23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/1

23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/2

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt II” (COM(2012)0573),

—

võttes arvesse 4. juuni 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (COM(2012)0238),

—

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2012. aasta teatist „Tarbijate tulemustabel näitab, kus on Euroopa parimad tarbijatingimused – seitsmes tarbijaturgude tulemustabel” (SWD(2012)0165),

—

võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta (1),

—

võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 22. mai 2012. aasta töödokumenti „Tarbijapoliitika aruanne (juuli 2010 – detsember 2011)” (SWD(2012)0132), mis on lisatud teatisele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

—

võttes arvesse komisjoni 2. mai 2012. aasta teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (COM(2012)0196),

—

võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2012. aasta teatist „E-hangete strateegia” (COM(2012)0179),

—

võttes arvesse 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

—

võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” (COM(2011)0942),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni uue tarbijapoliitika strateegia kohta (3),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni interneti hasartmängude kohta siseturul (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (5),

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi kohta (COM(2011)0707) ja sellega seotud dokumente (SEC(2011)1320 ja SEC(2011)1321),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (6),

—

võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

—

võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2011. aasta teatist „Turgude toimimine tarbijate huvides – kuues tarbijaturgude tulemustabel” (SEC(2011)1271),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta (7),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 7. aprilli 2011. aasta töödokumenti „Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ELis” (SEC(2011)0469),

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2011. aasta teatist „Tarbijad tunnevad end siseturul koduselt – viies tarbijaturgude tulemustabel” (SEC(2011)0299),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni reklaami mõju kohta tarbija käitumisele (8),

—

võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (9),

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/45/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas (10),

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuseid Google’i kohtuasjades (23. märtsi 2010. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-236/08 kuni C-238/08) ja BergSpechte kohtuasjas (25. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-278/08), milles määratletakse mõiste „piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik internetikasutaja” tavalise internetikasutajana,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (11),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta (12),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (13),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse 9. mai 2010. aasta Monti aruannet ühtse turu uue strateegia kohta,

—

võttes arvesse analüüsiaruannet suhtumise kohta piiriülestesse tehingutesse ja tarbijakaitsesse, mille komisjon avaldas 2010. aasta märtsis (Eurobaromeetri kiiruuring nr 282),

—

võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2009. aasta teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (COM(2009)0557),

—

võttes arvesse uuringut „Mystery shopping evaluation of cross-border e-commerce” (ELi piiriüleses e-kaubanduses sooritatud testostude hindamist), mille viis komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi nimel läbi YouGovPsychonomics ning mis avaldati 20. oktoobril 2009,

—

võttes arvesse komisjoni talituste 22. septembri 2009. aasta töödokumenti tarbijaturgude tulemustabeli järelmeetmete kohta finantsteenuste jaeturul (SEC(2009)1251),

—

võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele tarbijakaebuste ja -päringute liigitamise ning nendest teatamise ühtlustatud metoodika kohta (COM(2009)0346) ning sellele lisatud komisjoni soovituse eelnõu (SEC(2009)0949),

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (COM(2009)0330),

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (COM(2009)0336),

—

võttes arvesse komisjoni talitluste 5. märtsi 2009. aasta töödokumenti „Aruanne piiriülese e-kaubanduse kohta ELis” (SEC(2009)0283),

—

võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta (14),

—

võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ja direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (16),

—

võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (19),

—

võttes arvesse 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõiget 2 (20),

—

võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku muutmise kohta: tulevikuplaanid (21) ning 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta (22),

—

võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (COM(2006)0334),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (23),

—

võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (24),

—

võttes arvesse Eurobaromeetri eriuuringut nr 342 tarbijate mõjuvõimu suurendamise kohta,

—

võttes arvesse UNCITRALi 2005. aasta konventsiooni elektrooniliste sidevahendite kasutamise rahvusvaheliste lepingute kohta, UNCITRALi 2001. aasta tüüpseadust elektrooniliste allkirjade kohta ja UNCITRALi 1996. aasta tüüpseadust e-kaubanduse kohta (25),

—

võttes arvesse 21. novembri 2003. aasta esimest aruannet e-kaubanduse direktiivi kohaldamise kohta (COM(2003)0702),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (26),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (27),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (28),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (29),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on aluslepingutesse lisatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ja eriti selle artiklit 7 (era- ja perekonnaelu austamine), artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld), artiklit 24 (lapse õigused), artiklit 25 (eakate õigused), artiklit 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda) ja artiklit 38 (tarbijakaitse),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, milles sätestatakse, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 11, milles sätestatakse, et „[liidu] poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, milles sätestatakse, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste) kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0341/2012),

A.

arvestades, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine on oluline tegur ELi maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks muutmisel;

B.

arvestades, et e-kaubandus ja internetipõhised teenused on oluline jõud internetis ning et need on vajalikud siseturul strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise jaoks, millest saavad aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kaudu kasu nii kodanikud kui ka ettevõtjad;

C.

arvestades, et 99 % kõigist Euroopa ettevõtjatest on VKEd, kes pakuvad 85 % töökohtadest, ning VKEd on seega Euroopa majanduse vedavaks jõuks, mistõttu on nad peamiselt vastutavad jõukuse loomise, tööhõive ja majanduskasvu, samuti innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse eest;

D.

arvestades, et e-kaubandusel on nüüdseks kaubanduses oluline osa ning sellest on saanud tarbija valikute, konkurentsi ning tehnoloogilise innovatsiooni tähtis edasiviiv jõud, kuna tarbijad ja ettevõtjad eristavad üha vähem internetipõhist ja tavapärast tegevust oma igapäevases elus;

E.

tuletab meelde, et digitaalne ühtne turg, kus teenused saavad vabalt liikuda 500 miljoni tarbijaga turul, on konkurentsivõime ja majanduskasvu tähtis edasiviiv jõud, mis loob kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ja hõlbustab ELi lähenemist teadmistepõhisele majandusele;

F.

rõhutab, et lairibaühendusel ja internetil on majanduskasvu, teadmistepõhise ühiskonna, töökohtade loomise, innovatsiooni ja Euroopa konkurentsivõime ning e-kaubanduse ja internetipõhiste teenuste edendamise seisukohalt oluline edasiviiv roll; rõhutab, et tarbijad ja ettevõtjad vajavad interneti eeliste täielikuks ärakasutamiseks juurdepääsu lairibaühendusele;

G.

toonitab käibemaksu ühtsete kontaktpunktide tähtsust piiriülese e-kaubanduse hõlbustamisel VKEde jaoks ja e-arvete kasutuselevõtu edendamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et sellised ühtsed kontaktpunktid tuleks luua ainult olemasolevate institutsioonide raames, suurendamata selleks maksumaksjate koormust;

H.

arvestades, et oma internetimajandust arendanud äriühingud on teistest selgelt enam arenenud ning et praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes on töötav põlvkond VKEdest praktiliselt sõltuvuses, on tähtis eemaldada internetipõhise kaubanduse takistused, et VKEd saaksid kasutada selle kaubanduse kogu potentsiaali;

I.

arvestades, et digitaalsed turud peavad selle sektori ettevõtluse ja arenguvõimaluste avardamiseks olema võimalikult paindlikud;

J.

arvestades, et e-kaubandus on tavapärasele kaubandusele oluline täiendus, mis annab väikestele äriühingutele võimalusi kasvamiseks ning tagab parema juurdepääsu kaupadele ja teenustele, sealhulgas kaugemates piirkondades ja maapiirkondades ning puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

K.

arvestades, et mõnes G-8 riigis moodustas interneti osa viimase viie aasta jooksul 20 % majanduskasvust ja 25 % loodud töökohtadest;

L.

arvestades, et globaliseerumisest tulenevat kasu on tänu internetile ning e-kaubandusele võimalik tarbijate ja VKEde vahel võrdsemalt jagada;

M.

arvestades, et siseturu tulemusliku toimimise saavutamine oleks oluline samm Lissaboni tegevuskava majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise eesmärkide täitmise suunas selleks, et teenindada ELi 500 miljonit tarbijat;

N.

arvestades, et digitaalne ühtne turg pakub tarbijatele laiemat valikut konkurentsivõimelisemate hindadega, eelkõige elanikele, kes elavad raskemini ligipääsetavates, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades, samuti piiratud liikumisvõimega elanikele, kellele muidu ei oleks suures valikus kaubad kättesaadavad; arvestades, et internet võimaldab käivitada uusi ettevõtteid, eriti VKEsid, ning võimaldab olemasolevatel äriühingutel edeneda uute turuniššide leidmise teel;

O.

arvestades, et Euroopas on 75 miljonit puudega inimest ning et nendel inimestel peaks olema samuti täielik juurdepääs siseturule, pöörates erilist tähelepanu digitaalliidestega seotud probleemidele nägemispuudega inimeste puhul;

P.

arvestades, et internet ja tehnoloogia kujutavad endast vahendeid, mis võimaldavad VKEde rahvusvahelistumist ning nende suuremat osalust rahvusvahelistel turgudel ja rahvusvahelises kaubanduses; nõuab Euroopa integreeritud kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turgu; nõuab samal ajal e-arvete jaoks soodsamat raamistikku; rõhutab mõlemal juhul koostalitlusvõime ja avatud standardite tähtsust, et edendada võimalikult suures ulatuses turu potentsiaali ja konkurentsivõimet;

Q.

arvestades, et tarbijad saavad e-kaubandusest kasu madalamate hindade ning suurema valiku näol, mis on seotud mugavusega, mis seisneb võimaluses teha oste kodust lahkumata; arvestades, et see on eriti kasulik puudega tarbijatele ning tarbijatele maa- või kaugemates piirkondades;

R.

arvestades, et hästitoimiv digitaalne majandus on ELi majanduse hea toimimise eeldus; märgib siiski, et digitaalteenuste vaba liikumist takistavad praegu tõsiselt riikide tasandil killustatud eeskirjad, millest tulenevalt seisavad ettevõtjad piiriüleste müügitehingute puhul ELis silmitsi arvukate takistustega, mida põhjustavad peamiselt liikmesriigi tasandil kohaldatavad erinevad eeskirjad sellistes valdkondades nagu tarbijakaitse, käibemaks, konkreetsete toodetega seotud eeskirjad ja maksetehingud; arvestades vajadust kutsuda ELi institutsioone üles pühenduma rohkem võetud kohustuse täitmisele kaotada 2015. aastaks piiriüleste veebitehingute peamised regulatiivsed takistused ning kutsuda komisjoni üles jätkama sihipäraste seadusandlike meetmete esitamist peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

S.

arvestades, et e-kaubandus võimaldab tarbijatel madalamatest hindadest ja laiemast valikust kasu saada, kuid 60 % veebisaitidest on praegu piiriüleste internetipõhiste ostude sooritajate jaoks sobimatud ning tarbijate ja ettevõtjate usaldus digitaalse keskkonna vastu on endiselt madal;

T.

arvestades, et juurdepääsu usaldusväärsele teabele ning läbipaistvust peaks parandama, võimaldades tarbijatel võrrelda veebis lisaks kaupade ja teenuste hindadele ka nende kvaliteeti ja kestlikkust;

U.

arvestades, et ELi digitaalse turu killustatus ohustab ühenduse õigustikust tulenevaid õigusi, sest tarbijatel ja ettevõtjatel on vähene õiguskindlus seoses piiriülese e-kaubandusega, mis tuleneb liiga suure hulga õigussätete olemasolust, milles on kehtestatud vastuolulised nõuded – olukord, mis ei võimalda ettevõtjatel, ametiasutustel või tarbijatel selgetest ja jõustatavatest eeskirjadest kasu saada;

V.

arvestades, et enamik vaidlustest lahendatakse tegelikult kohtuväliselt ja alternatiivseks vaidluste lahendamiseks määratud ajavahemikud võivad olla liiga lühikesed – vaja on tõhusat vaidluste veebipõhise lahendamise süsteemi;

W.

arvestades, et praegusel hetkel mitmetes valdkondades olemasoleva õigusliku killustatuse ületamine on oluline selleks, et saavutada täielik ja tõeline digitaalne ühtne turg;

X.

arvestades, et e-kaubandus ja internetipõhised teenused soodustavad jätkusuutliku ühtse turu arengut vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, standardite, märgiste, toodete ja teenuste kasutamise kaudu;

1.

rõhutab, et majandus- ja finantskriisi tingimustes tuleb võtta meetmeid majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamiseks, ning toonitab, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine oleks oluline areng selle eesmärgi saavutamiseks; palub komisjonil seetõttu rakendada oma digitaalse ühtse turu käivitamise ja rajamise lõpuleviimise kava; rõhutab asjaolu, et digitaalse ühtse turu kaudu on ettevõtjatel ja kodanikel kõige lihtsam saada kasu ühtse turu eelistest;

2.

tunneb heameelt komisjoni 11. jaanuaril 2012. aastal avaldatud uue e-kaubanduse ja internetipõhiste teenuste teatise üle, mille eesmärk on arendada välja ühtne raamistik e-kaubanduse jaoks, suurendades usaldust ning laiendades e-kaubandust ja internetipõhiseid teenuseid ettevõtjatevahelistele (B2B), ettevõtjate ja tarbijate vahelistele (B2C), tarbijatevahelistele (C2C) ja valitsusasutustevahelistele (G2G) sektoritele; kutsub komisjoni üles andma 2012. aasta lõpuks aru edusammudest, mida on tehtud teatise viie prioriteetse valdkonna raames sätestatud 16 põhimeetme osas;

3.

tunneb heameelt komisjoni uue teatise „Ühtse turu akt II” üle, mis hõlmab Euroopa digitaalmajanduse arengu toetamise põhimeetmeid; toonitab vajadust kasutada täiel määral ära digitaalse ühtse turu eeliseid;

4.

palub komisjonil rakendada oma internetipõhistele toodetele ja internetipõhisele infosisule piiriülese juurdepääsu soodustamise tegevuskava, seda arendada ja võtta selle suhtes tulemuslikke järelmeetmeid ning esitada sellel eesmärgil teekaart niisuguse valdkonnaülese kava rakendamiseks, mis tagab digitaalse ühtse turu arengu ning pikaajalise majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise edendamise, kohandades samal ajal Euroopa majandust tänastele maailmamajanduse väljakutsetele;

5.

rõhutab, et killustatus ja õiguskindluse puudumine on digitaalse ühtse turu peamisteks probleemideks ning on vaja tegeleda liikmesriikides eeskirjade ebajärjepideva jõustamise küsimusega, et tagada tarbijatele suurem valikuvõimalus; on seisukohal, et killustatus on osaliselt tingitud ka direktiivide ebapiisavast või hilisest ülevõtmisest liikmesriikides, mis kujutab endast tegurit, mida ELi institutsioonid peaksid rangemalt kontrollima;

6.

rõhutab, et kõik asjakohased uued ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleks esitada katsetamiseks digitaalse ühtse turu testis; kutsub komisjoni üles uurima niisuguse testi rakendamise teostatavust oma mõjuhinnangu raames, tagamaks asjaolu, et see ei takista digitaalse ühtse turu arengut ega põhjusta täiendavaid takistusi või killustatust tavapärases ja e-kaubanduses;

7.

tervitab komisjoni välja kuulutatud uut teavitamis- ja meetmekava ning tuletab sellega seoses meelde, et e-kaubanduse direktiivi kohaselt on infoühiskonna teenuse osutajatel teatud tingimuste korral kohustus takistada internetipõhist ebaseaduslikku tegevust või see lõpetada;

8.

nõustub komisjoniga, et praegune õigusraamistik e-kaubanduse direktiivi kujul ei vaja läbivaatamist; rõhutab siiski edasise selgitamise vajadust, pidades silmas teavitamise ja meetme võtmise menetluste rakendamist ebaseadusliku sisu korral;

9.

toonitab vajadust ajakohastada ning hõlbustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlusi ja laiendada automaatset tunnustamist ka muudele kui hetkel hõlmatud kutsealadele, pidades eelkõige silmas uusi kutselasid, mida on tarvis rohelistes ja digitaalsetes tööstusharudes; märgib, et see hõlbustab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikuvust;

10.

rõhutab Euroopa pilvandmetöötluse strateegia väljatöötamise tähtsust, arvestades selle potentsiaali seoses ELi konkurentsivõime, majanduskasvu ning uute töökohtade loomisega; rõhutab, et pilvandmetöötlus on tänu väikestele sisenemiskuludele ja madalatele infrastruktuurinõuetele Euroopa IT-tööstuse ja eriti VKEde võimalus areneda ning tõusta liidriks sellistes valdkondades nagu allhange, uued digitaalsed teenused ja andmekeskused;

11.

märgib, kui oluline on seos e-kaubanduse direktiivi ja siseturu infosüsteemi vahel;

12.

rõhutab, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo ning et seetõttu on ülimalt oluline töötada välja tegevuskava nende integreerimiseks digitaalsesse ühtsesse turgu; rõhutab ka tungivat vajadust, et kõikidel Euroopa VKEdel oleks lairibaühendus; rõhutab, et digitaalse majanduse ja digitaalse ühtse turu võimaluste ärakasutamine innovatsiooni ja IKT aruka kasutamise kaudu oleks suureks abiks VKEdel praegusest kriisist väljumise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise võimaldamisel;

13.

toetab komisjoni sihikindlust parandada ning lihtsustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri arengut, et ületada digitaalne lõhe; tuletab meelde, et IKT infrastruktuuri arendamine avaldab positiivset mõju ELi sotsiaalsele ühtekuuluvusele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele, samuti teabevahetusele, loovusele ning kodanike juurdepääsule haridusele ja teabele; kiidab heaks regionaalarengu ja maaelu arengu programmide raames tehtavad algatused, samuti Euroopa Investeerimispanga algatused, mis on suunatud maapiirkondade IKT infrastruktuuridega ühendamise parandamisele;

14.

toonitab asjaolu, et järelejäänud õiguslike takistuste eemaldamine e-kaubanduse teelt, ettevõtjatele vajaliku teabe ja vajalike oskuste andmine ning neile vajalike vahendite pakkumine selleks, et oma ettevõte veebis lihtsamalt ja tõhusamalt välja arendada, on otsustava tähtsusega majanduskasvu ja uute töökohtade loomisega seotud eesmärkide saavutamiseks;

15.

rõhutab, et täiesti operatiivse digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimine nõuab kooskõlastatud tööd selleks, et tagada internetile juurdepääs ning selle kasutamiseks vajalikud oskused kõikidele kodanikele nende vanusest, elukohast, haridusest või soost olenemata;

16.

rõhutab, et digitaalne pädevus on konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu arengu jaoks keskse tähtsusega ja kõikidele eurooplastele tuleks anda võimalused asjakohaste digitaalsete oskuste omandamiseks; rõhutab, kui oluline on kohustus vähendada 2015. aastaks digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse lõhesid poole võrra;

17.

palub vastavalt komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja selline tegevuskava, mis põhineks VKEde digitaalsetesse väärtusahelatesse integreerimise edendamisel, rakendades meetmeid ja algatusi, mis julgustavad IKT arukat kasutamist innovatsiooni ja konkurentsivõime jaoks ning e-oskuste arendamist, samuti muutma internetimajanduse eeliste ja potentsiaali kohta enam teavet kättesaadavaks, nt Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku kaudu, võimaldades muude meetmete hulgas ka finantsabi pakkumist innovatiivsete VKEde jaoks;

