12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/1

---

KOMISJONI TEATIS

Nõuded ja kord kolmandates riikides asuvate ringlussevõtukohtade kandmiseks laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu

Laevade ringlussevõttu käsitleva määruse (EL) nr 1257/2013 kohane tehniline suunis

(2016/C 128/01)

Käesolevas tehnilises suunises nõuete ja korra kohta kolmandates riikides asuvate ringlussevõtukohtade kandmiseks laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu selgitatakse 30. detsembril 2013 jõustunud määruse (EL) nr 1257/2013 (edaspidi „määrus”) teatavaid aspekte. Selle juhendmaterjali võttis vastu Euroopa Komisjon pärast arutelusid liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Määruse artikli 15 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt võib komisjon kolmandas riigis asuvate laevade ringlussevõtu kohtade „sertifitseerimise hõlbustamiseks välja anda tehnilisi suuniseid”, et nad saaksid taotleda enda kandmist laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu (edaspidi „Euroopa loetelu”). Käesolevas dokumendis selgitatakse järgmisi artikli 15 lõikes 4 nimetatud või osutatud punkte:

—	sertifitseerimise objekt, st projekteerimis-, ehitus-, käitamis-, juhtimis-, järelevalve- ja haldusnõuded, millele ringlussevõtukoht peab vastama;

—	sertifitseerija (edaspidi „sõltumatu kontrollija”) staatus ja kvalifikatsioon;

—	ringlussevõtukohtade kontrollimise ja hilisemate kontrollide kord;

—	Euroopa loetellu kandmise taotluste Euroopa Komisjonile esitamise kord.

Selles dokumendis antakse selgitusi kooskõlas Hongkongi konventsiooni asjakohaste sätetega ning võttes arvesse IMO, ILO ja Baseli konventsiooni asjakohaseid suuniseid. Suurem osa määruse nõuetest tuleneb küll Hongkongi konventsioonist, kuid üksikud uued nõuded vajavad selgitusi, mida IMO suunised ega muud olemasolevad suunised ei pruugi hõlmata.

Käesolevat tehnilist suunist võidakse määruse rakendamise käigus saadava kogemuse põhjal vajaduse korral ajakohastada. Komisjon jätab endale õiguse avaldada kõnealusel teemal täiendavaid tehnilisi suuniseid, nt määruse artikli 15 lõike 4 esimese lõiguga ette nähtud nõuetele vastavuse vaheläbivaatuse kohta.

Dokument kajastab Euroopa Komisjoni seisukohti ega ole seetõttu õiguslikult siduv. ELi õigusaktide õiguslikult siduv tõlgendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse. Selles juhenddokumendis väljendatud arusaamad ei mõjuta seisukohta, mille komisjon võib võtta Euroopa Liidu Kohtus.

Lühendid

IMO	Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
ILO	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

SISUKORD

1.

Üldised küsimused laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu kohta

3

1.1.

Mis on ringlussevõtukohtade Euroopa loetelu?

3

1.2.

Kes võivad taotleda Euroopa loetellu kandmist?

3

1.3.

Kuidas taotleda Euroopa loetellu kandmist?

3

1.4.

Mida peaks taotluse toimik sisaldama?

4

1.5.

Millal saab taotlusi esitada?

4

1.6.

Kuidas Euroopa Komisjon taotlusi hindab?

4

1.7.

Kuidas Euroopa loetelu kehtestatakse?

4

1.8.

Kas ringlussevõtukohta saab Euroopa loetelust kustutada?

4

2.

Nõuded Euroopa loetellu kandmiseks

5

2.1.

Üldnõuded

5

2.1.1.

Milliseid lube on vaja, et olla Euroopa loetellu kandmiseks kõlblik?

5

2.1.2.

Mida peab hõlmama laevade ringlussevõtu koha kava?

5

2.1.3.

Milles seisneb nõuetele vastav „erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava”?

6

2.1.4.

Milles seisneb nõuetekohane juhtimis- ja järelevalvesüsteem?

6

2.2.

Keskkonnanõuded

7

2.2.1.

Mida tähendab „keskkonnale kahjuliku toime vältimine” ja „mis tahes lekke ohjeldamine, eelkõige loodete vööndis”?

8

2.2.2.

Mida tähendab „vettpidav pind” ja „tõhus äravoolusüsteem”?

8

2.2.3.

Mida tähendab „ohtlike materjalide kokkukogumine”?

9

2.2.4.

Mida tähendavad „rajatised”?

10

2.2.5.

Milles seisneb määruse mõistes nõuetelevastav jäätmekäitlus?

12

2.3.

Tervise- ja ohutusnõuded

14

2.3.1.

Mida tähendab „inimeste tervisele kahjuliku toime vältimine”?

14

2.3.2.

Milles seisnevad nõuetekohased isikukaitsevahendid?

15

2.3.3.

Millised on kohustused seoses koolitamisega?

15

2.3.4.

Milles seisneb nõuetekohane andmete kogumine vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta?

16

3.

Sertifitseerimine ja kontroll

16

3.1.

Millised on määrusega ette nähtud kontrollikorra põhipunktid?

16

3.2.

Mis on sõltumatu kontrollija ülesanne?

18

3.3.

Kes saab olla sõltumatu kontrollija?

18

3.4.

Kas Euroopa Komisjon avaldab sõltumatute kontrollijate loetelu?

18

3.5.

Millised akrediteeringud ja kvalifikatsioonid peaksid sõltumatul kontrollijal olema?

18

3.6.

Kas Euroopa Komisjon võib otsustada ringlussevõtukohta täiendavalt kontrollida?

19

1.   Üldised küsimused laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu kohta

1.1.    Mis on ringlussevõtukohtade Euroopa loetelu?

Artikli 2 lõige 1. „Käesolevat määrust […] kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele.” Artikli 6 lõike 2 punkt a. Laevaomanikud tagavad, et ringlussevõtmisele määratud laevad „võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu.” Artikli 16 lõike 1 punkt b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada Euroopa loetelu laevade ringlussevõtu kohtadest, mis „asuvad kolmandas riigis ning mille loetellu kandmine põhineb artikli 15 kohaselt esitatud või kogutud teabel ja lisatõendite hindamisel.”

Nagu on ette nähtud määruse artikli 16 lõike 1 punktis b, koostab Euroopa Komisjon loetelu (edaspidi „Euroopa loetelu”) määruse nõuetele vastavatest laevade ringlussevõtu kohtadest. Euroopa loetellu hakkavad kuuluma nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad.

Määruse kohaselt (kohaldamisala käsitleva artikli 2 lõige 1 ja laevaomanike suhtes kehtestatud üldnõudeid käsitleva artikli 6 lõike 2 punkt a) võivad ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade omanikud saata oma laevad lammutamiseks üksnes Euroopa loetellu kantud ringlussevõtukohtadesse.

1.2.    Kes võivad taotleda Euroopa loetellu kandmist?

Artikli 15 lõige 1. „Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse kõnealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.”

Ringlussevõtukoha loetellu kandmise menetlus sõltub ringlussevõtukoha geograafilisest asukohast. ELis asuva ringlussevõtukoha kannab loetellu asjaomase riigi pädev asutus, kes edastab seejärel oma riigi loetelu Euroopa Komisjonile, et see lisataks otse Euroopa loetellu. Väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad peavad esitama Euroopa Komisjonile taotluse.

Riigi loetellu kandmise praktilise korra määrab iga liikmesriik, kuid määruse kohaselt peavad kõik ELis ja väljaspool ELi asuvad ringlussevõtukohad vastama samadele toimimise nõuetele, mis on sätestatud määruse artiklis 13.

1.3.    Kuidas taotleda Euroopa loetellu kandmist?

Artikli 15 lõige 1. „Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitab komisjonile taotluse kõnealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.”

Määruse kohaselt peab kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha omanikuks olev laevade ringlussevõtu ettevõtja, kes soovib võtta ringlusse ELi liikmesriigi lipu all sõitvat laeva, esitama Euroopa Komisjonile taotluse kõnealuse laevade ringlussevõtu koha kandmiseks Euroopa loetellu.

Taotlus tuleb saata elektroonilisel kujul e-posti aadressile env-ship-recycling@ec.europa.eu ja kahes eksemplaris paberkandjal järgmisele postiaadressile (1):

European Commission

Waste Management and Recycling unit

Directorate-General for the Environment

Avenue de Beaulieu 9, BU5/107

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Komisjon saadab laevade ringlussevõtu ettevõtjale kirjaliku kinnituse taotluse kättesaamise kohta koos eeldatava ajaga, millal taotluse suhtes otsus langetatakse. Seejärel saadab Euroopa Komisjon kirjaliku teate taotluse esitanud laevade ringlussevõtu koha Euroopa loetellu kandmise või kandmata jätmise otsuse kohta.

1.4.    Mida peaks taotluse toimik sisaldama?

Artikli 15 lõige 2. „[Artikli 15 lõikes 1] osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et asjaomane laevade ringlussevõtu koht vastab artiklis 13 sätestatud nõuetele, mis on vajalikud laevade ringlussevõtuks ja laevade ringlussevõtu koha kandmiseks artikli 16 kohaselt Euroopa loetellu.”

