8.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 407/4

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

4. detsember 2015,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris nimetuse [Dons (KPN)] jaoks tootespetsifikaadi viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas

(2015/C 407/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 97 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Taani on taotlenud nimetuse „Dons” kaitset vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 sätetele, milles käsitletakse veinisektoris päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset. Komisjon kontrollis Taani taotlust vastavalt kõnealuse määruse artikli 97 lõikele 2.

(2)	Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ja artiklites 100–102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Selleks et lubada vastuväidete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98, tuleks seepärast Euroopa Liidu Teatajas avaldada kõnealuse määruse artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja nimetuse „Dons” kaitsetaotluse kontrollimise siseriikliku eelmenetluse käigus tehtud viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Dons” (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates otsuse avaldamise kuupäevast.

Brüssel, 4. detsember 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

LISA

KOONDDOKUMENT

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Dons

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Analüütilised nõuded

Donsi vastuvõtukriteeriumid

— Õunhappesisaldus: <0,3 g/l

— Süsinikdioksiidisisaldus: ülerõhk >4 baari temperatuuril 20 °C

— Jääksuhkrusisaldus: <25 g/l

Kvaliteetvahuveini „Dons” iseloomustab organoleptiliselt „särav” happesus. Vahuveinid on kerged ja peenemaitselised, domineerib karge happesus, mis tuleneb algselt suure õunhappesisalduse muundumisest piimhappeks. Veinis on tunda kerget tsitruseliste, laimi ja leedri aroome koos iseloomuliku röstisusega, veini järelmaitse on kestev ja lõpeb happelise noodiga.

Vein on läbipaistev ning valgest kuni roosa, rosé või helepunase varjundini; mullid on peened ja väikesed ning püsivad.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)	10,0
Minimaalne üldhappesus	4,5 g/l, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,66
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Viinamarjade pressimine

Asjaomased veinivalmistusmeetodid

Kasutatakse õrna pressimismeetodit, mille puhul pressitakse terveid kobaraid maksimaalse rõhuga kuni 1,6 baari.

Koristamine, sorteerimine ja pressimine

Taimekasvatusmeetodid

Viinamarjad tuleb korjata käsitsi enne nende täieliku füsioloogilise küpsuse saavutamist, et tagada tugev happesus, eelkõige õunhappesisaldus.

Viinamarjakobarad tuleb konkreetsete juhiste kohaselt käsitsi sorteerida.

Kääritamine

Asjaomane veinivalmistustava

Tootes tekivad mullid teisel alkohoolsel kääritamisel pudelis. Pärast esimest kääritamist on kuvee alkoholisisaldus vähemalt 9 %.

Enne teist kääritamist läbib kuvee malolaktilise kääritamise.

Tootmisprotsessi kestus (sh laagerdumisaeg) on vähemalt üheksa kuud käärimisprotsessi algusest.

Kääritamise eesmärk on panna kuvee kihisema. Kuvee peab laagerduma käärimissettel pudelis vähemalt 180 päeva.

Pärast pudelis käärimist eraldatakse toode käärimissettest dégorgement-meetodil.

b. Maksimaalne saagikus

5 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6. Kindlaksmääratud piirkond

Määratletud piirkond: Donsi linn Koldingi lähedal Taanis; täpsemalt on viinamarjade kasvatamiseks eriti sobiv Almindi piirkonna Dons By katastripiirkonna fluvioglatsiaalset päritolu kruusa- ja liivasetetega tunnelorg. Dons By katastripiirkonna pindala on 853 ha, mis 1821. aastast alates on maatükkide kaardil selgelt piiritletud.

Viinamarjaistandused asuvad 25–60 meetri kõrgusel merepinnast, umbes 7 km kaugusel Koldingi fjordist.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

Zalas Perle

Cabernet Cortis

Orion

Madeleine Angevine

Solaris

Rondo

Regent

Pinot Noir

8. Seos(te) kirjeldused

Viinamarjaistandused asuvad Donsi linna ümbruskonnas 25–60 meetri kõrgusel merepinnast ja merest umbes 7 km kaugusel. Piirkond on liustikualuse erosiooni tagajärjel moodustunud tunnelorg, mille liivastel setetel asuvad jääaegsed kausjad järved on ääristatud künklike nõlvade ja toitainevaeste nõmmedega.

Kõnealuse vahuveini analüütilised parameetrid erinevad klassikaliste vahuveinide vastavatest näitajatest põhjapoolsetest kasvutingimustest tingitud suurema piimhappesisalduse poolest.

Veini profiil, eelkõige selle happesus, tuleneb geograafilisest piirkonnast ja selle konkreetsest pinnasest, millele on iseloomulikud põhjaveekihtidest palju kõrgemal asuvad toitainevaesed kruusasetted ja paksud liivakihid, mille tulemusel on viinamarjataimede pookealused suured; samuti avaldab veini profiilile mõju suhteliselt külmakindlate sortide valik.

9. Olulised lisatingimused

Tootmismeetod

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus:

Viide tootmismeetodile: Etiketil peab olema märge „pudelis kääritatud” või „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud”, vastavalt vajadusele, ning märgis tuleb dokumenteerida olenevalt käärimissettel kääritamise kestusest.

ELi logo

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus:

ELi logo kasutamine: Sõnad „Kaitstud päritolunimetus” peavad esinema koos ELi sümboli/logoga.

Veiniviinamarjasort

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus:

Viinamarjasort: Etiketil tuleb märkida viinamarjasort, millest toode on valmistatud, kui on kasutatud ainult üht viinamarjasorti. Kui toode on valmistatud tootespetsifikaadiga hõlmatud mitme viinamarjasordi kuveest, võib tootja valida võimaluse märkida kõik sordid alanevas järjekorras või jätta etiketil sordid märkimata.

Aastakäigu märgistamine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus:

Aastakäik: Märgistusel tuleb näidata aastakäik, kui vein on valmistatud ühest saagikoristusest. Kui vein on valmistatud mitmete aastakäikude kuveest, siis ei ole vaja veini valmistamise aastakäiku märkida.

Villimine

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Villimine:

Tootespetsifikaadi punkti c kohaselt peavad toote toorainena kasvatatavad taimed olema kasvatatud ning toode toodetud ja villitud määratletud piirkonnas, kuna see on osutunud toote eriliste omaduste kujunemise eeltingimuseks. Piirkonnast väljapoole toimuv vedu võib mõjutada konkreetseid tootmismeetodeid (nt ladustamine, dégorgement-meetod ja laagerdamine) ning võib põhjustada kvaliteedi halvenemist, mida veinimeister ei saa kontrollida. Taotlusega hõlmatud piirkonnaga külgnevates piirkondades veini ei toodeta.

Link tootespetsifikaadi juurde

http://www.foedevarestyrelsen.dk/SiteCollectionDocuments/Kemi%20og%20foedevarekvalitet/Varestandarder-handelsnormer-kvalitet/Produktspecifikation%20Dons%20rev%20nov%202014%20(2).pdf

8.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 407/8

KOMISJONI OTSUS,

24. november 2015,

mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu – kaudu

(2015/C 407/07)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 210 lõiget 2 ja artiklit 214 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rahvusvaheline kogukond seisab silmitsi enneolematu pagulaskriisiga, millele vastamiseks läheb vaja solidaarsust, ühtehoidmist ja tõhusust. Probleemid on ühised ja nende lahendamine eeldab koordineeritud tegevust.

(2)

Geograafilise asendi tõttu on Türgi oluline rändajate esmane vastuvõtu ja transiidiriik, kes 2015. aasta lõpuks on vastu võtnud üle kahe miljoni varjupaigataotleja ja pagulase, mis on rohkem kui kuskil mujal maailmas. Türgi teeb kiiduväärt jõupingutusi, et anda ulatuslikku humanitaarabi ja toetust varjupaigaotsijatele, kelle sissevool on enneolematu ja kasvab üha. Türgi on kriisile reageerimiseks kulutanud oma vahenditest juba rohkem kui seitse miljardit eurot.

(3)

Türgi ja EL on otsustanud praeguste probleemidega tegeleda ja need lahendada üheskoos. Türgi kiitis 15. oktoobril 2015ad referendum heaks poliitilise dokumendi, mis kajastab Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi tahet tõhustada omavahelist koostööd, et aidata ajutise kaitse all olevaid süürlasi ja hallata rännet kooskõlastatud viisil kriisi lahendamiseks (edaspidi „ELi ja Türgi ühine tegevuskava”). Dokumendis otsitakse lahendusi pagulaskriisile ja rände haldamisele. Samal päeval väljendas Euroopa Ülemkogu oma järeldustes heameelt ELi ja Türgi ühise tegevuskava üle, mis on osa jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel põhinevast põhjalikust koostöökavast. Samuti märgiti et „EL ja selle liikmesriigid on valmis loodud raamistikus olulisel määral suurendama koostööd Türgiga ning oma poliitilist ja rahalist osalust”.

