16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 60/2

Euro vahetuskurss (1)

15. veebruar 2016

(2016/C 60/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1180
JPY	Jaapani jeen	127,60
DKK	Taani kroon	7,4638
GBP	Inglise nael	0,77200
SEK	Rootsi kroon	9,4862
CHF	Šveitsi frank	1,1009
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,6313
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,037
HUF	Ungari forint	309,24
PLN	Poola zlott	4,3945
RON	Rumeenia leu	4,4689
TRY	Türgi liir	3,2908
AUD	Austraalia dollar	1,5624
CAD	Kanada dollar	1,5454
HKD	Hongkongi dollar	8,7036
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6772
SGD	Singapuri dollar	1,5643
KRW	Korea vonn	1 352,15
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6114
CNY	Hiina jüaan	7,2606
HRK	Horvaatia kuna	7,6200
IDR	Indoneesia ruupia	14 947,90
MYR	Malaisia ringit	4,6224
PHP	Filipiini peeso	53,000
RUB	Vene rubla	86,3193
THB	Tai baat	39,818
BRL	Brasiilia reaal	4,4567
MXN	Mehhiko peeso	21,0910
INR	India ruupia	76,1045

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 60/3

KOMISJONI OTSUS,

10. veebruar 2016,

mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500

(2016/C 60/03)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 210 lõiget 2 ja artiklit 214 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 arutasid liikmesriikide valitsuste esindajad koordineerimismehhanismi – Türgi pagulasrahastu – rahastamist. 3. veebruaril 2016 sõlmisid nad ühiskokkuleppe, millega kehtestatakse ELi liikmesriikide ja komisjoni vahel Türgi pagulasrahastu jaoks üldjuhtimis- ja tingimusraamistik (edaspidi „ühiskokkulepe”).

(2)

Komisjon tunnustab liikmesriikide väljendatud kavatsust panustada 3 000 000 000 euro suurusest kogusummast 2 000 000 000 eurot. Abi järkjärgulise kohaletoimetamise eeltingimuseks on, et rakendatakse Euroopa Liidu ja Türgi vaheline kokkulepe nende koostöö tihendamise kohta ajutise kaitse all olevate süürlaste toetuseks ja rände koordineeritud haldamise kohta eesmärgiga kriis lahendada („ELi-Türgi ühine tegevuskava”). Humanitaarabi andmise otsused ja meetmed rakendatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 (1) ning vastavalt Euroopa humanitaarabi konsensuses (2) sätestatud põhimõtetele.

(3)

Üksikute liikmesriikide sissemaksed lisatakse liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3) artikli 21 lõike 2 punktile b. Liikmesriigid teatavad oma rahastamissertifikaatidest komisjonile kui ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ainuvastutavale institutsioonile. Nende rahastamissertifikaatide teatavakstegemisest alates on võimalik teha kulukohustuste assigneeringud kättesaadavaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (4) artikli 7 lõikele 2. Individuaalsed rahastamissertifikaadid põhinevad ühel ja samal vormil, milles on vajaduse korral võimalik teha eriotstarbelisi kohandusi.

(4)	Pidades silmas ühiskokkulepet ja et tagada Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu rakendamisel suurem tõhusus ja koordineeritus, on komisjoni otsust C(2015) 9500 vaja vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Komisjoni otsust C(2015)9500 muudetakse järgmiselt.

Komisjoni otsuse C(2015)9500 põhjendusi muudetakse järgmiselt.

—

Põhjendus 9 asendatakse järgmisega:

„(9)	Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu üldeesmärk on koordineerida ja ühtlustada liidu eelarvest ja liikmesriikide kahepoolsetest toetustest rahastatavat tegevust, et suurendada pagulastele ja Türgi vastuvõtvatele kogukondadele antava toetuse tõhusust ja täiendavust.”

—

Põhjendus 11 asendatakse järgmisega:

„(11)

Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut saab rahastada mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) sätestatud piirides ELi vahenditest, mida kasutatakse praegu Süüria kriisile reageerimiseks, näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, (5) arengukoostöö rahastamisvahend, (6) ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), (7) stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (8) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (9) kohane rahastamine. Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu kaudu antavat humanitaarabi hallatakse ja pakutakse täielikus kooskõlas humanitaarpõhimõtete ja Euroopa humanitaarabi konsensusega (10).”

