28.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 397/2

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

26. oktoober 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid

(2015/C 397/03)

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1) (edaspidi „põhimäärus”),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 10 ja 25

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades registreeritud ja kohalikke assistente käsitlevate reeglite rakendamisel parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja jooksul saadud kogemusi, tuleb teha Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetes (2) (edaspidi „rakendusmeetmed”) mitu muudatust. Nende muudatuste peamine eesmärk on selgitada teatavaid reegleid, kõrvaldada rakendusmeetmete kohaldamisel ilmnenud puudused ning parandada haldust.

(2)

Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmine peaks olema piiratud kuludega, mis tekkisid 30 päeva jooksul enne asjaomasele parlamendi teenistusele kulude katmise taotluse esitamise kuupäeva. See võimaldab taotluse tagasi lükata, kui see esitatakse nii hilja, et deklareeritud teenuse tegelikku osutamist ja siseriiklikust sotsiaalkindlustus- ja tööõigusest kinnipidamist ei ole võimalik kontrollida.

(3)

Parlamendiliikme assisteerimisega seoses kaetav maksimumsumma ei ole muutunud alates 2011. aastast, kuigi parlamendi volitused on suurenenud. Seetõttu tuleks seda summat suurendada 1 500 euro võrra 22 879 euroni kuus. Selle summa suurendamiseks vajalikud assigneeringud nähti ette Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud läbipaistvuse põhimõte ning selle olulisust rõhutati muu hulgas Euroopa Ombudsmani 30. septembri 2002. aasta kirjas komisjoni presidendile. Seda põhimõtet järgides tuleks lepingute kehtivuse ajal üksikasjalikult avalikustada nende praktikantide nimed ning ka nende teenuseosutajate ja makseagentide nimed ja ärinimed, kellega seoses parlamendiliikme assisteerimise kulusid kaetakse.

(5)

Eespool nimetatud 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament parema tasakaalu saavutamist parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleks 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest eraldada parlamendiliikmete registreeritud assistentide tasustamiseks ning kohalike assistentide, teenuseosutajate ja makseagentidega seotud kulud peaksid olema sellele vastavalt piiratud 75 %-ga kogu hüvitisest.

(6)

Kohalike assistentide palkade ja tasude suhtes tuleks kohaldada ülemmäärasid vastavalt parlamendiliikmete põhimääruse ja assistentide põhimääruse rakendamisega tegelenud ajutise hindamisrühma soovitustes sisalduvatele põhimõtetele ja kogemustele nende soovituste elluviimisel alates 2012. aastast. Sellega vähendataks ohtu, et need tasud on väga erinevad liikmesriigi keskmisest palgast, mis ei ole kuidagi kooskõlas täidetavate tööülesannetega. Tasu ülemmäär tuleks kehtestada igas liikmesriigis, võttes võrdlusaluseks Eurostati poolt ajaomase liikmesriigi kohta arvutatud keskmise aastase brutopalga, mis korrutatakse kolmega. Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohiks siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ja mitte kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk. Juhatusel peaks olema võimalik võrdlusaluseks olevaid ülemmäärasid kohandada ja need tuleks seejärel avaldada Euroopa Parlamendi veebisaidil.

(7)	Makseagentide tasu tuleks reguleerida selliselt, et see ei oleks suurem kui 10 % summast, mille väljamaksmise eest agent vastutab, ning kohaldada tuleks ka üldist ülemmäära, mis on 4 % parlamendiliikme assisteerimiskulude katmiseks eraldatavast summast.

(8)

Seniseid kogemusi arvestades tuleks täpsustada nende dokumentide laadi ja sisu, mis tuleb esitada kohalike assistentide töölepingutega seotud kulude katmise taotlemisel. Asjaomasele parlamendi teenistusele tuleks eelkõige esitada üksikasjalik töökirjeldus, andmed lepingu täitmise koha kohta, isikut tõendava dokumendi tõestatud koopia, elukohatõend, kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust tõendavad dokumendid ning deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta.

(9)

Töölepingu alusel töötavate kohalike assistentidega seotud kulude iga-aastase tasaarveldamise ajal tuleks makseagentidelt nõuda selliste dokumentide esitamist nagu tõend sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise või tööõnnetuskindlustuskatte kohta. Samas sõltuvad parlamendiliikmed selliste dokumentide esitamisel üldiselt riigi ametiasutustest ning need asutused ei ole sageli suutelised väljastama dokumente praegu kohaldatavateks tähtaegadeks.