Määruse artikli 15 kohaselt peab laevade ringlussevõtu ettevõtja lisama taotlusele toimiku tõendusmaterjaliga selle kohta, et ringlussevõtukoht vastab määruses sätestatud nõuetele. Toimik peab sisaldama järgmisi dokumente.

1.

Täidetud vorm „Teave ja dokumendid seoses taotlusega laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu kandmiseks” koos tõendavate dokumentidega, nagu on ette nähtud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/2398 teabe ja dokumentide kohta seoses taotlusega kanda kolmandas riigis asuv laevade ringlussevõtu koht Euroopa asjaomasesse loetelusse (2).

2.	Laevade ringlussevõtu kohale väljastatud sõltumatu kontrollija sertifikaadi koopia (vorm asjaomase dokumendi 1. lisas).

3.	Laevade ringlussevõtu koha kava koopia.

Kõik dokumendid peavad olema inglise keeles või varustatud tõlkega inglise, prantsuse või saksa keelde.

1.5.    Millal saab taotlusi esitada?

Taotlusi saab esitada igal ajal. Pärast Euroopa loetelu avaldamist ajakohastatakse seda korrapäraselt, kandes loetellu eduka taotluse esitanud ringlussevõtukohad ja kustutades kohad, mis ei vasta enam määruse nõuetele (vt allpool punkt 1.8).

Et ringlussevõtukoht kantaks loetellu enne 2016. aasta lõppu, tuleb taotluse toimik esitada enne reedet, 1. juulit 2016.

1.6.    Kuidas Euroopa Komisjon taotlusi hindab?

Euroopa Komisjon (keskkonna peadirektoraat) hindab kolmandas riigis asuvatelt laevade ringlussevõtu kohtadelt saadud taotlusi määruses sätestatud nõuete põhjal. Läbi vaadatakse ainult täielikud taotlused. Kui taotluse toimik ei ole täielik, küsitakse ettevõtjalt puuduvat dokumenti või puuduvaid dokumente.

1.7.    Kuidas Euroopa loetelu kehtestatakse?

Euroopa loetelu kehtestatakse ja seda ajakohastatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktide vastuvõtmise teel. Ettepanekud Euroopa loetellu kandmiseks vaatab läbi liikmesriikide esindajatest koosnev laevade ringlussevõtu määruse komitee, kes esitab oma arvamuse vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (3) artikliga 5 ettenähtud kontrollimenetlusele.

Määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Komisjon avaldama Euroopa loetelu hiljemalt 31. detsembril 2016. See jagatakse kaheks alajaotiseks, milles loetletakse vastavalt ELis ja kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad.

Euroopa loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Komisjoni veebisaidil. Euroopa loetelu ajakohastatakse korrapäraselt, et laevade ringlussevõtu kohti vastavalt vajadusele loetellu kanda või sealt kustutada.

1.8.    Kas ringlussevõtukohta saab Euroopa loetelust kustutada?

Artikli 16 lõike 4 punkt b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid Euroopa loetelu korrapäraseks ajakohastamiseks järgmistel juhtudel: „laevade ringlussevõtu koha kustutamiseks Euroopa loetelust, kui i) laevade ringlussevõtu koht ei vasta enam artiklis 13 sätestatud nõuetele; ii) ajakohastatud tõendeid ei ole esitatud vähemalt kolme kuu jooksul enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud viieaastase ajavahemiku lõppu.”

Jah, saab. Kui Euroopa Komisjon teeb kindlaks, et ringlussevõtukoht ei vasta enam määruses sätestatud nõuetele, algatatakse menetlus ringlussevõtukoha kustutamiseks Euroopa loetelust. Laevade ringlussevõtu ettevõtjale, kelle suhtes menetlus algatati, antakse võimalus esitada oma argumendid ja vastata Euroopa Komisjoni tõstatatud küsimustele.

Kolmandas riigis asuva ringlussevõtukoha kustutamiseks Euroopa loetelust tuleb samuti vastu võtta rakendusakt vastavalt punktis 1.7 kirjeldatud menetlusele.

Otsus ringlussevõtukoht Euroopa loetelust kustutada on lõplik, kuid ettevõtja võib alati esitada uue taotluse oma ringlussevõtukoha loetellu kandmiseks.

2.   Nõuded Euroopa loetellu kandmiseks

Selles jaotises käsitletakse määruses sätestatud eri nõudeid ringlussevõtukohtadele, kes soovivad ELi laevu ringlusse võtta. Selguse huvides on nõuded jagatud kolme alajaotusse (üld-, keskkonna- ning tervise- ja ohutusnõuded). Mõni nõue võib kuuluda mitmesse alajaotusse, kuna see võib täita mitut otstarvet. Sellisel juhul on nõuet kirjeldatud selle peamisest sisust lähtudes.

2.1.    Üldnõuded

2.1.1.   Milliseid lube on vaja, et olla Euroopa loetellu kandmiseks kõlblik?

Artikli 13 lõike 1 punkt a. Laevade ringlussevõtu kohal on „pädevate asutuste luba laevade ringlussevõtu toimingute teostamiseks”.

Esmatähtis nõue ringlussevõtukoha kandmiseks Euroopa loetellu on, et asjaomasel kohal oleks enda riigi pädevate asutuste luba laevu ringlusse võtta. Euroopa Komisjon ei kanna loetellu ringlussevõtukohti, millele nende enda riigi asutused ei ole andnud luba tegutseda. Kui loetellu kantud ringlussevõtukoht kaotab oma riigi loa laevu ringlusse võtta, kustutatakse ta Euroopa loetelust. Euroopa Komisjon võib asjaomaste asutustega otse ühendust võtta, et kontrollida taotluse toimikus esitatud loa või lubade ehtsust.

Määruse kohaldamisel sõltub artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud loa andmise kord selle riigi õigusaktidest, kus ringlussevõtukoht asub.

Kui vastava riigi pädev asutus või pädevad asutused ei väljasta eraldi luba või litsentsi laevade ringlussevõtuks, peab taotluse esitaja seda oma taotluses selgelt märkima ja esitama muud asjakohased load või litsentsid seoses ettevõtja tegevusega.

2.1.2.   Mida peab hõlmama laevade ringlussevõtu koha kava?

Artikli 13 lõike 1 punkt e. Laevade ringlussevõtu koht valmistab ette „laevade ringlussevõtu koha kava”.

Laevade ringlussevõtu koha kava on keskse tähtsusega dokument, mis on kehtestatud Hongkongi konventsiooniga ning kajastub määruses. Laevade ringlussevõtu koha kava analüüsimine võimaldab komisjonil kontrollida vastavust määruse sisulistele nõuetele. Määruses sätestatud nõuetele vastavuse kohta tõendeid esitades on soovitatav viidata laevade ringlussevõtu koha kava asjakohastele osadele.

IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (4) on märgitud, et „laevade ringlussevõtu koha kava võtab vastu ringlussevõtu ettevõtja juhatus või asjakohane juhtorgan […]. On […] äärmiselt oluline, et laevade ringlussevõtu koha kavas oleks kirjeldatud kõiki toiminguid ja menetlusi, mis on laevade ringlussevõtu kohas kasutusel, et tagada vastavus konventsiooni nõuetele”. Peale selle tuleb laevade ringlussevõtu koha kavas kirjeldada kõiki toiminguid ja menetlusi, mis on laevade ringlussevõtu kohas kasutusel Hongkongi konventsiooni nõuetele lisanduvatele määruse nõuetele vastavuse tagamiseks (vt eelkõige punktid allpool alajaotuses 2.2 erinõuete kohta).

Laevade ringlussevõtu koha kava soovitatav vorm on esitatud laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO suuniste (5) 1. liites.

2.1.3.   Milles seisneb nõuetele vastav „erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava”?

Artikli 13 lõike 1 punkt h. Laevade ringlussevõtu kohas „on koostatud erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ning seda täidetakse”.

Erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava koostamist on kirjeldatud laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO suuniste (6) punktis 3.3.5 antud juhistes, ILO suuniste punktides 4.6 ja 16 ning Baseli konventsiooni tehniliste suuniste (mis käsitlevad laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidlikku korraldamist (edaspidi „Baseli konventsiooni tehnilised suunised”) (7) punktides 4.5 ja 6.2.

Lisaks sisaldab nõuetekohane erijuhtudeks valmisoleku ja erijuhtudele reageerimise kava ringlussevõtukoha ajakohast üldplaani ning sellest tuleb teavitada kõiki ringlussevõtukoha töötajaid, kaasa arvatud töövõtjate personal ja lühiajaliselt tööle võetud töötajad.

2.1.4.   Milles seisneb nõuetekohane juhtimis- ja järelevalvesüsteem?

Artikli 13 lõike 1 punkt d. Laevade ringlussevõtu koht kehtestab „juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, menetlused ja meetodid, mille eesmärgiks on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada […] terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtu koha ümbruskonna elanikele ning […] laevade ringlussevõtust põhjustatud kahjulikku toimet keskkonnale”.

Juhtimis- ja järelevalvesüsteemid hõlmavad jäätmeid ja ohtlikke materjale, laevade ringlussevõtust üldiselt põhjustatud keskkonnakahju ning ohutuse ja tervisega seotud küsimusi. Kõnealused süsteemid toetavad menetluste ja meetodite rakendamist selleks, et vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada terviseriske ning kahjulikku toimet keskkonnale.

