25.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 186/2

Euro vahetuskurss (1)

24. mai 2016

(2016/C 186/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1168
JPY	Jaapani jeen	122,56
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,76513
SEK	Rootsi kroon	9,3060
CHF	Šveitsi frank	1,1079
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3355
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,025
HUF	Ungari forint	316,00
PLN	Poola zlott	4,4358
RON	Rumeenia leu	4,5083
TRY	Türgi liir	3,3035
AUD	Austraalia dollar	1,5597
CAD	Kanada dollar	1,4684
HKD	Hongkongi dollar	8,6743
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6604
SGD	Singapuri dollar	1,5445
KRW	Korea vonn	1 329,32
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,4501
CNY	Hiina jüaan	7,3226
HRK	Horvaatia kuna	7,4950
IDR	Indoneesia ruupia	15 278,26
MYR	Malaisia ringit	4,5959
PHP	Filipiini peeso	52,267
RUB	Vene rubla	74,4262
THB	Tai baat	39,914
BRL	Brasiilia reaal	3,9639
MXN	Mehhiko peeso	20,5852
INR	India ruupia	75,5780

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 186/4

Euroopa Andmekaitseinspektori poolt Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ning nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse lepingu kohta antud esialgse arvamuse kommenteeritud kokkuvõte

[Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu]

(2016/C 186/04)

Käesolev arvamus tugineb üldkohustusele, et Euroopa Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega ning austama Euroopa Liidu õiguse tuumaks olevaid põhivabadusi. Eelkõige on hinnangu eesmärk analüüsida andmekaitse raamlepingu sisu vastavust Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7, 8 ja 47 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16, mis tagavad isikuandmete kaitse.

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Kuriteo uurimine ja selle eest vastutusele võtmine on õiguspärane poliitiline eesmärk ning rahvusvaheline koostöö, sealhulgas teabevahetus, on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Siiani on Euroopa Liidul puudunud selles valdkonnas jõuline ühisraamistik ning puuduvad ka üksikisikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse järjepidevad kaitsemeetmed. Nagu on Euroopa Andmekaitseinspektor korduvalt märkinud, vajab Euroopa Liit isikuandmete õiguskaitseks kolmandate riikidega jagamiseks jätkusuutlikke meetmeid, mis oleks igati kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiõiguste hartaga.

Seega on meil hea meel Euroopa Komisjoni püüdluste üle jõuda USAga esimese raamlepinguni ning toetame neid püüdlusi aktiivselt. Selle rahvusvahelise õiguskaitse lepingu eesmärk on sätestada esmakordselt teabe jagamise alusena andmekaitse. Tunnistame, et kolmanda riigiga sõlmitud lepingus ei ole võimalik kasutada üksnes Euroopa Liidu õiguse terminoloogiat ja määratlusi, kuid üksikisikute kaitsemeetmed peavad olema selged ja tõhusad, et need vastaks täielikult Euroopa Liidu esmastele õigusaktidele.

Euroopa Kohus on viimastel aastatel rõhutanud andmekaitse põhimõtteid, sealhulgas teabe õiglust, täpsust ja asjakohasust, sõltumatut järelevalvet ning üksikisikute individuaalseid õigusi. Need põhimõtted on avalik-õiguslike asutuste jaoks sama olulised kui eraõiguslike ettevõtjate jaoks, sõltumata sellest, kas Euroopa Liit on teinud formaalse otsuse kolmandate riikide andmekaitsemeetmete piisavuse kohta, ning muutuvad üha olulisemaks, arvestades kuritegude uurimiseks vajalike andmete delikaatsust.

Käesoleva arvamuse eesmärk on anda Euroopa Liidu institutsioonidele edasiviivat ja erapooletut nõu ajal, mil komisjonil valmib see keerukas ülesanne, millel on ulatuslik mõju peale Euroopa Liidu ja USA õiguskaitsekoostöö ka tulevastele rahvusvahelistele lepetele. Raamleping on eraldi hiljutisest Euroopa Liidu ja USA vahelisest andmekaitseraamistikust „Privacy Shield”, mis käsitleb isikuandmete edastamist kaubandusvaldkonnas, kuid raamlepingut tuleb käsitleda sellega koosmõjus. Vaja võib olla täiendavat kaalutlemist, et analüüsida mõlema õigusakti ja Euroopa Liidu andmekaitseraamistiku reformi koostoimet.

Enne lepingu esitamist Euroopa Parlamendi nõusoleku saamiseks soovitame lepinguosalisi igakülgselt arvestama olulisi muutusi, mis on toimunud alates eelmise aasta septembrist, mil nad teatasid kavatsusest sõlmida kokkulepe pärast seda, kui on vastu võetud õiguskaitseseadus. Mitu juba ettenähtud kaitsemeedet on rõõmustavad, kuid need tuleb jõustada, arvestades ka oktoobris kohtuasjas Schrems tehtud otsust, millega muudeti kehtetuks programmi „Safe Harbor” otsus, ja Euroopa Liidu detsembris tehtud poliitilist kokkulepet andmekaitse reformi kohta, mis käsitleb andmeedastust ning kohtute ja politsei koostööd.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab teha teksti kolm olulist täiendust, et tagada teksti vastavus põhiõiguste hartale ja aluslepingu artiklile 16:

—	täpsustada, et kõik kaitsemeetmed kehtivad kõigi üksikisikute, mitte ainult Euroopa Liidu kodanike suhtes;

—	tagada, et õiguskaitsesätted on põhiõiguste harta mõttes tõhusad;

—	täpsustada, et massiline delikaatsete andmete edastamine ei ole lubatud.

See arvamus sisaldab ka muid soovitusi kavandatud kaitsemeetmete täpsustamiseks selgitavas dokumendis. Oleme valmis andma institutsioonidele sel teemal lisanõu ja pidama dialoogi.

I. Parafeeritud lepingu sisu

3. detsembril 2010 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse, millega anti komisjonile volitus alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) vahel sellise isikuandmete kaitse lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb andmete edastamist ja töötlemist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õiguskaitsekoostöö raames eesmärgiga ennetada, uurida ja avastada kuritegusid, sealhulgas terroriakte, või võtta nende eest vastutusele (edaspidi: leping) (1).