18.

rõhutab, kui tähtis on töötada välja strateegia, mille eesmärk on stimuleerida Euroopas digitaalset ettevõtlust, edendada internetikaupmeeste koolitamist ning soodustada VKEde arengu programme, milles keskendutakse kõikidest sektoritest pärit innovatiivsetele ja dünaamilistele VKEdele, et tagada kõrge majanduskasvu potentsiaal ja innovatsioon ning luua uusi töökohti Euroopas, suurendades samal ajal ka tarbija usaldust ning arendades välja uusi nišiturgusid VKEde jaoks, mis muul viisil ei eksisteeriks;

19.

palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada olemasolevaid õigusakte, et kaotada tõkked, mis pidurdavad VKEde majanduskasvu, näiteks kõrged turu sisenemiskulud, kaubamärgi tuntuse saavutamise kulud mitmes riigis ja IT-süsteemi piirangud;

20.

palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada meetmed, mis on suunatud innovatiivsetele VKEdele finantsabi pakkumisele olemasolevate programmide kaudu, nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” või eriprogrammide loomise kaudu, samuti kavandatud riskikapitalifondide määruse kaudu;

21.

on seisukohal, et koos IKT järjepideva kasutuselevõtmisega on digitaalse ühtse turu arendamise jaoks tähtis edendada IKT alal tipptasemel teadusuuringuid ning suurendada avalikke ja erainvesteeringuid kõrge riskitasemega ühisesse IKT valdkonna teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et Euroopa peaks olema interneti tehnoloogiate ja standardite arendamisel esirinnas; teeb ettepaneku, et tulevase finantsperspektiivi ja programmi „Horisont 2020” raames tuleks oluliselt suurendada ELi IKT-alaste teadusuuringute eelarvet;

22.

toetab võimalust teha koostööd teaduskeskustega; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle edendada Euroopa Ühendamise Rahastu raames avaliku ja erasektori investeeringuid telekommunikatsioonivõrkudesse ning rõhutab üleeuroopalise digitaalvõrgu alalise kasutuselevõtu tähtsust ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks;

23.

märgib, et ülikiire lairibaühenduse kiire kasutuselevõtmine on keskse tähtsusega Euroopa üleilmse konkurentsivõime, Euroopa tootlikkuse arendamise ning uute ja väikeste ettevõtete tekkimise jaoks, mis võivad võtta juhtrolli eri sektorites, näiteks tervishoiu, tootmise ja teenusmajanduse valdkonnas;

24.

nõuab erimeetmete võtmist tagamaks, et VKEd saaksid täielikult ära kasutada lairibaühenduse potentsiaali e-kaubanduse ja e-hangete valdkonnas; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide algatusi digitaaloskuste arendamiseks VKEdes ja uuenduslike, internetipõhiste ärimudelite ergutamiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ja selle järglase, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi kaudu;

25.

kutsub komisjoni üles tegema kindlaks praegused piiriüleste kulleriteenuste takistused ning võtma asjakohaseid meetmeid nende ületamiseks, võttes arvesse uue teostatud uuringu tulemusi ning tehes seda viisil, mis võimaldab nii ettevõtjatel kui ka tarbijatel digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada; rõhutab, et parim viis edendada niisuguseid tegureid nagu kättesaadavus, usaldusväärsus, tarnekiirus, sõbralik teenindus, tõhus ja läbipaistev tagastussüsteem ning madalamad hinnad piiriüleste kulleriteenuste puhul on teha seda läbi vaba ja ausa konkurentsi, et mitte takistada piiriülest kaubandust ja et suurendada tarbija usaldust; on seisukohal, et piiriülesed kulleriteenused ei peaks põhinema ainult füüsilistel piiridel, vaid nende puhul tuleks võimaluse korral võtta arvesse ka tarbija kaugust; peab väga oluliseks tagada uuenduslikud kättetoimetamisviisid, mis võimaldaksid suuremat paindlikkust kogumise kellaaja ja koha või võimaliku pealevõtmiskoha valikus ilma lisakuludeta; peab otsustavaks kaaluda meetmeid, mis tagaksid kättetoimetamise mõistliku hinnaga kaugemates või äärepoolseimates piirkondades;

26.

tuletab meelde, et vaja on terviklikku poliitilist lähenemisviisi kõiki transpordiliike hõlmava (sh maanteekabotaaž, raudteekaubavedu jne) transpordi ühtse turu väljakujundamiseks ja keskkonnalaseid õigusakte, et vältida tarneahela ebatõhusust või asjatut kulude suurenemist nii kaugmüüjate kui ka e-kaubanduse tarbijate jaoks;

27.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles vähendama halduskoormust, võimaldades kasutada kas müüja riigi või ostja riigi süsteemi, et hoiduda menetluste dubleerimisest ning segadusest selles osas, millised eeskirjad kehtivad nii internetis tegutsevatele jaemüüjatele kui ka internetitarbijatele;

28.

palub komisjonil leida lahendused VKEde raskustele tagastatavate kaupadega tegelemisel ja kaubaveoinfrastruktuurialastele probleemidele ning vähendada kaebuste ja konfliktide piiriülese lahendamisega kaasnevaid kulusid;

29.

rõhutab, et kuna veebisaitide sisu on võimalik üsna lihtsalt laias laastus masintõlkida, on digitaalse maailma lisandväärtuseks võime aidata murda ühtse turu keelebarjääre;

30.

rõhutab, kui tähtsad on tarbijatele tõhus kohaletoimetamine, parem tagasiside kohaletoimetamise kohta ning toodete õigeaegne kättesaamine, mis kõik on tegurid, mida viimases tarbijaturgude tulemustabelis märgiti tarbijate peamiste mureküsimustena;

31.

palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida piiriüleste internetipõhiste tehingute kontekstis käibemaksu eeskirjade lihtsustamise ja ühtlustamise võimalusi; juhib tähelepanu asjaolule, et praegune Euroopa käibemaksualane raamistik takistab uute digitaalteenuste väljatöötamist ning et äriühingute julgustamine uusi üleeuroopalisi sidusteenuseid välja töötama ja pakkuma peaks olema üks käibemaksu eeskirjade läbivaatamise eesmärkidest; on seisukohal, et digitaalselt levitatava kultuurilise, ajakirjandusliku või loova sisu suhtes peaksid kehtima samad käibemaksumäärad kui samaväärse füüsilisel kujul või tavapärasel viisil pakutava toote suhtes, et vältida turumoonutust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ära võimalust, mida pakuvad 2015. aastal käibemaksu eeskirjades tehtavad muudatused, et luua vähemalt VKEde jaoks e-kaubanduse Euroopa ühtne kontaktpunkt ja seda laiendada;

32.

kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku direktiivi 2006/112/EÜ läbivaatamiseks eesmärgiga luua uus vähendatud käibemaksumääraga teenuse kategooria – kultuurisisu pakkumine elektroonilisel teel; teeb ettepaneku, et internetis müüdavatele kultuuriteostele ja -teenustele, näiteks e-raamatutele, kohaldataks sama eeliskohtlemist nagu võrreldavatele tavapärasel kujul toodetele, näiteks taskuraamatutele, ning et seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada vähendatud käibemaksumäära; on sellega seoses arvamusel, et vähendatud käibemaksumäära kohaldamine e-väljaannetele võib ergutada legaalsete pakkumiste arengut ja tugevalt suurendada digitaalplatvormide atraktiivsust;

33.

kutsub komisjoni üles käibemaksu käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel tegelema anomaaliaga, mida kujutab endast võimalik vähendatud käibemaksumäära kohaldamine trükitud raamatute ja muu kultuurisisu suhtes, aga mitte samaväärsete elektroonsel kujul kättesaadavate toodete suhtes;

34.

tunneb heameelt komisjoni kaardi-, interneti- ja mobiilimakseid käsitleva rohelise raamatu üle; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja asjakohased meetmed ja neid rakendada, et saavutada täielikult ja tulemuslikult integreeritud, konkurentsivõimeline, innovatiivne, neutraalne ja ohutu ELi õigusraamistik internetipõhiste ja mobiilimaksete jaoks;

35.

toonitab kui oluline on tegeleda mikromaksete ja sageli väikeste summade maksmisega seotud suurte halduskulude probleemiga; märgib, et üha ulatuslikumalt kasutatakse maksmiseks mobiiltelefone, nutitelefone ja tahvelarvuteid, ning on veendunud, et see nõuab uusi lahendusi;

36.

rõhutab, et meedia- ja kultuurisisu eest maksmisel internetis kasutatakse üha rohkem mikromakseid, ja peab seda kasulikuks vahendiks õiguste omajate tasustamise tagamisel;

37.

juhib tähelepanu asjaolule, et riiklikud ja piiriülesed mitmepoolsed vahendustasud ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA) on liikmesriigiti oluliselt erinevad; usub, et SEPAs peaksid nii riiklikud kui ka piiriülesed mitmepoolsed vahendustasud olema ühtlustatud, et võimaldada tarbijatel ühtsest turust kasu saada; kutsub komisjoni üles viima 2012. aasta lõpuks läbi mõjuhinnangu mitmepoolsete vahendustasude ülempiiri kehtestamise ja järkjärgulise vähendamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu määrus, millega ühtlustatakse mitmepoolsed vahendustasud ja vähendatakse neid järk-järgult, et need oleksid 2015. aasta lõpuks kooskõlas tegelike kuludega; usub, et järk-järgult tuleks kaotada ka lisatasud, allahindlused ja muu suunav tegevus, luues seeläbi tingimused läbipaistvama Euroopa ühtse maksete turu jaoks;

38.

rõhutab, et privaatsus ja andmeturve on tarbijate peamised mured ning need kipuvad neid heidutama internetist ostude tegemisest; peab vajalikuks olemasolevate andmekaitsealaste õigusaktide kohandamist uutele ülesannetele ja innovatsioonidele praeguste ja tulevaste tehnoloogiliste arengute valdkonnas, nt pilvandmetöötluses;

39.

tunnustab majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali, mida pilvandmetöötlus on seni näidatud, ja kutsub komisjoni üles võtma selles valdkonnas vastu algatusi, et sellisest tehnoloogiast kasu saada, kui seda on rohkem arendatud; tõdeb siiski, et pilvandmetöötluse arendamisel tekib mitmeid tehnilisi ja õiguslikke probleeme;

40.

tunnistab pilvandmetöötluse suurt potentsiaali ja kutsub komisjoni üles esitama viivitamata Euroopa sellealase strateegia;

41.

kutsub komisjoni üles jõustama andmetega seotud rikkumistest teatamise sätted telekommunikatsiooni paketis ning tegema need sätted kättesaadavaks kõikidele tarbijatele liikmesriikides;

42.

tuletab meelde universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi sätteid, mille kohaselt peaksid telekommunikatsioonivõrgu operaatorid nõudma, et internetiteenuste osutajad edastaksid avalikke teateid kõikidele oma klientidele; kutsub komisjoni üles jälgima, kui paljud telekommunikatsioonisektori reguleerimisasutused nendest eeskirjadest kinni peavad, ja andma sellest aru Euroopa Parlamendile;

43.

tunneb seetõttu heameelt komisjoni esildatud uue andmekaitsemääruse üle, rõhutab vajadust anda kodanikele parem kontroll nende isikuandmete töötlemise üle ning rõhutab uue määruse temaatilise heakskiitmise ja rakendamise vajadust vormis, mis hoolimata privaatsuse ja põhiõiguste kaitsmisest tagab õiguskindluse ja võimaldab piisavat paindlikkust äriühingutele, et võimaldada neil oma äritegevuse arendamist suuremate kuludeta, pakkudes neile samas ka halduskoorma lihtsustamist ja vähendamist, pühendudes ka tulevikus tugevalt juba kehtivate kohustuste täitmisele;

44.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb õigusraamistikku autoriõiguse ja seotud õiguste kollektiivseks haldamiseks, et parandada õiguste kollektiivse haldamise ühingute vastutust, läbipaistvust ja valitsemistava, luua tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid ning selgitada ja lihtsustada litsentsimist; peab internetikasutajatele selge ja arusaadava teabe esitamist selle kohta, milliseid isikuandmeid millisel eesmärgil kogutakse ja kui kaua neid säilitatakse, hädavajalikuks kasutajate õiguste tugevdamisel ja nende usalduse suurendamisel interneti vastu; rõhutab, et andmekaitsealaste õigusaktide käimasoleva läbivaatamise käigus tuleb tagada andmekaitse õiguskindlus ja -selgus ning väga kõrge andmekaitsetase; tunneb heameelt 2012. aastaks välja kuulutatud Euroopa pilvandmetöötluse teemat käsitleva strateegia üle ja ootab sellega seoses eelkõige jurisdiktsiooni, andmekaitse ja pädevuse küsimuste selgitamist;

45.

on kindlalt veendunud, et eraelu puutumatuse kaitse ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu põhiväärtus, vaid täidab lisaks keskset rolli vajaliku kasutajate usalduse suurendamisel digitaalse keskkonna vastu, mis võimaldab digitaalse ühtse turu täielikku väljaarendamist; kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepanekud andmekaitse direktiivi kohandamiseks praeguse digitaalse keskkonnaga, edendades sel viisil internetikeskkonna uuenduslikku olemust ja hoogustades paljulubavate uute tehnoloogiate, näiteks pilvandmetöötluse arendamist;

46.

kordab, et selliste probleemidega nagu andmekaitse ja piraatlus tegelemisel on ülemaailmne lähenemisviis hädavajalik; julgustab seoses sellega ELi ja Interneti Haldamise Foorumi vahelist tihedat koostööd;

47.

nõuab selgitamist seoses internetiteenuste osutajate kohustusega järgida ELis andmete käsitlemisel ja/või kogumisel ELi andmekaitseõigust ja ELi konkurentsiõigust, intellektuaalomandi õiguste kaitset ning e-kaubanduse direktiivi (30) ja telekommunikatsiooni paketti (31) sõltumata sellest, kus kõnealuseid andmeid hoitakse ja/või töödeldakse; on seisukohal, et läbipaistvuse kõrgem tase internetiteenuste osutajate identifitseerimise osas peaks etendama otsustava tähtsusega rolli tarbijate usalduse suurendamises ja ergutab ka parimaid tavasid selles valdkonnas ning kujutab endast olulist kriteeriumi Euroopa usaldusmärgi loomise jaoks;

48.

tuletab meelde, et direktiivi 2000/31/EÜ artikli 5 kohaselt on internetiteenuste osutajad kohustatud oma identiteedi selgesti tuvastatavaks tegema ja et selle nõude täitmine aitab otsustavalt tagada tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu;

49.

palub komisjonil ajakohastada intellektuaalomandi õiguste õigusraamistikku digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise raames ning esildada intellektuaalomandi õiguste Euroopa strateegia ja seda kiiresti rakendada, seades eesmärgiks kohandamise 21. sajandi veebireaalsusega; ootab komisjoni ettepanekuid selle valdkonna õiguslike vahendite kohta, näiteks õigusaktid, mis lihtsustaksid autoriõiguste kollektiivset haldamist Euroopas, ning direktiiv intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ning võltsimise ja piraatluse vastase võitluse kohta; leiab lisaks, et kättesaadavuse suurendamiseks ja samal ajal ka autoriõiguse säilitamiseks ning õiguste omajate tasustamise tagamiseks tuleks kaaluda ja edasi arendada innovaatilisi ärimudeleid ja erinevaid litsentsimisstruktuure;

50.

rõhutab ühtlustatud lähenemisviisi tähtsust eranditele ja piirangutele autoriõiguste valdkonnas ning ühtlustatud kohustuslike erandite tähtsust kaubamärkide ja patentide alal (mis toob paljudel juhtudel kasu teadlastele ja arendajatele), võttes arvesse asjaolu, et eesmärgiks on hõlbustada uute ja innovaatiliste teenuste arendamist, kasutusele- ja omaksvõtmist tarbijate poolt ning tagada õiguskindlus uurimismeeskondade, uuendajate, kunstnike ja kasutajate jaoks, mida on vaja Euroopa eduka digitaalkeskkonna tekkeks;

51.

juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise hõlbustamiseks on vaja jätkata tööd intellektuaalomandiõiguste alaste õigusnormide ühtlustamisel, respekteerides samas kodanike õigusi ja vabadusi;

52.

kutsub komisjoni üles esildama kokkulepitud sektoripõhiseid lahendusi, mille puhul austatakse autoriõigust, millega tagatakse autoritele õiglane tasu ja edendatakse avalikkuse juurdepääsu suures valikus seaduslikele kultuuritoodetele;

53.

nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma ettevalmistavat tööd õigusakti ettepaneku vormistamisel õiguste kollektiivse haldamise kohta, et tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide vastutuse suurendamine, suurem läbipaistvus ja parem juhtimine, tõhusate vaidluste lahendamise mehhanismide loomine ja muusikasektori litsentsisüsteemide selgitamine ja lihtsustamine;

54.

rõhutab, et meedia- ja kultuurisisu eest maksmisel internetis kasutatakse üha rohkem mikromakseid, kuid selle kasutusmugavust on võimalik veelgi parandada, ning leiab, et see on kasulik vahend, mis aitab tagada autorite tasustamise, kuna nad muudavad seadusliku sisu üldsusele taskukohasel viisil kättesaadavaks; on seetõttu seisukohal, et mikromaksed on tõhus vahend võitluseks ebaseadusliku sisu vastu; rõhutab siiski, et internetis maksmise süsteemidega seotud probleemidele, nagu süsteemide koostalitlusvõime puudumine ja mikromaksete kõrge hind tarbijatele, tuleb otsida lahendusi ning üritada arendada lihtsaid, innovatiivseid ja kulutõhusaid tarbijatele ja digitaalplatvormidele kasulikke lahendusi; rõhutab, et ulatuslikum taskukohaste hindadega kultuurisisu seaduslik pakkumine internetis aitab pikas perspektiivis ebaseaduslikud platvormid kõrvale tõrjuda;

55.

rõhutab, et uus ja arenev internetitehnoloogia ja internetipõhised teenused on suurendanud nõudlust audiovisuaalsisu ning muu kultuurisisu ja loomingulise digitaalsisu järele ning pakuvad uusi ja innovatiivseid pakkumise kohandamise ja täiustamise viise, eelkõige noorte puhul; märgib siiski, et praegu ei pakuta nõudluse rahuldamiseks piisavalt seaduslikku infosisu, mis motiveerib kasutajaid kasutama ebaseaduslikku sisu; on arvamusel, et tuleks kaaluda innovatiivseid ärimudeleid ja erinevaid litsentsistruktuure, et suurendada kättesaadavust; nõuab digitaaltehnoloogia paremat ärakasutamist, et hoogustada seaduslike pakkumiste mitmekesistamist ja laiendamist, mis omakorda aitab tagada tarbijate usalduse ja tarbijaskonna kasvu ning tagada samal ajal autorite õiglase ja proportsionaalse tasustamise;

56.

toetab jõuliselt nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandi meetmeid, mida võetakse toodete võltsimise ja piraatluse vastu internetis;

57.

