21.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 20/1

Euro vahetuskurss (1)

20. jaanuar 2016

(2016/C 20/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0907
JPY	Jaapani jeen	127,28
DKK	Taani kroon	7,4638
GBP	Inglise nael	0,77000
SEK	Rootsi kroon	9,3431
CHF	Šveitsi frank	1,0932
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,6650
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,042
HUF	Ungari forint	314,76
PLN	Poola zlott	4,4702
RON	Rumeenia leu	4,5326
TRY	Türgi liir	3,3307
AUD	Austraalia dollar	1,5916
CAD	Kanada dollar	1,5965
HKD	Hongkongi dollar	8,5366
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7134
SGD	Singapuri dollar	1,5697
KRW	Korea vonn	1 326,46
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,2896
CNY	Hiina jüaan	7,1768
HRK	Horvaatia kuna	7,6670
IDR	Indoneesia ruupia	15 228,20
MYR	Malaisia ringit	4,7936
PHP	Filipiini peeso	52,219
RUB	Vene rubla	88,2005
THB	Tai baat	39,582
BRL	Brasiilia reaal	4,4559
MXN	Mehhiko peeso	20,0427
INR	India ruupia	74,1627

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

21.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 20/3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 20/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„QUESO TETILLA” / „QUEIXO TETILLA”

ELi nr: ES-PDO-0117-01232 – 21.5.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Kaitstud päritolunimetuse kontrolliasutus

„QUESO TETILLA” / „QUEIXO TETILLA”

Taotlejate rühmal on õigustatud huvi spetsifikaadi muutmise taotlemiseks kaitstud päritolunimetuse haldajana päritolunimetust „Queso Tetilla” käsitleva määruse artikli 4 alusel ja kaitstud päritolunimetuse kontrolliasutusena Galicia toiduainete kvaliteedi edendamist ja kaitsmist käsitleva 18. veebruari 2005. aasta määruse 2/2005 artikli 12 alusel. Kõik kaitstud päritolunimetusega seotud tootjad ja töötlejad on taotlejate rühma liikmed.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☒	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu (tükeldamine)

4. Muudatuste liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☒	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatused

Kõnealuste muudatuste peamised põhjused on kokkuvõtlikult järgmised.

—	Tooraine haldamise ajal tekkinud sotsiaal-majanduslikud muudatused. Muu hulgas on selle tulemusena toote töötlemisahelas tekkinud uus lüli – piima esmaostjad –, kes võivad vahendada piima müüki loomakasvatusettevõtjalt juustuvalmistajale.

—	Muudatused, mis on seotud kaitstud toote kvaliteedi parandamise ja tootmismeetodite arendamisega. Kõnealused muudatused hõlmavad laagerdumisaja ja viimase tarbimiskuupäeva kindlaksmääramist.

Tootespetsifikaadi eri rubriikidesse tehtud muudatused on järgmised.

5.1. Toote nimetus

Kaitstud nimetusesse lisatakse hispaaniakeelse nimetuse kõrvale galeegikeelne „Queixo Tetilla”, sest kõnealuse toote tähistamiseks kasutatakse mõlemat nimetust.

5.2. Toote kirjeldus

Muudetakse järgmisi lõike.

— Kuju: transkriptsiooni käigus tekkinud vea tõttu on praeguses tekstis sõnad „kooniline, kumer-kooniline”, kuid tegelikult peaks sõnastus olema „kooniline, nõgus-kumer”.

— Valgusisaldus: see näitaja on välja jäetud, kuna toote kirjelduse seisukohast ei ole kõnealune protsendimäär oluline. „Queso Tetilla” / „Queixo Tetilla” valmistamisel kasutatakse mittestandardset täispiima, seega esineb näiteks piima valgusisalduses loomulikke kõikumisi sõltuvalt lehma söödast, aastaajast, kliimast jne, kuid neil teguritel ei ole mõju kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toote omadustele. Seega otsustati kõnealune näitaja tootespetsifikaadist välja jätta.

— Kuivainesisaldus: kehtestatud määr on „45–50 %”. Pärast muudatust esitatakse ainult miinimumväärtus 45 %, kuna uue näitaja „mitterasvaine veesisaldus” (millega mõõdetakse juustu kuivaine ja rasvasisalduse suhet) lisamisega määratletakse juustu kreemja konsistentsi omadusi paremini.

— Mitterasvaine veesisaldus: lisatakse uus näitaja, mis praegu kehtivas tekstis puudub ja mis peab olema vahemikus 66–72 %. Selle näitajaga määratletakse juustu kuivaine ja rasvasisalduse suhe, mis mõjutab toote kvaliteeti, sest selle näitajaga mõõdetakse juustu kreemja konsistentsi omadusi.