Komisjoni ja USA ametlikud läbirääkimised algasid 29. märtsil 2011 (2). 25. juunil 2014 teatas USA justiitsminister, et võetakse seadusandlikke meetmeid eesmärgiga anda Euroopa Liidu kodanikele USAs eraelu puutumatuse õiguse kaitseks õiguskaitse võimalus (3). Pärast mitut läbirääkimiste vooru, mis kestsid neli aastat, parafeeriti leping 8. septembril 2015. Komisjoni sõnul on eesmärk leping allkirjastada ja ametlikult sõlmida alles pärast seda, kui USAs on vastu võetud õiguskaitseseadus (4).

Euroopa Parlament peab nõustuma parafeeritud lepinguga ja nõukogu peab selle allkirjastama. Kuni seda ei ole tehtud ja lepingut ei ole ametlikult allkirjastatud, märgime, et läbirääkimisi võib konkreetsetes punktides uuesti alustada. Sellises olukorras annab Euroopa Andmekaitseinspektor käesoleva arvamuse, mis põhineb komisjoni veebilehel avaldatud parafeeritud lepingu tekstil (5). See esialgne arvamus rajaneb keeruka õigusteksti esmasel analüüsil ning ei piira lisasoovituste andmist muu kättesaadava teabe, sealhulgas USA õiguslike suundumuste, näiteks vastuvõetava õiguskaitseseaduse alusel. Euroopa Andmekaitseinspektor on tuvastanud kolm tähtsat punkti, mis vajavad täiustamist, ning tõstab esile ka muid aspekte, mida on soovitatav oluliselt täpsustada. Koos nende parandustega võib lepingu lugeda olevaks kooskõlas Euroopa Liidu esmaste õigusaktidega.

V. Järeldused

53.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab kavatsust koostada õiguslikult siduv dokument, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu ja USA vahel kuritegude, sealhulgas terroriaktide ennetamise, uurimise ja avastamise ning nende eest vastutusele võtmise eesmärgil edastatavate isikuandmete kõrgetasemeline kaitse.

54.

Enamik lepingu sisulistest sätetest peaks täielikult või osaliselt arvestama isikuandmete kaitse põhilisi tagatisi Euroopa Liidus (näiteks andmesubjekti õigusi, sõltumatu järelevalve õigust ja kohtuliku läbivaatamise õigust).

55.

Ehkki leping ei ole põhimõtteliselt otsus kaitsemeetmete piisavuse kohta, luuakse sellega üldine eeldus, et lepingu raames konkreetsel õiguslikul alusel põhinev teabeedastus on nõuetega kooskõlas. Sel põhjusel on tingimata vaja tagada, et seda eeldust toetatakse kõikide lepingus sätestatud vajalike kaitsemeetmetega, et vältida põhiõiguste harta, eelkõige selle artiklite 7, 8 ja 47 rikkumist.

56.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab teha lepingu teksti kolm olulist täiendust, et tagada selle vastavus põhiõiguste hartale ja aluslepingu artiklile 16:

1)	täpsustada, et kõik kaitsemeetmed kehtivad kõigi üksikisikute, mitte ainult Euroopa Liidu kodanike suhtes;

2)	tagada, et õiguskaitsesätted on põhiõiguste harta mõttes tõhusad;

3)	täpsustada, et massiline delikaatsete andmete edastamine ei ole lubatud.

57.

Lisaks sellele soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor õiguskindluse tagamiseks, et lepingu teksti või sellega kaasnevasse selgitavasse dokumenti lisataks või lisataks lepingu rakendamisetapis järgmised selles arvamuses eritletud täiendused või selgitused:

1)	artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada järelevalveasutuste rolli austavana, nii et see oleks kooskõlas põhiõiguste harta artikli 8 lõikega 3;

2)	andmeedastuse konkreetsed õiguslikud alused (artikli 5 lõige 1) peavad täielikult vastama lepingus sätestatud kaitsemeetmetele, ning kui konkreetse õigusliku aluse ja lepingu sätete vahel on vastuolu, lähtutakse lepingu sätetest;

3)	kui osariigi asutustele edastatud andmeid ei kaitsta tõhusalt, hõlmavad artikli 14 lõikes 2 sätestatud asjakohased meetmed vajaduse korral ka juba jagatud andmeid;

töötlemistoimingute ja isikuandmete (artikkel 2) määratlusi ühtlustatakse nii, et need vastavad Euroopa Liidu õiguses juurdunud tähendusele; kui lepinguosalised ei ühtlusta neid määratlusi täielikult, tuleb lepingule lisatavates selgitavates dokumentides täpsustada, et mõlema mõiste rakendamisel ei erine nende sisu Euroopa Liidu õiguses kasutatavast tähendusest;

5)	selgitavasse dokumenti võidakse lisada soovituslik loetelu eritingimustest, mille korral võib andmeid edastada massiliselt (artikkel 7 lõige 3);

6)	lepinguosalised kavatsevad rakendada teabe rikkumise teateid käsitlevaid sätteid (artikkel 10) ühelt poolt eesmärgiga piirata võimalikult palju teadete esitamata jätmist ning teisalt eesmärgiga vältida teadete liigset viivitamist;

7)	artikli 12 lõikes 1 olevat andmete säilitamise sätet täiendatakse täpsustusega „konkreetsetel eesmärkidel, milleks andmed edastati”, arvestades eesmärkide piiratuse põhimõtet, millele lepinguosalised lepingus tuginevad;

8)	lepinguosalised kaalutlevad oma tegevuse tõhustamist tagamisel, et juurdepääsuõiguse kasutamine piirdub üksnes olukordadega, mis on vältimatud loetletud avalike huvide kaitsmiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks;

lepingu üksikasjalikus selgitavas dokumendis loetletakse konkreetselt (artikkel 21):

—	valdkonnas pädevad järelevalveasutused ja meetmed, millega lepinguosalised teatavad teineteisele tulevikus tehtavad muudatused;

—	järelevalveasutuste volituste ulatus;

—	pädevat järelevalveasutust tuvastada aitava kontaktpunkti nimetus ja kontaktandmed (vt artikli 22 lõige 2).

58.

Lõpetuseks meenutab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ebaselguse ja sätete näilise vastuolu korral tuleb lepingut tõlgendada ja kohaldada ning võtta selle rakendusmeetmeid viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 ning põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8, ka siis, kui tehakse arvamuses soovitatud täiendused.

