1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 1. detsembri 2015. aasta otsus – Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Liidetud kohtuasjad C-124/13 ja C-125/13) (1)

((Tühistamishagi - Määrus (EL) nr 1243/2012 - Õigusliku aluse valik - ELTL artikli 43 lõiked 2 ja 3 - Poliitiline otsus - Tursavarude pikaajaline kava))

(2016/C 038/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Euroopa Parlament (esindajad: I. Liukkonen, L. G. Knudsen ja R. Kaškina), Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, K. Banks ja A. Szmytkowska)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: E. Sitbon, A. de Gregorio Merino ja A. Westerhof Löfflerová)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindajad: M. Sampol Pucurull ja N. Díaz Abad), Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues, D. Colas, R. Coesme ja C. Candat), Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna, M. Nowacki ja A. Miłkowska)

Resolutsioon

1.	Tühistada nõukogu 19. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1243/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava.

2.	Jätta määruse nr 1243/2012 tagajärjed kehtima kuni ajani, mil mõistliku aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisele järgneva aasta 1. jaanuarist, jõustub uus määrus korrektsel õiguslikul alusel, milleks on ELTL artikli 43 lõige 2.

3.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

4.	Jätta Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Poola Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 156, 1.6.2013.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – MedEval – Qualitäts-, Leistungs- und Struktur-Evaluierung im Gesundheitswesen GmbH

(Kohtuasi C-166/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Hanked - Direktiiv 89/665/EMÜ - Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted - Riigihanke vaidlustusmenetlus - Vaidlustamise tähtaeg - Liikmesriigi õigusnormid, mis seavad kahjuhüvitisnõude esitamise tingimuseks eelnevalt menetluse õigusvastasuse tuvastamise - Õigust lõpetav tähtaeg, mis algab sõltumata sellest, kas taotleja oli õigusvastasusest teadlik))

(2016/C 038/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: MedEval – Qualitäts-, Leistungs- und Struktur-Evaluierung im Gesundheitswesen GmbH

menetluses osalesid: Bundesminister für Wissenschaft, Forschung und Wirtschaft, Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger, Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich

Resolutsioon

Euroopa Liidu õiguse ja eelkõige tõhususe põhimõttega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad avaldamata jätmises seisnevast riigihankemenetluse eeskirjade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamise tingimuseks eelnevalt asjaomase hankemenetluse õigusvastasuse tuvastamise, kui kõnealune tuvastamistaotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul alates asjaomases hankemenetluses tehtud edukaks tunnistamise otsusele järgnevast päevast ega sõltu sellest, kas taotluse esitaja teadis hankija otsuse õigusvastasusest või mitte.

(1) ELT C 282, 25.8.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. detsembri 2015. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Pfotenhilfe-Ungarn e.V. versus Ministerium für Energiewende, Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein

(Kohtuasi C-301/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Määrus (EÜ) nr 1/2005 - Artikli 1 lõige 5 - Loomade kaitse vedamise ajal - Omanikuta koerte ühest liikmesriigist teise vedu, mida korraldab loomakaitseühing - Mõiste „majandustegevus” - Direktiiv 90/425/EMÜ - Artikkel 12 - Mõiste „ühendusesisese kaubandusega tegelev vahendaja”))

(2016/C 038/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Pfotenhilfe-Ungarn e.V.

Kostjad: Ministerium für Energiewende, Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein

Menetluses osales: Vertreter des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht

Resolutsioon

Mõistet „majandustegevus” nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97) artikli 1 lõike 5 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka niisugust tegevust nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis seisneb omanikuta koerte ühest liikmesriigist teise veos, mida korraldab avalikes huvides tegutsev ühing eesmärgiga anda need koerad isikute valdusse, kes on võtnud endale nende pidamise kohustuse tasu eest, mis põhimõtteliselt katab selle ühingu poolt eesmärgi täitmisel kantud kulud.

Mõistet „ühendusesisese kaubandusega tegelev vahendaja” nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, muudetud nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/60/EMÜ) artikli 12 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see viitab muu hulgas avalikes huvides tegutsevale ühingule, kes veab omanikuta koeri ühest liikmesriigist teise eesmärgiga anda need koerad isikute valdusse, kes on võtnud endale nende pidamise kohustuse tasu eest, mis põhimõtteliselt katab selle ühingu poolt eesmärgi täitmisel kantud kulud.

(1) ELT C 303, 8.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. detsembri 2015. aasta otsus (Ráckevei Járásbíróság’i eelotsusetaotlus – Ungari) – Banif Plus Bank Zrt. versus Márton Lantos, Mártonné Lantos

(Kohtuasi C-312/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2004/39/EÜ - Artikli 4 lõige 1 ja artikli 19 lõiked 4, 5 ja 9 - Finantsinstrumentide turg - Mõiste „investeerimisteenused ja -tegevus” - Sätted investorite kaitse tagamiseks - Äritegevuse kohustused klientidele investeerimisteenuste osutamisel - Kohustus hinnata osutatava teenuse sobivust või asjakohasust - Selle kohustuse täitmata jätmise lepingulised tagajärjed - Tarbijakrediidileping - Välisvaluutas nomineeritud laen - Laenu välja- ja tagasimaksmine omavääringus - Vahetuskurssi puudutavad tingimused))

(2016/C 038/07)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Ráckevei Járásbíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Banif Plus Bank Zrt.

Kostjad: Márton Lantos, Mártonné Lantos

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, artikli 4 lõike 1 punkti 2 tuleb tõlgendada nii – kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei leia kontrolli tulemusel teisiti –, et selle sätte tähenduses investeerimisteenuse või -tegevusena ei ole käsitatavad teatavad välisvaluutatehingud, mille on teinud krediidiasutus sellise välisvaluutas nomineeritud laenulepingu tingimuste kohaselt, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis seisneb selles, et laenusumma määratakse kindlaks kohaldatava välisvaluuta ostukursi põhjal laenu väljamaksmise ajal ja igakuiste tagasimaksete summa määratakse kindlaks selle välisvaluuta kohaldatava müügikursi põhjal konkreetse tagasimakse arvutamise ajal.

(1) ELT C 303, 8.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Oberster Gerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – Verein für Konsumenteninformation versus A1 Telekom Austria AG

(Kohtuasi C-326/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2002/22/EÜ - Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused - Kasutajate õigused - Abonentide õigus leping lõpetada ilma leppetrahvita - Tariifide muutmine lepingutingimustest tulenevalt - Tasu suurendamine tarbijahinna tõusu puhul))

(2016/C 038/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Verein für Konsumenteninformation

Kostja: A1 Telekom Austria AG

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et elektrooniliste sidevõrkude või -teenustega seotud teenuste pakkumise eest makstava tasu muutmine, mis toimub teenust pakkuva ettevõtja tüüptingimustes sisalduva tasu korrigeerimise tingimuse alusel, milles on ette nähtud, et selline muudatus toimub riikliku asutuse poolt arvutatud objektiivse tarbijahinnaindeksi alusel, ei kujuta endast „lepingutingimuste muutmist” selle sätte tähenduses, mis annab abonendile õiguse lõpetada leping ilma leppetrahvita.

(1) ELT C 339, 29.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/7

Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. detsembri 2015. aasta otsus (Cour d'appel de Bruxelles’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Quenon K. SPRL versus Beobank SA, varem Citibank Belgium SA, Metlife Insurance SA, varem Citilife SA

(Kohtuasi C-338/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad kaubandusagendid - Direktiiv 86/653/EMÜ - Artikli 17 lõige 2 - Agendilepingu lõpetamine käsundiandja poolt - Hüvitamine kaubandusagendile - Keeld ühendada klientuurihüvitise süsteemi ja kahju hüvitamise süsteemi - Kaubandusagendi õigus saada lisaks klientuurihüvitisele ka kahjuhüvitist - Tingimused))

(2016/C 038/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Quenon K. SPRL

Vastustajad: Beobank SA, varem Citibank Belgium SA, Metlife Insurance SA, varem Citilife SA

Resolutsioon

Nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/653/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on kaubandusagendil agendilepingu lõppemisel õigus saada klientuurihüvitist, mille summa ei või ületada ühe aasta agenditasu summat, ning kui selle hüvitise summa ei kata tegelikult tekkinud kahju täies ulatuses, siis ka täiendavat kahjuhüvitist, tingimusel et sellised õigusnormid ei vii selleni, et agendile hüvitatakse agendilepingu lõppemise tõttu kaotatud vahendustasu kahekordselt.

2.	Direktiivi 86/653 artikli 17 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei ole kahjuhüvitise saamiseks vaja tõendada käsundiandja süüd, mis oleks väidetava kahjuga põhjuslikus seoses, kuid see nõuab, et väidetav kahju oleks klientuurihüvitisega kaetust eraldiseisev.

(1) ELT C 339, 29.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Augstākā tiesa eelotsusetaotlus – Läti) – SIA „Maxima Latvija”versus Konkurences padome

(Kohtuasi C-345/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Konkurents - ELTL artikli 101 lõige 1 - Analoogse siseriikliku õigusakti kohaldamine - Euroopa Kohtu pädevus - Mõiste „kokkulepe, mille eesmärk on piirata konkurentsi” - Äriruumide rendilepingud - Kaubanduskeskused - Põhirentniku õigus olla vastu sellele, et rendileandja rendib äriruume kolmandatele isikutele))

(2016/C 038/10)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa

Põhikohtuasja pooled

Hageja: SIA „Maxima Latvija”

Kostja: Konkurences padome

Resolutsioon

ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ainuüksi asjaolu, et äriruumide rendileping, mis puudutab kaubanduskeskuses asuva suure pinna rentimist, sisaldab tingimust, mis annab rentnikule õiguse olla vastu sellele, et rendileandja rendib selles kaubanduskeskuses äriruume muudele rentnikele, ei tähenda, et selle lepingu eesmärk on viidatud sätte tähenduses konkurentsi piirata.

Kokkuleppeks, mille „tagajärg” on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses, saab pidada selliseid põhikohtuasjas kõne all olevaid äriruumide rendilepinguid, mille majandusliku ja õigusliku konteksti ning asjaomase turu eripärade põhjaliku analüüsi tulemusel selgub, et need aitavad märkimisväärselt kaasa võimalikule turu eraldamisele. See, kui oluline on iga lepingu panus turu eraldamisse, sõltub eelkõige lepingupoolte seisundist turul ja lepingu kestusest.

(1) ELT C 329, 22.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/9

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság’i eelotsusetaotlus-Ungari) – SC Total Waste Recycling SRL versus Országos Környezetvédelmi és Természetvédelmi Főfelügyelőség

(Kohtuasi C-487/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Jäätmed - Saadetised - Määrus (EÜ) nr 1013/2006 - Saadetiste edasitoimetamine Euroopa Liidu piires - Teatises ja eelnevas nõusolekus märgitust erinev sisenemiskoht - Jäätmesaadetise üksikasjade oluline muudatus - Ebaseaduslik saadetis - Haldustrahvi proportsionaalsus))

(2016/C 038/11)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SC Total Waste Recycling SRL

Vastustaja: Országos Környezetvédelmi és Természetvédelmi Főfelügyelőség

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, mida on muudetud komisjoni 15. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 669/2008, artikli 17 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse IV lisas nimetatud jäätmesaadetise toimetamist transiidiriiki teatises märgitust ja pädeva asutuse nõusolekuga hõlmatust erineva piiripunkti kaudu tuleb lugeda oluliseks muudatuseks nõusoleku saanud saadetise üksikasjades ja/või tingimustes, mistõttu jäätmesaadetis on sellest muudatusest pädeva asutuse teavitamata jätmise tagajärjel ebaseaduslik, sest on määruse artikli 2 punkti 35 alapunkti d mõttes „sooritatud viisil, mis ei ole teates nimetatud”.

Määruse nr 1013/2006, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 669/2008, artikli 50 lõiget 1, mille kohaselt peavad liikmesriigi kehtestatud karistused selle määruse sätete rikkumise eest olema proportsionaalsed, tuleb tõlgendada nii, et trahvi määramist karistusena selliste jäätmete, nagu on nimetatud selle määruse IV lisas, saadetise toimetamise eest transiidiriiki teatises märgitust ja pädeva asutuse nõusolekuga hõlmatust erineva piiripunkti kaudu, juhul kui trahvisumma suurus on sama kui trahvi puhul, mida kohaldatakse nõusoleku saamise ja kirjaliku etteteatamise kohustuse rikkumise korral, saab lugeda proportsionaalseks üksnes siis, kui rikkumise asjaolud võimaldavad tuvastada, et rikkumised on raskuselt võrdväärsed. Liikmesriigi kohus peab kõiki tema menetletava asja faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning ennekõike arvestades ohtu, mida see rikkumine võib põhjustada keskkonna ja inimeste tervise kaitsele, kontrollima, kas karistuse määr ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase õigusakti eesmärkide – tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase – saavutamiseks.

(1) ELT C 7, lk 12.1.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/10

Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco eelotsusetaotlus – Hispaania) – Administrador de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF) versus Luis Aira Pascual, Algeposa Terminales Ferroviarios SL, Fondo de Garantía Salarial

(Kohtuasi C-509/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2001/23/EÜ - Artikli 1 lõige 1 - Ettevõtete üleminek - Töötajate õiguste kaitse - Omandaja kohustus võtta töötajad üle - Avaliku teenuse eest vastutav riigi osalusega ettevõtja - Teenuse osutamine teise ettevõtja poolt avalike teenuste haldamise lepingu alusel - Otsus jätta leping pärast tähtaja lõppu pikendamata - Majandusüksuse identiteedi säilimine - Peamiselt seadmetel põhinev tegevus - Töötajate üle võtmata jätmine))

(2016/C 038/12)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Administrador de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF)

Vastustajad: Luis Aira Pascual, Algeposa Terminales Ferroviarios SL, Fondo de Garantía Salarial

Resolutsioon

Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub olukord, kus riigi osalusega ettevõtja, kes vastutab ühendvedude üksuste haldamisega seotud majandustegevuse eest, annab avalike teenuste haldamise lepingu alusel selle tegevuse läbiviimise üle teisele ettevõtjale, tehes viimasele kättesaadavaks talle kuuluvad vajalikud infrastruktuurid ja seadmed, seejärel aga otsustab lepingu lõpetada, võtmata teise ettevõtja töötajaid üle põhjusel, et edaspidi viib ta seda tegevust läbi oma töötajatega.

(1) ELT C 26, 26.1.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/10

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 26. novembri 2015. aasta otsus (Bundesfinanzhof’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Hauptzollamt Frankfurt am Main versus Duval GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-44/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Tolliliit ja ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Rubriik 9025 - Mõiste „termomeeter” - Ühekordseks kasutamiseks mõeldud piirtemperatuuri indikaatorid))

(2016/C 038/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hauptzollamt Frankfurt am Main

Kostja: Duval GmbH & Co. KG

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006, rubriiki 9025 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab paberist välisõhu temperatuurimõõdikuid, mis on teatud juhtudel kaetud plastkilega, mis – nagu põhikohtuasjas kõnealused tooted – annavad värvimuutuse teel pöördumatult ja uuesti kasutamise võimaluseta teada, kas üks või mitu temperatuuripiiri on saavutatud.

(1) ELT C 127, 20.4.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/12

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. oktoobri 2015. aasta määrus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Ministero dell'Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare, Ministero della Salute, Ministero dello Sviluppo economico vs. Ediltecnica SpA

(Kohtuasi C-592/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - ELTL artikli 191 lõige 2 - Direktiiv 2004/35/EÜ - Keskkonnavastutus - Siseriiklikud õigusnormid, mis ei näe ette ametiasutustele ette võimalust nõuda reostutud alade omanikelt, kes ei ise ei ole seda reostust põhjustanud, kaitsemeetmete võtmist ja saneerimist, nähes ette vaid kohustuse hüvitada ametiasutuse sekkumine - Kooskõla põhimõttega „saastaja maksab”, ettevaatuspõhimõtte, ennetusmeetmete võtmise põhimõtte, ja põhimõttega, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas))

(2016/C 038/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja menetluse pool

Hagejad: Ministero dell'Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare, Ministero della Salute, Ministero dello Sviluppo economico

Kostja: Ediltecnica SpA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis ei luba juhul, kui mõne ala reostus on tuvastatud, kuid saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või ei ole võimalik panna teda parandusmeetmeid võtma, ametiasutusel nõuda kiireloomuliste kaitsemeetmete võtmist ja saneerimist omanikult, kes ei ole reostuse eest vastutav, vaid näevad talle ette ainult varalise vastutuse, mis piirdub maa-ala väärtusega pärast saneerimist.