5.3. Päritolutõend

Luuakse esmaostjate register, et parandada toote jälgitavuse kontrolli.

Traditsiooniliselt oli kõnealuste juustude tootmisega seotud kaks tüüpi ettevõtjaid: loomakasvatajad, kes tootsid toorainet, ja juustuvalmistajad, kes valmistasid toorainest kaitstud päritolunimetusega toote. Tänapäeval ei pruugi kõik tootmisettevõtted saada toorainet otse loomakasvatajatelt, vaid piima esmaostjate vahendusel, kes tegutsevad piimakogumiskeskustena, kus kogutakse kokku geograafilises piirkonnas asuvatest loomakasvatusettevõtetest pärit piim, mis seejärel saadetakse edasi tootmisettevõtetesse.

5.4. Tootmismeetod

Tootmisprotsessi tehnilisi üksikasju kohandatakse järgmiste muudatustega.

— Kalgendamine: kasutatavaid kalgendumisensüüme käsitlevat teksti muudetakse. Samuti muudetakse kalgendumistingimusi (aeg ja temperatuur). Praeguste eeskirjade kohaselt peab temperatuur olema vahemikus 28–32 °C ja kalgendusmisaeg vähemalt 20 minutit ja mitte rohkem kui 40 minutit. Pärast kavandatud muudatust on temperatuurivahemik 30–34 °C ja kalgendumisaeg vähemalt 30 minutit ja mitte rohkem kui 60 minutit.

Selle muudatuse põhjuseks on asjaolu, et tänu edusammudele on saadud hakata tootma suure kümosiinisisaldusega tööstuslikku laapi, mille koostis on sarnane loomse laabiekstrakti loomuliku koostisega ning mille kümosiinisisaldus on loomse laabi kümosiinisisaldusest isegi suurem.

Lisaks on viimastel aastatel piima kvaliteet paranenud ning piim on vähem happeline. Seetõttu on olnud vaja tõsta kalgendumistemperatuuri ja suurendada kalgendumisaega, et saavutada juustu õige tekstuur.

— (Kalgendi) nõrutamine: lisatakse kõnealuse protsessi määratlus, sest kuigi seda on alati tehtud, ei olnud see kehtiva tootespetsifikaadiga hõlmatud. Nõrutamine seisneb selles, et eraldatakse vadak, mis on tekkinud kalgendi lõikamisel tekkinud graanulitest.

— (Kalgendi) pesemine: sõnastust muudetakse, et protsessi üksikasjalikumalt kirjeldada ja täpsustada, et see on valikuline. Aastate jooksul omandatud kogemused on võimaldanud kinnitada, et töötlusprotsessi kõnealune etapp ei ole tingimata vajalik.

— (Kalgendi) järelsoojendamine: kehtivad eeskirjad hõlmavad ekslikult seda etappi, mis seisneb järgmises: „kalgendi pesemine veega, mille temperatuur on kaks kraadi kõrgem kalgendumistemperatuurist”. Sellise pesemise puhul ei ole rangelt võttes tegemist järelsoojendamisega, seega jäetakse see osa välja ning kalgendi pesemise vajalikkus jäetakse juustuvalmistaja otsustada, nii nagu eespool sätestatud.

— Pressimine: sõnastus „vähemalt kolm tundi” asendatakse üldisema sõnastusega „nii kaua kui vajalik”, seega sõltub täpne pressimisaeg juustuvalmistaja oskusteabest.

Ei ole vajadust kehtestada minimaalset pressimisaega, sest see sõltub erinevatest muutujatest, sealhulgas kasutatud tehnoloogiast, ruumi temperatuurist, aastaajast, pH muutumisest jne.

— Soolamine: sõnastust muudetakse. Sõnastus: „Juustud asetatakse 17–18 Baumé kraadise kontsentratsiooniga soolvette kuni 24 tunniks.” asendatakse järgmisega: „Juustusid soolatakse nii kaua kui vajalik toote eripäraste omaduste saavutamiseks, kuid mitte kauem kui 24 tundi. Soolamine toimub juustukatlas ja/või soolveevannis.”

Sõnastuse muutmise põhjused on samad, mis eespool kirjeldatud.

— Laagerdumine: minimaalset laagerdumisaega suurendatakse ühe päeva võrra (seitsmelt kaheksale). Sellega tagatakse toote kvaliteedi ühtlustamine. Kõnealune minimaalse laagerdumisaja väike suurendamine ei muuda toote omadusi, eriti kuna tegemist on miinimumajaga, seega võis ka enne muudatust laagerdumine kesta kaheksa päeva või rohkem. Selle muudatusega saavutatakse toote parem kvaliteet.

