24.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 185/2

Euro vahetuskurss (1)

23. mai 2016

(2016/C 185/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1215
JPY	Jaapani jeen	122,70
DKK	Taani kroon	7,4371
GBP	Inglise nael	0,77443
SEK	Rootsi kroon	9,3440
CHF	Šveitsi frank	1,1105
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3658
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,033
HUF	Ungari forint	317,05
PLN	Poola zlott	4,4367
RON	Rumeenia leu	4,5210
TRY	Türgi liir	3,3495
AUD	Austraalia dollar	1,5542
CAD	Kanada dollar	1,4745
HKD	Hongkongi dollar	8,7104
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6538
SGD	Singapuri dollar	1,5478
KRW	Korea vonn	1 329,78
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,5173
CNY	Hiina jüaan	7,3507
HRK	Horvaatia kuna	7,4890
IDR	Indoneesia ruupia	15 232,77
MYR	Malaisia ringit	4,5816
PHP	Filipiini peeso	52,481
RUB	Vene rubla	75,2277
THB	Tai baat	39,993
BRL	Brasiilia reaal	3,9832
MXN	Mehhiko peeso	20,6021
INR	India ruupia	75,7263

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

24.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 185/3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 185/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„CULURGIONIS D’OGLIASTRA”

ELi nr: IT-PGI-0005-01307 – 2.2.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Culurgionis d’Ogliastra”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.5. Pasta

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Culurgionis d’Ogliastra” tähistatakse värsket taskukujulist pastatoodet, mille avaus näpitakse käsitsi kinni, et toote sees püsiks täidis, mis koosneb kartulite (värsked või veetustatud helbed), juustu, taime- ja/või loomarasva, maitsetaimede ja -ainete segust. Tainast taskukese kuju meenutab stiliseeritud nisupead.

Vabasse ringlusse lubamisel on toode „Culurgionis d’Ogliastra” järgmiste füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omadustega.

Füüsikalised omadused

— Kuju: lõpptoode on taskukujuline, selle kumeral küljel asuva avause iseloomulik kinnis meenutab nisupead.

— Üksiktoote „Culurgionis d’Ogliastra” kaal: vahemikus 20 g (miinimumkaal) kuni 33 g (maksimumkaal).

— Pasta ja täidise kaalu suhe: vahemikus 0,5 (miinimum) kuni 2,0 (maksimum).

— Pastataskukese avause kinninäpitud kohtade arv: > 10.

Keemilised omadused

— Valgud kokku: 5,0–16,0 %

— Rasvad: 5–15 %

— Süsivesikud: 20–40 %

— Tärklis: 2,0–5,0 %

Organoleptilised omadused

—	Tekstuur pehme, ühtlase täidisega

—	Pasta värvus: kollakasvalge

—	Täidise värvus: mündi- ja/või basiilikusisaldusest tingitud võimalike roheliste viirgudega tugevam kollane

Maitse: maitsmisel eri tugevusega hapukas ja aromaatne, mis sõltub juustusegust ja mida veidi tasakaalustab kartuli magusus; vürtsikas järelmaitse.

Lõhn: aromaatsete maitsetaimedega (münt, basiilik, küüslauk, sibul) rikastatud mannast ja jahust tingitud tugev lõhn.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet „Culurgionis d’Ogliastra” valmistatakse kahes eristatavas etapis: pasta valmistamine ja täidise valmistamine. Kasutatakse järgmisi koostisaineid:

1. Pasta koostisained

— Kõvast nisust manna ja harilikust nisust jahu: moodustab pasta kogukaalust 15–70 %. Kasutatava manna valgusisaldus ei tohi olla alla 11,5 %.

— Searasv: vahemikus 0,5–6,0 %, või alternatiivina või või ekstra-neitsioliiviõli vahemikus 3,0–7,0 % pasta kogukaalust.

— Sool:

niipalju kui vaja.

— Vesi:

niipalju kui vaja.

2. Täidise koostisained

—	Kartulid: täidise kogukaalust 60–80 %, alternatiivina 15–45 % kartulihelbed.

—	Juustusegu: casu axedu (sünonüümid: casu agedu, fruhe või viscidu) ja/või pecorino [kõva lambajuust] ja/või lamba- ja kitsepiimajuust ja/või kitse- ja/või lehmapiimajuust vahemikus 10–50 % juustu kogusisaldusest. Juustusegu on vahemikus 10–25 % täidise kogusisaldusest.

—	Loomarasv (veise või lamba neerurasv ja/või searasv) ja/või ekstra-neitsioliiviõli vahemikus 4–10 % rasvade kogukaalust.

—	Vesi: niipalju kui vaja.