(1) ELT C 52, 22.2.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/12

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2015. aasta määrus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Tamoil Italia SpA versus Ministero dell'Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare

(Kohtuasi C-156/14) (1)

(2016/C 038/16)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Tamoil Italia SpA

Kostja: Ministero dell'Ambiente e della Tutela del Territorio e del Mare

Menetluses osalesid: Provincia di Venezia, Comune di Venezia, Regione Veneto

Resolutsioon

(1) ELT C 194, 24.6.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/13

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 30. septembri 2015. aasta määrus (Szekszárdi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Jácint Gábor Balogh versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-dunántúli Regionális Adó Főigazgatósága

(Kohtuasi C-424/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 213 ja 214 - Tegevuse alustamisest teatamata jätmine - Väikeettevõtete maksuvabastus - Distsiplineeriv sanktsioon))

(2016/C 038/17)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szekszárdi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: Jácint Gábor Balogh

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-dunántúli Regionális Adó Főigazgatósága

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 213 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse maksukohustuslasele kohustus teatada tegevuse alustamisest, kui sellest tegevusest tekkiv aastakäive ei ületa väikeettevõtete maksuvabastuse ülempiiri ja kui maksukohustuslane ei soovi tegeleda maksustatava tegevusega.

Liidu õigust tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole vastuolus halduskorras trahvi määramine selle eest, et maksukohustuslane ei täida oma kohustust teatada majandustegevuse alustamisest, kui sellest tegevusest tekkiv aastakäive ei ületa väikeettevõtete maksuvabastuse ülempiiri. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on põhikohtuasjas hinnata, kas määratud trahv on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

(1) ELT C 439, 8.12.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/14

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2015. aasta määrus (Tribunale ordinario di Torino eelotsusetaotlus – Itaalia) – Ford Motor Company versus Wheeltrims srl

(Kohtuasi C-500/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Disainilahendused - Direktiiv 98/71/EÜ - Artikkel 14 - Määrus (EÜ) nr 6/2002 - Artikkel 110 - „Remondiklausel” - Kaubamärgi kasutamine kolmanda isiku poolt ilma kaubamärgiomaniku loata auto varuosade ja tarvikute suhtes, mis on identsed kaupadega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud))

(2016/C 038/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Torino

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Ford Motor Company

Kostja: Wheeltrims srl

Resolutsioon

Nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta artiklit 14 ja nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätetest erandit tehes auto varuosade ja tarvikute nagu rattakilbid tootjatel kanda ilma autotootja loata oma toodetele tähise, mis on identne kaubamärgiga, mille autotootja on muu hulgas asjaomaste kaupade jaoks registreerinud, põhjusel, et vastava kaubamärgi selline kasutamine on ainus viis, kuidas saab vastavat sõidukit parandada, taastades selle kui mitmeosalise toote esialgse välimuse.

(1) ELT C 46, 9.2.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/14

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. oktoobri 2015. aasta määrus – Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V. versus Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik, Nederlandse Zuivelorganisatie

(Kohtuasi C-517/14 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Põllumajandus - Määrus (EÜ) nr 510/2006 - Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register - Nimetuse „Edam Holland” registreerimine - Tootjad, kes kasutavad nimetust „Edam” - Põhjendatud huvi puudumine))

(2016/C 038/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V. (esindajad: Rechtsanwalt M. Loschelder ja Rechtsanwalt V. Schoene)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, J. Guillem Carrau ja G. von Rintelen), Madalmaade Kuningriik (esindajad: B. Koopman ja M. Bulterman), Nederlandse Zuivelorganisatie (esindajad: advocaat P. van Ginneken ja advocaat G. Béquet)

Resolutsioon

1.	Jätta määruskaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V-lt.

3.	Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Nederlandse Zuivelorganisatie kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 26, 26.1.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/15

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. oktoobri 2015. aasta määrus – Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V. versus Euroopa Komisjon, Madalamaade Kuningriik, Nederlandse Zuivelorganisatie

(Kohtuasi C-519/14 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Põllumajandus - Määrus (EÜ) nr 510/2006 - Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register - Nimetuse „Gouda Holland” registreerimine - Nimetust „gouda” kasutavad tootjad - Põhjendatud huvi puudumine))

(2016/C 038/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V. (esindajad: Rechtsanwalt M. Loschelder ja Rechtsanwalt V. Schoene)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, J. Guillem Carrau ja G. von Rintelen), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman ja B. Koopman), Nederlandse Zuivelorganisatie (esindajad: advocaat P. van Ginneken ja advocaat G. Béquet)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Schutzgemeinschaft Milch und Milcherzeugnisse e.V.-lt.

3.	Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Nederlandse Zuivelorganisatie kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 16, 19.1.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/16

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 1. detsembri 2015. aasta määrus – Aguy Clement Georgias, Trinity Engineering (Private) Ltd, Georgiadis Trucking (Private) Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-545/14 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Kahju hüvitamise nõue - Teatavate isikute ja üksuste suhtes vastu võetud piiravad meetmed seoses olukorraga Zimbabwes - Huvitatud isiku kustutamine asjaomaste isikute ja üksuste loetelust - Väidetavalt kantud kahju hüvitamine))

(2016/C 038/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Aguy Clement Georgias, Trinity Engineering (Private) Ltd, Georgiadis Trucking (Private) Ltd (esindajad: H. Mercer QC, barrister I. Quirk)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: G. Étienne ja B. Driessen), Euroopa Komisjon (esindajad: S. Bartelt ja M. Konstantinidis)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Aguy Clement Georgiase, Trinity Engineering (Private) Ltd ja Georgiadis Trucking (Private) Ltd kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 46, 9.2.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/17

Euroopa Kohtu (kuues koda) 19. novembri 2015. aasta määrus (Curtea de Apel Oradea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Dumitru Tarcău, Ileana Tarcău versus Banca Comercială Intesa Sanpaolo România SA jt

(Kohtuasi C-74/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Artikli 1 lõige 1 ja artikli 2 punkt b - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Käendusleping ja kinnisvaratagatise leping, mille on krediidiasutusega sõlminud füüsilised isikud, kes toimisid eesmärkidel, mis ei ole seotud nende kutsetegevusega, ja kellel puudub funktsionaalne seos äriühinguga, kelle kohustusi nad tagavad))

(2016/C 038/25)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Oradea

Põhikohtuasja menetluse pooled

Apellandid: Dumitru Tarcău, Ileana Tarcău

Vastustajad: Banca Comercială Intesa Sanpaolo România SA Arad, Banca Comercială Intesa Sanpaolo România SA – Sucursala Baia Mare, Cristian Tarcău, Corina Tarcău, SC Magenta (likvideerimisel), SC Crisco SRL

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv võib olla kohaldatav kinnisvaratagatise lepingule või käenduslepingule, mis on sõlmitud füüsilise isiku ja krediidiasutuse vahel nende kohustuste tagamiseks, mis äriühingul on krediidilepingust tulenevalt selle krediidiasutuse ees, kui füüsiline isik toimis eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kutsetegevusega, ja kui tal puudub selle äriühinguga funktsionaalne seos.

(1) ELT C 171, 26.5.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/18

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 21. oktoobri 2015. aasta määrus (Krajský súd v Košiciach’i eelotsusetaotlus – Slovakkia) – Kovozber s. r. o. versus Daňový úrad Košice

(Kohtuasi C-120/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Lisandväärtusmaks (käibemaks) - Direktiiv 2006/122/EÜ - Artikkel 183 - Käibemaksu enammakse tagastamine - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette viivitusintressi arvutamise käibemaksu enammakse tagastamisel alles pärast maksurevisjoni lõpetamisele järgneva 10-päevase tähtaja möödumist))

(2016/C 038/26)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Košiciach

Põhikohtuasja menetluse pool

Kaebaja: Kovozber s. r. o.

Vastustaja: Daňový úrad Košice

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 183 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas, mis näevad ette viivitusintressi arvutamise käibemaksu enammakse tagastamisel alles pärast maksurevisjoni lõpetamisele järgneva 10-päevase tähtaja möödumist.

(1) ELT C 213, 29.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/19

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 17. novembri 2015. aasta määrus (Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco eelotsusetaotlus – Hispaania) – María Pilar Plaza Bravo versus Servicio Público de Empleo Estatal Dirección Provincial de Álava

(Kohtuasi C-137/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Direktiiv 79/7/EMÜ - Artikli 4 lõige 1 - Mees- ja naistöötajate võrdne kohtlemine - Osalise tööajaga töötajad, kes on valdavalt naissoost - Liikmesriigi õigusnormid, millega nähakse ette töötushüvitise maksimumsumma - Liikmesriigi õigusnormid, mis selle summa arvutamisel lähtuvad vastavate osalise tööajaga töötajate tööaja ja täistööajaga töötajate tööaja vahelisest suhtest))

(2016/C 038/27)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco

Põhikohtuasja menetluse pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: María Pilar Plaza Bravo

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Servicio Público de Empleo Estatal Dirección Provincial de Álava

Resolutsioon

Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas artikli 4 lõikega 1 ei ole põhikohtuasja asjaoludel vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille alusel kohaldatakse osalise tööajaga ainsa töö kaotusest tingitud täieliku töötuse hüvitise summa arvutamiseks seadusega kehtestatud maksimumsumma suhtes osalise tööajaga seotud vähendavat koefitsienti, mis vastab protsendile, mille moodustab osaline tööaeg võrreldava täistööajaga töötava töötaja tööajast.

(1) ELT C 178, 1.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/19

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 23. oktoobri 2015. aasta määrus (Tribunal da Relação de Lisboa eelotsusetaotlus – Portugal) – Cruz & Companhia Lda versus Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas IP (IFAP) ja Caixa Central – Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo CRL

(Kohtuasi C-152/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Põllumajandus - Ühine turukorraldus - Määrus (EMÜ) nr 3665/87 - Artikli 4 lõige 1 ja artikkel 13 - Määrus (EMÜ) nr 2220/85 - Artikli 19 lõike 1 punkt a - Ettemakse tagasimaksmise kindlustamiseks seatud tagatise vabastamise tingimused - Eksporditoetuse andmise tingimused - Eksporditud toodete veatu ja standardne turustuskvaliteet - Eksporditoetuse andmisel selliste asjaolude arvessevõtmine, mis pädev ametiasutus tuvastas pärast toodete tegelikku eksporti ja tollivormistust läbiviidud kontrolli raames - Kohtuotsuse Cruz & Companhia (C-128/13, EU:C:2014:2432) tõlgendamine))

(2016/C 038/28)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal da Relação de Lisboa

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Cruz & Companhia Lda

Kostjad: Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas IP (IFAP) ja Caixa Central – Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo CRL

Resolutsioon

Komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (komisjoni 10. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3403/93 muudetud redaktsioonis) artikli 19 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et tagatise, mille eksportija on seadnud eksporditoetuse ettemakse tagasimaksmise kindlustamiseks, saab välja nõuda juhul, kui pärast asjaomaste toodete tegelikku eksporti ja tollivormistust läbiviidud kontrolli raames tuvastatakse, et ei ole täidetud üks selle eksporditoetuse andmise teistest tingimustest, täpsemalt komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (komisjoni 26. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1829/94 muudetud redaktsioonis) artiklis 13 nimetatud eksporditud toodete veatu ja standardse turustuskvaliteedi tingimus.

(1) ELT C 205, 22.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/20

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. septembri 2015. aasta määrus (Rechtbank Amsterdami eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Openbaar Ministerie versus A.

(Kohtuasi C-463/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades - Raamotsus 2002/584/JSK - Euroopa vahistamismäärus - Artikli 2 lõige 4 ja artikli 4 punkt 1 - Rakendamise tingimused - Riigi kriminaalõigus, milles Euroopa vahistamismääruse täitmisele kehtib peale topeltkaristatavuse tingimus, et süüks pandud asjaolu oleks vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud))

(2016/C 038/29)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Amsterdam

Põhikohtuasja menetluse pool

Hageja: Openbaar Ministerie

Kostja: A.

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK) artikli 2 lõiget 4 ja artikli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada selliselt, et nendega on vastuolus, kui vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kehtestatakse Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmisele mitte ainult selline tingimus, et asjaolu, mille kohta vahistamismäärus välja on antud, loetakse selle liikmesriigi õiguses süüteoks, vaid ka tingimus, et see oleks sama õiguse alusel karistatav vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud.

(1) ELT C 363, 3.11.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 21. oktoobril 2015 – J. J. de Lange versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-548/15)

(2016/C 038/31)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: J. J. de Lange

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (1), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse maksueeskirjades ette nähtud maksusoodustuse suhtes, mis võimaldab teatavatel tingimustel koolituskulud maksustatavast tulust maha arvata?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt:

Kas vanuse alusel diskrimineerimise keeldu kui liidu õiguse üldpõhimõtet tuleb kohaldada maksusoodustuse suhtes, mille puhul on tulumaksuga maksustatavast tulust ainult teatavatel tingimustel võimalik maha arvata koolituskulud, ka siis, kui kõnealune maksusoodustus ei kuulu direktiivi 2000/78/EÜ materiaalsesse kohaldamisalasse ja asjaomase regulatsiooni eesmärk ei ole liidu õiguse ülevõtmine?

Kui esimesele või teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

a)	Kas sellist ebavõrdset kohtlemist, mis ei ole kooskõlas vanuse alusel diskrimineerimise keelu kui liidu õiguse üldpõhimõttega, on võimalik õigustada direktiivi 2000/78/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustel?

b)	Kui see nii ei ole, siis millised kriteeriumid kehtivad asjaomase keelu kohaldamisel või vanuse alusel vahetegemise õigustamiseks?

a)	Kas direktiivi 2000/78/EÜ artiklit 6 ja/või vanuse alusel diskrimineerimise keeldu tuleb tõlgendada nii, et vanuse alusel ebavõrdselt kohtlemine võib olla põhjendatud, kui ebavõrdselt kohtlemise põhjus puudutab ainult osa nimetatud vahetegemisega seonduvaid juhtumeid?

b)	Kas vanuse alusel ebavõrdset kohtlemist võib õigustada seadusandja seisukoht, et isiku teatavast vanusest alates ei ole talle maksusoodustuse võimaldamine enam vajalik, sest seda taotlev isik „vastutab ise” maksusoodustusega järgitava eesmärgi saavutamise eest?

(1) EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Craiova (Rumeenia) 28. oktoobril 2015 – Fondul Proprietatea SA versus Societatea Complexul Energetic Oltenia SA (CE Oltenia)

(Kohtuasi C-556/15)

(2016/C 038/32)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Craiova

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Fondul Proprietatea SA

Vastustaja: Societatea Complexul Energetic Oltenia SA (CE Oltenia)

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklit 107 tuleb tõlgendada nii, et äriühingu Complexului Energetic Oltenia SA osalemine sellise projektiettevõtte aktsiakapitalis nagu HIDRO TARNIȚA SA, mille eesmärk on Tarnița-Lăpuștești hüdroelektrijaama ehitamine ja käitamine, on riigiabi tuule- ja päikeseenergia tootjatele, arvestades, et projektis on sätestatud eesmärk tagada optimaalsed tingimused seda liiki energiat tootvate elektrijaamade võimsuse suurendamiseks, nimelt kas: (i) tegemist on riigi poolt või riigi ressurssidest rahastatava meetmega, (ii) meede on valikuline ja (iii) võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust?

2.	Kui vastus on jaatav, siis kas sellise riigiabi suhtes kehtib ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamis[kohustus]?

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. novembril 2015 – Onix Asigurări SA versus Istituto per la Vigilanza Sulle Assicurazioni (Ivass)

(Kohtuasi C-559/15)

(2016/C 038/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Onix Asigurări SA

Vastustaja: Istituto per la Vigilanza Sulle Assicurazioni (Ivass)

Eelotsuse küsimus

Kas ühenduse õigusega, eriti direktiivi 92/49/EMÜ (1) artikli 40 lõikega 6, komisjoni tõlgendava teatise 2000/C/43/03 punktiga 5 ja ühenduse põhimõttega, et järelevalve on päritoluriigi pädevuses (home country control), on vastuolus selline tõlgendussuund (nagu see, mis puudutab 7. septembri 2005. aasta seadusandliku dekreediga nr 209 kinnitatud erakindlustuse seadustiku (Codice delle assicurazioni private) artikli 193 lõiget 4 ning millega nõustub ka siinne kolleegium), mis lubab teenuste osutamise vabaduse alusel üht kindlustusseltsi vastu võtva riigi järelevalveasutusel võtta kiireloomulises olukorras kindlustatute ja kindlustushüvitiste saamise õigusega isikute huvide kaitseks meetmeid, mis takistavad sõlmida vastuvõtva riigi territooriumil uusi lepinguid, põhjendusega, et üks kindlustusega tegelemiseks tegevusloa andmise subjektiivne tingimus, nimelt mainetingimus, on järelevalveameti kaalutlusõigusel antud hinnangu kohaselt algusest peale täitmata olnud või hiljem ära langenud?

