I LISA

AMETIÜLESANDED

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament Luxembourgis ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon Brüsselis otsivad assistente, kes osutaksid nende keeletalituste töötajatele keelelist ja haldusabi ning täidaksid täitev- ja tehnilisi ülesandeid.

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Brüsselis otsivad assistente, kes osutaksid nende õigustõlketalituste töötajatele keelelist ja haldusabi ja täidaksid täitev- ja tehnilisi ülesandeid.

Assistendid (AST tegevusüksus) täidavad haldus-, tehnilisi ja/või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega. Lisaks on keeletalituse assistendina töötamiseks vajalikud erioskused ja suurepärane keeleoskus.

Keeletalituse assistendid peavad täitma mitmekeelses keskkonnas mitmesuguseid ülesandeid, mille hulka võib kuuluda:

—

keeleekspertide või juristide-lingvistide abistamine tõlkimisel või toimetamisel (dokumentide ettevalmistamine meeskonna töökeeles, tekstide eel- ja järeltöötlemine kooskõlas ametlike, tehniliste ja vormindusele esitatavate kvaliteedistandarditega ning kättesaadavaid IT-vahendeid, andmebaase ja vorme kasutades);

—	keeleekspertide või juristide-lingvistide abistamine näiteks oluliste/keeruliste tõlgete viimistlemisel või terminoloogia uurimisel oluliste tõlkefailide puhul; osakonna terminoloogi ja kvaliteedijuhi abistamine;

—	keeleekspertide või juristide-lingvistide abistamine IT-vahendite kasutamisel, kohaliku IT kasutajatoe pakkumine ja IT-koordinaatori ülesannete täitmine; praktilise koolituse ja toe pakkumine uusi arvutipõhise tõlkimise (Computer Assisted Translation – CAT) vahendeid kasutavatele tõlkijatele;

—	dokumendihaldus (tõlketellimuste vastuvõtmine, haldamine ja käsitlemine, dokumentide ja kirjavahetuse jälgimine ja kataloogimine, teabe ja dokumentatsiooni saatmine vabakutselistele tõlkijatele jne);

—

keelelise või õiguskeelelise teabe ja dokumentatsiooni haldamine (nt viitedokumentide otsimine andmebaasidest ja dokumentide üleslaadimine andmebaasidesse, serveritele ja veebisaitidele; keeleliste ja dokumentaalsete allikate korrashoidmine, tõlkemälude ettevalmistamine ja ajakohastamine; kirjavahetus riikide ekspertidega, suhtlemine talituste raamatukogudega ja välispartneritega; teabe otsimine, kogumine ja levitamine);

—	õiguskeele ekspertide töörühma esimehe abistamine (nt koosolekute jaoks dokumentide ettevalmistamine, koosolekutel märkmete tegemine, delegatsioonide teavitamine koosolekul kokkulepitud muudatustest, dokumentide koosolekujärgsete versioonide koostamine);

—	temaatiliste tõlkemälude ajakohastamine koostöös tõlkijatega (nt mäluühikute haldamine programmis EURAMIS, automaatselt joondatud mälufailide ülevaatamine jne);

—	juristide-lingvistide assistendid osalevad ka viimistlusjärgus liidu õigusaktide jaoks abimaterjalide ettevalmistamisel ja teevad iseseisvalt muudatusi oma emakeelsetesse seadusandlikesse ja/või parlamentaarsetesse tekstidesse.

Kõnealused ametiülesanded eeldavad IT-vahendite, kaasa arvatud tekstitöötluse, tabelarvutuse ja andmebaaside põhjalikku tundmist.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

II LISA

KÄESOLEVA VALIKUMENETLUSE KEELTE KASUTAMISE KORRA PÕHJENDUS

Käesoleva konkursi eesmärk on värvata keeletalituse assistente. Käesoleva konkursiteate osas „OSALEMISTINGIMUSED” esitatud nõuded on kooskõlas ELi institutsioonide esmaste nõuetega spetsialistide oskustele, kogemustele ja teadmistele ning vajadusega, et uued töötajad oleksid suutelised tulemuslikult töötama, eelkõige koostöös teiste teenistujatega.

Sel põhjusel peavad kandidaadid valima konkursi teise keele üksnes teatavate ELi ametlike keelte hulgast. See kitsendus tuleneb ka eelarve ja töökorraldusega seotud piirangutest ning punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud EPSO valikumeetodite laadist. Käesoleva konkursi keelenõuded on kindlaks määranud EPSO haldusnõukogu, võttes arvesse nimetatud tegureid ja muid spetsiifilisi nõudeid, mis on seotud ametiülesannete laadiga või asjaomaste ELi institutsioonide konkreetsete vajadustega.