—

Põhjendus 13 asendatakse järgmisega:

„(13)

Kooskõlas 3. veebruaril 2016 sõlmitud ühiskokkuleppega, millega kehtestatakse ELi liikmesriikide ja komisjoni vahel Türgi pagulasrahastu jaoks üldjuhtimis- ja tingimusraamistik (edaspidi „ühiskokkulepe”), tunnustab komisjon liikmesriikide väljendatud kavatsust panustada 3 000 000 000 euro suurusest kogusummast 2 000 000 000 eurot. Abi järkjärgulise üleandmise eeltingimuseks on, et Türgi täidab oma kohustusi, mis tulenevad ELi-Türgi ühisest tegevuskavast. Humanitaarabi andmise otsused ja meetmed rakendatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 (11) ning vastavalt Euroopa humanitaarabi konsensuses (12) sätestatud põhimõtetele.”

—	Põhjendus 14 jäetakse välja.

—

Põhjendus 15 nummerdatakse ümber põhjenduseks 14 ning asendatakse järgmisega:

„(14)

Nagu ühiskokkuleppes kokku lepitud, lisatakse liikmesriikide sissemaksed liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (13) artikli 21 lõike 2 punktile b. Komisjon kui ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ainuvastutav institutsioon võtab liidu nimel igalt liikmesriigilt vastu individuaalsed rahastamissertifikaadid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (14) artikli 7 lõikele 2. Individuaalsed rahastamissertifikaadid põhinevad ühel ja samal vormil, milles on vajaduse korral võimalik teha eriotstarbelisi kohandusi. Iga liikmesriik saadab allkirjastatud rahastamissertifikaadi, millesse märgib rahastamise ajakava, komisjonile, kes võtab selle teadmiseks.”

Komisjoni otsuse C(2015) 9500 artikleid muudetakse järgmiselt.

—	Artikli 1 pealkiri asendatakse järgmisega: „Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu loomine”.

—

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva otsusega luuakse koordineerimismehhanism – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu (edaspidi „rahastu”), et aidata Türgil täita pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade koheseid humanitaar- ja arenguvajadusi ning abistada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi pagulaste sissevoolu tagajärgede haldamisel ja nendega tegelemisel.”

—	Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: „Rahastu koordineerib liidu ja liikmesriikide tegevust, kehtestades prioriteete ja näidates käesoleva otsuse artiklis 5 sätestatud mehhanismi kohaselt, milliseid vahendeid kasutada meetmete tõhusaks rakendamiseks.”

—

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Rahastu kaudu koordineeritakse humanitaar-, arengu- ja muu abi andmist pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele ning riiklike ja kohalike ametiasutuste abistamist pagulaste sissevoolu tagajärgede haldamisel ja leevendamisel.

Rahastu kaudu koordineeritavad meetmeliigid võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	humanitaarabi andmine pagulastele;

b)	toetus, millest aidatakse pagulasi ja neid vastu võtvaid kogukondi tööturule integreerumisel, haridusele juurdepääsul ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, sealhulgas piisava taristu olemasolu tagamise osas;

c)	toetus riiklikele ja kohalikele asutustele, et leevendada pagulaste Türgis viibimise tagajärgi, sealhulgas rändevoogude haldamise ja piisavate taristute olemasolu tagamise osas.”

—

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Kogusummast rahastatakse 1 000 000 000 eurot ELi eelarvest vastavalt individuaalsetele rahastamisotsustele, mis tehakse edaspidi määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 lõike 2 alusel ja vastavalt ELi finantseeskirjades ja asjakohases alusaktis sätestatud nõuetele.”

—	Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega: „Vastavalt oma rahastamislubadustele annavad liikmesriigid 2 000 000 000 eurot käesoleva otsuse lisas esitatud jaotuse kohaselt, mis põhineb 2015. aasta eelarve alusel arvutatud kogurahvatulu baasmääral.”

—

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastu juhtkomitee:

koostab abi koordineerimist käsitlevad strateegilised juhised. Strateegilised juhised seisnevad üldiste prioriteetide, toetatavate meetmeliikide ning meetmete tõhusaks kasutamiseks kasutatavate vahendite kindlaksmääramises ja meetmete koordineerimises, vajaduse korral ka tingimuste kindlaksmääramises, mille alusel Türgi täidab oma kohustusi, mis tulenevad ELi-Türgi ühisest tegevuskavast abi kohaletoimetamise alal;

ii)	jälgib ja hindab pidevalt rahastu raames koordineeritavate meetmete rakendamist, sealhulgas tingimuste täitmist, võttes arvesse ELi-Türgi ühisest tegevuskavast tulenevate kohustuste täitmise edusammude jälgimiseks loodud struktuuride poolt läbiviidud hindamisi;

iii)	tutvub komisjoni esitatud meetmete väljamaksete prognoosidega ning võib vajaduse korral teha ettepaneku, et komisjon lükkaks ühe või mitme hilisema tasumisele kuuluva osamaksega seotud nõude tervikuna või osaliselt tagasi;

iv)	jälgib liikmesriikidelt tulevaid sissemakseid vastavalt iga liikmesriigi rahastamissertifikaadil esitatud ajakavale, pidades silmas, et kokkulepitud summa on 2 000 000 000 eurot.