Brüssel, 12. veebruar 2016

Euroopa Andmekaitseinspektor

Giovanni BUTTARELLI

(1) Vt Euroopa Komisjoni 3. detsembril 2010 avaldatud memorandum 10/1661, http://europa.eu/rapid/press-release_IP-10-1661_et.htm

(2) Vt Euroopa Komisjoni 29. märtsil 2011 avaldatud memorandum 11/203, http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-11-203_en.htm

(3) Vt justiitsministri büroo 25. juunil 2014 avaldatud pressiteade 14–668, http://www.justice.gov/opa/pr/attorney-general-holder-pledges-support-legislation-provide-eu-citizens-judicial-redress

(4) Vt Euroopa Komisjoni 8. septembril 2015 avaldatud memorandum 15/5612, http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-5612_en.htm

(5) Tekst on avaldatud veebilehel http://ec.europa.eu/justice/data-protection/files/dp-umbrella-agreement_en.pdf

25.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 186/7

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest kolmandate riikide kodanikega seotud teabe vahetamise kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu

[Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu]

(2016/C 186/05)

Euroopa Liidu seadusandja on juba pikka aega kavandanud EL-i karistusregistrites oleva teabe vahetamise laiendamist kolmandate riikide kodanikele ECRIS-es (Euroopa karistusregistrite infosüsteem). Ettepanekut laiendada ECRIS-t kolmandate riikide kodanikele kiirendas EL-i julgeoleku tegevuskava, milles tunnistati, et ECRIS ei toimi tõhusalt EL-is süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanike puhul.

ECRIS-e raamistikus on teabevahetuse keskpunktiks süüdimõistetud isikute liikmesriigi kodakondsus. Selle tõttu on kolmandate riikide kodanike jaoks paralleelsüsteemi loomine õigustatud. Komisjon otsustas rakendada kolmandate riikide kodanike karistusandmetega seotud teabevahetust detsentraliseeritud süsteemis, kasutades iga osaleva liikmesriigi jaoks isikute loetelu filtrit. Isikute loetelu filtrit ajakohastatakse konkreetse teabega iga kord, kui kolmanda riigi kodanik süüdi mõistetakse, ja see teave saadetakse teistele liikmesriikidele.

Euroopa Andmekaitseinspektor on seadusandlikku ettepanekut hoolikalt analüüsinud ja esitab soovitusi seadusandja abistamiseks ja tagamaks, et uued meetmed oleksid kooskõlas EL-i andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige EL-i põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8.

Kuigi Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab ettepanekut luua kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete töötlemiseks EL-i detsentraliseeritud süsteem, mis kasutab päringutabamusel või selle puudumisel põhinevat otsingut ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on piirata sekkumist eraelu austamise ja isikuandmete kaitse õigusesse, toob Euroopa Andmekaitseinspektor esile kolm peamist murekohta ja muid lisasoovitusi, mida on käsitletud arvamuses.

Esiteks tuleks kolmandate riikide kodanike jaoks luua kord, mis vastab EL-i kodanike sõrmejälgede töötlemise korrale ja mis võtaks arvesse riikide kriminaalsüsteemide eripära ning täidaks isikuandmete töötlemise vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Teiseks viitab ettepaneku tekst ekslikult isikute loetelu filtri informatsioonile kui anonüümsele informatsioonile. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab selgitada, et ECRIS-es kolmandate riikide kodanikega seoses töödeldav informatsioon on isikuandmed, millele on antud pseudonüüm, mitte anonüümsed andmed.

Kolmandaks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et EL-i kodanike, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, andmete töötlemise süsteem, mis erineb EL-i kodanike jaoks loodud süsteemist, ei vasta vajalikkuse nõuetele EL-i andmekaitsealastes õigusaktides ja selle tagajärjeks võib olla diskrimineerimine. Sellest tulenevalt soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekus sisalduvad meetmed käsitleks üksnes kolmandate riikide kodanikke, kaasamata EL-i kodanikke, kellel on ühtlasi kolmanda riigi kodakondsus.

I. SISSEJUHATUS JA TAUST

I.1 Konsulteerimine Euroopa Andmekaitseinspektoriga

19. jaanuaril 2016 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviks, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK kolmandate riikide kodanikega seotud teabe vahetamise ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kohta ning mis asendab nõukogu otsust 2009/316/JSK (1) (edaspidi: ettepanek). Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti mitteametlikult enne ettepaneku avaldamist. Kuid Euroopa Andmekaitseinspektor kahetseb, et ei saanud arvamuse avaldamise taotlust pärast ettepaneku avaldamist.

I.2 Ettepaneku eesmärk

ECRIS on elektrooniline süsteem teabe vahetamiseks varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mille on konkreetse isiku vastu teinud EL-is asuv kriminaalkohus isiku vastu toimetatavas kriminaalmenetluses ja kui see on riigi õigusega lubatud, siis ka muul viisil. Süsteem põhineb nõukogu raamotsusel 2009/315/JSK (2) (edaspidi: raamotsus) ja nõukogu otsusel 2009/316/JSK (3).

Ettepaneku seletuskirja järgi on ECRIS-e aluspõhimõte see, et täielikku informatsiooni EL-i kodaniku varasema süüdimõistmise kohta saab selle isiku kodakondsusjärgsest liikmesriigist, kes saab päringu alusel anda ammendavat ajakohast teavet oma kodanike karistusregistri andmete kohta olenemata sellest, millises EL-i liikmesriigis süüdimõistev kohtuotsus tehti. Selle tõttu on praegu ametivõimudel raske vahetada ECRIS-e kaudu teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute süüdimõistmiste kohta, kuna kolmanda riigi kodanikul ei ole liikmesriigi kodakondsust, ja selleks, et saada täielikku ülevaadet konkreetse isiku karistusregistri andmete ajaloo kohta, tuleb saata päring kõikidesse süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriikidesse (4).

Seega on ettepaneku eesmärk tõhustada ECRIS-t osas, mis puudutab kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete vahetamist.

Seletuskirjas kirjeldatakse nimetatud eesmärgi saavutamiseks valitud süsteemi. Süsteem korraldatakse detsentraliseeritud viisil, mis tähendab, et ei looda ühtset asjakohast teavet sisaldavat EL-i andmebaasi, vaid iga liikmesriik säilitab andmefaili. Kolmanda riigi kodaniku süüdimõistmisel peavad liikmesriigid eemaldama karistusregistri andmetest isikusamasust puudutavad andmed ja sisestama need eraldi faili – isikute loetelu filtrisse. Andmed konverteeritakse „lukkudeks ja võtmeteks”. Isikute loetelu filtrit jagatakse kõikidele liikmesriikidele, mis võimaldab neil teha iseseisvat otsingut enda pinnal. See süsteem võimaldab liikmesriikidel kõrvutada oma andmeid failiga ja teha kindlaks, kas teistes liikmesriikides on karistusregistris lisasissekandeid (päringutabamusel või selle puudumisel põhinev süsteem).