(1) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01/346).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 30. oktoobril 2015 – Europa Way Srl, Persidera SpA versus Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni jt

(Kohtuasi C-560/15)

(2016/C 038/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Europa Way Srl, Persidera SpA

Vastustajad: Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Ministero dello Sviluppo economico, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell’Economia e delle Finanze

Eelotsuse küsimused

1.	Kas vaidlustatud dekreetseaduse ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidega on rikutud reegleid, mille kohaselt täidab televisioonituru reguleerimise ülesandeid sõltumatu haldusasutus (direktiivi 2002/21/EÜ (1), nn raamdirektiivi (muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (2)) artiklid 3 ja 8)?

Kas vaidlustatud dekreetseaduse ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidega on rikutud õigusnorme (direktiivi 2002/20/EÜ (3), nn lubade direktiivi artikkel 7 ja direktiivi 2002/21/EÜ, nn raamdirektiivi artikkel 6), milles on nähtud ette, et riigi sektorit reguleeriv sõltumatu asutus konsulteerib avalikkusega?

Kas liidu õigusega – eelkõige ELTL artikliga 56, direktiivi 2002/21/EÜ, nn raamdirektiivi artikliga 9, direktiivi 2002/20/EÜ, nn lubade direktiivi artiklitega 3, 5 ja 7 ning direktiivi 2002/77/EÜ (4), nn konkurentsidirektiivi artiklitega 2 ja 4 ning diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, tõhususe ja teabe pluralismi põhimõtetega — on vastuolus see, kui tühistatakse menetlus beauty contest, mis algatati selleks, et heastada digitaalsete televisioonisageduste jaotamise süsteemis ettevõtjate õigusvastane kõrvaldamine turult ja tagada ligipääs väiksematele ettevõtjatele, ning see asendatakse teise tasulise hankemenetlusega, milles on osalejatele ette nähtud nõuded ja kohustused, mida ei olnud varem ette nähtud turul juba tegutsevate ettevõtjate suhtes, muutes konkureerimise tasuliseks ja ebamajanduslikuks?

Kas liidu õigusega – eelkõige ELTL artikliga 56, direktiivi 2002/21/EÜ, nn raamdirektiivi artikliga 9, direktiivi 2002/20/EÜ, nn lubade direktiivi artiklitega 3, 5 ja 7, direktiivi 2002/77/EÜ, nn konkurentsidirektiivi artiklitega 2 ja 4, ELTL artikliga 258 ning diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, konkurentsivabaduse, proportsionaalsuse, tõhususe ja teabe pluralismi põhimõtetega — on vastuolus see, kui sageduste jaotamise kava korraldatakse ümber, vähendades siseriiklikke võrke 25-lt 22-le (ja säilitades turul juba tegutsevatele ettevõtjatele sama multiplekside kättesaadavuse), vähendades hankeosasid maksimaalselt 3-le ja andes sagedusi suurte häirete ohuga ribas VHF-III?

5.	Kas õiguspärase ootuse põhimõttega niisugusena, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, on kooskõlas see, kui tühistatakse menetlus beauty contest, mis ei võimaldanud apellantidel, kes olid juba lubatud tasuta menetlusse, saada kindlasti pakkujaks, kellega sõlmitakse leping mõne hankeosa puhul?

Kas liidu sageduste kasutamise õiguste andmist käsitlevate õigusnormidega (direktiivi 2002/21/EÜ, nn raamdirektiivi artiklid 8 ja 9; direktiivi 2002/20/EÜ, nn lubade direktiivi artiklid 5 ja 7; direktiivi 2002/77/EÜ, nn konkurentsidirektiivi artiklid 2 ja 4) on kooskõlas niisugune õigusnorm nagu 2012. aasta dekreetseaduse nr 16 artikkel 3quinquies, mis on vastuolus raadio- ja televisioonituru omadustega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (ELT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/140/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja teenustega seotud lubade andmise kohta (ELT L 337, lk 37).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (ELT L 108, lk 21; ELT eriväljaanne 13/29, lk 337).

(4) Komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, lk 21; ELT eriväljaanne 08/02, lk 178).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 4. novembril 2015 – Hans-Peter Ofenböck

(Kohtuasi C-565/15)

(2016/C 038/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Hans-Peter Ofenböck

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv, edaspidi „direktiiv 2005/29”) (1) on vastuolus sellise siseriikliku õigusnormi kohaldamine, mis piirab tanklakäitajate mootorikütuse hindade muutmise võimalust ajaliselt selliselt, et müügihinda on lubatud tõsta ainult üks kord päevas?

Kui esimesele küsimusele ei saa ilma pikemata jaatavalt vastata, vaid vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kõnealuse piirangu lubatavuse kontrollimisel direktiivi 2005/29 artiklite 5–9 alusel tähtsad konkreetse juhtumi asjaolud:

Milliseid aspekte tuleks direktiivi 2005/29 artiklite 5–9 alusel kõnealuse piirangu lubatavuse kontrollimisel, mis on vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Mediaprint (C-540/08) nõutav, juhul kui müügihindade tõstmise võimaluse piiramine on õigusnormides ette nähtud, konkreetsel juhul arvestada?

(1) ELT L 149, lk 22.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Stuttgart (Saksamaa) 5. novembril 2015 – Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs Frankfurt am Main e.V. versus comtech GmbH

(Kohtuasi C-568/15)

(2016/C 038/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs Frankfurt am Main e. V.

Kostja: comtech GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta (1) artikli 21 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui ettevõtja on teinud kättesaadavaks telefoniliini, selleks et tarbija saaks temaga seoses sõlmitud lepinguga telefoni teel ühendust võtta, ei pea tarbija ettevõtjaga ühendust võttes maksma rohkem, kui tavalisele (geograafilisele) laua- või mobiiltelefoninumbrile helistades?

Kas direktiivi 2011/83/EL artikli 21 esimese lõiguga on vastuolus selline siseriikliku õiguse säte, mille kohaselt juhtudel, kui ettevõtja teeb 0180-algusega teenusnumbri kättesaadavaks selleks, et temaga saaks seoses sõlmitud lepinguga telefoni teel ühendust võtta, peab tarbija maksma telekommunikatsiooniteenuste pakkuja poolt asjaomase telekommunikatsiooniteenuse kasutamise eest arvestatud tasu, ja seda isegi siis, kui see tasu on suurem kui kulu, mis oleks tarbijal tekkinud, kui ta oleks ettevõtjaga ühendust võtnud tavalisele (geograafilisele) laua- või mobiiltelefoninumbrile helistades?

Kas eelnimetatud siseriikliku õiguse säte ei ole direktiivi 2011/83/EL artikli 21 esimese lõiguga vastuolus vähemasti siis, kui telekommunikatsiooniteenuste pakkuja ei loovuta ettevõtjale osa summast, mida ta nõuab tarbijalt 0180-algusega telefoninumbril ühenduse võtmise eest?

(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, lk 64).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 5. novembril 2015 – X; teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-569/15)

(2016/C 038/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: X

Teine menetlusosaline: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 (1) II jaotist tuleb tõlgendada nii, et Madalmaades elavat töötajat, kes tavaliselt töötab Madalmaades ja võtab kolmeks kuuks tasustamata puhkuse, käsitatakse nii, nagu töötaks ta kõnesoleval ajavahemikul endiselt (ka) Madalmaades, kui i) töösuhe jääb nimetatud ajavahemikul kehtima ja ii) kõnesolevat ajavahemikku tuleb pidada Madalmaade töötuskindlustuse seaduse eesmärkidest lähtuvalt ajavahemikuks, mil asjaomane isik töötab palgatöötajana?

a.	Millised õigusnormid kuuluvad kohaldamisele määruse (EMÜ) nr 1408/71 alusel, kui asjaomane töötaja töötas tasustamata puhkuse ajal palgatöötajana mõnes muus liikmesriigis?

b.	Kas seoses eeltooduga omab veel tähtsust see, et asjaomane isik töötas järgmisel aastal kahel korral ja igal sellele järgneval kolmel aastal veel ühel korral umbes üks kuni kaks nädalat palgatöötajana kõnesolevas teises liikmesriigis, ilma et ta oleks võtnud tasustamata puhkust Madalmaades?

(1) Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 5. novembril 2015 – X versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-570/15)

(2016/C 038/38)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: X

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Financiën

Eelotsuse küsimus

Millise kriteeriumi või milliste kriteeriumite alusel määratakse kindlaks, millised määruse (EMÜ) nr 1408/71 (1) sätted kuuluvad kohaldamisele Belgia Kuningriigis elava töötaja suhtes, kes täidab valdava osa oma tööülesannetest Madalmaade tööandja korraldusel Madalmaades ja töötab peale selle asjaomasel aastal 6,5 % ulatuses tööajast Belgias oma kodus ja klientide juures, ilma et seejuures saaks rääkida väljakujunenud tööajaskeemist ja ilma et tööandjaga oleks sõlmitud kokkulepet tööülesannete täitmiseks Belgias?

(1) Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/27

Industria de Diseño Textil, S.A. (Inditex) 9. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 9. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-584/14: INDITEX versus Siseturu Ühtlustamise Amet – ANSELL (ZARA)

(Kohtuasi C-575/15 P)

(2016/C 038/40)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Industria de Diseño Textil, S.A. (Inditex) (esindaja: advokaat C. Duch Fonoll)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—

Tühistada Euroopa Liidu Kohtu otsus, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 19. mai 2014. aasta otsuse (asi R 1118/2013-2) peale, ning sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud otsus ja Siseturu Ühtlustamise Ameti 30. aprilli 2013. aasta otsus, millega rahuldati taotlus tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärgi nr 112 755 ZARA registreering klassi 39 kuuluvate teenuste osas;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

1.	Käesoleva hagiga vaidlustatakse kuue väite abil õiguslikud kaalutlused, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32–37.

Apellatsioonkaebuse esimeses väites on märgitud, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 (1) artikli 65 lõiget 3, kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37 ületas ta talle esitatud hagi piire, kui ta seadis kahtluse alla kaubamärgi nr 112 755 ZARA kasutamise kui sellise klassi 39 kuuluvate teenuste jaoks, kuigi selle küsimuse üle vaidlust ei toimunud ja seda hagis ei tõstatatud.

Apellatsioonikojale esitatud kaebuse ese piirdus selle kindlakstegemisega, kas kaubamärgi Zara kasutamist Inditexi poolt seoses nende kaupade transportimise ja turustamisega, mida see äriühing oma frantsiisiettevõtetele tarnis, võis käsitada avaliku kasutamisena, mis erineb ettevõttesisesest erakasutusest, ning sellest tulenevalt kas seda võis pidada tegelikuks kasutamiseks või mitte. Seega oli kaubamärgi ZARA kaubamärgi omaniku poolt transpordi- ja turustusteenuste jaoks kasutamine kui selline fakt, millele vastu ei vaieldud ja mille üle ka haldusmenetluses ei vaieldud.

Teises väites märgib Inditex, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32 ja 33 määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a kohaldades õigusnormi, ajades mõiste „kaubanduslik lõimumine”, mis on omane frantsiisiettevõttele, kui viimane lõimub frantsiisiandja kaubanduslikku süsteemi, segi mõistega „majanduslik lõimumine” või „majanduslik ühtsus” majandusliku sõltuvuse taseme tähenduses.

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 33, et asjaolu, et Inditexi frantsiisivõtjad järgivad frantsiisiandja kaubanduslikku süsteemi kaubanduslikult lõimitud ärimudelit, tähendab, et frantsiisivõtjad kaotavad oma staatuse iseseisvate majandusüksustena ehk kolmandate isikutena, kes ei ole frantsiisiandja sisemise organisatsiooniga seotud. See hinnang ei ole apellandi arvates õige, kuna see on õigusnormidega vastuolus.

Kolmandas väites on leitud, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 33 moonutas Üldkohus Antonio Abrili 7. mai 2012. aasta vande all antud ütlusi (hagiavalduse lisa 4), kajastades tegelikult antud ütlustest osa üksnes osaliselt, mistõttu andis Üldkohus kõnealustele ütlustele väära tõlgenduse, mis mõjutas Üldkohtu järeldust kaubamärgi ZARA avaliku kasutamise kindlakstegemise kohta.

Neljandas väites on apellant seisukohal, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a kohaldamisel õigusnormi, eirates vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35 eeskirju, mille kohaselt tuleb kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid fakte, et tuvastada selle tegelik kasutamine kaubanduses. Konkreetselt väidab apellant, et Üldkohus eitas, et Inditex osales kaubamärgiga Zara tähistatud kaupade transportimise teenuste turul, kuna sellel äriühingul puudus klassi 39 kuuluvate teenuste osutamisega seotud käive.

Üldkohus eitas, et Inditex pakub kaupade transportimise teenuseid väljapoole tema majandusüksust jäävatele kolmandatele isikutele, arvestades et tegemist on moekaupade valmistamise ja müügiga tegeleva ettevõtjaga, mitte veoettevõtjaga. Üldkohtu selline seisukoht on apellandi hinnangul väär ning rikub õigusnorme ja liidu kohtupraktikat, millele on viidatud vastavas väites.

Viiendas väites märgib Inditex, et Üldkohus moonutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35 Antonio Abrili 7. mai 2012. aasta vande all antud ütlusi, tõlgendades ütluste punktis 18 esitatud arvandmeid nii, et need annavad tunnistust vaidlusaluse kaubamärgi tegelikust kasutamisest kaubanduses seoses kaupade turustamisega, samas kui tegelikult viitavad ütlustes nimetatud summad üksnes summadele, mis Inditex sai oma frantsiisivõtjatelt veoteenuste eest, mida ta osutas frantsiisivõtjatele.

10.

Lõpuks leiab apellant kuuendas väites, et rikutud on õigusnormi, kuna on eiratud määruse nr RMC 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a koostoimes määruse nr 2868/1995 (2) eeskirjaga 22, kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36 nõudis Üldkohus Inditexilt probatio diabólica’t, väites, et apellant ei olnud arvete esitamata jätmise tõttu tõendanud käibe suurust, ning seda hoolima asjaolust, et Üldkohus oli teadlik asjaolust, et Inditexil oli võimatu selliseid arveid esitada, kuna neid dokumente ei olnud vastavas väites nimetatud põhjustel olemas.

(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, lk 1).

(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg West-Vlaanderen, afdeling Brugge (Belgia) 9. novembril 2015 – Johannes Van der Weegen, Anna Pot versus Belgia riik

(Kohtuasi C-580/15)

(2016/C 038/41)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg West-Vlaanderen, afdeling Brugge

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Johannes Van der Weegen, Anna Pot

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimus

Kas WIB 1992 artikli 21 punkt 5 (25. aprilli 2014. aasta seaduse, millega kehtestati erinevaid sätteid, artikli 170 redaktsioonis) on vastuolus ELTL artikliga 56 ja ELTL artikliga 63, samuti EMP lepingu artiklitega 36 ja 40, kuna vaidlusalune säte, kuigi ta kehtib vahet tegemata nii oma- kui välismaiste teenusepakkujate kohta, nõuab, et oleksid täidetud tingimused, mis vastavad KB/WIB 1992 artiklis 2 sätestatud tingimustele ja mis on de facto eriomased Belgia turule ning kujutavad endast seetõttu välismaiste teenusepakkujate jaoks tõsist takistust oma teenuste pakkumisel Belgias?

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/29

12. novembril 2015 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-583/15)

(2016/C 038/42)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Guerra e Andrade ja J. Hottiaux)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tunnistada, et Portugali Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (1) artikli16 lõigetest 1 ja 5, kuna ta ei pidanud riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta, mis oleks omavahel ühendatud teiste liikmesriikide riiklike elektrooniliste registritega.

—	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõike 1 kohaselt peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjate kohta, kellele tema määratud pädev asutus on andnud loa tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal.

Viidatud lõikes 1 on sätestatud samuti, et registri andmeid ja eelkõige artikli 16 lõikes 2 toodud põhiandmeid töödeldakse selleks määratud ametiasutuse kontrolli all. Neile andmetele on juurdepääs kõikidel vastava liikmesriigi pädevatel asutustel.

Siiski ilmneb Portugali Vabariigi vastusest täiendavale põhjendatud arvamusele, et Portugali ametivõimud ei ole saavutanud kokkulepet kolme riikliku asutuse vahel, kes süsteemis osalevad ja kelleks on Autoridade Nacional de Segurança Rodoviária (riiklik maanteeohutuse amet), Autoridade para as Condições do Trabalho (töötingimuste amet) ja Direção-Geral da Administração da Justiça (õigusemõistmise peadirektoraat).