Juhtkomiteesse kuulub kaks komisjoni esindajat ja üks esindaja igast liikmesriigist.

Võimaluse korral esitab juhtkomitee oma strateegilised juhised konsensuse alusel. Hääletuse korral otsustatakse hääletuse tulemus liikmete lihthäälteenamusega.

Türgi on lõike 1 punktide i ja ii osas juhtkomitee nõuandva pädevusega liige, et tagada tegevuse täielik koordineerimine kohapeal, välja arvatud juhul, kui juhtkomitee uurib strateegilisi juhiseid, mis on seotud tingimustega, mille kohaselt Türgi täidab oma kohustusi, mis tulenevad ELi-Türgi ühisest tegevuskavast abi kohaletoimetamise alal, või jälgib ja hindab nende tingimuste täitmist.

Tuleb tagada, et juhtkomiteesse kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad ei oleks määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 määratletud huvide konflikti olukorras.”

—

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Komisjon on juhtkomitee eesistuja ja tal on komitee töö koordineerimisel juhtiv roll.

Komisjonil on õigus panna juhtkomitee strateegilistele suunistele veto, mille ainus eesmärk on tagada võimalike hilisemate otsuste õiguspärasus, sealhulgas nende kooskõla tema ülesannetega liidu eelarve täitmisel. Kui komisjon kavatseb seda õigust kasutada, peab ta taotluse korral põhjendama, miks otsuse eelnõu oleks eespool osutatud nõuetega vastuolus.”

—	Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „Komisjoni ettepanekul koostab juhtkomitee oma kodukorra ja võtab selle vastu kolme kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.”

—	Artiklist 6 jäetakse välja pealkirjad „ELi eelarve” ja „Liikmesriikide rahaline osalus”.

—	Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „Rahastu raames koordineeritavad tegevused ja meetmed rakendatakse liidu eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade ja asjakohaste alusaktide nõuete kohaselt.”

—	Artikli 6 lõikesse 4 lisatakse järgmine tekst: „Rahastu raames koordineeritavate summade haldamisel võetakse täielikult arvesse artiklis 5 osutatud juhtkomitee strateegilisi juhiseid, eelkõige abi kohaletoimetamise tingimuste asjus.”

—	Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga: „Käesolev rahastu luuakse eelarveaastate 2016 ja 2017 rahaliste toetuste jaoks alates 1. jaanuarist 2016. Seda hallatakse lähtuvalt liikmesriikide sissemaksetest ja nende ajakavast, mis teatatakse komisjonile ja mille komisjon teadmiseks võtab.”

3)	Lisa jäetakse välja.

Brüssel, 10. veebruar 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Johannes HAHN

(1) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(2) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, 11. märts 2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 233/2014, 11. märts 2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, 11. märts 2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 230/2014, 11. märts 2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

(9) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(10) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

(11) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(12) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

(13) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(14) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 60/7

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39850 (konteinerveod) kohta

(2016/C 60/04)

1. Sissejuhatus

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta, kuid neis ei tehta järeldust rikkumise võimaliku toimumise või jätkumise kohta.

Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada oma märkusi.

2. Juhtumi kokkuvõte

Komisjon algatas 21. novembril 2013 ja 13. novembril 2015 menetluse järgmiste konteinerveoettevõtjate (edaspidi „pooled”) suhtes, kes on nüüdseks pakkunud komisjonile, et võtavad kohustused, lahendamaks komisjoni väljendatud konkurentsiprobleemid:

1.	China Shipping (Hiina)

2.	CMA CGM (Prantsusmaa)

3.	COSCO (Hiina)

4.	Evergreen (Taiwan)

5.	Hamburg Süd (Saksamaa)

6.	Hanjin (Lõuna-Korea)

7.	Hapag Lloyd (Saksamaa)

8.	HMM (Lõuna-Korea)

9.	Maersk (Taani)

10.	MOL (Jaapan)

11.	MSC (Šveits)

12.	NYK (Jaapan)

13.	OOCL (Hong Kong)

14.	UASC (Araabia Ühendemiraadid)

15.	ZIM (Iisrael)

Menetluse pooled on korrapäraselt teavitanud kavandatavatest (tulevastest) merel toimuvate konteinervedude hindade tõstmistest (vähemalt Kaug-Idast Põhja-Euroopasse ja Vahemere piirkonda (lääne suunas) suunduvatel liinidel) oma veebisaitide või meedia kaudu või muudel viisidel. Kõnealustes teadetes osutatakse hinnatõusu suurus Ameerika Ühendriikide dollarites veetud konteineriühiku kohta (twenty-foot equivalent unit – TEU) kohta, asjaomane kaubatee ja rakendamise kuupäev. Tööstusharus tuntakse selliseid teateid üldiste hinnatõusu teadetena (General Rate Increase Announcements – GRI-teated). Üldjuhul hõlmavad need olulisi hinnatõuse (mitusada Ameerika Ühendriikide dollarit TEU kohta).

