4.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 41/4

PROJEKTIKONKURSS 2016

LIHTPROGRAMMID

Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavad põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

(2016/C 41/03)

1. KÄESOLEVA PROJEKTIKONKURSI TAUST JA EESMÄRK

1.1. Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 1144/2014 (1) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008. Kõnealust määrust täiendab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (2) ja selle rakendamiseeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831 (3).

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on järgmised:

a)	suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning tõsta esile nende profiili nii liidu sees kui ka sellest väljaspool;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2. Komisjoni 2016. aasta tööprogramm

Komisjoni 2016. aasta tööprogrammis, mis võeti vastu 13. oktoobril 2015, on sätestatud kaasrahastamise üksikasjad ning lihtprogrammide ja mitut riiki hõlmavaid programme käsitlevate projektide tegevusprioriteedid siseturul ja kolmandates riikides. Tööprogramm on kättesaadav järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/annual-work-programmes/2016/index_en.htm

1.3. Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea”) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete teatava osa haldamise, sealhulgas lihtprogrammide hindamise.

1.4. Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud lihtprogrammide rakendamisega 2016. aasta tööprogrammi I lisa punktide 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 raames ning hõlmab 1. ja 2. temaatilises prioriteedis sisalduvaid meetmeid, st lihtprogramme siseturul ja kolmandates riikides.

2. EESMÄRGID – TEEMAD – PRIORITEEDID

2016. aasta tööprogrammi I lisa punktides 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 on sätestatud temaatilised prioriteedid meetmetele, mida kaasrahastatakse käesoleva projektikonkursi raames (vt ka punkt 6.2, rahastamiskõlblikud tegevused). Kaalutakse üksnes selliste projektide rahastamist, mis vastavad täpselt aasta tööprogrammi kõnealuses punktis esitatud teemale ja kirjeldusele. Seepärast on käesoleva projektikonkursi raames välja kuulutatud kümme taotluste teemat. Käesoleva projektikonkursi raames esitatud taotlused peavad kuuluma ühe prioriteetse teema alla. Sama prioriteetse teema raames on programmi esitaval organisatsioonil võimalik esitada mitu taotlust eri projektide kohta. Samuti on võimalik esitada mitu taotlust eri projektide kohta eri prioriteetsete teemade raames.

3. AJAKAVA

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprillil 2016 kl 17.00 Brüsseli aja järgi.

	Etapid	Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik
a)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine	4.2.2016
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	28.4.2016
c)	Hindamisperiood (orienteeruv)	29.4.–31.8.2016
d)	Taotlejate teavitamine (orienteeruv)	< 30.9.2016
e)	Komisjoni otsus (orienteeruv)	< 30.11.2016
f)	Lepingu allkirjastamine liikmesriigiga (orienteeruv)	< 28.2.2017
g)	Meetme alguskuupäev (orienteeruv)	> 1.12.2016

4. ETTENÄHTUD EELARVE

Käesoleva projektikonkursi puhul on meetmete kaasrahastamise eelarve ligikaudu 93 650 000 eurot.

Ligikaudsed summad, mida saab teema kohta kasutada, on esitatud punkti 6 all olevas tabelis „Rahastamiskõlblikud tegevused”.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et eraldised on kättesaadavad kas eelarves pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on 2017. aasta eelarve vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendikena. Nimetatud summa eraldamise eeldus on ka eraldiste kättesaadavus kolmel järgneval aastal, võttes arvesse eraldiste liigendamata laadi.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5. VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 osutatud esitamistähtajaks.

Koordinaator peab esitama taotlused internetis, kasutades osalejate portaali (veebipõhine elektrooniline taotlemise süsteem, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Eespool osutatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Taotlused tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Taotlusi koostades peaksid taotlejad arvestama, et lepinguid haldavad liikmesriigid. Seepärast soovitatakse taotlejatel oma taotlus esitada programmi esitava(te) organisatsiooni(de) päritoluliikmesriigi keeles, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on väljendanud oma nõusolekut allkirjastada leping inglise keeles (4). Selleks et lihtsustada hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel, peaks muus ELi ametlikus keeles koostatud taotlusega olema kaasas tehnilise osa (B osa) ingliskeelne tõlge.

6. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1. Rahastamiskõlblikud taotlejad

Lihtprogrammide projekte võivad esitada üksnes juriidilised isikud või muud üksused, kellel ei ole kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust, tingimusel, et nende esindajad on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi ja esitama liidu finantshuvide kaitseks samaväärseid tagatisi kui juriidilised isikud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) („finantsmäärus”) artikli 131 lõikes 2.

Taotlejad peavad olema:

a)	määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid;

b)	taotlusega hõlmatud sektorit või toodet esindav organisatsioon, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

Programmi taotlusi võivad esitada üks või mitu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, c või d loetletud organisatsiooni.

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid oma programmi taotlusega hõlmatud samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama allpool nimetatud lisadokumendid.

—

erasektori üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia, äri- või ühinguregistri väljavõte, tõend, mille kohaselt on taotleja käibemaksukohustuslane (kui teatavates riikides äriregistri number ja käibemaksukohustuslase number kattuvad, siis on nõutav vaid üks neist dokumentidest);

—	avaliku sektori üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

—	dokumendid, millega tõendatakse, et taotleja vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele.