Juhtimis- ja järelevalvesüsteemide eesmärk on kontrollida laevade ringlussevõtu koha kavas kirjeldatud protsesside ja tingimuste rakendamist. Neid süsteeme kohaldatakse kogu protsessi suhtes alates laeva ringlussevõtuks vastuvõtmisest kuni jäätmekäitluseni (8) (kui seda tehakse laevade ringlussevõtu kohas). Need hõlmavad järgmisi etappe (kuid ei piirdu nendega): ohtude hindamine laeval (sealhulgas ohtlike materjalide loendi ja ringlussevõtuks valmisoleku sertifikaadi põhjal); ringlussevõetavate laevade suhtes kehtivate õiguslike nõuete kindlakstegemine ja täitmine; laeva ringlussevõtmine ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil (kaasa arvatud laeval olevate ja laeva ringlussevõtu käigus tekkivate materjalide ja jäätmete ladustamine ja käitlemine) ning kogu protsessiks vajaliku väljaõppe andmine ja dokumentide kontrollimine.

a)   Keskkonnaalased juhtimis- ja järelevalvesüsteemid

Baseli konventsiooni tehnilised suunised keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamise ja rakendamise kohta (9) on määruse kontekstis sobilik rahvusvaheline allikas seoses artikli 13 lõike 1 punkti d keskkonnale kahjulikku toimet käsitleva osaga.

IMO keskkonnaseirealaste suuniste (10) kohaselt hõlmab keskkonnaseirekava „laeva ringlussevõtu käigus tekkivat võimalikku kahjulikku toimet, [mille võib] jagada nelja peamisse kategooriasse: ohtlike materjalide sattumine pinnasesse ja setetesse, ohtlike materjalide sattumine vette, ohtlike materjalide heide õhku ja müra/vibratsioon”. Veel üks võimalik kahjulik toime, mida tuleb arvesse võtta, on kokkupuude kõrgete temperatuuridega.

IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta on sätestatud ka, et „seirekava […] peab olema koostatud kindla ringlussevõtukoha jaoks, võttes arvesse ringlussevõtukoha erijooni, nagu maismaa ja mere ühenduskohas asuva kuivdoki, maabumissilla/sadamakai ja/või ringlussevõtuplatsi kasutamine, ning selles tuleb kindlaks teha keemilised, bioloogilised ja füüsikalised muutused laevade ringlussevõtu kohta ümbritsevas keskkonnas”. „Seirekavas […] tuleb kasutada väljakujunenud standardeid asjakohaste keskkonnanäitajate kohta proovide võtmiseks ja nende näitajate analüüsimiseks.”

b)   Tervise- ja ohutusalased juhtimis- ja järelevalvesüsteemid

Terviklikud juhtimis- ja järelevalvesüsteemid, mille eesmärk on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada laevade ringlussevõtust põhjustatud terviseriske asjaomastele töötajatele ja laevade ringlussevõtu koha ümbruskonna elanikele, hõlmavad ILO suuniste kohaselt kahte keskset aspekti:

a)	ringlussevõtukohas on kehtestatud tööohutus- ja töötervishoiualased juhtimissüsteemid (11);

b)	töötajatel on ILO suunistes (12) märgitud õigused, mis võimaldavad neil võtta isevastutuse tervise- ja ohutusalaste juhtimissüsteemide eest ja aidata neid lõpptulemusena paremaks muuta.

ILO suunistes (13) eeldatakse, et töötajad „kehtestavad korra ümbritsevatest ohuteguritest põhjustatud ohutus- ja tervisealaste ohtude ja riskide kindlakstegemiseks ja perioodiliseks hindamiseks igal alalisel või ajutisel töökohal seoses eri toimingute, töövahendite, masinate, seadmete ja ainete kasutamisega” ning „rakendavad asjakohaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid nende ohtude ja riskide ärahoidmiseks või madalaimale mõistlikule ja teostatavale tasemele viimiseks, järgides riigi õigus- ja haldusnorme”.

IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta täpsustatakse laevade ringlussevõtu ettevõtja rolli, mis on korraldada „tööohutuse hindamisi, et määrata kindlaks sobiv lähenemisviis töötajate võimalikult suure ohutuse tagamiseks. Tööohutuse hindamine tuleb teha ülesandeks pädevale isikule, kes vastutab iga töökoha eriomaste ohtude eest. Soovitatavalt teeb hindamisi meeskond, millesse kuulub pädev isik, juhtkonna esindaja ja piisavate erialateadmistega töötajad.” (14)

Määruse artikli 3 lõike 3 kohaselt „võib pädev isik olla koolitatud töötaja või juhtivtöötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud, mis tuleb kasutusele võtta kõnealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks”.

Tervise- ja ohutusalaste juhtimissüsteemide teine aspekt on seotud laevade ringlussevõtu ettevõtja kohustusega tagada töötajatele teabe andmine, nende osalemine ja nendepoolne tagasiside ohutuse parandamiseks. Töötajate sellekohased õigused on loetletud ILO suunistes (15). Need hõlmavad näiteks õigust juhtida pädeva asutuse tähelepanu ohutusriskidele, õigust nõuetekohasele ravile ja õigust valida endale esindajaid vastavalt riigis kehtivatele õigus- ja haldusnormidele ning tavadele. Igal juhul peab laevade ringlussevõtu ettevõtja kehtestama korra, millega tagatakse töötajatele teabe andmine, nende osalemine ja nendepoolne tagasiside tervise ja ohutuse küsimustes.

Tervise- ja ohutusnäitajate seiret võib pidada tehtuks, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja on rakendanud sellekohaseid ILO suuniseid (16). IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta on lisaks märgitud, et ringlussevõtukohas on kehtestatud „menetlused kokkupuute seireks ja arstlikuks järelevalveks” (17).

2.2.    Keskkonnanõuded

See alajaotus põhineb peaasjalikult laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO 2012. aasta suuniste punktil 3. Juhindutakse ka järgmistest dokumentidest:

—	ILO suuniste (ohutuse ja tervise kohta laevade lammutamisel) (18) II osa;

—	Baseli konventsiooni tehniliste suuniste (laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidliku korraldamise kohta) (19) punkt 5;

—	Baseli konventsiooni sekretariaadi juhend laevade ringlussevõtu kohtade pädevatele asutustele (edaspidi „Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend”) (20).

Eelkõige juhitakse käesolevas alajaotuses tähelepanu sellele, et „keskkonnahoidlike juhtimispõhimõtete rakendamine ja eeskirjade järgimine laeva ringlussevõtul eeldab vähemalt osaliselt asjakohase taristu rajamist” (21). Sisuliselt tuleneb punktidest 2.2.1–2.2.3, et laevaosade liigutamine laevast ringlussevõtukoha vettpidavale pinnale peab toimuma, ilma et osad puutuksid kokku mere, loodete vööndi või muu mittevettpidava pinnaga, nagu liiv või kruus (22).

2.2.1.   Mida tähendab „keskkonnale kahjuliku toime vältimine” ja „mis tahes lekke ohjeldamine, eelkõige loodete vööndis”?

Artikli 13 lõike 1 punkt f. Laevade ringlussevõtu kohas „välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas on tõendatud, et suudetakse ohjeldada mis tahes leket, eelkõige loodete vööndis”.

Kesksed juhised keskkonnale kahjuliku toime vältimise kohta sisalduvad IMO sellekohastes suunistes (23). Näpunäiteid selle kohta, millised on asjakohased toimingud kahjuliku toime vältimiseks, on antud ka Baseli konventsiooni tehnilistes suunistes (24).

Kui määruses nõutakse, et laevade ringlussevõtu kohas „välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale”, on rõhuasetus vältimisel. Ringlussevõtukohas, mis „on projekteeritud ja ehitatud ning [mida] käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil”, (25) on võetud meetmeid ja ka rajatud taristu selleks, et vältida lekkeid keskkonda.

Lisaks peab ringlussevõtukohas olema „tõendatud, et suudetakse ohjeldada mis tahes leket”, st tuleb tõestada, et suudetakse ära hoida mis tahes leke (reostus, õhuheide jne) ja – kui vältimine ei ole hoolimata projekteerimis-, ehitus- ja käitamisnõuetele vastavusest õnnestunud – sellele reageerida ja selle tagajärgi leevendada.

Ohjeldamissüsteemid on näiteks, kuid mitte ainult, järgmised: laevale jäänud saasteainete eelnev hindamine; kiirreageerimissalgad; õli imavad reostustõkked; õli piiravad reostustõkked (26); äravoolukanalid ja vettpidavad pinnad (viimaseid käsitletakse üksikasjalikumalt järgmises punktis).

Loodete vöönd on madalaima mõõnaveemärgi ja kõrgeima kõrgveemärgi vaheline vöönd. Kuigi kõik ringlussevõtukoha osad väärivad tähelepanu, on määruses eraldi osutatud loodete vööndile, sest seal on lekete ohjeldamine eriti raske seoses tingimuste pideva muutumisega loodete tõttu.

2.2.2.   Mida tähendab „vettpidav pind” ja „tõhus äravoolusüsteem”?

Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i. Laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas […] käideldakse laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud ohtlikke materjale ja jäätmeid üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusüsteem”.