(4)

ELi ja Türgi ühise tegevuskava kohaselt peab EL jätkusuutlikul ja oludele vastaval viisil võtma kasutusele märkimisväärses koguses uusi rahalisi vahendeid, et aidata Türgil vastata tekkivatele vajadustele ja tulla toime probleemidega, mis on seotud ajutise kaitse all olevate süürlaste riigis viibimisega. Rahalised vahendid tuleks eraldada võimalikult paindlikult ja kiiresti. Prioriteedid ja valdkonnad, kuhu rahalised vahendid suunatakse, tuleks kindlaks määrata Türgi ametiasutustega konsulteerides, välja arvatud kohese humanitaarabiga seotud meetmed. Esikohale seatakse kohene humanitaar-, arengu- ja muu abi pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele ning riiklike ja kohalike ametiasutuste aitamine pagulaste sissevoolust põhjustatud tagajärgede haldamisel ja nendega tegelemisel.

(5)

Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvest on praeguse seisuga eraldatud alates Süüria konflikti algusest ühtekokku 3,6 miljardit eurot (ligikaudu 1,6 miljardit liidu eelarvest ja 2,0 miljardit liikmesriikide eelarvest), mis teeb neist maailma suurimad abiandjad kõnealuse kriisi tagajärgedega tegelemise osas. Abi on võimaldanud anda viivitamatut humanitaarabi ja sellega toetada riigi ja kohaliku tasandi suutlikkust pakkuda teenuseid (haridus, tervishoid, sellised põhiteenused nagu vesi ja jäätmekäitlus, toimetulekutoetus) kriisis kannatanutele. Abiga paralleelselt toimivad kahepoolsete kanalite kaudu (ÜRO agentuurid, valitsusvälised organisatsioonid, liikmesriikide asutused, vastuvõtvate riikide valitsused) ka Euroopa Liidu eri vahendid ja liikmesriikide programmid.

(6)	Euroopa Liidu toimimise lepingu viienda osa III jaotises käsitletakse muu hulgas kolmandate riikidega tehtavat arengukoostööd ja humanitaarabi. Liidu pädevuse teostamine neis valdkondades ei takista liikmesriikidel vastavalt kõnealuse lepingu artikli 4 lõikele 4 oma pädevuse teostamist.

(7)	Türgi on OECD arenguabi komitee ametliku arenguabi saajate nimekirjas kui suurema keskmise sissetulekuga riik.

(8)

ELi toimimise lepingu artikli 210 lõike 1 kohaselt kooskõlastavad liit ja liikmesriigid oma arengukoostöö poliitikat ja konsulteerivad üksteisega. Seepärast on koordineerimist vaja tõhustada. Nimetatud lepingu artikli 210 lõike 2 ja artikli 214 lõike 6 kohaselt võib komisjon teha kasulikke algatusi, et edendada liidu ja liikmesriikide meetmete koordineerimist liidu ja riiklike abimeetmete tõhususe ja täiendavuse suurendamiseks.

(9)	Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu üldeesmärk on koordineerida ja ühtlustada liidu eelarvest ja liikmesriikide kahepoolsetest toetustest rahastatavat tegevust, et suurendada pagulastele ja Türgi vastuvõtvatele kogukondadele antava toetuse tõhusust ja täiendavust.

(10)

ELi ja liikmesriikide abi võimaldab vastata terviklikult ja proportsionaalselt probleemidele ja see peaks aitama leevendada pagulaste sissevooluga kaasnevaid tagajärgi nii pagulaste kui ka Türgi kui vastuvõtva riigi jaoks. Selles tuleks ühendada ELi ja tema liikmesriikide rahalised vahendid ja tegevus, et vastata vajadustele koordineeritult ja igakülgselt.

(11)

Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut saab rahastada mitmeaastase finantsraamistikus (2014–2020) sätestatud vahendite piires, mida EL kasutab praegu Süüria kriisile reageerimiseks, näiteks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, (1) arengukoostöö rahastamisvahend, (2) ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), (3) stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (4) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (5) kohane rahastamine. Rahastu kaudu antavat humanitaarabi hallatakse ja pakutakse täielikus kooskõlas humanitaarpõhimõtete ja Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas (6).

(12)

Liidu eelarvest rahastatavad tegevused ja meetmed rakendatakse liidu finantseeskirjade ja -määruste kohaselt. Need hõlmavad eelarve nii otsest kui ka kaudset täitmist ja liidu usaldusfonde, mis kuuluvad selliste rakendamisvahendite hulka, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 236/2014 (milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused) artikli 4 kohaselt (7).

(13)	Komisjon tunnustab liikmesriikide kavatsust rahastada 2 500 000 000 eurot 3 000 000 000 euro suurusest kogusummast. Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma vastavalt lisas esitatud kogurahvatulu baasmääral põhinevale jaotusele ametlik kohustus oma rahalise osaluse kohta.

(14)

Komisjon märgib, et ELi 2015. aasta eelarves on praegu 2 300 000 000 euro suuruses ettenägematuid muid tulusid ja tollimaksudest laekunud tulusid. Need on pärit oodatust suurematest konkurentsitrahvidest, investeerimis- ja laenutuludest, karistusmaksetest, viivistest ja tollimaksudest. Kõnealused 2 300 000 000 on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt hiljuti vastu võetud paranduseelarve projekti nr 8/2015. Need 2015. aasta eelarve ettenägematud tulud arvatakse maha osamaksetest, mida liikmesriigid maksavad ELi eelarvesse.

(15)

Liikmesriikide rahaline osalus tuleks lisada liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (8) artikli 21 lõike 2 punktile b,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu loomine

Käesoleva otsusega luuakse koordineerimisvahend – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu (edaspidi „rahastu”), et aidata Türgil vastata pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade kohestele humanitaar- ja arenguvajadustele ning abistada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi pagulaste sissevoolust põhjustatud tagajärgede haldamisel ja tagajärgedega tegelemisel.

Artikkel 2

Rahastu eesmärgid

1. Rahastu luuakse eesmärgiga koordineerida ja ühtlustada liidu eelarvest ja liikmesriikide kahepoolsetest toetustest rahastatavat tegevust.

2. Rahastu erieesmärk on suurendada pagulastele ja Türgi vastuvõtvatele kogukondadele antava toetuse tõhusust ja täiendavust.

3. Komisjon tagab, et kõik liidu välisrahastamisvahendite raames rahastatavad tegevused ja liikmesriikide üksikmeetmed täiendavad rahastu raames koordineeritavaid tegevusi ja meetmeid.

Artikkel 3

Toetuse kohaldamisala ja vorm

1. Komisjon koordineerib liidu ja liikmesriikide tegevust prioriteetide seadmise ja vahendite eraldamise koordineerimise kaudu.

Seda teeb komisjon vastavalt käesoleva otsuse artiklis 5 kehtestatud mehhanismile.

2. Rahastu kaudu koordineeritakse humanitaar-, arengu- ja muu abi andmist pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele ning riiklike ja kohalike ametiasutuste abistamist pagulaste sissevoolust põhjustatud tagajärgede haldamisel ja tagajärgedega tegelemisel.

3. Abi võidakse anda toetustena, välja arvatud juhul, kui rahastatava projekti laad eeldab muus vormis abi vastavalt määruse (EL) nr 236/2014 artiklile 4.

4. Komisjon tagab, et rahastu rakendamise eri etappidel võetakse arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolist mõõdet ning et edendatakse vastavaid aspekte.

Komisjon võtab asjakohaseid samme, et takistada mis tahes diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel juurdepääsul rahastust toetavatele projektidele.

Artikkel 4

Rahastu vahendite koordineerimine

1. Rahastuga koordineeritakse 3 000 000 000 euro suurust summat.

2. Kogusummast 500 000 000 eurot saadakse ELi eelarvest vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 lõikele 2 tehtavate individuaalsete rahastamisotsuste kohaselt ja vastavalt ELi finantseeskirjade ja asjakohastes alusaktides sätestatud nõuetele.

3. Vastavalt tehtud rahastamislubadustele annavad liikmesriigid 2 500 000 000 eurot käesoleva otsuse lisas esitatud jaotuse kohaselt.

Artikkel 5

Juhtkomitee

1. Rahastu juhtkomitee koostab abi koordineerimist käsitlevad strateegilised juhised.

Samuti jälgib juhtkomitee pidevalt rahastu rakendamist.

Juhtkomiteesse kuulub kaks komisjoni esindajat ja üks esindaja igast liikmesriigist.

Türgi osaleb juhtkomitees nõuandva pädevusega liikmena, et tagada kohapeal rakendatavate meetmete täielik koordineerimine, välja arvatud kohese humanitaarabiga seotud meetmed.

Juhtkomitee eesistuja on komisjon.