II. KOKKUVÕTE

37.

Nagu on Euroopa Andmekaitseinspektori 2006. aasta arvamuses ECRIS-e ettepaneku kohta juba märgitud, oleks kolmandate riikide kodanike jaoks vaja alternatiivset süsteemi, kuna arusaadavatel põhjustel ei saa kavandatav süsteem sellistel juhtudel töötada (5). Selle tõttu tervitame praegust ettepanekut ja tunnustame süüdimõistetud isikute karistusregistri andmete tõhusa vahetamise olulisust, eelkõige EL-i julgeoleku tegevuskava vastuvõtmise kontekstis (6).

38.

Pärast ettepaneku hoolikat analüüsimist esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused, et tagada kooskõla EL-i andmekaitsealaste õigusaktidega.

1)	Mis puudutab kolmandate riikide kodanike puhul sõrmejälgede kohustuslikku kasutamist, siis tuleks kolmandate riikide kodanike jaoks kehtestada kord, mis vastab EL-i kodanikele kehtestatud korrale ja mis on kooskõlas riigi tasandil sõrmejälgede kogumise kehtiva korraga.

2)	Ettepanekust tuleks kõrvaldada viited anonüümsetele andmetele ja asendada need õigete viidetega pseudonüümi määramise protsessile.

3)	Süüdimõistetud EL-i kodanike ja süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike kohta riigi tasandil säilitatavaid andmeid ei tohiks kategoriseerida erinevalt, laiendades EL-i kodanikele praegu kehtivat korda (näiteks valikulised andmed, lisaandmed) ka kolmandate riikide kodanikele.

4)	Isikute loetelu filtri süsteemi kasutamine peaks piirduma üksnes kolmandate riikide kodanike isikuandmetega – isikute kategooria, mis ei tohiks hõlmata EL-i kodanikke, kellel on ka kolmanda riigi kodakondsus.

39.

Lisaks esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused, mis tugevdaksid kolmandate riikide kodanike ECRIS-es töödeldavate isikuandmete kaitset.

1)	Ettepaneku preambul peaks sisaldama viidet andmekaitse direktiivile, selgitades nende dokumentide vahelist suhet.

2)	Komisjoni kavandatavates rakendusaktides tuleks sätestada sõrmejälgede töötlemise registreerimise lisakaitsemeetmed, tõstes esile täpsusastme ja kehtestades alternatiivse korra.

Brüssel, 13. aprill 2016

Euroopa Andmekaitseinspektor

Giovanni BUTTARELLI

(1) COM(2016) 7 final, 2016/0002 (COD), Strasbourg, 19. jaanuar 2016.

(2) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).

(3) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).

(4) Ettepaneku seletuskiri, lk 3.

(5) Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: „Ettepanek: nõukogu raamotsus, mis käsitleb liikmesriikide karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu” (KOM(2005) 690 (lõplik)) (ELT C 313, 20.12.2006, lk 26, punktid 15 ja 18).

(6) Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa julgeoleku tegevuskava (COM(2015) 185 final).

25.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 186/10

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse ettepaneku kohta käivate Euroopa Andmekaitseinspektori soovituste kommenteeritud kokkuvõte

[Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu]

(2016/C 186/06)

Kommenteeritud kokkuvõte

Euroopa seisab silmitsi rõhuva rändekriisi ja suurenenud terrorismiohuga. Euroopa Liit soovib seetõttu tugevdada oma välispiiride haldust. Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega kavatsetakse seega kehtestada Euroopa integreeritud piirihalduse üldpõhimõtted ja tugevdada Frontexi volitusi.

Euroopa Andmekaitseinspektor tunnistab seda rände efektiivsema ohjamise ja sisejulgeoleku tugevdamise vajadust, mis eeldab isikuandmete töötlemist. Ent komisjoni ettepanek võib põhjustada ka rändajate ja pagulaste, eelkõige kaitset vajava haavatava inimrühma õiguste tõsist rikkumist.

Selles arvamuses käsitletakse viit peamist andmekaitseprobleemi ja kutsutakse üles ettepaneku teksti veelgi parandama, et tagada täielik kooskõla andmekaitsepõhimõtetega. Euroopa Andmekaitseinspektor peab nimetatud kooskõla nii algatuse edu kui ka õigusliku kontrolli läbimise võtmeks. Eelkõige soovitame:

—	seoses ettepaneku eesmärkidega hinnata eraldi kahe tuvastatud eesmärgi, rände ja turvalisusega seotud meetmete vajalikkust ja proportsionaalsust, kuna nende eesmärkide puhul on kohaldatavad erinevad andmekaitsereeglid;

—	seoses isikuandmete kogumisega täpsustada ameti töötlemistegevuse ulatust, kuna praegune ettepanek tähendab, et uus amet muutub isikuandmete keskuseks, kus saab olema suurel hulgal isikuandmeid;

—	piiritleda täpselt kohustuste jagunemine uue ameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, et iga vastutava töötleja vastutus seoses andmekaitsekohustustega oleks selge;

—	täpsustada isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise põhimõtteid, pidades meeles, et andmete edastamine peab põhinema adekvaatsuse hindamisel või sobivate kaitsemeetmete rakendamisel;

—	seoses rändajate ja pagulaste põhiõiguste austamisega tagatisi, et rändajaid ja pagulasi teavitatakse nende õigustest neile mõistetaval viisil, nii et nad saavad oma õigusi teostada.

Üldiselt peab uus amet olema piisavalt varustatud ja suutma täita oma kohustusi seoses andmekaitsereeglitest kinni pidamise ning nende isikute huvide ja õiguste kaitsmisega, kellega töödeldavad andmed seostuvad.

1. Ettepaneku kontekst

Komisjon andis 15. detsembril 2015 välja olulise meetmestiku, mida tuntakse paremini piiripaketina (1), eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu välispiiride haldust ja kaitsta paremini Schengeni ala. Selle paketi peamine algatus on Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise määruse ettepanek (2) (edaspidi „ettepanek”), millega sätestatakse Euroopa integreeritud piirihalduse üldpõhimõtted ning mis on järg 2015. aasta kevadel päevakorda võetud komisjoni rände tegevuskavale (3) ja teataval määral julgeoleku tegevuskavale (4).