Määruse kohaselt tuleb ohtlikke materjale ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmeid käidelda „üksnes vettpidaval pinnal, kus on olemas tõhus äravoolusüsteem”.

„Käitlemine” on väga lai mõiste, mis ei piirdu ainult jäätmekäitluse toimingutega. See algab laeva küljest osade lõikamise/eraldamisega ning hõlmab ohtlike materjalide ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmete sortimist ja vedu.

Kõik laeva küljest eraldatud osad, kaasa arvatud suured plokid, on kas „ohtlikud materjalid” või „laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmed”.

„Pinnad” on pidevad, tasased ja kandvad pinnad. „Vettpidavad pinnad” on pinnad, mis ei lase vedelikke läbi. See tuleneb vajadusest mitte ainult ohtlikud vedelikud kokku koguda, vaid ka hoida ära ohtlike materjalide uhtumine keskkonda. Ka laeva materjaliks olevat terast võib pidada määruse mõistes vettpidavaks pinnaks, kui on täidetud teatavad tingimused (vt allpool) või kui kasutatakse ujuvdokki.

„Tõhus äravoolusüsteem” on määruse mõistes selline äravoolusüsteem, mis on ühendatud reoveepuhastiga (mis võib asuda kohapeal või olla ühiskasutatav/omavalitsuse oma), või Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhendi määratluse kohaselt „lihtne taristu (nt betoonalus), mis tõkestab saastavate materjalide keskkonda pääsemist. Olemas on saasteainete äravool ja võimalus äravoolukanaleid perioodiliselt puhastada, näiteks tänu eemaldatavate restide paigaldamisele äravoolukanalite kohale” (27). Äravoolusüsteemi maht tuleb määrata kindlaks meteoroloogiliste andmete (nt sademete), võimaliku reostuse mahu, reostuse liigi, vettpidava pinna suuruse ja väljast sissetungiva vee põhjal.

Kuna ohtlikke materjale ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmeid tohib käidelda „üksnes” vettpidaval pinnal, ei tohi ükski laevast eraldatud osa puutuda kokku mittevettpidavate pindadega, nagu liiv. Selle võib siiski vettpidavale pinnale tõsta (nt kraanaga).

Laeva sisemust ennast võib pidada määruse mõistes vettpidavaks pinnaks juhul, kui

a)	kere on hermeetiline ning on hinnatud, kas põhi on terve ega ole kahjustatud;

b)	tükeldamise käigus laevast eralduvaid kahjulikke aineid hoitakse kontrolli all punktis 2.2.1 ette nähtud viisil, nt kogutakse need kokku ja käideldakse neid keskkonnahoidlikult;

c)	enne mis tahes keskkonnale ohtliku toimingu tegemist paigaldatakse laeva kerest kaldani/kaini õli piiravad reostustõkked ning käepärast on naftakorjeseadmed;

d)	plokid tõstetakse ohutult vettpidava pinnaga tükeldamiskohta;

e)	värvitükkide ja toksiliste pinnakatete sattumine merre/vett läbi laskvale pinnale on ära hoitud punktis 2.2.1 kirjeldatud viisil;

f)

järelejäänud laevapõhi toimetatakse nii vara kui võimalik ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil vettpidavale pinnale, nt kraana, kelgu või vintsiga varustatud kangi abil, et põhja tükeldamine toimuks tõhusa äravoolusüsteemiga vettpidaval pinnal, kaasa arvatud ujuvrajatisel, nagu ujuvdokk, platvormpraam vms, millel on tõhus äravoolusüsteem.

2.2.3.   Mida tähendab „ohtlike materjalide kokkukogumine”?

Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i. Laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „ohtlike materjalide ja jäätmete ohutu ja keskkonnahoidlik käitlemine ja ladustamine, sealhulgas […] kõigi laeva pardal leiduvate ohtlike materjalide kokkukogumine kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul, et vältida nende sattumist keskkonda”.

Määruse kohaselt on nõutav „kõigi […] ohtlike materjalide kokkukogumine” igal ajahetkel („kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul”), (28) et vältida nende „sattumist keskkonda”. See tähendab, et kõik ohtlikud materjalid eemaldatakse laevalt, kogutakse kokku ja ladustatakse ning neid veetakse ja need kõrvaldatakse, ilma et need puutuksid otse kokku keskkonna või töötajatega (st kokkupuude paljaste kätega, otsene kokkupuude hingamisteedega jne). Käesolevas punktis käsitletakse ohtlike materjalide eemaldamist, kokkukogumist ja ladustamist ning punktis 2.2.5 keskendutakse jäätmekäitlusega seonduvale.

Kindlate materjalide käitlemiseks sobivatele meetmetele osutatakse IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta ning Baseli konventsiooni tehniliste suuniste punktides 4.2 („Võimalike saasteainete kindlakstegemine ja heite vältimine”), 5.3 („Projekteerimine ja ehitus”) ja 5.4 („Käitamine”) ning need on eelkõige järgmised:

—	asbesti eemaldamise toimingud laeva pardal (29);

—	asbesti eemaldamise toimingud väljaspool laeva (30);

—	laeva kerel olev värv ja pinnakatted (31) (Baseli konventsiooni tehnilistes suunistes soovitatud spetsiaalse hingamisvarustuse kasutamine on tegelikult hõlmatud ka määruse artikli 13 lõike 1 punktiga i);

—	vedelad jäätmed (32).

Lisaks tuleb selles kontekstis muu hulgas arvesse võtta järgmist:

a)

toimingutele, mille puhul töötajad eemaldavad asbesti, kehtivad meetmed, mis tagavad samal tasemel kaitse nagu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/148/EÜ (töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) (33) sätestatud meetmed. Direktiivis kirjeldatakse meetmeid, mille peab võtma töötajate tööandja, kui on tõenäoline, et ületatakse õhus sisalduva asbesti ühtne maksimaalne piirväärtus 0,1 kiudu cm3 kohta, mis on mõõdetud kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena;

b)	õliste jääkide ladustamiseks on soovitatav kasutada tõstetud tsisterni, sest see hõlbustab sõltumatul kontrollijal selle kindlakstegemist, et tsisterni all ei esine lekkeid.

2.2.4.   Mida tähendavad „rajatised”?

Artikli 13 lõike 1 punkt c. Laevade ringlussevõtu koht „toimib rajatistelt”.

Määruses nõutakse, et ringlussevõtukoht toimiks rajatistelt. Rajatiste eesmärk on võimaldada ohutuid ja keskkonnahoidlikke laevade ringlussevõtu toiminguid, tagades töötajate ohutuse, lekete ohjeldamise, ohtlike materjalide kokkukogumise ja vettpidava pinna ohtlikele materjalidele ja laeva ringlussevõtu protsessi jooksul tekkinud jäätmetele.

Rajatistelt toimimise nõue ei tähenda tingimata, et ringlussevõtukoht peab olema täielikult üles ehitatud, tingimusel et määruse nõuded on täidetud. Rajatisi võivad täiendada nt „roomikute või madala pinnasesurvega rehvidega masinad”, (34) liigutatavad settepaagid ja ujuvkraanad, kui statsionaarset kraanat ei ole võimalik paigaldada. See kehtib eelkõige ajutiste paigaldiste puhul, kus võidakse nt ajutist tara pidada samaväärseks seinaga, juhul kui tara tagab samal tasemel kaitse. Määruses ei välistata ajutisi laevade ringlussevõtu rajatisi, kus põhirajatisele (nt sadamale, kaile või maabumissillale) lisatakse täiendavaid seadmeid, tingimusel et põhirajatis ise vastab määruses sätestatud projekteerimis- ja ehitusnõuetele.

Laevade ringlussevõtu platsidel, kus toimub esmane tükeldamine, on määruse mõistes rajatised, näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:

—	pontoonid;

—	ellingud ja slipid;

—

kaid;

—

dokid;

—	kuivdokid;

—	laevatõstukid;

—	sillataolised rajatised (estakaadid);

—

kanalid;

—	tentkatted;

—	lüüsiväravad.

Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhendi (35) määratluse kohaselt on „püsirajatisi” toetavad rajatised näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:

—	„statsionaarsed kraanad ja muud tõsteseadmed, […] mida kasutatakse nende konstruktsioonile vastavalt (nt jälgides, et ei ületataks brutokaalu, mida kraana suudab tõsta)”;

—	„vintsid ja trossid, et laeva lammutamise ajal ohutult rannajoonest kaugemale tõmmata”;

—	„pumbad vedelike ümberpaigutamiseks, [et] pumbata vedelikke äravoolukaevust”;

—	„generaatorid elektrienergia tootmiseks valgustuse jaoks, [et] muuta töötamine vähese valguse tingimustes ohutumaks”.

Laevade ringlussevõtu kohas teiseseks tükeldamiseks ettenähtud aladel on asjakohaste Baseli konventsiooni suuniste kohaselt rajatised näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:

—	„töökohad teiseseks lammutamiseks ja järjestikuseks koostisosadeks võtmiseks” ning „erivarustusega töökohad ohtlike ja toksiliste jäätmete eemaldamiseks” (36);

—	„isoleeritud vaheseinad” (37) ja paagid;

—	„ühelt poolt juurdepääsetavad seinad (puidust, betoonist, terasest), et võimaldada materjalide ladustamist ja laadimist” (38);

—	„ajutised ladustamisalad ohututele materjalidele ja teraskonstruktsioonidele” (39);

—	„ladustamisalad täielikult töödeldud seadmetele ja materjalidele, mis on valmis korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks” (40).