Tuleb tagada, et liikmesriikide ja komisjoni esindajad juhtkomitees ei oleks määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 määratletud huvide konflikti olukorras.

2. Komisjon teeb lõplikud otsused prioriteetide seadmise, tegevuse kindlaksmääramise ja rahaliste vahendite eraldamise kohta ja otsib nende puhul võimaluse korral konsensust.

3. Komisjoni ettepanekul koostab juhtkomitee kodukorra ja võtab selle vastu kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

4. Komisjon tagab rahastu sekretariaaditeenused.

Artikkel 6

Rakendamise kord

1. Komisjon valib ja koordineerib asjakohaste meetmete rakendamist eelkõige kavandatud meetmete eelneva analüüsi kaudu.

2. Esikohale seatakse kohene humanitaar-, arengu- ja muu abi pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele ning riiklike ja kohalike ametiasutuste aitamine pagulaste sissevoolust põhjustatud tagajärgede haldamisel ja tagajärgedega tegelemisel.

Türgi ametiasutustega konsulteeritakse kõigi, välja arvatud kohese humanitaarabiga seotud meetmete osas.

Komisjon korraldab korrapäraseid kohtumisi liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja Türgi asjaomaste ametiasutustega.

3. Liidu eelarvest rahastatavad tegevused ja meetmed rakendatakse liidu finantseeskirjade ja asjaomaste alusaktide nõuete kohaselt.

4. Käesoleva otsuse kohaselt valitud ja koordineeritud tegevuste ja meetmete rahastamiseks mõeldud liikmesriikide rahalised toetused lisatakse liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 2 punktile b. Komisjon haldab kõnealuseid rahalisi toetusi kas otse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile a või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele, sealhulgas liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele.

5. Rahastu kaudu koordineeritavaid kohest humanitaarabi hõlmavad meetmed valitakse välja ja rakendatakse kooskõlas humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud põhimõtetega.

Artikkel 7

Nähtavus

Rahastu nähtavuse tagamiseks annab komisjon teavet rahastust toetatavate meetmete kohta ja edendab neid.

Artikkel 8

Teave, järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt rahastu rakendamisest.

2. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamisest aru üks kord aastas.

3. Komisjon viib 31. detsembriks 2019 läbi rahastu hindamise täielikus koostöös liikmesriikidega.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev rahastu luuakse eelarveaastate 2016 ja 2017 rahaliste toetuste jaoks alates 1. jaanuarist 2016. 21. detsembriks 2015 esitavad liikmesriigid komisjonile tehtavate rahaliste toetuste ajakava, sealhulgas kavandatud maksekava aastateks 2016–2017.

2. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2016 läbi rahastamissuutlikkuse, rahastamise kestuse ja laadi.

Strasbourgis, 24. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Johannes HAHN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

(5) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(6) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

(7) ELT L 77, 15.3.2014, lk 95.

(8) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

LISA

Liikmesriik	1 % kogurahvatulust	Kogurahvatulu baasmäär	Liikmesriigi rahaline osalus Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastusse
Belgia	4 044 908 000	2,88 %	72 055 025,81 eurot
Bulgaaria	412 388 025	0,29 %	7 346 181,86 eurot
Tšehhi Vabariik	1 429 950 658	1,02 %	25 472 799,77 eurot
Taani	2 691 551 852	1,92 %	47 946 662,36 eurot
Saksamaa	29 998 426 500	21,38 %	534 384 810,63 eurot
Eesti	195 941 500	0,14 %	3 490 455,12 eurot
Iirimaa	1 605 484 000	1,14 %	28 599 708,83 eurot
Kreeka	1 758 757 000	1,25 %	31 330 077,48 eurot
Hispaania	10 723 591 000	7,64 %	191 027 490,92 eurot
Prantsusmaa	21 697 735 000	15,46 %	386 518 273,19 eurot
Horvaatia	414 701 663	0,30 %	7 387 396,46 eurot
Itaalia	15 782 177 500	11,25 %	281 139 943,61 eurot
Küpros	162 048 000	0,12 %	2 886 684,40 eurot
Läti	245 937 500	0,18 %	4 381 071,93 eurot
Leedu	363 756 951	0,26 %	6 479 879,52 eurot
Luksemburg	302 768 000	0,22 %	5 393 436,90 eurot
Ungari	1 028 794 578	0,73 %	18 326 701,09 eurot
Malta	79 473 735	0,06 %	1 415 726,15 eurot
Madalmaad	6 589 010 000	4,70 %	117 375 051,69 eurot
Austria	3 201 701 000	2,28 %	57 034 337,54 eurot
Poola	3 997 275 344	2,85 %	71 206 509,04 eurot
Portugal	1 708 890 500	1,22 %	30 441 767,55 eurot
Rumeenia	1 517 506 692	1,08 %	27 032 502,06 eurot
Sloveenia	366 916 000	0,26 %	6 536 154,06 eurot
Slovakkia	737 276 500	0,53 %	13 133 667,62 eurot
Soome	1 992 220 500	1,42 %	35 488 940,55 eurot
Rootsi	4 301 727 510	3,07 %	76 629 947,27 eurot
Ühendkuningriik	22 990 023 751	16,38 %	409 538 796,60 eurot
Kokku	140 340 939 259	1	2 500 000 000,00 eurot

8.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 407/14

Hinnang, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 7. mai 2015. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7421 – Orange/Jazztel

Referentriik: Iirimaa

(2015/C 407/08)

Kontsentratsioon

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ettevõtjate koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohast oluline koondumine.

Turu määratlus

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on otsuse eelnõus määratlenud asjaomase tooteturu ja geograafilise turu.

Eelkõige nõustub nõuandekomitee sellega, et eristatakse järgmisi turge:

i)	lõpptarbijatele osutatavate paiksete telekommunikatsiooniteenuste turg (tavatelefoniteenuste jaemüügiturg) Hispaanias;

ii)	lõpptarbijatele osutatavate interneti püsiühenduse teenuste turg (interneti püsiühenduse jaemüügiturg) Hispaanias;

iii)	lõpptarbijatele osutatavate mobiilsideteenuste turg (mobiilsideteenuste jaeturg) Hispaanias;

iv)

mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik turg Hispaanias:

a)	kahest teenusest koosnevate pakettide võimalik turg Hispaanias,

b)	kolmest teenusest koosnevate pakettide võimalik turg Hispaanias,

c)	kolmest ja neljast teenusest koosnevate pakettide võimalik turg Hispaanias,

d)	mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik turg Hispaanias;

v)	püsivõrkudes kõne lõpetamise teenuste hulgimüügiturg Hispaanias;

vi)	mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja mobiilsidevõrkudes kõne algatamise hulgimüügiturg Hispaanias;

vii)	mobiilikõne lõpetamise hulgimüügiturg Hispaanias;

viii)

lairibajuurdepääsu teenuste hulgimüügiturg Hispaanias.

Horisontaalne mõju

Nõuandekomitee nõustub komisjoni arvamusega, et kavandatud tehing põhjustab tõenäoliselt kooskõlastamata horisontaalset mõju, mis takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi kahe olulise konkurendi (Orange ja Jazztel) kõrvaldamise tõttu järgmistel turgudel:

i)	lõpptarbijatele osutatavate interneti püsiühenduse teenuste turg (interneti püsiühenduse jaemüügiturg) Hispaanias;

ii)	kahest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg Hispaanias;

iii)	kolmest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg Hispaanias;

iv)	kolmest ja neljast teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg Hispaanias ning

v)	mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg Hispaanias.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni arvamusega, et kavandatud tehing ei põhjusta tõenäoliselt kooskõlastamata horisontaalset mõju, mis takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi järgmistel turgudel:

i)	tavatelefoniteenuste jaemüügiturg Hispaanias,

ii)	mobiilsideteenuste jaemüügiturg Hispaanias ja

iii)	lairibajuurdepääsu teenuste hulgimüügiturg Hispaanias.

Vertikaalne mõju

Nõuandekomitee nõustub komisjoni arvamusega, et kavandatud tehing ei põhjusta tõenäoliselt kooskõlastamata vertikaalset mõju, mis takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi järgmistel turgudel:

i)	püsivõrkudes kõne lõpetamise teenuste hulgimüügiturg, tavatelefoniteenuste jaemüügiturg ning mobiilsideteenuste jaemüügiturg,

ii)	mobiilkõne lõpetamise teenuste hulgimüügiturg, tavatelefoniteenuste jaemüügiturg ja mobiilsideteenuste jaemüügiturg ning

iii)	mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja mobiilsidevõrkudes kõne algatamise hulgimüügiturg ning mobiilsideteenuste jaemüügiturg.