Euroopa Ülemkogu kutsus 17. detsembril 2015 üles ettepanekut kiiresti vastu võtma ja palus Euroopa Liidu Nõukogul saavutada poliitiline kokkulepe enne praeguse eesistumisperioodi lõppu (5). Kaasseadusandjad on kiirendanud oma ettepaneku üle peetavaid arutelusid. Eesistujariik Madalmaad kavatseb soovitud tähtajast kinni pidada (6) ning Euroopa Parlament on esialgu kavandanud täiskogu istungi ettepaneku üksikasjalikuks hindamiseks juuni algusesse (7).

Euroopa Andmekaitseinspektor tunnistab rändekriisi ja terrorismiohtu, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, ning kiirete ja mõttekate meetmete rakendamise olulisust selle olukorraga ELi tasandil tegelemiseks. Ta väljendab heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle reageerida kiiresti praegusele sündmuste käigule. Sellele vaatamata on Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne tuletada meelde andmekaitse põhiõiguse austamise olulisust ja anda nõu, kuidas andmekaitsemeetmeid paremini uutesse seadusandlikesse meetmetesse lisada, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 (8) (edaspidi „harta”) ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16. Meil on kahju, et eespool nimetatud ajakava ei ole võimaldanud konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga õigusloome protsessi varasemas etapis.

Euroopa Andmekaitseinspektor tõstab selle arvamusega esile viis peamist probleemset valdkonda, mis nõuavad kavandatud teksti täiendavat parandamist kooskõla tagamiseks andmekaitseraamistikuga. Tema märkused keskenduvad ettepaneku eesmärkidele, isikuandmete kogumisele, vastutusele seoses isikuandmete töötlemisega, isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamisele ning rändajate ja pagulaste põhiõiguste austamisele. Lõpuks tõstab ta esile ettepaneku need aspektid, mis vajavad olulisi selgitusi.

8. Järeldus

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt ettepaneku mitmete aspektide ja eeskätt asjaolu üle, et teksti on lisatud mõned kaitsemeetmed, näiteks andmete säilitamisperioodi piiramine. Ent rändajate ja pagulaste põhiõiguste võimaliku rikkumise mõjuga arvestades peab Euroopa Andmekaitseinspektor üldisemas plaanis vajalikuks hinnata eraldi ettepaneku mõlema eesmärgi tarvis kavandatud töötlemistegevuste vajalikkust ja proportsionaalsust. Üle tuleks kontrollida ka ettepaneku artikli 45 lõikega 1 kavandatud töötlemise erinevate eesmärkide vaheline kooskõla.

Õiguskindluse ja andmekaitsepõhimõtetele vastavuse tagamiseks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor viia algatuse lõplikku teksti sisse eeskätt järgmised täpsustused ja selgitused:

—

Eesmärgi määratlemine ja piiramine

—	kirjeldada kogu tekstis selgesõnalisemalt ja eraldi kaht eesmärki, mida püütakse ettepanekuga saavutada;

—	tagada kooskõla andmetöötluse viisis ja viidata artikli 45 lõikes 1 selgesõnaliselt eesmärkide kooskõlale;

—	sõnastada uuesti artikli 45 lõige 3, nii et sellega keelatakse selgesõnaliselt säilitatavate isikuandmete edasine töötlemine muudel eesmärkidel peale artikli 45 lõikes 1 sätestatu;

—

Ameti kohustused

—	täpsustada ameti töötlemistegevuste ulatust seoses ühisoperatsioonide käigus ja muude operatiivülesannete täitmisel kogutud isikuandmetega, loetledes artiklis 46 ammendavalt üles andmekategooriad, mida amet võib kasutada või mis võivad ametist läbi käia;

—	vältida selgusetust seoses vastutusega töötlemistegevuste eest ning seoses ameti, vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriikide vaheliste tegevuste kooskõlaga ühisoperatsioonide korral;

—	selgitada artiklis 46, mis asjaoludel edastatakse liikmesriikide poolt piiril kogutud andmed ametile, nii et sellest saab vastutav töötleja;

—

Andmete kvaliteet ja turvalisus

—	täpsustada artikli 46 lõike 1 lõiku c nii, et seda ei tõlgendata üldise volitusena koguda selliseid andmeid, olenemata artikli 46 lõike 1 lõikudes a ja b määratletud isikute kategooriatest;

—	määratleda selgelt vastutus Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt kasutatava ning artiklites 37 ja 38 nimetatud seadmestiku turvalisuse eest selle elutsükli kõikides etappides;

—

Edastamised

—	viidata artikli 44 lõikes 4 rahvusvahelistele organisatsioonidele seoses isikuandmete edastamise keeluga ja viia artikli 51 lõige 4 sellega kooskõlla;

—	täpsustada artiklit 51, sõnastades uuesti selle lõike 4 ja jagades selle kaheks sätteks, et käsitleda eraldi Euroopa Liidu siseste üksuste koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;

—

Andmesubjektide õigused

—	täpsustada artiklis 72, et andmekaitseametnik tegeleb eraldi andmekaitseõiguste ja seotud kaebustega;

—	tagada selles kontekstis andmesubjektidele teabe andmine eakohasel viisil, kasutades selget ja lihtsat keelt ning vältides õigusterminoloogiat;

—	lisada siseriiklikud andmekaitseasutused nende asutuste loendisse, millele viidatakse artikli 15 lõike 3 lõigus l;

—	välistada võimalus, et kontaktametnikel on juurdepääs artikli 11 lõikes 4 nimetatud siseriiklikele ja Euroopa infosüsteemidele ilma vastavat vajadust tõendamata.