—	Lubatud on kasutada järgmisi koostisaineid: münt ja/või küüslauk ja/või basiilik ja/või sibul.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toodet „Culurgionis d’Ogliastra” valmistatakse eri etappidena: pasta valmistamine, täidise valmistamine ja täidetud pastataskukese kinninäppimine iseloomulikku nisupead meenutava kinnisega. Toote „Culurgionis d’Ogliastra” kõik vajalikud etapid peavad toimuma määratletud geograafilises tootmispiirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Culurgionis d’Ogliastra” võib vabasse ringlusse lubada kohaldatavatele õigusaktidele vastavates pakendites või müüa lahtiselt.

Toodet „Culurgionis d’Ogliastra” võib pakendada värskena või gaasikeskkonda või külmutatuna.

Üksnes värsket toodet „Culurgionis d’Ogliastra” võib müüa lahtiselt.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendil peab olema toote päritolu ja identifitseerimist võimaldav „Culurgionis d’Ogliastra” tootelogo, mille kujutis on esitatud alljärgnevalt. Lisaks seadusega ettenähtud teabele peab pakendi märgisel olema selges ja loetavas trükikirjas esitatud ka:

—	nimetus „CULURGIONIS D’OGLIASTRA”, millele järgnevad musta värvusega paksus kirjas tähed KGT ja Euroopa Liidu sümbol;

—	tootva ettevõtte nimi, ärinimi ja aadress. Lubatud on kasutada nimesid, ettevõtte nimesid ja eramärke, tingimusel et need ei ole toodet kiitva ja tarbijat eksitava iseloomuga.

—	sõnad „kartulitega” või alternatiivina „kartulihelvestega”, olenevalt täidises kasutatud koostisainetest.

Kaitstud geograafiline tähis „CULURGIONIS D’OGLIASTRA” peab olema märgisel selges ja loetavas kirjas, mis on suurem kui märgise muu tekst, märgise värvuse suhtes piisavalt kontrastse värvusega ning sellisel viisil, millega seda on võimalik selgelt eristada ülejäänud sõnastusest, mis võivad märgisel olla trükituna kaitstud geograafiline tähise nimetuse jaoks kasutatud tähtedest poole väiksemate tähtedega.

Lahtist toodet võib vabasse ringlusse lubada üksnes tingimusel, et see on pandud spetsiaalsetesse mahutitesse või anumatesse, mille märgisel on selgelt ja loetavalt esitatud sama teave kui pakendil.

Toote „Culurgionis d’Ogliastra” tootelogo on järgmine:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Culurgionis d’Ogliastra” tootmispiirkond hõlmab Ogliastra provintsi territooriumi, milles on järgmised omavalitsusüksused: Arzana, Bari Sardo, Baunei, Cardedu, Elini, Gairo, Girasole, Ilbono, Jerzu, Lanusei, Loceri, Lotzorai, Osini, Perdasdefogu, Seui, Talana, Tertenia, Tortoli’, Triei, Ulassai, Urzulei, Ussassai ja Villagrande Strisaili. Võttes arvesse Ogliastra provintsi naaberprovintsides juurdunud toote „Culurgionis d’Ogliastra” valmistamise traditsiooni, on tootmispiirkonda laiendatud ka Cagliari provintsi omavalitsusüksuste Esterzili, Sadali ja Escalaplano suhtes.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Nisupead meenutava ja iseloomuliku kinnisega ning täidetud tainataskuke „Culurgionis d’Ogliastra” on Sardiinia tuntuim pastatoode, mida valmistatakse juba sajandeid.

Toode „Culurgionis d’Ogliastra” oli algselt talusöök, valdavalt põlluharimis- ja loomakasvatustraditsioonist tingitud vaeste inimeste põhitoit; seepärast kohandati täidist vastavalt piirkonnas kättesaadavatele toorainetele. Hõlpsasti kasvatatavad kartulid oli kõigi jaoks kättesaadav toiduallikas. Maitse rikastamisel leidsid kasutust mitmesugused koostisosad: soolane juust, looma- ja/või taimerasv, ning mõnel juhul küüslauk, ja/või basiilik ja/või münt ja/või sibul ning mitmed muud juustud nagu suvekuudel lisatud juust casu axedu. Juba sajandeid püsinud traditsiooni kohaselt kasutatakse neid eripäraseks massiks segatud koostisaineid toote „Culurgionis d’Ogliastra” täidisena. Toote kõige tihedam seos piirkonnaga nähtub selle tainatasku omapärases, nisupead meenutavas kinnises. Selline pastatoote üksnes käsitsi kinnivajutamise moodus on pärit Sardiinia asjaomasest piirkonnast. See tainatasku konkreetne kinnivajutamise viis nõuab suurt täpsust ja erilist osavust; tulemus meenutab õmblus- või tikkimispistet, kuna tainataskus sisalduva täidise vajutavad traditsiooniliselt kinni üksnes naiste osavad käed, tehes seejuures õmbluspisteliigutusi – vasakult alustades ja vahelduvalt.

