütürosoole (214,32 mg/kg) ja sordi „Drobnica” oliivides oli kõige rohkem türosoole (84,37 mg/kg). Tänu sortide „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõlis sisalduvatele fenooliühenditele on toode väga oksüdeerumiskindel ja pika säilivusajaga. Fenooliühendite suur sisaldus mõjutab toote „Korčulansko maslinovo ulje” mõrudust ja teravust (keskmine mõrudus ja teravus ≥ 3), ning nende kahe näitaja vaheline tasakaal iseloomustab kõige paremini kultivare „Lastovka” ja „Drobnica”, millest eespool nimetatud õli toodetakse.
Tänapäeval tegelevad Korčula saarel oliivikasvatuse ja oliiviõli tootmisega ligikaudu 1 000 põllumajandusettevõtet ja 10 oliiviõliveskit. Oliivikasvatus on saarel tähtis majandustegevus; nimetust „Korčulansko maslinovo ulje” kasutatakse tänapäevani kõnekeeles ja turul (tarne- ja lastikiri, Presa d.o.o., Zlokić d.o.o., 2014).
Toote „Korčulansko maslinovo ulje” erilised omadused on kujunenud tänu Korčula saare eripärastele mullastiku- ja kliimatingimustele ning inimtegevusele.
Kohalikud elanikud on põllumajanduslikuks tegevuseks muutnud saare kaljumägise maastiku kuivmüüridest ümbritsetud terassidega viljakandvateks põldudeks. Terrassidele istutatud oliivisalud koosnevad peamiselt kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliivipuudest. Müüridest ümbritsetud oliivipuudega terrassid on saare maastiku lahutamatu osa.
Tootjad on valinud kultivarid „Lastovka” ja „Drobnica” välja sortidena, mis kõige paremini on kohanenud saare eripäraste mullastiku- ja kliimatingimustega. Kõigist Korčula saarel kasvatatavatest oliividest moodustavad nimetatud kultivarid 80 %.
Tänu geograafilisele asendile on Korčula saarel väga kõrged päevased temperatuurid ja suur on ka päikesepaisteliste tundide arv. See soodustab oliivide aretamist ja kasvatamist, eelkõige neid, mis kuuluvad sortidesse „Lastovka” ja „Drobnica”, sest need on väga põuakindlad ja nende koristusperiood on pikk (oktoobrist veebruari alguseni).
Tänu oliivide käsitsi korjamisele on kohalikel tootjail võimalik kindlaks määrata nende ideaalne korjamise aeg. Tänu sellele saadakse suure fenoolisisaldusega oliivid, mis annavad tootele „Korčulansko maslinovo ulje” keskmise kuni intensiivse mõruduse ja teravusega maitse.
Tänu Korčula saare erilistele ilmastiktingimustele, mis hõlmavad arvukaid päikesepaistelisi tunde ja väheseid sademeid suvel, on kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõli suurema fenoolisisaldusega. Analüüsidest nähtub, et see fenoolisisaldus on suurem kui muude analüüsitud sortide vastav näitaja, ning seega on toode „Korčulansko maslinovo ulje” eriliste omadustega.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/KORCULANSKO%20MASLINOVO%20ULJE/2016-4-6%20-%20Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda.pdf
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.