Lisaks muudetakse viimast tarbimiskuupäeva, mis praeguste eeskirjade järgi on 60 päeva alates juustu turuleviimiseks ettevalmistamise kuupäevast. Pärast muudatust kehtestatakse kaks viimast tarbimiskuupäeva, mis sõltuvad juustu kaalust: kuni 60 päeva juustude puhul, mis kaaluvad 0,5–0,7 kilogrammi, ja kuni 90 päeva juustude puhul, mis kaaluvad üle 0,7 kilogrammi. Mõlemal juhul võetakse arvutamise aluseks juustu valmistamise kuupäev.

Esiteks on muudetud arvutuse aluseks võetavat kuupäeva, mis uute eeskirjade kohaselt on valmistamiskuupäev. See on asjakohasem, kuna juustud hakkavad laagerduma kohe pärast valmimist, järelikult tuleb nende optimaalse tarbimisaja arvutamiseks aluseks võtta valmistamiskuupäev, mitte nende turuleviimiseks ettevalmistamise kuupäev.

Teiseks ei kehtestata enam konkreetset päevade arvu, vaid tarbimisajad – sõltuvalt kaalust 60 ja 90 päeva –, mis on asjakohasem, sest siis saab juustutootja vabalt valida lühema tarbimisaja, kui ta peab seda vajalikuks.

Lisaks suurendatakse rohkem kui 0,7 kilo kaaluvate juustude tarbimisaega 90 päevani, võttes arvesse asjaolu, et nii suurte juustude optimaalne tarbimisaeg on just sel ajal.

5.5. Märgistus

Selgitatakse, et kaitstud päritolunimetusega toodete märgistamisel võib vastavalt registrile kasutada nii hispaaniakeelset nimetust „Queso Tetilla” kui ka galeegikeelset nimetust „Queixo Tetilla”.

5.6. Muu (tükeldamine)

Selvekauplustele antakse võimalus teatavatel tingimustel müüa pooleks lõigatud toodet.

Kõnealust kaitstud päritolunimetusega juustu müüakse ilma pakendita, sest selle koorik tagab toote loomuliku kaitse. Juustu tükeldamisel jääb toote üks külg loomuliku kaitseta. Seega lubatakse kõnealuse päritolunimetusega toodete tükkide selvemüügi hõlbustamiseks üle 0,7 kilo kaaluvaid tooteid müügiasutuses tükeldada ja panna müüki läbipaistva toidukilega kaetuna.

Sellistel juhtudel võib juust olla ainult pooleks lõigatud, et see säilitaks oma eripärase kuju, mille järgi tarbija kõnealust toodet tunneb.

Alla 0,7 kilogrammi kaaluvad juustud tuleb müüki panna tükeldamata kujul.

KOONDDOKUMENT

„QUESO TETILLA” / „QUEIXO TETILLA”

ELi nr: ES-PDO-0117-01232 – 21.5.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Queso Tetilla” / „Queixo Tetilla”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Galicia heledat, friisi või alpi pruuni tõugu või nende ristandite lehmade piimast valmistatud juust, millel on pärast kalgendumist, kalgendi lõikamist, kalgendi nõrutamist, mittekohustuslikku kalgendi pesemist ning vormimist, pressimist, soolamist ja laagerdumist järgmised omadused.

Füüsikalised omadused

— Kuju: kooniline, nõgus-kumer

— Kaal: 0,5–1,5 kg.

— Mõõtmed: juustu kõrgus on suurem kui selle põhja raadius ja väiksem kui selle diameeter; maksimaalselt: 150 mm (kõrgus ja põhja diameeter); minimaalselt: 90 mm (kõrgus ja põhja diameeter).

Organoleptilised omadused

— Koorik: märgatav, õhuke (alla 3 mm), elastne, õlgkollane, naturaalne, ilma hallituseta. Juustu pind võib olla kaetud läbipaistva ja värvitu hallitusvastase emulsiooniga.

— Juustumass: pehme, kreemjas ja ühtlane, ilma aukudeta või väheste väikeste korrapäraselt jaotunud aukudega; värvus varieerub elevandiluust kollakani.

— Lõhn: õrn, kergelt happeline, meenutab piima, millest juust on tehtud.

— Maitse ja aroom: piimane, võine, kergelt happeline ja õrnalt soolane.

Füüsikalis-keemilised omadused:

— Rasvasisaldus kuivaines: vähemalt 45 %.

— Kuivainesisaldus: vähemalt 45 %.

— pH: 5,0–5,5.

— Mitterasvaine veesisaldus (mõõdetuna ajavahemikus 8–15 päeva pärast valmistamist): 66–72 %.