kiidab heaks ettepanekud suurendada kättesaadavust ja arendada välja seadusliku internetipõhise infosisu teenused, kuid rõhutab vajadust ajakohastatud ja ühtlustatuma ELi autoriõiguse järele liidu tasandil; toonitab seetõttu vajadust autoriõiguste seaduse järele, mis pakub asjakohaseid stiimuleid, tagab tasakaalu ja peab sammu nüüdisaegse tehnoloogiaga; on seisukohal, et mitut territooriumi hõlmavate litsentside julgustamist, soodustamist ja nende jätkusuutlikkust digitaalsel ühtsel turul peaks eelkõige tarbijate vajaduste põhjal lihtsustama turupõhised algatused; palub seetõttu komisjonil viia viivitamata ellu intellektuaalomandi õiguste strateegia algatused;

58.

mõistab tugevalt hukka tarbijate mis tahes diskrimineerimise nende rahvuse ja elukoha alusel, tuletades meelde teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 20 lõiget 2, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selle direktiivi täielik rakendamine;

59.

rõhutab, et tarbijaõiguste direktiiv märkis olulist edusammu õiguskindluse suurendamise tähenduses tarbijate ja ettevõtjate jaoks internetipõhistes tehingutes ning tänasel päeval on see üks peamisi tarbijakaitsevahendeid internetipõhistes teenustes; palub liikmesriikidel tagada selle tulemuslik ja kiire rakendamine; nõuab internetipõhistele ettevõtjatele hea tava juhiseid ja toetab sellega seoses näidislepingute ettepanekuid; on veendunud, et kapitalinõuete direktiivi rakendamine moodustaks olulise osa näidislepingutest, samas tuleks jätkuvalt austada olemasolevaid jaemüügi tavasid; kutsub lisaks liikmesriike üles otsustama, kas nad eelistavad – pikas perspektiivis – ühtse turu õigusaktide täielikku ühtlustamist või teist siseriiklikku korda; julgustab viimase puhul liikmesriike suurendama oma jõupingutusi selleks, et konstruktiivselt arendada selliseid teemavaldkondi nagu Euroopa ühine müügiõigus, et hõlbustada piiriülest kaubandust ELis ning tuua seega kasu tarbijatele ja ettevõtjatele;

60.

näeb hiljuti esitatud määruses Euroopa ühise müügiõiguse kohta, mille kohaldamises saaksid lepingupooled lisaks riiklikele müügiõiguse eeskirjadele kokku leppida, olulist potentsiaali ühtse turu killustatuse kaotamisel ja e-kaubanduse tehingute nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks ja õiguslikult usaldatavamaks muutmisel;

61.

tuletab meelde, et liikmesriikidel on tarbijate õiguste tagamisel oma roll, mis seisneb ELi eeskirjade kiires ja mittebürokraatlikus rakendamises;

62.

palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja tulemuslikud vahendid, nagu tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ja suunata neile piisavalt rahalisi vahendeid, tagamaks, et internetipõhised kauplejad kohaldavad läbipaistvuse ja ebaausate kaubandustavade suhtes kehtivaid ELi eeskirju, võimaldades seega tarbijakaitse kõrget taset;

63.

rõhutab vajadust liikmesriikide tehtavate algatuste järele, mille eesmärk on parandada üldsuse digitaaloskusi; märgib, kui oluline on varustada ELi kodanikud digitaaloskustega, et aidata neil interneti kasutamise ja digitaalses ühiskonnas osalemise eelised täies mahus ära kasutada;

64.

palub komisjonil kaasata kogu digitaalse ühtse turu poliitikasse tarbija juurdepääsu element, rakendades puuetega inimeste jaoks ellu tõketeta keskkonna ning tervikliku valiku juurdepääsetavaid teenuseid, et tagada, et kõikidel kodanike rühmadel on juurdepääs digitaalsele ühtsele turule ning et nad saavad sellest täielikult kasu;

65.

rõhutab, et liikmesriikides on vaja algatusi üldsuse digitaaloskuste parandamiseks eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras inimeste hulgas, pöörates erilist tähelepanu ka vanematele inimestele, et edendada aktiivsena vananemise mõistet;

66.

tunnistab Euroopa kasutajaõiguste harta tähtsust, mis selgitaks kodanike õigusi ja kohustusi infoühiskonnas;

67.

rõhutab, kui tähtis on stimuleerida läbipaistvate, usaldusväärsete ja eri keeltes kättesaadavate hinnavõrdlussaitide loomist vahendina tarbijate usalduse suurendamiseks piiriülese kaubanduse suhtes;

68.

rõhutab, kui vajalik on luua Euroopa usalduslogo, mis tagaks, et internetis tegutsev ettevõtja austab täielikult ELi õigusakte; see peaks olema lihtne ja hästi struktureeritud ning peaks sisaldama rikkalikult infosisu, mis annab e-kaubanduse jaoks lisandväärtust, suurendades seega usaldust ja läbipaistvust, samuti õiguskindlust nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, ning peaks pakkuma teavet vormis, mis oleks vastavuses kehtivate, kuid õiguslikult mittesiduvate Veebikonsortsiumi standarditega puuetega inimeste huvides;

69.

rõhutab lisaks vajadust integreeritud lähenemisviisi järele, et suurendada tarbijate usaldust seaduslike piiriüleste internetipõhiste teenuste kasutamise suhtes;

70.

rõhutab, et on hädavajalik, et EL looks ettevõtjatele ja tarbijatele usaldusliku keskkonna ja vahendid internetikaubanduseks, et suurendada piiriülest kaubandust; nõuab seetõttu litsentsimissüsteemide lihtsustamist ja autoriõiguse tõhusa raamistiku loomist;

71.

kiidab heaks komisjoni algatuse kaotada digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise tõkked, esmajoones sellised, mis pärsivad seaduslike piiriüleste internetipõhiste teenuste väljaarendamist; rõhutab samuti tarbijate kindlustunde suurendamise vajadust seaduslike piiriüleste teenuste kasutamisel; toonitab, et digitaalne ühtne turg annab kodanikele terves ELis juurdepääsu digitaalsisu ja -teenuste kõikidele vormidele (muusika, audiovisuaalteosed, videomängud);

72.

jagab komisjoni seisukohta, et internetipõhise ühtse turu potentsiaali täielikku saavutamist takistab eelkõige kehtivate erinevate õigusaktide olemasolu ning standardite ja tavade ülimalt ebapiisav koostalitusvõime;

73.

tunneb heameelt vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise alaste seadusandlike ettepanekute üle ning rõhutab nende tulemusliku vastuvõtmise tähtsust, et aidata kaasa kaebuste ning konfliktide piiriülesele lahendamisele; rõhutab ka vajadust tutvustada neid mehhanisme laialdaselt tarbijate ja kauplejate seas, et need saaksid saavutada soovitud praktilise tulemuslikkuse; tuletab meelde, kui oluline on tulemusliku hüvitusmehhanismi roll tarbijate õiguste järgimise tagamisel, rõhutades samas, et kodanikud peaksid olema sellise mehhanismi üksikasjadest ning muudest probleemide lahendamise vahenditest paremini teavitatud; usub, et see peaks edendama kaupade ning teenuste piiriülest ostmist ning aitama kaasa niisuguste ülejäänud kitsaskohtade kõrvaldamisele, mis pidurdavad majanduskasvu ja innovatsiooni, eelkõige digitaalse turu raames, ning mis piiravad praegu ühtse turu täieliku potentsiaali realiseerimist; rõhutab, et liidusisese ja piiriülese e-kaubanduse veebipõhise vaidluste lahendamise platvormi olemasolu suurendab tarbijate usaldust digitaalse ühtse turu vastu;

74.

tunnistab vajadust luua võimalused kodanike usalduse ja kindlustunde suurendamiseks internetikeskkonna suhtes ning tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning sõna- ja teabevabadus, sealhulgas niisuguste geograafiliste, tehniliste ja organisatoorsete takistuste kõrvaldamine, mis mõjutavad praegu õiguskaitsevahendeid; peab vaidluste kiiret ja kulutasuvat lahendamist eelkõige e-kaubanduse tehingute puhul kasutajate usalduse keskseks eeltingimuseks; kiidab seepärast heaks komisjoni ettepanekud tarbijaõigustega seotud vaidluste kohtuvälise ja veebipõhise lahendamise kohta ja pakutud seadusandliku algatuse ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamise kohta;

75.

võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud võtta vastu meetmed koostöö tegemiseks makseteenuste pakkujatega, et võidelda loata või ebaseadusliku infosisuga; rõhutab, et mis tahes koostöö erasektoriga peaks kindlalt tuginema õiguslikule raamistikule, mida iseloomustab austus andmekaitse ja tarbijakaitse vastu, õigus õiguskaitsele ja õiguskaitse kättesaadavus kõigi osapoolt jaoks; rõhutab, et esimene samm peab olema teatamise meetmete tulemuslik rakendamine, tagades ühemõtteliselt igaühe põhiõiguse õiglasele kohtumõistmisele seaduslikult kehtestatud sõltumatu ja erapooletu kohtu ees; rõhutab, et kõigil osapooltel, sealhulgas makseteenuse pakkujatel ja reklaamijatel, on volitamata või ebaseadusliku sisu vastu võitlemisel oma osa;

76.

tunneb suurt heameelt komisjoni uue teatise „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” üle; julgustab komisjoni, liikmesriike ja tööstust edendama uute tehnoloogiliste arengute kasutamist hariduslikel ja alaealiste laste kaitse alastel eesmärkidel ning tegema tihedat ja tõhusat koostööd, et tagada alaealistele turvaline internet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama digitaaloskuste ja digitaaltehnoloogia tutvustamise projekte, mis on suunatud täiskasvanutele, kelle ülesandeks on harimine, koolitamine ja uute põlvkondade kasvu toetamine, et teavitada neid IKT võimalustest ja ohtudest laste ja alaealiste jaoks ning ühtlasi aidata vähendada põlvkondadevahelist tehnoloogilist lõhet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja infotehnoloogia koolitusprogrammid seoses tarbijate õiguste, kohustuste ja ohtudega digitaalsel siseturul;

77.

nõuab tungivalt, et sidusrühmad kasutaksid alaealiste suhtes vastutustundlikku reklaamimist, eeskätt hoidudes agressiivsetest ja eksitavatest tele- ja internetireklaamidest ning austades ja rakendades täies mahus olemasolevaid käitumisjuhendeid ja sarnaseid algatusi;

78.

on seisukohal, et tuleb toetada hariduslike ja kultuuritööde digiteerimist nii paljudes ELi ametlikes keeltes kui võimalik, et pakkuda üldsusele väärtuslikku ja kasulikku sisu;

79.

rõhutab, kui oluline on luua selged põhimõtted, mille eesmärk on reguleerida suhteid kolmandate riikide digitaalsete turgudega, eelkõige seoses liidu tasandi projektidega, näiteks maailma kultuuripärandi digiteerimine;

80.

palub komisjonil tagada, et valikturustuse eeskirju kohaldataks nõuetekohaselt, et vältida kuritarvitusi ja diskrimineerimist;

81.

kutsub komisjoni üles tegema õigusakti ettepanekut võrgu neutraalsuse tagamise kohta;

82.

rõhutab, et rohkem konkurentsi ja läbipaistvust seoses andmeliikluse juhtimise ja teenuse kvaliteediga ning teenusepakkuja vahetamise hõlpsus kuuluvad minimaalselt vajalike tingimuste hulka, mis aitavad tagada võrgu neutraalsuse; väljendab uuesti toetust avatud internetile, kus sisu ja üksikuid äriteenuseid ei ole võimalik blokeerida; viitab elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti töö hiljutistele tulemustele ja väljendab arvamust, et võrgu neutraalsuse tagamiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid;

83.

rõhutab taas võrgu neutraalsusest loobumistest tulenevaid võimalikke probleeme, näiteks konkurentsivastane käitumine, innovatsiooni blokeerimine, sõnavabaduse piiramine, tarbijateadlikkuse puudumine ja eraelu puutumatuse rikkumine, samuti asjaolu, et võrgu neutraalsuse puudumine kahjustab ettevõtjaid, tarbijaid ja ühiskonda tervikuna;

84.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vaba ja ausa veebipõhise konkurentsi, võttes meetmeid ebaausate ettevõtjatevaheliste (B2B) äritavade vastu, näiteks internetipiirangud, hinnakontrollid ja kvoodid;

85.

peab lairibavõrkude edasist väljaehitamist ning eelkõige maapiirkondade, raskesti ligipääsetavate ja äärepoolseimate piirkondade ühendamist elektroonilistesse sidevõrkudesse keskseks prioriteediks; kutsub komisjoni seetõttu üles pidevalt kontrollima ja vajaduse korral reguleerivate meetmete abil tagama, et säiliks võrgu neutraalsus ning et internetiteenuste pakkujate juurdepääsu võrgu infrastruktuurile ei raskendataks ega takistataks;

86.

palub liikmesriikidel teabe- ja kommunikatsioonitaristute arendamist tugevdada ja hõlbustada, sest kuigi kõikidel liikmesriikidel on riiklik lairibateenuste osutamise strateegia, on ainult mõnel täieõiguslik toimiv tegevuskava, mis sisaldab eesmärke, mida on vaja selleks, et viia täielikult ellu Euroopa digitaalarengu tegevuskava juhtalgatus, nagu on sätestatud strateegias „Euroopa 2020”; tunneb heameelt uue Euroopa Ühendamise Rahastu algatuse üle, kuna see saab määravaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärkide tulemuslikul rakendamisel, mis lubab juurdepääsu lairibaühendusele kõigi jaoks ning vahe-eesmärgina igale ELi kodanikule juurdepääsu tavalisele internetiühendusele aastaks 2013;

87.

rõhutab, et internetiteenuseid pakutakse piiriüleselt ning Euroopa digitaalarengu tegevuskavale kohaselt vajavad need seetõttu kooskõlastatud meetmeid; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonit inimest on ühendatud kiire lairibavõrguga, oleks esirinnas siseturu arendamisel; rõhutab vajadust ühendada digitaalne tegevuskava uute teenuste pakkumisega, nt e-kaubanduse, e-tervishoiu, e-õppe, e-panganduse ja e-valitsuse teenused;

88.

rõhutab, et Euroopa digitaalse ühtse turu arengu seisukohast on tähtis jätkata pingutusi, mille eesmärk on võimaldada paikse ja mobiilse internetiühenduse edendamise ja järgmise põlvkonna infrastruktuuride kasutuselevõtu kaudu kõigile tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat ja kiiret lairibaühendust; rõhutab, et selleks tuleb töötada välja poliitika, mis toetab juurdepääsu konkurentsivõimelistel tingimustel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid uue hoo Euroopa kiire ja ülikiire lairibaühenduse strateegiale asjaomaste eesmärkide ajakohastamise abil;

89.

rõhutab avalike teenuste digiteerimise potentsiaalset väärtust tarbijate ja ettevõtjate jaoks ning kutsub liikmesriike üles töötama selleks välja riiklikud kavad, mis peaksid sisaldama eesmärke ja meetmeid kõigi avalike teenuste internetis kättesaadavaks muutmiseks aastaks 2015; tunnistab, et kiired võrgud on internetipõhiste teenuste arengu ja majanduskasvu eeltingimus; kutsub komisjoni üles töötama välja maailmas juhtivad digitaalarengu tegevuskava eesmärgid, et tagada, et Euroopa asub interneti kiiruse ja ühenduvuse osas maailmas juhtivale kohale; kutsub liikmesriike arendama edasi riiklikke lairibaühenduse kavasid ning võtma vastu tegevuskavad, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid ambitsioonikate lairibaühenduse eesmärkide elluviimiseks, ning rõhutab komisjoni poolt Euroopa Ühendamise Rahastus esitatud vahendite strateegilist ja keskset tähtsust;

90.

avaldab kahetsust asjaolu üle, et EL jääb maha kiudoptiliste internetiühenduste osas; kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles kiirendama ülikiire lairibaühenduse levitamist ja kasutuselevõtmist ning nõuab kiudoptilise kaabli laiaulatusliku lõppkasutajani viimise Euroopa strateegia väljatöötamist („fibre to the x”);

91.

kutsub liikmesriike üles koostama küberjuhtumite hädaolukorra lahendamise plaanid piiriülese mõjuga küberhäirete või küberrünnakutega toimetulekuks, sh elutähtsa infoinfrastruktuuri plaanid nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, ning töötama välja ka vastupidavama ja usaldusväärsema infrastruktuuri strateegiad; rõhutab, et rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas tuleks tõhustada; tuletab meelde, et võrgu- ja infoturbe eest vastutavad kõik sidusrühmad, kaasa arvatud kodukasutajad, teenuseosutajad ja tootearendajad; soovitab edendada koolitus- ja haridusprogramme küberturbe valdkonnas nii kodanike kui ka ja kutsealade esindajate hulgas;

92.

rõhutab, et internetti kasutatakse aina suuremal määral mobiilsetes seadmetes, ning nõuab meetmete võtmist, et tagada mobiilse interneti jaoks raadiospektri suurem kättesaadavus ja parandada kõnealustes mobiilsetes seadmetes osutatavate e-teenuste kvaliteeti; rõhutab, et edaspidi peab raadiospektri jaotamine rajama teed Euroopa juhtpositsioonile traadita rakenduste ja uute teenuste valdkonnas, et suurendada Euroopa majanduskasvu ja üleilmset konkurentsivõimet;

93.

märgib, et nii fikseeritud kui ka mobiilne andmesideühendus kasvab plahvatuslikult ja et mitmed meetmed, näiteks ühtlustatud spektri täiendav eraldamine traadita lairibaühendusele, spektritõhususe tõstmine ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire väljaehitamine, on sellise kasvu juhtimiseks väga olulised;

94.

märgib, et 700 MHz sagedusriba mobiilse andmesideühenduse jaoks avamise hindamine on vajalik esimene samm tulevikus tekkivate võimsusega seotud nõuete täitmise suunas;

95.

tunneb heameelt komisjoni uue e-hankeid käsitleva teatise üle, mis avaldati 20. aprillil 2012; rõhutab, et e-hanked lihtsustavad hankemenetluse läbiviimist, pakuvad läbipaistvust, vähendavad koormust ja kulusid, suurendavad VKEde osalemist ning tagavad parema kvaliteedi ja madalamad hinnad;

96.

kiidab heaks komisjoni seadusandliku ettepaneku võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, mis tugevdab usaldust ja suurendab mugavust turvalise digitaalse keskkonna kontekstis ning millel on tänu sellele, et see hõlmab teavitatud e-identimise süsteemide vastastikust tunnustamist ja aktsepteerimist ELis, potentsiaali võimaldada turvalist ja terviklikku elektroonilist suhtlust ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste vahel, suurendades seeläbi avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tulemuslikkust ELis; rõhutab e-allkirjade ja e-identimise vastastikuse tunnustamise tähtsust Euroopa tasandil, et tagada Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele õiguskindlus; toonitab, kui tähtis on samaaegselt tagada nii kogu ELi hõlmav koostalitlusvõime kui ka isikuandmete kaitse;

97.

juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine avalikus sektoris on digitaal- ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise nurgakivi, ning seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid edasi turvalisi ja tulemuslikke e-teenuseid; märgib eeskätt e-identimise ja e-allkirjadega seoses, et piiriülese e-arveldamise lahenduste kasutuselevõtu eeltingimuseks on piiriülene koostalitlusvõime;