Selles olukorras puudub nii riiklik register, kui ka jätkuvalt eksisteerivad kolme riikliku asutuse eriregistrid; ning kõnealused andmed ei ole kättesaadavad Portugali riigi pädevatele ametiasutustele.

Seetõttu on Portugali riik rikkunud määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

Kooskõlas määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõikega 1 võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel ühendatud ja kättesaadavad kogu liidus.

Võttes arvesse, et neil puudub isegi riiklik register, ei ole kahtlust, et Portugali ametiasutused ei võtnud kõiki vajalikke meetmeid ühendada oma riiklik register (mida neil ei ole) teiste riiklike registritega.

Niisiis on Portugali Vabariik rikkunud määruse nr 1071/2009 artikli 16 lõikest 5 tulenevaid kohustusi.

(1) ELT L 300, lk 51.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif de Melun (Saksamaa) 11. novembril 2015 – Glencore Céréales France versus Établissement national des produits de l’agriculture et de la mer (riiklik põllumajandustoodete ja meresaaduste amet) (FranceAgriMer)

(Kohtuasi C-584/15)

(2016/C 038/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal administratif de Melun

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Glencore Céréales France

Vastustaja: Établissement national des produits de l’agriculture et de la mer (riiklik põllumajandustoodete ja meresaaduste amet) (FranceAgriMer)

Eelotsuse küsimused

Kas 9. märtsi 2012. aasta kohtuotsusest Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung vs. Pfeifer & Langen KG, C-564/10, võib järeldada, et määruse nr 2988/95 (1) artikkel 3, mis kehtestab aegumisnormid ühenduse õiguses, on kohaldatav meetmetele, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 800/1999 (2) artikli 52 ja määruse (EÜ) nr 770/96 (3) artikli 5a kohaste intresside maksmist?

2.	Kas neid intresse käsitlevat nõuet peab käsitama nii, et see tuleneb oma olemuselt „jätkuvast või korduvast” eeskirjade eiramisest, mis lõppeb põhinõude maksmise kuupäeval ja mis lükkab seega seda intressinõuet puudutava aegumistähtaja arvestamise alguskuupäeva edasi kuni selle kuupäevani?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas aegumistähtaja alguskuupäevaks tuleb lugeda põhinõude tekitanud eeskirjade eiramise toimumise kuupäeva või võib selleks määrata üksnes toetuse maksmise kuupäeva või tagatise vabastamise kuupäeva, mis vastab nende intresside arvutamise alguskuupäevale?

4.	Kas määruses nr 2988/95 kehtestatud aegumisnormide kohaldamiseks tuleb nentida, et iga põhinõuet puudutava aegumistähtaja katkestus katkestab ka intresse puudutava aegumistähtaja, isegi kui neid intresse ei ole mainitud põhinõuet käsitlevat aegumistähtaega katkestavates toimingutes?

5.	Kas asi aegub lõplikult päeval, mil jõuab kätte määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljandas taandes ette nähtud maksimaalne tähtaeg, kui selle tähtaja jooksul nõuab makseasutus alusetult makstud toetuse tagasimaksmist, nõudmata samaaegselt intresside maksmist?

Kas üldkohaldatav viieaastane aegumistähtaeg, mis liikmesriigi õiguses lisati 17. juuni 2008. aasta seadusega nr 2008-561 tsiviilkoodeksi artiklisse 2224, võis selle seaduse jõustumise kuupäevaks veel kätte jõudmata aegumistähtaegade osas asendada määrusega nr 2988/95 ette nähtud nelja-aastast aegumistähtaega, vastavalt selle määruse artikli 3 punktis 3 ette nähtud erandile?

(1) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).

(2) Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (EÜT L 102, lk 11; ELT eriväljaanne 03/25, lk 129).

(3) Komisjoni 26. aprilli 1996. aasta määrus (EMÜ) nr 770/96 sekkumisvarudest pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimise üksikasjalikke ühiseeskirju kehtestava määruse (EMÜ) nr 3002/92 muutmise kohta (EÜT L 104, lk 13; ELT eriväljaanne 02/07, lk 173).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/31

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance de Bruxelles (Belgia) 12. novembril 2015 – Raffinerie Tirlemontoise SA versus Belgia riik

(Kohtuasi C-585/15)

(2016/C 038/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de première instance de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Raffinerie Tirlemontoise SA

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 13. septembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2038/1999 (1) suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikli 33 lõiget 1 tuleb, pidades eelkõige silmas 27. septembri 2012. aasta kohtuotsust Zuckerfabrick Jülich (C-113/10, C-147/10 ja C-234/10), tõlgendada nii, et keskmise kahjumi arvutamiseks tuleb kõikide eksporditud suhkru kategooriate puhul jagada tegelike kulude summa eksporditud koguste summaga, olenemata sellest, kas nende koguste eest on tegelikult toetusi makstud või mitte?

Kas nõukogu 13. septembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2038/1999 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikli 33 lõiget 2 tuleb, pidades eelkõige silmas 27. septembri 2012. aasta kohtuotsust Zuckerfabrick Jülich (C-113/10, C-147/10 ja C-234/10), tõlgendada nii, et ülekantavad summad (maha- või juurdearvatava elemendina), mida tuleb toodangumaksude üldkalkulatsioonis arvesse võtta, tuleb arvutada kõikide eksporditud suhkru kategooriate puhul, jagades tegelike kulude summa tegelike eksporditud koguste summaga, olenemata sellest, kas nende koguste eest on tegelikult toetusi makstud või mitte?

3.	Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas määrus nr 2267/2000 (2) ja määrus nr 1993/2001 (3) on kehtetud?

(1) EÜT L 252, lk 1.

(2) Komisjoni 12. oktoobri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2267/2000, millega määratakse kindlaks turustusaastal 1999/2000 kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksukoefitsient suhkrusektoris (EÜT L 259, lk 29).

(3) Komisjoni 11. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1993/2001, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2000/2001 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris (EÜT L 271, lk 15).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/32

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 1 de Jerez de la Frontera (Hispaania) 16. novembril 2015 – Banco Santander, S.A. versus Cristobalina Sánchez López

(Kohtuasi C-598/15)

(2016/C 038/45)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia de Jerez de la Frontera

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Banco Santander, S.A.

Kostja: Cristobalina Sánchez López

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi nimetatud sätete (st direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 3 lõiked 1 ja 2, artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1) ja eesmärgiga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu Hispaania õigusnormid, mis näevad ette sellise menetluse, nagu on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikli 250 lõike 1 punktis 7, mis kohustab liikmesriigi kohut tegema lahendi, millega kohustatakse andma sissenõudjale välja selline eluase, mille suhtes nõue pöörati täitmisele ja mille sissenõudja omandas kohtuväliseks täitmiseks korraldatud enampakkumise raames, arvestades sellega, et hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria, 8. jaanuari 2000. aasta seadusega 1/2000 muudetud redaktsioonis) artiklis 129 ning hüpoteegimääruse (Reglamento Hipotecario, kuninga dekreediga 290/1992 muudetud redaktsioonis) artiklites 234–236 o ettenähtu tõttu ei olnud kohtul võimalik omal algatusel kontrollida ebaõiglaste tingimuste esinemist lepingus ega võlgnikul sel alusel tõhusalt vastuväiteid esitada, sest täitmine toimus kohtuväliselt, mitte eraldiseisva kohtumenetluse raames?

Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu seaduse 1/2013 viies üleminekusäte, mis võimaldab notaril peatada seaduse 1/2013 jõustumise ajal algatatud kohtuväline täitmine hüpoteegiga tagatud nõude suhtes ainult siis, kui tarbija tõendab, et ta on esitanud kohtusse hagi, et tuvastada mingi sellise hüpoteeklaenu lepingu tingimuse ebaõiglane laad, mis on kohtuvälise müügi aluseks või määrab ära täitmisele pööratava summa suuruse, ning seda lisaks tingimusel, et tarbija on vastava eraldiseisva kohtumenetluse algatamist taotlenud seaduse 1/2013 avaldamisest kulgema hakkava ühekuulise tähtaja vältel (arvestades sellega, et tarbijat tähtajast isiklikult ei teavitata), aga enne seda, kui notar kinnisasja enampakkumisel müüb?

Kas direktiivi nimetatud sätteid, sellega taotletavat eesmärki ja selle direktiiviga liikmesriigi kohtutele pandud kohustust kontrollida omal algatusel ilma tarbija poolt seda taotlemata ebaõiglaste tingimuste esinemist tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad liikmesriigi kohtul sellise menetluse raames, nagu on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 250 lõike 1 punktis 7, või hüpoteegiseaduse artiklis 129 reguleeritud „kohtuvälise müügi” raames jätta liikmesriigi õigusnormid kohaldamata juhul, kui need ei võimalda tal sellist omaalgatuslikku kontrolli teostada, võttes arvesse direktiivi sätete selgust ning Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat liikmesriigi kohtute kohustuse kohta kontrollida omal algatusel ebaõiglaste tingimuste esinemist tarbijalepingutega seonduvate kohtuvaidluste puhul?

Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu hüpoteegiseaduse (seadusega 1/2013 muudetud redaktsioonis) artikkel 129, mis näeb direktiiviga antud tarbijate õiguste ainsa tõhusa kaitsemeetmena ette, et kui tarbija suhtes toimub kohtuväline täitmine seoses hüpoteegiga tagatud nõudega, siis on notaril pelk õigus teavitada ebaõiglaste tingimuste esinemisest ja võlgnikust tarbijal, kelle suhtes toimub kohtuväline täitmine, on võimalus taotleda kohtult eraldiseisva kohtumenetluse algatamist enne seda, kui notar on sissenõude esemeks oleva kinnisasja enampakkumisel müünud?

Kas direktiivi nimetatud sätete ja eesmärgiga on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu hüpoteegiseaduse (seadusega 1/2013 muudetud redaktsioonis) artikkel 129 ja hüpoteegimääruse (kuninga dekreediga 290/1992 muudetud redaktsioonis) artiklid 234–236, mis näevad ette ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitud hüpoteeklaenu lepingute kohtuvälise täitmise, mille raames ei ole kohtul võimalik omal algatusel kontrollida ebaõiglaste tingimuste esinemist lepingus?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/33

Rumeenia 16. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 14. septembri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas T-784/14: Rumeenia versus komisjon

(Kohtuasi C-599/15 P)

(2016/C 038/46)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Apellant: Rumeenia (esindajad: R.-H. Radu, A. Buzoianu, E. Gane ja M. Chicu)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

I. Tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks, tühistada täies ulatuses Üldkohtu määrus kohtuasjas T-784/14 ja teha selles kohtuasjas uus otsus, tunnistades tühistamishagi vastuvõetavaks ja tühistades 19. septembri 2014. aasta kirja BUDG/B3/MV D (2014) 3079038;

või

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks, tühistada täies ulatuses Üldkohtu määrus kohtuasjas T-784/14, saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule ja uue kohtulahendiga tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks ja tühistada 19. septembri 2014. aasta kiri BUDG/B3/MV D (2014) 3079038.

—	II. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide – Rumeenia riigi huve kahjustav menetlusnormide rikkumine Euroopa Liidu Üldkohtu poolt

Rumeenia väidab, et kohtumäärus tehti rikkudes Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõiget 7 koostoimes sama artikli lõikega 8.

Üldkohus ei analüüsinud ega põhjendanud nõuetekohaselt seda, kas vastuvõetamatuse vastuväite läbivaatamine tuleb liita kohtuasja sisulise läbivaatamisega.

Ehkki ta otsustas jätta vastuvõetamatuse vastuväite läbivaatamise liitmata kohtuasja sisulise läbivaatamisega, määratles Üldkohus õiguslikult otsusega 2007/436/EÜ, Euratom (1) ja määrusega nr 1150/2000 (2) reguleeritud valdkonnas Rumeenial lasuva rahalise kohustuse kinnitades, et Rumeenia riigil lasub nende sätete alusel tekkinud kohustus määrata traditsiooniliste omavahenditena kindlaks ning tasuda 14 883,79 eurot.

Analüüsides rahalise kohustuse laadi ja alust tegi Üldkohus asjas sisulise otsuse ning toimis sel moel vastuolus oma otsusega teha otsus ainuüksi vastuvõetamatuse vastuväite kohta.

Teine väide – Liidu õiguse rikkumine Euroopa Liidu Üldkohtu poolt

Rumeenia on seisukohal, et Euroopa Liidu Üldkohus määratles vääralt nende kohustuste laadi, mis omistati Rumeeniale 19. septembri 2014. aasta kirjaga BUDG/B3/MV D (2014) 3079038, rikkudes sel moel õigusnormi, kusjuures see rikkumine mõjutas selle kohtu analüüsi seoses i) hinnanguga komisjoni pädevusele ja ii) vaidlustatud kirja laadiga.

Rumeenia väidab teise võimalusena, et Euroopa Liidu kohus rikkus Euroopa Liidu õigust ja kaldus kõrvale Euroopa Kohtu praktikast, sest ta sedastas, et liikmesriikide ülesanne on hinnata, kas on tegemist traditsiooniliste omavahendite kaotusega, ning et esineb selliste vahendite käsutusse andmise kohustus.

Lisaks sellele vaidlustab Rumeenia tingimusliku makse mehhanismi kohaldatavuse käesolevas kohtuasjas ja seega ka sellega seonduvad Üldkohtu kaalutlused.

(1) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, lk 17).

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169)

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/34

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 17. novembril 2015 – J. N. versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-601/15)

(2016/C 038/47)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellant: J. N.

Teine osapool: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie (julgeoleku- ja justiitsasjade riigisekretär)

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180), artikli 8 lõike 3 punkt e on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2007, C 303/01) artikliga 6:

(1)

olukorras, kus kolmanda riigi kodanik on direktiivi artikli 8 lõike 3 punkti e alusel kinni peetud ja tal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180) artikli 9 kohaselt õigus jääda liikmesriiki seni, kuni tema varjupaigataotluse kohta on esimeses astmes otsus tehtud, ning

(2)

arvestades selgitusi harta kohta (ELT 2007, C 303/02), mille kohaselt piirangud, mida võib artiklis 6 ette nähtud õigustele seadusega kehtestada, ei või olla laiemad, kui on EIÕK artikli 5 lõike 1 punkti f sõnastuse enda kohaselt lubatavad piirangud, ning tõlgendust, mille Euroopa Inimõiguste Kohus on viimati nimetatud sättele andnud eelkõige oma 22. septembri 2015. aasta otsuses kohtuasjas Nabil jt vs. Ungari ja mille kohaselt varjupaigataotleja kinnipidamine on viidatud EIÕK sättega vastuolus, kui kinnipidamine ei toimu väljasaatmise eesmärgil?

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/35

Ana Pérez Gutiérreze 15. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 9. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/14: Pérez Gutiérrez versus komisjon

(Kohtuasi C-604/15 P)

(2016/C 038/48)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Ana Pérez Gutiérrez (esindaja: advokaat J. Soler Puebla)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu 9. septembri 2015. aasta otsus ja jätkata menetlust, tehes uue otsuse, milles kohus:

—	otsustab, et lisades ilma loata Patrick Johannes Jacquemyni foto Euroopa Liidus tubakapakenditel terviseohu hoiatusena kasutatavate fotode kataloogi, rikkus komisjon õigust aule, era- ja pereelu puutumatusele ja iseenda kujutisele;

—	mõistab kostjalt apellandi kasuks välja saamata jäänud tulu summas 181 104 eurot.

—

mõistab kostjalt apellandi kasuks välja 1 eurosendi (0,01 eurot) iga tubakapaki või –toote kohta, millel on Patrick Jacquemyni pilt, jättes kogusumma kindlaksmääramise kohtuotsuse täitmise ajale, kuid mis käesoleval hetkel on kakskümmend seitse miljonit viissada kaheksakümmend kaheksa tuhat viissada kakskümmend neli (27 588 524) eurot;

—	mõista kostjalt apellandi kasuks välja hüvitis tulu eest, mis on saadud Patrick Jacquemyni pildi ebaseadusliku kasutamise eest, milleks on 13 790 000 eurot Hispaanias, mis on Patrik Jacquemyni elukoht.

Väited ja peamised argumendid

Erinevused kohtuistungil toimunu ja kohtuotsuses esitatu vahel

Apellant ei ole kunagi nõustunud Euroopa Komisjoni väidetega, vaid sellega, et esitatakse hilinenult dokumendid, mis ei ole läbikriipsutatud, mis aga kohtuotsusest ei nähtu.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõike 5 rikkumine

Rikutud on Euroopa Liidu õiguspõhimõtet, mille kohaselt on liidu kodanikul õigus tutvuda dokumentidega, mida liidu ametiasutused on otsuse tegemisel kasutanud. Apellant on korduvalt taotlenud dokumente, mis käsitlevad õigust kujutisele konkreetse foto osas, aga neid ei ole talle antud.