GRI-teateid esitatakse tavapäraselt kolm kuni viis nädalat enne nende kavandatavat rakendamiskuupäeva ning selle aja jooksul teatavad kõik pooled või osa neist sarnastest kavandatud hinnatõusudest samal või sarnasel kaubateel ja samal (või peaaegu samal) rakendamiskuupäeval. Teatavad pooled on teavitatud üldisi hinnatõuse mõnikord edasi lükanud või muutnud, kohandades neid potentsiaalselt teiste poolte teatatud üldiste hinnatõusudega.

Esialgses hinnangus väljendas komisjon seisukohta, et üldiste hinnatõusude teadetel ei ole klientide jaoks erilist väärtust: teated, milles on märgitud üksnes kavandatava hinnatõusu suurus, ei pruugi anda klientidele ülevaadet uuest täishinnast, mis neil tulevikus maksta tuleb. Lisaks tunneb komisjon muret, et GRI-teated ei ole kuigivõrd siduva väärtusega ning seega ei saa kliendid neid oma ostuotsuste tegemisel usaldada.

Eelhinnangus väljendas komisjon muret selle üle, et kõnealune tava võimaldab pooltel uurida üksteise hinnakujundust ja kooskõlastada käitumispraktikat. Komisjon leiab, et selline tava võib võimaldada pooltel klientide kaotamisega riskimata katsetada, kas hinnatõusu on võimalik mõistlikult ellu viia, ning võib seega vähendada poolte strateegilist ebakindlust ja konkureerimise stiimuleid. Komisjon tunneb muret, et sellist tegevuspraktikat võidakse lugeda ELi toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kooskõlastatud rikkumiseks.

3. Võetavate kohustuste peamine sisu

Pooled ei nõustu sellega, nagu oleksid nad eespool kirjeldatud tava järginud, samuti ei nõustu nad komisjoni eelhinnangus esitatud õigusliku analüüsiga. Pooled soovivad siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi selle konkurentsiprobleemi lahendamiseks, mille komisjon tõstatas seoses eespool osutatud tavaga. Pooled on rõhutanud, et seda ei tuleks käsitada ELi konkurentsieeskirjade nendepoolse rikkumise tunnistamisena ega vastutuse omaksvõtmisena.

Järgnevalt on esitatud lühikirjeldus kohustustest, mille täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

10)

Pooled nõustuvad lõpetama GRI-teadete (st hinnamuutused, mis on väljendatud üksnes muutuse suuruse või protsendina) avaldamise ja edastamise.

11)

Pooled ei ole kohustatud oma hindu avaldama ega edastama (edaspidi „teavitama”), aga kui nad otsustavad seda teha, peavad teated võimaldama ostjatel teenustest aru saada ja neid usaldada. Seepärast nõustuvad pooled sellega, et hinnateated peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)	baashind, punkerlaeva tasud, julgestustasud, terminali käitlustasud ja tipphooaja tasud (või sarnased tasud);

b)	milliseid muid tasusid võidakse kohaldada;

c)	teenused, mille suhtes neid võidakse kohaldada;

d)	ajavahemik, millega need on seotud (mida võib väljendada kas kindlaks määratud ajavahemikuna või tähtajatuna, mille puhul kehtivad hinnad kuni edasiste teadeteni).

Teateid ei esitata rohkem kui 31 päeva enne rakendamispäeva.

12)

Pooled on kohustatud järgima hinnateadetega osutatud maksimumhindu hinnateadete kehtivusajal, kuid neil on lubatud pakkuda madalamaid hindu.

13)

Äritegevuse lihtsustamiseks lisavad pooled kaks erandit kohustustest olukordades, kus tõenäoliselt ei teki komisjoni väljendatud konkurentsiprobleeme. Kohustusi ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	teated ostjatele, kellel on kõnealusel kuupäeval kehtivad hinnakokkulepped kaubateel, millele teates osutatakse;

b)	teated, mida edastatakse kahepoolsete läbirääkimiste ajal, või teated, mis on koostatud vastavalt kindlaks määratud ostjate vajadustele

Asjaomastes hinnateadetes sätestatud maksimumhinnad on pooltele siiski siduvad. Maksimumhindu kohaldatakse teadetes osutatud teenuste ja klientide suhtes kohustustes sätestatud tingimustel.