Tootmispiirkonna omavalitsusüksustes korraldatakse selle toote ülistamiseks rohkelt külapidusid, laatasid ja üritusi. Näiteks võib nimetada iga aasta turismihooajal toimuvaid pidusid nagu juulikuus Sagra di Tortolì, augustis Sagra di Barisardo, juunis ja juulis Sagra di Sadali ning septembris Sagra di Loceri.

Arvukaid viiteid tootele „Culurgionis d’Ogliastra” leidub ka reisiteatmikes, kokaraamatutes ja muudes trükistes, mis annavad tunnistust tootenimetuse heast mainest ja tootmistraditsioonist geograafilises piirkonnas. Mõned näited:

—	„Cucine di Sardegna” (Sardiinia köök), Giuseppina Perisi, Muzio editore, 1989;

—	„La Sardegna dei cibi e dei vini” (Sardiinia road ja veinid), Riccardo Campanelli, Maggioli editore, 1990;

—	„Buon appetito in Sardegna” (Head isu Sardiinias), Loredana Cicu Solinas, EDITAR, 1992;

—	„Guida pratica della Sardegna” Sardiinia praktiline reisiteatmik), Salvatore Colomo, Editrice Archivio Fotografico Sardo, 1993;

—	„I sapori della Sardegna – la cucina” (Sardiinia maitsenüansid – köök), autorite kollektiiv, Zonza Editori, 1999;

—	„Sa Cuchina Sarda” (Sardi köök), Salvatore Colomo e Luciana Pala, Collana Guida della Sardegna, Editrice Archivio Fotografico Sardo, 2001;

—	„Sa Cuchina Sarda” (Sardi köök), Salvatore Colomo e Luciana Pala, Collana Guida della Sardegna, Editrice Archivio Fotografico Sardo, 2003;

—	„La bella selvaggia” (Metsik iludus), Lello Caravano, Itinerari speciali Bell’Italia (Erireisid Itaalias), June 2003;

—	„Sardegna - Le paste della tradizione” (Sardiinia – traditsioonilised tainatooted), Regione Autonoma della Sardegna editore, 2006;

—	„Pane e casu - Ricette della tradizione culinaria sarda” (Leib ja casu – traditsioonilise sardi köögi retseptid) Condaghes editore, 2006;

—

Giacomo Mameli on artiklis „Tecnologia nei culurgionis per vendere Sardegna a Manhatan” (Culurgionis’e tehnika Sardiinia müügiks Manhattanil), mille 2007. aastal avaldas Sassari ülikooli maaelu-uuringute keskus, kirjeldanud toodet „Culurgionis d’Ogliastra”„Nobeli gastronoomia-preemia väärilise roana”;

—	„Culurgionis d’Ogliastra: unici nel contenuto e nella forma” („Culurgionis d’Ogliastra”: ainulaadne täidis ja kuju), M. A. Dessì ajakirjas „Premiata salumeria italiana” (Auhinnatud Itaalia vorstitooted), nr 4/2009;

—	„Itinerari del gusto in Sardegna” (Maitsereis läbi Itaalia), Imago multimedia Editore, 2012.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viidatud määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

Või alternatiivse võimalusena:

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

24.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 185/7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 185/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„PIZZOCCHERI DELLA VALTELLINA”

ELi nr: IT-PGI-0005-01349 – 24.6.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Pizzoccheri della Valtellina”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.5. Pastatooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Pizzoccheri della Valtellina” on pastatoode, mille tainas koosneb erinevate jahude segust, millest vähemalt 20 % on tatrajahu.

Mitut liiki toodet „Pizzoccheri della Valtellina” turustatakse nii värskelt kui kuivatatult. Kuju järgi jaotatakse toode järgmiselt: tagliatello steso: õhukesed lamedad eri pikkuse ja laiusega sirged makaronid; tagliatello avvolto: õhukesed lamedad eri pikkuse ja laiusega makaronid, mis on keeratud pesakujuliseks, gnocchetto: silindrikujulised makaronid.

Allpool olevas tabelis on esitatud värskena või kuivatatuna turustatava toote „Pizzoccheri della Valtellina” eri mõõdud:

Kuivatatud toode	Pikkus (mm)	Laius (mm)	Paksus (mm)
Tagliatello steso	30–60	7–8	1,1 –1,7
Gnocchetto	16–22	7–11	1,5 –2
Tagliatello avvolto nimetatakse ka Tagliatella	—	3–11	1–2,5
Värske toode	Pikkus (mm)	Laius (mm)	Paksus (mm)
Tagliatello	—	5–11	1,3 –5,5

Füüsikalised ja keemilised omadused

Pärast vormimist on toode „Pizzoccheri della Valtellina” värskelt poolkõva konsistentsiga ning kuivatatult kuiva ja kõva konsistentsiga.