98.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta seda, kui olulised on üldise kasutuselevõtu hõlbustamise seisukohalt niisugused tegurid, mille hulka kuuluvad õiguskindlus, selge tehniline keskkond ning avatud ja koostalitlusvõimelised e-arvete lahendused, mis põhinevad ühistel õiguslikel nõuetel, äritoimingutel ja tehnilistel standarditel; kutsub komisjoni üles hindama vajadust kogu liitu hõlmavate ühtsete ja avatud e-isikutuvastuse ja e-allkirjade standardite järele; märgib, et peamised takistused piiriülesel juurdepääsul riigiasutuste elektroonilistele teenustele on seotud digitaalallkirjade ja e-identimise kasutamisega ning probleemiga, mis seisneb e-valitsuse süsteemide kokkusobimatuses ELi tasandil; tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul;

99.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/17

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (COM(2006)0567),

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole” (COM(2010)0343),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612),

—

võttes arvesse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay läbirääkimistevooru raames 1994. aastal vastu võetud lepingut tehniliste kaubandustõkete kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (2) (kaubandustõkete määrus),

—

võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) 2011. aasta aruannet investeeringute kohta maailmas,

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raporteid G20 kaubandus- ja investeerimisalaste meetmete kohta (2010. aasta oktoobri keskpaigast 2011. aasta aprillini),

—

võttes arvesse OECD investeeringute raampoliitikat,

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta seisukohtaettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone, eriti 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta (4), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (5), 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga (6), 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks (7), 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta (8), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga (9), 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (10), 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta (11), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga (12), 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta (13), 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerikaga (14), 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (15), 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (16), Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks (17), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisu kohta (18), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Jaapani kaubandussuhete kohta (19), 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta (20) ja 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames (21),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruanne. Strateegiliste majanduspartnerite kaasamine turulepääsu parandamisse: tegevusprioriteedid kaubandustõkete kõrvaldamiseks” (COM(2011)0114),

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (22),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” (COM(2011)0702),

—

võttes arvesse komisjoni teatist tegevuskava kohta VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks (COM(2011)0870),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „2012. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta” (COM(2012)0070),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni/Maailmapanga aruannet „Doing Business 2012: Doing Business in a More Transparent World” („Äritegevus 2012. aastal. Äritegevus läbipaistvamas maailmas”, edaspidi „äritegevuse 2012. aasta indeks”),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta (23),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0367/2012),

A.

arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist hõlmab ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt otseseid välisinvesteeringuid ja kuulub ELi ainupädevusse; arvestades, et liikmesriigid võivad pidada läbirääkimisi ja sõlmida kahepoolseid investeerimiskokkuleppeid üksnes siis, kui liit on andnud neile sellekohased volitused; arvestades, et Euroopa Parlamendi nõusolekut on vaja kõigi kaubandus- ja investeerimiskokkulepete jaoks, mille üle komisjon peab Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi;

B.

arvestades, et ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 2011. aasta aruande kohaselt on EL endiselt otseste välisinvesteeringute peamine sihtkoht; arvestades, et seevastu Eurostati andmed näitavad, et EL-27st lähtunud otseste välisinvesteeringute maht vähenes 2008. aastal 30 % võrra, seejärel 2009. aastal 28 % võrra ja 2010. aastal veel 62 % võrra;

C.

arvestades, et äritegevuse 2012. aasta indeksi kohaselt annavad ELi liikmesriigid maailma esimese 35 riigi ettevõtluse kogumahust ainult 40 % ja euroala liikmed ainult 26 %;

D.

arvestades, et komisjoni hinnangul on 99 % kõigist ELi ettevõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning et 92 % neist VKEdest on mikroettevõtjad, kes annavad tööd 1 kuni 9 töötajale, 6,7 % on väikeettevõtjad, kes annavad tööd 10 kuni 49 töötajale ja 1,1 % keskmise suurusega ettevõtjad, kes annavad tööd 50 kuni 249 töötajale; arvestades, et VKEsid on 23 miljonit ja nad moodustavad liidu majanduse selgroo, andes kaks kolmandikku erasektori töökohtadest;

E.

arvestades, et VKEd ja mikroettevõtjad on olemuselt mitmesugused ja nende vajadused erinevad sõltuvalt selle tööstus- või teenindussektori eripärast, kus nad tegutsevad, liikmesriigist või isegi piirkonnast, kus nad tegutsevad, nende suurusest, ettevõtlusmudelist, ettevõtluskultuurist ja ettevõtluskeskkonnast (kas rahvusvaheline või ühtne turg); arvestades, et nende vastavate majandustsüklitega seotud probleemid on täiesti erisugused;

F.

arvestades, et ELi ettevõtjate konkurentsivõime ja ettevõtluse üheks peamiseks probleemiks jääb rahaliste vahendite puudumine ning teiste tööstusriikidega võrreldes väiksem ettevõtlikkus, ning et jätkuv regulatiivne killustatus ja bürokraatia piiravad jätkuvalt VKEde, eeskätt väike- ja mikroettevõtjate võimet kohaneda energia- ja ressursitõhusa majandusega ja laieneda oma asukohariigist väljapoole, nii ühtsele kui ka maailmaturule;

G.

arvestades, et 44 % VKEdest on nimetanud asjakohase teabe puudumist olulise takistusena rahvusvahelistumisele;

H.

arvestades, et põhjus, miks VKEd ei soovi arendada oma tegevust rahvusvahelisel tasandil, on eelkõige nende ekspordivõimaluste analüüside või eelanalüüside puudumine;

I.

arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa VKEdest (kokku 25 %) tegeleb rahvusvahelise ekspordiga, aga ainult 13 % Euroopa VKEdest tegutseb väljaspool siseturgu ning ainult 4 %-l VKEdest, kes rahvusvaheliselt ei tegutse, on konkreetne kava alustada ettenähtavas tulevikus rahvusvahelist tegevust; arvestades, et teatavad VKEd ei suuda rahvusvaheliseks muutuda ettevõtte profiili ja suuruse tõttu;

J.

arvestades, et ainult 10 % mikroettevõtjatest kasutab rohkem kui 300 juba olemasolevat riiklikku toetusprogrammi ning arvestades, et toetusprogrammide suure hulga tõttu on VKEdel kättesaadavat toetust keeruline leida ja kasutada;

K.

arvestades, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis mõjutab eriti Euroopa VKEsid ning nende rahvusvahelistumist ühtse turu piiride taha tuleks samuti edendada;

L.

arvestades, et ligikaudu kolmandik VKEdest, kes viimase kahe aasta jooksul taotlesid pangalaenu, ei saanud seda või said soovitust vähem; ning arvestades, et kõige rohkem lükati tagasi mikroettevõtjate taotlusi;

M.

arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on aastatel 2007–2013 võimaldanud finantseerimisasutustel anda 30 miljardi euro ulatuses uusi rahalisi vahendeid rohkem kui 3 15  000 VKEle; arvestades, et Euroopa Investeerimispank laenas VKEdele umbes 40 miljardit eurot, millest said aastatel 2008–2011 osa üle 2 10  000 VKE;

N.

arvestades, et komisjoni pakutud uues ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmis (COSME) nähakse ettevõtjatele ja VKEdele ette laenutagamisrahastu, mis pakub tavaliste ja allutatud laenude, osaluslaenude ja liisingu abil tagatisi laenude rahastamiseks, et vähendada raskusi, millega VKEd silmitsi seisavad oma kasvuks vajaliku rahastamise saamisel, ning pakub VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamist eesmärgiga anda VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks; rahastu toimimisajaks on kavandatud aastad 2014.–2020. ja selle eelarveks 2,5 miljardit eurot;

O.

arvestades, et liikmesriikide ja ka kodanikuühiskonna institutsioonide (kaubanduskojad, tööandjate liidud jne) kogemus VKEde ja mikroettevõtjate rahvusvahelistumist toetavas poliitikas on väärtuslik materjal, millele toetuda selles valdkonnas tõhusa ja tulemusliku poliitika väljatöötamisel;

P.

arvestades, et üleeuroopaline VKEsid toetav poliitika peab olema olemasolevat poliitikat toetav, sellest eraldi ja seda täiendav ja andma Euroopa lisandväärtust, selles tuleks vältida kordusi ja kattumist olemasolevate riiklike, piirkondlike või kohaliku tasandi programmidega ning optimeerida programmide ja tegevuse koordineerimist;

Q.

arvestades, et komisjoni kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes loetletakse näiteid selle kohta, kuidas ELi pääsu erinevate maailma riikide, sealhulgas WTO liikmetest tööstusriikide ja peamiste tärkava turumajandusega riikide turgudele piiravad rohkem mitmesugused mittetariifsed tõkked kui tollid, millest üleilmastumise käigus suures osas loobutakse; arvestades, et WTO eeskirjad ei luba põhjendamatuid mittetariifseid tõkkeid;

R.

arvestades, et EL peaks vajadusel alati toetama oma sektoreid ja ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, kui kaubanduspartnerid rikuvad kokkulepitud eeskirju, WTO standardeid ja põhimõtteid, ning kasutama selleks kõiki sobivaid ja proportsionaalseid abinõusid; arvestades, et mitme- ja kahepoolseid vaidluste lahendamise mehhanisme ning eelkõige WTO nõuetele vastavaid kaubanduse kaitsemeetmeid tuleks kasutada viimase võimalusena;

S.

arvestades, et investeeringute õiguslik ebakindlus takistab VKEde rahvusvahelistumist kõige enam ning et õiguskindlust tagavad õiguslikud raamistikud on suhetes meie kaubanduspartneritega absoluutselt vajalikud; arvestades, et EL peab kaitsma ELi ettevõtjate ja eelkõige VKEde huve investeeringute õiguskindluse rikkumise korral kolmandatesse riikidesse investeerimisel;

1.

nõuab tungivalt, et komisjon ja vajaduse korral ka liikmesriigid soodustaksid VKEde ja vajaduse korral ka mikroettevõtjate osalemist ülemaailmsetel turgudel, rakendades asjakohaseid meetmeid nende rahvusvahelistumiseks ja eelkõige nende põhjalikumaks integreerimiseks ELi ühtsesse turgu, sealhulgas kapitalil kättesaadavamaks muutes ja ajakohastades korrapäraselt teavet äritegevuse võimaluste kohta välismaal, ning rakendades tõhusaid kaubanduse kaitsemeetmeid, et tagada nende õiguspärane kaitse ebaõiglase dumpingu ja toetuste eest ning kaitsta ausat konkurentsi kolmandate riikidega, tagades seejuures neis riikides inim-, töötajate ja sotsiaalsete õiguste ning keskkonna kaitse;

2.

märgib, et VKEde probleeme põhjustab ka majanduskriisist tingitud sisenõudluse langus;

3.

rõhutab vajadust parandada andmete kogumist ettevõtete tasandil, et suurendada teadlikkust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustest, jagada parimaid tavasid ja toetada neid sihipärasemalt nii riiklikul kui ka ELi tasandil; nõuab korrapäraseid tasuvusanalüüse, et hinnata sellise toetuse tõhusust, keskendudes mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uuenduslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele nii ühtsel turul kui ka ülemaailmselt;

4.

rõhutab vajadust teha kõigepealt kindlaks olemasolevad ja puuduvad riiklikud ja ELi tasandi toetusprogrammid, et vältida kattumisi ja puudujääke, ning kaasata koostöös riiklike agentuuridega praegused teenusepakkujad ja toetusstrateegiad; julgustab liikmesriikide ametiasutusi looma sarnased ühtsed veebipõhised andmebaasid riiklike ja piirkondlike rahastamisvahendite kohta;

5.

rõhutab vajadust hinnata praegust turgu kasvava rahvusvahelistumise seisukohast ja edendada veelgi VKEde arengut siseturul ning käsitleda VKEde arengut siseturul sama tähtsana kui nende arengut välismaal;

6.

on seisukohal, et ELi konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks on oluline luua võrgustik, mis oleks osa digitaalsest platvormist ja ühendaks VKEde kasutajatugesid, kaubanduskodasid, ekspordikrediidi agentuure, ettevõtjate ühendusi ja komisjoni, et pakkuda ELi ettevõtjatele, eriti eksportijatele ja importijatele, täpset, ajakohast ja lugejale arusaadavat teavet ühtse kontaktpunkti kaudu, mille tulemusel nad saavad täiel määral kasu liidu uuest ühisest kaubanduspoliitikast;

7.

rõhutab, et pidevad probleemid kapitali kättesaadavusega on üks peamisi põhjuseid, mis takistavad VKEde rahvusvahelistumist; kutsub riikide valitsusi üles toetama VKEsid riiklikult toetatava ekspordikrediidi abil nii, et see ei moonutaks ELi sisest konkurentsi, ning samuti eraldama VKEdele piisavalt vahendeid (nt erilaenud, kaasrahastamine ja riskikapital), et saada üle investeeringute kahanemisest ja finantsvõimenduse (pangalaenude) vähendamisest; rõhutab, et neid rahalisi vahendeid tuleb pakkuda juba eksportivatele VKEdele, kes suudavad esitada elujõulise äriplaani oma praeguse turuosa parandamiseks või tugevdamiseks ning töökohtade loomiseks, eelkõige noortele;

8.

on seisukohal, et ELi majanduse tugevdamiseks ei tohi jätta tähelepanuta uuenduslikke kaupu ja teenuseid pakkuvate idufirmade ja esialgset või järgnevaid investeeringuid vajavate VKEde toetamist nii seal, kus nad tegutsevad ühtsel turul või seal, kus nad tahavad rahvusvahelistumise kaudu kasvada;

9.

kutsub seepärast liikmesriikide valitsusi üles VKEde abistamiseks uurima võimalust muu hulgas luua VKEde investeerimisfondid, kuhu kõik Euroopa kodanikud võiksid oma sääste investeerida;

10.

nõuab, et ametliku toega ekspordikrediitide juures järgitaks OECD suuniseid ja nendega toetataks rahvusvaheliste töö- ja keskkonnanormidega kooskõlas olevaid projekte;

11.

nõuab, et VKEdele kapitali saamiseks kättesaadavaks tehtud toetust tuleb tasandava suhtumise vältimiseks kohandada kooskõlas vastavate VKEde konkreetsete nõudmistega; märgib sellega seoses, et ELi tööstus kajastab erinevaid ettevõtete profiile ja vajadusi, mis kajastavad VKEde suurust, struktuuri, tegevusvaldkonda ja geograafilist asukohta;

12.

peab hädavajalikuks terviklikku strateegiat kaubanduse rahastamiseks, mille eesmärk on soodustada VKEde rahvusvahelistumist; on seisukohal, et EL peaks ennetavalt edendama ja toetama stiimuleid VKEde arendamiseks strateegilistes sektorites, eriti suure lisandväärtusega töötlevas tööstuses, millel on konkurentsieelis tärkava turumajandusega riikide ees ning kui tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud töökohtadega Euroopa kodanike jaoks; rõhutab seepärast vajadust teha kindlaks paljutõotavad nišiturud ning edendada nende arendamist;

13.

palub komisjonil uurida Euroopa nn äriinglite turgu ja teisi samasuguseid turge, et nendest õppust võtta ja suurendada ELis äriinglite võrgustike haldajate suutlikkust; õhutab panku ja teisi finantseerimisasutusi varustama oma VKEdest kliente korrapäraselt ajakohastatava teabega kättesaadavate finantseerimisvahendite, sealhulgas ka VKEde tugivõrgustike ja äriinglite kohta; palub ka komisjonil jagada vastavat asjakohast teavet;

14.

võtab teadmiseks, et riikide tasandil toimivad hästi kohandatud ja sisse töötatud VKEde tugisüsteemid ekspordikrediidi kättesaadavaks muutmiseks ekspordikrediidi agentuuride kaudu, ning peab mõistlikuks sellise abi jätkamist; on siiski seisukohal, et keskpikas perspektiivis tuleb jätkata arutelu süstemaatilise ekspordikrediiditoe loomiseks ELi tasandil, moodustades selleks VKEde ekspordi-impordistruktuuri, et VKEsid täiendavalt toetada ekspordikrediidi agentuuride kaudu ja liikmesriikide parimatele tavadele tuginedes; märgib, et kõnealune lisatoetus võiks hõlmata sooduslaene ja fikseeritud intressiga laene, lühiajalist käibekapitali ja refinantseerimist, omakapitali rahastamist ja äritegevuse kindlustuslahendusi;

15.

juhib tähelepanu regulatiivsetele ja õiguslikele meetmetele, mida tuleb võtta, et parandada VKEde juurdepääsu tagatisvaradele, näiteks:

16.

juhib tähelepanu vajadusele anda VKEdele finants- ja tehnilist abi, mis keskendub turu-uuringutele, projektide ja ekspordi rahastamise nõustamisele, õigusnõustamisele (nt vabastusklauslid või viivised hilinenud maksete või makseviivituse korral), tollimaksu- ja maksukohustustele, võltsimise vastasele võitlusele ning ettevõtete esindatusele kaubandusmessidel ja ettevõtlusvõrgustike üritustel (nt kolmandatesse riikidesse turustajate leidmiseks);

17.

nõuab, et samuti tuleb keskenduda mikroettevõtjate krediidivajaku katmisele; rõhutab väikelaenude kasulikkust selliste ettevõtete asutamise ajal; kordab, et isegi nišiturgude puhul võivad väikesemahulised otsesed välisinvesteeringud ergutada kohalikke ettevõtlusalgatusi majanduskasvu ja jätkusuutliku arengu tekitamisega (nt käsitöösektori arendamine) kohalikul tasandil;

18.

nõuab suuremal määral avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist stardiraha ja riskikapitali pakkumisel mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ELis koos äririskide jagamisega; juhib sellega seoses tähelepanu mikrokrediidiasutuste ja sotsiaalettevõtlusfondide võimalikule positiivsele rollile ärivõimaluste loomisel koos tugevate sotsiaalsete, eetiliste ja keskkonnaalaste eesmärkidega;

19.

nõuab riiklikul ja ELi tasandil samme VKEde ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks, konsulteerides tihedalt ELi VKEde ühenduste, kaubandus-tööstuskodade ning teiste asjaomaste sidusrühmadega, et toetada nii bürokraatia vähendamist kui ka VKEde rahvusvahelistumist;

20.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid kohalikul tasandil ühtsed ettevõtluse abiliinid, mida juhitaks koostöös ELi ettevõtjatega, et VKEd saaksid emakeeles ja koheseks kasutamiseks teavet ekspordi- ja impordivõimaluste, kehtivate tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete, investeeringute kaitse, vaidluste lahendamise tingimuste ja konkurentide kohta ning teadmisi ja arusaamist kolmandate riikide turgudel valitsevatest inimlikest ja kultuurilistest kommetest;

21.

nõuab VKEde ja Euroopa suurte ettevõtjate vahelise võrgustiku loomist, et VKEd saaksid kasu suurettevõtjate asjatundlikkusest ning ekspordi- ja innovatsioonivõimekusest;

22.

palub komisjonil toetada ELi ja välisriikide VKEde juhtide vahetust praegu Euroopa Liidu tasandil toimiva programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” eeskuju põhjal;

23.

