17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/1

1.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda järgneva kaheksa Euroopa teadusuuringute ühisettevõtte (1)31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust:

2.

Ühisettevõttel võib peale Euroopa Liidu (mida esindab komisjon) olla ka teisi avalikust ja erasektorist pärit liikmeid, kes annavad oma panuse ühisettevõtte tegevuse rahastamiseks. Ühisettevõtted kasutavad kas kaheosalist mudelit (osalevad Euroopa Komisjon ja valdkonna ettevõtted) või kolmeosalist mudelit (lisaks osalevad ka liikmesriigid) (5). Ühisettevõtetel on tähtis roll teatud valdkondade teadusuuringute poliitika elluviimisel.

3.

Nagu varasematel aastatel, auditeeris kontrollikoda tehingute seaduslikkust ja korrektsust. 2014. aasta on aga esimene aasta, kui vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikele 4 ja uue ELi ametite raamfinantsmääruse artikli 107 lõikele 1 kontrollis kahe ühisettevõtte (Fusion for Energy – F4E (ITER) ja SESAR) raamatupidamise aastaaruandeid sõltumatu välisaudiitor (audiitorühing). Kontrollikoda võttis oma arvamuse koostamisel nende raamatupidamise aastaaruannete kohta arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd ning audiitori leidude alusel võetud parandusmeetmeid. Muude ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruandeid kontrollis kontrollikoda ise.

4.

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse ülevaade ühisettevõtete eelarveaasta 2014 kohta tehtud kontrollikoja auditite tulemustest. Kokkuvõtte eesmärk on lihtsustada ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohta koostatud kontrollikoja iga-aastaste eriaruannete analüüsimist ja omavahelist võrdlemist. Iga-aastastes eriaruannetes esitatakse nii kontrollikoja arvamused ja kommentaarid kui ühisettevõtete vastused. Käesolev kokkuvõte ei ole ei auditiaruanne ega arvamus.

5.

Ühisettevõtete 2014. aasta prognoositud eelarvetulud (6) olid ligi 1,9 miljardit eurot (2013. aastal 2,2 miljardit eurot), mis moodustab umbes 1,6 % Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest (2013. aastal 1,7 %). Saadud summadest ligi 1,224 miljardit eurot (2013. aastal 686 miljonit eurot) rahastati ELi üldeelarvest ning ligi 204 miljonit eurot (2013. aastal 134 miljonit eurot) saadi tööstuspartneritelt ja ühisettevõtete liikmetelt. Saadud summade suurenemine on peamiselt põhjustatud komisjoni ja ITERi asukohariigi F4E ühisettevõttele tehtud osamaksete suurenemisest.

6.

Ühisettevõtetes töötab kokku 432 (2013. aastal 414) alalist ja ajutist ametnikku, mis moodustab alla 1 % ELi üldeelarves kindlaks määratud ametnike koguarvust (täpsem teave I lisas).

7.

Ühisettevõtetest lähtuv finantsrisk on küll küllaltki väike (nad moodustavad vaid väikese osa ELi eelarvest), ent risk Euroopa Liidu mainele samas suur: ettevõtted on ELi teadusuuringute strateegia rakendamise peamine vahend ning nende avaliku ja erasektori partnerluse tõttu on ühisettevõtted nendega koostööd tegevatele tööstusharudele hästi nähtavad.

8.

Kontrollikoda vaatas läbi audiitorühingute rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega kooskõlas tehtud töö seoses sõltumatute välisaudiitorite auditeeritud kahe ühisettevõttega. Kontrollikoda võttis audiitorühingute tööd arvesse iga-aastastes eriaruannetes raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta esitatud arvamuste koostamisel.

9.

Kontrollikojal on audiitorühingute tööle tuginev piisav kindlus oma auditiarvamuste avaldamiseks raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta.

10.

Raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas on kontrollikoda ainuisikuliselt vastutav, ning auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtete tasandil ja ühisettevõtete järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi ja aasta tegevusaruandeid. 2014. aasta auditi käigus pöörati jätkuvalt erilist tähelepanu järelaudititele.

11.

Ülejäänud kuue ühisettevõtte puhul jätkas kontrollikoda raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ja raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse auditite tegemist.

12.

Kontrollikoja hinnangul kajastavad kõigi ühisettevõtete lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

13.

Kontrollikoja hinnangul on 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed viie ühisettevõtte puhul (F4E, Clean Sky, FCH, IMI ja SESAR) kaheksast.

14.

Ühisettevõtete Artemis ja ENIAC puhul on projektide väljamaksetaotluste auditeerimine vastavalt kehtivatele halduslepingutele delegeeritud riiklikele rahastamisasutustele. Artemis ja ENIAC said riiklikelt rahastamisasutustelt auditiaruanded, kuid ei hinnanud süstemaatiliselt auditite kvaliteeti. Kontrollikoda hindas kolme riikliku rahastamisasutuse auditistrateegiaid (sh auditiaruandeid). Riiklike rahastamisasutuste kasutatavad auditimetoodikad ei võimalda ühisettevõtete kaalutud veamäära ega allesjäänud veamäära usaldusväärselt arvutada. Sellest tulenevalt järeldas kontrollikoda, et ühisettevõtete Artemis ja ENIAC järelauditite strateegia rakendamise kohta saadaolev teave ei ole piisav, et kontrollikoda saaks teha järeldusi selle keskse kontrollivahendi mõjususe kohta (7), ning seega esitas kontrollikoda märkusega arvamuse (8).

15.

Ühisettevõte ECSEL võttis üle ühisettevõtete Artemis ja ENIAC projektid. Ühisettevõtted Artemis ja ENIAC olid sõlminud riiklike rahastamisasutustega halduskoostöö lepingud, mille kehtivus jätkub ka peale ühisettevõtete Artemis ja ENIAC ühinemist ühisettevõtteks ECSEL (9). Punktis 14 kirjeldatud olukorra tõttu esitas kontrollikoda märkusega arvamuse ka ECSELi kohta seoses ühisettevõtete Artemis ja ENIAC raames alustatud projektidega.

16.

Ühisettevõtte F4E puhul hindas nõukogu 2010. aastal ITERi ehitusetapi jaoks eraldatud ELi panuse (11) suuruseks 6,6 miljardit eurot. See summa võib märgatavalt suureneda, peamiselt projekti ulatuses tehtud muudatuste ning praeguse ebarealistlikuks peetava ajakava tõttu. Kõige viimase hindamise kohaselt on projekti ehitusetapi lõpetamiseks veel puudu 428 miljonit eurot. Projekti ehitusetapi lõpetamine viibib ühisettevõtte poolt auditi ajal (märts 2015) esitatud hinnangul vähemalt 43 kuud. Nende riskidega seoses töötab ühisettevõte välja süsteemi, mille abil lepingute tasandil kulude kõrvalekaldeid jälgida, kuid ei olnud veel ajakohastanud ühisettevõtte poolt ITERi projekti ehitusele järgnevasse etappi tehtava panuse hindamist. Ühisettevõte rakendab aga hetkel tegevuskava, mille abil tegeletakse projekti arengut takistavate peamiste probleemide kõrvaldamisega.

17.

Kontrollikoda esitas 55 kommentaari (2013. aastal 55), mis hõlmasid kõiki ühisettevõtteid ja milles rõhutatakse olulisi küsimusi. Ülevaade esitatud kommentaaridest on toodud II lisas. Järgnevalt esitatakse kokkuvõte kõige sagedamini esitatud kommentaaridest.

18.

Selle valdkonna kommentaarides keskendutakse kolmele valdkonnale:

19.

Järelauditid on ühisettevõtete keskne kontrollivahend toetusesaajate ja/või partnerite esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Kõikidel ühisettevõtetel peale ECSELi (13) on olemas järelauditite strateegia; viis ühisettevõtet neist tellisid järelauditite tegemise sõltumatutelt välisaudiitoritelt. Kolmel juhul (vt punktid 14 ja 15) esitas kontrollikoda märkusega arvamuse ühisettevõtte järelauditite strateegia ebapiisava rakendamise või järelauditite põhjal leitud veamäära tõttu.

20.

F4E kohta märgib kontrollikoda, et tehtud on märkimisväärseid edusamme, kuigi auditi toimumise ajal (märts 2015) oli ühisettevõttel endiselt käsil mitu olulist tegevust. Endiselt tuleb parandada konkurentsi hankemenetlustes. Eelkõige on hankemenetlused olulised F4E ühisettevõtte ITER projekti rakendamiseks. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks pakkumus menetluse kohta (nagu 2012. ja 2013. aastalgi).

21.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus on pandud paika seitsmendas raamprogrammis, milles on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõtted lisasid liikmete ja teiste toetusesaajatega allkirjastatud toetuslepingutesse intellektuaalomandit ja teadusuuringute levitamist reguleerivad tingimused. Ühisettevõtted kontrollivad nimetatud tingimuste täitmist rahastatavate projektide eri etappides ning 2014. aastal tehti suuri edusamme. Programmi „Horisont 2020”nõuetest kinni pidamiseks ja seitsmenda raamprogrammi teadustöö tulemuste paremaks levitamiseks peaks siiski võimalikult palju parandama ühisettevõtte ja komisjoni vahelist koostööd, pöörates erilist tähelepanu ühisettevõtete andmete edasisele integreerimisele komisjoni süsteemidesse.

22.

Komisjoni teine vahehindamine toimus 2013. aastal ja 2014. aasta alguses. Hinnati kõigi ühisettevõtete (välja arvatud F4E) asjakohasust, tõhusust, mõjusust ja teadusuuringute kvaliteeti. Aruande põhjal vastu võetud tegevuskavad olid rakendamisel kõikides ühisettevõtetes.

23.

Kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed, kuid kolme ühisettevõtte 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitati märkusega arvamus.

24.

Menetluste puhul on veel parandamisruumi, eelkõige järelauditite strateegia rakendamisel, ühisettevõtete ja komisjoni vahelise koostöö parandamisel teadusuuringute tulemuste integreerimise osas, ning F4E puhul kulude kontrolli mehhanismide osas.

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/9

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte Artemis loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning see on tegutsenud iseseisvalt alates 2009. aastast. 27. juunil 2014 ühendati ühisettevõtted Artemis ja ENIAC, (2) et luua elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna (ECSEL) ühine tehnoloogiaalgatus (3). Ühisettevõte ECSEL alustas tegevust 27. juunil 2014 ning tegevuse kestuseks on 10 aastat. Ühinemisest tulenevalt hõlmab käesolev aruanne ühisettevõtte Artemis tegevust finantsperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 26. juunini 2014.

2.

Ühisettevõtte peamine eesmärk oli määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist (4).

3.

Ühisettevõtte Artemis asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, teatud ELi liikmesriigid (Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) ja Artemis-IA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone. 2009. aastal said ühisettevõtte liikmeteks ka Tšehhi Vabariik, Küpros, Läti ja Norra, ning 2012. aastal liitus Poola.

4.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks oli 420 miljonit eurot, mis kaeti teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (5). Lisaks eraldas Artemis-IA jooksvate kulude katmiseks maksimaalselt 30 miljonit eurot ning liikmesriigid andsid mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ja maksid rahalist toetust, mis oli vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust andsid ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid.

5.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

17.

Ühisettevõtte 2014. aasta algne eelarve sisaldas jooksvate kulude kulukohustuste assigneeringuid summas 2,2 miljonit eurot. Eelarve ei sisaldanud tegevuskulude kulukohustuste assigneeringuid, mis oleksid arvestanud Artemise ja ENIACi 2014. aastasse kavandatud ühendamist ja ECSELi loomist, ega asjaolu, et 2014. aasta projektikonkursi korraldajaks on ECSEL. Halduskulude kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 38 %, kuna eelarve võeti vastu kogu aastaks, ent ühisettevõtete ühinemine toimus juba juunis.

18.

Ühisettevõtte loomist käsitlev nõukogu määrus näeb tegevuskulude katteks ette maksimaalselt 410 miljonit eurot. Ühinemise ajaks oli projektikonkursside jaoks võetud kulukohustusi summas 198 miljonit eurot ehk 48 % kogu eelarvest. Vastavalt ühisettevõtte Artemis nõukogu poolt vastu võetud asutamismäärusele on Artemis kohustatud kinni pidama nõudest, mille kohaselt liikmesriikide toetus peab olema ELi toetusest 1,8 korda suurem. Liikmesriikide eelarvepiirangute tõttu ei olnud neil võimalik eraldada ülejäänud osa eelarvest (52 %).

19.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus (14) võeti vastu 25. oktoobril 2012 ja jõustus 1. jaanuaril 2013 (15). Uue finantsmääruse artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014 (16). Ühisettevõtteks ECSEL ühinemise tõttu ühisettevõtte finantseeskirju ei muudetud.

20.

Ühisettevõtte Artemis loomist käsitleva nõukogu määruse artikli 6 lõige 2 sätestab, et ühisettevõttel peab olema oma siseauditi talitus. Talitus loodi ühisettevõtete ühinemisel.

21.

Juhatus võttis komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi vastu 25. novembril 2010. Ühisettevõttega ECSEL ühinemise tõttu ühisettevõtte finantseeskirju ei muudetud, seetõttu ei sisalda need raammääruse sätteid, mis osutavad komisjoni siseaudiitori pädevusele.

22.

Auditi tegemise ajal puudus ühisettevõttel terviklik kirjalik menetlus huvide konfliktide käsitlemiseks.

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/17

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte lennunduse valdkonnas ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte Clean Sky”) asutati detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning see alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009. 6. mail 2014 (2) võttis nõukogu vastu uue asutamismääruse, millega tunnistati kehtetuks algne määrus ja määrati ühisettevõttele Clean Sky 2 (3) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (4) raames uued ülesanded ja pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega kuni 31. detsembrini 2024.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 eesmärk on aidata kaasa seitsmenda raamprogrammi (5) teadusuuringute valmimisele ja lennundustehnoloogiate keskkonnamõju parandamisele ning tugeva ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa lennundustööstuse ja tarneahela arendamisele. Ühisettevõtte Clean Sky 2 eesmärgid kuuluvad „Horisont 2020” ühiskonnaprobleemide samba alla ning täpsemalt aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi valdkonda (6).

3.

Ühisettevõtte koordineeritud teadusuuringutes sisaldub a) kuus püsivat tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonda ehk integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda, mille abil viiakse ellu seitsmenda raamprogrammi projekte, ja b) üheksa uut tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonda, mille abil viiakse ellu programmi „Horisont 2020” projekte:

4.

Uue määruse kohaselt on ühisettevõtte liikmeteks Euroopa Liit, keda esindab komisjon, integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade/innovatiivsete õhusõidukite tutvustusplatvormide/tehnoloogiahindajate juhid ja muud vastasutatud ühisettevõtte liikmed, kes valitakse avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside põhjal ning kellest saavad tuumikpartnerid. Seitsmenda raamprogrammi raames säilitavad ühisettevõtte Clean Sky toetajaliikmed oma staatuse kuni teadusuuringutealase tegevuse ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 71/2008 algatatud tegevuse lõpetamiseni.

5.

Ühisettevõtte Clean Sky jooksvate ja teadusuuringute kulude katteks seitsmenda raamprogrammi raames antav maksimaalne ELi rahaline toetus oli 800 miljonit eurot. Ühisettevõttele Clean Sky 2 programmi „Horisont 2020” raames antav maksimaalne ELi rahaline toetus on 1,755 miljardit eurot. Ühisettevõtte juhid ja tuumikpartnerid peavad programmile ühisettevõtte tegutsemisajal (7) andma minimaalselt 2  193,7 miljoni euro väärtuses eraviisilist toetust, sh toetama täiendavaid tegevusi (8) vähemalt 965,2 miljoni euro eest samal perioodil (9). Halduskulud peaksid jääma alla 78 miljoni euro ja jagunema võrdselt ELi ja ühisettevõtte erasektori partnerite vahel.

6.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

14.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

15.

2014. aasta lõplik eelarve sisaldas 201,6 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 153,6 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 93,9 % (2013. aastal 90,6 %) ning maksete assigneeringute kasutusmäär 90,2 % (2013. aastal 87,7 %). Paranenud kasutusmäärad saavutati tänu toetuste kiiremale menetlemisele.

16.

Alates 2007. aastast kuni auditi toimumiseni (aprill 2015) moodustas Euroopa Liidu kulukohustustega seotud osalus Clean Sky algsele programmile eraldatud 790 miljoni euro suurusest tegevuseelarvest 703 miljonit eurot ehk 88,9 % (millest oli välja makstud 631 miljonit eurot ehk 79,9 %). Teiste liikmete poolt põhitegevusse tehtud osamaksete summa oli 31. detsembri 2014. aasta seisuga 486 miljonit eurot (15) ehk 82,4 % teiste liikmete põhitegevuse kogueelarvest (590 miljonit eurot).

17.

Maksetähtaegu alati ei järgita, mistõttu tuleb trahve maksta (2014. aastal 41  000 eurot).

18.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 finantseeskirjad võeti vastu 3. juulil 2014; need põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärusel (16) ning võtavad arvesse nõudmisi, mis tulenevad nõukogu määrusest (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta.

19.

2014. aastal viis komisjoni siseauditi talitus lõpule toetuste haldamise finantsaspektide auditi. Komisjoni siseauditi talitus esitas kaks väga olulist soovitust liikmete ja partnerite finantsaruannete heakskiitmisega seotud eelvalideerimise suuniste ja kontrollnimekirjade kohta ning partnerite projektitulemuste heakskiitmise menetluse kohta. Mõlema soovituse puhul on kokkulepitud tegevused ellu viidud.

20.

Clean Sky kasutab teadusuuringute tulemuste alases järelevalves ja aruandluses (17) Euroopa Komisjoni vahendeid ja oma vahendeid teadusuuringute tulemuste integreerimiseks komisjoni aruandlussüsteemiga. Seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi puudutav komisjoni viimane järelevalvearuanne (avaldati märtsis 2015 (18)) sisaldab esmakordselt kvantitatiivset teavet ühisettevõtte Clean Sky tegevuse kohta (19). Kvalitatiivset teavet sisaldavad andmed Clean Sky teadusuuringutealase tegevuse kohta on toodud ühisettevõtte veebilehel, tegevusaruandes, liikmetega sõlmitud toetuslepingutes, aastaaruannete kokkuvõtetes ja muudes väljaannetes.

21.

Programmi „Horisont 2020” õigusraamistikus nõutakse konkreetseid järelevalve- ja teadustöö tulemusi, mis põhinevad kvantitatiivsetel ja (võimaluse korral) kvalitatiivsetel tulemustel ning mille edenemist tuleb võrrelda tulemusnäitajate alusel (20). Programmi „Horisont 2020” nõuetest kinni pidamiseks ja seitsmenda raamprogrammi teadustöö tulemuste paremaks levitamiseks (eriti seepärast, et projektid on jõudmas lõpule) peaks parandama ühisettevõtte ja komisjoni vahelist koostööd (21).

22.

Komisjon koostab parajasti ühisettevõtete ühtset vormi. Seniks kasutatakse Clean Sky oma menetlust.

23.

Komisjoni teise vahehindamise (22) tulemusel arutas juhatus 20. märtsil 2014 soovituste elluviimise tegevuskava. Enamik soovitustest on seotud Clean Sky 2 programmiga ning elluviimisel.

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/25

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte ENIAC”) asutati detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning on tegutsenud iseseisvalt alates aastast 2010. 27. juunil 2014 ühendati ühisettevõtted ENIAC ja Artemis, (2) et luua elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna (ECSEL) ühine tehnoloogiaalgatus (3). Ühisettevõte ECSEL alustas tegevust 27. juunil 2014 ning tegevuse kestuseks on kümme aastat. Ühinemisest tulenevalt hõlmab käesolev aruanne ühisettevõtte ENIAC tegevust finantsperioodil 1. jaanuarist kuni 26. juunini 2014.

2.

Ühisettevõtte peamine eesmärk oli määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (4).

3.

Ühisettevõtte ENIAC asutajaliikmed olid Euroopa Liit, keda esindab komisjon, teatud liikmesriigid (Belgia, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, ja Ühendkuningriik) ning Aeneas (ühing, mis esindab Euroopas nanoelektroonika valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid teadus- ja arendusorganisatsioone). Ühisettevõtte ENIAC liikmeks võisid saada ka teised liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ning kõik teised riigid või juriidilised isikud, kes on suutelised ühisettevõtte ENIAC eesmärkide täitmist oluliselt rahaliselt toetama.

4.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ENIAC jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks oli 450 miljonit eurot, mis kaeti teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (5). Aenease maksimaalne toetus ühisettevõtte jooksvate kulude katmiseks oli 30 miljonit eurot. Ühisettevõtte ENIAC liikmesriigid andsid jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (toetades projektide rakendamist) ning maksid rahalist toetust, mis oli vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Projektides osalevad teadusasutused pidid samuti eraldama mitterahalist toetust komisjoni ja liikmesriikide rahalise toetusega vähemalt samas väärtuses.

5.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

17.

Ühisettevõtte 2014. aasta algne eelarve sisaldas vaid jooksvate kulude kulukohustuste assigneeringuid summas 2,3 miljonit eurot. Eelarve ei sisaldanud tegevuskulude kulukohustuste assigneeringuid, mis oleksid arvestanud ENIACi ja Artemise 2014. aastasse kavandatud ühendamist ja ECSELi loomist, ega asjaolu, et 2014. aasta projektikonkursi korraldajaks on ECSEL. Halduskulude kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 43 %. Eelarve täitmise madal määr tulenes peamiselt asjaolust, et eelarve võeti vastu kogu aastaks, ent ühisettevõtete ühinemine toimus juba juunis.

18.

Ühinemise ajaks oli kogu projektikonkurssideks eraldatud summa juba kulukohustustega kaetud.

19.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus (14) võeti vastu 25. oktoobril 2012 ja jõustus 1. jaanuaril 2013 (15). Uue finantsmääruse artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014 (16). Ühisettevõtteks ECSEL ühinemise tõttu ühisettevõtte finantseeskirju ei muudetud.

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/33

1.

ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte” või „F4E”) loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Peamisi tuumasünteesirajatisi arendatakse Prantsusmaal Cadarache’is ja ühisettevõtte peakorter asub Barcelonas.

2.

Ühisettevõttel on järgmised ülesanded (3):

3.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euratom, mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal (31. detsembri 2014. aasta seisuga Šveits).

4.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

17.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

18.

Finantsaruannete lisades peegeldavad tabel ja rubriigis 4.3.1.1. „ITERi hankekokkulepped ITERi rahvusvahelise organisatsiooniga” esitatud teave selle ajani sõlmitud hankekokkuleppeid (3. tulp) ja tasutud hankekokkuleppeid (4. tulp). Tabelis ei kirjeldata aga tööde edenemist ning tekst sisaldab vaid piiratud teavet. Selline teave on väga oluline, näitamaks ühisettevõtte seni elluviidud tegevuste seisu ja väärtust.

19.

2014. aasta lõplik eelarve sisaldas 1  168,8 miljoni euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 567,6 miljoni euro suuruses summas maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 100 % ja 88,5 %. 2014. aasta algses eelarves kajastatud maksete assigneeringute kasutusmäär oli aga 73 % (22). Põhitegevuseks kasutada olnud kulukohustuste assigneeringutest summas 1  125,2 miljonit eurot kasutati 23 % otseste individuaalsete ning ülejäänud 77 % üldiste kulukohustuste kaudu. Individuaalsete kulukohustuste täitmise madal määr tuleneb ITERi projekti edenemise üldisest venimisest ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni tehtud arvukatest muudatustaotlustest.

20.

Kontrollikoda märgib, et mitmes valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme. Auditi tegemise ajal (märts 2015) oli F4E-l endiselt käsil mitu ühisettevõtte juhtimise seisukohast olulist tegevust:

21.

Läbirääkimistega menetlused moodustasid 58 % kõigist 2014. aastal algatatud põhitegevusega seotud 67 hankemenetlustest (2013. aastal 44 %). Kuigi ühisettevõte tegutseb väga spetsiifilises tehnilises valdkonnas, peab ta siiski suurendama konkurentsi hankemenetlustes. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks projektiettepanek konkursi kohta.

22.

Auditeeriti viit põhitegevusega seotud hankemenetlust. Leiti järgmised puudused:

23.

Ühisettevõte kasutab töövõtjate tasandil auditite süsteemi (29), mille eemärk on kontrollida vastavust kvaliteedi tagamise nõuetele (30).

24.

Põhitegevusega seotud hankelepingute ja toetuste üldine kontroll ning järelevalve (sh finants- ja vastavuseküsimuste kontroll) sisaldus ühisettevõtte enda siseauditi teenistuse ja Euroopa Komisjoni siseauditi talituse 2014. aasta auditikavades (31).

25.

Toetuste järelauditeid (F4E kontrolli- ja järelevalvesüsteemi osa) ei olnud käesoleva auditi toimumise ajaks veel lõpetatud.

26.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus (32) võeti vastu 25. oktoobril 2012 ja see jõustus 1. jaanuaril 2013 (33). Uue finantsmääruse artiklis 208 viidatud asutuste raamfinantsmäärus (34) jõustus 8. detsembril 2013. Käesoleva auditi toimumise ajaks ei olnud ühisettevõtte finantseeskirju nende muudatuste kajastamiseks veel muudetud.

27.

Ühisettevõtte juhatuse esimees mainis 2014. aasta tegevusaruandes vajadust viia läbi kõik kulusid piirata aitavad tegevused; tegevdirektor viitab samas sisekontrollisüsteemi edasisele parandamisele, et vähendada Euroopa Kontrollikoja poolt F4E kohta koostatud 2013. aasta aastaaruande asjaolu rõhutavas osas loetletud riske (35).

28.

Juhatus võttis 27. juunil 2013 vastu ühisettevõtte otsuse tuumasünteesienergeetika tööstuspoliitika ning intellektuaalomandi õiguste ja teabe levitamise poliitika rakendamise kohta.

29.

2014. aastal lõpetati mitu intellektuaalomandi õiguste ja tootmisharu poliitika rakendamisega seotud tegevust (36); mõni tegevus on aga endiselt töös (37) ning kolm olid ootel (38). Nii pea kui tegevused on ellu viidud, kavatseb F4E teha mõjuhindamise, mille eesmärk on mõõta eri meetmete mõju tootmisharu poliitika eesmärkide saavutamisele.

30.

Suurendamaks valdkonna ettevõtete huvi ITERi projekti vastu ja tugevdamaks konkurentsi võttis F4E 2013. aastal järgneva meetme: ühisettevõte pakub töövõtjatele intellektuaalomandi õiguste kasutamise lihtlitsentsi tuumasünteesivaldkonna puhul ning ainuõigust teiste valdkondade puhul.

31.

Maandamaks riski, mis puudutab ühisettevõtte kohustust omada täielikku juurdepääsu intellektuaalomandi õigustele (taustteave ja teadmised), mis on seotud Euroopa mitterahaliste sissemaksetega, ning vajadusel suuta seda juurdepääsuõigust ITERi organisatsioonile üle anda, võttis ühisettevõte vastu F4E tegevust puudutavad konkreetsed lepingulised tingimused.

32.

F4E juhatus võttis töötajate huvide konfliktide haldamiseks vastu asjaomased eeskirjad, mis jõustusid 1. juulil 2014 (39). Kooskõlas huvide konflikte puudutavate eeskirjade artikliga 6 loodi olulisemate juhtumite seireks register, mis sisaldab teavet asjassepuutuva töötaja, huvide konflikti liigi ja selleni viinud olukorra kohta. Ühisettevõte on loonud ka huvide konflikte puudutavate eeskirjade artiklis 7 osutatud huvide deklaratsioonide andmebaasi.

33.

Hispaania Kuningriigiga 28. juunil 2007 sõlmitud asukohariigi lepingu kohaselt oleks ühisettevõte pidanud oma alalised ruumid kätte saama juuniks 2010. F4E ja Hispaania valitsuse kontaktide tulemusel tehti ühisettevõttele 10. märtsil 2015 sellekohane ametlik ettepanek. 19. märtsil esitati see juhatusele ning praegu käivad arutelud Hispaania ametiasutustega.

34.

2014. aastal võttis ühisettevõte vastu mitmed personalieeskirjade rakendamiseks vajalikud Euroopa Komisjoni eeskirjad (40). Auditi tegemise ajal (märts 2015) olid mõned Euroopa Komisjoni eeskirjad endiselt vastu võtmata (41).

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/51

1.

Brüsselis asuv kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi „FCH ühisettevõte”) kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutati mais 2008 (1) ajavahemikuks kuni 31. detsember 2017 ning see alustas iseseisvalt tööd 15. novembril 2010. Mais 2014 (2) võttis nõukogu vastu uue asutamismääruse, millega tunnistati kehtetuks algne määrus ja määrati kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõttele (FCH 2 ühisettevõte) (3) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (4) raames uued ülesanded ja pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega kuni 31. detsembrini 2024.

2.

FCH ühisettevõtte ülesanneteks on muu hulgas toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga (5) assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust koostöös tööstuse ja teadusasutustega ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelementide- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks. FCH 2 ühisettevõtte eesmärk on aidata „Horisont 2020” raames kaasa „kindla, puhta ja tõhusa energia” eesmärgi ning „aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordivaldkonna” ülesannete täitmisele ning aidata kaasa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele, arendades liidus välja tugeva, jätkusuutliku ja globaalselt konkurentsivõimelise kütuseelementide ja vesiniku sektori (6).

3.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euroopa Liit (keda esindab komisjon), maailma uue energia tööstusrühmitus (NEW-IG) ja mittetulundusühing New European Research Grouping on Fuel Cells and Hydrogen (N.ERGHY).

4.

ELi maksimaalne toetus FCH ühisettevõtte jooksvateks kuludeks ja teadustegevuseks on 470 miljonit eurot. See makstakse seitsmenda raamprogrammi eelarvest ning kogutoetus halduskulude katteks ei tohi ületada 20 miljonit eurot. ELi maksimaalne toetus FCH 2 ühisettevõtte jooksvateks kuludeks ja teadustegevuseks on 665 miljonit eurot. See makstakse programmi „Horisont 2020” eelarvest ning kogutoetus halduskulude katteks ei tohi ületada 19 miljonit eurot (7). Tööstus- ja teadusuuringute rühmitused peaksid katma 50 % halduskuludest ning andma mitterahalist (8) toetust FCH 2 ühisettevõtte rahastatavatele projektidele ja mitterahalist toetust, mis seisneb nende kulude kandmises, mis on tekkinud väljaspool teise ühisettevõtte töökava selliste meetmete (9) võtmisel, mis aitavad kaasa kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele.

5.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

13.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

14.

Juhatuse poolt vastu võetud 2014. aasta algne eelarve sisaldas 100,9 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 112,9 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid; lõplikus eelarves olid vastavad summad 72,1 miljonit eurot ja 97,5 miljonit eurot.

15.

Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99,5 % ja 96 % (2013. aastal 98,9 %). Maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 66,3 % ja 74,5 % (2013. aastal 56,7 %), mis kajastab projektikulude väljamaksetaotluste maksmise edasilükkamist 2014. aasta lõpust 2015. aasta algusesse.

16.

31. detsembri 2014. aasta seisuga sisaldas FCH ühisettevõtte seitsmes raamprogramm 155 toetuslepingut, mis sõlmiti aastatel 2008–2013 korraldatud seitsme projektikonkursi tulemusel. Esimesed „Horisont 2020” raames sõlmitavad toetuslepingud allkirjastatakse 2015. aastal.

17.

Seitsmenda raamprogrammi puhul oli keskmine toetuse määramiseni kuluv aeg 370 päeva ja eelmaksete tegemiseni kuluv aeg 14 päeva, mis seitsmenda raamprogrammi viimase projektikonkursi ajaks olid vähenenud vastavalt 280 päeva ja 5 päevani.

18.

Aastatel 2008–2013 seitsmenda raamprogrammi raames korraldatud projektikonkursside tulemusel kirjutati alla toetuslepingud summas 450 miljonit eurot, mis moodustab 100 % ühisettevõttele teadusuuringuteks ette nähtud ELi maksimaalsest toetusest.

19.

FCH 2 ühisettevõtte finantseeskirjad võeti vastu 30. juunil 2014; need põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärusel (15) ning võtavad arvesse nõudmisi, mis tulenevad nõukogu määrusest (EL) nr 559/2014 FCH 2 ühisettevõtte asutamise kohta.

20.

Kooskõlas siseauditi talituse poolt FCH ühisettevõttele ettenähtud 2014. aasta töökavaga viis FCH ühisettevõtte siseauditi üksus läbi järelauditi „Kasutajate juurdepääsuõigused seitsmenda raamprogrammi IT-vahenditele” ja pakkus muid kindlustandvaid ja konsultatsiooniteenuseid, sh mitterahaliste sissemaksete hindamine.

21.

Komisjoni siseauditi talitus FCH ühisettevõtet 2014. aastal ei auditeerinud. Siseauditi talitus kontrollis siiski piiratud mahus uurimistulemuste kasutamist ja levitamist (16). FCH ühisettevõtte siseauditi üksuse ja komisjoni siseauditi talituse poolt eelmiste eelarveaastate kohta tehtud auditite tulemusel koostati ja viidi ellu tegevuskavad.

22.

FCH2 ühisettevõtte juhatus nimetas Euroopa Komisjoni peaarvepidaja alates 15. juulist 2014 FCH2 ühisettevõtte peaarvepidajaks, kooskõlas FCH2 ühisettevõtte finantseeskirjades sätestatud võimalusega.

23.

FCH kasutab teadusuuringute projektide tulemuste alases järelevalves ja aruandluses (17) Euroopa Komisjoni töövahendeid ja oma vahendeid teadusuuringute tulemuste integreerimiseks komisjoni aruandlussüsteemidesse. Seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi puudutav komisjoni viimane järelevalvearuanne (avaldati märtsis 2015) (18) sisaldab esmakordselt kvantitatiivset teavet FCH tegevuse kohta (19). Kvalitatiivsete andmete seisukohast on ühisettevõte alates 2011. aastast koostanud iga-aastast programmi läbivaatamise aruannet (20), mille eesmärk on FCH ühisettevõtte rahastatud projektide tulemuste võrdlemine ühisettevõtte strateegiliste eesmärkidega.

24.

Programmi „Horisont 2020” õigusraamistikus nõutakse konkreetseid järelevalve- ja teadustöö tulemusi, mis põhinevad kvantitatiivsetel ja (võimaluse korral) kvalitatiivsetel tulemustel, ning mille edenemist tuleb võrrelda tulemusnäitajate alusel (21). Programmi „Horisont 2020”nõuetest kinni pidamiseks ja seitsmenda raamprogrammi teadustöö tulemuste paremaks levitamiseks (eriti seepärast, et projektid on jõudmas lõpule) (22), peaks parandama ühisettevõtte ja komisjoni vahelist koostööd (23).

25.

Komisjonil koostab parajasti ühisettevõtete ühtset vormi. Seniks kasutatakse FCH ühisettevõtte oma menetlust.

26.

Komisjoni teise vahehindamise (24) tulemusel võttis juhatus 11. novembril 2014 vastu soovituste elluviimise tegevuskava. Enamik soovitustest on ellu viidud (25).

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/61

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „IMI ühisettevõte”) asutati detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning see alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009. Mais 2014 (2) võttis nõukogu vastu uue asutamismääruse, millega tunnistati kehtetuks algne määrus ja määrati innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse 2 ühisettevõttele (IMI 2 ühisettevõte) (3) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (4) raames uued ülesanded ja pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega kuni 31. detsembrini 2024.

2.

Seitsmenda raamprogrammi (5) raames on ühisettevõtte eesmärk märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. „Horisont 2020” raames on IMI 2 ühisettevõtte eesmärk tervise parandamine innovatiivsete ravimite väljatöötamise kiirendamise ja patsientidele kättesaadavaks tegemise abil, eriti juhtudel, kui ravialased või sotsiaalsed vajadused on rahuldamata. Selleks hõlbustab ühisettevõte tervishoiualaste teadusuuringutega tegelevate põhiliste osalejate (sh ülikoolid, ravimitootjad ja muud tööstusharud, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, patsientide ühingud ja meditsiinivaldkonna reguleerivad asutused) (6) vahelist koostööd.

3.

Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (EFPIA). Programmiga võivad liituda ka teised liikmed ja assotsieerunud partnerid.

4.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ning teadusuuringute kulud. Toetuse suurus on üks miljard eurot ja see makstakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest. IMI 2 ühisettevõttele „Horisont 2020” raames antav maksimaalne ELi rahaline toetus on 1,638 miljardit eurot, millest kuni 1,425 miljardit eurot vastab ravimisektori osalusele (7) ja kuni 213 miljonit eurot muude IMI 2 ühisettevõtte assotsieerunud partneriteks hakkavate ettevõtete osalusele. Liikmed peavad jooksvate kulude (mis IMI 2 ühisettevõtte puhul on maksimaalselt 85,2 miljonit eurot) katteks võrdselt panustama.

5.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

13.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

14.

2014. aasta eelarve sisaldas 223 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 171 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste assigneeringute üldine kasutusmäär oli 92,4 % (2013. aastal 99,5 %) ning maksete assigneeringute kasutusmäär 73,9 % (2013. aastal 97,5 %).

15.

Põhitegevuse osas oli kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär 93 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär 74 % (13). Kulukohustuste assigneeringud fikseeriti üldisel tasemel, st neile vastavaid toetuslepinguid ei olnud 2014. aasta lõpuks veel sõlmitud.

16.

Aastatel 2008–2013 seitsmenda raamprogrammi raames korraldatud projektikonkursside tulemusel kirjutati alla toetuslepingud summas 897 miljonit eurot, mis moodustab 93 % ühisettevõttele teadusuuringuteks ette nähtud ELi maksimaalsest toetusest.

17.

Projektikulude maksmise eelkontroll oli ebapiisavalt dokumenteeritud järgmistes ülimalt olulistes valdkondades:

18.

IMI 2 ühisettevõtte finantseeskirjad võeti vastu 7. juulil 2014; need põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärusel (14) ning võtavad arvesse nõudmisi, mis tulenevad nõukogu määrusest (EL) nr 557/2014 IMI 2 ühisettevõtte asutamise kohta.

19.

Jaanuaris 2014 viis komisjoni siseauditi talitus lõpule auditi IMI ühisettevõtte projektihalduse ja toimingute tulemuslikkuse üle aru andmise kohta. 2015. aasta aprilli seisuga olid kõik soovitused kokkulepitud meetmete (15) abil käsitletud. Siseauditi talitus teeb tegevuskava täitmise üle järelevalvet ja vastav hindamine soovituste rakendamise kohta peaks valmima 2015. aastal.

20.

Lisaks valmisid 2015. aasta esimesel poolel veel kaks auditit – üks tegevuskulude eelkontrollide kohta ja teine riskihindamise kohta. IMI ühisettevõte on eelkontrolle puudutavat soovitust käsitlenud siseauditi talituse poolt heaks kiidetud tegevuskavaga.

21.

Teadusuuringute tulemuste alases järelevalves ja aruandluses (16) kasutab IMI ühisettevõte teadusuuringute tulemuste komisjoni üldisesse aruandlussüsteemiga integreerimiseks oma töövahendeid. Seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi puudutav komisjoni viimane järelevalvearuanne (avaldati märtsis 2015 (17)) sisaldab esmakordselt kvantitatiivset teavet IMI ühisettevõtte tegevuse kohta (18). Lisaks IMI veebisaidil esitatud kvalitatiivsele teabele koostab ühisettevõte kaks korda aastas pooleliolevate projektide (19) tekstianalüüse, mille eesmärk on võrrelda IMI ühisettevõtte toetatud projektide ja muude valitud avaliku ja erasektori partnerluse tulemusel avaldatud teadusuuringuid. IMI ühisettevõte on projektide elluviimise erinevate aspektide kohta välja töötanud peamised tulemusnäitajad ja mõõdab nende alusel projektide edenemist.