Värske toote veesisaldus ei tohi olla vähem kui 24 % kuivainest ja kuivatatud toote veesisaldus ei tohi olla rohkem kui 12,5 % kuivainest.

Organoleptilised omadused

Toode „Pizzoccheri della Valtellina” on tumedama või heledama kastanpruuni värvusega; toote pinnal on näha ka tatrale omase pähklipruuni ja hallika värvusega osakesi.

Pärast soolvees keetmist on toode „Pizzoccheri della Valtellina” maheda maitsega, mis on iseloomulik tatrajahu ja muude jahusortide segust valmistatud toodetele.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kuivana turustatava toote „Pizzoccheri della Valtellina” koostisained on järgmised:

—	jahusegu, milles on kuni 80 % ainult kõva nisu jämejahu või kõva nisu jäme- ja peenjahu segu ning vähemalt 20 % tatrajahu;

—

vesi.

Värskena turustatava toote koostisained on järgmised:

—	jahusegu, milles on kuni 80 % ainult pehme nisu jahu või pehme nisu jahu ja kõva nisu jämejahu segu ning vähemalt 20 % tatrajahu;

—

vesi.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Pizzoccheri della Valtellina” tootmisetapid peavad toimuma punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Värsket toodet võib müüa tootmiskohas või jaekaubanduses, tingimusel et punktiga 3.6 ette nähtud teave on tarbijale nähtav. Kaitstud keskkonnas pakendatud värske toode võib olla alustel või karpides.

Kuivatatud toode pakendatakse pappkarpidesse või kotikestesse; vajaduse korral võib seda enne pakendamist laos säilitada.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist käsitlevate eeskirjadega ette nähtud tähistustele peavad toote „Pizzoccheri della Valtellina” pakendil olema selgete ja loetavate kirjatähtedega järgmised tähised:

—	nimetus „Pizzoccheri della Valtellina”;

—	lühend KGT (I.G.P) või väljend „Kaitstud geograafiline tähis” (Indicazione geografica protetta);

—	liidu sümbol;

toote „Pizzoccheri della Valtellina” pakendil võib olla ka punktiga 3.2 ette nähtud toote kuju tähistav sõna: (kuivana turustatava toote puhul: tagliatello steso, gnocchetto, tagliatella; värskelt turustatava toote puhul tagliatello).

Nimetuse „Pizzoccheri della Valtellina” märgisele on keelatud lisada mis tahes täiendavaid omadussõnu, mis võivad tarbijat eksitada.

Nimetus „Pizzoccheri della Valtellina” tuleb pakendile kanda fondis ITC galliard, tähesuurusega 8–35 mm.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Pizzoccheri della Valtellina” geograafiline tootmispiirkond langeb kokku Itaalia Lombardia maakonna Sondrio provintsi halduspiiridega.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Kaitstud geograafilise tähise „Pizzoccheri della Valtellina” registreerimistaotluste põhjenduseks on toote maine ja tuntus.

Itaalia keele sõnaraamatus (Zingarelli, 1970) on sõna pizzochero järel selgitus: „Valtellina eripäraks olevad tatrajahupõhised käsitsi valmistatavad pastatooted (tagliatelle)”.

Toote „Pizzoccheri della Valtellina” valmistamine ulatub aega, kui kulinaarias kasutati ohtralt tatrajahu. Tatart kasvatati ja kasutati Sondario provintsis ulatuslikult ning see oli ka üks kohaliku köögi peamisi tooraineid.

Esimese kirjaliku dokumendi, milles nimetatakse tatart seoses Valtellinaga, on koostanud 1616. aastal Šveitsi kantoni Grigioni alla kuulunud Valle dell’Adda valitseja, kes märkis, et „Tatart kasvatati peamiselt Reetia Alpide nõlvadel, eelkõige Teglio piirkonnas, kus on rohkem päikesevalgust kui mujal ning mille kliima on seetõttu palju mahedam”.

Tatra kasvatamine levis kuni 1800. aastani, kultuuri hakati kasvatama ka ebasoodsatel ja väheviljakatel aladel; tänu tatraseemnete kiirele valmimistsüklile kohandus taim Alpi piirkonnas väga hästi. Pärast Valtellina ühendamist Lombardia-Veneetsia piirkonnnaga muutus kaubanduslik olukord ja esile tõusis muude kultuuride kasvatamine. Sondrio provintsis on praegugi veel teatavaid tatrasorte, mida kasvatatakse umbes 20 hektaril perekonna vajaduste rahuldamiseks või tarbijatele otse müümiseks.