14)

Kohustusi kohaldatakse kolm aastat kõikide EMPst väljuvate ja sinna sisenevate kaubateede suhtes.

15)

Kohustused ei takista pooltel täitmast teiste jurisdiktsioonide õigusnormidel põhinevaid nõudeid.

4. Kutse märkuste esitamiseks

16)

Komisjon kavatseb turupõhisuse kontrollist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

17)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud isikutel palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus” või „konfidentsiaalne”.

18)

Vastuseid ja märkuseid tuleks põhjendada ning esitada asjaomased faktid. Kui märkate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

19)

Märkused võib komisjonile saata (lisada tuleb viitenumber AT.39850 – Container Shipping) kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu) või faksi (+32 22950128) teel või postiga aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Brusxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Vastavad artiklid on mõlemas lepingus sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

16.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 60/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 60/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„ZAGORSKI PURAN”

ELi nr: HR-PGI-0005-01234 – 27.5.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Kirjeldus

„Zagorski puran”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Zagorski puran” tähistatakse toodet, mis on saadud Horvaatia Zagorje pärismaist tõugu, kuue kuni kaheksa kuu vanuses tapetud kalkunitelt, keda on kasvatatud vabapidamismeetodil (karjatamine) välitingimustes.

Toode „Zagorski puran” lastakse turule värske või külmutatud roogitud rümbana (kaela ja rupsiga) või roogitud poolrümbana. Rups tähendab maksa ja töödeldud magu, mis lastakse turule koos roogitud rümbaga, samal ajal kui süda, neerud ja hingamiselundid jäävad roogitud rümba sisse. Toote „Zagorski puran” toorainena kasutatavaid kalkuneid tapetakse ajavahemikul 1. oktoobrist 30. aprillini.

Kalkun on liigina registreeritud andmebaasis FAOSTAT (http://faostat3.fao.org/home), kusjuures Zagorski puran on tõuna registreeritud FAO keskandmebaasides DAD-IS (http://dad.fao.org/) ja FABIS (http://efabis.tzv.fal.de/).

Toote iseloomulikud omadused:

—	emaslindude roogitud rümpade kaal on kuni 3,5 kg ja isaslindude roogitud rümpade kaal kuni 5,5 kg;

—	turule lastud roogitud rümbad peavad olema ilma nähtavate vigastusteta;

—	roogitud rümbal ei tohi olla ühtegi sulejäänust;

—	roogitud rümba naha kahvatu- kuni helekollane värvus peab olema ühtlane;

—	roogitud rümba liha värvus on valkjasroosa ning sääretükkide värvus võib olla kuni tumeroosa;

—	kaela ja kõhuõõne avause nähtavad rasvkoekihid on kollase värvusega;

—	rümba kõhtmise osa lõpus kühmuna nähtav normaalse kujuga rinnak ulatub rümbast välja;

—	isaslindudel on see kühm markantsem kui emaslindudel;

—	nahk on tihke ja tundub puudutades kõva. Jalad on tihedalt keha vastas.

Toote „Zagorski puran” toorainena kasutatavate kalkunite liha süüakse üksnes kuumtöödeldult. Tänu lihaste suurele rasvasisaldusele ning liha õrnale ja hõlpsasti näritavale konsistentsile on kalkuniliha erakordselt mahlane. Kalkuniliha on kuumtöödeldud lihale iseloomuliku maheda ja meeldiva lõhna ning soovimatute võõrlisanditeta. Kuumtöödeldud kalkuni rinnafilee liha on valge, eesveerandi liha aga pruuni värvusega.

Hrvatsko Zagorje piirkonnas kasvatatakse nelja alamliiki Zagorje kalkuneid, kelle liha kasutatakse toote „Zagorski puran” valmistamisel: pronksi-, musta-, halli- ja heledasulise kalkuni liik.

DNA analüüsidega on kinnitatud, et Zagorje kalkuni kõigi alamliikide ovoalbumiini geen on aastate jooksul jäänud samaks ning negatiivsetel keskkonnamõjudel on nende fenotüüpilistele omadustele olnud minimaalne toime. Samamoodi ilmneb mõõtmistest ja võrdlustest, et toote „Zagorski puran” jaoks kasutatavate eri alamliiki kalkunite luu- ja lihaskonna struktuuri ja liha kvaliteedi vahel ei ole erinevusi.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Karjatamisaasta jooksul söödetakse Zagorje kalkuneid kahes etapis. Esimeses etapis (kalkunid vanuses kuni kaheksa nädalat) võib kasutada traditsioonilist sööta ja/või söödasegu. Traditsiooniline sööt koosneb sageli segust, milles on keedetud munad, kodujuust, piim, maisikruubid ja haljastaimed (nõges, lutsern jne).