Määruses sätestatud tervise- ja ohutusalaste nõuetega seotud rajatised on näiteks, kuid mitte ainult, järgmised:

—	„kindlad ja tasased teed (algselt võib rajada lihtsa teealuse nt purustatud betoonist)” või „tihendatud teealused”, mis võimaldavad kiirabi- ja tuletõrjeautol laevale juurde pääseda ja selle kõrval peatuda, (41) või kuivdoki puhul evakuatsioonitee, et millegi (nt tõstuki) juurde pääseda;

—	„statsionaarsed kraanad ja muud tõsteseadmed, […] mida kasutatakse nende konstruktsioonile vastavalt (nt jälgides, et ei ületataks brutokaalu, mida kraana suudab tõsta)” (vt eespool);

—	stabiilsed väljapääsu landgangid;

—	ILO suunistes (42) nimetatud täiendavad elemendid, eelkõige joogivee olemasolu, koht ja toimimistingimused sanitaar- ja pesemisseadmete ning riidehoiu jaoks, samuti kaitstud koht ja vahendid toidu ja joogi jaoks;

—

täiendavad elemendid, millele on osutatud IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (43): „pesemisruumid, dušinurgad, söögi- ja puhkekohad, tualett- ja riietusruumid, […] et vältida kokkupuudet ohtlike materjalidega ja nende levimist”; „mugavalt juurdepääsetavad sanitaar- ja pesemisruumid, mis paiknevad nii, et neid ei ohusta töökohalt pärinev saaste”; „üksnes asbesti käitlevate töötajate kasutuses olevad eraldi ja nõuetekohased riietusruumid ning sanitaar- ja pesemisruumid”; „eraldatud ja mittesaastunud kohad töötajatele söömiseks, joomiseks ja muudeks puhkepausideks”.

2.2.5.   Milles seisneb määruse mõistes nõuetelevastav jäätmekäitlus?

Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt ii. Laevade ringlussevõtu kohas tagatakse, et „kõik laeva ringlussevõtu toimingute käigus tekkivad jäätmed ja nende kogused dokumenteeritakse ning antakse üle üksnes sellistele jäätmekäitluskohtadele, sealhulgas jäätmete ringlussevõtu kohtadele, millel on luba nende töötlemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ning keskkonda”.

Artikli 15 lõige 5. „Artikli 13 kohaldamisel võib asjaomase jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toimingu puhul eeldada keskkonnahoidlikkust, kui laevade ringlussevõtu ettevõtja suudab tõendada, et jäätmekäitluskohta, kus jäätmed vastu võetakse, käitatakse kooskõlas inimeste tervist ja keskkonnakaitset käsitlevate standarditega, mis on üldjoontes samaväärsed asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu standarditega.”

Määruses sisaldub mitu nõuet laeva ringlussevõtu käigus tekkinud ohtlike ja muude jäätmete käitlemise kohta.

Olenevalt ringlussevõtukohast võib jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine toimuda täies ulatuses või osaliselt kohapeal või täies ulatuses mujal. Näiteks on mõnes laevade ringlussevõtu kohas jäätmepõletusahjud, mõni suudab käidelda teatavaid jäätmevooge, kuid mitte teisi, ning mõni võib otsustada jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise täielikult välistelt jäätmekäitluskohtadelt tellida. Määrusega ei nähta ette kindlat korraldust. Küll aga nõutakse, et laevade ringlussevõtu ettevõtja suudaks tõendada, et eri jäätmevooge käideldakse kooskõlas kindlate standarditega, olenemata sellest, kus jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine toimub. Seetõttu on ringlussevõtukohal soovitatav märkida taotluses selgelt, milliseid jäätmevooge ta suudab ja tohib ise ringlusse võtta/kõrvaldada ning millised ta annab üle välistele jäätmekäitluskohtadele.

a)   Dokumenteerimine ja jäätmete üleandmine

Artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkti ii dokumenteerimist ja jäätmete üleandmist käsitlevatele nõuetele vastavust võib eeldada juhul, kui ringlussevõtukoht kehtestab kooskõlas IMO suunistega laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (44)„korra ohtlike materjalide ja jäätmete jälgimiseks nende teekonnal laevade ringlussevõtu kohast lõppsihtkohta ning dokumentide, kaasa arvatud alltöövõtjate dokumentide haldamiseks ja säilitamiseks”.

b)   Väliste jäätmekäitluskohtade load

Määruse kohaselt peab laevade ringlussevõtu ettevõtja tagama, et jäätmekäitluskohal on luba tegutsemiseks viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. See nõue tuleneb IMO suunistest laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (45).

Kõnealuse nõudega hõlmatud jäätmekäitluskoht on kas

—	laevade ringlussevõtu koha osa, juhul kui jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse laevade ringlussevõtu kohas endas;

—	väline jäätmekäitluskoht, juhul kui laevade ringlussevõtu koht on selle tegevuse tellinud;

—	mõlemat, juhul kui laevade ringlussevõtu koht käitleb osa jäätmevoogudest ise ja tellib ülejäänute käitlemise mujalt.

Nõudes osutatud loa peavad olema andnud jäätmekäitluskoha asukohariigi asjakohased pädevad asutused. See hõlmab jäätmete impordi/ekspordiga seotud dokumente ja vajaduse korral eelnevalt teatatud nõusolekuga (PIC) seotud dokumente, kui jäätmekäitluskoht ei peaks asuma laevade ringlussevõtu kohaga samas riigis. Asjakohaste lubade koopiad tuleb lisada taotluse vormile, mis on kehtestatud rakendusotsusega (EL) 2015/2398.

c)   Jäätmete käitlemine jäätmekäitluskohas

Kolmandate riikide ringlussevõtukohad, kes taotlevad Euroopa loetellu kandmist, peavad tõendama, et jäätmekäitluskoht/-kohad järgib/järgivad standardeid, mis on üldjoontes samaväärsed rahvusvaheliste ja ELi standarditega.

See nõue ei eelda täielikku vastavust ELi nõuetele, mis tulenevad muudest õigusaktidest peale määruse ja muudest rahvusvahelistest standarditest, vaid selle tagamist, et jäätmekäitluskohas rakendatavad nõuded/standardid kaitsevad inimeste tervist ja keskkonda samaväärsel tasemel.

Taotlev ettevõtja peab allkirjastama dokumendid, mis on ette nähtud rakendusotsusega (EL) 2015/2398 ja lisama kõikide selle kohaldamisala seisukohalt oluliste dokumentide koopiad.

Üldjoontes samaväärsus rahvusvaheliste ja ELi standarditega loetakse tõendatuks, kui jäätmekäitluskohas kohaldatakse järgmisi rahvusvahelistest standarditest ja ELi direktiividest tulenevaid peamisi põhimõtteid.

—   Rahvusvahelised standardid

Rahvusvahelisel tasandil välja töötatud asjakohaste suuniste loetelu on esitatud jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 VIII lisas; välise jäätmekäitluse puhul sisaldab see tehnilisi suuniseid laevade osalise ja täieliku lammutamise keskkonnahoidliku korraldamise kohta. Baseli konventsiooni raames koostatud tehniliste suuniste ajakohastused on kättesaadavad konventsiooni veebisaidil (46).

Lisaks on Baseli konventsiooni osalisriigid võtnud vastu ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise raamistiku (47). Kõnealuses raamistikus esitatakse ühine arusaam selle kohta, mida keskkonnahoidlik käitlemine hõlmab, ning osutatakse näiteks mitmele juhtpõhimõttele ja meetmele, mille kaudu jäätmekäitluskohad saavad keskkonnahoidlikku käitlemist tagada.

—   Liidu standardid

Jäätmekäitluskohtade seisukohalt olulised Euroopa Liidu standardid inimeste tervise ja keskkonna kaitse alal on esitatud ELi jäätmete raamdirektiivis ja eri jäätmevooge käsitlevates õigusaktides.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid (48) (nn jäätmete raamdirektiiv), hõlmab järgmisi valdkondi.

—	Jäätmehierarhia (artikkel 4): järgnevat jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järjestusena: a) vältimine, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevõtt, d) muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning e) kõrvaldamine.

—

Inimese tervise ja keskkonna kaitse (artikkel 13): jäätmeid käideldakse viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning eelkõige: a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, b) ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.

—	Ohtlikud jäätmed (artiklid 17, 18, 19): ohtlikke jäätmeid ladustatakse ja töödeldakse tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimese tervise kaitse. Neid ei tohi mingil juhul segada muude ohtlike jäätmetega ning need tuleb pakendada ja märgistada.

Lisaks jäätmete raamdirektiivi peamistele põhimõtetele käsitletakse määruse artikli 15 lõike 5 seisukohalt olulisi jäätmetöötlustoimingute standardeid järgmistes ELi õigusaktides:

—	nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (49);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (50) ja seda muutvad õigusaktid;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (51).

Viimaks käsitletakse määruse artikli 15 lõike 5 seisukohalt olulisi jäätmevoopõhiseid jäätmetöötlustoimingute standardeid järgmistes ELi õigusaktides:

—	nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (52);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (53);

—	elektri- ja elektroonikaseadmeid kõrvaldatakse kooskõlas peamiste toimimispõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (54).