Tõendite puudumine või ebapiisavus, mis viitab sellele, et Üldkohus ei teostanud menetlustoiminguid

Apellandi taotletud tõendeid ei esitatud, samas kui kostja esitatud tõendid ei omanud mingit tõenduslikku väärtust, kuna peaaegu kõik andmed olid läbikriipsutatud.

Võistlevuse ja võrdsete menetluslike võimaluste põhimõtte rikkumine

Euroopa Komisjoni esitatud dokumendid olid läbikriipsutatud ega sisaldanud mingeid andmeid ning apellandil puudus võimalus neid võistlevalt analüüsida, mistõttu on need apellandi hinnangul kehtetud tõendid ja Üldkohus ei saa neid tunnistada tõenditeks.

Faktide moonutamine

Läbikriipsutatud ja andmeid mittesisaldavad dokumendid viisid Üldkohtu tõdemuseni, et väidetavate fotode tegemine oli põhimõtteliselt õiguspärane, ning apellandil ei õnnestunud seda eeldust ümber lükata, sest kogu oluline tõendusmaterjal oli dokumentidest puudu. Dokumentidest andmete kustutamisel kohaldati 1995. aasta direktiivist (1) tulenevaid andmekaitse põhimõtteid vääralt.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/36

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Letrado de la Administración de Justicia del Juzgado de Violencia sobre la mujer único de Terrasa (Hispaania) 18. novembril 2015 – María Assumpció Martínez Roges versus José Antonio García Sánchez

(Kohtuasi C-609/15)

(2016/C 038/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Letrado de la Administración de Justicia del Juzgado de Violencia sobre la mujer único de Terrassa

Põhikohtuasja pooled

Hageja: María Assumpció Martínez Roges

Kostja: José Antonio García Sánchez

Eelotsuse küsimused

Kas seaduse 1/2000 (tsiviilkohtumenetluse seadus) artiklid 34 ja 35, mis keelavad omal algatusel kontrollida, kas advokaadi ja sellise füüsilise isiku vahel, kes toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega, sõlmitud lepingud sisaldavad ebaõiglaseid tingimusi või ebaausaid kaubandustavasid, on vastuolus direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 2 ning direktiivi 2005/29/EÜ (2) artikli 6 lõike 1 punktiga d ja artiklitega 11 ja 12?

2.	Kas seaduse 1/2000 artiklid 34 ja 35, mis ei võimalda maksmata tasu nõuete (jura de cuentas) haldusmenetluses tõendeid esitada, et vaidlust lahendada, on vastuolus direktiivi 93/13/EMÜ artikli 6 lõikega 1, artikli 7 lõikega 2 ja lisa punkti 1 alapunktiga q?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, lk 22).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/37

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 23. novembril 2015 – Concurrence Sàrl versus Samsung Electronics France SAS, Amazon Services Europe Sàrl

(Kohtuasi C-618/15)

(2016/C 038/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Concurrence Sàrl

Vastustajad kassatsioonimenetluses: Samsung Electronics France SAS, Amazon Services Europe Sàrl

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 (1) tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui väidetavalt rikutakse edasimüügikeeldu väljaspool valikturustusvõrku ja e-turu kaudu, kasutades selleks mitmel erinevates liikmesriikides käitataval veebisaidil tehtud müügipakkumisi, on volitatud turustajal, kes leiab, et talle on kahju tekitatud, õigus esitada kaebus sellest tuleneva õigusvastase kahjustamise lõpetamiseks selle riigi kohtule, kus on või oli juurdepääs Internetti laaditud andmesisule; või peab ilmnema mõni muu seos?

(1) ELT L 12, lk 1, ELT eriväljaanne 19/4, lk 42.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/38

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) 24. novembril 2015 – Trustees of the BT Pension Scheme versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(Kohtuasi C-628/15)

(2016/C 038/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division)

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Trustees of the BT Pension Scheme

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

Eelotsuse küsimused

Arvestades, et Euroopa Kohus oma 12. detsembri 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-446/04: Test Claimants in the FII Group Litigation vs. Commissioners of Inland Revenue (EKL 2006, lk I-11753) neljandale eelotsuse küsimusele vastates tuvastas, et EÜ asutamislepingu artiklitega 43 ja 56 – nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63 – on vastuolus liikmesriigi õigus, mis lubab residendist äriühingutel, kes maksavad oma aktsionäridele edasi nende poolt välismaalt saadud dividende, õiguse kohaldada süsteemi, mis võimaldab neil ettevõtte tulumaksu avansilise makse tagasi saada, kuid mis esiteks kohustab neid äriühinguid maksma ettevõtte tulumaksu avansilise makse ja nõudma hiljem selle tagastamist ning teiseks ei anna nendele aktsionäridele maksu ümberarvutuse võimalust, samas kui aktsionäridel tekib see õigus siis, kui dividende jagav residendist äriühing saab ise dividende samast liikmesriigist: kas sellistele aktsionäridele või osanikele endile tuleneb ELTL artiklist 63 või muudest liidu õigusnormidest õigusi, kui nad saavad dividende, mida on otsustatud välja maksta selle erikorra alusel, eriti kui aktsionär või osanik ja dividende jaotav äriühing on ühe ja sama liikmesriigi residendid?

2.	Kas juhul, kui esimeses küsimuses viidatud aktsionäril või osanikul endal ei ole ELTL artiklist 63 tulenevaid õigusi, on tal õigus tugineda sellele, et on rikutud ELTL artiklist 49 või 63 tulenevaid dividende jaotava äriühingu õigusi?

3.	Kas juhul, kui vastus esimesele või teisele küsimusele on niisugune, et aktsionäril või osanikul on liidu õigusnormidest tulenevad õigused või ta saab nendele tugineda, kehtivad liidu õiguses nõuded selle kohta, kuidas tuleb aktsionärile või osanikule tekkinud kahju siseriiklikus õiguses heastada?

Kas Euroopa Kohtu vastused eespool sõnastatud küsimustele olenevad sellest, et:

asjaomane aktsionär või osanik ei ole selles liikmesriigis kohustatud maksma saadud dividendidelt tulumaksu ning kui residendist äriühing teeb talle kasumi jaotamise väljamakse väljaspool eespool kirjeldatud erikorda, võib aktsionäril või osanikul olla siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus maksu ümberarvutusele, mille alusel teeb asjaomane liikmesriik sellele aktsionärile või osanikule tagasimakse;

siseriiklik kohus on otsustanud, et kõnealune siseriiklikest õigusnormidest tekkinud liidu õiguse rikkumine ei olnud piisavalt selge, et liikmesriigil tekiks kohustus maksta dividende jaotanud äriühingule kahjuhüvitist vastavalt põhimõtetele, mis on kehtestatud otsusega liidetud kohtuasjades C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pêcheur SA vs. Saksamaa Liitvabaraiik ja The Queen vs. Secretary of State for Transport, ex parte Factortame Limited jt (EKL 1996, lk I-1029); või et

teatavatel, kuid mitte kõikidel juhtudel võis olukord olla selline, et eespool kirjeldatud erikorra alusel dividende jaotanud äriühing suurendas kõikidele aktsionäridele või osanikele tehtavaid väljamakseid, et nende summa oleks samaväärne sellega, mille saaks tulumaksust vabastatud aktsionär või osanik juhul, kui talle makstakse dividende väljaspool seda erikorda?

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/39

Novartis Europharm Ltd 24. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-472/12: Novartis Europharm Ltd versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-629/15 P)

(2016/C 038/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Novartis Europharm Ltd (esindaja: advokaat C. Schoonderbeek)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Teva Pharma BV

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles Üldkohus jättis sellega rahuldamata tühistamishagi kohtuasjas T-472/12;

—	vajaduse korral saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kohtuasjas T-472/12 esitatud tühistamishagis palus Novartis Üldkohtul tühistada komisjoni 16. augusti 2012. aasta rakendusotsuse C(2012) 5894 final, millega anti inimravimile „Zoledronic acid Teva Pharma – zoledronic acid” turustusluba määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) alusel; seda põhjendusel, et nimetatud otsusega rikutakse Novartise ravimi Aclasta andmekaitseõigusi, nagu need on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2309/93 (2) artikli 13 lõikes 4 koostoimes määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõikega 11 ja artikliga 89 ning direktiivi 2001/83/EÜ (3) artikli 6 lõikega 1. Vaidlustatud kohtuotsusega jäeti tühistamishagi rahuldamata.

Apellant väidab apellatsioonkaebuse põhistamiseks, et Üldkohus rikkus õigusnorme, sest tõlgendas vääralt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 lõiget 1, mis näeb ette üldise turustusloa mõiste, ning seetõttu, et Üldkohus ei põhjendanud vaidlustatud kohtuotsust nõuetekohaselt.

Apellant väidab sellega seoses esiteks, et vaidlustatud kohtuotsus põhineb vääral arusaamal direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 lõike 1 sõnastusest ja eesmärgist ning uute ravinäidustuste jaoks loa andmise õiguslikust raamistikust, samuti vääral eeldusel, et tõlgendus, mille apellant pakub välja direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 lõikele 1, võimaldaks andmekaitsega manipuleerida ja sellest kõrvale hoiduda ning pikendada lõpmatult originaalravimite andmekaitseaega.

Teiseks väidab apellant, et Üldkohtu järeldus, et direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 lõige 1 on kohaldatav Aclasta suhtes, sest sellele ravimile võidi anda luba kui ravimi Zometa variatsioonile või laiendusele, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja pärsib farmaatsiaettevõtjate tahet investeerida uute ravimite otsimisse ja arendamisesse ning ei ole seega rahvatervise huvides.

Just nimelt direktiivi 2001/83 artikli 6 lõike 1 väära tõlgenduse alusel jättis Üldkohus tuvastamata, et komisjoni rakendusotsusega rikutakse Novartise ravimi Aclasta andmekaitseõiguseid nagu need on ette nähtud määruse nr 2309/93 artikli 13 lõikes 4 koostoimes määruse nr 726/2004 artikli 14 lõikega 11, mis oleks pidanud tingima komisjoni rakendusotsuse tühistamise.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, lk 1, ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).

(2) Nõukogu 22. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2309/93, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet (EÜT L 214, lk 1, ELT eriväljaanne 13/12, lk 151).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, lk 67, ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/40

Novartis Europharm Ltd 24. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-67/13: Novartis Europharm Ltd versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-630/15 P)

(2016/C 038/54)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Novartis Europharm Ltd (esindaja: advokaat C. Schoonderbeek)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Hospira UK Ltd

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles Üldkohus jättis sellega rahuldamata tühistamishagi kohtuasjas T-67/13;

—	vajaduse korral saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kohtuasjas T-67/13 esitatud tühistamishagis palus Novartis Üldkohtul tühistada komisjoni 19. novembri 2012. aasta rakendusotsuse C(2012) 8605 final, millega anti inimravimile „Zoledronic acid Hospira – zoledronic acid” turustusluba määruse (EÜ) nr 726/2004 (1) alusel; seda põhjendusel, et nimetatud otsusega rikutakse Novartise ravimi Aclasta andmekaitseõigusi, nagu need on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2309/93 (2) artikli 13 lõikes 4 koostoimes määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõikega 11 ja artikliga 89 ning direktiivi 2001/83/EÜ (3) artikli 6 lõikega 1. Vaidlustatud kohtuotsusega jäeti tühistamishagi rahuldamata.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/41

2. detsembril 2015 esitatud hagi – Slovaki Vabariik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-643/15)

(2016/C 038/55)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Pooled

Hageja: Slovaki Vabariik (esindaja: Slovaki Vabariigi justiitsminister)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Slovaki Vabariik palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada nõukogu 22. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (1), ja

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjendamiseks esitab Slovaki Vabariik kuus väidet.

Esimene väide puudutab ELTL artikli 68, ELL artikli 13 lõike 2 ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtte rikkumist.

Nõukogu, kes võttis vaidlustatud otsuse vastu Euroopa Nõukogu varasematest juhistest kõrvale kaldudes ja seega vastuolus oma mandaadiga, rikkus ELTL artiklit 68, ELL artikli 13 lõiget 2 ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtet.

Teine väide puudutab ELL artikli 10 lõigete 1 ja 2, ELL artikli 13 lõike 1, ELTL artikli 78 lõike 3, protokolli nr 1 artiklite 3 ja 4 ning protokolli nr 2 artiklite 6 ja 7 ning õiguskindluse, esindusdemokraatia ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtte rikkumist.

Niisugust liiki akte, nagu vaidlustatud otsus, ei saa vastu võtta ELTL artikli 78 lõike 3 alusel. Arvestades selle sisu, on vaidlustatud otsuse puhul tegemist seadusandliku aktiga, mis tuleb vastu võtta seadusandlikus menetluses, kuid ELTL artikli 78 lõige 3 seda menetlust ei reguleeri. See et nõukogu võttis vaidlustatud otsuse vastu ELTL artikli 78 lõike 3 alusel ei ole käsitatav mitte ainult selle sätte rikkumisena, vaid ka siseriiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi eesõiguste rikkumisena.

Kolmas väide puudutab seadusandliku menetluse suhtes kohaldatavate normide, nagu ELL artikli 10 lõiked 1 ja 2 ning ELL artikli 13 lõike 2 rikkumist; samuti on väidetavalt rikutud esindusdemokraatia, institutsioonilise tasakaalu ja hea halduse põhimõtet.

Kui Euroopa Kohus peaks olenemata Slovaki Vabariigi poolt hagiavalduse teise väite raames esititatud argumentidest jõudma järeldusele, et vaidlustatud otsus võeti vastu seadusandlikus menetluses (quod non), väidab Slovaki Vabariik teise võimalusena, et rikutud on kohaldatavaid olulisi menetlusnorme, mis on sätestatud ELL artikli 16 lõikes 8, ELTL artikli 15 lõikes 2, ELTL artikli 78 lõikes 3, protokolli nr 1 artiklites 3 ja 4, protokolli nr 2 artiklis 6 ja artikli 7 lõigetes 1 ja 2; samuti on rikutud ELL artikli 10 lõikeid 1 ja 2 ning ELL artikli 13 lõiget 2 ning esindusdemokraatia, institutsioonilise tasakaalu ja hea halduse põhimõtet. Konkreetselt rikuti nõukogu arutelude ja hääletamiste avalikkuse nõuet, millega piirati siseriiklike parlamentide osalemist vaidlustatud otsuse vastuvõtmise menetluses, rikkudes Euroopa Parlamendiga konsulteerimise tingimust.

Neljas väide puudutab ELTL artikli 78 lõikes 3 ja ELTL artiklis 293 ning ELL artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning ELL artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetlusnormide rikkumist; samuti puudutab see väide esindusdemokraatia, institutsioonilise tasakaalu ja hea halduse põhimõtte rikkumist.

Enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist tegi nõukogu komisjoni ettepanekusse mitmeid muudatusi ja täiendusi. Sellega rikuti kohaldatavaid menetlusnorme, mis on sätestatud ELTL artikli 78 lõikes 3 ja ELTL artiklis 293 ning ELL artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning ELL artikli 13 lõikes 2; samuti rikuti esindusdemokraatia, institutsioonilise tasakaalu ja hea halduse põhimõtet. Euroopa Parlamendiga ei konsulteeritud nõuetekohaselt ja nõukogu ei võtnud ühehäälselt vastu komisjoni ettepanekusse tehtud muudatusi ja täiendusi.

Viies väide, et rikutud on ELTL artikli 78 lõiget 3 – nimelt ei ole järgitud selle kohaldamise tingimusi

Teise võimalusena võrreldes teise väitega tugineb Slovaki Vabariik ELTL artikli 78 lõike 3 rikkumisele, sest järgitud ei ole selle kohaldamise tingimusi, mis puudutavad vastu võetud meetmete ajutist laadi ja hädaolukorra esinemist seoses kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevooluga.

6.	Kuues väide, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist Vaidlustatud otsus on ilmselgelt vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna on selge, et see ei ole taotletud eesmärkide saavutamiseks sobiv ega vajalik.