Tõhususe kasv

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga mitte nõustuda teate esitaja väidetega kasutegurite kohta seoses järgnevaga:

i)	väidetavalt suureneb pärast ühinemist valguskaabli kasutuselevõtt,

ii)	paremad võimalused pakkuda nelikpaketi teenust ja

iii)	tänu valguskaabliühendusele parem võimekus teenindada kliente ja xDSL-il põhinevate juurdepääsuteenuse madalamad tasud.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga võtta arvesse teate esitaja väiteid kasutegurite kohta seoses Orange’i poolt Jazztelile osutatava mobiilsideteenuse puhul topeltmarginaali kaotamisega.

Õiguskaitsevahendid

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teate esitaja 20. aprillil 2015 esitatud lõplikud kohustused kõrvaldavad komisjoni kindlaks tehtud kahtlused seoses konkurentsiga järgmistel Hispaania jaemüügiturgudel: interneti püsiühenduse jaemüügiturg, kahest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg, kolmest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg, kolmest ja neljast teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg ning mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg.

11.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni järeldusega, et teatatud tehing ei kahjusta tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas, tingimusel et täidetakse lõplikke kohustusi.

12.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing tuleks kuulutada siseturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

Muud arutelu käigus tõstatatud küsimused

Mitu liikmesriiki ei nõustunud komisjoni otsusega mitte anda juhtum üle Hispaaniale vastavalt ühinemismääruse artiklile 9.

8.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 407/16

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Orange/Jazztel

(M.7421)

(2015/C 407/09)

Sissejuhatus

16. oktoobril 2014 sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava teate kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Orange SA („Orange” või „teate esitaja”) omandab ainukontrolli ettevõtja Jazztel plc. („Jazztel”) üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses avaliku pakkumise teel („kavandatav tehing”). Viidates korraga ettevõtjatele Orange ja Jazztel kasutatakse väljendit „pooled”. Kavandatav tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses ELi seisukohalt oluline koondumine.

Esimeses etapis toimunud uurimisele tuginedes väljendas komisjon tõsist kahtlust selle üle, kas kavandatav tehing on kokkusobiv siseturuga, ning võttis 4. detsembril 2014 vastu otsuse algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohane menetlus. Teate esitaja saatis kirjalikud märkused 15. detsembril 2014 koos jaanuari ja veebruari 2015. aasta majandusaruannetega.

Hispaania Kuningriik esitas 5. novembril 2014 taotluse kavandatava tehingu täielikuks üleandmiseks komisjonilt oma konkurentsiametile vastavalt ühinemismääruse artikli 9 lõike 2 punktile a. Pärast menetluse algatamist ja 19. detsembril 2014 Hispaania Kuningriigi poolt saadetud meeldetuletust ning teate esitaja ärakuulamist võttis komisjon 26. jaanuaril 2015 vastu otsuse lükata üleandmistaotlus vastavalt ühinemismääruse artikli 9 lõikele 3 tagasi.

Vastuväited

25. veebruaril 2015 võttis komisjon vastu vastuväited, milles ta asus esialgsele seisukohale, et kavandatav tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturu olulises osas ühinemismääruse artikli 2 tähenduses.

Teate esitaja vastas vastuväidetele 11. märtsil 2015 ja Jazztel esitas vastuväidetele märkused 11. märtsil 2015.

Juurdepääs toimikule

Orange sai juurdepääsu toimikule CD-ROMil 26. veebruaril 2015, 3. märtsil 2015, 27. märtsil 2015 ja 30. aprillil 2015. Orange’i majandusnõustajad said andmeruumis juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele, mis on vastuväidetes aluseks komisjoni majanduslikule analüüsile.

Asjaolusid käsitlev kiri

10. märtsil 2015 saatis komisjon Orange’ile asjaolusid käsitleva kirja pärast vastuväidete vastuvõtmist ilmnenud täiendavate tõendite kohta, mis toetasid vastuväidetes tehtud esialgseid järeldusi ning millele sai lõpliku otsuse tegemisel tugineda. Teate esitaja esitas kirjalikud märkused 13. märtsil 2015.

Tähtaja peatamine

Kuna Orange jättis 7. jaanuaril 2015 esitatud teabenõudele vastamata, võttis komisjon 14. jaanuaril 2015 vastu ühinemismääruse artikli 11 lõike 3 kohase otsuse, millega peatatakse kavandatava tehingu läbivaatamise tähtaeg alates samast kuupäevast. Teate esitaja vastas komisjoni teabetaotlusele 19. jaanuaril 2015 ja menetlus jätkus 20. jaanuaril 2015.

Kuna Orange jättis 11. detsembril 2014 esitatud teabenõudele vastamata, võttis komisjon 18. märtsil 2015 vastu ühinemismääruse artikli 11 lõike 3 kohase otsuse, millega peatatakse kavandatava tehingu läbivaatamise tähtaeg alates 4. märtsist 2015. Teate esitaja vastas komisjoni teabetaotlusele 27. märtsil 2015 ja menetlus jätkus 28. märtsil 2015.

Huvitatud kolmandad isikud

10.

Ettevõtjate Másmovíl Ibercom SA („Másmovíl”), Vodafone Group plc („Vodafone”) ja Xfera Móviles SA („Yoigo”) esitatud taotluste alusel lubasin ma nad huvitatud kolmandate isikutena ära kuulata. Huvitatud kolmandad isikud esitasid kirjalikud märkused. Samuti lubasin ma kõigil neil isikutel osaleda ametlikul suulisel ärakuulamisel.

11.

Ettevõtja R Cable y Telecomunicaciones Galicia, SA („R Cable”) esitatud taotluse põhjal lubasin tal huvitatud kolmanda isikuna menetluses osaleda. R Cable esitas kirjalikud märkused.

Suuline ärakuulamine

12.

Ametlik suuline ärakuulamine toimus 16. märtsil 2015 ning sellel osalesid pooled, huvitatud kolmandad isikud, Másmovíl, Vodafone ja Yoigo, komisjoni asjaomased talitused, 11 liikmesriigi (Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik) pädevate asutuste esindajad ning EFTA järelevalveameti esindajad. Pooled taotlesid kinniseid istungeid ja neile võimaldati neid esitluste vastavate osade puhul.

Kohustused

13.

Komisjoni poolt vastuväidetes tõstatatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks esitas teate esitaja komisjonile 6. märtsil 2015 kohustused. Komisjon viis 13. märtsil 2015 läbi selliste kohustuste turu-uuringu.

14.

Teate esitaja esitas läbivaadatud kohustused 29. märtsil 2015 ja 6. aprillil 2015. Viimaste suhtes viidi turu-uuring läbi 8. aprillil 2015. Teate esitaja esitas lõplikud kohustused 20. aprillil 2015.

15.

Läbivaadatud lõplike kohustuste alusel järeldas komisjon, et kavandatud tehing on kokkusobiv siseturuga ja EMP lepinguga.

Kokkuvõte

16.

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta osalistel oli võimalus esitada oma seisukohad, ning see leidis minu järelduses kinnitust.

17.

Kokkuvõtteks järeldan ma, et kõigil osalistel on käesoleva juhtumi puhul olnud võimalus kasutada oma menetlusõigusi.

Brüssel, 11. mai 2015

Joos STRAGIER

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes, ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL”) artiklitele 16 ja 17.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 (edaspidi „ühinemismäärus”).

8.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 407/18

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

19. mai 2015,

millega kuulutatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks

(juhtum M.7421 – Orange/Jazztel)

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 3370 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 407/10)

19. mail 2015 võttis komisjon vastu otsuse ühinemist käsitlevas juhtumis vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 (1) kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ja eriti selle määruse artikli 8 lõikele 2. Otsuse mittekonfidentsiaalne täisversioon juhtumi autentses keeles asub konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil, alljärgneval aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

I. POOLED

(1)

Orange SA („Orange” või „teate esitaja”) pakub oma täisomanduses oleva tütarettevõtte France Telecom España SAU kaudu, mis tegutseb ärinime Orange España all, klientidele Hispaanias mobiilside, tavatelefoni ja internetiühenduse teenuseid. Orange on suuruselt kolmas mobiilsideoperaator (Mobile Network Operator, „MNO”) Hispaanias. Interneti püsiühenduse ja tavatelefoniteenuseid pakub Orange peamiselt kliendiliinile eraldatud reguleeritud otsese juurdepääsu (local loop unbundling, „LLU”) kaudu turgu valitseva telekomiettevõtte Telefónica vaskkaablivõrku, kasutades oma xDSL võrku. Samuti peab ta käigus oma valguskaabelühendusvõrku („FTTH”), mis katab 800 000 üksust 2014. aasta lõpu seisuga. Interneti püsiühenduse teenuse jaemüügiturul on Orange 2014. aasta seisuga suuruselt kolmas turuosaline nii tulu kui ka tellijate arvestuses.