6.2. Rahastamiskõlblikud meetmed

Programmi projektid peavad vastama aasta tööprogrammi II lisas loetletud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele:

a)	taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid;

taotlustega tagatakse, et meetmeid viiakse ellu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 13 osutatud rakendusasutuste kaudu. Taotlust esitavad organisatsioonid peavad valima parima hinna ja kvaliteedi suhte ning huvide konflikti puudumise tagavad lihtprogrammide eest vastutavad rakendusasutused (vt delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikkel 2 ja projektikonkursi punkti 11.1 alapunkt e). Taotlust esitav organisatsioon tagab, et programmi rakendusasutus valitakse hiljemalt enne lepingu allakirjutamist (vt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikkel 10);

c)	kui taotlust esitav organisatsioon teeb ettepaneku rakendada ise teatavaid projekti osi, tagab ta, et tema poolt elluviidava meetme maksumus ei ületa tavapärast turuhinda;

d)	taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele ning eritingimustele, kui taotlus on suunatud siseturule ning on märkimisväärse ulatusega ja liidu mõõtmega, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 3 lõikes 1;

e)	kui programmi edastatav sõnum on seotud tervisele avalduvat mõju käsitleva teabega, peavad taotlused vastama delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 3 lõikes 2 osutatud eeskirjadele;

f)	kui projektiga soovitakse mainida päritolu või kaubamärki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Lisaks peab taotlus vastama ka ühele 2016. aasta tööprogrammis lihtprogrammide kohta loetletud temaatilisele prioriteedile. Allpool on esitatud 2016. aasta tööprogrammi väljavõtted, kus antakse üksikasjalikum ülevaade kümnest teemast, mille kohta võib taotlusi esitada. Kirjeldatakse teemat, sellega seonduvat kavandatud summat, eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

1. temaatilise prioriteedi meetmed: lihtprogrammid siseturul

Teemad

Kavandatud kogusumma

Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused

Teema 1 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja c, välja arvatud programmid, mis hõlmavad üksnes piima ja piimatooteid või sealihatooteid või mõlemaid.

10 050 000 eurot

Eesmärk on suurendada teadlikkust konkreetsetest liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist.

—	Kvaliteedikavad: kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode, kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode, garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja vabatahtlikud kvaliteedimõisted

—	Mahepõllumajandus

—	Liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärit põllumajandustooted

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud liidu kvaliteedikavadele, peaksid olema siseturu peamine prioriteet, kuna kõnealuste kavadega tagatakse tarbijatele toote või kasutatava tootmisprotsessi kvaliteet ja omadused, antakse asjaomastele toodetele lisaväärtust ning suurendatakse nende turuvõimalusi.

Üks oodatavatest tulemustest on võimaldada Euroopa tarbijatel paremini ära tunda liidu kvaliteedikavadega seotud logo, arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu (nr 389) kohaselt tunneb üksnes 14 % (vastavalt asjaomasele liikmesriigile 3–36 %) Euroopa tarbijatest selliste toodete logosid, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT), mis on liidu peamised kvaliteedikavad.

Oodatav lõpptulemus on suurendada liidu kvaliteedikava all registreeritud liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Teema 2 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on tõsta esile liidu põllumajandusliku tootmise meetodite eripärasid ning Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, välja arvatud programmid, mis hõlmavad üksnes piima ja piimatooteid või sealihatooteid või mõlemaid

6 700 000 eurot

Eesmärk on tõsta esile liidu põllumajandusliku tootmise meetodite eripärasid, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone. See hõlmab kõiki rahastamiskõlblikke tooteid, välja arvatud piim/piimatooted või sealihatooted, kui nende suhtes kohaldatakse programme, mis ei sisalda muid rahastamiskõlblikke tooteid, eesmärgiga suurendada liidu põllumajandustoodete ja toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning seeläbi ka nende turuosa siseturul.

Üks oodatavaid tulemusi on suurendada Euroopa tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest.

Oodatav mõju on suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Teema 3. Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis hõlmavad piima/piimatooteid ning sealihatooteid või mõlemaid

9 000 000 eurot

Seoses piima- ja sealihasektori konkreetse turuolukorraga 2015. aastal on eesmärk suurendada teadlikkust konkreetsetest liidu kvaliteedikavadest, mis hõlmavad üksnes piima/piimatooteid või sealihatooteid, ja edendada nende tunnustamist või tõsta esile liidu põllumajandusliku tootmise meetodite eripärasid, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti piima/piimatoodete või sealihatoodete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone.

Oodatavad tulemused on võimaldada Euroopa tarbijatel paremini ära tunda liidu kvaliteedikavadega seotud logo, suurendada teadlikkust liidu piima/piimatoodete ja sealihatoodete väärtusest ning suurendada kõnealuste toodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning laiendada ka nende turuosa siseturul.

2. temaatilise prioriteedi meetmed: lihtprogrammid kolmandates riikides

Teemad	Kavandatud kogusumma	Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused
Teema 4 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale järgmistest riikidest: Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea või Taiwan	11 725 000 eurot	Teavitus- ja müügiedendusprogrammid peaksid olema suunatud ühele või enamale vastava teema all nimetatud riikidest. Kõnealuste programmide eesmärgid peaksid vastama määruses (EL) nr 1144/2014 sätestatud üld- ja erieesmärkidele. Oodatav lõppmõju on suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa kõnealustes sihtriikides.
Teema 5 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale järgmistest riikidest: Ameerika Ühendriigid või Kanada	11 725 000 eurot
Teema 6 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale Kesk- ja Lõuna-Ameerika või Kariibi mere riigile	7 035 000 eurot
Teema 7 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale Kagu-Aasia riigile, st Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai, Ida-Timor või Vietnam	7 035 000 eurot
Teema 8 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale Aafrika või Lähis-Ida riigile	4 690 000 eurot
Teema 9 (6). Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud muudele geograafilistele piirkondadele	4 690 000 eurot
Teema 10. Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis hõlmavad piima/piimatooteid ning sealihatooteid või mõlemat ning on suunatud kolmandatele riikidele	21 000 000 eurot

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda eelkõige järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.	Projektijuhtimine