Karjatamise hilisemas etapis (kalkunid vanuses kuni 32 nädalat) koosneb kalkunite sööt rohumaade haljassöödast ning täiendavast maisist ja/või segasöödast.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Zagorski puran” toorainena kasutatavate Zagorje pärismaist tõugu, tapmiseks ette nähtud ja nimetuse „Zagorski puran” all turule lastud kalkunid peavad olema uluall hoitud, kasvatatud ja söödetud määratletud geograafilises piirkonnas.

Tootmisetapid:

tibude aretamine ja kasvatamine;

Zagorje kalkunite ulualuse tagamine;

Zagorje kalkunite söötmine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote pakendil peab lisaks nimetusele „Zagorski puran” olema selgelt esitatud ka pakendatud toote sisu. Isaskalkuni tervet rümpa sisaldava pakendi eraldi real esitatakse sõnad „meso purana” (isaskalkuni liha) ning emaskalkuni tervet rümpa sisaldava pakendi eraldi real esitatakse sõnad „meso purice” (emaskalkuni liha). Poolrümpi sisaldavatel pakenditel esitatakse sõnad „polovica” (poolrümp) ja „sa iznutricama” (rupsiga) või „bez iznutrica” (rupsita), millele lisanduvad sõnad „meso purana” või „meso purice”.

Nimetusele „Zagorski puran” ei ole lubatud lisada järgmisi sõnu: „domaći” (kohalik), „tradicionalni” (traditsiooniline), „pravi” (ehtne), „autohtoni” (pärismaine), „izvorni” (originaal) jne.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Hrvatsko Zagorje piirkond hõlmab Krapina-Zagorje omavalitsusüksuse kogu territooriumi, Varaždini omavalitsusüksuse kogu territooriumi ning Zagrebi omavalitsusüksusi servi, mis külgnevad Krapina-Zagorje ja Varaždini omavalitsusüksustega, konkreetselt järgmiste haldusüksustega: Brdovec, Marija Gorica, Pušća, Dubravica, Luka, Jakovlje, Bistra ja Bedenica.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Zagorski puran” maine põhineb selle toote liha heal kvaliteedil. Eelkõige on säilinud arved, mis viitavad toote „Zagorski puran” ekspordile ja mainele. Neist arvetest nähtub seos toote nimetuse (kalkuni välitingimustes karjatamisest ja vabapidamismeetoditest tingitud liha kvaliteet) ja Hrvatsko Zagorje geograafilise tootmispiirkonna vahel.

Geograafilises mõttes on Hrvatsko Zagorje rikkalikult metsaga kaetud, väikeseid künkaid täis tipitud lainjas ja laugjas org. Ilmastikutingimuste poolest on selles piirkonnas mõõdukalt soojade suvede ja külmade vihmarohkete talvedega kontinentaalne niiske kliima. Valdavalt künkliku maastiku tõttu ei sobi see ala intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks ega intensiivseks loomakasvatuseks. Selle asemel edendatakse seal Zagorje kalkunite kasvatamist. Teraviljadest kasvatatakse peamiselt maisi, mida kasutatakse Zagorje kalkunite söödana. Asustatud alade ülerahvastatuse ja haritava maa puuduse tõttu on Hrvatsko Zagorje põllumajanduslikud majapidamised traditsiooniliselt olnud ja on tänapäevani üldiselt väikesed.

Väikestes põllumajanduslikes majapidamistes kasvatatakse Zagorje kalkuneid traditsiooniliselt vabapidamismeetodite alusel. Zagorje kalkunite kasvatus põhineb pidamisviisil, mille puhul kodulinnud viibivad suurema osa elust välitingimustes. Lisaks karjamaadele liiguvad nad vabalt ringi aasadel, viljapuuaedades ja metsasaludes, kus nad söövad putukaid, rohutirtse ja vihmausse, mis on täiendav valguallikas.