Toode „Pizzoccheri della Valtellina” levis Valtellina orus käsikäes tatra kasvatamisega samas piirkonnas ning sellest tuleneb ka seos „Pizzoccheri della Valtellina” ja Sondrio provintsi territooriumi vahel. Esimesi kaudseid viiteid, mis annavad tunnistust toote „Pizzoccheri della Valtellina” tootmisest Sondrio provintsi territooriumil, võib leida testamentidest, milles on kirjas: „…una scarella per li Pizzoccheri e il rodelino per li ravioli” (1750. aastast pärit dokument) ja „…le resene per li Pizzoccheri” (1775. aasta dokument); seega võib arvata, et toodet „Pizzoccheri della Valtellina” toodeti ja tarbiti juba enne 18. sajandi esimest poolt. Järgmistest sajanditest on pärit juba rohkem materjale, milles on juttu toote „Pizzoccheri della Valtellina” seotusest provintsi territooriumiga.

Oma raamatus „Storia e Tradizioni nella Cucina Lariana” (Xenia, 1987) nimetab autor Emilio Montorfano Valtellinat ja eelkõige Teglio provintsi kõnealuste tatrajahu kasutuse poolest eripäraste pastatoodete otseseks kodumaaks. Nimetust „Pizzoccheri della Valtellina” on mainitud ka eessõnas, mille Lombardia maakonna kultuuri, identiteedi ja autonoomia kaitsja Ettore A. Albertoni on kirjutanud Ada Ferrari raamatule „Milano e la Rai un incontro mancato?”, alapealkirjaga) „Luci e ombre di una capitale di transazione (1945–1977)” (Franco Angeli, 2002), kus arutelus kohalike piirkondade oskuste, leidude, edu ja väärtustamise üle peetavas arutluses mainitakse toodet „Pizzoccheri della Valtellina” näitena kohaliku piirkonna eripära väljendavast tüüpilisest tootest.

Valtellinaga seotud ajaloolistest tekstidest ja bibliograafiatest selgub, et „Pizzoccheri della Valtellina” tootmine on seotud piirkonnas toimunud ajalooliste sündmustega, samuti geograafilise piirkonna traditsioonide ja kulinaariaga.

Valtellina elanikud peavad „Pizzoccheri della Valtellina” tootmist traditsiooniliseks tegevuseks, mis on seotud piirkonna ajaloo ja kultuuriga – piisab ainult nimetada, et pärast keetmist serveeritakse pastatooteid lisanditega, mis on valmistatud Valtellinale väga iseloomulikest kultuuridest või toodangust (või, juust, eri juurviljad, nt kähar peakapsas, kartul jne).

Toiduteatmikes ja muudes sellealastes teostes märgitakse toodet „Pizzoccheri della Valtellina” kui iseloomulikku tatrajahust valmistatud pastatoodet („Guida della Valtellina”, Sezione valtellinese del Club Alpino Italiano, 1873; „Cucina di valle e di montagna”, „Cucina di valle e di montagna, in Mondo popolare in Lombardia Sondrio e il suo territorio”, Milano 1995).

Toode „Pizzoccheri della Valtellina” kuulub Sondrio provintsi pastatoodete kategooriasse ja seda on nimetatud ka Lombardia maakonna traditsiooniliste põllumajandustoodete loetelus (Lombardia maakonna ametlik teataja nr 16, 21.4.2000 – erilisa nr 5).

Kuivatatud toode „Pizzoccheri della Valtellina” on esindatud mitmete Itaalia suurte kaubanduskettide pastatoodete valikus.

Toode „Pizzoccheri della Valtellina” on Sondrio provintsi tüüpiline toode ning tema väärtus ei ole mitte üksnes majanduslik, vaid ka kultuuriline, ja seda isegi niivõrd, et toode on muutunud traditsioonidega seotud sümboliks ja toote auks korraldatakse mitmeid laatu, millest kuulsaim on Teglios toimuv Pizzocchero d’Oro.

Bitto 99ndal messil, mis toimus 12.–15 oktoobrini 2006, oli Valtellina toidu- ja põllumajandussektori iseloomulike toodete (veinid, juustud, õunad ja bresaola) kõrval ka „Pizzoccheri della Valtellina”.

Toode „Pizzoccheri della Valtellina” on alati esindatud kõikidel üritustel, kus kohalikud ametiasutused, turismifirmad ja tootjad rõhutavad ja väärtustavad Valtellina kuvandit.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Pizzoccheri della Valtellina” tunnustamise ettepaneku 29. veebruari 2012. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 50.