(2)

Jazztel plc („Jazztel”, koos Orange’iga nimetatud „pooled”) pakub Hispaanias tavatelefoni, internetiühenduse ja mobiilsideteenuseid. Jazztel pakub interneti püsiühenduse ja tavatelefoniteenust läbi tema omanduses oleva xDSL võrgu LLU kaudu Telefónica vaskkaablivõrku ning oma FTTH võrgu kaudu, kattes kolm miljonit üksust Hispaanias. Jazztel pakub mobiilsideteenuseid virtuaalse mobiilside operaatorina (mobile virtual network operator, „MVNO”) Orange’i võrgus. Interneti püsiühenduse teenuse jaemüügiturul on Jazztel 2014. aasta seisuga suuruselt neljas turuosaline nii tulu kui ka tellijate arvestuses.

II. TEHING

(3)

16. oktoobril 2014 laekus Euroopa Komisjonile ühinemismääruse artikli 4 kohane ametlik teade, mille kohaselt Orange kavatseb avalikul pakkumisel omandada ainukontrolli Jazzteli üle („kavandatav tehing”).

(4)

Seetõttu kujutab ühinemine endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

III. MENETLUS

(5)

Komisjon leidis 4. detsembril 2014. aastal, et kavandatav tehing tekitas tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga ja võttis vastu otsuse algatada menetlus kooskõlas ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktiga c.

(6)

5. novembril 2014. aastal sai komisjon Hispaania Kuningriigilt palve asi tervikuna üle anda Hispaania konkurentsiametile Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia („CNMC”), nagu on ette nähtud ühinemismääruse artikli 9 lõike 2 punktiga a. Pärast menetluse algatamist artikli 6 lõike 1 punkti c kohase otsusega, saatis Hispaania Kuningriik 19. detsembril 2014. aastal meeldetuletuse oma üleandmistaotluse kohta. 26. jaanuaril 2015. aastal võttis komisjon vastu otsuse lükata üleandmistaotlus vastavalt ühinemismääruse artikli 9 lõikele 3 tagasi.

(7)

6. märtsil 2015. aastal esitas Orange komisjonile oma kohustused. Peale turu-uuringu tulemusi ja komisjoni tagasisidet kõnealuste kohustuste kohta, esitas Orange uued kohustuste paketid vastavalt 29. märtsil 2015. aastal ja 6. aprillil 2015. aastal. 20. aprillil 2015. aastal esitas Orange viimase kohustuste paketi, millega muudeti tehing siseturuga kokkusobivaks.

IV. SELETUSKIRI

A. ASJAOMASED TOOTETURUD

(8)

Kooskõlas eelmiste komisjoni otsustega püsivõrguga seotud ja mobiilsete telekommunikatsiooniteenuste kohta, kirjeldatakse kõnealusesse otsusesse puutuvaid asjaomaseid Hispaania tooteturge järgmiselt.

(9)

Jaemüügi tasandil: i) tavatelefoniteenuse osutamine; ii) interneti püsiühenduse teenuse osutamine; iii) mobiilsideteenuse osutamine; iv) komplektteenuse osutamise võimalik turg.

(10)

Hulgimüügi tasandil: v) kõne lõpetamine püsivõrgus; vi) kõne lõpetamine mobiilsidevõrgus; vii) siseriiklik kõnede transiiditeenus püsivõrgus; viii) lairibajuurdepääsu teenus; ix) internetiühendus; x) ülemaailmsed telekommunikatsiooniteenused („GTS”); xi) rahvusvahelise operaatori teenused; xii) juurdepääs ja kõne algatamine mobiilsidevõrgus; xiii) rahvusvaheline rändlus mobiilsidevõrkudes ja xiv) otspunktidevahelised (end-to-end) kõned.

(11)

Alljärgnevalt on esitatud horisontaalselt mõjutatud ja käesoleval juhul erilise tähtsusega täiendavad üksikasjad interneti püsiühenduse teenuse jaemüügituru ja komplektteenuse osutamise võimaliku jaemüügituru määratlemiseks.

Interneti püsiühenduse teenuse osutamise jaemüügiturg

(12)

Kooskõlas eelmiste komisjoni otsustega on komisjon seisukohal, et kõnealusel juhtumil on tegemist erinevate turgudega, ühelt poolt kodutarbijad ja väikestest äritarbijatest kliendid (kes on osa interneti püsiühenduse teenuse osutamise jaemüügi turust) ja teiselt poolt suurettevõtetest kliendid (kes on osa eraldi äritarbijatele ühenduste pakkumise jaemüügiturust). Komisjon võttis kõnealuse juhtumi puhul arvesse võimalikku interneti püsiühenduse teenuse turu segmenteerumist kiirusel põhinevalt (üle ja alla 30 Mb/s) või jaotustehnoloogia alusel (vask-, hübriid-kiudoptiline/koaksiaalkaabel „HFC” ja FTTH). Komisjon jätab selles suhtes turu lõplikult defineerimata. Komisjon leiab, et interneti püsiühenduse teenused kodutarbijatele ja väikestele äritarbijatele, vaatamata sellele, kas kiirused on alla või üle 30 Mb/s ja olenemata teenuste lõpptarbijale edastamise tehnoloogiast, kuuluvad Hispaanias sama asjaomase interneti püsiühenduse jaemüügi turu alla.

(13)

Kooskõlas eelmiste komisjoni otsustega ning teate esitaja seisukohaga on eespool nimetatud turu geograafiline ulatus üleriigiline, st vastab Hispaania Kuningriigi territooriumile.

Võimalik(ud) komplektteenuse osutamise jaemüügiturg/jaemüügiturud

(14)

Komplektteenus sisaldab paketti kahest või enamast järgmisest lõpptarbijale osutatavast teenusest: tavatelefoniteenus, interneti püsiühenduse teenus, mobiilsideteenus ja televisiooniteenus. Sellised teenuste paketid võivad sisaldada kahte, kolme või isegi nelja teenust eespool nimetatud teenustest. Eelmistes otsustes (2) jättis komisjon lõplikult täpsustamata, kas komplektteenuse turg eksisteerib eraldi teenusepakettidesse kuuluvate teenuste turgudest.

(15)

Teenuste paketid, mis võimaldavad lõpptarbijatel saada paremat hinda ja lihtsustavad klientidel ostuotsuste tegemist, mängivad olulist rolli Hispaania kodutarbijate segmendis. Komisjon leiab, et võib jätta lahtiseks küsimuse, kas i) komplektteenus moodustab eraldi tooteturu (sh kõik võimalikud kahe, kolme ja nelja teenuse kombinatsioonid) või ii) on mitu eraldi komplektteenuse toote turgu (sh valitud kombinatsioonid pakettidesse liidetavatest teenustest, nt ainult kaksikpakett, ainult kolmikpakett, kombineeritud kolmik- ja nelikpakett, ainult nelikpakett), mis on erinevad iga pakettidesse liidetava telekommunikatsiooniteenuse eraldiseisvast turust.

(16)

Varem (3) leidis komisjon, et kolmest teenusest koosneva paketi, kuhu kuuluvad tavatelefoni, interneti püsiühenduse ja tasulise televisiooni teenused, võimalik turg on üleriigilise ulatusega. Käesoleva juhtumi puhul leiab komisjon, et täpne võimaliku komplektteenuse osutamise jaemüügituru/jaemüügiturgude geograafiline piiritlemine – kas üleriigiline või piirkondlik, võib jääda lahtiseks.

B. KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

(17)

Pärast põhjaliku uurimise läbiviimist on komisjon seisukohal, et kavandatav tehing ei põhjusta konkurentsiprobleeme järgmistel Hispaania turgudel: i) tavatelefoniteenuse jaemüügiturg; ii) mobiilsideteenuse jaemüügiturg; iii) lairibajuurdepääsu teenuse osutamise hulgimüügiturg ja iv) püsivõrkudes kõne lõpetamise teenuste hulgimüügiturg, v) mobiilkõne lõpetamise teenuste hulgimüügiturg, vi) siseriiklik kõnede transiiditeenuse püsivõrgus osutamise hulgimüügiturg; vii) internetiühenduse hulgimüügiturg; viii) ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste (GTS) turg; ix) rahvusvahelise operaatori teenuse hulgimüügiturg; x) mobiilsidevõrgus juurdepääsu ja kõnede algatamise teenuse hulgimüügiturg ja xi) otspunktidevaheliste kõnede hulgimüügiturg. Komisjon on samuti seisukohal, et kavandatav tehing ei põhjusta konkurentsiprobleeme rahvusvahelise rändlusteenuse turgudel Prantsusmaal, Poolas ja Rumeenias.