2.3.    Tervise- ja ohutusnõuded

2.3.1.   Mida tähendab „inimeste tervisele kahjuliku toime vältimine”?

Artikli 13 lõike 1 punkt f. Laevade ringlussevõtu kohas „välditakse kahjulikku toimet inimeste tervisele”.

Lisaks materiaalsetele meetmetele (vt eespool punkt 2.2.4 rajatiste kohta) käsitletakse ILO suunistes suurt hulka tegevuslikke meetmeid alates lapstööjõu sobimatu kasutamise vältimisest või nõuetekohase majutuskoha tagamisest, kui majutuskoht asub ringlussevõtukohas või on muul viisil laevade ringlussevõtu ettevõtja vastutuse all, ja kuulmiskaitsest. Need eri materiaalsed ja tegevuslikud komponendid koos moodustavad määruses osutatud „ohutu käitamise”, „tööohutuse” ning „menetlused ja meetodid, mille eesmärgiks on vältida, vähendada, minimeerida ja nii palju kui võimalik kõrvaldada […] terviseriske” (55).

Ohutusalaste nõuete täitmist võib eeldada juhul, kui ringlussevõtukohas rakendatakse eespool nimetatud tegevuslikke meetmeid ning seal on IMO suunistega (56) ette nähtud „kavad ja menetlused töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks” ning suutlikkus tõendada „teadmisi ja arusaamist kohaldatavatest tööohutuse- ja töötervishoiualastest protsessidest, menetlustest, õigus- ja haldusnormidest ning juhenditest”. Samuti tuleb ringlussevõtukohas kehtestada „toimiv evakuatsiooniplaan, mis tagab kogu personali kiire ja ohutu evakueerimise”, (57) ja seda ajakohasena hoida.

Lisaks võetakse ringlussevõtukohta tööle „üks või mitu võtmetöötajat, kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, et tagada tulemuslikult laevade ringlussevõtu kohas töö tegemise ajal püsivalt ohutud tingimused, ja kelle hulgas on üks või mitu teatava töö tegemises pädevat isikut. Olenevalt laevade ringlussevõtu koha suurusest ja töötajate arvust [võiks ringlussevõtukohta tööle võtta] eri astme ohutus- ja tervisevaldkonna töötajad, sealhulgas valdkonna juht, järelevalvetöötajad ja tavatöötajad” (58). Pädev isik on määruses määratletud kui „isik, kellel on sobiv kvalifikatsioon, väljaõpe ja piisavad teadmised, kogemus ja oskused teatava töö tegemiseks” (59). See isik võib „olla koolitatud töötaja või juhtivtöötaja, kes on võimeline ära tundma ja hindama tööga seotud ohte, riske ning töötaja kokkupuudet võimalike ohtlike materjalidega või ohtlike tingimustega laevade ringlussevõtu kohas ning kes on võimeline määrama kindlaks vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud, mis tuleb kasutusele võtta kõnealuse ohu, riski või kokkupuute kõrvaldamiseks või vähendamiseks” (60).

Viimaks viidatakse IMO suunistes laeva ringlussevõtu seisukohalt olulistele rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas 1999. aasta konventsioonile lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta ning 1973. aasta vanuse alampiiri konventsioonile. Mõni riik, kus laevu ringlusse võetakse, ei pruugi olla kõiki neid konventsioone veel ratifitseerinud. Määruse nõuete täitmise seisukohalt eeldatakse siiski, et laevade ringlussevõtu ettevõtjad rakendavad oma tasandil ise IMO suuniste 4. liites viidatud rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvaid töötajate tervise ja ohutusega seotud eri sätteid.

2.3.2.   Milles seisnevad nõuetekohased isikukaitsevahendid?

Artikli 13 lõike 1 punkt i. Laevade ringlussevõtu kohas „on tagatud tööohutus […], sealhulgas isikukaitsevahendite kasutamine nende kasutamist nõudvate toimingute puhul”.

Isikukaitsevahend tähendab mis tahes seadet või vahendit, mis on konstrueeritud selleks, et inimene kannaks või hoiaks seda kaitseks ühe või mitme tema tervist ja ohutust ohustava mõjuri eest (61). Isikukaitsevahendeid määruse mõistes on ammendavalt kirjeldatud IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (62) ja ILO suunistes (63).

2.3.3.   Millised on kohustused seoses koolitamisega?

Artikli 13 lõike 1 punkt i. Laevade ringlussevõtu kohas „on tagatud […] töötajate koolitamine […]”.

Koolitamisega seotud nõue loetakse täidetuks juhul, kui ringlussevõtukohas rakendatakse asjakohaseid ILO suuniseid (64) ning seal on laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevate IMO suunistega (65) ette nähtud „koolituskord, millega tagatakse nõutaval tasemel tööohutus ja keskkonnakaitse. Koolituskavad peaksid hõlmama kõiki laevade ringlussevõtu koha töötajaid ja liikmeid, kaasa arvatud töövõtjate personal ja töötajad, […] ning neis peaks olema kindlaks määratud koolituste laad ja sagedus.”

Tulekaitse ja -ennetuse valdkonnas tuleb arvesse võtta eelkõige IMO suuniseid, (66) mille kohaselt peab ringlussevõtukohal olema kehtestatud „kord kõikidele ülevaatajatele ja töötajatele asjakohase koolituse, juhiste ja teabe andmiseks […] tuleohu, asjakohaste ettevaatusabinõude ja tulekustutusvahendite kasutamise kohta, nii et iga töötamisperioodi ajal oleks nõuetekohaselt koolitatud personal pidevalt kättesaadav”. Nende nõuete täitmist tõendab kõige paremini asjakohaste IMO suuniste järgimine („Koolituste ja õppuste kohta tuleks arvet pidada, dokumenteerides muu hulgas koolituse/õppuse laadi, koolitatud isiku rolli, kasutatud vahendid, kestuse, toimumiskoha, kuupäeva ja kellaaja”).

2.3.4.   Milles seisneb nõuetekohane andmete kogumine vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta?

Artikli 13 lõike 1 punkt j. Laevade ringlussevõtu kohas „kogutakse andmeid vahejuhtumite, õnnetuste, kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta ning pädeva asutuse taotlusel teatatakse igast vahejuhtumist, õnnetusest, kutsehaigusest või kroonilisest mõjust, mis ohustab või võib ohustada töötajate turvalisust, inimeste tervist ja keskkonda”.

Kutsehaiguste ja kroonilise mõju kohta saadakse andmeid iga-aastase ennetava arstliku tervisekontrolli kaudu, mis hõlmab vähemalt vere- ja uriini- ning võimaluse korral juukseproovi võtmist. Haiguste ja kroonilise mõju põhjuste kohta saab kõige paremini andmeid proovide võtmise teel pinnasest, õhust ja tolmust.

Talletatud andmete täielikkuse tagamine algab teadmisest, kes ringlussevõtukohas töötab. Ringlussevõtukohas talletatakse kõikide töötajate, kaasa arvatud töövõtjate personali ja lühiajaliselt tööle võetud töötajate andmed ning tagatakse, et iga konkreetse päeva töötajate täielik nimekiri on alati kättesaadav.

Määruse artikli 13 lõike 1 punktide i ja j nõude täitmine eeldab ka seda, et ringlussevõtukohas järgitakse IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (67) ning ILO suunistes (68) antud soovitusi.

Peale selle juhitakse ILO suunistes tähelepanu sellele, et andmete kogumise tegelik eesmärk „on nende kasutamine töötajate tervise kaitsmiseks”. Tulemusi „selgitavad kutselised tervishoiutöötajad arusaadavalt asjaomastele töötajatele või nende valitud isikutele”, neid „ei kasutata põhjendamatuks diskrimineerimiseks” ja need on „kättesaadavad, kui neid nõuab pädev asutus või muu nii tööandjate kui ka töötajate nõusolekut omav isik, et teha asjakohast tervishoiustatistikat ja epidemioloogilisi uuringuid, säilitades andmete anonüümsuse”. IMO suunistes laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta on märgitud, et „kui riigi nõuetes ei ole ette nähtud konkreetset ajavahemikku, soovitatakse andmeid säilitada viis aastat”.

3.   Sertifitseerimine ja kontroll

3.1.    Millised on määrusega ette nähtud kontrollikorra põhipunktid?

Määruse artikli 15 lõikega 4 on kolmandates riikides asuvatele ja ELi liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu ringlusse võtta soovivatele ringlussevõtukohtadele ette nähtud kahest etapist koosnev kontrollikord.

Artikli 15 lõike 4 esimene lõik. „Euroopa loetellu kandmiseks sertifitseeritakse kolmandates riikides asuvate laevade ringlussevõtu kohtade vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele pärast seda, kui asjakohase kvalifikatsiooniga sõltumatu kontrollija on läbi viinud kohapealse kontrolli. Laevade ringlussevõtu ettevõtja esitab vastava sertifikaadi komisjonile, taotledes kandmist Euroopa loetellu ja pärast seda iga viie aasta järel Euroopa loetelu kannet uuendades. Lisaks algsele loetellu kandmisele ja selle uuendamisele tehakse vaheläbivaatus, et kinnitada vastavust artiklis 13 sätestatud tingimustele.” Artikli 15 lõike 4 teine lõik. „Kui laevade ringlussevõtu ettevõtjad taotlevad Euroopa loetellu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad enne või pärast asjaomase laevade ringlussevõtu koha kandmist kõnealusesse loetellu teha kohapealseid kontrolle, et kontrollida vastavust artiklis 13 sätestatud nõuetele. Sõltumatu kontrollija, komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad teevad kõnealuste kohapealsete kontrollide läbiviimisel koostööd selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kus on laevade ringlussevõtu koha asukoht.”