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

24.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 185/11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 185/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„PAŠKA JANJETINA”

ELi nr: HR-PDO-0005-01347 – 19.6.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Paška janjetina”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Paška janjetina” [Pagi lambaliha] on värske liha, mis on saadud ainult piimaga söödetud oinik- ja utetalledelt, kes on sündinud Pagi saarel Horvaatia pärismaisest, sama nime kandvat tõugu lammastest („Paška ovca” – Pagi lammas), keda kasvatatakse ainult Pagi saarel.

Toote „Paška janjetina” jaoks kasutatakse noori kergeid tallesid, kelle tapavanus ei ületa 45 päeva (poegimise kuupäevast kuni tapakuupäevani), keda on peetud koos uttedega karjamaal ja keda on enne tapmist söödetud vaid lambapiimaga.

Toote „Paška janjetina” puhul on talle rümba kaal kuni 13 kg. Rümba pikkus võib olla kuni 62 cm ja see võib kaaluda 4–10 kg. Liha on kahvaturoosa, peente pehmete lihaskiudude vahel on näha rasvatriibud, rasv- ja sidekudet on vähe, puudub selgesti eristatav lambaliha lõhn.

„Paška janjetina” tootmiseks kasutatavate Pagi tallede rasvkude (naha all ja kõhul) peab olema valget värvi, ilma kollaka või kollase värvivarjundita. Tallerümp on kaetud väga õhukese nahaaluse rasvkoe kihiga, mis on peaaegu läbipaistev.

Toodet „Paška janjetina” turustatakse ainult värskelt täis- või poolrümbana (saadakse rümba poolitamisel pikisuunas, lõige kulgeb kõikide selgroolülide, kolju, ristluu, rinnaku ja vaagnaluu keskelt), millelt on eemaldatud seedeelundid, põrn, nahk ja jalgade alumine lüli. Samas kuuluvad rümba juurde pea, neerud koos neerurasvaga, kopsud, kõri, süda ja maks.

Toodet „Paška janjetina” tarbitakse ainult kuumtöödelduna. Kuna tegemist on piimatalledega, on liha eriti mahlane ja pehme, meeldiva maitse ja nõrga lõhnaga.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) jatooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Paška janjetina” valmistamiseks söödetakse tallesid enne tapmist üksnes lambapiimaga.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toote „Paška janjetina” tootmisetapid peavad toimuma punktis 4 nimetatud geograafilises piirkonnas.

Tootmisprotsess hõlmab järgmist:

1.	Pagi lammaste kasvatamine;

2.	Pagi lammaste paaritamine ja tallede sünd;

3.	Pagi tallede kasvatamine;

4.	Pagi tallede tapmine.

3.5. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Toodet „Paška janjetina” turustatakse värskelt täis- või poolrümbana, nülitult, koos peaga, kuid ilma jalgade alumine lülita ning koos rupsi e. rinna- ja kõhuõõneorganitega (maks, kopsud, kõri, süda ja neerud koos neerurasvaga). Turustamiseks pakitakse toode „Paška janjetina” läbipaistvasse isekleepuvasse kilesse.

Toode „Paška janjetina” pakitakse kilesse pärast toote tootmiseks kasutatavate tallede tapmist tapamajas Pagi saarel enne liha turustamist, et säilitada liha värskust ja kvaliteeti ning eelkõige selleks, et pidada kinni hügieeninõuetest. Toote „Paška janjetina” pakkimine tapamajades kohe pärast tallede tapmist aitab vältida kokkupuudet võimalike mikroobse saastumise allikatega liha käsitsemisel või transportimisel. Lisaks takistab toote „Paška janjetina” kilesse pakkimine tapamajades, kus talled tapetakse, liha kokkupuudet õhuga, mis võib põhjustada lihavalkude lõhustumist ja limakihi teket liha pinnale, millega kaasneb ebameeldiv lõhn.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toodet „Paška janjetina” valmistatakse kogu Pagi saarel. Geograafilise tootmispiirkonna piir on Pagi saare rannajoon. Pagi saar asub Velebiti ja Kvarneri väina vahel ning on ümbritsetud Rabi, Olibi ja Viri saartest.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote eripära

Toote „Paška janjetina” jaoks kasutatakse Pagi tõugu noori kergeid tallesid, keda on söödetud ainult lambapiimaga. Kehtiva keskmise värvusväärtuse L*, a* ja b* kohaselt, mille mõõtmisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodist, on Pagi tallede liha kahvaturoosa. Kuna Pagi talled tapetakse väga noorelt, on nende rümpadel spetsiifilised omadused (Mioč, B., Vnučec, I., 2010: Paška janjetina, Dani paške ovce i paškog sira [„Paška janjetina” ning Pagi lamba ja Pagi juustu päevad], toimetised).