Strateegia

—	Kommunikatsioonistrateegia määratlemine

—	Kampaania visuaalse identiteedi määratlemine

Suhtekorraldus

—	Suhtekorraldustegevus

—	Pressiüritused

Veebisait, sotsiaalmeedia

—	Veebisaidi loomine, ajakohastamine, hooldamine

—	Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused)

—	Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

Reklaam

—	Trükimeedia

—	Televisioon

—

Raadio

—

Internet

—	Välireklaam

—

Kino

Kommunikatsioonivahendid

—	Väljaanded, meediapaketid, reklaamkingitused

—	Reklaamvideod

Üritused

—	Stendid messidel

—	Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides

—	Restoranide nädal

—	Ürituste sponsorlus

—	Õppereisid Euroopas

Müügikohtade edendamine

—	Degusteerimispäevad

—	Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7. VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1. Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes kõrvalejätmist põhjustav asjaolu (7):

a)	ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

i)	hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)	teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)	intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)	püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi;

v)	püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgnevas rikkumises:

i)	pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (8) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)

korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (9) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (10) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õiguses;

iii)	osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (11) artiklis 2;

iv)	rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (12) artiklis 1;

v)	terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (13) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)	laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (14) artiklis 2;

eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

f)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (15) artikli 1 lõike 2 tähenduses.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse artiklis 107 kirjeldatud olukordadest:

a)	finantsmääruse artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)	menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud.

Selleks et tõendada, et taotleja kohta välistamiskriteeriumid ei kehti, peab taotleja elektroonilise avalduse esitamisel tegema linnukese asjaomasesse lahtrisse. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad allkirjastama kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ega artiklites 107–109 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima osalejate portaali juhiseid.

8. VALIKUKRITEERIUMID

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevust kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Kõikide taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt finantsmääruse nõuetele. Hindamist ei teostata, kui:

—	ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot;

—	taotleja on avalik-õiguslik asutus.

Elektroonilisele taotlusele tuleb finantssuutlikkuse hindamise võimaldamiseks lisada järgmised tõendavad dokumendid:

—	raamatupidamise aastaaruanne (sh bilanss ja kasumiaruanne) viimase eelarveaasta kohta, mille kontod on suletud (hiljuti asutatud üksuste korral asendab raamatupidamisaruannet äriplaan);

—	finantssuutlikkuse eeltäidetud vorm, milles võetakse kokku raamatupidamise aastaaruande vajalikud andmed, mis aitavad hinnata taotleja finantssuutlikkust.

Lisaks peab koordinaator või muu toetusesaaja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär toetusesaaja kohta), esitama järgmised dokumendid:

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

8.2. Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema meetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Tõendusmaterjalina tuleb taotluse B osas esitada järgmine teave:

—	taotleja kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutavate töötajate üldprofiilid (kvalifikatsioon ja kogemus);

—	taotlust esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud punktis 6 (eespool) esitatud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel.

Kui taotlust esitav organisatsioon teeb ettepaneku rakendada ise teatavaid projekti osi, tuleb tõendada, et tal on vähemalt kolmeaastane kogemus teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamisel.

9. TOETUSE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust toetuse määramise kriteeriumide alusel.

Üldiselt eeldatakse projektide puhul tõhusat juhtimisstruktuuri, selget strateegiat ja oodatavate tulemuste täpset kirjeldust.

Iga projekti sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid

Maksimumpunktid

Künnis

1.	Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine ning taotluste sisu ja eesmärkide asjakohasus aasta tööprogrammi (16) punktis 1.2.1.3 kirjeldatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes.

2.	Projekti tehniline kvaliteet

3.	Juhtimise kvaliteet

4.	Kulutasuvus

KOKKU

100

Taotlused, mis jäävad allapool eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alamkriteeriume.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine:

a)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus eespool nimetatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes;

b)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide suhtes;

c)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 3 loetletud eesmärkide suhtes;

d)	liidu mõõde programmis.

Projekti tehniline kvaliteet:

a)	analüüsi kvaliteet (sihtturgude kirjeldus, ELis tegutsevate konkurentide probleemid, tarbijate teadlikkus jne);

b)	programmi strateegia sobivus, SMART- (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline) eesmärgid, põhisõnumid;

c)	tegevuste selge ja üksikasjalik kirjeldus;

d)	eesmärkidele ja sihtrühmadele sobivate tegevuste valik, sihtturgudel teostatavate muude eraviisiliste ja avalike tegevuste täiendamine;

e)	kavandatud hindamismeetodite ja -indikaatorite kvaliteet.

Juhtimise kvaliteet:

a)	projekti juhtimise ja haldamise struktuur;

b)	kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

Kulutasuvus:

a)	eelarve tasakaalustatud jagamine vastavalt tegevuste ulatusele;

b)	kooskõla hinnanguliste kulude ja vastavate tegevuste kirjelduste vahel;

c)	realistlik hinnang inimtööpäevade arvu kohta taotlust esitava organisatsiooni teostatud tegevuste puhul, kaasa arvatud projekti koordineerimise kulud.

Pärast hindamist pannakse kõik rahastamiskõlblikud taotlused punktide kogusumma põhjal pingeritta. Kõige kõrgemal positsioonil oleva(te)le taotlusele/taotlustele määratakse kaasrahastamine lähtuvalt olemasolevatest eelarvevahenditest.

Eraldi pingerida koostatakse kõigi kümne prioriteetse teema kohta, mis on loetletud käesoleva projektikonkursi punktis 6.2.

Kui eelarvevahendite ülempiiril on kaks (või enam) sama punktisummaga taotlust, siis valitakse kaasrahastamiseks taotlus(ed), mis võimaldab/võimaldavad taotluste raames eelduste kohaselt suurimat toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et kahe ühesuguse punktisummaga taotluse puhul valib amet kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole veel pingereas esindatud. Kui kõnealust kriteeriumi ei ole võimalik kohaldada, valib amet kõigepealt taotluse, mis sai suurima punktisumma seoses eespool osutatud esimese hindamiskriteeriumiga („Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine”).