rõhutab vajadust toetada ELi VKEde ja kolmandate riikide ettevõtete vahelist koostööd, et hõlbustada turulepääsu ja integreerumist kolmandate riikide turgudel;

24.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tõsta Euroopa VKEde teadlikkust läbirääkimiste staadiumis olevatest kaubanduslepingutest ning VKEdele avanevatest rahvusvahelistest investeerimisvõimalustest;

25.

julgustab ELi ettevõtteid ja eksportijaid aktiivselt kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid, näiteks kaubandustõkete määruse kaebusi või turulepääsu andmebaasi kaebuste registrit, et teavitada komisjoni kaubandustõketest tingitud olulisest kahjust ning võimaldada vajadusel tihedas koostöös tööstusettevõtetega vastumeetmete ohu minimeerimiseks automaatseid dumpinguvastaseid algatusi ja tasakaalustavate tollimaksude uurimisi komisjonis;

26.

on seisukohal, et sama tähtis kui rahvusvaheliseks muutuda soovivate VKEde abistamine on VKEde tõhus kaitsmine ELi partnerriikide ebaausate kaubandustavade eest; peab rahvusvahelistumist ja kaitset sama üleilmastumisprotsessi kaheks tahuks;

27.

palub komisjonil ELi kaubanduse kaitsemeetmete reformimisel pöörata piisavalt tähelepanu vajadusele parandada VKEde jaoks dumpinguvastaste ja subsideerimisvastaste menetluste kättesaadavust;

28.

kutsub komisjoni üles kaasama VKEsid rahvusvaheliste standardite (nt ISO) kehtestamisse, kuna reguleeriva korra muutmine mõjutab otseselt VKEde kasumlikkust; nõuab, et põhjendamatute mittetariifsete tõkete vastu võitlemine, eelkõige asjaomastel ülemaailmsetel standarditel põhinevate tehniliste eeskirjade ühtlustamise kaudu, peab olema üks komisjoni peamisi prioriteete;

29.

kutsub komisjoni üles käsitlema neid laialtlevinud ja püsivaid probleeme kõigis mitme- ja kahepoolsetes kaubanduslepingutes ja eelkõige vabakaubanduslepingutes nii tööstusriikide kui ka tärkava turumajandusega riikidega ning tagama, et Maailma Kaubandusorganisatsioonis pöörataks mittetariifsetele kaubandustõketele lõpuks vähemalt niisama palju tähelepanu kui praegu tariifide kõrvaldamisele;

30.

kahetseb, et ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde käsutuses on vähe vahendeid tulemuslikuks võitluseks intellektuaalomandiõiguste rikkumise vastu; toetab komisjoni otsust teha ettepanek intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivi läbivaatamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama intellektuaalomandiõiguste kaitset kõigis asjaomastes mitmepoolsetes organisatsioonides (Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon);

31.

juhib tähelepanu sellele, et VKEd on tundlikud hinnakõikumiste suhtes; kutsub seepärast komisjoni nii ELi tasandil kui ka rahvusvahelistel foorumitel (nt G20) aktiivselt tegutsema toidu- ja toorainetega sooritatavate kahjulike finantsspekulatsioonide tõkestamiseks;

32.

kutsub liitu üles täiel määral kasutama ELi SMEdele Euroopa naabruspoliitikast tulenevaid investeerimisvõimalusi, pöörates eriti tähelepanu piiriülestele investeeringutele Vahemere ida- ja lõunapiirkonna partnerriikides; juhib tähelepanu sellele, et investeerimisvõimalused neis piirkondades peaksid oluliselt aitama rahuldada asjaomaste riikide elanike sotsiaalmajanduslikke vajadusi ning edendama jätkusuutlikku majandusarengut, tihedamat piirkondlikku koostööd ja piirkondlikku stabiilsust;

33.

on seisukohal, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid tekitama sünergiat liidu kaubandusdiplomaatia tugevdamiseks kogu maailmas;

34.

palub, et ELi konkurentsivõime säilitamiseks uute oluliste tööstuses ja teadustegevuses osalejate suhtes töötaks EL välja ühtse ambitsioonika tööstuspoliitika, mis põhineks teadus- ja uuendustegevuse tugevdamisel, mida toetaksid uuenduslikud rahastamisvahendid, nt projektivõlakirjad, ning mis toetaks VKEde arengut, eelkõige riigihangetele juurdepääsu kaudu;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/24

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni „Inimõiguste edendamine, kaitse ja teostamine internetis” (1), milles tunnistatakse inimõiguste kaitse ja internetis teabe vaba liikumise tähtsust,

—

võttes arvesse ÜRO eriraportööri Frank La Rue 16. mai 2011. aasta ja 10. augusti 2011. aasta raporteid (vastavalt A/HRC/17/27 ja A/66/290), milles käsitletakse arvamus- ja sõnavabaduse edendamist ja kaitset ning rõhutatakse inimõiguste rahvusvaheliste normide ja standardite kohaldatavust seoses õigusega arvamus- ja sõnavabadusele internetis kui kommunikatsioonikanalis,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 28. märtsi 2008. aasta resolutsiooni 7/36, milles kinnitatakse arvamus- ja sõnavabaduse edendamise ja kaitsmisega tegeleva ÜRO eriraportööri mandaat,

—

võttes arvesse ÜRO 16. juuni 2011. aasta aruannet „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted. ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada” elluviimine” (kajastab ÜRO eriesindaja John Ruggie tööd);

—

võttes arvesse Parlamentidevahelise Liidu nõukogu 19. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni (2),

—

võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat strateegilist raamistikku, mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012 (3),

—

võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta soovitust nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta (4),

—

võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta – saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas (5),

—

võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta (6),

—

võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale (7),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele (8),

—

võttes arvesse 29. veebruaril 2012. aastal vastu võetud 2012. aasta üldeelarvet, eriti üleskutset ülemaailmse internetivabaduse fondi („Global Internet Freedom Fund”) loomiseks (9);

—

võttes arvesse digitaalse tegevuskava voliniku 12. detsembri 2011. aasta teatist katkestuste vältimise strateegia („No Disconnect Strategy”) kohta,

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

—

võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni avatud interneti ja võrgu neutraalsuse kohta Euroopas (10),

—

võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta (11),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta (12),

—

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (13),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes (14),

—

võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni Interneti haldamise järgmiste sammude kohta (15),

—

võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta (16);

—

võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes (17);

—

võttes arvesse oma resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tõsiste rikkumiste kohta, milles väljendatakse muret seoses digitaalsete vabadustega,

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta seisukohtaettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (18),

—

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 ning millega kehtestatakse IKT ekspordipiirangud ja järelevalvevahendid (19),

—

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 264/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis ning millega kehtestatakse IKT ekspordipiirangud ja järelevalvevahendid (20),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3 ja 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 207,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste alaseid suuniseid,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid kokkuleppeid, sh kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse ÜRO 17. aprilli 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni (21),

—

võttes arvesse ÜRO põhikirja,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja käimasolevaid läbirääkimisi ELi konventsiooniga ühinemise üle,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0374/2012),

A.

arvestades, et tehnoloogia areng võimaldab inimestel kogu maailmas kasutada uut info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) ja internetiühendust, edendades sellega revolutsioonilisi muutusi ühiskonnas, demokraatia toimimist, haldust, majandust, ettevõtlust, meediat, arengut ja kaubandust;

B.

arvestades, et internet on keskne teabe kättesaadavust, eneseväljenduse vabadust, ajakirjandusvabadust, kogunemisvabadust ning majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist ja kultuurilist arengut võimaldav tegur;

C.

arvestades, et valitseb rahvusvahelises õiguses kajastuv ülemaailmne konsensus, mille kohaselt põhiõiguste piirangud tuleb seadusega ette näha;

D.

arvestades, et EL peab inimõigusi kaitsma ja edendama nii internetis kui ka väljaspool seda;

E.

arvestades, et kaasamine, e-oskuste parandamine ja digitaalsete lõhede ületamine on interneti ja IKT valdkonna võimalusi avardava potentsiaali rakendamisel kesksel kohal;

F.

arvestades, et kuigi IKT on olnud oluline vahend ühiskondlike liikumiste ja protestide korraldamisel mitmes riigis, eelkõige araabia kevade puhul, kasutatakse seda (massilise) tsensuuri ning teabe ja isikute järelevalve ja jälitamise kaudu ka repressioonivahendina;

G.

arvestades, et IKT võib olla kasulik töövahend ka terroristlikele organisatsioonidele nende rünnakute ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

H.

arvestades, et tehnoloogiate kasutamise kontekst määrab suuresti nende võimaliku mõju kas siis positiivse arengu või hoopis repressioonide tõukejõuna;

I.

arvestades, et need muutused loovad uusi olukordi, mis nõuavad kohandusi kehtivate seaduste rakendamisel vastavalt strateegiale, mille kohaselt internet ja IKT tuleb integreerida ELi kogu välistegevusse;

J.

arvestades, et internet on kasvanud ja arenenud loomulikult kui tohutu avalikku kasu pakkuv platvorm; arvestades siiski, et interneti kaudu kättesaadavaks saanud uute võimaluste ja vahendite väärkasutamine toob kaasa ka uusi riske ja ohte;

K.

arvestades, et internet on muutunud ka rahvusvahelise kaubanduse arengu teguriks, mis nõuab jätkuvat järelevalvet, eriti seoses tarbijakaitsega;

L.

arvestades, et piirangud peaksid kehtima vaid juhul, kui internetti kasutatakse ebaseaduslikuks tegevuseks, näiteks vihkamise, vägivalla ja rassismi õhutamiseks, totalitarismi propagandaks, laste juurdepääsuks pornograafiale või laste seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil;

M.

arvestades, et interneti ülemaailmne ja piirideta iseloom nõuab uusi, paljusid sidusrühmi haaravaid rahvusvahelise koostöö ja halduse vorme;

N.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 3 on sätestatud, et liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selle nimel koostööd;

O.

arvestades, et võrgu neutraalsus on avatud interneti tähtis põhimõte, mis tagab konkurentsi ja läbipaistvuse;

P.

arvestades, et digitaalne turvalisus ja digitaalne vabadus on mõlemad hädavajalikud ja ei saa teineteist asendada;

Q.

arvestades, et EL saab digitaalsete vabaduste vallas eeskuju anda ainult siis, kui need on liidus kaitstud;

1.

tunnistab, et tsenseerimata juurdepääs avatud internetile, mobiiltelefonidele ja IKT-le on mõjutanud inimõigusi ja põhivabadusi, avaldanud soodsat mõju ja laiendanud kogu maailmas sõnavabaduse, teabe kättesaadavuse, õiguse eraelu puutumatusele ja kogunemisvabaduse kohaldamisala;

2.

tunnistab avatud interneti ja IKT tohutut võimalusi pakkuvat, loovat ja edendavat potentsiaali kogukondade ja kodanikuühiskonna väljaarendamiseks, ülemaailmseks majanduslikuks, sotsiaalseks, teaduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks, mis sellisena aitab kaasa kogu inimkonna arengule; on siiski teadlik uutest riskidest ja ohtudest, mida põhjustab inimõigustele IKT väärkasutamine;

3.

tunnistab, et internet ja sotsiaalmeedia võimaldavad valitsustel tegeleda otsediplomaatiaga ja inimestevaheliste kontaktide hõlbustamisega kogu maailmas; rõhutab, et ideede avalik arutamine võib aidata tõrjuda äärmuslust ja parandada kultuuridevahelist suhtlust ja mõistmist;

4.

peab kultuuri juurdepääsu ja kontaktide hõlbustajaks olukorras, kus poliitilised suhted on keerulised või blokeeritud; tunnistab, et vabadus ja kultuur on omavahel tihedalt läbi põimunud ning et digitaalne kultuuridiplomaatia pakub Euroopa Liidule strateegilist huvi;

5.

peab kunstilist vabadust ning jäljendamise ja taaskasutamise vabadust loovuse, vaba eneseväljenduse ja ideede nurgakiviks; on teadlik arvukatest eranditest ja piirangutest autoriõiguste süsteemis, eriti sellistes valdkondades nagu ajakirjandus, tsiteerimine, satiir, arhiivid, raamatukogud ning kultuuripärandi kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamine;

6.

kutsub komisjoni üles asjakohaselt reageerima tõsiasjale, et mõnedes riikides on kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja aktivistide kontroll ja mahasurumine tavapärane ning mõnes riigis hõlmab äritegevus üha suuremat tehnoloogilist komponenti infosisu blokeerimise ning inimõiguslaste, ajakirjanike, aktivistide ja teisitimõtlejate jälgimise ja tuvastamise näol; lisaks kutsub komisjoni üles tegutsema internetis seadusliku eneseväljenduse kriminaalkuriteoks kuulutamise ning sellist tegevust õigustavate piiravate õigusaktide vastuvõtmise vastu; sellega seoses kinnitab, et selline tegevus on vastuolus Kopenhaageni kriteeriumitega;

7.

rõhutab selle vajalikkust, et internetiteenuse pakkujad, tarkvaraarendajad, riistvara tootjad, sotsiaalsete võrgustike teenused ja/või meedia jne tunnustaksid ja rakendaksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, et tagada inimõiguslaste tegevusvabadus ja ohutus ning sõnavabadus;

8.

rõhutab, et digitaalsete vabaduste edendamine ja kaitse tuleks integreerida kogu ELi välistegevusse, rahastamisse, abipoliitikasse ja rahastamisvahenditesse ning aruandekohusluse ja järjepidevuse tagamiseks kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistuse juhtimisel igal aastal läbi vaadata; nõuab selles küsimuses ennetavat lähenemisviisi ja tegutsemist horisontaalse koostöö ja kooskõlastamise tagamiseks asjaomastes ELi asutuste ja institutsioonide vahel ning nende siseselt;

9.

toetab komisjoni hinnangut, mille kohaselt on interneti vaba kättesaadavus Kopenhaageni kriteeriumite üks osa ning sõnavabaduse piirangud, sealhulgas ka internetis, peaksid olema põhjendatud tungiva sotsiaalse vajadusega ja eelkõige olema sihiks seatud õiguspärase eesmärgiga proportsionaalsed;

10.

on teadlik kõigis riikides ilmnevast murest inimõiguste kaitse ja edendamise pärast internetis, kuid tunnistab samas vajadust kriitiliselt vahet teha, mis kontekstis IKTd kasutatakse, nagu näiteks õigusriigi põhimõtete ja õiguskaitse põhimõtte kehtivuse korral;

11.

kutsub komisjoni üles tagama järjepidevust ELi välistegevuse ja komisjoni sisemiste strateegiate vahel, kui kaitstakse rangelt vajalikke ja proportsionaalseid põhiõiguste piiranguid eriti rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete järgimisel, mis näiteks nõuavad, et piirangutel peab olema õiguslik alus ning neid ei tohi kehtestada vastavalt vajadusele ja sektorite kaupa;

12.

soovitab ELi inimõiguste eriesindajal lugeda oma keskseteks prioriteetideks ka digitaalseid vabadusi ja katkestuste vältimise strateegiat;

13.

rõhutab, et tulemuslik ELi arengu- ja inimõiguste poliitika nõuab IKT valdkonna integreerimist ja digitaalse lõhe ületamist elementaarse tehnoloogilise infrastruktuuri tagamise, teadmiste ja teabe kättesaadavuse soodustamise ning kogu maailmas digitaalse kirjaoskuse edendamise kaudu;

14.

on seisukohal, et IKT on, eelkõige kaugetes piirkondades ja arenevates ühiskondades, läbipaistvust ja head valitsemistava, kirjaoskust, haridust, seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu, tulemuslikku valimiste jälgimist ning katastroofiabi soodustav tegur;

15.

rõhutab, et ELi arengu- ja inimõiguste programmid peaksid hõlmama abiprogramme digitaalsete vabaduste edendamiseks, eelkõige mittedemokraatlikes või konfliktijärgses või poliitilises üleminekuetapis olevates riikides; on veendunud, et ELi õiguseksperdid on hädavajalikud partnerite koolitajatena ning põhiõiguste ja põhimõtete lisamiseks kolmandate riikide uutesse (meediat reguleerivatesse) normidesse ja õigusaktidesse; rõhutab, et abi IKT infrastruktuuride rajamise näol tuleks seada sõltuvusse interneti ja veebipõhise teabe vaba kättesaadavuse olemasolust ja säilitamisest ning samuti digitaalsest vabadusest üldisemalt;

16.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on IKT arendamine konfliktipiirkondades rahutagamistegevuse edendamiseks kodanikuühiskonna tasandil, eesmärgiga pakkuda konfliktide rahumeelse lahendamisega seotud osapooltele turvalist sidekanalit, mis võimaldaks tõhusalt ületada füüsilised takistused ja ohud, mis võivad sellises olukorras tekkida inimeste ja organisatsioonide vaheliste kahepoolsete kontaktide korral;

17.

loodab, et uue kommunikatsioonitehnoloogia, eriti sotsiaalmeedia asjakohane kasutamine aitab tugevdada otsedemokraatiat ELi ja kolmandate riikide kodanike hulgas tänu sotsiaalsete platvormide loomisele õigusaktide sõnastamiseks;

18.

rõhutab, et inimõiguste rikkumiste kohta digitaalne tõendite kogumine ja selle levitamine võib olla abiks ülemaailmses võitluses karistamatuse vastu; on seisukohal, et neid materjale tuleks rahvusvahelise (kriminaal-)õiguse kohaselt lugeda vastuvõetavaks kohtumenetluse tõenditena;

19.

rõhutab vajadust tagada, et IKT tootmiseks kasutatavate haruldaste muldmetallide tootmisel austataks inimõigusi, tööõigust ja keskkonnaõigust ning et neid ei toodetaks monopolistlikult või puhtpoliitilistel põhjustel seatud kaubavahetuspiirangute tingimustes; on veendunud, et nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik mitmepoolne lähenemisviis, et tagada juurdepääs haruldastele muldmetallidele humaansetel tingimustel;

20.

möönab, et internetist on saanud avaliku ruumi osa, kus kujunevad uued piiriülese kaubanduse vormid, koos uuendusliku turuarenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise suhtlusega; on veendunud, et digitaalvabadus ja piiriülene kaubandus peaksid toimima käsikäes, et Euroopa äriühingutele ülemaailmses digitaalmajanduses ärivõimalusi luua ja optimeerida;

21.

on teadlik sellest, et mõned inimesed kuulevad järjest sagedamini sõna „autoriõigus” ja vihkavad selle sisu; tunnistab, et väliskaubanduspoliitika on olulisel määral kujundanud autoriõiguse jõustamise mehhanisme;

22.

avaldab kahetsust asjaolu pärast, et ELi päritoluga tehnoloogiat ja teenuseid kasutatakse vahel kolmandates riikides inimõiguste rikkumiseks teabe tsenseerimise, massilise järelevalve, jälgimise ning kodanike ja nende tegevuse jälitamise kaudu (mobiil-)telefonivõrkudes ja internetis; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed sellise „digitaalse relvakaubanduse” peatamiseks;

23.

nõuab autoritaarsetele režiimidele repressiivsete tehnoloogiate ja teenuste müümise keelustamist; arvab, et selline keeld peaks looma pretsedendi struktuursetele piiravatele meetmetele; peab siiski mõistlikuks täpsustada, et sellised keelud tuleb kehtestada juhtumipõhiselt, võttes konfliktipiirkondade või autoritaarsete režiimide puhul arvesse nende erisusi;

24.

peab teatavaid spetsiifilise otstarbega ülekoormamis-, järelevalve-, jälgimis- ja pealtkuulamistehnoloogia tooteid ja teenuseid „ühesuguse kasutusega” toodeteks ning seepärast nõuab regulaarselt ajakohastatava nimekirja koostamist riikidest, kus rikutakse sõnavabadust inimõiguste kontekstis, ning kuhu eelnimetatud „ühesuguse kasutusega” toodete eksportimine tuleks keelata;

25.

rõhutab vajadust rakendada ja jälgida seoses tehnoloogiatega kehtestatud ELi sanktsioone liidu tasandil, tagamaks, et liikmesriigid järgivad neid võrdselt ja et säilivad võrdsed konkurentsitingimused;

26.

rõhutab, et komisjon peaks suutma varustada ettevõtteid, kes kahtlevad, kas ekspordiluba taotleda, reaalajas teabega kaubatehingute seaduslikkuse või võimaliku kahjuliku mõju kohta; see peaks kehtima ka ELi või ELis registreeritud ettevõtete suhtes, kes sõlmivad lepingulised suhted kolmandate riikide valitsustega, et saada tegevuslubasid, pidada läbirääkimisi uute piirangute keelamise üle või nõustudes avaliku sektori osalemisega äritegevuses või sellega, et avalik sektor kasutab nende võrke ja teenuseid;

27.

rõhutab, et IKTga seotud rahvusvaheliste lepingute korral on tähtis kaitsta tarbijate õigusi;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 2013. aastal ettepanekud, millega nõutakse ELis registreeritud ettevõtetelt suuremat läbipaistvust ja aruandekohuslust, samuti inimõiguspoliitika mõjuhinnangute avalikustamist, et parandada IKT ning selliste toodete ja teenuste ekspordi jälgimist, mida kasutatakse veebisaitide blokeerimiseks, massiliseks jälgimiseks, eraisikute jälgimiseks ja järelevalveks, eravestluste pealtkuulamiseks ja e-kirjade lugemiseks ning otsingutulemuste filtreerimiseks;

29.

palub komisjonil esitada ettepanekud sellise ELi õigusraamistiku loomiseks, mis kohustaks liikmesriikide riigihangetes osalevaid äriühinguid asjaomase IKT teadus- ja arendustegevuse etapist alates hindama selle mõju inimõigustele ja tagama, et see ei seondu võimalike inimõiguste rikkumistega kolmandates riikides;

30.

on seisukohal, et äriühingud peaksid kavandama ja rakendama äritavasid, mille eesmärk on jälgida uute IKT-toodete võimalikku mõju inimõigustele, sh teadus- ning arendustöö etapis, ning tagama selle, et ei aidata kaasa võimalikele inimõiguste rikkumistele kolmandates riikides; kutsub komisjoni üles andma ELi äriühingutele ulatuslikku teavet, mis aitaks neil leida tasakaalu ärihuvide ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse vahel;

31.

peab seejuures kahetsusväärseks Euroopa äriühingute ja ELis tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute aktiivset tegutsemist riikides, mille valitsused rakendavad inimõiguslaste ja poliitiliste teisitimõtlejate suhtes repressiivset poliitikat seoses digitaalõiguste, interneti kättesaadavuse ja IKTdega; nõuab komisjonilt tungivalt sellisesse tegevusse kaasatud äriühingute kõrvaldamist ELi hankemenetlustelt ja pakkumiskutsetest;

32.

kutsub komisjoni üles ELi ettevõtteid laiahaardeliselt teavitama ja juhendama, tuginedes ÜRO nn Ruggie põhimõtetele, tagamaks, et on võimalik järgida nii ärihuve kui ka ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtet;

33.

rõhutab vajadust arvestada IKT ja telekommunikatsiooni toodete ja teenuste tehnoloogiliste standardite kehtestamise mõju ELis, kust neid kaupu ja teenuseid eksporditakse kolmandatesse riikidesse, kus näiteks sellistel mõistetel nagu „seaduslik pealtkuulamine” on teistsugune tähendus, näiteks kui puudub õigusriik;

34.

tunnistab, et internet on muutunud avalikuks ruumiks ning samuti ka turuks, mille jaoks teabe vaba liikumine ja IKT kättesaadavus on hädavajalikud; on seetõttu seisukohal, et digitaalset vabadust ja vabakaubandust tuleb koos edendada ja kaitsta, et õhutada ja toetada vaba mõttevahetust ning ELi kodanike ärivõimaluste kasvu järjest enam digitaliseeruvas maailmamajanduses;

35.

nõuab ELi vabakaubanduslepingutesse selliste tingimuste lisamist, millega sätestatakse läbipaistvad tagatised, säilitatakse interneti piiramatu kättesaadavus ja tagatakse teabe vaba liikumine;

36.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et volitused mitme- ja kahepoolseteks kaubandusläbirääkimiseks ning läbirääkimised ise aitaksid mõjusalt kaasa oluliste ELi eesmärkide saavutamisele, eelkõige demokraatlike väärtuste ja õigusriigi edendamisele, digitaalvaldkonnas tõelise ühtse turu loomisele ning ELi arengukoostöö poliitika järgimisele;

37.

kutsub ELi üles andma poliitilist tuge Euroopa äriühingutele, kes puutuvad kokku nõuetega eemaldada kasutajate loodud veebisisu või anda isiklikku teavet põhiõigusi rikkuval ja ettevõtlusvabadust piiraval viisil;

38.

kutsub Euroopa Liitu üles takistama ja vähendama kolmandate riikide õigusaktide ekstraterritoriaalset mõju ELi kodanikele ja ettevõtetele internetis;

39.

märgib, et e-kaubandus on arenenud väljaspool traditsioonilist kaubandust reguleerivat raamistikku; toonitab rahvusvahelise koostöö tihendamise tähtsust WTOs ja Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis, et tagada ülemaailmse digitaalse turu areng ja seda kaitsta; nõuab praegu kehtiva infotehnoloogia lepingu läbivaatamist ja ajakohastamist WTOs ning seda, et EL uuriks võimalusi rahvusvahelise digitaalmajandust käsitleva lepingu sõlmimiseks;

40.

kutsub komisjoni üles hoiduma tulevastes kaubanduslepingutes jõustamise ja autoriõiguste nõuete viimisest ettevõtjate vastutusvaldkonda, ja tagama ka selle, et õiguslikult tagatud internetivabadusse võib sekkuda vaid õigusriigi põhimõtete kohaselt ja õigusasutuse osalusel;

41.

on seisukohal, et massilise tsensuuri kaudu ELi ettevõtete ja veebitarbijate (digitaalsetele) turgudele juurdepääsu piiramine kolmandates riikides kujutab endast protektsionistlikke meetmeid ja kaubandustõkkeid; kutsub komisjoni üles esitama strateegiat vastusammuna kolmandate riikide meetmetele, millega piiratakse ELi ettevõtjate juurdepääsu nende digitaalsetele turgudele;

42.

kutsub Euroopa Liitu üles püüdma tagada, et interneti ja IKT reguleerimine jääb õigustatud ja piisavale tasemele ning toimub üksnes ELi poolt kinnitatud vajaduse korral;

43.

nõuab sihipärase repressioone põhjustava tehnoloogia lisamist Wassenaari kokkuleppesse;

44.

palub nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel poliitiliselt toetada ELi ettevõtjaid, kes tegutsevad kolmandates riikides, kus neilt nõutakse kasutajate loodud veebisisu kõrvaldamist, teenuste osutamise vabaduse piiramist või isikliku teabe avaldamist põhiõigusi rikkuval viisil; juhib tähelepanu sellele, et digitaalsed ettevõtted tegutsevad sageli piiridega arvestamata ja kolmandate riikide seadused võivad Euroopa kasutajaid ja tarbijaid kahjustada; nõuab seetõttu ühtlasi, et nõukogu ja komisjon tagaksid, et kolmandate riikide seaduste mõju ELis tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele oleks võimalikult väike;

45.

märgib, et valitsuste sagenenud sekkumine ja reguleerimistegevus pärsib interneti avatud ja piiranguteta olemust, pärsib seeläbi ulatuslikuma e-kaubanduse potentsiaali ja digitaalmajanduses tegutsevate ELi äriühingute võimalusi; on seisukohal, et mitme sidusrühma põhine lähenemine sobib kõige paremini avalike ja erahuvide tasakaalu tagamiseks internetis ning ülemaailmsel turul; nõuab rahvusvahelisi pingutusi digitaalmajanduse laienemist võimaldava infrastruktuuri, sealhulgas liberaalse õigusliku süsteemi ülesehitamiseks, ning õhutab arenguriike suurendama vastastikust kasu põhimõtte „kaubandus muutuste nimel” kohaselt;

46.

leiab, et ELi äriühingute digitaalsetele turgudele pääsu piiramine ning veebipõhistele tarbijatele muuhulgas massilise riikliku tsensuuri kehtestamine ja Euroopa veebiteenuste pakkujate turulepääsu piiramine kolmandates riikides kujutab endast kaubandustõket; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse, eriti veebiteenuseid ja omavahel teavet jagavaid veebikogukondi puudutavate sätetega lepingutesse kaitsemehhanismi, mis tagaks, et kolmandad osapooled ei nõuaks ELi IKT-ettevõtetelt veebisaitidele juurdepääsu piiramist, kasutajate loodud veebisisu eemaldamist või isikliku teabe, nt isiklike IP-aadresside avaldamist põhiõigusi ja -vabadusi riivaval viisil; kutsub lisaks nõukogu ja komisjoni üles koostama strateegiat vastusammuna kolmandate riikide meetmetele, mis piiravad ELi äriühingute pääsu ülemaailmsele digitaalsele turule;

47.

nõuab komisjonilt tungivalt uue õigusraamistiku projekti esitamist kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kohta, milles käsitletakse IKT-toodete ja teenuste kolmandatesse riikidesse eksportimise võimalikku kahjulikku mõju ning nähakse komisjonile ette kooskõlastav ja järelevalveroll;

48.

on seisukohal, et interneti avatud ja osalemist soosiva olemuse austamise tagamiseks on hädavajalik läbipaistev ja koostöö vaimus toimuv otsustusprotsess; on seisukohal, et igasugune interneti reguleerimist käsitlev arutelu peaks olema avatud ja kaasama kõiki sidusrühmi, eelkõige põhiõiguste kaitse spetsialiste ja ka interneti igapäevaseid kasutajaid; arvab, et ELil peaks olema juhtiv roll digitaalse vabaduse peamiste eeskirjade ja küberruumis käitumise normide, sh vaidluste lahendamise mehhanismide arendamisel, arvestades ka vastuolus olevaid õigusruume;

49.

märgib, et interneti struktuur on praegu suhteliselt reguleerimata ja selle haldamisel on kasutusel paljusid sidusrühmi hõlmav lähenemisviis; rõhutab, et EL peab tagama, et see paljusid sidusrühmi hõlmav mudel oleks kaasav ning et vähesed suurettevõtted ja valitsuste esindajad ei tõrjuks kõrvale väikeettevõtteid, kodanikuühiskonna esindajaid ja kasutajaid;

50.

on seisukohal, et valitsuste ja erasektori osapoolte vaheline koostöö IKT küsimustes ei tohiks põhineda otsestel ja kaudsetel kohustustel, millega internetiteenuse pakkujale pannakse interneti kontrollimise ja reguleerimise kaudu õiguskaitsja kohustused;

51.

rõhutab ELi üldise interneti haldamise strateegia tähtsust, muu hulgas seoses telekommunikatsiooni valdkonna reguleerimisega, tuletades meelde, et selle valdkonna rahvusvaheline haldamine toimub Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu kaudu, kus igal ELi liikmesriigil on üks hääl;

52.

on mures ettepanekute pärast, mida on esitanud valitsuste ja ettevõtete liidud eesmärgiga kehtestada interneti ja telekommunikatsioonisektori üle regulatiivne järelevalve ning suurendada valitsuste ja erasektori kontrolli;

53.

kutsub ELi üles käsitlema ja tõrjuma kolmandate riikide õigusaktide, eelkõige intellektuaalomandiõigust käsitlevate USA õigusaktide ekstraterritoriaalset mõju ning täpsemalt nende mõju ELi kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama kiirelt kogu ELi hõlmav pilvandmetöötluse strateegia, mille olulisust on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas;

54.

tuletab meelde, et internet, andmeside, andmete säilitamine ja IKT on ELi elutähtsa infrastruktuuri hädavajalikud osad;

55.

peab kahetsusväärseks, et ELis taotletakse suuremaid volitusi veebisaitide blokeerimiseks, kuna see peaks alati jääma äärmiseks abinõuks;

56.

toetab igati võrgu neutraalsuse põhimõtet, mille kohaselt internetiteenuste pakkujad ei blokeeri, diskrimineeri, riku ega halvenda, muu hulgas hinna kaudu, ühegi isiku võimalusi kasutada teenust, mis annab juurdepääsu mis tahes sisule, rakendusele või teenusele ning võimaldab seda kasutada, saata, postitada, vastu võtta või pakkuda algallikast või sihtkohast sõltumatult;

57.

on seisukohal, et intellektuaalomandiõiguste toetamiseks ja kaasajastamiseks on vaja ulatuslikumat ülemaailmset koostööd, mis on hädavajalik innovatsiooni, tööhõive ja avatud maailmakaubanduse tagamiseks;

58.

kutsub liikmesriike ja komisjoni jätkama intellektuaalomandiõiguste poliitika kujundamist, nii et neil, kes soovivad luua sisu ja jagada seda autoriõiguste kaitseta, oleks ka edaspidi võimalik seda teha;

59.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid piiriülese internetikaubanduse uue reguleeriva raamistiku kohta ning infoühiskonna direktiivi 2001/29/EÜ hindamise ja läbivaatamise kohta, et tagada ELi autoriõiguse korra prognoositavus ja paindlikkus, ning samuti intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivi läbivaatamise kohta, mis tasakaalustaks vajadust autoriõiguse reformi ja kaitse järele vajadusega kaitsta internetis põhiõigusi ja säilitada avatud internet ning mis oleks aluseks tulevastes vabakaubanduslepingutes sisalduvatele intellektuaalomandiõigusi käsitlevatele sätetele ja kohustustele;

60.

tunnistab, et inimõigusi tuleb kaitsta ka internetis, ja usub, et sel eesmärgil tuleks IKT integreerida kõigisse ELi programmidesse, eelkõige Euroopa naabruspoliitikasse ja strateegilistesse partnerlustesse;

61.

nõuab, et EL tunnustaks digitaalseid vabadusi kui põhiõigusi ning selliste üldiste inimõiguste nagu eraelu puutumatuse, sõna- ja kogunemisvabaduse teostamise ning teabe kättesaadavuse ja avalikus elus läbipaistvuse ja aruandekohusluse tagamise vältimatuid eeltingimusi;

62.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama ja koolitama oma tegevuses IKTd kasutavaid inimõiguslasi, kodanikuühiskonna aktiviste ja sõltumatuid ajakirjanikke ja suurendama nende mõjukust ning kehtestama sellekohased põhiõigused, nagu eraelu puutumatus, sõna- ja kogunemisvabadus ning internetis teostatav ühinemisvabadus;

63.

palub liikmesriikidel mitte kasutada avaliku korra erandit piirava meetmena kodanikuühiskonna organisatsioonide põhiõiguseks oleva kogunemis- ja demonstratsioonivabaduse piiramiseks ning tuletab meelde, et kõik sellised erandid peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed;

64.

nõuab ELi abi saavates riikides lisaks abiprogrammidele digitaalsete vabaduste poliitilist ja diplomaatilist toetamist;

65.

on arvamusel, et digitaalsete vabaduste piiramist tuleks ELi suhetes kolmandate riikidega täiel määral arvesse võtta, samas kui ELi toetust ja abi saavatelt riikidelt (välja arvatud suurõnnetustest või konfliktidest tabatud või vahetult õnnetus- või konfliktijärgses olukorras olevad riigid) tuleks nõuda IKT kasutamist läbipaistvust ja aruandekohuslust suurendaval viisil;

66.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon esitaksid ühinemisläbirääkimistel ja kolmandate riikidega raamlepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel, inimõigustealastes dialoogides, kaubandusläbirääkimistel ja inimõigusi hõlmavas mis tahes vormis suhtluses lisatingimused, millega sätestatakse vajadus tagada piiranguteta juurdepääs internetile ja digitaalsed vabadused ning neid austada;

67.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama ja säilitama ELis digitaalse vabaduse kõrgeid standardeid, eelkõige kodifitseerides asjakohastes õigusaktides võrgu neutraalsuse põhimõtte, et suurendada liidu usaldusväärsust digitaalsete vabaduste edendaja ja kaitsjana kogu maailmas;

68.

on seisukohal, et kui soovitakse, et liit kasutaks täielikult ära oma majandusliku võimsuse ja tegutseks digitaalsete vabaduste kaitsmisel ülemaailmse jõuna, siis on hädavajalik sünergia tekitamine ELi kaubandus-, julgeoleku- ja välispoliitika vahel ning liidu väärtuste ja huvide omavahel kooskõlla viimine;

69.

on seisukohal, et digitaalse vabaduse strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel on kooskõlastamine ja diplomaatilised ühisalgatused teiste OECD riikidega tõhusa ja ladusa tegevuse jaoks otsustava tähtsusega;

70.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma digitaalse vabaduse strateegia ELi välispoliitikas vastu võimalikult kiiresti;

71.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/34

—

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut võtta vastu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (COM(2011)0215),

—

võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas (COM(2011)0216),

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. märtsi 2011. aasta arvamust 1/09 (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0009/2012),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu tõhus patendisüsteem on vajalik eeldus majanduskasvu edendamiseks innovatsiooni abil ning aitab Euroopa Liidu ettevõtjatel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) tulla toime majanduskriisi ning globaalse konkurentsiga;

B.

arvestades, et nõukogu otsusega 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, lubati Belgial, Bulgaarial, Tšehhi Vabariigil, Taanil, Saksamaal, Eestil, Iirimaal, Kreekal, Prantsusmaal, Küprosel, Lätil, Leedul, Luksemburgil, Ungaril, Maltal, Madalmaadel, Austrial, Poolal, Portugalile Rumeeniale Sloveenial, Slovakkial, Soomel, Rootsil ja Ühendkuningriigil teha tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, kohaldades aluslepingute asjakohaseid sätteid;

C.

arvestades, et 13. aprillil 2011. aastal võttis komisjon nõukogu loaandmisotsuse alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja ettepaneku, mis käsitleb nõukogu määrust tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas;

D.

arvestades, et 8. märtsil 2011. aastal esitas Euroopa Kohus arvamuse Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohtu ettepaneku kohta, tõstatades küsimuse selle vastavuse kohta liidu õigusele;

E.

arvestades, et tõhusa ühtse patendikaitse saab tagada ainult toimiva patendivaidluste lahendamise süsteemi abil;

F.

arvestades, et Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt on tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid kaasatud ühtse patendivaidluste kohtu loomisse rahvusvahelise kokkuleppe kaudu;