(18)

Komisjon leiab samas, et kuigi kavandatav tehing ei vii ühinemisel tekkiva üksuse (ainu)valitseva seisundi tekkimiseni või tugevnemiseni, toob see siiski kaasa konkurentsi märkimisväärse nõrgenemise interneti püsiühenduse teenuse pakkumise jaemüügiturul, nagu ka võimalikul komplektteenuste turul, võimalikul kaksikpaketi teenuse turul, võimalikul kolmikpaketi teenuse turul ning ka võimalikul kombineeritud kolmik- või nelikpaketi teenuse osutamise turul Hispaanias.

a) Interneti püsiühenduse teenuse turg

(19)

Praegusel hetkel on Hispaanias neli üleriigiliselt püsivõrgus telekommunikatsiooniteenuste osutajat (Telefónica, Vodafone, Orange ja Jazztel). Need neli teenuseosutajat katavad umbes 91 % turust tulude ning peaaegu 94 % tellijate arvu poolest. Ülejäänud turuosal osutavad teenuseid i) kolm piirkondlikku kaabelvõrgu operaatorit, kes tegutsevad Hispaania põhjaosas (4) ning ii) enamasti teenusepõhised väiksemad konkurendid (kes tegelevad peamiselt bitivooühendusega või püsivõrgus telekommunikatsioonitoodete edasimüügiga), nagu näiteks Másmovíl või Pepephone.

(20)

Turuosade kujunemine näitab, et Orange ja Jazztel on olnud viimaste aastate kõige dünaamilisemad interneti püsiühenduse teenuse operaatorid. Seevastu on Telefónica tellijate arv ning tuluosa langenud, samal ajal kui teiste üleriigiliste operaatorite Vodafone ja ONO näitajad on olnud stabiilsed.

(21)

Komisjon võtab arvesse, et kavandatav tehing vähendab üleriigilise interneti püsiühenduse teenuse osutamise turu osaliste arvu kahe viimastel aastatel (turuosa kasvu mõttes) kõige edukama operaatori ühinemise tõttu. Lühemas perspektiivis saab kõige suurem mõju olema segmendile, kus kiirused on kuni 30 Mb/s, samal ajal ei saa kindlaid järeldusi teha interneti püsiühenduse teenuse segmendi suhtes, mis kasutab ülikiiret lairibaühendust (Very High Broadband, „VHBB”), kus kiirused on üle 30 Mb/s – tänu ebamäärasusele seoses järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude (Next Generation Access, „NGA”) (5) kasutuselevõtu ja arendamisega järgnevatel aastatel.

(22)

Komisjon on seisukohal, et mõlemad, nii Orange ja eriti Jazztel, on viimastel aastatel mänginud olulist rolli konkurentsisurve osutamisel teineteisele ning ülejäänud konkurentidele. Komisjon peab tähtsaks ka Telefónica rolli olulise turuosalisena. Hoolimata sellest, et teate esitaja väidab, et Telefónica on hindadele kõige agressiivsemat survet avaldav operaator, on komisjon seisukohal, et Telefónica paneb pigem rõhku klientide hoidmisele ja kõrgema väärtusega pakkumistele.

(23)

Lisaks sellele on komisjon arvamusel, tuginedes peamiselt Orange’i sisedokumentide analüüsile, et ühinenud üksusel saab olema väiksem huvi konkureerimiseks võrreldes nende ajenditega, mis oleksid Orange’il ja Jazztelil eraldi tegutsedes. Lisaks leiab komisjon, et kavandatav tehing vähendaks konkurentsisurvet, kuna kaoksid Jazzteli madala hinnaga pakkumised, mis mõjutasid kõikide peamiste operaatorite pakkumisi.

(24)

Mõlemad pooled avaldavad kõikidele teistele konkurentidele, k.a Telefónica ja Vodafone, olulisel määral konkurentsisurvet. Ühinenud üksuse huvi muutumine ja ühinemisjärgne tõenäoline hinnatõus vähendaksid olulisel määral survet konkureerivate operaatorite kliendibaasidele. Konkurentidel hakkab olema kergem hoida oma olemasolevaid kliente ja isegi meelitada ühinenud üksusest üle uusi kliente. Nõudluse suurenemine ajendab konkureerivaid operaatoreid omakorda hinda tõstma.

(25)

Komisjon on seisukohal, et ei ole tõenäoline, et ühinenud üksuse konkurendid – Telefónica ja Vodafone – astuksid vastu potentsiaalsele ühinenud üksuse hinnatõusule peale kavandatava tehingu toimumist, ja et kavandatav tehing takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi Hispaania interneti püsiühenduse teenuse jaemüügiturul.

b) Võimalik komplektteenuste turg

(26)

Poolte tegevused kattuvad võimalikul komplektteenuse turul, võimalikel eraldiseisvatel kaksikpaketi teenuse (6) ja kolmikpaketi teenuse turgudel, (7) nagu ka võimalikul kombineeritud kolmik- ja nelikpaketi teenuse turgudel (8). Kuna Jazztel ei osuta tasulise televisiooni teenuseid, ei esine kattumist nelikpaketi teenuse osutamises.

Komplektteenuste turg

(27)

Poolte positsioon üldisel komplektteenuste turul oleks peaaegu identne nende positsiooniga interneti püsiühenduse teenuse turul, kuna Hispaanias sisaldavad kõik komplektteenuste pakkumised interneti püsiühenduse teenust ning interneti püsiühenduse teenuse osutamise osatähtsus üksikteenusena, väljaspool pakette koos teiste teenustega, on väga väike (9). Seepärast jõutaks kavandatava tehingu poolt võimalikule komplektteenuste turule avaldatava konkurentsimõju hindamise tulemusena järeldusele, et see takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi, samuti nagu interneti püsiühenduse jaemüügiteenuse turul.

Eraldi kaksikpaketiteenuse turg

(28)

Eraldi kaksikpaketiteenuse turgu analüüsides leiab komisjon, et konkurentsiprobleemid seoses selle turuga on väiksemad kui interneti püsiühenduse jaemüügiteenuse turu puhul, ent need takistaksid siiski oluliselt tõhusat konkurentsi. Tõepoolest on sellisel kaksikpaketiteenuse turul osalejad üldiselt vähem agressiivsed, ent siiski olulised konkureerivad jõud. Kvantitatiivne analüüs lubab prognoosida madalamat, ent siiski märkimisväärset hinnatõusu. Komisjon peab eriti tähtsaks, et kavandatav tehing kõrvaldab kaks olulist konkureerivat jõudu ning vähendab ühinenud üksuse huvi konkureerimiseks. Sellist konkurentsi kadumist ei tasakaalusta olemasolevad konkurendid ega uued turuletulijad.

(29)

Eespool öeldu põhjal leiab komisjon, et kavandatav tehing takistab oluliselt tõhusat konkurentsi ka võimalikul eraldiseisval kaksikpaketi teenuse turul.

Eraldiseisev kolmikpaketiteenuse turg ja kombineeritud kolmik- ja nelikpaketiteenuse turg

(30)

Komisjon hindas samuti kavandatava tehingu mõju võimalikule kombineeritud kolmik- ja nelikpaketiteenuse turule, võttes arvesse nende kahe turu ühesugust alusinfrastruktuuri ning praegusel hetkel toimuvat turu nihkumist kolmikpaketiteenuselt nelikpaketiteenuse suunas. Komisjon leiab, et kavandatav tehing takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi asjaomasel turul ja a fortiori võimalikul eraldioleval kolmikpaketiteenuse turul, arvestades osaliste suuremat turuosa kolmikpaketiteenuse turul.

Seisukoht komplektteenuste suhtes

(31)

Komisjon on seisukohal, et kavandatav tehing takistab oluliselt tõhusat konkurentsi Hispaania võimalikel komplektteenuste turgudel, võimalikul kaksikpaketiteenuse turul, võimalikul kolmikpaketiteenuse turul ja võimalikul turul, mis hõlmab kolmikpaketi- ja nelikpaketiteenuseid.

c) Horisontaalsete kooskõlastamata mõjude kvantitatiivne analüüs

(32)

Komisjon on hinnanud ka seda, millises ulatuses ajendaks pooltevahelise konkurentsi kõrvaldamine ühinenud üksust peale tehingu toimumist hindu tõstma. Komisjoni analüüs keskendub kahele tooteliigile: i) kaksikpaketi tooteliigile, mis sisaldab tavatelefoni ja interneti püsiühendust ning ii) liidetud kolmik- ja nelikpaketi teenusele, mis sisaldab peale kaksikpaketi ka mobiilside- ja võib-olla ka televisiooniteenust. Komisjon leiab, et need tooteliigid on sobivad interneti püsiühenduse jaemüügituru hindade tõusu kvantitatiivseks analüüsimiseks, kuna peaaegu kogu interneti püsiühenduse teenus müüakse paketis teiste teenustega. Kõik need tooteliigid pakuvad interneti püsiühendust paketina koos teiste teenustega (10). Läbiviidud kvantitatiivne analüüs näitab, et pooled avaldavad teineteisele tugevat konkurentsisurvet, eriti kolmik- ja nelikpaketiteenuste osas.