Pagi tõugu tallede lihasmassi keemilise koostise võrdlemisel Dalmaatsia Pramenka tõugu ja Istra tõugu tallede omaga ilmneb, et märkimisväärselt erinev on nii liha rasvasisaldus (Pagi tallede liha on kõige rasvasem), valgusisaldus kuivaines (Pag tallede lihas on see kõige väiksem) kui ka rasvasisaldus kuivaines (Pagi tallede lihas on see kõige suurem) (Vnučec, I. (2011): Odlike trupa i kakvoća mesa janjadi iz različitih sustava uzgoja [Erinevat tõugu tallede rümpade omadused ja liha kvaliteet], doktoritöö, põllumajandusteaduskond, Zagreb).

„Paška janjetina” on eriline toode, mille puhul on võetud arvesse Pagi karjuste igivana tava mitte eraldada uttesid pärast poegimist talledest ja tappa piimatalled. Talleliha valmistatakse just sel moel. Kuna liha saadakse väga noortelt piimatalledelt, ei ole tootel „Paška janjetina” vanemate tallede lihale omast spetsiifilist lõhna (Barać jt, 2008: Paška ovca – hrvatska izvorna pasmina [Pagi lammas – Horvaatia autohtoonne tõug], Novalja).

Erinevalt Pagi saare tavadest, mille kohaselt tapetakse väga noored ja kerged talled, et toota rohkem piima ja juustu, on sarnase vahemerelise kliimaga naaberpiirkondades (nt Cresi saarel või Istria poolsaarel) tavaks tappa suurema keskmise kaaluga (ca 20 kg) tallesid enamasti liha tootmise eesmärgil, st tallede rümba kaal on umbes 12 kg, mis on sobilik vardas küpsetamiseks.

Esimesed kirjalikud ülestähendused Pagi tallede ja nende liha kohta jäävad kaugele ajalukku. Juba 1554. aastal märkis ajaloolane Sabollico, et kogu Illüüria territooriumil olid just Pagi talled kõige maitsvamad (Karavanić, B., 2006: Građa za povijest grada i otoka Paga [Ajalooline ülevaade Pagi linnast ja saarest], St Anastasia katedraali kapiitel).

Nimetust „Paška janjetina” on kasutatud juba ammustest aegadest, sellest annavad tunnistust arvukad ürikud, ja sama nime kasutatakse tänaseni igapäevases kõnes ja kauplemisel (Tõendid nimetuse kasutamise kohta igapäevases kõnes ja kauplemisel).

Toote „Paška janjetina” turustamine on väga hooajaline. Lambaid paaritatakse enamasti juunist oktoobrini, tavaliselt planeeritakse paaritamist selliselt, et poegimine toimuks novembrist märtsini ning peamine poegimishooaeg oleks jaanuaris.

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Pagi saarel on valdavalt vahemereline kliima, suvi on soe ja kuiv ning talv mõnevõrra jahedam. Pagi saarele on ainuomased boora tuulega viledaks kulunud karstiala karjamaad, mida risti-rästi läbivad sideaineta kividest laotud madalad müürid. Selline maastik on Horvaatias ainulaadne, mitte ükski teine Horvaatia saar ei kannata boora tuule tõttu nii rängalt. Pag on seega Horvaatia kõige viljatum saar Aadria mere piirkonnas. Enamik saarest koosneb kivistest karjamaadest, kus kasvavad tooneliiliad ja puuritshein (mis moodustavad saarel kasvatatavate lammaste põhitoiduse) ning stepirohu puhmad ja salvei, mis on põuaga kohanenud taimeliigid. Pagi saare kivistel karjamaadel, kus Pagi lambaid karjatatakse, kasvab üle 300 taimeliigi. Enamik nendest liikidest on Vahemere piirkonnale iseloomulikud taimeliigid.

Kuna Pagi lammastel on kooniline peakuju ning paindlik lõug ja mokad, pääsevad nad ligi kivide vahel ja all, kivisel pinnasel ja tihnikus kasvavatele rohulibledele ning suudavad seeläbi karmides tingimustes ellu jääda ja vastu pidada.

Pagi mullad võib üldiselt jagada kahte rühma: inimtekkelised mullad (kogu põllumaa) ning karjamaa-, heinamaa- ja metsamullad (vähearenenud pinnas, mis koosneb lubjasest/dolomiidisest tumedast pinnasest ja klibust, õhukesest pruunmulla kihist ja punastest muldadest), millel Pagi lambaid karjatatakse.

Bora on Pagi saarel domineeriv tuul, mis puhub sageli tormi jõuga, korjates merelt niiskust ja kandes seda laiali kogu saarele, põhjustades soola settimist, mis suurendab oluliselt pinnase ja taimestiku soolasisaldust.