10. JURIIDILISED KOHUSTUSED

Pärast hindamist koostab Chafea punktide kogusummale vastavas järjestuses loetelu toetuse saamiseks soovitatud taotlustest.

Vastavalt määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikele 2 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kinnitatakse valitud lihtprogrammid, neisse võimalike muudatuste tegemine ja vastavad eelarved (lepingu sõlmimise otsus).

Kõnealuses komisjoni otsuses loetletakse liidu rahalise toetuse saamiseks valitud programmid määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 15 kohaselt. Otsus on suunatud pädevatele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid vastutavad valitud lihtprogrammide nõuetekohase rakendamise ja asjakohaste maksete eest.

Niipea kui komisjon kõnealuse rakendusakti vastu võtab, edastab ta valitud programmide koopiad asjaomastele liikmesriikidele. Liikmesriigid peavad teavitama programme esitavaid asjaomaseid organisatsioone viivitamata sellest, kas nende taotlused on heaks kiidetud või mitte.

Liikmesriigid sõlmivad taotlust esitavate valitud organisatsioonidega lepingud programmide rakendamiseks kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklis 10 loetletud nõuetega. Lepingus täpsustatakse eelkõige rahastamise tingimused ja määr ning lepinguosaliste kohustused.

11. FINANTSSÄTTED

11.1. Üldpõhimõtted

a) Mittekumuleeruv toetus

Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda.

Taotlejad nimetavad sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks (tegevustoetused), samuti mis tahes muu rahastamise, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud sama meetme jaoks.

b) Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud meetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et meetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c) Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest.

Ülejäänud kulud jäävad eranditult taotlust esitavate organisatsioonide kanda.

d) Tasakaalus eelarve

Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Eelarve koostatakse eurodes.

Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

e) Rakenduslepingud/allhanked

Kui meetme rakendamiseks vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Kui taotlust esitav organisatsioon on avaliku sektori asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (17) artikli 2 lõike 1 punkti 4 tähenduses, peab ta valima alltöövõtjad kooskõlas kõnealust direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatavate ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	see peab olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud.

f) Allhanked üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos

Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kelle on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita).

Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.2. Rahastamisvormid

Kaasrahastamine toimub teatava osa tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisena. See hõlmab ka meetme rakendamisega seotud kaudseid kulusid katvat kindlat määra (4 % rahastamiskõlblikest personalikuludest) (18).

Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

—	lihtprogrammidele siseturul: 70 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele kolmandates riikides: 80 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele siseturul, kui toetusesaaja on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi (19): 75 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele kolmandates riikides, kui toetusesaaja on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi: 85 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest.

Kaht viimati nimetatud protsendimäära kohaldatakse programmide suhtes, mille kohta komisjon on teinud otsuse enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam kõnealust rahalist abi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 4 osutatud kriteeriumidele.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlbmatud on kulud, mis ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 4 sätestatud tingimustele, eelkõige:

—	kapitali tootlus;

—	võlad ja võlgade teenindamise kulud;

—	eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;

—	intressikulud;

—	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

—	kahjum vahetuskursierinevustest;

—	toetusesaaja panga teenustasud komisjoni rahaülekannete eest; tasumisele kuuluvad intressid;

—	toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud Euroopa Liidu mõnda muud toetust saava meetmega. Eelkõige ei ole rahastamiskõlblikud kaudsed kulud, mis on kantud toetusesaajale antud meetmetoetuse raames, kui ta juba saab kõnealuse perioodi jooksul liidu eelarvest rahastatavat tegevustoetust;

—	mitterahalised toetused;

—	ülemäärased või põhjendamatud kulud;

—	kuludest maha arvamisele kuuluv käibemaks;

—	meetme rakendamise peatamise ajal kantud kulud.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetuse lõppsumma arvutatakse pärast programmi lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus.

„Lõplik toetussumma” sõltub sellest, millises ulatuses meedet vastavalt lepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Kõnealuse summa arvutab liikmesriik – lõppmakse tegemisel – kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 15.

11.3. Toetuste maksmise kord

Taotlust esitav organisatsioon võib esitada ettemakse taotluse asjaomasele liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 13.

Taotlused liidu rahalise toetuse vahemakse tegemiseks esitab taotlust esitav organisatsioon liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 14.

Taotlused liidu rahalise toetuse lõppmakse tegemiseks esitab taotlust esitav organisatsioon liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 15.

11.4. Ettemakstud tagatis

Rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikli 13 kohaselt tasutakse ettemakse tingimusel, et programmi esitav organisatsioon on liikmesriigi kasuks esitanud ettemaksega võrdväärse tagatise kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (20) IV peatükiga.

12. AVALIKUSTAMINE

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilist reprodutseerimist käsitlevad eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhises (21).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe”. Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedendust käsitlevalt veebisaidilt (22).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, bännerid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebisaidid (välja arvatud väikesed meened), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

13. ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (23) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas õigusi rakendada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud osalejate portaalis:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/support/legal_notices.html

ja ameti veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html

Taotlejatel palutakse regulaarselt kontrollida isikuandmete kaitse avaldust, et olla nõuetekohaselt teavitatud võimalikust ajakohastamisest, mis võib toimuda taotluste esitamiseks tähtajaks või pärast seda. Toetusesaajad võtavad juriidilise kohustuse teavitada oma töötajaid ameti teostatavatest asjaomastest töötlemistoimingutest. Selleks peavad nad töötajatele esitama ameti poolt osalejate portaalis avaldatud isikuandmete kaitse avaldused enne, kui töötajate andmed ametile edastatakse. Isikuandmed võidakse kohaldatavate sätete kohaselt registreerida Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, mis on sätestatud finantsmääruse artiklites 105a ja 108.

14. TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlemise süsteemi kaudu punktis 5 sätestatud tähtajaks: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Enne taotluse esitamist:

1.	Leidke projektikonkurss: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

2.	Looge taotluse esitamiseks konto: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

3.	Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

Taotlejatele teatatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas projektikonkursis ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui tekib vajadus selgitada teatavaid küsimusi või parandada tehnilisi vigu, võib komisjon/amet võtta taotlejaga ühendust hindamisprotsessi vältel (24).

Kontaktandmed

Veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud osalejate portaali veebisaidile:

http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=enquiries

Muude küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: +352 430136611, e-posti aadress: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu, tööpäeviti kl 9.30–12.00 ja 14.00–17.00. Kasutajatugi ei tööta nädalavahetustel ega riigipühadel.

Korduma kippuvad küsimused avaldatakse Chafea veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

Käesoleva projektikonkursiga seotud kirjavahetuses (nt teabe küsimine või taotluse esitamine) tuleb alati selgelt viidata käesolevale konkreetsele projektikonkursile. Kui elektrooniline teabevahetussüsteem on väljastanud taotluse tunnuse, peab taotleja kasutama kõnealust numbrit kogu järgnevas kirjavahetuses.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole võimalik taotlusi muuta.

Lisatud dokumendid

—	Taotluse esitamise juhend koos asjaomaste lisadega

—	Taotlusvorm

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(2) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(3) Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(4) Nimetatud teave on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/member-states/index_en.htm

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(6) Programmid ei hõlma ei piima/piimatooteid ega sealihatooteid ei eraldi ega koos. Programmid võivad hõlmata piima/piimatooteid või sealihatooteid või mõlemaid, kui hõlmatud on ka muud tooted.

Kui taotlust esitav organisatsioon soovib ühe programmiga hõlmata mitu kolmandate riikide prioriteetset piirkonda, peaks ta esitama mitu taotlust (üks taotlus teema kohta). Teise võimalusena võib ta esitada taotluse teema „Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud muudele geograafilistele piirkondadele” raames. Kõnealune teema on seotud geograafiliste piirkondadega, mida ei ole loetletud teemades 4–8, kuid see võib hõlmata ka mitme teemades 4–8 loetletud prioriteetse piirkonna kombinatsiooni.

(7) Finantsmääruse artikkel 106 ja selle vastavad kohaldamiseeskirjad, mis on vastu võetud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, viimati muudetud vastavalt määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(8) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(9) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(10) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(11) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(13) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(15) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(16) Komisjoni 13. oktoobri 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 6852.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(18) Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et juhul, kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(19) Käesoleva projektikonkursi avaldamise kuupäeval: Kreeka ja Küpros.

(20) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(21) http://publications.europa.eu/code/en/en-5000100.htm

(22) http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_en.htm

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(24) Finantsmääruse artikkel 96.

4.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 41/20

PROJEKTIKONKURSS 2016

MITUT RIIKI HÕLMAVAD PROGRAMMID

Toetused siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele

(2016/C 41/04)

1. KÄESOLEVA KONKURSIKUTSE TAUST JA EESMÄRK

1.1. Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on järgmised:

a)	suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning tõsta esile nende profiili nii liidu sees kui ka sellest väljaspool;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2. Komisjoni 2016. aasta tööprogramm

http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/annual-work-programmes/2016/index_en.htm

1.3. Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea”) programmi rakendamise teatavate osade haldamise, sealhulgas konkursikutse avaldamine, taotluste vastuvõtt ja hindamine, mitut riiki hõlmavate programmide toetuslepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine ning programmide rakendamise kontrollimine.

1.4. Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud 3. temaatilises prioriteedis sisalduvaid meetmeid hõlmavate mitut riiki hõlmavate programmide rakendamisega 2016. aasta tööprogrammi I lisa punkti 1.2.1.3 raames: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul ja kolmandates riikides.

2. EESMÄRGID – TEEMAD – PRIORITEEDID

2016. aasta tööprogrammi I lisa punktis 1.2.1.3 on sätestatud temaatilised prioriteedid meetmetele, mida rakendatakse käesoleva projektikonkursi raames.

Käesoleva projektikonkursi raames teatatakse mitut riiki hõlmavate programmide ühest prioriteedist: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul ja kolmandates riikides.

Kõnealuse prioriteedi raames võib mitut riiki hõlmav programm olla suunatud kas siseturule või kolmandatele riikidele.

Rakendades programme kolmandates riikides, on eesmärk suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa kõnealustes sihtriikides.

Rakendades programme siseturul, on eesmärk suurendada teadlikkust konkreetsetest liidu kvaliteedikavadest ning tõsta esile liidu põllumajandusliku tootmise meetodite eripärasid, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone. Oodatavad tulemused on võimaldada Euroopa tarbijatel paremini ära tunda liidu kvaliteedikavadega seotud logo, suurendada liidu põllumajandustoodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning laiendada ka nende turuosa siseturul.

Kaalutakse üksnes selliste projektide rahastamist, mis vastavad täpselt prioriteedile ja eespool esitatud kirjeldusele.

3. AJAKAVA

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprillil 2016 kl 17.00 Brüsseli aja järgi. Kuupäevad, mil kava kohaselt teavitatakse taotlejaid hindamistulemustest, ja toetuslepingute allkirjastamise tähtpäevad on järgmised.