Hrvatsko Zagorje kontinentaalsed ilmastikutingimused, millele on iseloomulikud selgelt eristatavad aastaajad, sobivad samuti kokku Zagorje kalkunite elurütmiga, millest annavad tunnistust aasta läbi kestva kasvatusperioodi eri etapid. Soojemal poolaastal – kevadel ja suvel – on tingimused soodsad kalkunitibude kasvatamiseks ja munade hautamiseks. Sellele järgneb kasvatamise „soojem etapp”, mil noorkalkuneid hoitakse sisetingimustes. See etapp kestab kuni kalkunid on saanud ligikaudu kaheksa nädala vanuseks. Kasvatajad söödavad selle etapi jooksul kodulinde ise. Sisetingimustes kasvatamise ja „sooja etapi” lõpu poole tekivad noorkalkunite peal ja kõril nahatekistena näsajad lihaskasvud, millest nähtub, et linnud muutuvad haiguste suhtes vastupanuvõimeliseks. Selle perioodi määravad kasvatajad kindlaks kodulindude kasvatamise kogemuste ja lindude vanuse põhjal, sest pärast umbes kaheksat nädalat ei määrata lindude vanust enam nädalate ja kuudega, vaid pigem nende välimuses toimuvate muutuste põhjal. Lihaskasvude tekkimise järel pannakse linnud katuseta tarandikku, kus nad saavad vabalt ringi liikudes ise toituda. Sellega algab kasvatamise „külm etapp”, mil linnud saavad hakkama iseseisvalt ega sõltu oma kasvatajast.

Kasvatamisperioodi lõpp langeb kokku kalendriaasta lõpu ja järgmise aasta alguse tähtpäevadega (jõulud ja uus aasta), mil peaaegu kõik täiskasvanud kalkunid (välja arvatud aretuskarjad) tapetakse tapamajades. Seejärel lastakse kalkuniliha turule roogitud terve või poolrümbana. See traditsiooniline, tervet aastatsüklit hõlmav kalkunite kasvatusviis on kasutusel tänapäevani.

Hrvatsko Zagorjes on Zagorje kalkuneid kasvatatud alates 16. sajandi teisest poolest. Zagrebi ülikooli loomakasvatuse teaduskonna zootehnika instituudi professori Georg Kodinetzi uuringutes Veneetsia linnavalitsuse ürikute kohta leiab kinnitust asjaolu, et esimesed Zagorje kalkunid toodi Hrvatsko Zagorjesse Itaaliast. Esimesed küpsetatud kalkunid toodi Lepoglava Püha Pauluse ordu munkade lauale 1561. aasta rukkimaarjapäeva pidusöömingu puhul; sellest ajast alates on teada kalkunikasvatuse algus selles piirkonnas.

Toote „Zagorski puran” tootmise hoogustumine on tihedalt seotud selle toote ekspordiga. Kodulindude eksportimine algas 19. sajandi lõpus ja oli kõige intensiivsem 1930ndatel aastatel.

Zagorje kalkunite vabapidamismeetod tähendab seda, et nad kasvavad suhteliselt aeglaselt, st tapaküpseks saavad need kodulinnud kuue kuu vanuselt, samal ajal kui ristandkalkunid on tapaküpsed juba pärast kolmekuist nuumamist. (Goran Kerep, diplomitöö, Regresijske analize u opisivanju rasta pura, 2014).

Kuna Zagorje kalkuneid karjatatakse välitingimustes, on kalkuni „Zagorski puran” roogitud rümba nahk heleda kuni erekollase värvusega, nahaalused rasvkoekihid on selgelt nähtavad ja kollase värvusega, samas kui Nicholasi ristandtõugu kalkuni roogitud rümba naha värvus on kahvatu kuni pigmendita hele, vähese rasvkoega või ilma selleta. Analüüsidest nähtub, et kalkuni „Zagorski puran” rinnaku rasvasisaldus on 10,32 %, samas kui kaubanduslike ristandtõugude puhul on sama näitaja 6,91 % (analüütiline aruanne, Euroinspekt Croatiakontrola, 2014).

Kuna toote „Zagorski puran” tootmiseks kasutatavaid kalkuneid karjatatakse välistingimustes ja liigile omasel viisil, on need kodulinnud vastupidava kehaehitusega ning nende liha suhteliselt suure hulga kollaka rasvkoega. Tänu suurele rasvasisaldusele on lihas suurem nahaaluse rasva kiht, nii et kuumtöödeldud toode „Zagorski puran” on tunduvalt mahlasem ja pehmem ning kergemini mälutava konsistentsiga kui hübriidkalkunite liha (analüütiline aruanne, Zagrebi ülikooli toiduainete tehnoloogia ja biotehnoloogia teaduskond, 2015).