„Queso Tetilla” on traditsiooniline muu kui geograafiline nimetus, mis osutab naise rinda meenutavale toote kujule vastavalt käesolevas lõikes esitatud füüsikalistele omadustele.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

a) Sööt: tootmispiirkonna rohumaadel ja söödakultuuridel on piimakarja söödaratsioonis oluline roll. Samuti on oluline roll ekstensiivselt kasutatavatel rohumaadel (karjamaadel ja põõsastega karjamaadel), kus loomi võib vabalt karjatada, kui tingimused seda võimaldavad.

Loomset päritolu kontsentreeritud sööta kasutatakse täiendava söödana, et katta karja energiavajadus. Võimaluste piires pärineb tooraine, millest sööt on valmistatud, määratletud geograafilisest piirkonnast.

b) Toorained: „Queso Tetilla” juustu valmistamiseks kasutatakse lehmapiima; loomset laapi või muid kõnealuse juustu valmistamiseks selgesõnaliselt lubatud kalgendumisensüüme; piimhappebaktereid: Lactococcus lactis subsp. lactis, Lactococcus lactis subsp. Cremoris ja muud, mis ei muuda päritolunimetusega kaitstavate juustude omadusi ja millele on selgesõnaliselt antud luba käesoleva kaitstud päritolunimetusega juustude valmistamiseks; soola ja vajaduse korral kaltsiumkloriidi. Sellise loa annab pädev asutus pärast taotlejate rühma asjakohast taotlust. Pädev asutus võib anda loa uute kalgendumisensüümide ja piimhappebakterite kasutamiseks, kui ta on teinud kindlaks, et nende abil valmistatud juust vastab „Queso Tetilla” juustu määratlevatele omadustele.

„Queso Tetilla” juustu valmistatakse naturaalsest täispiimast, mis on pärit galicia heledat, friisi või alpi pruuni tõugu või nende ristandite lehmadelt, kes kuuluvad määratletud geograafilises piirkonnas asuvatele loomakasvatusettevõtetele.

Piim ei sisalda ternespiima ega säilitusaineid. On keelatud piima standardimine ja selline töötlemine, mis muudaks piima esialgset koostist.

Piima ei tohi segada muu piimaga, mis on saadud registrisse kandmata loomakasvatusettevõtetest või mis on saadud lehmadelt, kes ei ole tehnospetsifikaadiga ettenähtud tõugu.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine ja piimaga tehtavad esialgsed toimingud ning juustu tootmine ja laagerdumine peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Seega peavad kõik tootmisetapid toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Queso Tetilla” võib müüa üksnes siis, kui selle koorikul on laagerdumise loomulikud välised tunnused.

Koorik tagab „Queso Tetilla” juustu loomuliku kaitse. Seega müüakse „Queso Tetilla” juustu ilma kunstmaterjalist pakendita. Siiski võib „Queso Tetilla” juustu pakendada, kui pakendi omadustega on tagatud, et punktis 3.2 kirjeldatud toote füüsikalised, organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused jäävad muutumatuks; kontrolliasutus peab seda olema eelnevalt kontrollinud ja pakendil peab olema asjakohane luba.

Samuti võib juustu pind olla kaetud läbipaistva ja värvitu hallitusvastase emulsiooniga.

Juustutootja saadab juustud müüki tükeldamata kujul. Üle 0,7 kg kaaluvaid juustusid võib müüki panna ka pooleks lõigatuna. Sel juhul peab juustudel olema kaks lisamärgist, üks toote kummalgi küljel, ning kaks komplekti kõiki muid märgiseid, millega tagatakse toote ehtsus, nii et pärast poolitamist on identifitseerimistunnused mõlemal tükil.

Kuna pooleks lõigatuna müüdavatel juustudel puudub kummagi tüki siseküljel loomulikku kaitset pakkuv koorik, tuleb juust tükeldada jaemüügiettevõttes ning juustupooliku võib katta läbipaistva toidukilega.

Kuna juust poolitatakse alles müügikohas, siis puutub toode kunstliku kattematerjaliga (toidukilega) kokku võimalikult lühikest aega ning seega toote kvaliteet ei muutu.

Juustu võib lõigata üksnes pooleks, sest nii säilitab see oma eripärase kuju, mis meenutab naise rinda ja mille järgi tarbija kõnealuse toote ära tunneb.

Olenemata eespool sätestatust võib mis tahes kaaluga „Queso Tetilla” juustu lõigata jaemüügiettevõttes mis tahes suurusega tükkideks, kui seda tehakse müügihetkel tarbija juuresolekul.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega „Queso Tetilla” juustudel on toote nimetusega märgis (lisamärgis), millega tagatakse toote ehtsus. Lisamärgisel on tähtnumbriline järjestikune kood, mis on iga toote puhul kordumatu, ja kaitstud päritolunimetuse „Queso Tetilla” logo, mis on esitatud allpool:

Lisaks on iga juustuvalmistaja kaubanduslikul märgisel selgesti nähtavalt sõnad „Kaitstud päritolunimetus” ja „Queso Tetilla” või „Queixo Tetilla” ning kaitstud päritolunimetuste Euroopa logo.