	Etapid	Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik
a)	Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine	4.2.2016
b)	Taotluste esitamise tähtaeg	28.4.2016
c)	Hindamisperiood	29.4.–31.8.2016
d)	Taotlejate teavitamine	< 23.9.2016
e)	Toetuslepingu allkirjastamine	< 23.12.2016
f)	Meetme alguskuupäev	> 1.1.2017

4. ETTENÄHTUD EELARVE

Käesoleva projektikonkursi puhul on mitut riiki hõlmavate projektide kaasrahastamise eelarve ligikaudu 14 300 000 eurot.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et eraldised on kättesaadavad kas 2016. aasta üldeelarves pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on eelarve vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendikena.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5. VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 osutatud esitamistähtajaks.

Eespool osutatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Kuigi taotlusi võidakse esitada ELi mis tahes ametlikus keeles, soovitatakse taotlejatel oma taotlus esitada inglise keeles, et lihtsustada taotluse töötlemist, sealhulgas hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel. Lisaks peaksid taotlejad olema teadlikud sellest, et kaasrahastatud meetmete järelevalve ja seire käsitlemisel (toetuste haldamise etapp) kasutab Chafea toetusesaajatega suhtlemiseks inglise keelt.

Selleks et lihtsustada sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel, peaks muus ELi ametlikus keeles koostatud taotlusega olema kaasas tehnilise osa (B osa) ingliskeelne tõlge.

6. RAHASTAMISKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1. Rahastamiskõlblikud taotlejad

Programmide projekte võivad esitada üksnes juriidilised isikud. Üksused, kellel ei ole kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust, võivad esitada taotluse tingimusel, et nende esindajad on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi ja esitama liidu finantshuvide kaitseks samaväärseid tagatisi kui juriidilised isikud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) („finantsmäärus”) artikli 131 lõikes 2.

Taotlejad peavad olema:

a)	määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid;

b)	asjaomast sektorit või toodet esindav organisatsioon delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 tähenduses.

Taotlusi võivad esitada:

a)	vähemalt kaks määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, c või d osutatud organisatsiooni, mis on vähemalt kahest liikmesriigist, või

b)	üks või enam määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud organisatsiooni;

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama allpool nimetatud lisadokumendid:

—

—	avaliku sektori üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

—	dokumendid, millega tõendatakse, et taotleja vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele.

6.2. Rahastamiskõlblikud meetmed

Programmi projektid peavad vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele:

a)	taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid;

b)	taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele;

siseturgu käsitlevad taotlused, mis hõlmavad ühte või rohkemat määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 osutatud kava, peavad oma peamise liidu sõnumi raames keskenduma kõnealusele kavale/kõnealustele kavadele. Kui kõnealuse programmi puhul kasutatakse eelnimetatud kava(de) iseloomustamiseks üht või mitut toodet, siis peab sellist toodet (selliseid tooteid) väljendama teisese sõnumina, mis on seotud peamise liidu sõnumiga;

kui mitut riiki hõlmava programmi edastatav sõnum on seotud tervisele avalduvat mõju käsitleva teabega, peab kõnealune sõnum:

—	siseturul vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1924/2006 (5) või olema heaks kiidetud selle liikmesriigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

—	kolmandates riikides olema heaks kiidetud selle riigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

e)	kui taotlusega soovitakse mainida päritolu või kaubamärki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.	Projektijuhtimine

Strateegia

—	Kommunikatsioonistrateegia määratlemine

—	Kampaania visuaalse identiteedi määratlemine

Suhtekorraldus

—	Suhtekorraldustegevus

—	Pressiüritused

Veebisait, sotsiaalmeedia

—	Veebisaidi loomine, ajakohastamine, hooldamine

—	Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused)

—	Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

Reklaam

—	Trükimeedia

—	Televisioon

—

Raadio

—

Internet

—	Välireklaam

—

Kino

Kommunikatsioonivahendid

—	Väljaanded, meediapaketid, reklaamkingitused

—	Reklaamvideod

Üritused

—	Stendid messidel

—	Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides

—	Restoranide nädal

—	Ürituste sponsorlus

—	Õppereisid Euroopas

Müügikohtade edendamine

—	Degusteerimispäevad

—	Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7. VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1. Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes kõrvalejätmist põhjustav asjaolu, mida on kirjeldatud finantsmääruse artiklis 106 ja selle vastavates kohaldamiseeskirjades (6):

a)	ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

i)	hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)	teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)	intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)	püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi;

v)	püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgnevas rikkumises:

i)	pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (7) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)

korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (8) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (9) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

iii)	osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (10) artiklis 2;

iv)	rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (11) artiklis 1;

terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (12) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)	laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (13) artiklis 2;

f)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (14) artikli 1 lõike 2 tähenduses.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse artiklis 107 kirjeldatud olukordadest:

a)	finantsmääruse artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)	menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud.

Selleks et tõendada vastavust välistamiskriteeriumidele, peab koordinaator elektroonilise avalduse esitamisel tegema linnukese asjaomasesse lahtrisse. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad (mitme toetusesaajaga lepingu puhul) allkirjastama kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima osalejate portaali juhiseid.

8. VALIKUKRITEERIUMID

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevust kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nõuetele. Hindamist ei teostata, kui:

—	taotleja on avalik-õiguslik asutus;

—	ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot;

Finantssuutlikkuse hindamisel nõutakse järgmisi dokumente:

—	tulemiaruanne, bilanss viimasel eelarveaastal, mille kontod on suletud;

—	hiljuti asutatud üksuste korral võib eespool nimetatud dokumente asendada äriplaan.

Lisaks peab taotleja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär taotleja kohta) esitama järgmise dokumendi:

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse osalejate portaali kaudu.

8.2. Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema meetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Tõendusmaterjalina tuleb taotluse B osas esitada järgmine teave:

—	taotleja kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutavate töötajate üldprofiilid (kvalifikatsioon ja kogemus);

—	taotlust esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel.