Käesoleva konkursi peamine eesmärk on koostada Euroopa Liidu institutsioonide jaoks keeletalituse assistentide reservnimekiri. On ülimalt oluline, et keeletalituse assistendid oleksid kohe töövalmis ning suutelised kolleegide ja juhtkonnaga suhtlema. Pidades silmas punktis 2 ette nähtud tingimusi, mis on seatud keelte kasutamisele ELi valikumenetlustes, leiavad ELi institutsioonid, et inglise, prantsuse ja saksa keel on käesoleva konkursi puhul teise keele valikuna kõige asjakohasemad.

Võttes arvesse inglis-, prantsus- ja saksakeelsete tõlgete ja dokumentide suurt mahtu ning asjaolu, et ELi institutsioonide töötajad räägivad, tõlgivad ja kasutavad neid keeli haldusalases suhtluses kõige sagedamini ning et keeletalituse assistentide ülesanded hõlmavad keelespetsialistide või juristide-lingvistide abistamist tõlkimis- või toimetamistöös, peab kandidaatide kahe kohustusliku keele hulgas olema vähemalt üks nendest keeltest. Teised konkursi keeled, mille vahel kandidaadid valida saavad, sõltuvad asjaomaste keeleüksuste konkreetsetest vajadustest.

Kandidaadid peavad kasutama konkursi teiseks keeleks valitud keelt (inglise, prantsuse või saksa keel) elektroonilises kandideerimisavalduses ja EPSO peab kasutama neid keeli teadetes kandidaatidele, kes on esitanud kehtiva avalduse, ja teatavate punktis 3 kirjeldatud testide ja katsete puhul.

1.   Keelte valiku põhjendamine iga valikumenetluse puhul

ELi institutsioonid usuvad, et otsus selle kohta, millist konkreetset keelt igas valikumenetluses kasutada, ja eelkõige keelte valikule seatavate võimalike piirangute kohta tuleb teha järgmistel kaalutlustel:

i)   Uued töötajad peavad olema kohe töövalmis

Uued töötajad peavad olema kohe töövalmis ja suutelised täitma ametiülesandeid, milleks nad on värvatud. Seepärast peab EPSO tagama, et edukatel kandidaatidel oleksid piisavad oskused sellises keelekombinatsioonis, mis võimaldab neil oma ametiülesandeid tõhusalt täita, ning eelkõige, et nad oleksid suutelised oma igapäevatöös kolleegide ja juhtkonnaga sujuvalt suhtlema.

Seepärast võib teatavate testide ja katsete korraldamine vaid teatavates töökeeltes olla õiguspärane, kindlustamaks, et kõik kandidaadid on suutelised töötama vähemalt ühes neist keeltest, sõltumata oma esimesest ametlikust keelest. Vastasel juhul võib olla suur oht, et märkimisväärne osa konkursi edukalt läbinud kandidaatidest ei ole suutelised täitma mõistliku aja jooksul ülesandeid, milleks nad värvati. Samuti tuleks arvestada, et ELi avalikus teenistuses töötada soovivad kandidaadid on valmis töötama rahvusvahelises organisatsioonis, mis peab sujuvaks toimimiseks ja talle ELi aluslepingutega määratud ülesannete täitmiseks kasutama teatavaid töökeeli.

ii)   Valikumenetluse laad

Teatavatel juhtudel võib kandidaatide kasutatavate keelte valiku piiramist õigustada ka valikumenetluse laad.

EPSO hindab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 27 kandidaate avalikel konkurssidel. Eesmärk on hinnata kandidaatide oskusi ja paremini prognoosida, kas kandidaadid on suutelised oma ametiülesandeid täitma.

Hindamiskeskus on valikumeetod, mille abil hinnatakse kandidaate ühtsel viisil, tuginedes valikukomisjoni liikmete tähelepanekutele selle kohta, kuidas kandidaadid eri tööolukordades käituvad. Hindamisel kasutatakse pädevusraamistikku, mille ametisse nimetavad asutused on eelnevalt kindlaks määranud ja milles kasutatakse ühist punktiarvestust, ning otsused tehakse ühiselt.

Erioskuste selline hindamine võimaldab ELi institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet olla kohe töövalmis üsna täpselt tegelikkusele vastavas keskkonnas. Paljud teaduslikud uuringud viitavad sellele, et hindamiskeskustes sooritatavad tööolukordi imiteerivad ülesanded on parim viis tegeliku toimetuleku prognoosimiseks. Seepärast kasutatakse hindamiskeskusi kogu maailmas. Võttes arvesse teenistuskäigu pikkust ja töötajate liikuvust ELi institutsioonide vahel, on selline hindamine äärmiselt tähtis, eriti alaliste ametnike valimisel.

Kandidaatide õiglase hindamise tagamiseks ja selleks, et nad saaksid suhelda otse nii hindajatega kui ka teiste ülesannetes osalevate kandidaatidega, hinnatakse kandidaate ühist keelt kasutavas rühmas. See tingib paratamatult, et hindamiskeskuses kasutatakse üksnes teatavaid keeli, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkursiga, millel on üks põhikeel.

iii)   Eelarve ja töökorraldusega seotud piirangud

EPSO haldusnõukogu arvates oleks mitmel põhjusel ebapraktiline korraldada ühe konkursi hindamiskeskuse etapp kõikides ELi ametlikes keeltes.