Toote ehtsuse ja jälgitavuse tagamiseks tuleb lisamärgised ja kaitstud päritolunimetust „Queso Tetilla” tähistavad kaubanduslikud märgised tootele kinnitada tootmisruumides viisil, mis välistab nende taaskasutuse.

Nagu täpsustatud punktis 3.5, peab poolitatuna müüdavatel juustudel olema kaks lisamärgist, üks toote kummalgi küljel, ning kaks komplekti kõiki muid märgiseid, millega tagatakse toote ehtsus, nii et pärast poolitamist on identifitseerimistunnused mõlemal tükil.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega „Queso Tetilla” hõlmatud juustude valmistamise ja piima tootmise geograafiline piirkond hõlmab kogu Galicia autonoomse piirkonna territooriumi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

— Geograafilise piirkonna eripära

Galicia pinnamoodi iseloomustavad lauged künkad ja tihe jõgede võrgustik, mis koos sademeterohke ja atlantilise kliimaga avaldavad soodsat mõju looduslike ja kultuurkarjamaade arengule ning sööda- ja põllukultuuride suurele saagikusele. Maa tootlikkus võimaldab arendada intensiivset loomakasvatust ja seega ka piimatooteid töötlevat tööstust.

Samuti tuleb rõhutada inimtegurit nii piimasaaduste tootmisel, mis tugineb endiselt traditsioonilisi meetodeid kasutavatele pereettevõtetele, kui ka nende töötlemisel, mille puhul võetakse arvesse nii vanasid tavasid kui ka tehnoloogia arengut ning hügieeni ja toiduohutusega seonduvaid õiguslikke nõudeid.

— Toote eripära

„Queso Tetilla” juust on Galicia gastronoomia rikkaliku valiku hulgas üks kõnealuse piirkonnaga kõige rohkem seostatavamaid tooteid.

Tegemist on pehme juustuga, millel on järgmised peamised organoleptilised omadused: kreemjas konsistents, mahe piimane lõhn, kergelt happeline ja õrnalt soolane maitse, piimane, võine aroom; kõik need omadused meenutavad piima, millest juust on tehtud. Juust on vees kergesti lahustuv ja hõlpsalt seeditav.

Lisaks on juustul väga ainuomane naise rinna kuju, mille järgi on juust saanud nime ja mis võimaldab tarbijal „Queso Tetilla” juustu muudest juustudest palja silmaga eristada.

— Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote omaduste vahel

Geograafiline keskkond on ideaalne ulatuslike, esmaklassiliste rohu- ja karjamaade kasvuks. Selliste rohumaade kasutus on viimase kahe aastakümne jooksul intensiivistunud. Sellist päritolu sööda märkimisväärne kogus Galicia piimaveiste söödaratsioonis ja söödaratsiooni moodustavate taimeliikide (eelkõige liblikõieliste taimede) eripära mõjutab piima koostist ning sellest valmistatud laagerdunud juustu organoleptilisi omadusi ja toiteväärtust, eelkõige selle kreemjat konsistentsi, sisu värvust ja koorikut.

Lisaks toodetakse piima pereettevõtetes, kus kasutatakse mõõdukaid karjakasvatusmeetodeid. Selliste põllumajandusettevõtete omadused muudavad nendes toodetud piima juustu valmistamiseks ideaalseks.

Traditsiooniline tootmismeetod, mis tugineb piirkonna juustuvalmistajate oskusteabele ja kõnealuse juustu valmistamise pikkadele traditsioonidele, ning lühike laagerdumisaeg annavad juustule sellele iseloomuliku kreemja konsistentsi ja maheda maitse.

Juustu ainuomane kuju, mis vormimise ja pressimise järel meenutab naise rinda, on tarbijale hetkega äratuntav, samuti seostab tarbija seda omapärast juustu vahetult selle päritolupiirkonna Galiciaga, kus seda eksklusiivselt valmistati juba enne 18. sajandit, kuigi esimesed teadaolevad kirjalikud viited sellele juustule pärinevad just 18. sajandist. Alates 19. sajandist on teada palju viiteid kõnealusele juustule nii üldises kui ka teaduslik-tehnilises ja toidualases kirjanduses. Tuleb esile tõsta rahvusvahelist viidet Londonis 1889. aastal avaldatud teoses „O’Shea Guide to Spain and Portugal”, milles soovitatakse reisijatel maitsta ja osta „Galicia omapärast rinnakujulist juustu, mis on piirkonna toidukultuuri põhitoode”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://medioruralemar.xunta.es/fileadmin/uploads/media/Queso_Tetilla_Pliego_condiciones_Septiembre_2015.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

21.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 20/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 20/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„ALLGÄUER SENNALPKÄSE”

ELi nr: DE-PDO-0005-0897-11.10.2011

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Allgäuer Sennalpkäse”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Allgäuer Sennalpkäse” tähistatakse kaua säilivat kõva juustu, mida valmistatakse pastöriseerimata lehmatoorpiimast traditsioonilisel käsitöönduslikul viisil Allgäu mägikarjamaadel koha peal käsitsi. Toode on Allgäu põllumajanduslike talumajapidamiste iseloomulik saadus.