9. TOETUSE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust toetuse määramise kriteeriumide alusel.

Üldiselt eeldatakse projektidelt tõhusat juhtimisstruktuuri, selget strateegiat ja oodatavate tulemuste täpset kirjeldust.

Iga taotluse sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid

Maksimumpunktid

Künnis

1.	Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine ning taotluste sisu ja eesmärkide asjakohasus aasta tööprogrammi (15) punktis 1.2.1.3 kirjeldatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes.

2.	Projekti tehniline kvaliteet

3.	Juhtimise kvaliteet

4.	Kulutasuvus

KOKKU

100

Taotlused, mis jäävad allapool eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alakriteeriume.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine

a)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus eespool esitatud temaatilises prioriteedis osutatud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste suhtes;

b)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide suhtes;

c)	kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 3 loetletud eesmärkide suhtes;

d)	liidu mõõde programmis.

Projekti tehniline kvaliteet

a)	analüüsi kvaliteet (sihtturgude kirjeldus, ELis tegutsevate konkurentide probleemid, tarbijate teadlikkus jne);

b)	programmi strateegia sobivus, SMART- (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline) eesmärgid, põhisõnumid;

c)	tegevuste selge ja üksikasjalik kirjeldus;

d)	eesmärkidele ja sihtrühmadele sobivate tegevuste valik, sihtturgudel teostatavate muude eraviisiliste ja avalike tegevuste täiendamine;

e)	kavandatud hindamismeetodite ja -indikaatorite kvaliteet.

Juhtimise kvaliteet

a)	projekti juhtimise ja haldamise struktuur;

b)	kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

Kulutasuvus

a)	eelarve tasakaalustatud jagamine vastavalt tegevuste ulatusele;

b)	kooskõla hinnanguliste kulude ja vastavate tegevuste kirjelduste vahel;

c)	realistlik hinnang inimtööpäevade arvu kohta taotlust esitava organisatsiooni teostatud tegevuste puhul, kaasa arvatud projekti koordineerimise kulud.

Kui eelarvevahendite ülempiiril on kaks (või enam) sama punktide arvuga taotlust, siis valitakse kaasrahastamiseks taotlus(ed), mis võimaldab/võimaldavad taotluste raames eelduste kohaselt suurimat toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et kahe ühesuguse punktisummaga taotluse puhul valib amet kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole veel pingereas esindatud. Kui kõnealust kriteeriumi ei ole võimalik kohaldada, valib amet kõigepealt taotluse, mis sai suurima punktisumma seoses eespool osutatud esimese hindamiskriteeriumiga (teavitus- ja müügiedendusmeetmete üld- ja erieesmärkide edendamine).

10. JURIIDILISED KOHUSTUSED

Rahastamiseks soovitatud taotluste koordinaatoreid kutsutakse üles osalema kohanemisfaasis enne toetuslepingu allkirjastamist; kohanemine teostatakse veebipõhise toetuse ettevalmistamise süsteemi (SYGMA) kaudu. Kui see õnnestub, allkirjastatakse selle tulemusena eurodes koostatud toetusleping, milles on täpsustatud tingimused ja rahastamismäär.

Esmalt allkirjastab toetuslepingu elektrooniliselt konsortsiumi nimel koordinaator ja seejärel Chafea. Kõik kaastoetusesaajad peavad toetuslepinguga liituma, allkirjastades elektrooniliselt ühinemisdokumendi.

11. FINANTSSÄTTED

Finantsmääruses ja selle kohaldamiseeskirjades (16) on määratletud mitut riiki hõlmavate programmide kohaldamise eeskirjad.

11.1. Üldpõhimõtted

a) Mittekumuleeruv toetus

Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda.

b) Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud meetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et meetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c) Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest.

Ülejäänud kulud jäävad eranditult taotlust esitavate organisatsioonide kanda.

d) Tasakaalus eelarve

Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Eelarve koostatakse eurodes.

Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

e) Rakenduslepingud/allhanked

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	meetmete põhitegevuste (st meetme tehniline ja finantsjuhtimine ning strateegia haldamine) puhul ei või alltöövõttu kasutada;

—	see peab olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud.

f) Allhanked üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos

Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kelle on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita).

Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.2. Rahastamisvormid

— Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

—	mitut riiki hõlmavatele programmidele siseturul ja kolmandates riikides: 80 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—

kui taotlejad on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi, (19) on toetuse osakaal 85 %.

Seda kohaldatakse üksnes nende toetuste suhtes, millele Chafea on alla kirjutanud enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam kõnealust rahalist abi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

— Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile toetuslepingu artiklis 6 osutatud kriteeriumidele.

—	Rahastamiskõlblikud (otsesed ja kaudsed) kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3).

—	Rahastamiskõlbmatud kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõige 4).

— Toetuse lõppsumma arvutamine

Lõplik toetussumma sõltub sellest, millises ulatuses meedet vastavalt lepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Summa arvutab Chafea pärast lõppmakse tasumist järgmiste etappide kohaselt.

1)	Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele

2)	Toetussumma piiramine maksimaalse toetussummaga

3)	Mahaarvamiste tegemine kasumi mittetaotlemise reegli tõttu

4)	Mahaarvamiste tegemine puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu

ELi toetuste eesmärk ega tagajärg ei või olla meetme raames kasumi teenimine. „Kasum” on 1. ja 2. etapi järel saadud summat (millele on liidetud meetme kogutulud) ületav osa, mis on meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast suurem.

Kasumi teenimise korral on Chafeal õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab ELi maksete osakaalule meetme rakendamise käigus toetusesaaja(te) poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes. Partner (koordinaator või muu toetusesaaja), kes taotleb ELilt ≤ 60 000 euro suurust summat, on selle sätte järgimisest vabastatud.