(33)

Kokkuvõttes näitab ühinemise kaudu horisontaalse konkurentsi kõrvaldamise tõenäolise mõju kohta läbiviidud kvantitatiivne analüüs, et ühinemine viib tõenäoliselt märkimisväärsele hinnatõusule nende kahe stsenaariumi puhul, mis võeti nimetatud analüüsi aluseks.

d) Vähene tõenäosus piisavaks sisenemiseks jaeturgudele, mis hõlmavad interneti püsiühenduse teenust

(34)

Komisjon leiab, et tõkked sisenemiseks jaemüügiturgudele, mis hõlmavad interneti püsiühenduse teenust, on kõrged. See kehtib nii VHBB segmendi kohta, mis ei ole Hispaanias reguleeritud, kui ka alla 30 Mb/s kiirustega segmendi kohta, mis on nii otseselt kui ka kaudselt reguleeritud.

e) Vähene tõenäosus piisavaks sisenemiseks komplektteenuse turgudele, mis hõlmavad mobiilside komponenti

(35)

Seoses sisenemisega komplektteenuse turgudele, mis hõlmavad mobiilside komponenti, märgib komisjon, et mobiilsete ja püsivõrgu kaudu osutatavate telekommunikatsiooniteenuste paketina pakkumiseks peab telekommunikatsioonioperaatoritel olema juurdepääs nii paketis olevatele püsiühendusega kui ka mobiilside komponentidele. Lisaks peaks selline juurdepääs olema tagatud hindadega, mis võimaldaksid operaatoril müüa samasuguste jaehindadega, nagu turul parasjagu kehtivad, ja saada ka positiivne kasumimarginaal. Seetõttu on võtmeks mõistlikud mobiilsideteenuse, kaasa arvatud 4G-tehnoloogia, hulgimüügihinnad. Arvestades praegust ebaselget juriidilist olukorda, mis puudutab Hispaania mobiilsidevõrkudele hulgimüügitasandil juurdepääsu ja kõnealgatusteenuse kohta käivate regulatsioonide korrektset tõlgendamist, lisaks arvestades eespool kirjeldatud interneti püsiühenduse teenust hõlmavatele jaemüügiturgudele sisenemise olukorda, leiab komisjon, et tõkked sisenemiseks komplektteenuste turgudele, mis hõlmavad ka mobiilside komponenti nagu näiteks kolmik- ja nelikpaketi tooted, on kõrged.

f) Kavandatava tehingu mõju järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtule

(36)

Nii Orange kui ka Jazztel kasutavad praegu oma FTTH võrke. Orange’i jalajälg on väiksem, kattes umbes 0,8 miljonit üksust, võrreldes Jazzteli FTTH võrguga, milles on kolm miljonit üksust.

(37)

Komisjon leiab, et kombineeritult arvestades oleks FTTH väljaarendamine Orange’i ja Jazzteli poolt eraldiolevatena laialdasem või võrdne valguskaabli väljaarendamisega ühinenud üksuses. Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et ei ole tõenäoline, et kavandatav tehing viiks olulisele FTTH võrguga kaetava ala suurenemiseni ühinenud üksuse poolt, võrreldes olukorraga kui ühinemist ei toimuks. Seoses võimaliku konkurentsi kadumisega piirkondades, kus osaliste järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud oleksid tulevikus kattunud, leiab komisjon, et taolist järeldust konkurentsi kadumise kohta tulevikus ei ole võimalik nõutava kindlusega teha.

g) Kasutegurid

(38)

Komisjon leiab, et teate esitaja poolt loetletud kasutegurid, mis on seotud i) väidetava ühinemisjärgse valguskaabli jalajälje suurenemisega, ii) teate esitaja paremate võimalustega pakkuda nelikpaketi teenust, kuna tema kliendibaas on peale ühinemist suurenenud ja iii) DSLi klientidele pakutavate teenuste piirkulude vähenemisega tänu nimetatud klientide üleviimisele valguskaabliühendusele, vältides selliselt vaskkaablivõrgule juurdepääsuks tehtavaid kulutusi, ei ole tõestatavad ega seotud ühinemisega ning neid ei saa seetõttu arvesse võtta. Siiski võtab komisjon arvesse, et kasutegurid, mis on seotud Orange’i poolt Jazztelile osutatava mobiilsideteenuse puhul topeltmarginaali kaotamisega, on tõendatud horisontaalsete ühinemiste suunistes nõutaval viisil ja neid saab arvesse võtta. Need kasutegurid ei kõrvalda täielikult ühinemise konkurentsivastast mõju ja kokkuvõttes jääb konkurentsivastane mõju siiski märkimisväärseks.

V. KOHUSTUSED

1. Kohustuste kirjeldus

(39)

Selleks et lahendada eespool mainitud konkurentsiprobleemid esitas teate esitaja 20. aprillil 2015. aastal lõpliku kohustuste paketi („kohustused”), mis sisaldas kahte peamist komponenti – FTTH võrgu loovutamine ja bitivoo hulgijuurdepääs Jazzteli ADSL võrgule („hulgijuurdepääs ADSL bitivoole”) –, ning ka võimalust valida hulgimüügitasandi juurdepääs teate esitaja mobiilsidevõrgule.

Loovutatud FTTH võrk

(40)

Teate esitaja kohustub loovutama FTTH võrgu, mis katab 720 000 üksust viies linnas – Barcelonas, Madridis, Malagas, Sevillas ja Valencias. Loovutatud FTTH võrk on teate esitajast sõltumatu ja moodustab sidusa kaablivõrgu (mis koondab ühte kimpu paljud valguskaabli liinid). Kuna loovutatud FTTH võrk katab üksusi, mis paiknevad alal, kus ei ole kattuvust Jazzteli valguskaablivõrguga, reserveeritakse teate esitajale tühistamatu kasutusõigus (Indefeasible Right of Use, „IRU”) 40 protsendile loovutatud FTTH kaablite võimsusest, mõõdetuna igas kohalikus keskjaamas. Tühistamatu kasutusõigus garanteeritakse teate esitajale 35 aastaks ühekordse tasu ja perioodilise hoolduskulusid katva tasu eest.

Hulgijuurdepääs ADSL bitivoole

(41)

Teate esitaja kohustub garanteerima loovutatud FTTH võrgu ostjale bitivoo hulgijuurdepääsu Jazzteli ADSL võrgule. Juurdepääs tagatakse riigisisese bitivooteenusena, ühendusega ühes punktis, millele lisandub üks tagavaraühenduspunkt. Hulgijuurdepääsu sisendina hakatakse kasutama reguleeritud otsejuurdepääsu Telefónica vaskkaablivõrgule ja juurdepääs tagatakse enam kui tuhandele Telefónica kohalikule keskjaamale, mis katavad umbes 78 % Hispaania territooriumist.

(42)

Teate esitaja hakkab kõnealust teenust osutama esialgu nelja aasta jooksul, kusjuures seda perioodi on võimalik pikendada maksimaalselt üks kord täiendavaks neljaks aastaks.

(43)

Esimese nelja-aastase perioodi jooksul maksab ostja igakuiselt iga liini eest juurdepääsutasu, lisaks fikseeritud tasule, mis lepitakse eelnevalt kokku teate esitaja ja ostja vahel. Fikseeritud tasu ei tohi olla sõltuv ostja poolt tegelikult aktiveeritud või kasutatavate liinide arvust, kuid võib olla seotud turunäitajatega, mis ei ole teate esitaja või ostja kontrolli all.

(44)

Täiendava, kuni nelja-aastase perioodi jooksul maksab ostja ainult igakuist juurdepääsutasu. Selline igakuine juurdepääsutasu ei või ületada teatud ülempiiri kuus liini kohta.

(45)

Hulgijuurdepääs ADSL bitivoole lubab ostjal osutada ka tavatelefoniteenuseid, kasutades IP-kõnetehnoloogiat (voice over Internet Protocol, VoIP). Teate esitaja kohustub varustama Jazzteli võrgu IP-kõne prioritiseerimise tehnoloogiaga ning tagama teenuse kvaliteedi.

Valikuline hulgijuurdepääs mobiilside teenustele

(46)

Kohustustega nähakse veel ette, et kui ostjal ei ole juba juurdepääsu mobiilside võrgule, mis sisaldab 2G-, 3G- ja 4G-teenuseid, siis teate esitaja võimaldab ostjale sellise hulgijuurdepääsu mobiilsideteenustele konkurentsitingimustel ja igal juhul niisama soodsatel tingimustel, nagu Orange on andnud Jazztelile kehtiva MVNO lepingu alusel. Kõnealune valikuline hulgijuurdepääs teate esitaja mobiilsidevõrgule peab kehtima vähemalt niisama pikalt nagu hulgijuurdepääs ADSL bitivoole.

2. Kohustuste hindamine

(47)

Otsuses järeldatakse, et kohustustega kõrvaldatakse täielikult konkurentsiprobleemid.