Toode „Allgäuer Sennalpkäse” on silindrilise kujuga kõva juust, mille kaal on 5–35 kg. Juustuketta läbimõõt on 30–70 cm ja kõrgus kuni 15 cm.

Juustukoorik on kuiv ja oranžikaskollase kuni pruuni värvusega. Juustusisu on viilutatav kuni pehme ning tavaliselt iseloomulike kergete aukudega, mis on ligikaudu hernetera suurused. Juustu värvus on elevandiluuvalgest kollakani.

Toote „Allgäuer Sennalpkäse” 5–15 kg kettaid tohib pärast kolmekuulist valmitusaega viilutada ja turustada noore juustuna. Noore juustu „Allgäuer Sennalpkäse” kuivainesisaldus on vähemalt 55 %, rasvasisaldus kuivaines ei tohi ületada 45 %. Noor juust „Allgäuer Sennalpkäse” on maheda pähklise maitse ja hõrgu aroomiga ning hammustades pehme tekstuuriga.

Üle 15 kg juustukettaid valmitatakse vähemalt neli kuud. Valmitatud juustu „Allgäuer Sennalpkäse” kuivainesisaldus ei tohi olla alla 62 %, rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 45 %. Toote maitse on vürtsikas ja pähkline ning teatavatel juhtudel kergelt suitsune.

Valmitamisaja edenedes muutub „Allgäuer Sennalpkäse” maitse pikantseks kuni tugevaks, juustusisu tiheneb ning aroom, maitse, lõhn ja värv intensiivistuvad.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sööt

Toote „Allgäuer Sennalpkäse” tootmisperioodi jooksul peab lehmade sööt olema 60 % ulatuses pärit tootmispiirkonnast.

Kuna juustu „Allgäuer Sennalpkäse” valmistatakse Alpides ainult maist oktoobrini kestva karjatamisperioodi ajal (180 päeva), on lehmade põhisööt mägikarjamaade rohi. Karjatamisaeg Alpides kestab vähemalt 80 päeva. Loomade igapäevane lauta või orus asuvatele karjamaadele ajamine ei ole lubatud. Loomadele võib lisaks karjamaarohule anda ka kuivsööta (heina). Seda on vaja ettenägematu söödapuuduse (nt lumesaju tõttu) või piimakarja sööda vajaliku struktuuritasakaalu saavutamiseks.

Koresöödale on lubatud lisada energia- ja valgurikkaid koostisaineid nagu teravili, valgurikkad kultuurid (rohugraanulid, lutsernihein), teravilja- ja õliveskites tekkivaid kõrvalsaadusi ning kõva juustu tootmiseks vajaliku piima tootlust soodustavat sööta ja muud sööta; lisasööta võib anda üksikult või segatult. Lisasööda osa ei tohi ületada 30 % igapäevasest söödakogusest.

Piimaveiste söötmine kuivsilo ja siloga ei ole lubatud.

Toorained

Toote „Allgäuer Sennalpkäse” tootmiseks kasutatavat piima saadakse tootmispiirkonnas tüüpiliselt pruuni tõugu lehmadelt või nende ristanditelt.

Kasutada tohib Alpide vastavast osast pärit lehmade ühest või mitmest lüpsikorrast saadud toorpiima, mida vajaduse korral jahutatakse. Õhtuse lüpsikorra piimalt riisutakse koorekiht. Piima kalgendamisel on lubatud kasutada üksnes looduslikku laapi ja piimhappebakterite kultuure. Geneetiliselt muundatud mikroorganismidest saadud laabifermendi kasutamine ei ole lubatud. Mägikarjamaal valmistatud juustule ei lisata muid keemilisi lisa- ega säilitusaineid peale keedusoola (kohustuslik) ning kooriku moodustumise ja maitse kujunemise soodustamiseks baktereid, mis kuuluvad sugukonda Brevibacteriaceae (vabatahtlik).