Brüssel, 18. märts 2016

Euroopa Andmekaitseinspektor

Giovanni BUTTARELLI

(1) Piiripakett koosneb 13 seadusandlikust dokumendist: Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise ettepanek koos komisjoni teatisega, Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepanek, et hakata ELi sisenevaid ja EList lahkuvaid Euroopa Liidu kodanikke kohustuslikus korras süstemaatiliselt kontrollima, ettepanek võtta kasutusele Euroopa reisidokument illegaalselt ELis viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks, Euroopa piiride valvamise süsteemi rakendamise ja halduse praktiline käsiraamat, Kreekas esmase vastuvõtu keskuste rakendamise vahearuanne, Itaalias esmase vastuvõtu keskuste rakendamise vahearuanne, ettepanek peatada ajutiselt ELi ümberpaigutamise mehhanismist tulenevad Rootsi kohustused, komisjoni soovitus vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta Türgiga, aruanne järelmeetmete kohta, mis on võetud seoses pagulasvoogude Lääne-Balkani rändekoridoris liikumise teemal peetud juhtide kohtumisega, ettepanek muuta Euroopa Kalanduskontrolli Ameti asutamise akti ja ettepanek muuta Euroopa Meresõiduohutuse Ameti asutamise akti. Kõik nimetatud dokumendid on aadressil http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/securing-eu-borders/index_en.htm

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ (COM(2015) 671 final).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa rände tegevuskava (Brüssel, 13. mai 2015, COM(2015) 240 final). Selleks ajaks oli komisjon juba leidnud, et: „Sündmuste areng Vahemere piirkonnas näitab selgelt, et välispiiri haldamine on üha enam jagatud vastutus. Sama kehtib Euroopa piirivalvesüsteemi kohta, mis hõlmab uut rannikuvalve funktsioonide käsitlust ELis, keskendudes varade jagamisele, ühisharjutustele ja ressursside kahesugusele kasutusele, sealhulgas Euroopa rannikuvalve loomise võimalusele.”

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa julgeoleku tegevuskava (Strasbourg, 28. aprill 2015, COM(2015) 185 final).

(5) Vt Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. detsembri 2015 kohtumise järeldused aadressil http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-28-2015-INIT/en/pdf

(6) Vt justiits- ja siseküsimuste nõukogu 25. veebruari 2016 kohtumise põhitulemused nõukogu veebilehel http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2016/02/25/

(7) Vt Euroopa Parlamendi õigusloome jälgimissüsteemis sellele teemale pühendatud veebileht http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=&reference=2015/0310(COD)

(8) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1).

25.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 186/15

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2016/C 186/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„SICILIA”

ELi nr: IT-PGI-0005-01305 – 29.1.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Sicilia”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Pakendamise hetkel peab kaitstud geograafilise tähisega toode „Sicilia” olema järgmiste omadustega

Keemilis-füüsikalised omadused

Happesus (väljendatuna oleiinhappena): maksimaalselt 0,5 %

Peroksiidiarv: ≤ 12 mEqO2/kg

Polüfenoolide sisaldus: ≤ 100 mg/kg

Organoleptiline hindamine (meetod COI):

Toodet iseloomustab eriline puuviljaline lõhn ja sellised organoleptilised näitajad nagu rohi, tomat ja artišokk, mis vaatamata sellele, et nende intensiivsus on olenevalt mullastiku- ja kliimatingimustest, põllumajandusviisidest ja tehnoloogiatest muutuv, võimaldavad neitsi-oliiviõli „Sicilia” üheselt ära tunda.

Mediaanväärtuse vahemik	madalaim	kõrgeim
Küpse oliivi puuviljalisus	≥ 2	≤ 8
Toore oliivi puuviljalisus	≥ 2	≤ 8
Rohi ja/või tomat ja/või artišokk	> 2	≤ 8
Mõrudus	> 2	≤ 7
Teravus	> 2	≤ 8

Õli „Sicilia” lõhnaprofiilis on tunda nii baaslõhna kui ka järellõhna-maitset, mida iseloomustavad sellised omadusekirjeldused nagu „tomat” (lehed, roheline vili ja valmis vili) ja „artišokk”, mis võivad esineda nii eraldi kui ka koos. Lisaks sellele on toote puhul peaaegu alati esindatud „värske rohu” lõhn.

Õli „Sicilia” teine iseloomulik eripära on seotud kuulumisega puuviljalise maitsega õlide kategooriasse. Õli puuviljalisus on peaaegu alati keskmine kuni intensiivne, kuid sellised positiivsed maitsed nagu mõru ja terav on tasakaalus.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Oma keskse asendi tõttu Vahemeres on Sitsiilia maakonna kultuuri, arhitektuuri, religiooni, kulinaariat jne on mõjutanud mitmed seal aegade jooksul valitsenud rahvad. Oliivikasvatussektor on selle iseloomuliku rikastava mõju kõige parem näide oma taimekultuuride, kasvatustehnikate ja sortidega seotud eripärade kaudu. Sellistes tingimustes sai Sitsiilia maakonnast piirkond, kus kasvatatakse paljusid oliivipuusorte ja kasutatakse mitmesuguseid kasvatustehnikaid ning just see annabki siinsele oliivikasvatusele unikaalse ja kordumatu iseloomu.

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Sicilia” peab olema pressitud järgmistest oliivikultivaridest, mida kasvatatakse oliivikasvatustes ühe sordi kaupa või kombineeritud sortidena ja mis alljärgnevalt on esitatud tähtsuse ja esinduslikkuse järgi.

Kõige rohkem kasvatatakse järgmisi kultivare:

„Biancolilla”, „Cerasuola”, „Moresca”, „Nocellara del Belice”, „Nocellara Etnea”, „Ogliarola”„Messinese” ja „Tonda Iblea”.

Vähem on esindatud järgmised kultivarid:

„Aitana”, „Bottone di gallo”, „Brandofino”, „Calatina”, „Cavalieri”, „Crastu”, „Erbano”, „Giarraffa”, „Lumiaru”, „Marmorigna”, „Minuta”, „Nasitana”, „Nerba”, „Nocellara messinese”, „Olivo di Mandanici”, „Piricuddara”, „Santagatese”, „Vaddarica”, „Verdello”, „Verdese”, „Zaituna” ja samaväärsed sordid. 10 % ulatuses võib kasutada ka muid oliivikasvatustes kasvavaid sorte. Kui põllumajandusettevõtte oliivikasvatuses esineb muid sorte üle 10 %, ei ole lubatud vastavaid alasid õli „Sicilia” kontrollisüsteemi registreerida.

Maakonna oliivikasvatusaladest katavad peamised sordid üle 85 %.