(1) ELT L 248, lk 80.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/43

3. detsembril 2015 esitatud hagi – Ungari versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-647/15)

(2016/C 038/56)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindaja: M. Z. Fehér)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Ungari palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul

—	tühistada nõukogu 22. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1601 (1), millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks;

—	teise võimalusena, juhul kui kohus ei rahulda hagi esimest nõuet, tühistada vaidlustatud otsus osaliselt Ungarit puudutavas osas,

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: Ungari valitsus on seisukohal, et ELTL artikli 78 lõige 3 ei ole piisav õiguslik alus nõukogu poolt vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks. ELTL artikli 78 lõige 3 ei sisalda nõukogu jaoks volitust seadusandliku akti vastuvõtmiseks ja selliste meetmete võtmiseks, mida vaidlustatud otsus sisaldab, täpsemalt selliste meetmete võtmiseks, mis kujutavad endast kohustuslikku erandit seadusandlikust aktist – käesoleval juhul määrusest (EL) nr 604/2013. (2) Vaidlustatud otsuse puhul on sisuliselt tegemist seadusandliku aktiga, võttes arvesse, et selles on kehtestatud erand määrusest nr 604/2013, mistõttu seda ei oleks tohtinud vastu võtta ELTL artikli 78 lõike 3 alusel, mis volitab nõukogu võtma ainult meetmeid, mis ei ole vastu võetud seadusandlikus menetluses ehk mis ei ole seadusandlikud aktid. Juhul kui ELTL artikli 78 lõike 3 alusel on siiski võimalik vastu võtta sellist õigusakti, milles on kehtestatud erand seadusandlikust aktist, ei saa see erand Ungari valitsuse seisukohal olla sellise ulatusega, mis puudutab seadusandliku akti põhisisu ja mis muudab tühiseks selle peamised sätted, nagu seda teeb vaidlustatud otsus.

Teine väide: ELTL artikli 78 lõikes 3 kasutatud mõistega „ajutised meetmed” ei ole kooskõlas selline meede, mis käsitleb 24 kuu (teatavatel juhtudel 36 kuu) pikkust ajavahemikku ja mille mõju ulatub lisaks ka sellest ajavahemikust pikemale ajale. Vaidlustatud otsus väljub ELTL artikli 78 lõikes 3 nõukogu jaoks antud volituse piiridest selle poolest, et selle ajalise kehtivuse kindlaksmääramisel ei ole arvesse võetud ELTL artikli 78 lõike 2 alusel vastu võetud seadusandliku akti vastuvõtmiseks vajalikku aega.

Kolmas väide: Nõukogu on vaidlustatud akti vastuvõtmisel rikkunud ELTL artikli 293 lõiget 1, kuna tema poolt komisjoni ettepanekust kõrvalekaldumine ei olnud ühehäälne.

Neljas väide: Vaidlustatud otsuses on sätestatud erand seadusandlikust aktist; sisuliselt on selle näol tegemist seadusandliku aktiga, mistõttu ka juhul, kui selle oleks võinud vastu võtta ELTL artikli 78 lõike 3 alusel, oleks selle vastuvõtmisel pidanud arvesse võtma Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollides nr 1 ja nr 2 sätestatud riikide parlamentide õigust anda seadusandlike aktide kohta arvamusi.

Viies väide: Nõukogu muutis pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist oluliselt eelnõu teksti, kuid ei konsulteerinud selles osas uuesti Euroopa Parlamendiga.

Kuues väide: Otsuse eelnõu erinevad keeleversioonid ei olnud nõukogu poolt vastuvõtmise ajal liidu kõikides ametlikes keeltes kättesaadavad.

Seitsmes väide: Vaidlustatud otsus on õigusvastane ka sel põhjusel, et selle vastuvõtmine ei ole kooskõlas ELTL artikliga 68 ja Euroopa Liidu Nõukogu 25.-26. juuni istungitel vastu võetud järeldustega.

Kaheksas väide: Vaidlustatud otsus rikub õiguskindluse ja selguse põhimõtteid, kuna mitme aspekti puhul ei ole selge, kuidas tuleb vaidlustatud otsuse sätteid kohaldada ning milline on nende seos määruse nr 604/2013 sätetega. Selline ebaselge aspekt on muu hulgas küsimus rakendusotsuse vastuvõtmisega seotud menetlus- ja tagatisnormide kohaldamisest ning see, et vaidlustatud otsuses ei ole üheselt kindlaks määratud ümberpaigutamiseks väljavalimise kriteeriumide süsteemi ning selles ei ole nõuetekohaselt lahendatud taotlejate olukord ümberpaigutamise sihtliikmesriigis. Vaidlustatud otsus on vastuolus Genfi pagulasseisundi konventsiooniga (3), kuna see võtab taotlejatelt õiguse jääda taotleva liikmesriigi territooriumile ja muudab võimalikuks nende ümberpaigutamise teise liikmesriigi territooriumile selliselt, et ei ole tingimata võimalik näidata olulise seose olemasolu taotleva liikmesriigi ja sihtliikmesriigi vahel.

Üheksas väide: Vaidlustatud otsus rikub vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Esiteks seoses sellega, et võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga jäeti Ungari toetatavate liikmesriikide seast välja; vaidlustatud otsuses on sätestatud, et 120 000 rahvusvahelise kaitse saanud isikut paigutatakse ümber. Võttes arvesse, et vaidlustatud otsuses ei ole enam Ungarist ümberpaigutamist ette nähtud, on algse ettepaneku kohaselt 120 000 taotleja arvu kindlaksmääramine muutunud oletuslikuks ja erineb komisjoni ettepanekus esitatud olukorrast, mida tegelikult oli kavas reguleerida. Ei ole vastuvõetav – eelkõige seoses ELTL artikli 78 lõike 3 alusel vastu võetud üleminekusättega –, et rohkem kui poole selle reguleerimisalasse kuuluvate taotlejate suhtes tehakse lõplik otsus nende ümberpaigutamise kohta hilisemaid arenguid arvesse võttes.

Teise, täiendava võimalusena esitatud kümnes väide: Ungari väidab, et vaidlustatud otsus rikub Ungarit puudutavalt proportsionaalsuse põhimõtet, kuna hoolimata sellest, et tegemist on tunnustatult sellise liikmesriigiga, mille territooriumile on sisenenud suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid ja kus on esitatud väga palju rahvusvahelise kaitse taotlusi, on selle kui vastuvõtva liikmesriigi jaoks ikkagi kehtestatud kvoot. Vaidlustatud otsus ei ole Ungarit puudutavalt kooskõlas artikli 78 lõikes 3 sätestatuga, kuna selline meede, millega pannakse puudutatud liikmesriigile ainult kohustusi, ei ole kooskõlas selles sättes toodud tingimusega, mille kohaselt meetmeid võidakse võtta kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu puudutatud liikmesriigi huvides.

(1) ELT L 248, 2015.9.24, lk 80.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, lk 31).

(3) Pagulasseisundit käsitlev 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioon, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga (edaspidi „Genfi konventsioon”).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/45

3. detsembril 2015 esitatud hagi – Austria Vabariik versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-648/15)

(2016/C 038/57)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Austria Vabariik (esindaja: C. Pesendorfer)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hagi, mille alus on Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulu- ja varamaksude valdkonnas, öBGBl III 182/2002 ja dBGBl II 2002, 735, dBStBl I 2002, 584 (edaspidi „DBA-D/Ö”) artikli 25 lõige 5 koostoimes ELTL artikliga 273, kuna Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik on erinevatel arvamustel DBA-D/Ö artikli 11 tõlgendamise ja kohaldamise osas.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—	tuvastada, et hagi esemeks olev väärtpaberitulu ei ole „nõuded koos kasumi jagamisega” DBA-D/Ö artikli 11 lõike 2 tähenduses. Seetõttu on DBA-D/Ö artikli 11 lõike 1 kohaselt Austrial kui Bank Austria asukohariigil ainuõigus maksustada nendelt väärtpaberitelt saadavat tulu;

—	tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik peab seega mitte maksustama hagi esemeks olevat ja Bank Austria väärtpaberitest saadavat tulu ning tagasi maksma sellelt tulult juba kogutud maksu;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Austria Vabariik heidab Saksamaa Liitvabariigile ette, et viimane luges vaidlusaluse tulu intressiks „koos kasumi jagamisega” DBA-D/Ö artikli 11 lõike 2 tähenduses. Saksamaa Liitvabariigi hinnangul arvutatakse tulu küll üldjuhul kindla protsendimäära alusel. Selleks peab aga olema piisav raamatupidamislik kasum.

Austria Vabariik on vastupidi seisukohal, et kõnealused väärtpaberid annavad vaid õiguse intressile, mis arvutatakse kindla protsendimäära alusel nimiväärtusest. Vastav tõlgendus tuleneb juba üldisest keelekasutusest; seda kinnitab võrdlus DBA-D/Ö artikli 11 lõikes 2 näidetena nimetatud finantseerimisvormidega.

Austria Vabariigi sõnul on käesoleval juhul tegemist pelga edasilükkamisega võlausaldaja poolt, kuna väärtpaber annab eelkõige selle kestuse ajal üldjuhul õiguse maksete tegemiseks järgnevatel aastatel. Väärtpaberid vastavad seega lõppkokkuvõttes kindla intressiga väärtpaberitele, mis on teatud määral kahjumist sõltuvad.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/47

Üldkohtu 9. detsembri 2015. aasta otsus – Kreeka ja Ellinikos Chrysos versus komisjon

(Kohtuasjad T-233/11 ja T-262/11) (1)

((Riigiabi - Kaevandussektor - Kreeka ametivõimude poolt kaevandusettevõtjale Ellinikos Chrysos antud toetus - Leping kaevanduse võõrandamiseks turuväärtusest madalama hinnaga ning selle tehingu maksudest vabastamine - Otsus, millega abimeetmed tunnistatakse õigusvastasteks ning kohustatakse vastavad summad tagasi nõudma - Mõiste „eelis” - Eraõigusliku investori kriteerium))

(2016/C 038/60)

Kohtumenetluse keeled: kreeka ja inglise

Pooled

Hagejad: Kreeka Vabariik (esindajad: P. Mylonopoulos, V. Asimakopoulos, G. Kanellopoulos ja A. Iosifidou) (kohtuasi T-233/11) ja Ellinikos Chrysos AE Metalleion kai Viomichanias Chrysou (Kifissia, Kreeka) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos, E. Petritsi, E. Trova ja P. Skouris, hiljem advokaadid K. Adamantopoulos, E. Trova, P. Skouris ja E. Roussou) (kohtuasi T-262/11)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: É. Gippini Fournier ja D. Triantafyllou)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 23. veebruari 2011. aasta otsus 2011/452/EL riigiabi C 48/08 (ex NN 61/08) kohta, mida Kreeka andis ettevõtjale Ellinikos Chrysos AE (ELT L 193, lk 27).

Resolutsioon

1.	Liita kohtuasjad T-233/11 ja T-262/11 kohtuotsuse huvides.

2.	Jätta hagiavaldused rahuldamata.

3.	Mõista kohtuasjas T-233/11 Euroopa Komisjoni kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt ja jätta viimase kohtukulud tema enda kanda.

4.	Mõista kohtuasjas T-262/11 komisjoni kohtukulud välja Ellinikos Chrysos AE Metalleion kai Viomichanias Chrysoult ning jätta viimase kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 204, 9.7.2011.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/47

Üldkohtu 10. detsembri 2015. aasta otsus – Belgia versus komisjon

(Kohtuasi T-563/13) (1)

((EAGF - Rahastamisest välja jäetud kulud - Belgia tehtud kulutused - Puu- ja köögivili - Põhjendamiskohustus - Tootjaorganisatsiooni tunnustamise tingimused - Tootjaorganisatsiooni põhitegevuse allhanked - Väljajäetav summa - Proportsionaalsus))

(2016/C 038/61)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Belgia Kuningriik (esindajad: J.-C. Halleux ja M. Jacobs, keda abistasid advokaadid F. Tuytschaever ja M. Varga)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Kranenborg ja P. Rossi)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 13. augusti 2013. aasta rakendusotsus 2013/433/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 219, lk 49), Belgia Kuningriigi tehtud kulutuste osas või nõue piirata igal juhul summat, mida rahastamine ei kata.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

(1) ELT C 367, 14.12.2013.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/48

Üldkohtu 15. detsembri 2015. aasta otsus – LTJ Diffusion versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Arthur et Aston (ARTHUR & ASTON)

(Kohtuasi T-83/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Sõnamärgi ARTHUR & ASTON taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk Arthur - Kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 punkt a - Kuju, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis muudavad märgi eristusvõimet))

(2016/C 038/62)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: LTJ Diffusion (Colombes, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Lederman, hiljem F. Fajgenbaum)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: V. Melgar)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Arthur et Aston SAS (Giberville, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat N. Boespflug)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 2. detsembri 2013. aasta otsuse (asi R 1963/2012-1) peale, mis käsitleb LTJ Diffusioni ja Arthur et Aston SAS-i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja LTJ Diffusionilt.

(1) ELT C 112, 14.4.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/49

Üldkohtu 11. detsembri 2015. aasta otsus – Soome versus komisjon

(Kohtuasi T-124/14) (1)

((EAFRD - Rahastamisest välja jäetud kulud - Maaelu areng - Erifinantskorrektsioon - Kasutatud vahendite ja tehnika ostmiseks tehtud kulutuste abikõlblikkus - Mikroettevõtete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete erikord - Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 55 lõige 1))

(2016/C 038/63)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: Soome Vabariik (esindajad: J. Heliskoski ja S. Hartikainen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Aalto, J. Aquilina, P. Rossi ja T. Sevón)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 12. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/763/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 338, lk 81), osas, milles Soome Vabariigi tehtud kulutused summas 927 827,58 eurot jäetakse liidu asjaomaste eeskirjade eiramise tõttu EAFRD raames liidu rahastamise alt välja.

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 12. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/763/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles Soome Vabariigi tehtud kulutused summas 927 827,58 eurot jäetakse liidu asjaomaste eeskirjade eiramise tõttu EAFRD raames liidu rahastamise alt välja.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 142, 12.5.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/49

Üldkohtu 9. detsembri 2015. aasta otsus – Comercializadora Eloro versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Zumex Group (zumex)

(Kohtuasi T-354/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi ZUMEX taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk JUMEX - Varasema kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2))

(2016/C 038/64)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Comercializadora Eloro, SA (Ecatepec, Mehhiko) (esindaja: advokaat J. de Castro Hermida)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Palmero Cabezas)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Zumex Group, SA (Moncada, Hispaania) (esindaja: advokaat M. C. March Cabrelles)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 13. veebruari 2014. aasta otsuse (asi R 391/2012-1) peale, mis käsitleb Comercializadora Eloro, SA ja Zumex Group, SA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Comercializadora Eloro, SA-lt.

(1) ELT C 253, 4.8.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/50

Üldkohtu 10. detsembri 2015. aasta otsus – Fútbol Club Barcelona versus Siseturu Ühtlustamise Amet (vapikilbi piirjoone kujutis)

(Kohtuasi T-615/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vapikilbi piirjoont kujutava ühenduse kujutismärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3))

(2016/C 038/65)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Fútbol Club Barcelona (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Carbonell Callicó)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 23. mai 2014. aasta otsuse (asi R 2500/2013-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida vapikilbi piirjoont kujutav kujutismärk ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Fútbol Club Barcelonalt.

(1) ELT C 372, 20.10.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/51

Üldkohtu 10. detsembri 2015. aasta otsus – Sony Computer Entertainment Europe versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Marpefa (Vieta)

(Kohtuasi T-690/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Tühistamismenetlus - Ühenduse kujutismärk Vieta - Kaubamärgi tegelik kasutamine - Kasutamise laad - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ja artikli 51 lõige 2 - Kuju, mis erineb elementide poolest, mis ei muuda eristusvõimet - Tõend registreeritud kaupade kasutamise kohta))

(2016/C 038/66)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sony Computer Entertainment Europe Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindaja: advokaat S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Marpefa, SL (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Barroso Sánchez-Lafuente)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 2. juuli 2014. aasta otsuse (asi R 2100/2013-2) peale, mis käsitleb tühistamismenetlust Sony Computer Entertainment Europe Ltd ja Marpefa, SL vahel.

Resolutsioon

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 2. juuli 2014. aasta otsus (asi R 2100/2013-2) niivõrd, kuivõrd sellega jäeti rahuldamata kaebus tühistamisosakonna otsuse peale lükata tagasi heli või kujutise taasesitusseadmete jaoks registreeritud ühenduse kujutismärgi tühistamise taotlus.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 431, 1.12.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/51

Üldkohtu 11. detsembri 2015. aasta otsus – Hikari Miso versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Nishimoto Trading (Hikari)

(Kohtuasi T-751/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Hikari taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk HIKARI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 038/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hikari Miso Co. Ltd (Simosuwa-machi, Jaapan) (esindaja: barrister D. McFarland)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: H. O’Neill)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Nishimoto Trading Co. Ltd (Santa Fe Springs, California, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: barrister G. Pritchard)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 8. septembri 2014. aasta otsuse (asi R 2394/2013-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Nishimoto Trading Co. Ltd ja Hikari Miso Co. Ltd vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Hikari Miso Co. Ltd-lt.