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmine (piima tootmine ja kalgendamine, juustumassi töötlemine, vormimine, soolavann, juustuketaste korrashoid ja valmitamine) peab toimuma punktis 4 esitatud määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

—

3.6. Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Toote märgistel peab olema nimetus „Allgäuer Sennalpkäse”. Märgisel tohib lisaks kasutada mõistet „Bergkäse” sel juhul, kui see vastab määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 1 sätetele ja komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 665/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägitoode” kasutamise tingimustega.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Allgäuer Sennalpkäse” tootmispiirkond asub Baieri liidumaa lõunaosa Švaabimaa piirkonna Alpi mäestiku vähemalt 800 m üle merepinna kõrgusel asuval alal. Tootmispiirkond hõlmab Allgäu maakondi Ostallgäu, Oberallgäu ja Lindau.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Allgäuer Sennalpkäse” tootmispiirkond on klimaatiliselt ja geograafiliselt tüüpiline Baieri Alpide ja Alpi eelmäestiku ala. Aasta keskmine õhutemperatuur on kõrgusest olenevalt 4–6 °C. Sademete hulk aastas on 1 000 – 2 400 mm, pikemad põuaperioodid puuduvad. Geoloogiline aluspõhi koosneb molassist, kivimist helveticum, flüšist ja enamasti jäätekkelisest Alpide paekivist (põhidolomiit). Põhimullatüübid on valdavalt pinnapealsed rendsiinad, pruunmullad ja pseudo-gleimullad, toitainerikastel liustikusettelistel kasvukohtadel ka leetjad mullad. Lohkudes esineb sammalt.

Klimaatilised tingimused ja ebatasane reljeef soodustavad välikarjatamist. Allgäu põllumajandusmaast rohkem kui 70 % hõlmavad karjamaad on seepärast määrava tähtsusega (muudes Baieri piirkondades on vastav näitaja sageli alla 10 %). Järskudel nõlvadel ja üle 2 000 m kõrgusel asuvatel looduslikel aasadel on lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu võimalik vaid mägikarjandus. Mägedes karjatamine on sajandite jooksul võimaldanud mägiaasu kasutada söödakohana, mis toob loomade päritoluettevõtetele orus ajutist kergendust. Mägikarjandus aitab oluliselt kaasa Allgäu kultuurmaastiku säilimisele.

Asukohapõhised tingimused (kliima, reljeef, mullastik) ja ekstensiivne välikarjatamine on loonud mägiaasadele ja -karjamaadele iseloomuliku taimestiku, mille hulgas on märgatavalt rohkem rohttaimi kui orus ning kus valitseb asukohast ja kasutusest tingitud eripärane elurikkus.

Tänu kõrgel asuvatel Alpi karjamaadel karjatamisele on lehmade piim rikas selliste ainete poolest nagu karotinoidid, terpeenid ja polüküllastumata rasvhapped, millest olulisel määral on tingitud juustumassi kollakas värvus ning toote „Allgäuer Sennalpkäse” aromaatne lõhn ja tugev mitmekülgne maitse. Toodet „Allgäuer Sennalpkäse” valmistatakse pastöriseerimata toorpiimast ja üksnes looduslikku laapi kasutades. See asjaolu koos eespool kirjeldatud ainulaadse rohttaimerikka söödaga tingib pikantse kuni tugevalt vürtsika, veidi pähklise ja (puudega kütmise puhul) mõnikord kergelt suitsuse maitse. Valmitamise käigus muutub juust vürtsikamaks ja tihkemaks. Juustu erilised omadused on ka tihe, ühtlane sisu ja selle väikesed augud ning värvus ja tugev lõhn.

Pruuni tõugu lehmi peetakse Baierimaal traditsiooniliselt eelkõige Allgäu määratletud geograafilises piirkonnas. Pruuni tõugu lehmad on pikaealised, suure jõudlusega ning kahesuunalise kasutusega piima-lihaveised. Algselt pigem väikese kuni keskmise suurusega loomad kohanevad hästi ja on suure söödaomastamisvõimega, neil on tugev kehaehitus ja kindel samm, mistõttu on nad eriti sobilikud mägipiirkondade ekstensiivmajapidamiste jaoks. Tähelepanuväärne on ka pruuni tõugu lehmade suure valgusisaldusega piim, mis sobib hästi juustu valmistamiseks. Tänu nendele omadustele on toode „Allgäuer Sennalpkäse” ainulaadne. Piirkonnale iseloomuliku veisetõu kasutamisest on tingitud juustu tugev kohalik mõju ja tihe seos piirkonnaga.