Kõikidest eelpool osutatud sortidest kas ühe sordi kaupa või kombineeritult pressitud õli peab olema punktis 3.2 kirjeldatud organoleptiliste omadustega, õli peab olema keskmise tarbija jaoks kergesti äratuntavad oma lõhna ja maitseomaduste poolest, mis on väljendatud täpsusvahemikus keskmine kuni intensiivne ja maitseomadustega, mida on eespool kirjeldatud kui „roheline või küps tomat”, „artišokk” ja „värske rohi”.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid (kasvatamine, korje, õli pressimine) peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Ekstra-neitsioliiviõli „Sicilia” KGT ladustamine ja pakendamine peavad toimuma spetsifikaadis määratletud tootmispiirkonnas. Selle põhjuseks on maakonna territoriaalne eraldatus muust Euroopa kontinendist ja asjaolu, et toodet ei mõjutaks selle transpordi käigus keemilis-füüsikalised tegurid, mis võiksid halvendada toote oksüdeerumise tasakaalu ning rikkuda maitseomadusi, eelkõige polüfenoolide taset, mis on üks neitsioliiviõli „Sicilia” KGT kõige iseloomulikumaid tunnuseid. Sitsiilias on 251 õlipakendajat hõlmav võrgustik (andmete allikas: Agea 2013), mis katab kogu saare territooriumit, tänu võrgustiku töötajate aja jooksul omandatud oskustele on tagatud õli kvaliteediomaduste säilitamine. Kaitstud geograafilise tähisega õli „Sicilia” tuleb lubada tarbimisse sobivates anumates mahuga kuni viis liitrit.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega õlile „Sicilia” on keelatud lisada mis tahes muid õli omadusi kirjeldavaid sõnu, mis ei ole käesoleva tootespetsifikaadiga ette nähtud, eelkõige: fine, scelto, selezionato, superiore (peen, kvaliteetne, valitud, parim). Kasutada on lubatud ige üksiku tootja tegelikku ja dokumenteeritavat tegevust kirjeldavaid väljendeid, näiteks: monovarietale (toodetud ühest sordist), millele järgneb sordi nimi, raccolto a mano (korjatud käsitsi) jne. Märgistuses võib kasutada nime, ärinime ja kaubamärki, kui neil ei ole kiitvat tähendust ja need ei eksita tarbijat. Ettevõtte, talu ja majandi nime võib märgisel esitada üksnes juhul, kui toote valmistamiseks on kasutatud ainult vastava üksuse oliiviistandusest pärit vilju. Viidet pakendamisele oliivikasvatusettevõttes või oliivikasvatusettevõtete rühmas või tootmispiirkonnas asuvas ettevõttes on lubatud kasutada üksnes juhul, kui pakendamine on tõepoolest toimunud osutatud ettevõttes. Muude geograafiliste tähistuste kasutamine on keelatud. Kaitstud geograafiline tähis „Sicilia” peab olema märgisel selgete ja kustumatute tähtedega, nii et see eristuks selgelt muust märgisel osutatud tekstist. Samuti tuleb märgise juures järgida kehtivaid õigusnorme. Märgisel peab olema esitatud õli valmistamiseks kasutatud oliivide tootmisaasta.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Sicilia” tootmispiirkond hõlmab kogu Sitsiilia maakonna haldusterritooriumit.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Sitsiilia eriline geograafiline asukoht loob looduslikud tingimusel sellise neitsi-oliiviõli tootmiseks, mis on tootespetsifikaadis kirjeldatud eriomaste keemilis-füüsikaliste omadustega.

Asjaolu, et piirkond on Euroopa mandrilisest osast lahus, loob bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt sellise oliivipuid esindava erilise taimekoosluse, mis on muude piirkondade kooslusest väga erinev.

Mullastiku- ja ilmastikutingimused ning inimtegur on määrav ekstra-neitsioliiviõli „Sicilia” organoleptilise profiili kujunemisel.

Territooriumi, oliivikasvatuse ja Sitsiilia kultuuri vahelises seoses on kujunenud välja toode, mille mainet on kinnitanud nii kõnealuse sektori ekspertide kui ka kaitstud geograafilise tähisega neitsi-oliiviõli „Sicilia” tarbijate tunnustus.

Tuleb rõhutada, et õigusaktidega on oliivitootjatel rangete karistuste ähvardusel keelatud kasutada märgisel geograafilisi viiteid ning see keeld on tugevalt mõjutanud ka viidete kasutamist reklaamiüritustel ja veebisaitidel.

Vaatamata eespool osutatule on territooriumi, oliivikasvatuse ja Sitsiilia kultuuri vahelises seoses kujunenud välja toode, mille mainet on kinnitanud nii kõnealuse sektori ekspertide kui ka kaitstud geograafilise tähisega neitsi-oliiviõli „Sicilia” tarbijate tunnustus.

Viimastel aastakümnetel on kõikidel peamistel oliiviõlikonkurssidel saanud ettevõtted, kes toodavad neitsi-oliiviõli „Sicilia”, oma toodangu eest rohkelt tunnustust:

konkursil Orciolo d’Oro pälvis oliiviõli 1., 2. ja 3 koha kõikides kategooriates või saadi vähemalt üks auhind nn kerges, keskmises ja intensiivses kategoorias, millest olid valdavad keskmine ja intensiivne kategooria aastatel 1997, 1998, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2012, 1. ja 2. koht saadi aastatel 2009 ja 2010, 3. koht 2011. ja 1. koht 2013. aastal.

Konkursil Sol D’Oro saadi kuldmedal Sol D’Oro aastatel 2009, 2010, 2011 ja hõbemedal Sol D’Argento aastatel 2009, 2012 ja 2013. Pronksmedal Sol dio Bronzo saadi aastatel 2010, 2011, 2012, 2013.

Konkursil Sirena D’Oro di Sorrento tuli oliiviõli 1., 2. ja 3. kohale aastatel 2003, 2004, 2005, 2006 ning 2. ja 3. kohale muudel aastatel.

Konkursil Leon D’Oro pälvisid neitsi-oliiviõli „Sicilia” tootvad ettevõtted 2007. aastal 1., 2. ja 3. koha ning aastatel 2010 ja 2012 1. koha.

1996. aastast kuni tänaseni on neitsi-oliiviõli „Sicilia” saanud Montiferru auhinna kolmes kategoorias 15 korda 1. koha ning mitu korda 2. ja 3 koha.

Selline maine tuleneb toote materiaalsest väärtustest (keemilis-füüsikalised ning organoleptilised omadused) ja mittemateriaalsest väärtustest, mis on kujunenud välja Sitsiilia oliivikasvatuse ja oliiviõli sajanditepikkuse ajaloo jooksul.