(1) ELT C 7, 12.1.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/52

Üldkohtu 1. detsembri 2015. aasta määrus – REWE-Zentral versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Planet GDZ (PRO PLANET)

(Kohtuasi T-373/12) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/68)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: REWE-Zentral AG (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Kinkeldey ja A. Bognár, hiljem advokaadid M. Kinkeldey ja C. Schmitt)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Walicka)

Teine menetluspool ühtlustamisameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Planet GDZ AG (Tagelswangen, Šveits) (esindajad: advokaadid M. Nentwig ja G. M. Becker, hiljem advokaat M. Nentwig)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 14. juuni 2012. aasta otsuse (asi R 1350/2011-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Planet GDZ AG ja REWE-Zentral AG vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta REWE–Zentral AG ja Planet GDZ AG kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukuludest.

(1) ELT C 319, 20.10.2012.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/53

Üldkohtu 30. novembri 2015. aasta määrus – Gmina Miasto Gdynia ja Port Lotniczy Gdynia Kosakowo versus komisjon

(Kohtuasi T-215/14) (1)

((Tühistamishagi - Vaidlustatud akti asendamine kohtumenetluse ajal - Nõuete kohandamine - Uue otsuse peale esitatud paralleelne hagi - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/69)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hagejad: Gmina Miasto Gdynia (Gdynia, Poola) (esindajad: advokaadid T. Koncewicz ja K. Gruszecka-Spychała) ja Port Lotniczy Gdynia Kosakowo sp. z o.o. (Gdynia) (esindajad: advokaadid T. Koncewicz ja K. Gruszecka-Spychała, hiljem advokaat P. Rosiak)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Grespan, S. Noë ja A. Stobiecka-Kuik)

Hagejate toetuseks menetlusse astuja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Ese

Algselt taotlus tühistada komisjoni 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/883/EL meetme SA.35388 (2013/C) (ex 2013/NN ja ex 2012/N) kohta – Poola – Gdynia-Kosakowo lennujaama rajamine (ELT L 357, lk 51), ning hiljem taotlus tühistada komisjoni 26. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/1586 meetme SA.35388 (13/C) (ex 13/NN ja ex 12/N) kohta – Poola – Gdynia-Kosakowo lennujaama muutmine (ELT L 250, lk 165), millega asendatakse otsus 2014/883.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta põhikohtuasjas Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Gmina Miasto Gdynia ja Port Lotniczy Gdynia Kosakowo sp. z o.o. kohtukulud.

3.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise menetluses Gmina Miasto Gdynia ja Port Lotniczy Gdynia Kosakowo kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 175, 10.6.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/53

Üldkohtu 30. novembri 2015. aasta määrus – Gmina Kosakowo versus komisjon

(Kohtuasi T-217/14) (1)

((Tühistamishagi - Vaidlustatud akti asendamine kohtumenetluse ajal - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/70)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Gmina Kosakowo (Kosakowo, Poola) (esindaja: advokaat M. Leśny)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Grespan, S. Noë ja A. Stobiecka-Kuik)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Ese

Taotlus tühistada komisjoni 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/883/EL meetme SA.35388 (2013/C) (ex 2013/NN ja ex 2012/N) kohta – Poola – Gdynia-Kosakowo lennujaama rajamine (ELT L 357, lk 51).

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta põhikohtuasjas Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Gmina Kosakowo kohtukulud.

3.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise menetluses Gmina Kosakowo kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 202, 30.6.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/54

Üldkohtu 30. novembri 2015. aasta määrus – GreenPack versus Siseturu Ühtlustamise Amet – (greenpack)

(Kohtuasi T-513/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Registreerimisest keeldumine - Registreerimistaotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/71)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: GreenPack GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid P. Ruess ja A. Doepner-Thiele, hiljem C. Glasemann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: G. Schneider, hiljem G. Schneider ja D. Botis)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 29. aprilli 2014. aasta otsuse (asi R 2324/2013-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida ühenduse kaubamärgina sõnaline tähis greenpack.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja GreenPack GmbH-lt.

(1) ELT C 303, 8.9.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/55

Üldkohtu 23. novembri 2015. aasta määrus – EREF versus komisjon

(Kohtuasi T-694/14) (1)

((Tühistamishagi - Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014-2020 - Ühendus - Liikmete otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus))

(2016/C 038/72)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: European Renewable Energies Federation (EREF) (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat U. Prall)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, K. Herrmann ja R. Sauer)

Ese

Tühistada komisjoni 28. juuni 2014. aasta teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 200, lk 1) osas, mis puudutab taastuvatest allikatest toodetud energia suhtes antud abi siseturuga kokkusobivuse hindamise kriteeriume.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta European Renewable Energies Federation (EREF) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 409, 17.11.2014.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/55

Üldkohtu 23. novembri 2015. aasta määrus – Actega Terra versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Heidelberger Druckmaschinen (FoodSafe)

(Kohtuasi T-766/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse sõnamärk FoodSafe - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamata hagi))

(2016/C 038/73)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Actega Terra GmbH (Lehrte, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Onken)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Schifko)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Heidelberger Druckmaschinen AG (Heidelberg, Saksamaa) (esindaja: advokaat I. Lins)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 8. septembri 2014. aasta otsuse (asi R 2440/2013-4) peale, mis käsitleb Heidelberger Druckmaschinen AG ja Actega Terra GmbH vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Actega Terra GmbH-lt.

(1) ELT C 46, 9.2.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/56

Üldkohtu 27. novembri 2015. aasta määrus – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-809/14) (1)

((Tühistamishagi - Keeltekasutuse kord - Teade Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori vaba ametikoha kohta - Kandideerimistaotluste elektroonilisel teel esitamise vormiga seatud keelenõuded - Väidetav erinevus võrreldes Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega vaba ametikoha kohta - Kiri, mille komisjon saatis pärast kandideerimisavalduste esitamise menetluse lõpetamist - Vastuvõetamatus))

(2016/C 038/74)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja G. Gattinara)

Ese

Nõue tühistada komisjoni väidetav otsus, mis sisaldus 2. oktoobri 2014. aasta kirjas, mille komisjoni personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat saatis Itaalia välisministeeriumi Euroopa Liidu asjade peadirektorile.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 46, 9.2.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/56

Üldkohtu 1. detsembri 2015. aasta määrus – Banco Espírito Santo versus komisjon

(Kohtuasi T-814/14) (1)

((Tühistamishagi - Riigiabi - Portugali ametiasutuste abi finantseerimisasutuse Banco Espírito Santo, SA kriisilahenduseks - Sildapanga loomine - Otsus mitte esitada vastuväiteid - Portugali ametiasutuste võetud kohustused - Järelevalveisiku kontroll nende kohustuste täitmise üle - Järelevalveisikule tasumine rämpspanga poolt - Osalise tühistamise nõue - Vastuvõetamatus))

(2016/C 038/75)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Banco Espírito Santo, SA (Lissabon, Portugal) (esindajad: advokaadid M. Gorjão-Henriques ja L. Bordalo e Sá)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, M. França ja P.-J. Loewenthal)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 3. augusti 2014. aasta otsus C(2014) 5682 final (riigiabi SA.39250 (2014/N) – Portugal, Banco Espírito Santo, S.A. kriisilahendus) II lisa punktid 9 ja 18 osas, milles hagejale kehtestatakse kohustus (või võib lugeda, et pannakse kohustus) maksta välja järelevalveisiku (kelle ülesandeks on järgida Portugali riigi võetud kohustuste täitmist) töötasu või kanda mis tahes muud selle isikuga seonduvad kulud.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Puudub vajadus teha otsus Portugali Vabariigi menetlusse astumise avalduse kohta.

3.	Jätta Banco Espírito Santo, SA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Banco Espírito Santo, SA, Euroopa Komisjon ja Portugali Vabariik kannavad ise oma kulud, mis seonduvad menetlusse astumise avaldustega.

(1) ELT C 118, 13.4.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/57

Üldkohtu 30. novembri 2015. aasta määrus – August Brötje versus Siseturu Ühtlustamise Amet (HydroComfort)

(Kohtuasi T-845/14) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi HydroComfort taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2016/C 038/76)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: August Brötje GmbH (Rastede, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Pietzcker ja C. Spintig)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: W. Schramek, D. Walicka ja A. Schifko)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 23. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 1302/2014-5) peale, mis käsitleb sõnamärgi HydroComfort ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja August Brötje GmbH–lt.

(1) ELT C 89, 16.3.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/58

Üldkohtu 2. detsembri 2015. aasta määrus – Novartis versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Mabxience (HERTIXAN)

(Kohtuasi T-41/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Registreerimistaotluse tagasivõtmine - otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/77)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Novartis AG (Basel, Šveits) (esindaja: advokaat M. Douglas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: S. Palmero Cabezas)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mabxience SA (Montevideo, Uruguay)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 31. oktoobri 2014. aasta otsuse (asi R 2550/2013-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Novartis AG ja Mabxience SA vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Novartis AG–lt.

(1) ELT C 107, 30.3.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/58

Üldkohtu 23. novembri 2015. aasta määrus – Sloveenia versus komisjon

(Kohtuasi T-118/15) (1)

((Tühistamishagi - EAGGF - Tagatisrahastu - EAGF ja EAFRD - Hagi esitamise tähtaeg - Alguskuupäev - Hilinemine - Vastuvõetamatus))

(2016/C 038/78)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Sloveenia Vabariik (esindaja: L. Bembič)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Rous Demiri ja D. Triantafyllou)

Ese

Nõue tühistada komisjoni 19. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/950/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 369, lk 71) osas, milles jäetakse katmata Sloveenia Vabariigi kantud teatud kulutused.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Puudub vajadus teha otsus Itaalia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Ungari menetlusse astumise avalduste kohta.

3.	Jätta Sloveenia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Sloveenia Vabariik, komisjon, Itaalia Vabariik, Prantsuse Vabariik ja Ungari kannavad ise oma kulud, mis seonduvad menetlusse astumise avaldustega.

(1) ELT C 146, 4.5.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/59

Üldkohtu 20. novembri 2015. aasta määrus – Zitro IP versus Siseturu Ühtlustamise Amet (WORLD OF BINGO)

(Kohtuasi T-202/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Ühenduse kujutismärgi WORLD OF BINGO taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2016/C 038/79)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Zitro IP Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat A. Canela Giménez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: V. Melgar ja J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 23. veebruari 2015. aasta otsuse (asi R 1899/2014-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk WORLD OF BINGO ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Zitro IP Sàrl–ilt.

(1) ELT C 198, 15.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/60

Üldkohtu 20. novembri 2015. aasta määrus – Zitro IP versus Siseturu Ühtlustamise Amet (WORLD OF BINGO)

(Kohtuasi T-203/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Ühenduse sõnamärgi WORLD OF BINGO taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2016/C 038/80)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Zitro IP Sàrl (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat A. Canela Giménez)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: V. Melgar ja J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 23. veebruari 2015. aasta otsuse (asi R 1900/2014-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk WORLD OF BINGO ühenduse kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Zitro IP Sàrl–ilt.

(1) ELT C 198, 15.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/60

Üldkohtu 2. detsembri 2015. aasta määrus – Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet – toom Baumarkt (Super-Samstag)

(Kohtuasi T-213/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise taotlus - Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/81)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Lidl Stiftung & Co. KG (Neckarsulm, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Wolter ja A. C. Berger)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: H. P. Kunz)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: toom Baumarkt GmbH (Köln, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Kinkeldey, S. Brandstätter ja J. Rosenhäger)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 16. veebruari 2015. aasta otsuse (asi R 657/2014-5) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust toom Baumarkt GmbH ja Lidl Stiftung & Co. KG vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud välja Lidl Stiftung & Co. KG-lt.

(1) ELT C 205, 22.6.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/61

Üldkohtu 17. novembri 2015. aasta määrus – Certuss Dampfautomaten versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Universal for Engineering Industries (Universal 1800 TC)

(Kohtuasi T-329/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 038/82)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Certuss Dampfautomaten GmbH & Co. KG (Krefeld, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Sroka)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: D. Botis)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Universal for Engineering Industries SAE (Giza, Egiptus)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 9. aprilli 2015. aasta otsuse (asi R 1303/2014-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Universal for Engineering Industries SAE ja Certuss Dampfautomaten GmbH & Co. KG vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Certuss Dampfautomaten GmbH & Co. KG kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud.

(1) ELT C 279, 24.8.2015.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/61

Üldkohtu presidendi 10. detsembri 2015. aasta määrus – GGP Italy versus komisjon

(Kohtuasi T-474/15 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Direktiiv 2006/42/EÜ - Tarbijate ja töötajate tervise ja ohutuse kaitse masinate kasutamisest tulenevate ohtude eest - Läti ametiasutuste võetud meede, millega keelati teatud liiki muruniiduk - Komisjoni otsus, millega meede tunnistati põhjendatuks - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2016/C 038/83)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Global Garden Products Italy SpA (GGP Italy) (Castelfranco Veneto, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Villani, L. D’Amario ja M. Caccialanza)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braga da Cruz ja L. Cappelletti)

Ese

Nõue peatada komisjoni 10. juuni 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/902 Läti võetud meetme kohta keelata GGP Italy SpA toodetud muruniiduki turule laskmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/42/EÜ (ELT L 147, lk 22).

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude jaotus otsustatakse edaspidi.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/62

6. oktoobril 2015 esitatud hagi – Flamagas versus Siseturu Ühtlustamise Amet – MatMind (CLIPPER)

(Kohtuasi T-580/15)

(2016/C 038/84)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Flamagas, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid I. Valdelomar Serrano, G. Hinarejos Mulliez ja D. Gabarre Armengol)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: MatMind Srl (Formello, Itaalia)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse ruumiline kaubamärk (sõnalist osa „CLIPPER” sisaldav tulemasina kuju) – ühenduse kaubamärk nr 4 758 652

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 30. juuli 2015. aasta otsus asjas R 924/2013-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta jõusse tühistamisosakonna 22. märtsi 2013. aasta otsus ühenduse kaubamärgi registreeringut nr 4 758 652 puudutavas tühistamismenetluses nr C 5642;

—	mõista kohtukulud teiselt menetluspoolelt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/63

27. oktoobril 2015 esitatud hagi – Yieh United Steel versus komisjon

(Kohtuasi T-607/15)

(2016/C 038/85)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Yieh United Steel Corp. (Kaohsiung City, Taiwan) (esindaja: advokaat D. Luff)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada hagejat puudutavas osas komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus” või „lõpliku tollimaksu määrus”), artiklid 1 ja 2; ning

—	mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et Üldkohtul on pädevus vaadata läbi vaidlustatud määruse artiklid 1 ja 2 ning hinnata selle kooskõla alusmäärusega ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Teine väide, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 5, sest ta keeldus alusetult arvesse võtmast hageja poolt juba varem kasutatud kulude jaotamise meetodit, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistavadega. Selle rikkumise tõttu keeldus komisjon vääralt ringlussevõetud vanametalli mahaarvamisest asjaomase toote tootmiskuludest, suurendades sel moel alusmääruse artikli 2 lõiget 3 rikkudes kunstlikult normaalväärtust.

Kolmas väide, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 1, sest ta jättis normaalväärtuse määramisest alusetult välja asjaomase toote müügi omamaisele sõltumatule kliendile tavapärase kaubandustegevuse käigus. Komisjon ei põhjendanud piisavalt sellest keeldumise põhjuseid. Lisaks, eeldades, et kõnealuse keeldumise põhjus on pelgalt asjaolu, et need tooted eksporditi pärast müüki (hageja teadmata), on komisjoni kohaldatud kriteerium ebaseaduslik. Komisjon oleks pidanud võtma arvesse hageja kavatsust selle toote lõppsihtkoha osas müügi ajal. Seega rikkus komisjon alusmääruse artikli 2 lõiget 2, jättes omamaise müügi arvesse võtmata ainult seetõttu, et sõltumatu klient eksportis tooted pärast müüki.

(1) ELT L 224, lk 10.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/64

29. oktoobril 2015 esitatud hagi – Azur Space Solar Power versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Musta joone kujutis)

(Kohtuasi T-614/15)

(2016/C 038/86)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Azur Space Solar Power GmbH (Heilbronn, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Nicodemus)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi (musta joone kujutis) Euroopa liitu nimetav rahvusvaheline registreering – registreerimistaotlus nr 1 201 652

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 2. septembri 2015. aasta otsus asjas R 3233/2015-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/64

23. novembril 2015 esitatud hagi – E-Control versus ACER

(Kohtuasi T-671/15)

(2016/C 038/87)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Energie-Control Austria für die Regulierung der Elektrizitäts- und Erdgaswirtschaft (E-Control) (Viin, Austria) (esindaja: advokaat F. Schuhmacher)

Kostja: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 23. septembri 2015. aasta arvamus nr 09/2015, mis puudutab Kesk-Euroopa piirkonnas piiriülese võimsuse jaotamise meetodeid heakskiitvate siseriiklike reguleerivate asutuste otsuste vastavust määrusele (EÜ) nr 714/2009 ja riiklike võrkude vaheliste ühenduste olemasoleva edastamisvõimsuse juhtimise ja jaotamise suunistele, mis sisalduvad selle lisas I, ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et rikuti menetlusreegleid, seal hulgas eelkõige menetlusreeglite puudumine, toimikuga tutvumise õiguse rikkumine, õiguse olla ära kuulatud rikkumine ja piisavalt põhjendamata jätmine.