Juba Rooma ajastul valmistati juustu selleks, et säilitada piima, mis oli saadud Alpides ja mida ei saadud ei tol ajal ega ka tänapäeval iga päev orgu vedada. Vanadest ürikutest nähtub, et juba kolmekümneaastase sõja ajal kasutati selliseid traditsioonilisi juustuvalmistusviise, mis kuuluvad toote „Allgäuer Sennalpkäse” valmistamise põhioskuste hulka. Umbes 1820. aasta paiku tutvustasid just Šveitsi Appenzelli juustumeistrid Allgäus suurte rasvarikaste juustuketaste valmistamisviisi, tänu millele pikenes juustu säilivusaeg. Kõva rasvarikka juustu müük oli ühtlasi ka tulutoov. Piirkonnas pikaajalise traditsiooniga „Allgäuer Sennalpkäse” valmistamise oskusteavet antakse peredes edasi põlvest põlve. Allgäu mägikarjused vahetavad teadmisi korrapäraselt toimuvatel kohtumistel ja ühistel koolitustel, mis on oluliselt kaasa aidanud juustu „Allgäuer Sennalpkäse” valmistamise oskusteabe säilimisele.

Kuna toodet „Allgäuer Sennalpkäse” tööstuslikult ei valmistata, on inimese osa selle meisterliku tööoskuse puhul eriti oluline. Töötlemise iga etapp on üksnes käsitsitöö, mille puhul kasutatakse selliseid traditsioonilisi töövahendeid nagu liigutusmõla, harfi meenutav juustulõikur ja puidust lauatükid vadaku väljapressimiseks. Piima kuumutatakse traditsiooniliselt vaskkatlas, mis soodustab juustu valmitamisprotsessi ja maitse kujunemist.

Juustumeister peab seejuures iga sammu väga hoolega jälgima, et iga töötlemisetapi õige aeg ära tabada. Toote „Allgäuer Sennalpkäse” valmistamisel kuumutatakse piim pärast laabi lisamist ettevaatlikult kuni suhteliselt kõrge temperatuurini 52 °C. Alpides on see on juustu pika säilivusaja oluline eeltingimus. Samas tuleb aga piima nii ettevaatlikult töödelda, et säiliksid piima lõhn ning mikrobioloogilised omadused ja koostisosad – seega juustu ainulaadsed omadused. Mägikarjamaadel looduslikult vahelduvatest söödatingimustest tingituna ei ole sealne piim standardsete omaduste, vaid hoopis kõikuva kvaliteediga (nt valgusisaldus ja rasvhappekoostis). Tänu oma suurtele kogemustele oskavad aga juustu „Allgäuer Sennalpkäse” valmistajad nimetatud loomulike kõikumistega suurepäraselt toime tulla.

Kogemusi läheb vaja ka kalgendunud piima lõikamisel õige suurusega juustuteraks, mis on eriti oluline toote „Allgäuer Sennalpkäse” tihke ja ühtlase sisu saavutamiseks. Käsitsi pressitakse puidust lauatükkide abil vadak välja ja vormitakse juustukettad. Juustumeistri hoolikas tegutsemine nimetatud töötlemisetappides on olulise tähtsusega juustu valmitamisprotsessi ja ühtlasi lõpptoote kvaliteedi jaoks. Enne valmitamisprotsessi algust hoitakse juustu „Allgäuer Sennalpkäse” kuni kolm päeva soolveevannis. Sellega tagatakse, et juust väljast otsekohe sulgub ning seestpoolt hoolikalt ja ühtlaselt laagerdub, mis nähtub toote „Allgäuer Sennalpkäse” tihkest juustusisust.

Valmitamise käigus tuleb juustuketaste eest eriliselt hoolt kanda, sest ka see etapp toimub Alpide jaheda temperatuuri ning suure ja sageli muutuva õhuniiskuse tingimustes. Sageli laagerdub juust talv otsa maakeldrites, mis tähendab mägikarjuste jaoks pidevat järelevalvet, sest valmitamise tehnoloogia ei ole standarditud. Kogenud pilguga asjatundja otsustab, millal on vaja juustuketast pöörata, pesta või harjata ning aitab sellega juustu kvaliteeti tagada. Seejuures on vaja pidada silmas Alpide vastava piirkonna omapära, tingimusi ja seal olemasolevaid tehnilisi seadmeid.

Juustu tihedast seosest selle tootmispiirkonnaga annab tunnistust ka asjaolu, et tootmise käigus ei toimu peaaegu mingit vedu: piima toodetakse Alpides ning töödeldakse koha peal eranditult käsitsitööna. Suuremalt jaolt toimub ka müük koha peal.

„Allgäuer Sennalpkäse” on seega toode, mis aitab kujundada identiteeti ja on oluliselt mõjutatud piirkonnast, kus seda toodetakse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/41099

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 20

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 21. jaanuar 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2016/C 020/01	Euro vahetuskurss	1

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2016/C 020/02	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7818 – McKesson / UDG Healthcare (pharmaceutical wholesale and associated businesses)) ( 1 )	2
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2016/C 020/03	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	3
2016/C 020/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	10


	(1) EMPs kohaldatav tekst