Neitsi-oliiviõli „Sicilia” mainest saab kinnitust ka ajaloolistest dokumentidest, mida on kogutud alates ajast, mil teatavatel õlipressimisveskitel tekkis vajadus kasutada oma tootel Sitsiilia päritolu kinnitavat märgist.

Enne 1992. aastat on kogutud mitmeid müügiarveid aastatest 1988 ja 1989, millel on kasutatu tähist „Sicilia”. Mõned välisturule suunatud arved on pärit ka aastatest 1996 ja 2000.

Viide nimetusele esineb muu hulgas ka väljaande Catalogo olio di Sicilia numbrites aastatest 1997 kuni 2009.

Materjalide hulgas on ka mitmeid nimetust „Sicilia” kandvaid märgiseid sellise õli pudelitel, mis on villitud ja märgistatud väljaspool Itaaliat (Carluccio’s London – Olio ekstra vergine d’oliva – Sicilia), mõned välisturgudele mõeldud märgised nagu „Agata e Valentina Extra Virgin Sicilian Olive Oil”, mida kasutati Ameerika Ühendriikides, ja „Trader Giotto’s”, millel kasutati nimetust „Sicilia”, ettevõtja „Oleifici Barbera” välisturgude jaoks loodud märgised tähisega „Sicilia” ning ettevõtja EFFe1 srl märgised, millel samuti nimetus „Sicilia”.

Ekstra neitsi-oliiviõli „Sicilia” toote kvaliteet ja tuntus on aja jooksul kõikidel turgudel üha suurenenud. Seega esineb oht toote võltsimisele, mis võib tuua kaasa tõsiseid majanduslikke tagajärgi.

Ekstra neitsi-oliiviõli „Sicilia” KGT tootmispiirkond on Köppeni makrokliima klassifikatsiooni järgi mõõdukas niiske kliima (tüüp C), mille puhul kõige külmema kuu keskmine temperatuur jääb alla 18 °C, kuid üle – 3 °C, või täpsemalt subtroopiline niiske keskmise kuumusega ja kuiva suvega (tüüp Csa), st tüüpiline vahemereline kliima, mida iseloomustab kõige soojemal kuul keskmine temperatuur 22 °C ja sademeterežiim, mille kohaselt esineb sademeid peamiselt külmal perioodil (sügis-kevad).

Mõõdukate kliimatüüpide seas esineb Vahemerelist kliimatüüpi (tüüp Cs) kõige vähem ja Sitsiilia puhul esineb seal mitmeid iseloomulikke aspekte, mis mõjutavad märkimisväärselt ekstra neitsi-oliiviõli keemilist ja eelkõige organoleptilist koostist, nii et see erineb oluliselt naabruses asuvate geograafiliste alade samalaadsetest toodetest, eelkõige kui lähtuda monoküllastunud ja polüküllastunud rasvhapete suhtest (MuFA/PuFA) ja eelkõige biofenoolide lenduvate aroomiosakeste (alkoholid, aldehüüdid ja estrid) kvaliteedist.

Ekstra neitsi-oliiviõli „Sicilia” KGT omadused sõltuvad veel päikesekiirgusest, temperatuurist, niiskusest ja tuulest, mis mõjutavad oluliselt oliivide kujunemist, määrates kindlaks vegetatsiooniperioodi alguse ning kõik muud taimekasvu faasid (õitsemine, tolmlemine, vilja kujunemine, värvi muutmine, valmimine). Fotosünteesiks vajalik päikesekiirguse hulk (PAR) Vahemere selles piirkonnas loob tingimused biomassi suurimaks kogunemiseks taime kõikidesse osadesse; koos piiratud veekoguse ja mõõduka temperatuurikõveraga soodustab see biofenoolide, eelkõige mitmesuguste fenoolide kogusisalduse ning muude ainete sisalduse suurenemist, mis kujundab õli lõhnabuketti. Vee piiratud kättesaadavus ja kõik eespool kirjeldatud kliimatingimused, mis tulenevad saarelisest asendist, mõjutavad selliste omaduste pidevat esinemist õlis „Sicilia” nagu mõrudus ja teravus, mille mediaanväärtused on alati suuremad kui 2 ning millest tulenevalt jääb õli profiil valdavalt kategooriasse intensiivne ja keskmine. Eespool kirjeldatud mullastikutingimused ei mõjuta mitte üksnes kasvuindeksit (CGR), mis on seotud fotosünteesiga (päikesekiirguse hulk, lehestiku pindala ja selle kujundamine) vaid ka taimerakkude hapnikuvahetusprotsesse; metabolismi tulemusena tekib mitmesuguseid taime metaboliite nagu aminohapped, lipiidid ja nendega seotud ained, isoprenoidid (näiteks terpenoidid, sealhulgas skvaleen, mentool, limoneen, mis annavad taimele, selle õitele ja viljadele lõhnaomadused ja on eelduseks steroolide biosünteesile) samuti porfiriinid (seotud klorofülli ja fotosünteesiga).

Punktis 3.2 kirjeldatud profiil määrab ära õli „Sicilia” KGT eriomase iseloomu, õlis on pidavalt esindatud sellised lõhnanüansid nagu roheline tomat, artišokk ja värske rohi, mis kujunevad välja tänu eespool osutatud kliimatingimustele ja organoleptilistele omadustele, mis tulenevad punktis 3.3 loetletud peamiste kultivaride kasutusest.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” (KPNi või KGTga tooted) (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” (KPNi, KGT või GTTga tooted) (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” (ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 186

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 25. mai 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 186/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7772 – Western Digital / Sandisk) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 186/02	Euro vahetuskurss	2
	Euroopa Kontrollikoda
2016/C 186/03	Eriaruanne nr 8/2016 — ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel	3
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2016/C 186/04	Euroopa Andmekaitseinspektori poolt Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ning nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse lepingu kohta antud esialgse arvamuse kommenteeritud kokkuvõte	4
2016/C 186/05	Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest kolmandate riikide kodanikega seotud teabe vahetamise kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu	7
2016/C 186/06	Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse ettepaneku kohta käivate Euroopa Andmekaitseinspektori soovituste kommenteeritud kokkuvõte	10

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 186/07	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8024 – NTT Data International / IT Services Business of Dell) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
2016/C 186/08	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8048 – Ardagh / Ball Rexam Divestment Business) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 186/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase registreerimistaotluse avaldamine	15


	(1) EMPs kohaldatav tekst