(10)	Seniseid kogemusi arvestades tuleb selgitada töölepingu alusel töötavatele kohalikele assistentidele kohaldatavaid teatavaid nõudeid, eriti neid, mis käsitlevad elu- ja töökoha vahelist vahemaad, tegevust väljaspool teenistuskohustusi ja valimistel kandideerimist.

(11)

Teenustega seotud kulude katmiseks rohkem kui 500 euro suuruses summas tuleks sisse seada erimenetlus, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) kehtestatud avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted. Sellisel juhul tuleks kulude katmise taotlus esitada koos kulude kalkulatsiooni ja lepinguprojektiga, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste laad. Juhul kui teenuste maksumus on üle 60 000 euro, tuleks näidata, et vähemalt kolme pakkumuse hulgast valiti majanduslikult kõige soodsam pakkumus.

(12)	Muuta tuleks huvide konflikti käsitlevaid sätteid, et selgitada poliitilise tegevuse või isiklike kulude rahastamise keeldu.

(13)

Ka on asjakohane viia rakendusmeetmete artiklisse 46 sisse teatavad muudatused seoses sellega, et muus parlamendis mandaati täitma asuval või avaliku sektori ametikohale asuval parlamendiliikmel lõpeb õigus saada üleminekutoetust, võttes arvesse parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpus saadud kogemusi ja vajadust kajastada rakendusmeetmetes täielikult põhimääruse asjaomaste sätete, eriti artikli 9 lõike 2 ning artiklite 11 ja 13 eesmärke ja tausta, ning arvestades põhimõtet, et avaliku sektori vahenditest tehtavad maksed ei tohi kumuleeruda; sellest tulenevalt arvatakse summad, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes muus parlamendis või avaliku sektori töökohal töötades, v.a hüvitis tegelikult kantud kulude eest, Euroopa Parlamendi üleminekutoetusest maha, nagu põhimääruse artiklis 11 on praegu ette nähtud kahest ametikohast saadava palga puhul. Järjepideva rakendamise huvides peaks uus kord hakkama kehtima alates parlamendi praeguse koosseisu ametiaja algusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusmeetmeid muudetakse järgmiselt.

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kulud kaetakse parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis on tekkinud kõige rohkem 30 päeva jooksul enne käesoleva peatüki kohase kulude katmise taotluse esitamist.”;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Alates 1. jaanuarist 2016 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõigi artiklis 34 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 22 879 eurot.”

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Mitu parlamendiliiget võivad moodustada kirjalikul kokkuleppel rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingule alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus.

Parlamendiliikmed esitavad asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe vastav osa, mis arvatakse maha artikli 33 lõikes 4 ette nähtud summast.”;

b)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Parlamendiliige võib aeg-ajalt kasutada täpselt määratletud ja mandaadi täitmisega otseselt seotud teenuste hankimiseks ka teenuseid osutavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.”;

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega.

8. Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal Euroopa Parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme või parlamendiliikmete nimedega.

Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad ja makseagendid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhul oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid Euroopa Parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„9. Parlamendiliikme ja registreeritud assistentide vahel sõlmitud kehtivate lepingute arv ei või nendes lepingutes sätestatud töösuhte kestusest olenemata olla mis tahes ajal suurem kui kolm. Seda piirarvu võib suurendada neljani, kui parlamendi president sõnaselgelt lubab erandi teha ja kui parlamendi asjaomane teenistus on kontrollinud, kas parlamendiliikme käsutuses on piisavalt büroopinda, et täita parlamendi hoonete kasutamise suhtes kohaldatavaid norme, võttes ühtlasi arvesse büroos viibida võivate praktikantide arvu.

10. Vähemalt 25 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest tulenevateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei või kõik muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest tulenevad kulud, kokku ületada 75 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast.

Ka ei või artiklis 34 osutatud teenustega seotud kulud ületada 25 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast.

Need piirsummad arvutatakse kumulatiivselt eelarveaasta kohta artikli 33 lõikes 4 sätestatud igakuiste maksimumsummade põhjal, millele lisanduvad proportsionaalselt artikli 33 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad.

11. Parlament katab kohalike assistentidega seotud kulud brutotulu või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) juhatuse poolt vastavalt lõikele 12 kehtestatud igakuise ülemmäära piires. Juhatus võib ülemmäärasid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

12. Ülemmäär on kolmekordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisriigis.

Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk.

Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani.

Ülemmäärasid vähendatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud.”

Artikli 35 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 sätestatud nõudele.