Esiteks oleks see väga ressursimahukas, mistõttu ELi institutsioonidel oleks praeguses eelarveraamistikus võimatu täita oma vajadusi uute ametnike järele. See ei oleks optimaalne ka Euroopa maksumaksja raha kasutamise seisukohast.

Teiseks eeldaks hindamiskeskuse etapi korraldamine kõikides ametlikes keeltes, et EPSO konkurssidel kasutataks suurel hulgal sünkroontõlke ja asjakohaseid tõlkekabiinidega ruume.

Kolmandaks peaks valikukomisjonis olema palju rohkem liikmeid, et katta kõik kandidaatide kasutatavad keeled.

2.   Tingimused, mille alusel valitakse iga valikumenetluse puhul kasutatavad keeled

Kui kandidaadid peavad valima üksnes teatavate ELi ametlike keelte hulgast, tuleb EPSO haldusnõukogul igal üksikjuhul eraldi kindlaks määrata keeled, mida konkreetsel avalikul konkursil kasutatakse. Arvesse tuleb võtta järgmist:

i)	võimalikud spetsiifilised sise-eeskirjad, mis reguleerivad keelte kasutamist asjaomastes institutsioonides või organites;

ii)	spetsiifilised nõuded, mis on seotud ametiülesannete laadi ja asjaomaste institutsioonide konkreetsete vajadustega;

iii)

asjaomastes institutsioonides kõige sagedamini kasutatavad keeled, mille kindlaksmääramisel võetakse aluseks järgmised tegurid: — teenistuses olevate ELi alaliste ametnike teatatud ja tõendatud keeleoskus vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2-tasemel; — kõige tavapärasemad sihtkeeled, millesse ELi institutsioonide sisekasutuseks mõeldud dokumente tõlgitakse; — kõige tavapärasemad lähtekeeled, millest ELi institutsioonides koostatud ja väljaspool institutsioone kasutamiseks mõeldud dokumente tõlgitakse;

iv)	asjaomastes institutsioonides haldusalases suhtluses kasutatavad keeled.

3.   Suhtluskeeled

Käesolevas osas kirjeldatakse üldeeskirju, mis reguleerivad keelte kasutamist EPSO ja potentsiaalsete kandidaatide vahelises suhtluses. Igas konkursiteates võidakse kindlaks määrata ka spetsiifilised nõuded.

EPSO võtab nõuetekohaselt arvesse kandidaatide kui ELi kodanike õigust suhelda oma emakeeles. Samuti käsitab ta kandideerimisavalduse kinnitanud kandidaate potentsiaalsete ELi avaliku teenistuse töötajatena, kellel on personalieeskirjadest tulenevad õigused ja kohustused. Seepärast leiavad ELi institutsioonid, et EPSO peaks võimaluse korral suhtlema kandidaatidega ja andma neile nende kandideerimisavalduse kohta teavet kõikides ELi ametlikes keeltes. Selleks avaldatakse EPSO veebisaidi püsiteave, konkursiteated ja avalike konkursside üldeeskirjad kõikides ametlikes keeltes.

Elektroonilise kandideerimisavalduse täitmiseks kasutatavad keeled määratakse kindlaks igas konkursiteates. Juhised kandideerimisavalduse täitmiseks tuleb esitada kõikides ametlikes keeltes. Neid sätteid kohaldatakse üleminekuperioodil, mis on vajalik esialgsete elektrooniliste kandideerimisavalduste esitamise menetluse sisseseadmiseks kõikides ametlikes keeltes.

Kui kandidaadi esialgne kandideerimisavaldus on kinnitatud, avaldatakse paljudele kandidaatidele mõeldud EPSO teated üksnes teatavates ELi ametlikes keeltes, et teabevahetus oleks kiire ja tõhus. Nendeks keelteks on kas kandidaadi esimene või teine keel vastavalt asjaomases konkursiteates seatud tingimustele.

Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta mis tahes ELi ametlikus keeles. Selleks et EPSO saaks nende päringut tõhusamalt menetleda, soovitatakse kandidaatidel valida teatavate keelte hulgast, milles EPSO töötajad suudavad tõlget kasutamata kohe vastata.

Ka teatavad testid ja katsed võidakse korraldada üksnes teatavates ELi ametlikes keeltes, kindlustamaks, et kandidaatidel on avalike konkursside hindamisetapis osalemiseks vajalik keeleoskus. Testidel ja katsetel kasutatavad keeled määratakse kindlaks igas konkursiteates.

ELi institutsioonid on arvamusel, et nii tagatakse õiglane ja asjakohane tasakaal teenistuse huvide ning mitmekeelsuse ja keele alusel mittediskrimineerimise põhimõtte vahel. Kohustusega valida esimesest keelest (tavaliselt emakeel või sellega samaväärsel tasemel osatav keel) erinev teine keel tagatakse kandidaatide õiglane võrdlemine.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia