16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/1

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/4

(1)

Nõukogu nimetas oma 13. oktoobri 2015. aasta otsusega (2) ametisse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 20. oktoobrist 2015 kuni 19. oktoobrini 2020.

(2)

Taani valitsus on esitanud täiendavad kandidaadid mitmele täidetavale ametikohale,

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/6

1.

TULETAB MEELDE Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, milles on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad samuti võitlust olulisemate tervisehäirete vastu, eelkõige edendades nende põhjuste ja vältimise uurimist, samuti tervishoiualast selgitus- ja kasvatustööd.

Liit soodustab liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetab vajaduse korral nende meetmeid. Liit ja liikmesriigid edendavad koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu meetmed võtavad täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, sealhulgas tervishoiule määratud vahendite jaotamisel;

2.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Komisjoni teatises Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia kohta (1) on alkoholi kuritarvitamine tunnistatud oluliseks riskifaktoriks ning et alkoholist põhjustatud kahju vähendamisele suunatud tegevusi on rahastatud liidu teisest ja kolmandast tervisevaldkonna tegevusprogrammist (2);

3.

TULETAB MEELDE nõukogu 2001. aasta soovitust noorte alkoholitarbimise kohta, (3) milles kutsuti üles komisjoni koostöös liikmesriikidega kasutama soovitusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kõiki ühenduse poliitikaid, muu hulgas töötama riiklikul ja Euroopa tasandil välja laiaulatuslikud terviseedendamise poliitikad alkoholiküsimuse käsitlemiseks;

4.

TULETAB MEELDE Euroopa Liidu strateegiat liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (2006–2012) (4) ning samuti nõukogu 2001 (5)., 2004 (6). ja 2006 (7). aasta järeldusi, milles kutsutakse komisjoni üles esitama kõikehõlmavat strateegiat alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks; riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komitee (edaspidi „CNAPA”) asutamist, et toetada selle strateegia elluviimist, ning nõukogu 2009. aasta järeldusi, (8) milles kutsutakse komisjoni üles määratlema prioriteedid, mida komisjon järgib alkoholi ja tervist käsitleva tegevuse järgmisel etapil pärast ELi esimese alkoholistrateegia kehtivuse lõppu 2012. aastal;

5.

TERVITAB Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni alkoholistrateegia kohta, milles kutsutakse üles looma uut ELi alkoholistrateegiat (2016-2022), (9) korrates, kuivõrd oluline on komisjoni, parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide tugev poliitiline pühendumus jõupingutuste suurendamisele alkoholist põhjustatud kahju ennetamiseks;

6.

TERVITAB WHO ülemaailmset strateegiat alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks (10) ja WHO Euroopa tegevuskava alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020 (11);

7.

TÄHELDAB MURELIKULT, et vastavalt WHO ülemaailmset alkoholi ja tervise hetkeseisu käsitlevale aruandele (12) on alkoholi kuritarvitamine maailmas üks suurimaid riskifaktoreid haiguste ja puude tekkimisel ning et Euroopa Liit on piirkond, kus tarbitakse maailmas kõige rohkem alkoholi – 2012. aastal tarbis keskmine (vähemalt 15-aastane) täiskasvanu umbes 10,1 liitrit puhast alkoholi (13);

8.

TÄHELDAB MURELIKULT, et vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni aruandele majanduse, rahvatervise poliitika ning alkoholi kuritarvitamise vastu võitlemise kohta (14) kasvab osades liikmesriikides alkoholi regulaarne ja liigne tarbimine ning üldist muret tekitab paljudes liikmesriikides noorte (alaealiste ja noorte täiskasvanute) ja naiste alkoholitarbimise märkimisväärne suurenemine, ning et alkoholi kuritarvitamine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult üksikisikute tervist, vaid ka ühiskonda laiemalt;

9.

RÕHUTAB, et alkoholist põhjustatud välditavate surmade arvu, krooniliste haiguste ja vigastuste, vägivalla, tervisealase ebavõrdsuse ja muude kolmandatele isikutele põhjustatud sotsiaalsete tagajärgede ning eelkõige noorte joomisega seotud riskikäitumise vähendamine on muutunud ühist huvi pakkuvaks küsimuseks ja et ELi tasandi koostöö ja koordinatsioon oleks lisatud väärtus;

10.

RÕHUTAB, et alkoholist põhjustatud kahju ennetamine on vajalik ning majandusele kasulik investeering, kuna see piirab pikas perspektiivis majanduslikke kahjusid ja tervishoiukulusid, muu hulgas krooniliste haiguste, sealhulgas vähi tekitatud koormuse vähendamise kaudu, ja suurendab töötajate tootlikkust;

11.

RÕHUTAB samuti, et alkoholi kuritarvitamise vähendamine mõjutab positiivselt avalikku korda ja liiklusohutust, eelkõige liiklussurmade ja -vigastuste vähendamise kaudu;

12.

MÄRGIB, et alkoholist põhjustatud kahju vähendamine nõuab tegutsemist mitmes poliitikavaldkonnas ja mitme ühiskonna sektori kaasamist nii riiklikul kui ka ELi tasandil;

13.

KORDAB alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia loomise üleskutset, mida väljendas suur hulk ministreid tervishoiuministrite 21. aprilli 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel ning samuti tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 19. juuni 2015. aasta istungil, ning rõhutab, et selline ELi strateegia võib veelgi toetada ja täiendada riiklikke tervishoiupoliitikaid;

14.

JÄTKAMA mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi edendamist alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel riiklikul ja ELi tasandil ning vastavalt vajadusele kas tugevdama või välja töötama terviklikke riiklikke strateegiaid või tegevuskavasid, arvestades kohalike ja piirkondlike traditsioonide eripära;

15.

VÕTMA VASTU asjakohaseid meetmeid, et kaitsta noori alkoholi kuritarvitamise eest, eelkõige alkoholi tarbimise miinimumvanuse ja kaubandusliku mõjutamise valdkonnas ja JÄTKAMA alkoholi kuritarvitamise ja eelkõige joomisega seotud riskikäitumise alase teavitamise ja harimise toetamist;

16.

TUGEVDAMA koostööd selliste tõhusate meetmete ja parimate tavade identifitseerimisel, mis on suunatud alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervise- ja sotsiaalsete mõjude ning tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, keskendudes eelkõige noorte joomisega seotud riskikäitumise ennetamisele ning kahjulikus koguses alkoholi tarbivatele või kahjulike joomisharjumustega inimestele, alkoholi tarbimisele raseduse ajal ja sõiduki juhtimisele alkoholijoobes;

17.

JÄTKAMA CNAPA töö toetamist, võttes seejuures arvesse esimese ELi alkoholistrateegia rakendamise aruande (15) tulemusi ning kaasates kõiki riikliku ja Euroopa tasandi sidusrühmi, et vähendada alkoholist põhjustatud kahju;

18.

TUNNISTAMA vajadust jätkata teabe kogumist ELi tasandil alkoholiga seotud riiklike õigusaktide rakendamise kohta, võttes arvesse riiklikke pädevusi ning piirkondlikke ja kohalikke sotsiaalseid ja kultuuritraditsioone;

19.

KAALUMA eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (16) (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) artikli 16 lõikes 4 sätestatud komisjoni aruande koostamise kontekstis alkohoolsete jookide koostisosade loendi ja toitumisalase teabe, eelkõige alkohoolsete jookide energiasisalduse kohustusliku märgistamise kehtestamise võimalust;

20.

JÄTKAMA liikmesriikide toetamist nende pingutustes vähendada alkoholist põhjustatud kahju, võttes samas täiel määral arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

21.

VÕTMA liikmesriikide pädevusi täiel määral arvesse võttes 2016. aasta lõpuks vastu üldise alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia, mis sisaldab ELi eri poliitikavaldkondades võetavaid meetmeid alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervisealaste, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. See eriotstarbeline ELi strateegia peaks esimese ELi alkoholistrateegia (2006–2012) järelmeetmena keskenduma alkoholist põhjustatud kahju vähendamise algatustele, millel on piiriülene mõõde ja ELi lisaväärtus, ning võtma arvesse CNAPA ning WHO üleilmse alkoholistrateegia ja WHO Euroopa tegevuskava (alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020) raames tehtud tööd;

22.

ANDMA nõukogule ARU alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel tehtud tööst ja edusammudest.

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/9

1.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, peavad olema suunatud rahvatervise parandamisele. Liit peab edendama liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas, toetama vajaduse korral nende tegevust ja soodustama koostööd pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu meetmed peavad täielikult arvesse võtma liikmesriikide vastutust oma tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel, sh tervishoiule määratud vahendite jaotamisel;

2.

MÄRGIB MUREGA, et dementsust põeb hetkel 47,5 miljonit inimest üle maailma, kellest 58 % elavad madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Euroopa Liidus elab hinnanguliselt 6,4 miljonit dementsust põdevat inimest (1);

3.

TULETAB MEELDE, et dementsus on üks peamiseid eakate invaliidsuse ja sõltuvuse põhjustest kogu maailmas ning et see mõjutab füüsiliselt, psühholoogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult nii dementsust põdevaid inimesi, nende perekondi ja hooldajaid kui ka ühiskonda (2);

4.

TULETAB MEELDE, et kuigi enamik dementsust põdevaid inimesi on eakad, põeb märkimisväärne hulk inimesi ka varakult alanud dementsust;

5.

JUHIB TÄHELEPANU patsientide õigustele, eelkõige inimväärikusega seotud õigustele, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas (3);

6.

TUNNISTAB, et inimesed saavad dementsusega mitmeid aastaid hästi elada, eelkõige kui on olemas õigeaegne juurdepääs arstiabile, hindamine, diagnoosimine ja õige toetus;

7.

TUNNISTAB, et dementsusel ja sellega seotud haigustel on märkimisväärne mõju tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide rahanduslikule jätkusuutlikkusele;

8.

RÕHUTAB tervislike eluviiside (sh vaimse tervise) edendamise tähtsust kogu elu vältel, et suurendada tervena elatud aastate arvu;

9.

TULETAB MEELDE, et vajalik on parem arusaam kõnealustest tingimustest, et saavutada vananeva ühiskonna kõrged tervishoiustandardid, mis oli üks prioriteetidest nii teises kui ka praeguses kolmandas tervisevaldkonna tegevusprogrammis (2014–2020) (4);

10.

TULETAB MEELDE, et mitmetes ELi tasandi algatustes on samuti tunnistatud, et dementsus on üks prioriteetsetest meetmeid vajavatest valdkondadest demograafiliste muutuste kontekstis, ja taas kinnitatud kõnealust haigust põdevate inimeste arvu suurenemise märkimisväärseid tagajärgi (5);

11.

TULETAB MEELDE 16. detsembril 2008 vastu võetud nõukogu järeldusi vananemisega seotud neurodegeneratiivsete haiguste vastu võitlemise rahvatervise strateegiate kohta, milles kutsuti komisjoni üles võtma 2009. aastal vastu algatus kõnealuste haiguste vastu võitlemiseks (6);

12.

TULETAB MEELDE, et komisjon pakkus välja uue lähenemisviisi Euroopa teadus- ja arendustegevuseks eraldatud riiklike vahendite paremaks kasutamiseks põhivaldkondade ühise kavandamise kaudu, hõlmates ka Alzheimeri tõbe. Selle tulemusena käivitati 2010. aastal neurodegeneratiivsete haiguste valdkonna liikmesriikide juhitud ühise kavandamise algatus, eesmärgiga paremini koordineerida liikmesriikide teadusuuringuid neurodegeneratiivsete haiguste ja eelkõige Alzheimeri tõve valdkonnas;

13.

TULETAB MEELDE, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames (2007–2013) kulutati aastatel 2007–2013 rohkem kui 576 miljonit eurot dementsuse ja neurodegeneratiivsete haiguste uurimise rahastamiseks; kõnealustele tulemustele tuginedes võimaldab ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) jätkuvalt käsitleda dementsust kui ühiskondlikku ja tervisealast väljakutset, kusjuures dementsusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetesse on investeeritud juba rohkem kui 103 miljonit eurot;

14.

TERVITAB 19. jaanuaril 2011 vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta, milles kutsutakse üles käsitlema dementsust ELi tervisealase prioriteedina ja kutsutakse liikmesriike tungivalt üles välja töötama konkreetsed riiklikud kavad (7);

15.

TULETAB MEELDE WHO esimest aruannet „Dementsus: rahvatervise prioriteet”, (8) mis avaldati 2012. aastal ja milles esitati teavet dementsuse kohta, suurendati sellealast teadlikkust ja muudeti see üheks prioriteetseks tingimuseks WHO vaimse tervise tegevuskavas, (9) mille eesmärk on tõhustada hooldust vaimsete, neuroloogiliste ja sõltuvushäirete korral;

16.

TERVITAB 11. detsembril 2013 G8 tippkohtumisel vastu võetud G8 terviseministrite deklaratsiooni dementsuse kohta, mille eesmärk on soodustada innovatsiooni, et leida aastaks 2025 dementsusele ravi või haiguse kulgu mõjutav teraapia, määrata kindlaks strateegilised esmatähtsad valdkonnad ja suurendada teadusuuringute rahastamist (10);

17.

TULETAB MEELDE eesistujariik Itaalia poolt korraldatud konverentsi „Dementsus Euroopas: väljakutse meie ühisele tulevikule” („Dementia in Europe: a challenge for our common future”), (11) mis toimus 14. novembril 2014 Roomas ja mille käigus esitati ülevaade dementsuse (eelkõige selle ärahoidmise, ravi ja eakate tervise edendamise) alastest algatustest ELis;

18.

TULETAB MEELDE Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 13. märtsi 2015. aasta aruannet pealkirjaga „Dementsust põdevate haigete parem hooldus ja tulevane ravi eeldab meetmete võtmist täna” („Better dementia care and a future cure require action today”), (12) milles kinnitati vajadust muuta dementsuse küsimus poliitiliseks prioriteediks;

19.

TERVITAB 17. märtsil 2015 Genfis toimunud dementsusevastaseid üleilmseid meetmeid käsitleval esimesel WHO ministrite konverentsil osaliste allkirjastatud üleskutset, milles rõhutati valitsuste esmast rolli ja vastutust dementsuse probleemile reageerimisel ning vajadust võtta mitut sektorit hõlmavaid ja koordineeritud meetmeid üleilmsel ja riiklikul tasandil; selle üleskutse eesmärgiks oli eelkõige parandada dementsuse ärahoidmist, riski vähendamist, diagnoosimist ja ravi (13);

20.

RÕHUTAB, et viimastel aastatel on dementsus muutunud oluliseks prioriteediks üha enamate liikmesriikide jaoks, arvestades seda, et enamikes liikmesriikides on käimas dementsust käsitlevate riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamine, vastuvõtmine või rakendamine; ning et juba käivitatud või välja töötamisel olevad liikmesriikide algatused põhinevad ühtsel lähenemisel patsientidele, arvestades ka tervise- ja sotsiaalküsimusi;

21.

TERVITAB ELi terviseministrite 24. septembri 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel peetud arutelusid dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamise ja rakendamise soodustamise kohta ning parimate tavade vahetamise hõlbustamise kohta ELi tasandil, võttes arvesse WHO tegevust;

22.

TERVITAB 2016. aastal käivitatavat teist ühismeedet dementsuse kohta;

23.

KÄSITLEMA dementsust prioriteedina sektoritevaheliste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide kaudu, et pakkuda dementsust põdevatele inimestele, nende peredele ja hooldajatele ravi ja abi, tagades samas tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse;

24.

JÄTKAMA erilise tähelepanu pööramist dementsuse valdkonnas asjaomaste poliitikameetmete kooskõlastamise tugevdamisele liikmesriikide vahel, sh esmatasandi arstiabi rolli tugevdamisele.

25.

TUNNISTAMA, et jätkuv sektoritevaheline koostöö liikmesriikide vahel ja ELi tasandil, milles võetakse arvesse WHO tegevust, annab olulise panuse dementsust põdevate inimeste suuremaks toetamiseks;

26.

TUNNISTAMA hüvesid, mis kaasnevad dementsust põdevate inimeste mõjuvõimu suurendamisega ja ergutama nende kaasamist otsustusprotsessi nende esindatuse suurendamise kaudu, eelkõige dementsuse valdkonna algatustes, organisatsioonides ja organites;

27.

TOETAMA sootundlikku, individuaalsusel ja teadusuuringutel põhinevat lähenemisviisi dementsuse valdkonna strateegiate, kavade ja programmide väljatöötamisel, võttes arvesse erivajadustega inimeste rühmi, kultuurilise mitmekesisuse mõju arusaamale dementsusest ning dementsust põdevate inimeste, nende perede ja hooldajate ootusi ja õigusi;

28.

TUNNISTAMA perekondade ja hooldajate olulist rolli, eelkõige tagades nende kaasamine otsustusprotsessidesse, ning vajadust kaitsta nende füüsilist ja vaimset heaolu piisava toetamise kaudu;

29.

TUNNUSTAMA dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühma olulist tööd kogemuste ja heade tavade jagamise hõlbustamisel, et toetada liikmesriike dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamisel ja rakendamisel;

30.

TOETAMA tööd nendes ELi poliitikavaldkondades, mis võivad dementsust käsitlevat poliitikat mõjutada, eelkõige kõrgetasemelise rahvatervise töörühma, sotsiaalkaitsekomitee (14) ja majanduspoliitika komitee (15) tööd tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas;

31.

täielikult liikmesriikide pädevusi austades EDASI ARENDAMA ELi tasandi arutelusid järgmistes küsimustes:

32.

TÕHUSTADA dementsusealaseid teadusuuringuid, eelkõige selle riskifaktoreid ja selle aluseks olevaid patofüsioloogiaid käsitlevaid teadusuuringuid, tuginedes selliste ELi poolt rahastatud projektide tulemustele nagu neurodegeneratiivsete haiguste uuringute ELi ühise kavandamise algatus, ning dementsuse valdkonna edukate praktikate ülevõtmist kliinilisse töösse, pidades silmas ka erasektori, avaliku ja erasektori ning rahvusvahelisi partnerlusi;

33.

SAAMA KASU ELi tasandil edukalt välja töötatud ressurssidest, mudelitest ja vahenditest, näiteks nendest, mis on kogutud sellistest algatustest nagu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerlus ja ALCOVE ühismeede ning heade tavade edasiarendamiseks väljatöötatud strateegiatest;

34.

TÖÖTAMA VÄLJA, vajaduse korral tihedas koostöös dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmaga, vabatahtlikud juhised, mis tuginevad dementsust käsitlevale laiaulatuslikule ja ühtlustatud perspektiivile ning milles võetakse arvesse kooskõlastatud ennetamise ja tervise edendamise, õigeaegse diagnoosimise, diagnoosijärgse toetuse, ravi ja hoolduse aspekte, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi;

35.

MÄÄRAMA KINDLAKS head tavad ja JAGAMA neid tihedas koostöös dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmaga, eelkõige sihipärase ennetamise, sh sekundaarse ennetamise, tervise edendamise, õigeaegse diagnoosimise, diagnoosijärgse toetuse ja teraapia, teadusuuringute, tervishoiutöötajate koolituse ja täiendkoolituse valdkonnas ning avalikkuse teavitamise valdkonnas stigmade vastu võitlemiseks;

36.

PARANDAMA dementsusega seotud epidemioloogilise teabe kvaliteeti, et hõlbustada riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist;

37.

PÖÖRAMA TÄHELEPANU valitsusväliste organisatsioonide tööle ja vabatahtlikule tööle dementsuse valdkonnas, eesmärgiga panustada tõhusalt riiklikesse strateegiatesse, tegevuskavadesse või -programmidesse.

38.

TUGEVDAMA liikmesriikide koostööd dementsuse valdkonna valitsusekspertide rühmas, et hõlbustada teabe vahetamist poliitikaraamistike ja juba kasutusel olevate heade tavade kohta ning toetada riike dementsuse alaste riiklike strateegiate, tegevuskavade või -programmide väljatöötamisel;

39.

EDENDAMA dementsuse valdkonnas käimasolevat koostööd WHO ja OECDga, tehes tihedat koostööd liikmesriikidega.

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/13

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/14

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/15

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/16

16.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 418/17

1.

8. detsembril 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Lone Star Fund IX (USA), kes kuulub gruppi Lone Star group („Lone Star”, USA), omandab täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja MRH (GB) Limited („MRH”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7793 – Lone Star Fund IX / MRH):