Lõike 1 kohaselt makseagendi teenuste kasutamisest tingitud kulud kaetakse artikli 33 lõikes 4 ette nähtud summast ja nende suhtes ei kohaldata artikli 34 lõikes 10 teenuste suhtes sätestatud piirmäära.

Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 10 % kohalike assistentide, teenuseosutajate ja praktikantide palgakuludest, tasudest ja hüvitistest, mille väljamaksmise eest makseagent vastutab, ka ei või see ületada 4 % artikli 33 lõikes 4 osutatud summast.

Makseagendi tasu ülemmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt vastavalt tema lepingu kehtivusajale.”

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Töölepingu puhul esitatavad dokumendid

Töölepinguga seotud kulude katmise taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingu originaali;

b)	üksikasjalikku töökirjeldust ja täpset aadressi, kus tööülesandeid tuleb täitma hakata;

üksikasjalikku arvutust, milles on välja toodud palgad, tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksed ning muud prognoositavad kulud, mis tuleb kalendriaasta jooksul ning lepingu lõpetamise korral välja maksta või katta ja milles võetakse arvesse siseriiklikke õigusnorme, sh miinimumpalka reguleerivaid norme, ning lepingulisi kohustusi, sealhulgas lähetuskulude katmist;

d)	kohaliku assistendi kehtiva isikut tõendava dokumendi tõestatud koopiat;

e)	kohaliku assistendi alalise elukoha tõendit;

f)	kohaliku assistendi kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust tõendavaid dokumente ning

parlamendiliikme poolt nõuetekohaselt allkirjastatud deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et kohalik assistent ei ole kogu lepingu kestuse ajal ei otseselt ega ka kaudselt hõivatud mis tahes muu tegevusega (ka mitte sellise tegevusega, mille eest assistendil ei ole õigust töötasu saada) poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooni heaks, kui selline tegevus segab assistenti tema ametiülesannete täitmisel või võib põhjustada huvide konflikti.”.

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Kontode tasaarveldamine

1. Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarvestamise eesmärgil pädevale teenistusele hiljemalt asjaomasele Euroopa Parlamendi eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva assistendi kohta väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on ühinenud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgivad, et tööandja on parlamendiliige, ning esitavad tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vajalik. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik siseriiklikust õigusest tulenevad kohustused on täidetud.

Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul.

Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

2. Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist saadab asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning vajaduse korral osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada.

Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39a

Töölepinguid puudutavad kohustused

1. Makseagent peab kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed. Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse palgaarvestusraamatu tõestatud koopia viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 35 lõikele 3 vabalt valitud uuele makseagendile.

2. Assistent peab hoiduma tegevusest, mis toob kaasa huvide konflikti parlamendiga ja parlamendiliikmega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada mis tahes tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel.

Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma kohustusi nõuetekohaselt täita.

3. Parlamendiliige peab viivitamata teavitama asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistentide plaanidest alustada tegevust väljaspool teenistuskohustusi või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et tegevus väljaspool teenistuskohustusi või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega. Asjaomased teenistused võivad nõuda tõendeid assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta.

4. Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat siseriiklikku õigust. Assistent peab olema vähemalt ametliku kampaania ajal aastapuhkusel või palgata puhkusel. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega.

5. Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 kehtestatud kohustusi.”

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Teenuslepingu puhul esitatavad dokumendid

1. Kulude katmise taotlus tuleb esitada enne teenuste osutamise lepingu sõlmimist, v.a aeg-ajalt osutatavad teenused, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), ja see peab sisaldama järgmist:

a)	kulude kalkulatsiooni ja parlamendiliikme poolt teenuseosutajaga sõlmida kavatsetava lepingu projekti, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste laad;

selgitust valitud pakkumuse kohta, mis peab olema majanduslikult kõige soodsam täiesti sõltumatute teenuseosutajate esitatud vähemalt kolmest pakkumusest, mille puhul on hinna kõrval arvestatud ka pakkumuse kvaliteeti ning sotsiaalseid aspekte, juhul kui teenuste maksumus on üle 60 000 euro (käibemaks kaasa arvatud); seda piirväärtust kohaldatakse kumulatiivselt, kui sama teenuseosutajaga sõlmitakse järjestikused lepingud sarnaste teenuste osutamiseks;

c)	äriregistri kande koopiat või samaväärset dokumenti ning põhikirja, kui teenuseosutaja on juriidiline isik, või artikli 38 punktides d–f ning, v.a. aeg-ajalt sõlmitavate lepingute puhul, punktis g loetletud dokumente, kui teenuseosutaja on füüsiline isik;

d)	deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta, milles kinnitatakse, et ükski teenuste osutamisega seotud isikutest ei ole assistent artikli 34 tähenduses ega kuulu ühtegi artikli 43 punktis d osutatud kategooriasse, kui teenuseosutaja on juriidiline isik.

2. Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab asjaomasele teenistusele. Arve või teenuseosutaja tasu arvestusega tuleb kaasa panna parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab asjaomase teenistuse taotluse korral esitama ka peamised tõendavad dokumendid.

Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.”

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooniga sõlmitud lepingute rahastamiseks;”;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	selliste lepingute rahastamiseks, mis võimaldavad tööle võtta parlamendiliikme abikaasa või elukaaslase või parlamendiliikme vanemad, lapsed, vennad või õed või kasutada nende teenuseid, või mis võivad viia artikli 62 lõikes 1 a määratletud huvide konfliktini.”

Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1. Endisel parlamendiliikmel on õigus saada üleminekutoetust. Kui parlamendiliige täidab mandaati mõnes muus parlamendis või töötab avaliku sektori ametikohal, arvatakse tema töötasu, mida tal on õigus saada, maha üleminekutoetusest.

2. Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse üleminekutoetuse suhtes mutatis mutandis.

3. Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament” liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlik võim.”;

b)	lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „4. Käesolevas artiklis tähendab „avaliku sektori ametikoht” töötamist järgmistel ametikohtadel:”;

lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	avaliku sektori kõrge ametnik, liidu institutsiooni ametnik või liige.”

10)

Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Üleminekutoetuse saamiseks peab endine parlamendiliige esitama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist peasekretärile taotluse, lisades sellele kirjaliku deklaratsiooni, milles ta näitab, kas ta täidab või ei täida artiklis 46 osutatud ametikohustusi.”

11)

Artikli 61 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rakendusmeetmete kohaldamisel ja nende alusel esitatud maksetaotluste täitmisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 (5).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)."

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”"

12)

Artiklisse 62 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Eelarve täitmisel osalevad parlamendiliikmed ei tohi osaleda tegevuses, mis võib viia konfliktini nende huvide ja liidu finantshuvide vahel.

Huvide konflikt tekib, kui parlamendiliikme tegevusele avaldavad sobimatut mõju perekondlikud, emotsionaalsed või majanduslikud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad tema ja vahendite saaja ühistest huvidest.”

13)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Kohalike assistentide ja makseagentide lepingute suhtes kohaldatav üleminekukord

1. Juhatuse 26. oktoobri 2015. aasta otsusega muudetud artiklid 34 ja 35 assistentide arvu ja assistentide ning makseagentide töötasu kohta ei mõjuta kehtivaid lepinguid, juhul kui nendest tulenevate kulude katmise taotlused on esitatud asjaomasele teenistusele enne 27. oktoobrit 2015.

2. Lõikes 1 osutatud lepinguid võib pikendada või muuta ainult kooskõlas I jaotise 5. peatüki sätetega.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016, välja arvatud artikli 1 lõiked 9 ja 10, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

(1) Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT C 159, 13.7.2009, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

28.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 397/10

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2015/C 397/05)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (1) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 31. augustil 2015 Euroopa Tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % eriti tugeva polüesterlõnga kogutoodangust ELis.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugev polüesterlõng (v.a õmblusniit), mis on jaemüügiks pakendamata, sh monofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuulub CN-koodi 5402 20 00 alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu määrusega (EL) nr 1105/2010 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning seeläbi liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

Kuna Hiina Rahvavabariik (edaspidi „asjaomane riik”) on alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutas taotluse esitaja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, nimelt Taiwani arvutusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müük, üld- ja halduskulud ning kasum) põhjal. Väide dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Selle põhjal on asjaomase riigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

4.2. Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja on esitanud ka esmapilgul usutavad tõendid, et vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist liitu on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Taotluse esitaja esitatud esmapilgul usutavatest tõenditest selgub, et lisaks muudele tagajärgedele on imporditud vaatlusaluse toote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse, finantsseisundi ja tööhõive olukorra oluline halvenemine.

Taotluse esitaja väidab, et kahju kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitas taotluse esitaja ka tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate tootmisvõimsus on kasutamata.