Teine väide, et esitatud meemetel puudus õiguslik alus, kuna ACER ei järginud määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklis 8 ette nähtud menetlust, vaid selle asemel tugines oma arvamuses määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 7 lõikele 4 ja seetõttu ületas määruse nr 713/2009 artikli 7 lõikes 4 ette nähtud pädevuse piire ja tegutses ultra vires.

Kolmas väide, et rikuti määrust (EÜ) nr 714/2009, kuna ACERi järeldus, et Saksamaa–Austria piiril on struktuurne ülekoormus, ei ole tõendatud ja see ei vasta ülekoormuse määratlusele. Lisaks puudub selles arvamuses hinnang mõju kohta ja põhjalik hinnang alternatiivsetele lahendustele. Lõpuks ei ole arvamuses kirjeldatud võimsuse jaotamise menetlus ei asjakohane ega proportsionaalne vahend arvamuses välja toodud probleemide lahendamiseks.

4.	Neljas väide, et rikuti komisjoni määrust (EÜ) nr 1222/2015 (võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised), kuna arvamus ei järgi selles määruses sisalduvaid sisulisi ja menetluslikke nõudeid, mis jõustusid enne arvamuse vastuvõtmist.

5.	Viies väide, et rikuti ELTL artikleid 101 ja 102, koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3, kuna arvamus rikub Euroopa energia siseturu aluspõhimõtteid, kohustades siseriiklikke reguleerivaid asutusi ja ülekandesüsteemi haldureid Austria ja Saksamaa vahelist lõimitud elektriturgu kunstlikult jagama.

6.	Kuues väide, et rikuti ELTL artikleid 34 ja 35, sest reguleerimismeede kehtestaks kunstlikud kaubandustõkked liikmesriikide vahel ja riivaks kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet ELTL artiklite 34 ja 35 tähenduses.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/65

20. novembril 2015 esitatud hagi – Shanxi Taigang Stainless Steel versus komisjon

(Kohtuasi T-675/15)

(2016/C 038/88)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Shanxi Taigang Stainless Steel Co. Ltd (Taiyuan, Hiina) (esindajad: barrister F. Carlin ja advokaat N. Niejahr)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT 2015 L 224, lk 10), osas, milles see kehtestab hagejale dumpinguvastase tollimaksu ekspordilt ja näeb ette selliselt ekspordilt ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kogumise; ja

—	mõista kõik käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimese väite kohaselt on komisjon rikkunud nõukogu määruse (EL) nr 1225/2009 (1) (edaspidi „algmäärus”) artikli 2 lõike 7 punkti a teist alapunkti, kuna tuvastas ja valis Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA”) antud juhul sobivaks võrdlusriigiks. Selline valik põhines algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a teise alapunkti vääral tõlgendamisel, samuti asjaolude ilmselgelt vääral hindamisel. Teise võimalusena, komisjon on ilmselgelt ebaõigesti kohaldanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a, kuna ei teinud normaalväärtuse nõutavaid kohandusi hoolimata sellest, et ta valis võrdlusriigiks USA.

2.	Teise väite kohaselt on komisjon rikkunud algmääruse artikli 2 lõiget 10, kuna ei teinud nimetatud sätte punktis k ette nähtud nõutavat kohandust USA eksportiva tootja sisetranspordikulude osas.

3.	Kolmanda väite kohaselt on komisjon rikkunud algmääruse artikli 3 lõikeid 2, 6 ja 7. Teatavate kahjunäitajate ja põhjusliku seoses analüüsimisel on komisjon teinud asjaolude hindamisel ilmseid vigu ja/või see analüüs ei ole kooskõlas komisjoni kohustusega uurida andmeid hoolsalt ja erapooletult.

(1) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/66

20. novembril 2015 esitatud hagi – Les Éclaires versus Siseturu Ühtlustamise Amet – L’éclaireur International (L’ECLAIREUR)

(Kohtuasi T-680/15)

(2016/C 038/89)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Les Éclaires GmbH (Nürnberg, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Bund)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: L’éclaireur International (Luxembourg, Luksemburg)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse sõnamärk „L’ECLAIREUR” – ühenduse kaubamärk nr 3 494 028

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. septembri 2015. aasta otsus asjas R 2266/2014-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 rikkumine;

—	Määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine;

—	Ühtlustamisametis kontrollimist käsitlevate suuniste osa C jao 6 sätete eiramine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/67

20. novembril 2015 esitatud hagi – Environmental Manufacturing versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Société Elmar Wolf (Hundi pea kujutis)

(Kohtuasi T-681/15)

(2016/C 038/90)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Environmental Manufacturing LLP (Stowmarket, Ühendkuningriik) (esindaja: barrister S. Malynicz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Société Elmar Wolf SA (Wissembourg, Prantsusmaa)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse kujutismärk (Hundi pea kujutis) – registreerimistaotlus nr 4 971 511

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. septembri 2015. aasta otsus asjas R 1252/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas hageja kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/67

26. novembril 2015 esitatud hagi – Sulayr Global Service versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Sulayr Calidad (sulayr GLOBAL SERVICE)

(Kohtuasi T-685/15)

(2016/C 038/91)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Sulayr Global Service, SL (Valle del Zalabi, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macías Bonilla, G. Marín Raigal ja E. Armero Lavie)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sulayr Calidad, SL (Granada, Hispaania)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „sulayr GLOBAL SERVICE” sisaldav ühenduse kujutismärk – registreerimistaotlus nr 11 960 515

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 23. septembri 2015. aasta otsus asjas R 149/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, milles leiti, et klassi 40 kuuluvad teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud teenustega, mis kuuluvad klassi 42, ning et järelikult esineb segiajamise tõenäosus;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 60 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõike 1 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/68

27. novembril 2015 esitatud hagi – Clover Canyon versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Kaipa Sportswear (CLOVER CANYON)

(Kohtuasi T-693/15)

(2016/C 038/92)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Clover Canyon, Inc. (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat T. Schmitz)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Kaipa Sportswear GmbH (Heilbronn, Saksamaa)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi „CLOVER CANYON” Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – registreerimistaotlus nr 1 120 485

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 4. augusti 2015. aasta otsus asjas R 3018/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kulud, sealhulgas apellatsioonimenetlusega seotud kulud välja kostjalt; või

—	mõista kulud, sealhulgas apellatsioonimenetlusega seotud kulud välja apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/69

30. novembril 2015 esitatud hagi – Micula versus komisjon

(Kohtuasi T-694/15)

(2016/C 038/93)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ioan Micula (Oradea, Rumeenia) (esindajad: advokaat K. Struckmann, barrister G. Forwood ja solicitor A. Kadri)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 30. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/1470 Rumeenia antud riigiabi SA.38517 (2014/C) (ex 2014/NN) kohta Vahekohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus juhtumis (teatavaks tehtud numbri C(2015) 2112 all) (ELT 2015 L 232, lk 43);

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, milles see (a) puudutab hagejat, (b) takistab Rumeenial vahekohtu otsuse täitmist, (c) kohustab Rumeeniat tagastama siseturuga kokkusobimatu abi ja (d) kohustab hagejat vastutama solidaarselt vaidlustatud otsuse artikli 2 lõikes 2 nimetatud isikute saadud riigiabi tagastamise eest;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud otsuses on käesoleva asja suhtes ebaõigesti kohaldatud ELTL artiklit 351 ja õiguse üldpõhimõtteid.

2.	Teine väide, et vaidlustatud otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et vaidlusaluse meetmega antakse hagejale eelis, eelkõige on vääralt kindlaks määratud väidetava eelise andmise ajahetk või siis on ebaõige seisukoht, et kahjude hüvitamine võib anda eelise.

3.	Kolmas väide, et vaidlustatud otsuses on ebaõigesti lähtutud sellest, et vaidlusaluse meetme saab seostada Rumeenia riigiga.

4.	Neljas väide, et vaidlustatud otsuses on ebaõigesti hinnatud väidetava abimeetme [siseturuga] kokkusobivust.

5.	Viies väide, et vaidlustatud otsuses on valesti kindlaks määratud väidetavad abisaajad ja otsust ei ole piisavalt põhjendatud, eelkõige nende füüsiliste ja juriidiliste isikute kindlaksmääramisel, kes moodustavad väidetava abi saava ettevõtja.

6.	Kuues väide, et vaidlustatud otsuses on rikutud õigusnormi ja ületatud pädevust väidetava abi tagasimaksmiseks kohustamisel.

7.	Seitsmes väide, et vaidlustatud otsuses on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

8.	Kaheksas väide, et vaidlustatud otsuses on rikutud oluliselt menetlusnormi, eelkõige õigust olla ära kuulatud ning ELTL artikli 108 lõiget 3 ja määruse nr 659/1999 (1) artikli 6 lõiget 1.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1, ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/70

24. novembril 2015 esitatud hagi – BMB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ferrero (kommitoos, pakend)

(Kohtuasi T-695/15)

(2016/C 038/94)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: BMB sp. z o.o. (Grójec, Poola) (esindaja: advokaat (radca prawny) K. Czubkowski)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ferrero (Alba, Itaalia)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: hageja

Vaidlusalune disainilahendus: ühenduse disainilahendus nr 826 680-0001

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 8. septembri 2015. aasta otsus (asi R 1150/2012-3)

Nõue

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus

Väited

—	määruse nr 6/2002 artikli 61 lõigete 1 ja 2 rikkumine

—	määruse nr 6/2002 artikli 62 ja artikli 63 lõike 1 rikkumine

—	määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e rikkumine

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/71

1. detsembril 2015 esitatud hagi – Bodegas Vega Sicilia versus Siseturu Ühtlustamise Amet (TEMPOS VEGA SICILIA)

(Kohtuasi T-696/15)

(2016/C 038/95)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Bodegas Vega Sicilia, SA (Valbuena de Duero, Hispaania) (esindaja: advokaat S. Alonso Maruri)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse sõnamärk „TEMPOS VEGA SICILIA” – registreerimistaotlus nr 13 066 121

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. septembri 2015. aasta otsus asjas R 285/2015-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada ühtlustamisameti neljanda apellatsioonikoja 30. septembri 2015. aasta otsus asjas R 285/2015-4 ja seega välistada selle otsuse õigusmõju;

—	tühistada ühtlustamisameti 8. detsembril 2014 tehtud otsus registreerimisest keeldumise kohta ja seega välistada selle otsuse õigusmõju;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väide

Rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti j koostoimes veinituru ühist korraldust reguleeriva määruse nr 491/2009 artikliga 118l.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/71

30. novembril 2015 esitatud hagi – Volfas Engelman versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Rauch Fruchtsäfte (BRAVORO PINTA)

(Kohtuasi T-700/15)

(2016/C 038/96)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Volfas Engelman AB (Kaunas, Leedu) (esindaja: advokaat P. Olson)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Rauch Fruchtsäfte GmbH (Rankweil, Austria)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse sõnalist osa „BRAVORO PINTA” sisaldav kujutismärk – registreerimistaotlus nr 10 725 381

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 17. septembri 2015. aasta otsus asjas R 1649/2014-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja tunnistada ühenduse kaubamärk 1072538 registreeritavaks;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited

—	apellatsioonikoda eksis asjaomase avalikkuse kindlaks tegemisel;

—	apellatsioonikoda eksis, kui leidis, et asjaomase avalikkuse tähelepanu aste on keskmine;

—	apellatsioonikoda eksis, kui jättis taotletava kaubamärgi märkimisväärsete kujutiselementidega arvestamata;

—	apellatsioonikoda eksis, kui leidis, et asjaomaste kaubamärkide vahel on foneetiline sarnasus;

—	apellatsioonikoda eksis, kui tugines otsuse punktis 42 sellele, et varasema kaubamärgi eristusvõime on suurenenud;

—	apellatsioonikoda eksis eristusvõime tuvastamisel.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/72

25. novembril 2015 esitatud hagi – Stock Polska vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lass & Steffen (LUBELSKA)

(Kohtuasi T-701/15)

(2016/C 038/97)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: Stock Polska Sp. z o. o. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat T. Gawrylczyk)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Lass & Steffen GmbH Wein- und Spirituosen-Import (Lübeck, Saksamaa)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „LUBELSKA” sisaldav ühenduse kujutismärk – taotlus nr 11 657 459

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) viienda apellatsioonikoja 24. septembri 2015. aasta otsus (asi R 1788/2014-5)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt

Väide

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/73

2. detsembril 2015 esitatud hagi – Makhlouf versus nõukogu

(Kohtuasi T-706/15)

(2016/C 038/98)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ehab Makhlouf (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat E. Ruchat)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hageja hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	seetõttu mõista Euroopa Liidult välja hüvitis hagejale tekitatud kahju eest summas, mille Üldkohus määrab kindlaks õiglusest lähtudes;

—	mõista kohtuastme kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, mis puudutab hagejale tekitatud kahju, mille eest on vastutav Euroopa Liidu Nõukogu. Esitatud väide on kolmes osas.

—	Esimene väiteosa on seotud nõukogu võetud aktide õigusvastasusega selles osas, milles esiteks piiravad meetmed ei ole põhjendatud ja on ebaproportsionaalsed, ning teiseks rikuvad õigust heale haldusele, hageja õigust mainele ning tema omandiõigust;

—	teine väiteosa on seotud mittevaralise kahjuga, mis hagejale tekitati seetõttu, et ta kanti nende isikute ja üksuste nimekirja, keda oli mainitud seoses sanktsioonidega Süüria vastu;

—	kolmas väiteosa on seotud Euroopa Liidu mittesüülise vastutusega osas, milles hageja vastu võetud meetmed piiravad ebanormaalselt tema põhiõigusi.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/73

30. novembril 2015 esitatud hagi – Pharm-a-care Laboratories versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Pharmavite (VITAMELTS)

(Kohtuasi T-713/15)

(2016/C 038/99)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pharm-a-care Laboratories Pty. Ltd (Sydney, Austraalia) (esindaja: solicitor I. De Freitas)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Pharmavite LLC (California, Ameerika Ühendriigid)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse sõnamärk „VITAMELTS” – ühenduse kaubamärk nr 11 403 581

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 10. septembri 2015. aasta otsus asjas R 2649/2014-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta jõusse tühistamisosakonna otsus tervikuna, nii et tühistamistaotlus nr 8627 C lükatakse tagasi;

—	mõista hageja menetlus- ja kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt Pharmavite LLC-lt.

Väited

—	Apellatsioonikoda rikkus määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b. Apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, tuvastades, et kaebaja tegutses vaidlusaluse kaubamärgi taotlust esitades pahauskselt;

—	apellatsioonikoja otsus põhineb osaliselt olulise menetlusnormi rikkumisel, nimelt ei antud kaebajale võimalust esitada oma seisukoht tühistamistaotluse esitaja tõendite kohta.

1.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 38/74

4. detsembril 2015 esitatud hagi – Drugsrus versus EMA

(Kohtuasi T-717/15)

(2016/C 038/100)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Drugsrus Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: barrister M. Howe, barrister S. Ford ja solicitor R. Sanghvi)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada EMA 8. oktoobri 2015. aasta e-kirjas sisalduv otsus, et Drugsrus Ltd-l ei ole lubatud kaubamärgi Bretaris Genuair all imporditavat kaupa ümber nimetada Eklira Genuairiks; ja

—	mõista hageja kohtukulud välja EMA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.

Hageja väidab, et EMA rikkus õigusnormi, tehes järelduse, et tsentraliseeritud menetluses antud müügiloaga ravimit ei ole lubatud ümber nimetada. Ta leiab, et ELTL-is sätestatud kaupade vaba liikumise eeskirjade kohaselt on paralleelsel importijal lubatud kaup paralleelseks turustamiseks ümber pakendada või –nimetada, eeldusel et selline ümberpakendamine või –nimetamine on objektiivselt vajalik selleks, et imporditud kaup saaks tõhusalt pääseda importiva liikmesriigi turule.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 38

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 1. veebruar 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2016/C 038/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1
2016/C 038/02	Kohtusekretäri ametissenimetamine	2