Esimene etapp (artikli 15 lõike 4 esimene lõik) toimub enne, kui ringlussevõtukoht taotleb Euroopa loetellu kandmist. See seisneb selles, et ringlussevõtukohta kontrollib kohapeal sõltumatu kontrollija, et hinnata vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Järgnevas etapis (artikli 15 lõike 4 teine lõik) võib Euroopa Komisjon otsustada kontrollida ringlussevõtukoha nõuetele vastavust kohapealse kontrolli teel. Kõnealune kontrollimine võib toimuda enne või pärast ringlussevõtukoha Euroopa loetellu kandmise kohta otsuse tegemist.

Joonis

Väljaspool ELi asuva laevade ringlussevõtu koha kontrollimise põhietapid

3.2.    Mis on sõltumatu kontrollija ülesanne?

Sõltumatu kontrollija ülesanne on tõendada ringlussevõtukoha vastavust määruse nõuetele. Ta peab tegema oma tööd sõltumatult; selleks antakse laevade ringlussevõtu koha omaniku ja sõltumatu kontrollija vahel sõlmitud lepingus viimasele õigus teha kõiki toiminguid, mis on vajalikud, et kontrollida ringlussevõtukoha vastavust määruse nõuetele ja selle kohta aru anda. Sõltumatu kontrollija lepingulised kohustused ei tohi mingil viisil tema tegevust takistada või piirata.

Euroopa Komisjon on valmis sõltumatutele kontrollijatele nõu andma, kui nad seda taotlevad.

3.3.    Kes saab olla sõltumatu kontrollija?

Terminit „sõltumatu kontrollija” ei tule mõista nii, et tegu on ühe füüsilise isikuga. Sõltumatu kontrollija ülesannete tulemusliku täitmise jaoks on tavaliselt vaja mitme eri kvalifikatsiooniga liikmetest koosnevat meeskonda. Sõltumatu kontrollija täidab kõiki oma tegevusriigi õigus- ja haldusnorme; ta on riigi õigusaktide kohaselt volitatud ettevõtja, kui need õigusaktid on kohaldatavad.

3.4.    Kas Euroopa Komisjon avaldab sõltumatute kontrollijate loetelu?

Ei. Komisjon ei koosta sõltumatute kontrollijate loetelu, sest seda ei ole määrusega ette nähtud. Laevade ringlussevõtu kohta omav või käitav ettevõtja peab sõlmima lepingu sõltumatu kontrollijaga ning tagama, et kontrollija on sõltumatu ja omab vajalikke kvalifikatsioone.

3.5.    Millised akrediteeringud ja kvalifikatsioonid peaksid sõltumatul kontrollijal olema?

Määruse kohaselt peavad artiklis 13 sätestatud nõuetele vastavust sertifitseerivad kontrollijad olema „sõltumatud” ja „asjakohase kvalifikatsiooniga”. Kuigi määruses ei nõuta sõltumatute kontrollijate akrediteerimist, on mõne standardi kohase akrediteeringu taotlemine ELi akrediteerimisasutustelt või ILACi vastastikuse tunnustamise lepingu allakirjutanud asutustelt tõhusaim viis, kuidas sõltumatust ja vajalikku kvalifikatsiooni tõendada. Allpool on esitatud üksikasjalikumad selgitused.

ELis on välja töötatud akrediteerimissüsteem, mille kohaselt annab konkreetse standardi kohase akrediteeringu riiklik akrediteerimisasutus, mille on määranud ELi liikmesriik vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 (69). Ühe sellise asutuse antud akrediteeringut tunnustatakse automaatselt kogu ELis. Akrediteeringu võib anda ka väljaspool ELi asuv akrediteerimisasutus, mis on asjaomases ulatuses (käesoleval juhul ISO/IEC 17020 (70)) Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostöökonverentsi (ILAC) (71) (72) vastastikuse tunnustamise lepingu allakirjutanu.

Määruse mõistes sõltumatust ja pädevust tõendab kõige paremini vastavus kolmanda osapoole (A-tüüpi) kontrolliasutuste jaoks ette nähtud nõuetele, mis on sätestatud standardis ISO/IEC 17020, milles käsitletakse eri liiki kontrolliasutuste toimimise nõudeid.

ISO/IEC 17020:2012(E) „See rahvusvaheline standard on koostatud eesmärgiga edendada inspekteerimist teostavate asutuste usaldusväärsust. Inspekteerimisasutused teostavad hindamisi eraklientide, nende emaettevõtete ja/või ametivõimude nimel eesmärgiga anda informatsiooni inspekteeritud objektide vastavusest regulatsioonidele, standarditele, spetsifikatsioonidele, inspekteerimisskeemidele või lepingutele.”

ISO/IEC 17020 sisaldab üksikasjalikke nõudeid kontrolliasutustele. Eelkõige peavad standardi ISO/IEC 17020 kohaselt hinnatud kontrolliasutused tõendama oma erapooletust ja sõltumatust (vt standardi lisa A), kirjeldama oma õiguslikku staatust, organisatsiooni ja juhtimist ning kontrollimeetodeid ja -menetlusi, neil peab olema piisav arv kvalifitseeritud töötajaid (otse või alltöövõtu kaudu), neil peavad olema eri andmestikud, nad peavad väljastama kontrolliaruandeid ja -tunnistusi, neil peavad olema kehtestatud menetlused kaebuste ja apellatsioonide jaoks ning juhtimissüsteemid. Neid üksikasjalikke nõudeid kasutatakse kontrollnimekirjana akrediteeringu andmiseks pädevuse kohta täita teatavaid kontrolliülesandeid, praegusel juhul kontrollida laevade ringlussevõtu kohti vastavalt määrusele (EL) nr 1257/2013. Nõuded vastavad alati konkreetsele tegevusele ja neid ei vaadelda kunagi eraldi.

Laevade ringlussevõtu ettevõtjatel on soovitatav nõuda lepingus, et sõltumatul kontrollijal, kelle nad kutsuvad hindama oma vastavust määruse nõuetele, oleks kvalifikatsioon järgmistes valdkondades:

—	laevaarhitekti või sellega samaväärne kvalifikatsioon laevaehituse ja/või suurte teraskonstruktsioonide demonteerimise alal;

—	keskkonna- ning töötervishoiu- ja -ohutusealased juhtimissüsteemid;

—	ohtlike materjalide ja jäätmete käitlemine, kaasa arvatud ohtlike jäätmete käitlemine.

Samuti on soovitatav, et sõltumatu kontrollija meeskonna juhil oleks vähemalt viieaastane kogemus vähemalt kahes eespool nimetatud valdkonnas ning et muudel meeskonnaliikmetel oleks vähemalt kolmeaastane kogemus vähemalt kahes eespool nimetatud valdkonnas.

Euroopa Komisjon võib korraldada sõltumatutele kontrollijatele suunatud koolitusi ja seminare, et ühtlustada sertifitseerimistavasid.

3.6.    Kas Euroopa Komisjon võib otsustada ringlussevõtukohta täiendavalt kontrollida?

Kui laevade ringlussevõtu ettevõtjad taotlevad Euroopa loetellu kandmist, nõustuvad nad sellega, et komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad asjaomast ringlussevõtukohta kohapeal – sealhulgas ka ette teatamata – kontrollida. Selliseid kontrolle tehakse koostöös selle riigi ametiasutustega, kus laevade ringlussevõtu koht asub. Kontrollimise kulu ei kanna laevade ringlussevõtu ettevõtja.

Euroopa Komisjon otsustab sertifitseeritud ringlussevõtukohti kontrollida riskipõhise prioriseerimise alusel. Euroopa Komisjon või tema nimel tegutsevad esindajad võivad kontrollida kõiki kolmandas riigis asuvaid sertifitseeritud ringlussevõtukohti. Otsus ringlussevõtukohta kontrollida tehakse taotluse toimikus esitatud teabe kvaliteedi ja täielikkuse põhjal.

Euroopa Komisjoni või tema nimel tegutsevate esindajate tehtavate edasiste kontrollide tõenäosust suurendavad tegurid on ka (kuid mitte ainult) Euroopa Komisjonile ringlussevõtukoha toimimise kohta esitatud kaebused ja kahtlused.

---

(1)  Mahukad dokumendid, nagu laevade ringlussevõtu koha kava, võib saata ainult e-posti teel.

(2)  ELT L 332, 18.12.2015, lk 145.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)  IMO, resolutsioon MEPC.210(63), vastu võetud 2. märtsil 2012, „2012 Guidelines for safe and environmentally sound ship recycling”, lk 7.

(5)  IMO, MEPC.210(63), 1. liide, lk 37.

(6)  ILO, „Safety and health in shipbreaking, guidelines for Asian countries and Turkey”, 2004 (edaspidi „ILO ohutus- ja tervisealased suunised”), punkt 4.6, lk 32, ja punkt 16, lk 128.