Lisaks väidab taotluse esitaja, et meetmete aegumise korral põhjustaks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi edasine märkimisväärne lisandumine liidu tootmisharule tõenäoliselt edasist kahju.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega on komisjon jõudnud seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab läbivaatamise kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

5.2. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusalust toodet asjaomasest riigist eksportivad tootjad, (4) sealhulgas need tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es.

5.2.1. Eksportivate tootjate uurimine

5.2.1.1. Hiina Rahvavabariigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Selleks et saada eksportivate tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust eksportivate tootjate teadaolevate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada valimi moodustamise kohta asjakohast teavet, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, valitakse eksportivad tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral asjaomase riigi ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Selleks et saada eksportivate tootjate kohta uurimiseks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole märgitud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”).

5.2.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

5.2.2.1. Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

Eelmise uurimise käigus kasutati normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina Rahvavabariigi puhul sobiva turumajandusriigina Taiwani. Ka käesolevas uurimises on komisjonil kavas kasutada Taiwani. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selle valiku sobivust 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt võivad liidu teised turumajanduslikud tarnijad paikneda muu hulgas Ameerika Ühendriikides (USA) ning Korea Vabariigis. Komisjon uurib, kas neis turumajanduslikes kolmandates riikides, kus on näha märke vaatlusaluse toote tootmisest, esineb vaatlusaluse toote tootmist ja müüki.

5.2.3. Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema vaatlusalust toodet Hiina Rahvavabariigist liitu importivad sõltumatud importijad.

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei osalenud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui teates ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et saada sõltumatute importijate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võib komisjon lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole märgitud teisiti.

5.3. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, on komisjoni uurimises kutsutud osalema liidu vaatlusaluse toote tootjaid.

5.3.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es mitte osalenud liidu tootjad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Selleks et saada uurimiseks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole märgitud teisiti.

5.4. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on tegelik seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.5. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

5.6. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise algetapiga seonduvates küsimustes tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste tarbeks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7) (piiratud kasutusega versioon).

Sõnaga „Limited” märgistatud teavet edastavad huvitatud isikud on vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte märkega „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „KIRJAVAHETUS EUROOPA KOMISJONIGA KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEGA SEOTUD UURIMISTES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/june/tradoc_152569.pdf Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoninumbri ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-posti aadress, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post

TRADE-HTY-R627-DUMPING@ec.europa.eu;

TRADE-HTY-R627-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostööst keeldumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad kaubandusmenetluses taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjusi. Uurimise algetapiga seonduvates küsimustes tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosus, dumping, kahju ning liidu huvi.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(1) ELT C 77, 5.3.2015, lk 9.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1105/2010, 29. november 2010, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes (ELT L 315, 1.12.2010, lk 1).

(4) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(5) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad nende eksportivate tootjate kohta täitma küsimustiku I lisa. Seotud isiku mõistet on selgitatud II lisas esitatud joonealuses märkuses nr 3.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(7) Dokument märkega „Limited” on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

II LISA

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 397

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 28. november 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 397/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7821 – Ardian France / Solina) ( 1 )	1
2015/C 397/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7790 – Carrefour Group / Rue du Commerce) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Parlament
2015/C 397/03	Euroopa Parlamendi juhatuse otsus, 26. oktoober 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid	2
	Euroopa Komisjon
2015/C 397/04	Euro vahetuskurss	9

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0580
JPY	Jaapani jeen	129,75
DKK	Taani kroon	7,4605
GBP	Inglise nael	0,70290
SEK	Rootsi kroon	9,2420
CHF	Šveitsi frank	1,0900
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,1885
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,024
HUF	Ungari forint	312,08
PLN	Poola zlott	4,2631
RON	Rumeenia leu	4,4467
TRY	Türgi liir	3,0865
AUD	Austraalia dollar	1,4689
CAD	Kanada dollar	1,4121
HKD	Hongkongi dollar	8,2001
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6189
SGD	Singapuri dollar	1,4927
KRW	Korea vonn	1 221,76
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,1490
CNY	Hiina jüaan	6,7650
HRK	Horvaatia kuna	7,6230
IDR	Indoneesia ruupia	14 628,60
MYR	Malaisia ringit	4,5150
PHP	Filipiini peeso	49,921
RUB	Vene rubla	69,9945
THB	Tai baat	37,972
BRL	Brasiilia reaal	3,9359
MXN	Mehhiko peeso	17,5099
INR	India ruupia	70,6449

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 397/05	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	10
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 397/06	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.7872 – Novartis / GSK (Ofatumumab Autoimmune Indications)) ( 1 )	20


	(1) EMPs kohaldatav tekst