Inimtegurid

Pagi saare elanikud on tegelenud põllumajandusega juba ammustest aegadest. Vana rahvalaul annab tunnistust sellest, et Pagi saare nimi on pikka aega olnud lambaliha sünonüüm: „Pag, meie au ja uhkus, sa oled meile loonud külluse. Juustu, veini ja lambaliha piisab mitmeks aastaks.”

Horvaatia igal piirkonnal on isesugused lambakasvatustavad, sõltuvalt kavandatud toote kasutusest ja tarbijate väljakujunenud harjumustest. Tallede tapavanus ja -kaal toote „Paška janjetina” puhul on tingitud Pagi saare lambakasvatustavadest. Talled tapetakse väga noorelt, kuni 45 päeva vanuselt, et rümbad oleksid kerged ja kaaluksid ligikaudu 10 kg. Peamine põhjus noorte kergete tallede tapmiseks on eesmärk, et lüpsiperiood algaks võimalikult kiiresti ning suurima piimatoodanguga perioodi eeliseid saaks ära kasutada selleks, et toota Pagi juustu.

Geograafilise piirkonna ja toote vaheline põhjuslik seos

Toode „Paška janjetina” on nime saanud Pagi saare järgi, kus Pagi lambaid kasvatatakse.

Vastavalt lambakasvatustavadele kasvatatakse Pagi saarel lambaid peamiselt selleks, et toota piima Pagi juustu valmistamiseks. Kõiki kasvatusmeetodeid on kohandatud seda eesmärki silmas pidades ning lambakasvatajad teenivad suurema osa sissetulekust lambapiima müügist. Seepärast tapetakse Pagi saarel, erinevalt teistest naabruses asuvatest piirkondadest, väga noori kergeid piimatallesid ning toote „Paška janjetina” liha on kahvaturoosat värvi. Toote „Paška janjetina” ja geograafilise piirkonnna vahel on tugev seos, mis on tingitud tavadest ja asjaolude kokkulangemisest. Pagi lammas on Pagi saare autohtoonne tõug, mida kasvatatakse ainult Pagi saarel. Alates sünnist kuni tapmiseni on talled kogu aeg koos uttedega, millega tagatakse, et talled toituvad piimast. Kuni 45 päeva vanused talled tapetakse Pagi saare heakskiidetud tapamajades, et vältida noorte tallede stressi ja võimalikku surma transportimisel muudesse piirkondadesse. Uuringud on näidanud, et Pagi tallede liha omadused ja kvaliteet erinevad sarnaste tõugude talleliha omadest peamiselt seetõttu, et Pagi saare lambakasvatustava kohaselt toituvad talled enne tapmist ainult utepiimast. Pagi tallede lihaskoe suur rasvasisaldus tuleneb nii tõuomadustest kui ka asjaolust, et talled toituvad Pagi lammaste piimast, mis tänu suurele rasvasisaldusele on väga toitev.

Tänu soojale vahemerelisele kliimale viibivad Pagi lambad ja talled kogu aeg väljas. Asjaolu, et lambaid ja tallesid peetakse nii päeval kui ka öösel väljas boora tuule ja päikese käes saastumata karjamaadel ja värskes mereõhus, mõjutab ka liha kvaliteeti ja võimaldab seda eristada mandril kasvatatud tallede lihast. Pagi saarte karjamaade taimestik mõjutab Pagi lambapiima kvaliteeti ning selle labapiimaga söödetud Pagi tallede liha kvaliteeti (teadustöö, Ljubičić, I. et al., 2012, Florni sastav ovčarskih pašnjaka otoka Paga [Pagi lammaste karjamaade taimestik]). Saare agroklimaatilised tingimused, saare taimestiku eripära ning aromaatsete ja ravimtaimede mitmekesisus tagavad toote „Paška janjetina” eripärase, spetsiifilise vahemerelise maitse. Mulla suur soolasisaldus ja sagedane soola ladestumine taimestikule mõjutavad otseselt taimestiku struktuuri ja kvaliteeti, mis omakorda mõjutavad Pagi lamba piima ja toote „Paška janjetina” kvaliteeti (Mioč et al., 2011, Programm uzgoja ovaca u Republici Hrvatskoj [Horvaatia Vabariigi lambakasvatuskava], Zagreb).

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/PASKA%20JANJETINA/Specifikacija%20Paška%20janjetina0001.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 185

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 24. mai 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 185/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7992 – Starwood Capital Group / Banco Sabadell / JV) ( 1 )	1
2016/C 185/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7985 – Segro / PSPIB / Target Assets) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 185/03	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 185/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	3
2016/C 185/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	7
2016/C 185/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	11


	(1) EMPs kohaldatav tekst