(7)  Baseli konventsioon, „Technical Guidelines for the Environmentally Sound Management of the Full and Partial Dismantling of Ships” (edaspidi „Baseli konventsiooni tehnilised suunised”), punkt 4.5, lk 63, ja punkt 6.2, lk 84.

(8)  Määruses sätestatud jäätmekäitlusnõuete kohta vt täpsemalt punkt 2.2.5.

(9)  Baseli konventsiooni tehnilised suunised, punkt 6.2, lk 85.

(10)  IMO, MEPC.210(63), punkt 3.4.1, lk 24.

(11)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, lk 28.

(12)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, lk 21.

(13)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 3.4.2, lk 19, ja III lisa, lk 155.

(14)  IMO, MEPC.210(63), punkt 3.3.3.

(15)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 3.6, lk 21.

(16)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, I lisa („Töötajate tervise jälgimine”), punktid 2 ja 3, lk 147, ja II lisa („Töökeskkonna jälgimine”), lk 152.

(17)  IMO, MEPC.210(63), punkt 3.3.4.11, lk 21.

(18)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, II osa, lk 47 (v.a punktid 14 ja 16, millele viidatakse käesoleva suunise järgmises jaotises).

(19)  Baseli konventsiooni tehnilised suunised, punkt 5, lk 66.

(20)  Baseli konventsiooni sekretariaat, „Guidance for competent authorities of ship recycling facilities”, 4.8.2013.

(21)  Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 13.

(22)  Kuna plokid ei kujuta endast mitte ainult „laeva ringlussevõtu käigus tekkivaid jäätmeid”, vaid on tavaliselt ka suure tõenäosusega kaetud õliste jääkide ja/või värviga ning tükeldamise ajal tekkinud pinnakattevahendi osakestega, ei tohi neid maha pillata ega/või kriimustada loodete vööndis või muul mittevettpidaval pinnal, nagu liiv või kruus, sest sellega rikutaks lekete ohjeldamise (artikli 13 lõike 1 punkt f), kokkukogumise (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i) ja vettpidaval pinnal käitlemise (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt ii) nõudeid.

(23)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.4, lk 33.

(24)  Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 81.

(25)  Määruse artikli 13 lõike 1 punkt b.

(26)  Olenevalt laevade ringlussevõtu koha asukohast ja tingimustest tuleb kasutada eri liiki reostustõkkeid. Vaja võib olla kahetasandilist tõkestamist, eriti sellistes ringlussevõtukohtades, kus laevad maabuvad oma mootori jõul, mis võib põhjustada saastunud äravooluvee sattumist merre: esimene tasand koosneb imavatest reostustõketest, mis paigaldatakse ümber lammutatava laeva, ja teine tasand alalisematest mitteimavatest ranniku- või ookeanitõketest.

(27)  Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 14.

(28)  „kõigi […] ohtlike materjalide kokkukogumine”„kogu laeva ringlussevõtu protsessi jooksul” (artikli 13 lõike 1 punkti g alapunkt i).

(29)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.3.1, lk 29, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 82.

(30)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.3.1, lk 30, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 80.

(31)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.3.4.1, lk 32, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 82.

(32)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.4.3.5, „Hazardous liquids, residues and sediments (such as oil, bilge and ballast water)”, lk 32, ja Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 81.

(33)  ELT L 330, 16.12.2009, lk 28.

(34)  Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 17.

(35)  Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 15.

(36)  Baseli konventsiooni tehnilised suunised, lk 68.

(37)  Baseli konventsiooni sekretariaadi 2013. aasta juhend, lk 16.

(38)  Vt joonealune märkus 37.

(39)  Vt joonealune märkus 36.

(40)  Vt joonealune märkus 36.

(41)  Kooskõlas määruse artikli 13 lõike 1 punktiga h (laevade ringlussevõtu kohas on tagatud „erijuhtudeks vajaliku varustuse (nagu tuletõrjeseadmed ja -autod, kiirabiautod ja kraanad) kiire juurdepääs […] laevale ja kogu laevade ringlussevõtu koha territooriumile”) ei vasta määruse nõuetele sellised ringlussevõtukohad, kus päästesõidukid ei saa parkida laeva enda kõrval („laevale”) või landgangi kõrval näiteks sõidukite kandmiseks sobimatu vesise või ebastabiilse pinna tõttu.

(42)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, lk 138.

(43)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.3.4.9, lk 20.

(44)  IMO, MEPC.(210)63, punkti 3.4.2.6 kolmas lõik.

(45)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.2.6: „Kui materjale või jäätmeid viiakse laevade ringlussevõtu kohast edasiseks töötlemiseks ja/või kõrvaldamiseks mujale, tuleb laevade ringlussevõtu koha kavas kirjeldada menetlusi, millega tagatakse, et neid viiakse üksnes kohta, millel on luba neid töödelda ja/või kõrvaldada keskkonnahoidlikul viisil.”

(46)  Vt täpsemalt: http://www.basel.int/Implementation/TechnicalMatters/DevelopmentofTechnicalGuidelines/AdoptedTechnicalGuidelines/tabid/2376/Default.aspx

(47)  Vt täpsemalt: http://www.basel.int/Implementation/CountryLedInitiative/EnvironmentallySoundManagement/ESMFramework/tabid/3616/Default.aspx

(48)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(49)  ELT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(50)  ELT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(51)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(52)  ELT L 243, 24.9.1996, lk 31.

(53)  ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(54)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(55)  Vt artikli 13 lõike 1 punkt b, punkti d alapunkt i ja punkt i.

(56)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.3.1, lk 11.

(57)  IMO, MEPC.(210)63, punkti 3.3.6 kuues lõik, lk 23.

(58)  IMO, MEPC.210(63), punkt 3.3.2.

(59)  Määruse artikli 3 lõike 1 punkt 13.

(60)  Määruse artikli 3 lõige 3.

(61)  Määratlus pärineb nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivist 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18).

(62)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.3.4.10, lk 21.

(63)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 15, lk 122.

(64)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 14, lk 117.

(65)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.1.2, lk 8.

(66)  IMO, MEPC.(210)63, punkti 3.3.6 seitsmes lõik, lk 23.

(67)  IMO, MEPC.(210)63, punkt 3.1.4, lk 9.

(68)  ILO ohutus- ja tervisealased suunised, punkt 5, lk 34, ja I lisa („Töötajate tervise jälgimine”) punkt 4, lk 150.

(69)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(70)  ISO/IEC 17020:2012, „Nõuded eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimiseks”.

(71)  Selliste asutuste nimekiri on kättesaadav aadressidel http://www.european-accreditation.org/mla-and-bla-signatories#6 ja https://www.ilac.org/documents/mra_signatories.pdf

(72)  Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et riiklikud ametiasutused peavad tunnistama vastastikuse hindamise edukalt läbinud akrediteerimisasutuste osutatavate teenuste samaväärsust ning sellest tulenevalt aktsepteerima nende asutuste akrediteerimistunnistusi ning nende poolt akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud tõendeid.

---

---

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/22

---

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/565, ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2016/556 ning mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2016/C 128/02)

Nõukogu otsuse 2011/235/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/565 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 (3) (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ning mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2016/556 (4)) I lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades esitatud isikud tuleks jätta loetelusse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2011/235/ÜVJP ja määruses (EL) nr 359/2011 sätestatud piiravaid meetmeid.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) nr 359/2011 II lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artiklit 4).

Asjaomased isikud võivad esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetelusse uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

DG C 1C - Horizontal Issues Unit

General Secretariat

Rue de la Loi 175 / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

---

(1)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2)  ELT L 96, 12.4.2016, lk 41.

(3)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(4)  ELT L 96, 12.4.2016, lk 3.

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/23

---

Euro vahetuskurss (1)

11. aprill 2016

(2016/C 128/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1390
JPY	Jaapani jeen	123,28
DKK	Taani kroon	7,4424
GBP	Inglise nael	0,80060
SEK	Rootsi kroon	9,2815
CHF	Šveitsi frank	1,0877
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3809
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,026
HUF	Ungari forint	312,07
PLN	Poola zlott	4,2793
RON	Rumeenia leu	4,4675
TRY	Türgi liir	3,2240
AUD	Austraalia dollar	1,5060
CAD	Kanada dollar	1,4794
HKD	Hongkongi dollar	8,8321
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6669
SGD	Singapuri dollar	1,5341
KRW	Korea vonn	1 306,55
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,7955
CNY	Hiina jüaan	7,3709
HRK	Horvaatia kuna	7,4875
IDR	Indoneesia ruupia	14 956,00
MYR	Malaisia ringit	4,4307
PHP	Filipiini peeso	52,552
RUB	Vene rubla	76,0574
THB	Tai baat	39,956
BRL	Brasiilia reaal	4,0647
MXN	Mehhiko peeso	20,1924
INR	India ruupia	75,7055

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/24

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7744 – HeidelbergCement/Italcementi)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 128/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/25

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7998 – Pacific Mezz / Oaktree / Railpool)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 128/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/26

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7859 – OMV/EconGas)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 128/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/27

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7801 – Wabtec / Faiveley Transport)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 128/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

---

12.4.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/28

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7989 – Griffin / LVS II Lux XX / Redefine / Echo Prime JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2016/C 128/08)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---