Loovutatud FTTH võrk

(48)

Seoses loovutatud FTTH võrguga märgib komisjon, et selle suurus ületab praeguse osaliste FTTH võrkude kattuvuse. Enamgi veel, loovutatud üksused asuvad 13-s erinevas kohalikus keskjaamas, viies linnas Hispaania kuuest suuremast linnast. Loovutatud FTTH võrgu suurus ja paiknemine tagavad, et see on eraldiseisev võrk, mis saab tegutseda sõltumatuna Orange’ist. Seepärast on komisjon arvamusel, et loovutatud FTTH võrgu ulatus on piisav ja on võrreldav osaliste olemasolevate valguskaabelvõrkude kattuvuse geograafilise jalajäljega.

Hulgijuurdepääs ADSL bitivoole

(49)

Seoses hulgijuurdepääsuga ADSL bitivoole leiab komisjon, et kohustused tagavad selle meetme pooleldi struktuurset laadi mõju, mille tagajärjeks on ostja samasugune huvi konkureerida nagu on Jazztelil täna. Võimaldamaks ostjal konkureerida niisama agressiivselt, nagu seda teevad praegu Jazztel ja Orange, peavad tema muutuvkulud (jooksvad kulud) olema sarnased Jazzteli või Orange’i lisakuludega seoses selle teenuse osutamisega. Komisjon on üksikasjalikult kontrollinud kulusid, mida Orange ja Jazztel käesoleval ajal kannavad seoses LLU-l põhineva teenuse osutamisega ja leiab, et kuutasu tõenäoliselt ei ületaks nende lisakulusid. Seetõttu on komisjon arvamusel, et ostjal tekivad samasugused ajendid agressiivselt konkureerida, nagu seda on täna Jazztelil ja Orange’il.

(50)

Komisjon täheldab, et kohustustes ei ole märgitud tellijate arvu piirmäära, keda ostja võib endale hankida ja keda Orange’il on kohustus teenindada. Kohustustes väljendatakse selgelt, et fikseeritud tasu esialgse perioodi eest ei tohi olla seotud ostja poolt tegelikult kasutatud liinide arvuga. Seepärast omab hulgijuurdepääs ADSL bitivoole pooleldi struktuurset laadi mõju.

(51)

Täiendava, kuni nelja-aastase perioodi jooksul maksab ostja ainult igakuist juurdepääsutasu, ent mitte fikseeritud tasu. Arvestades pikaaegset ebaselgust ADSL-tehnoloogia konkurentsivõime suhtes, ei ole ostja tõenäoliselt nõus kohustuma märkimisväärsete ettemaksete tegemiseks kaheksa-aastase perioodi jooksul. Samal ajal säilivad ostjal stiimulid konkureerida esimese nelja-aastase perioodi jooksul nii agressiivselt kui võimalik, kuna suur tellijate arv alandaks makstavat hinda pikendataval perioodil.

Valikuline juurdepääs mobiilsideteenustele hulgimüügitasandil

(52)

Seoses valikulise hulgijuurdepääsuga teate esitaja mobiilsidevõrgule leiab komisjon, et ostja saab pakkuda mobiilsidekomponenti sisaldavat komplektteenust. Kohustustega nähakse ette, et Orange osutab ostjale hulgijuurdepääsu teenust ja kõnealgatusteenust, kaasa arvatud 4G-teenuseid, juhul kui ostja ei oma juba juurdepääsu nendele teenustele. Tingimused peavad olema konkurentsivõimelised ja „niisama soodsad kui need, mis on tagatud Jazztelile ning kestma vähemalt seni, kuni kehtib leping hulgijuurdepääsu kohta ADSL bitivoole”. Komisjon leiab, et see tingimus on piisavalt selge. Edasi hindab komisjon Orange’i ja ostja vahel kokkulepitud tingimusi ja võrdleb neid olemasoleva Orange’i ja Jazzteli vahel sõlmitud MVNO lepingu tingimustega.

VI. KOKKUVÕTE

(53)

Eespool mainitud põhjustel tehakse otsuses järeldus, et 20. aprillil 2015. aastal esitatud kohustustega muudetud koondumine ei takista oluliselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulisel osal.

(54)

Sellest tulenevalt tuleks koondumine kuulutada kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 16. juuni 2011. aasta otsus asjas M.5900 – LGI/KBW, punktid 183–186; komisjoni 25. jaanuari 2010. aasta otsus asjas M.5734 – Liberty Global Europe/Unitymedia, punktid 43–48; komisjoni 3. juuli 2012. aasta otsus asjas M.6584 – Vodafone / Cable&Wireless, punktid 102–104; komisjoni 20. septembri 2013. aasta otsus asjas M.6990 – Vodafone / Kabel Deutschland, punkt 261; komisjoni 2. juuli 2014. aasta otsus asjas M.7231 – Vodafone / ONO, punkt 49.

(3) Komisjoni 16. juuni 2011. aasta otsus asjas M.5900 – LGI/KBW, punktid 183–186.

(4) Nimetatud kolm piirkondlikku kaabelvõrgu operaatorit (Euskaltel, R Cable ja Telecable) konkureerivad ainult Hispaania põhjapoolsetes piirkondades, vastavalt Baskimaal, Galiitsias ja Astuurias.

(5) NGA võrgud on sellised traadiga juurdepääsuvõrgud, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest ja on võimelised pakkuma tõhusamaid (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid, võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate vaskkaablivõrkude kaudu.

(6) Kaksikpaketi teenus sisaldab interneti püsiühenduse ja tavatelefoni teenust.

(7) Kolmikpaketi teenus sisaldab samu teenuseid, mis on kaksikpaketis ja lisaks mobiilsideteenust.

(8) Nelikpaketi teenus sisaldab samu teenuseid, mis on kolmikpaketis ja lisaks tasulist televisiooniteenust.

(9) Ainult 1 % kõikidest interneti püsiühenduse teenustest osutatakse väljaspool pakette, milles ei ole vähemalt tavatelefoni teenust.

(10) Analüüs põhineb pakettidel tervikuna (ja mitte ainult interneti püsiühenduse komponendil), kuna kliendid langetavad valiku terve paketi osas. Peale selle sõltub hinnatõstmise ajend kogu paketi omadustest ja mitte ainult interneti püsiühenduse komponendist.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 407

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 8. detsember 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 407/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7840 – LetterOne Holdings / E.ON E&P Norge) ( 1 )	1
2015/C 407/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7812 – Swiss RE Life Capital / Guardian Holdings Europe) ( 1 )	1
2015/C 407/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7791 – Aviva / PSP / Property Portfolio JV) ( 1 )	2
2015/C 407/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7763 – TCCC/Cobega/CCEP) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 407/05	Euro vahetuskurss	3
2015/C 407/06	Komisjoni rakendusotsus, 4. detsember 2015, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris nimetuse [Dons (KPN)] jaoks tootespetsifikaadi viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas	4
2015/C 407/07	Komisjoni otsus, 24. november 2015, mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu – kaudu	8
2015/C 407/08	Hinnang, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 7. mai 2015. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7421 – Orange/Jazztel — Referentriik: Iirimaa	14
2015/C 407/09	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Orange/Jazztel (M.7421)	16
2015/C 407/10	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 19. mai 2015, millega kuulutatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (juhtum M.7421 – Orange/Jazztel) (teatavaks tehtud numbri C(2015) 3370 all) ( 1 )	18
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2015/C 407/11	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	25
2015/C 407/12	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	25
2015/C 407/13	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	26

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 407/14	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7875 – ICG / Capiton / Prefere Resins Holding) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	27

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0809
JPY	Jaapani jeen	133,40
DKK	Taani kroon	7,4607
GBP	Inglise nael	0,71770
SEK	Rootsi kroon	9,2188
CHF	Šveitsi frank	1,0830
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3265
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,022
HUF	Ungari forint	311,85
PLN	Poola zlott	4,3133
RON	Rumeenia leu	4,4803
TRY	Türgi liir	3,1349
AUD	Austraalia dollar	1,4849
CAD	Kanada dollar	1,4550
HKD	Hongkongi dollar	8,3771
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6238
SGD	Singapuri dollar	1,5191
KRW	Korea vonn	1 264,00
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,6593
CNY	Hiina jüaan	6,9266
HRK	Horvaatia kuna	7,6380
IDR	Indoneesia ruupia	14 965,26
MYR	Malaisia ringit	4,5744
PHP	Filipiini peeso	50,880
RUB	Vene rubla	74,6306
THB	Tai baat	38,761
BRL	Brasiilia reaal	4,0425
MXN	Mehhiko peeso	18,1229
INR	India ruupia	72,1325

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	1.11.2015
Kestus	1.11.–31.12.2015
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	COD/07D.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Püügipiirkond	VIId
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	63/TQ104

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	6.11.2015
Kestus	6.11.–31.12.2015
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru või kalavarude rühm	PLE/7HJK.
Liik	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Püügipiirkond	VIIh, VIIj ja VIIk
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	65/TQ104