11.3. Toetuste maksmise kord

Eelmakse, mis vastab 20 % toetussummast, kantakse koordinaatorile üle vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 2) sätestatud tingimustele.

Vahemakse(d) makstakse koordinaatorile vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 3) sätestatud tingimustele. Vahemakse(d) on mõeldud vastava(te) aruandlusperioodi(de) vältel programmi rakendamisel tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamiseks.

Eel- ja vahemakse(te) kogusumma ei või ületada 90 % toetuse maksimumsummast.

Chafea määrab lõppmakse kindlaks toetuse lõppsumma arvutamise põhjal vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

Kui varasemate maksete kogusumma on lõplikust toetussummast suurem, toimub lõppmakse asemel tagasinõudmine.

11.4. Eelmaksetagatis

Kui taotleja finantssuutlikkus ei ole piisav, võidakse nõuda eelmaksest suuremat eelmaksetagatist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Kui seda nõutakse, esitab rahalise tagatise eurodes Euroopa Liidu liikmesriigis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus. Pangakontodel blokeeritud summasid ei võeta finantstagatisena arvesse.

Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu osapoolteks olevate meetmetoetuse saajate ühistagatisega.

Tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega või nõuda, et Chafea esitaks esmalt nõuded põhivõlgniku (s.o asjaomase toetusesaaja) vastu.

Eelmaksetagatis jääb selgesõnaliselt jõusse kuni lõppmakse tasumiseni ja kui lõppmakse asemel toimub tagasinõudmine, selle ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud.

Tagatist ei nõuta toetusesaajatelt, kellele makstav ELi toetus on ≤ 60 000 eurot (madala maksumusega toetused).

12. AVALIKUSTAMINE

12.1. Toetusesaajate poolt

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilist reprodutseerimist käsitlevad eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhises (20).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe”.

Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedendust käsitlevalt veebisaidilt (21).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, bännerid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebisaidid (välja arvatud väikesed meened), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon/amet ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

12.2. Chafea/komisjoni poolt

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Chafea/komisjon avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja (juriidiline isik) nimi

—	toetusesaaja aadress, kui tegemist on juriidilise isikuga, või NUTS 2. tasandi piirkond, (22) kui tegemist on füüsilise isikuga ja kui tema elukoht on ELis, või võrdväärse tasandi piirkond, kui tema elukoht on väljaspool ELi;

—	toetatav meede

—	toetuse summa.

13. ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress, ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (23) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas õigusi rakendada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud osalejate portaalis:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/support/legal_notices.html

ja ameti veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html

14. TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlemise süsteemi kaudu punktis 5 sätestatud tähtajaks aadressil:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Enne taotluse esitamist:

1.	Leidke projektikonkurss: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

2.	Looge taotluse esitamiseks konto: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

3.	Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

Taotlejatele teatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas projektikonkursis ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

— Kontaktandmed

Veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud osalejate portaali veebisaidile:

http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=enquiries

Muude küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: +352 4301 36611, e-posti aadress: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu, tööpäeviti kl 9.30–12.00 ja 14.00–17.00. Kasutajatugi ei tööta nädalavahetustel ega riigipühadel.

Korduma kippuvad küsimused avaldatakse Chafea veebisaidil:

http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

— Lisatud dokumendid

—	Taotlusvorm

—	Toetuslepingu näidis

—	Taotluste esitamise juhend

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(6) Finantsmääruse artikkel 106 ja selle vastavad kohaldamiseeskirjad, mis on vastu võetud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, viimati muudetud vastavalt määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(7) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(8) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(9) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(10) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(12) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(14) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15) Komisjoni 13. oktoobri 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 6852.

(16) Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 ning delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis kehtivad sellistena, nagu neid viimati muudeti määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 ja delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(18) Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et juhul, kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(19) Käesoleva projektikonkursi avaldamise kuupäeval: Kreeka ja Küpros

(20) http://publications.europa.eu/code/en/en-5000100.htm

(21) http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_en.htm

(22) ELT L 39, 10.2.2007, lk 1.

(24) Finantsmääruse artikkel 96.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 41

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 4. veebruar 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 041/01	Euro vahetuskurss	1
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2016/C 041/02	Artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatav teave – Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) asutamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006) ( ELT L 210, 31.7.2006, lk 19 )	2

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 041/03	Projektikonkurss 2016 – Lihtprogrammid – Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavad põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed	4
2016/C 041/04	Projektikonkurss 2016 – Mitut riiki hõlmavad programmid – Toetused siseturul ja kolmandates riikides vastavalt määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele	20
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 041/05	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7573 – DMK / DOC Kaas) ( 1 )	33

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0933
JPY	Jaapani jeen	130,58
DKK	Taani kroon	7,4623
GBP	Inglise nael	0,75330
SEK	Rootsi kroon	9,3580
CHF	Šveitsi frank	1,1115
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,5138
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,025
HUF	Ungari forint	310,55
PLN	Poola zlott	4,3982
RON	Rumeenia leu	4,5093
TRY	Türgi liir	3,2138
AUD	Austraalia dollar	1,5484
CAD	Kanada dollar	1,5234
HKD	Hongkongi dollar	8,5266
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6560
SGD	Singapuri dollar	1,5631
KRW	Korea vonn	1 329,87
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6950
CNY	Hiina jüaan	7,1916
HRK	Horvaatia kuna	7,6665
IDR	Indoneesia ruupia	15 038,70
MYR	Malaisia ringit	4,6121
PHP	Filipiini peeso	52,370
RUB	Vene rubla	85,9910
THB	Tai baat	39,199
BRL	Brasiilia reaal	4,3280
MXN	Mehhiko peeso	20,1098
INR	India ruupia	74,3900


	(1) EMPs kohaldatav tekst