22.

Programmi „Horisont 2020” õigusraamistikus nõutakse konkreetseid järelevalve- ja teadustöö tulemusi, mis põhinevad kvantitatiivsetel ja (võimaluse korral) kvalitatiivsetel tulemustel ning mille edenemist tuleb võrrelda tulemusnäitajate alusel (20). Programmi „Horisont 2020”nõuetest kinni pidamiseks ja seitsmenda raamprogrammi teadustöö tulemuste paremaks levitamiseks peaks võimalikult palju parandama ühisettevõtte ja komisjoni vahelist koostööd (21), pöörates erilist tähelepanu IMI ühisettevõtte andmete edasisele integreerimisele komisjoni süsteemidesse.

23.

Komisjonil koostab parajasti ühisettevõtete ühtset vormi. Seniks kasutatakse IMI ühisettevõtte oma menetlust.

24.

Komisjoni siseauditi talituse teises vahehindamises sisalduvad soovitused esitati juhatusele 29. oktoobril 2013. Soovituste põhjal esitati parandusmeetmed ja 2014. aasta rakenduskavasse lisati teatavad põhimeetmed (22). Tegevdirektor on meetmete suhtes tehtava järelkontrolli kohta regulaarselt juhatusele aru andnud. IMI 2 ühisettevõtte loomist puudutavaid soovitusi (23) viiakse hetkel ellu ja on tehtud plaanid, mille kohaselt haldusosakond peaks tegema 2015. aasta lõpuks võetud meetmete konsolideeritud järelkontrolli ja hindamise.

17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 422/70

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte SESAR asutati veebruaris 2007 (1), et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tehnoloogia-alaseid tegevusi. Juunis 2014 (2) muutis nõukogu algset määrust ja pikendas ühisettevõtte tegutsemisaega kuni 31. detsembrini 2024.

2.

Projekti SESAR eesmärk on Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimine ning see on jagatud kolme etappi:

3.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (3) raames tegi nõukogu ühisettevõttele ülesandeks jätkata ühtse Euroopa taeva kontekstis lennuliikluse korraldamise ja eriti kooskõlastatud lähenemisviisiga seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, et saavutada püstitatud tulemuseesmärgid. 2015. aasta teises pooles käivitatakse „Horisont 2020” raames programm SESAR II, mis kannab nimetust SESAR 2020.

4.

Ühisettevõte loodi avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttel. Ühisettevõtte asutajaliikmeteks on Euroopa Liit (mida esindab Euroopa Komisjon) ja Eurocontrol (mida esindab tema amet). Osalemiskutse alusel valiti 15 aeronavigatsioonitööstuse avaliku ja erasektori ettevõtet ühisettevõtte liikmeteks. Nende seas on lennukitootjaid, lennuvälja- ja kosmoseseadmete tootjaid, aeronavigatsiooniteenuste pakkujaid ja lennujaamu.

5.

Programmi SESAR I arendusetapi eelarve on 2,1 miljardit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades ELi, Eurocontroli ning osalevate avaliku ja erasektori partnerite poolt. ELi osalust rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist, üleeuroopaliste transpordivõrkude programmist ja SESAR 2020 jaoks programmist „Horisont 2020”. Ligikaudu 90 % Eurocontroli ja teiste sidusrühmade osalusest tuleb mitterahaliste osamaksetena.

6.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

14.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

15.

2014. aasta algne eelarve sisaldas 12,4 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 13,1 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid; lõplikus eelarves olid vastavad summad 116,4 miljonit eurot ja 121,9 miljonit eurot.

16.

Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 99,4 % (2013. aastal 99,6 %). Kulukohustuste kasutusmäär oli 79,8 % (2013. aastal 94,4 %), mis kajastab liikmete iga-aastaste väljamaksetaotluste maksmise edasilükkamist 2014. aasta lõpust 2015. aasta algusesse.

17.

2013. aasta 31. detsembri seisuga koosnes ühisettevõtte SESAR arendusetapp 16 liikme (sh Eurocontrol) tehtavast tööst; selle tegevusega olid seotud enam kui sada era- ja avaliku sektori asutust ning allhankijat. Neljanda mitmepoolse raamlepingu 369st SESARi programmi projektist oli rakendamisel või lõpetatud 348 (94 %).

18.

Neljanda mitmepoolse raamlepingu (alates 1. jaanuarist 2014) alusel ülejäänud 15 liikmele Euroopa Liidu ja Eurocontroli makstavast kaasrahastamise summast (595 miljonit eurot) oli 2014. aasta 31. detsembri seisuga kulukohustustega kaetud 100 % ning välja makstud 66 % (369 miljonit eurot); ülejäänud 34 % (187 miljonit eurot) tuleb välja maksta 31. detsembriks 2017.

19.

Ühisettevõtte haldusnõukogu võttis programmitöö perioodi 2014–2020 ühisettevõtte finantseeskirjad vastu 25. juunil 2015 (9).

20.

Ühisettevõtte siseauditi üksus auditeeris inimressursse/värbamist ja ABAC Workflow-mooduli kasutusõiguste valideerimist ning osutas muid nõustamis- ja kindlustandvaid teenuseid.

21.

Siseauditi talitus auditeerist riskijuhtimist ja tegi seejärel riskihindamise. Auditi tulemusel esitati kolm soovitust (10), mis ka vastu võeti. Tegevuskava on rakendamisel.

22.