G.

arvestades siinjuures, et tavaliste rahvusvaheliste kokkulepete ja Euroopa Liidu aluslepingute vahel on oluline erinevus, sest aluslepingutega kehtestatakse uus õiguskord oma institutsioonidega, mille nimel on riigid piiranud oma suveräänseid õigusi üha rohkemates valdkondades ja millele on allutatud mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud, ning seda õiguskorda kaitsevad Euroopa Liidu Kohus ning liikmesriikide kohtud;

H.

arvestades, et ühtne patendikohus peab täielikult järgima ja kohaldama liidu õigust koostöös Euroopa Liidu Kohtuga ning sama kehtib ka mis tahes liikmesriigi kohtu kohta;

I.

arvestades, et ühtne patendikohus peaks tuginema Euroopa Kohtu kohtupraktikale, küsides eelotsuseid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267;

J.

arvestades, et tagatud peaks olema liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte järgimine ja nõuetekohane kohaldamine ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel;

K.

arvestades, et ühtne patendikohus peaks olema osa lepinguosaliste liikmesriikide kohtusüsteemist koos ainupädevusega ühtse mõjuga Euroopa patendi ja ühes või mitmes lepinguosalises liikmesriigis kehtiva Euroopa patendi osas;

L.

arvestades, et tõhusa kohtusüsteemi toimimiseks on vaja detsentraliseeritud esimese astme kohut;

M.

arvestades, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

N.

arvestades, et peaksid olema ühed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse menetlustele kõikides kohtu talitustes ja astmetes;

O.

arvestades, et ühtne patendikohus peaks püüdma vastu võtta kõrgekvaliteedilisi otsuseid ilma põhjendamatute protseduuriliste viivitusteta ning peaks abistama eeskätt VKEsid oma õiguste kaitsel või enda kaitsmisel põhjendamatute nõuete või tühistamisele kuuluvate patentide vastu;

1.

nõuab ühtse Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemi loomist, kuna killustatud patenditurg ning õiguskaitse erisused takistavad siseturu innovatsiooni ja arengut, muudavad patendisüsteemi kasutamise keerulisemaks, on kulukad ning takistavad eelkõige VKEde patendiõiguste tõhusat kaitset;

2.

ergutab liikmesriike viima lõpule läbirääkimised ja ratifitseerima põhjendamatute viivitusteta asjaomaste liikmesriikide (edaspidi „lepinguosalised liikmesriigid”) vahelise rahvusvahelise kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) ühtse patendikohtu (edaspidi „kohus”) loomise kohta ning julgustab Hispaaniat ja Itaaliat arutama võimalust ühineda tõhustatud koostöö menetlusega;

3.

rõhutab, et Euroopa Kohus kui liidu õiguse kaitsja peab antud kontekstis tagama liidu õiguskorra ühetaolisuse ning Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse;

4.

on seisukohal, et liikmesriigid, kes ei ole veel otsustanud osaleda ühtse patendikaitse loomise alases tõhustatud koostöös, võivad osaleda ühtses Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemis, kui tegemist on nende territooriumil kehtiva Euroopa patendiga;

5.

rõhutab, et ühtse patendikohtu põhieesmärk peaks olema õiguskindluse suurendamine ja patentide jõustamise parandamine, tagades samas õige tasakaalu õiguste valdaja ja teiste asjaosaliste huvide vahel;

6.

rõhutab, et vaja on kulutõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mida rahastatakse viisil, mis tagab kõigile patendiomanikele, eeskätt VKEdele, üksikisikutele ja mittetulundusühingutele juurdepääsu õiguskaitsele;

7.

tunnistab, et tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides tuleks patendivaidluste lahendamise süsteem luua kokkuleppe alusel;

8.

sellest tulenevalt rõhutab, et:

9.

toetab vahendus- ja vahekohtukeskuse loomist kokkuleppe raames;

10.

on seisukohal, et tõhus kohtu- ja vaidluste lahendamise süsteem peab olema detsentraliseeritud, ning on arvamusel, et:

11.

rõhutab, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub ennekõike kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

12.

sel eesmärgil:

13.

on seisukohal, et seoses menetlusega seotud küsimustega:

14.

rõhutab, et:

15.

on arvamusel, et kohtuotsused peaksid põhinema liidu õigusel, kokkuleppel, Euroopa patendikonventsioonil ja siseriiklikul õigusel, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooniga, patentidele kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute sätetel, mis on siduvad kõikidele lepinguosalistele liikmesriikidele, ning lepinguosaliste liikmesriikide siseriiklikul õigusel, võttes arvesse liidu õigust;

16.

rõhutab, et ühtse mõjuga Euroopa patendid peaksid andma valdajale õiguse takistada leiutise otsest ja kaudset kasutust lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil kolmandate osapoolte poolt ilma valdaja nõusolekuta, valdajal peaks olema õigus saada kahjuhüvitist leiutise ebaseadusliku kasutamise eest, et korvata kas rikkumise tõttu saamata jäänud tulu või muud kahju, saada asjakohast litsentsitasu või tulu, mis saadi leiutise ebaseaduslikust kasutamisest;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/38

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse valget raamatut „Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” (COM(2007)0630),

—

võttes arvesse valget raamatut „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” (COM(2007)0279),

—

võttes arvesse komisjoni raportit naiste tervise kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse komisjoni teatist telemeditsiini kohta nii patsientide, tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna hüvanguks (COM(2008)0689),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis” (COM(2009)0180),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” (COM(2009)0567),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” (COM(2009)0291),

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni raportit „Empower Women – Combating Tobacco Industry Marketing in the WHO European Region” (WHO, 2010),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „2012. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta. Baaseeldused ja prognoosimise metoodika (European Economy 4/11. Commission, 2011),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsust nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta otsust nr 940/2011/EL aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta kohta (2),

—

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2010. aasta järeldusi „Rahvatervise ja tervishoiusüsteemide uuenduslikud lähenemisviisid kroonilistele haigustele”,

—

võttes arvesse eesistujariigi Belgia 23. novembri 2010. aasta aruannet sugudevaheliste palgaerinevuste kohta,

—

võttes arvesse ÜRO 19.–20. septembri 2011. aasta tippkohtumise järeldusi mittenakkuslike krooniliste haiguste kohta,

—

võttes arvesse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (COM(2011)0808),

—

võttes arvesse Eurostati aruannet „Aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus – Euroopa Liidu 2012. aasta statistikaülevaade”,

—

võttes arvesse Eurobaromeetri aruannet „Aktiivsena vananemine” (2012),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” (COM(2012)0083),

—

võttes arvesse valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni rinnavähi kohta laienenud Euroopa Liidus (3),

—

võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kohta: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel (4),

—

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni südame-veresoonkonna haigustega võitlemise kohta (5),

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni vaimse tervise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (7),

—

võttes arvesse oma 12. novembri 2009. aasta resolutsiooni teadustegevuse ühise kavandamise kohta võitluseks neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõve vastu (8),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta (9),

—

võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” kohta (10),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (11),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (12),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus (13),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta (14),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu seisukoha ja kohustuste kohta seoses mittenakkavate haiguste ennetamist ja kontrolli käsitleva ÜRO kõrgetasemelise kohtumisega (15),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta resolutsiooni diabeedi leviku tõkestamise kohta Euroopa Liidus (16),

—

võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta (17),

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta (18),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni aruannet (A7-0340/2012),

A.

arvestades, et Euroopa Liit edendab inimväärikust ja tunnustab iga inimese õigust ennetavale tervishoiule ja arstiabile ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikes 7 on selgelt sätestatud, et liikmesriigid vastutavad tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise, juhtimise ja kättesaadavaks muutmise ning tervishoiule määratud vahendite jaotamise eest; arvestades, et on tähtis, et eakatel on õigus elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus;

B.

arvestades, et rahvastiku vananemine on üks Euroopa peamisi probleeme, arvestades, et ELis on rohkem kui 87 miljonit üle 65 aasta vanust inimest (17,4 % kogu rahvastikust) ning prognooside kohaselt on neid aastaks 2060 üle 150 miljoni (umbes 30 %);

C.

arvestades, et kuigi tänu oodatava eluea märkimisväärsele pikenemisele ja elatustaseme üldisele tõusule arenenud riikides on eakad tänapäeval palju aktiivsemad kui varasematel kümnenditel, kujutavad eakaid käsitlevad negatiivsed stereotüübid ja eelarvamused endast jätkuvalt olulist takistust eakate sotsiaalsele integratsioonile, tingides sotsiaalset tõrjutust, mis kahjustab otseselt nende elukvaliteeti ja vaimset tervist;

D.

arvestades, et naiste oodatav eluiga sünnihetkel on pikem kui meestel (82,4 aastat naistel võrreldes 76,4 aastaga meestel); arvestades, et meeste ja naiste tervena elatud aastate vahe on väiksem – meestel 61,7 ja naistel 62,6 aastat;

E.

arvestades, et 55–64 aastaste naiste tööhõive määr oli 2010. aastal 38,6 %, samas kui samaealistel meestel oli see 54,5 %; arvestades, et ELi eesmärkide kohaselt peaks 2020. aastaks 20–64aastaste vanuserühma tööhõive määr olema 75 %;

F.

arvestades, et naised teenivad meestest vähem (keskmine sooline palgaerinevus ELis on 17,5 %); arvestades, et 55–64aastaste vanuserühma sooline palgaerinevus ületab mõnedes liikmesriikides 30 % ja on üle 65aastaste puhul 48 %; arvestades, et soolise palgaerinevusega kaasneb pensionilõhe, mille tulemusel naiste pension on sageli oluliselt väiksem ja naised langevad allapoole vaesuspiiri;

G.

arvestades, et naised valivad pere- ja tööelu ühitamiseks paindliku, kodus tehtava, osalise tööajaga, lühiajalise või ebatüüpilise töö, mis takistab nende tööalast edutamist ja millel on tõsised tagajärjed, mis kajastuvad pensioniskeemi sissemaksetes, muutes naised eriti haavatavaks ebakindluse ja vaesuse suhtes;

H.

arvestades, et 50aastaste ja vanemate naiste põlvkonnal, mida sageli kirjeldatakse nn võileivapõlvkonnana ehk töötavate tütarde ja töötavate emade põlvkonnana, kipub olema vähem võimalusi hoolitseda oma tervise eest, kuna sageli hoolitsevad nad oma vanemate ja lapselaste eest;

I.

arvestades, et vaesuseohus elab 23,9 % 50–64aastastest Euroopa elanikest, täpsemalt 25,9 % naistest ja 21,7 % meestest; arvestades, et see protsendimäär ulatub eri liikmesriikides 39–49 %ni ja on ühes liikmesriigis koguni 51 %;

J.

arvestades samuti, et abielulahutuse, lahkumineku või lesestumise tagajärjel elab 75,8 % üle 65-aastastest naistest üksi ja arvestades, et keskmiselt kolm leibkonda kümnest on Euroopa Liidus üheliikmelised leibkonnad ja enamik neist koosneb üksi elavatest naistest, eriti eakatest naistest, ning see osakaal on suurenemas; arvestades, et üheliikmelisi või ühe tuluallikaga leibkondi koheldakse liikmesriikides maksustamise, sotsiaalkindlustuse, eluaseme, tervishoiu, kindlustuse ja pensionide valdkonnas ebavõrdselt, ja seda nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt; arvestades, et riiklik poliitika ei peaks karistama inimesi selle eest, et nad kas vabatahtlikult või olude sunnil üksi elavad;

K.

arvestades, et 2009. aastal oli ränga materiaalse puuduse määr üle 65-aastaste naiste puhul 7,6 %, sama vanuserühma meeste puhul aga 5,5 %;

L.

arvestades, et eakad naised kui ebavõrdselt koheldud inimeste rühm kannatavad sageli mitmekordse diskrimineerimise all, nt vanuse, soo või etnilise päritolu tõttu; arvestades, et vanematel naistel, kelle sotsiaalmajanduslik seisund on sageli madal ja kellel on mitmesuguseid raskusi, oleks abi sotsiaalkaitsemeetmetest ja juurdepääsust riiklikele tervishoiusüsteemidele;

M.

arvestades, et maapiirkondades on arstiabi raskemini kättesaadav kui linnapiirkondades, eelkõige seetõttu, et maal napib tervishoiutöötajaid ja haiglaid, samuti kiirabiteenistusi;

N.

arvestades, et eakamad naised, eelkõige need, kes elavad eraldatult, elavad sageli rasketes sotsiaalmajanduslikes tingimustes, mis mõjutab nende elukvaliteeti ning füüsilist ja vaimset tervist;

O.

arvestades, et eakamate naiste vajaduste piisavaks täitmiseks on vaja paremini mõista haigusi, mille all nad kannatavad;

P.

arvestades, et kõik need tegurid, kaasa arvatud eraldatus, vähendavad eakate naiste võimet luua ja/või säilitada sotsiaalvõrgustikke ja seega elada aktiivset elu;

Q.

arvestades, et pikema oodatava eluea ja teatavate haiguste sootundlikkuse tõttu haigestuvad naised rohkem kroonilistesse ja invaliidsust põhjustavatesse haigustesse ning seetõttu nende elukvaliteet halveneb;

R.

arvestades, et paljude haiguste esinemus, kulg ja tüsistused on meestel ja naistel erinevad;

S.

arvestades, et kõige uuemate teadaolevate andmete järgi (Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC)) on naistel kõige sagedamini diagnoositud kasvajad rinnavähk (29,7 %), pärasoolevähk (13,5 %) ja kopsuvähk (7,4 %);

T.

arvestades, et südame-veresoonkonna haigustesse sureb liikmesriikides aastas üle kahe miljoni inimese, mis moodustab 42 % kõigist surmajuhtudest ELis, sealhulgas 45 % surmajuhtudest naiste seas ja 38 % meeste seas;

U.

arvestades, et diabeet on üks kõige levinumaid mittenakkuslikke haigusi, mida põeb üle 33 miljoni ELi kodaniku ning 2030. aastaks suureneb nende arv tõenäoliselt 38 miljonini; arvestades, et 2010. aastal oli ligikaudu 9 % ELi täiskasvanud elanikest (vanuses 20–79 aastat) diabeetikud;

V.

arvestades, et vanus on neurodegeneratiivsete haiguste, nt Alzheimeri tõve (kõige levinum dementsuse vorm) arenemise üks riskitegureid; arvestades, et neurodegeneratiivsed haigused sagenevad üle 65-aastaste inimeste seas (neid põeb pärast 65. eluaastat umbes üks inimene 20st; pärast 80. eluaastat iga viies ja pärast 90. eluaastat iga kolmas); arvestades, et üle 7,3 % inimese Euroopas kannatab dementsuse all; arvestades, et uuringute kohaselt on Alzheimeri tõve esinemissagedus üle 90aastaste naiste seas 81,7 % (meestel 24 %); arvestades, et häbimärgistamine ja puudulikud teadmised neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks dementsuse kohta viivad selleni, et diagnoosi panemisega jäädakse hiljaks ja seetõttu on ravitulemused halvad;

W.

arvestades, et dementsus sageneb üle 65-aastaste inimeste seas (neid põeb pärast 65. eluaastat umbes üks inimene 20st; pärast 80. eluaastat iga viies ja pärast 90. eluaastat iga kolmas); arvestades, et esinemissagedus on eakate naiste seas üldiselt suurem kui meeste seas;

X.

arvestades, et naistel on suurem luu- ja liigesehaiguste (osteoartriidi, reumatoidartriidi, osteoporoosi ja luude hõrenemise) väljakujunemise oht; arvestades, et umbes 75 % osteoporoosist tingitud puusaluumurde esineb naistel;

Y.

arvestades, et põhilised südame-veresoonkonna haiguste, kasvajate, diabeedi, rasvumuse ja krooniliste obstruktiivsete haiguste riskitegurid on suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, ebaõige toitumine, alkoholi kuritarvitamine ja keskkonna saastatus;

Z.

arvestades, et depressioon ja ärevus on raskekujulised psüühilised häired, mis esinevad sagedamini naistel kui meestel ning mille esinemus Euroopas üle 65-aastaste vanuserühmas on WHO hinnangul 2–15 %;

AA.

arvestades, et kuulmis- ja nägemishäired mõjutavad oluliselt eluaastaid, mil elatakse talitluskahjustustega; arvestades, et õigeaegne ja asjakohane diagnoos, kvaliteetne ravi ja juurdepääs kvaliteetsetele meditsiiniseadmetele võib olukorra halvenemist ennetada või talitlusvõime osaliselt taastada;

AB.

arvestades, et ligikaudu 6 00  000 eurooplasest, kes põevad hulgiskleroosi (Sclerosis multiplex), on enamik naised ja et see on kõige levinum neurodegeneratiivne haigus ning üks peamisi mittetraumaatilise puude põhjusi eakatel naistel;

AC.

arvestades, et tuleb tagada naiste ja meeste võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele ja arstiabi parem kvaliteet ning pöörata rohkem tähelepanu maapiirkondades sageli üksi elavate naiste olukorrale, täites Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõiget 7;

AD.

arvestades, et naiste majanduslik olukord, mis tuleneb soolisest ebavõrdsusest seoses palkade, pensionide ja muude sissetulekutega, muudab nad eriti tundlikuks ebakindluse ja vaesuse suhtes, mistõttu eakamatel naistel on vähem rahalisi vahendeid, mida kulutada neile vajalikele tervishoiuteenustele ja ravimitele;

AE.

arvestades, et telemeditsiin võib parandada arstiabi kättesaadavust raskesti ligipääsetavates piirkondades ja võib parandada eakatele tervisliku seisundi tõttu vajaliku eriarstiabi kättesaadavust ja sagedust;

AF.

arvestades, et investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on tähtsad kõrge elukvaliteedi säilitamiseks ja sel viisil vananemise peamiste probleemidega toimetulemiseks;

AG.

arvestades, et haiguste ennetamine ja varajane diagnoosimine toob kaasa meeste ja naiste füüsilise ja vaimse tervise paranemise, mis võib pikendada eeldatavat täisväärtuslikku eluiga ning vähendada tervishoiukulutusi, tagades pikaajalise jätkusuutlikkuse;

AH.

arvestades, et ennetavad meetmed tuleb seada tervishoius esikohale, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

AI.

arvestades, et terviseteadlikkus on vajalik, et inimesed suudaksid keerukates tervishoiusüsteemides paremini orienteeruda ja mõistaksid paremini, mida nad ise elu jooksul teha saavad, et vanusega seotud haigusi ennetada;

AJ.

arvestades, et haiguste ja ravimite sootundlikkust ei ole praegu piisavalt uuritud, sest kliinilisi katseid tehakse enamasti noorte meestega;

AK.

arvestades, et IARCi andmete järgi võiksid mammograafia sõeluuringud, kui nende katvus oleks üle 70 %, vähendada üle 50-aastaste naiste suremust rinnavähki 20 %–30 %;

AL.

arvestades, et naised kasutavad rohkem ravimeid ja loodusravimeetodeid, mille mõju kohta tuleb teha rohkem teadusuuringuid, et viia vastastikuse toime riskid miinimumini;

AM.

arvestades, et naistel toimub elu jooksul palju hormonaalseid muutusi ning nad kasutavad viljaka ea ja üleminekuajaga seotud eriravimeid;

AN.

arvestades, et 9 % naistest kasutab sageli antidepressante, võrreldes 5 %ga meeste puhul,

AO.

arvestades, et WHO andmetel on 4–6 % eakatest kogenud oma kodus mingis vormis väärkohtlemist alates füüsilisest, seksuaalsest ja psühholoogilisest väärkohtlemisest kuni rahalise ärakasutamise, hooletussejätmise ja hüljatuseni;

1.

tunnistab, et kuigi naised elavad meestest kauem, ei ela nad rohkem täisväärtuslikke eluaastaid, see tähendab aastaid ilma oluliste liikumis- või võimete piiranguteta (62,6 aastat naistel ja 61,7 meestel);

2.

märgib, et eakad naised vajavad tervishoiu ja kodumajapidamise vallas piisavat abi, et elada võrdväärset ja iseseisvat elu;

3.

kutsub komisjoni üles avaldama uut aruannet naiste tervise kohta, pöörates selles erilist tähelepanu üle 65aastaste vanuserühmale ja aktiivsena vananemise näitajatele;

4.

kinnitab, et pere- ja tööelu ühitamise ning sotsiaalse kaasatuse meetmed annavad naisele paremad võimalused aktiivsena ja tervena vananemiseks; kutsub seetõttu liikmesriike tegema selles suunas suuremaid jõupingutusi;

5.

kutsub liikmesriike üles julgustama eakate naiste täielikku integreerimist, suuremat kaasatust ja aktiivset osalust ühiskondlikus elus;

6.

toetab eakatele mõeldud kultuuri- ja haridusvõimaluste tähtsust;

7.

nõuab konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, näiteks võrdse kohtlemise direktiivi vastuvõtmist, et võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu, millega eakad naised sageli silmitsi seisavad;

8.

toetab haiguste ennetamise ja tervise edendamise parandamise ning eakate iseseisvuse säilitamise algatusi;

9.

palub komisjonil ja nõukogul avaldada aruanne meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud aktiivsena vananemise toetuseks, ja nende mõju kohta, et välja selgitada parimad tavad ja hinnata, milliseid meetmeid tuleks tulevikus võtta Euroopa tasandil;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma positiivsemat suhtumist vananemisse ning parandama ELi kodanike teadlikkust vananemise probleemide ja selle tegeliku mõju kohta, mis on olnud 2012. aasta kui aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta üks peamisi sõnumeid;

11.

peab erinevaid vanuserühmi (sh vananemise ja soo vastastikuseid seoseid) arvestava lähenemisviisi kasutuselevõttu vananemispoliitika perspektiiviks;

12.

märgib, et riiklikud tervishoiukulutused moodustavad ELis 7,8 % SKPst ja aastaks 2060 prognoositakse rahvastiku vananemise tõttu pika- ja lühiajaliste tervishoiukulutuste 3 %list suurenemist;

13.

kutsub liikmesriike tähelepanu pöörama vanemaealistele naisimmigrantidele, kes kannatavad raskete majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste all ning kellel on tihti raskusi sotsiaalkaitsemeetmetele ning tervishoiuteenustele juurdepääsuga; leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata üksikutele naistele, leskedele ja lahutatutele, kelle olukord mõjutab nende elukvaliteeti ja tervist;

14.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnistada täielikult tervishoiu soolist mõõdet kui ELi ja liikmesriikide tervishoiupoliitika olulist koostisosa;

15.

kutsub liikmesriike üles tasakaalustama karme meetmeid, mille abil võideldakse finants- ja majanduskriisiga, ning piisavaid ja asjakohaseid rahalisi vahendeid tervishoiule ja sotsiaalhooldusele, et toime tulla elanikkonna vananemise demograafilise suundumusega;

16.

palub, et komisjon avaldaks uuringu majandus- ja finantskriisi mõju kohta eakamatele naistele, pöörates erilist tähelepanu ennetava tervishoiu ja ravivõimaluste juurdepääsetavusele;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ulatusliku ja üksikasjaliku tervishoiustrateegia eeltingimus on valitsuste, tervishoiutöötajate, valitsusväliste organisatsioonide, rahvatervisega seotud organisatsioonide, patsiendiorganisatsioonide, massimeedia ja muude huvirühmade koostöö, mille keskmes on elanikkonna tervena vananemine;

18.

kordab veel kord vajadust ehitada ja edendada sellist Euroopa Liitu, mis on rohkem teadlik eakamate naiste ja meeste vajadustest ja huvidest, hõlmates soolise mõõtme kõikidesse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmetesse;

19.

rõhutab, et paljusid haigusi ei võeta naiste puhul piisavalt arvesse, näiteks südamehaigusi, mida peetakse meeste probleemiks; avaldab kahetsust, et paljud naiste infarktijuhtumid jäävad diagnoosimata, sest sümptomid on üldiselt meeste omadest erinevad; rõhutab ühtlasi, et ravis tuleks arvesse võtta bioloogilisi soolisi erinevusi;

20.

kutsub liikmesriike üles käivitama avalikkuse teavitamise programme naiste teadlikkuse suurendamiseks südame-veresoonkonna haigustega seotud riskiteguritest ja rakendama tervishoiutöötajatele töökohtadel spetsiaalseid elukestva õppe programme;

21.

avaldab kahetsust vähese tähelepanu pärast seoses Euroopa eakamate naiste seas üha suureneva alkoholitarbimisega ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama uuringuid, mille eesmärk on käsitleda nimetatud probleemi ja selle mõju eakamate naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele;

22.

võtab murega teadmiseks suitsetavate naiste arvu suurenemise, mille tagajärjel on suurenenud kopsuvähki haigestumise ning südame-vereringehäirete risk; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles algatama suitsetamisvastaseid programme, pöörates erilist tähelepanu noortele naistele (WHO hinnangul tõuseb suitsetavate naiste protsent Euroopas 2025. aastaks praeguselt 12 %lt umbes 20 %ni);

23

kutsub komisjoni üles ergutama tervise parandamise algatusi, muuhulgas piisava teavitamisega tubaka- ja alkoholitarvitamise ohtudest ning õige toitumise ja piisava kehalise aktiivsuse kasulikkusest rasvumuse ja kõrgvererõhutõve ning nende tüsistuste ennetamisel;

24.

kutsub komisjoni ja liikmesriike korraldama teavituskampaaniaid üleminekueale lähenevas eas või üleminekueas naistele;

25.

kutsub liikmesriike suurendama üldsuse teadlikkust luu- ja liigeshaigustest, korraldades teavitus- ja koolituskampaaniaid nende ennetamise ja ravi kohta;

26.

kutsub komisjoni üles algatama 2011. aasta septembris toimunud ÜRO mittenakkuslike haiguste tippkohtumise ja 2012. aasta märtsis-aprillis komisjoni algatatud üldsusega konsulteerimise järelmeetmena ELi tegevuskava mittenakkuslike haiguste kohta;

27.

kutsub komisjoni üles panema direktiivi 2001/37/EÜ (tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) tulevasel läbivaatamisel erilist rõhku noortele;

28.

palub komisjonil koostada ja rakendada nõukogu soovituse vormis Euroopa Liidu sihipärane strateegia diabeedi ennetamiseks, diagnoosimiseks ja sellega toimetulekuks ning sellealaseks teavitus- ja teadustööks, tagades seejuures soolise mõõtme ja soolise võrdõiguslikkuse kaasamise ning pidades kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikest 7;

29.

kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma terviklikku ja sootundlikku hoiakut Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide suhtes, et parandada patsientide ja nende perede elukvaliteeti ning väärikust;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kavandama koostöös riiklike ja Euroopa Alzheimeri tõve ühendustega üldsusele suunatud teabekampaaniaid Alzheimeri tõve kohta (teave haiguse kohta, ravivõimalused, tervishoid);

31.

kutsub liikmesriike üles kiiresti looma riiklikke kavasid ja strateegiaid Alzheimeri tõve kohta, kui nad ei ole seda veel teinud;

32.

võtab murega teadmiseks, et ELis on enesetappude protsent kõige suurem üle 65-aastaste seas ja enesetapukatsete arv on naiste seas suurem kui meeste seas ning see arv suureneb majanduskriisi suure mõju tõttu eakatele naistele; palub komisjonil avaldada uurimus nimetatud statistika seoste kohta ebaproportsionaalse mõjuga, mida majanduskriis naistele avaldab;

33.

kutsub liikmesriike üles parandama koostöös komisjoni ja Eurostatiga soo ja vanuse kaupa lahti kirjutatud andmete ja teabe kogumist vaimse tervise ning vaimse tervise ja tervena elatud eluaastate vahelise seose kohta;

34.

kutsub liikmesriike üles käivitama erikoolituskursusi üldarstidele ja psühhiaatriavaldkonna töötajatele, sh arstidele, psühholoogidele ja õdedele neurodegeneratiivsete haiguste ja depressiivsete häirete ennetamise ja ravi alal, pöörates erilist tähelepanu täiendavatele probleemidele, millega eakad naised kokku puutuvad;

35.

kutsub liikmesriike üles seadma esmatähtsale kohale meetmeid mälu halvavate haiguste, nt dementsuse valdkonnas ja suurendama jõupingutusi mälu halvavate haiguste, nt dementsuse kohta tehtavate meditsiiniliste ja sotsiaaluuringute korraldamiseks, et parandada selliseid haigusi põdevate inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti, tagada tervishoiu- ja hooldusteenuste jätkusuutlikkus ja kiirendada Euroopa majanduskasvu;

36.

kutsub liikmesriike üles tagama eakamatele tervishoiuteenuseid osutavate avaliku ja erasektori töötajate osalemist täiendkoolituse programmides ning pädevustaseme korrapärasel hindamisel;

37.

kutsub liikmesriike üles motiveerima riiklikke kõrgharidusasutusi edendama gerontoloogiale spetsialiseerunud meditsiiniõppekavasid;

38.

palub liikmesriikidel toetada algatusi eakamate naiste juurdepääsu hõlbustamiseks tervishoiu- ja meditsiiniteenustele, sealhulgas suurematest keskustest kaugemal ja raskesti ligipääsevatel aladel elavad naised, olenemata nende isiklikust, majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast, keskendudes seejuures individuaalsele lähenemisele arstiabis, kaasa arvatud võimalikult pikaajaline koduhooldus, hooldajatele mõeldud spetsiifilistele toetuse ja abi vormidele ning telemeditsiinile, sest see võib parandada krooniliste haigustega patsientide elukvaliteeti ja aidata lühendada ravijärjekordi;

39.

kutsub liikmesriike tervishoiuteenuste eelarvete kujundamisel analüüsima, jälgima ja tagama ka soolist mõõdet;

40

kutsub liikmesriike üles jätkama e-tervishoiu teenuste ja sootundliku aruka elukeskkonna lahenduste arendamist, et soodustada iseseisvat elu kodus ja muuta tervishoiuteenused tõhusamaks ja juurdepääsetavamaks eakate naiste jaoks, kes on sagedamini nendest võimalustest ilma jäetud, ning käivitama ööpäevaringset telefoninõustamise võrgustikku;

41.

nõuab õigustepõhist lähenemisviisi, et võimaldada eakate aktiivset osalust otsuste tegemisel, mis käsitlevad neile pakutava hoolduse ja sotsiaalteenuste valikut ja väljatöötamist;

42.

palub liikmesriikidel võtta oma sotsiaalkaitsesüsteemide ja eelkõige tervisekindlustuse puhul arvesse naiste töötust ja sotsiaalseid probleeme, et naised ei jääks kaitseta;

43.

peab oluliseks toetada ja hõlbustada nende naiste juurdepääsu meditsiini- ja tervishoiuteenustele ning muudele abivormidele, kes peavad oma isiklikele terviseprobleemidele vaatamata hoolitsema ülalpeetavate eest;

44

nõuab tungivalt, et eakamatele mõeldud avaliku ja erasektori haiglatüüpi hooldusasutused korraldataks ümber, et luua seal viibijate suhtes sõbralikum keskkond, kus lisaks ravile on prioriteediks mis tahes iseseisva või loomingulise tegevuse võimaldamine, et vältida institutsionaliseerumist;

45.

on kindlalt veendunud, et avaliku ja erasektori hooldusasutustes viibivate eakatega tuleb nende asutuste tegevuse asjus konsulteerida;

46.

rõhutab, et järjest suurem osa meditsiini- ja abipersonalist peab olema kõrge kvalifikatsiooni ja ettevalmistusega, et arvesse võtta eakamate naiste soolise ja ealise eripäraga seotud psühholoogilisi, suhtlus- ja teabevajadusi;

47.

nõuab, et meditsiinitöötajate õpingud hõlmaksid rohkem ärakuulamist ja psühholoogiat; nõuab samuti, et sotsiaaltöötajad oleksid sellesse ennetuspoliitikasse rohkem kaasatud;

48

ergutab ühenduste ja tugitelefoniliinide tegevust eakamatele hooldusteenuste, kaitse ja psühholoogilise toe pakkumisel;

49.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koguma andmeid ja levitama häid tavasid, mis sisaldaksid soolist mõõdet ja aitaksid välja selgitada tervishoiuteenustele juurdepääsu parimaid tavasid, eelkõige vältides tülikaid haldusprotseduure, ning koostama konkreetseid meetmeid ja poliitikat eakate naiste elukvaliteedi parandamiseks, samuti nõustama valitsusi vanusega seotud haigusi puudutava teabe levitamisel liikmesriikides;

50.

julgustab liikmesriike parandama eakate naiste ennetavat tervishoidu, pakkudes näiteks kättesaadavat ja korrapärast mammograafiat ja emakakaela proove, kaotama vanusepiirangud ennetavale tervishoiule, nt rinnavähi sõeluuringute puhul, ja suurendama teadlikkust sõeluuringute tähtsusest;

51.

kutsub komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi, et levitada ennetuskultuuri kogu Euroopa Liidus, ja kutsub liikmesriike üles suurendama spetsiaalsete teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate arvu koolides, ülikoolides, töökohtades ja vanadekodudes koostöös sektori ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonidega;

52.

võtab murega teadmiseks 2011. aasta aprillis avaldatud ELi teadusuuringute tulemused, mis näitavad, et eelnenud 12 kuu jooksul oli väärkoheldud umbes 28 % üle 60-aastastest naistest; on seisukohal, et eakamate kaitsmine mis tahes teadliku, sihiliku või hooletu tegutsemisega kaasneva kuritarvitamise, väärkohtlemise, tõrjumise ja ekspluateerimise eest peab olema prioriteet; kutsub liikmesriike üles tugevdama meetmeid eakate väärkohtlemise ennetamiseks nii kodus kui ka asutustes;

53.

rõhutab, et meditsiiniuuringute puhul on tähtis tagada käsitus, milles võetakse arvesse meeste ja naiste eripära;

54

rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015 tunnistatakse, et naistel ja meestel esineb soospetsiifilisi terviseriske ja haigusi, millele tuleb pöörata meditsiiniuuringutes ja tervishoiuteenustes asjakohast tähelepanu;

55.

nõuab, et programmis „Horisont 2020” arendataks välja strateegiline naiste tervise uuringute kava järgmiseks aastakümneks ning loodaks terviseuuringute instituut naiste tervise valdkonnas, et tagada kava rakendamine;

56.

oluline on tagada naisekspertide osalemine riikide tehnilis-teaduslikes ravimite hindamise nõuandekomisjonides;

57.

kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles lisama eakate väärkohtlemist teadusuuringute teemana neurodegeneratiivsete haiguste ühisprogrammi, et mõõta nende valdavust ja mõju dementsust põdevatele inimestele;

58

toetab Euroopa innovatsioonipartnerlust tegusa ja tervena vananemise valdkonnas kui katsealgatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa kodanike täisväärtuslike eluaastate arvu 2020. aastaks kahe aasta võrra ja kus seatakse sihiks saavutada Euroopa jaoks kolm eesmärki, parandades eakate tervist ja elukvaliteeti ning tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust ja tõhusust;

59.

väljendab heameelt projektide ja algatuste üle, mille eesmärk on parandada toitumisharjumusi ja elustiili (projekt EATWELL, dieedi, kehalise aktiivsuse ja tervise platvorm ning soola koguste vähendamise raamistik), samuti Euroopa partnerlusalgatuse üle vähivastaste meetmete võtmiseks;

60.

rõhutab, et kõik ühenduse teises tervishoiuvaldkonna tegevusprogrammis ettenähtud eesmärgid ja meetmed peaksid aitama edendada paremat arusaamist naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja nende omaksvõtmist ning vastavaid lähenemisviise terviseteemadele;

61.

väljendab heameelt komisjoni ühekuuluvuspoliitika (2014–2020) meetmepaketi ettepaneku üle, mille investeerimisprioriteetide hulka on lisatud tegusa ja tervena vananemine ning innovatsioon;

62.

avaldab kahetsust, et 97 % tervishoiueelarvest on mõeldud ravimiseks ja ainult 3 % ennetustegevusse investeerimiseks, samas kui mittenakkuslike haiguste ravimise ja piiramise kulud kasvavad, kuna diagnostika- ja ravivõimalused on paremini kättesaadavad; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tervishoiueelarvet suurendama, et kaasata ennetustegevus;

63.

kutsub komisjoni tegelema kõiki ühiskonnakihte hõlmava ennetustöö toetamise eesmärgil rohkem haiguste põhjustega; kutsub edendama tervist haiguste varase uurimise ja avastamise, tervisliku elustiili toetamise, piisavate tervishoiuteenuste pakkumise ja vanemaealistele töötajatele sobivate töötingimuste loomise kaudu;

64.

kutsub liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu osteoporoosi teadlikkuskampaaniatele ja andma selgemat teavet osteoporoosi varajase diagnoosimise kohta, et ennetada luumurde, sealhulgas parandades juurdepääsu luutiheduse uuringutele;

65.

pooldab WHO sooalgatust „Gender challenge”, millega edendatakse naiste tervisega seotud riskitegurite paremale hindamisele; tunneb sellega seoses heameelt WHO soovituste üle luua eakatele sobilik keskkond ja suurendada eakate võimalust anda ühiskonda tulemuslik panus, sh valdkondadevaheline koostöö, et teha kindlaks ja edendada tervishoiusektori väliseid meetmeid, mis võivad parandada naiste tervishoiunäitajaid;

66.

palub liikmesriikidel panna meditsiini- ja abipersonali väljaõppes erilist rõhku südame-veresoonkonna haiguste patoloogilistele iseärasustele ja sümptomitele, mis on naiste puhul erinevad, ning juhtida tähelepanu õigeaegse sekkumise eelistele;

67.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles ergutama algatuse „Horisont 2020” raames tihedamat teaduskoostööd ja võrdlevate hulgiskleroosiuuringute tegemist Euroopa Liidus, et hõlpsamini kindlaks määrata ravi ja ennetust selle haiguse puhul, millega kaasnevad raskekujulised liikumisvõime piirangud, eriti eakatel naistel;

68.

kutsub komisjoni üles ka edaspidi toetama spetsiaalselt eakatele naistele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, eelkõige soo- ja vanusetundlike õige toitumise ja kehalise aktiivsuse nõuannete teemal, sest need võivad aidata vähendada kukkumisi ning südame-vereringehäirete, osteoporoosi ja mõnede vähiliikide teket;