Oma väitekirjas osutab Zlatko Janječić R. Latinovići teadustööle (1987), milles on kalkuniliha klassifitseeritud nelja kategooriasse: I (rinnafilee), II (sääretükid), III (tiivad) ja IV (selg). Kõnealuse klassifikatsiooni ja enda uurimistöö alusel tegi Zlatko Janječić kindlaks, et suurem osa toote „Zagorski puran” lihast kuulub II, III ja IV kategooriasse, samas kui Nicholasi ja Jonsoni ristandtõugu kalkuni liha kuulub peamiselt I kategooriasse. „Zagorski puran” rümbast moodustab rinnaliha 31,52 %, samal ajal kui Nicholasi ristandtõu puhul on vastav näitaja 37,58 %. Kuigi esimese kategooria liha (rinnafilee) on kõige rohkem hinnatud, ei ole toote „Zagorski puran” puhul jaotustükkide ja liha kategooriatesse liigitamine kaubanduslikult eriti oluline, kuna traditsiooniliselt küpsetatakse kalkunit „Zagorski puran” tervena. Seevastu kaubanduslik-tööstusliku tootmise jaoks valitud ristandkalkunite puhul on just rümba suurus eriti oluline. (Zlatko Janječić, väitekiri (2002), Fenotipske i genotipske odlike Zagorskih purana [„Toote „Zagorski puran” feno- ja genotüüpilised omadused”]).

Kirjanduses on tootenimetust „Zagorski puran” esimest korda nimetatud 20. sajandi alguses. Zagorje kalkun kanti 2000. aastal küll FAO tõugude registrisse tunnustatud tõuna, kuid traditsiooniliselt on nimetus „Zagorski puran” olnud üldkeeles alati kasutusel ja on seda tänapäevani (põllumajandusühistu Zadruga PZ Puran zagorskih brega valduses olevad dokumendid, Krapina, 2004–2014). Nimetust „Zagorski puran” kasutatakse kõige sagedamini ka kokaraamatutes ja erialaajakirjades sel juhul, kui viidatakse kalkunilihast valmistatud roogadele (vt ajakiri „Gastroturizam brochure”, 2011 ja ajakiri „Meso”, nr 6, 2009).

Turul on toode „Zagorski puran” olnud alati tuntud eriroana, mille liha on ainulaadse kvaliteediga ning mis on seotud Hrvatsko Zagorje piirkonna ja kodulindude vabapidamisviisiga välistingimustes. Toote „Zagorski puran” välimusele ja kvaliteedile osutavad järgmised viited.

Toote ekspordi kohta kirjutab autor Georg Kodinetz: „Eksportijate sõnul on Hrvatsko Zagorje piirkonnast pärit nimetusega „Zagorski puran” tähistatud isas- ja emaskalkunid parima kvaliteediga kaup” (Kodinetz, Beitrag zur Kenntnis der Rasse und der Entwicklung des Zagorianer Truthuhnes („Uuring Zagorje kalkuni tõu tunnustamise ja arengu kohta”) (Meleagris gallopavo) C. Kronacher, ajakirjas Zeitschrift für Tierzüchtung and Züchtungsbiologie, Berliin, 1940).

Sloveenia ajalehtedes „Slovenec” ja „Domoljub” on kirjutatud: „Horvaatias ainulaadse kvaliteedi poolest hinnatud eriroog „Zagorski puran” on kogu maailma turgudel hästi tuntud. Toodet on eksporditud Ühendkuningriiki, Šveitsi, Saksamaale, Itaaliasse, Belgiasse ja isegi Prantsusmaale, kus hoolimata sellest, et seal on olemas oma esmaklassilised kalkunid ja kalkunilihast puudust ei ole, hinnatakse kõrgelt Horvaatia kalkuni head kvaliteeti” (ajaleht „Slovenec”, „Gospodarstvo”, 1941; „Domoljub”, „Kaj je novega?”, 1941).

Toote „Zagorski puran” mainest ning seosest toote ja tootmise geograafilise piirkonnaga annavad tunnistust ka 2010. aastal korraldatud küsitluse tulemused. Küsimusele, millised omadused iseloomustavad toodet „Zagorski puran” kõige paremini, vastas suurem osa tarbijaist (90 %), et nende jaoks seostub see toode tervisliku ja kvaliteetse lihaga. Kui küsiti, millist piirkonda seostavad Horvaatia tarbijad mõistega „kalkun”, andis 61 % vastanuist vastuse „Hrvatsko Zagorje”. Tootest „Zagorski puran” oli kuulnud 87 % vastanuist (Anketa Valicon, Žnidar et al., 2011).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/PURANI/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda%20ZAGORSKI%20PURAN.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 60

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 16. veebruar 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2016/C 060/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7921 – Cinven / Kurt Geiger) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 060/02	Euro vahetuskurss	2
2016/C 060/03	Komisjoni otsus, 10. veebruar 2016, mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500	3

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 060/04	Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39850 (konteinerveod) kohta	7
2016/C 060/05	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7945 – UTC / Riello Group) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	10
2016/C 060/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7911 – CNCE / KM Group) ( 1 )	11
2016/C 060/07	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7841 – Avril Pôle Animal / Tönnies International Holding / JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	12
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 060/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst