13.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 379/1

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruanne

(2015/C 379/01)

SISUKORD

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVATE VAHENDITE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED JA SELGITAVAD MÄRKUSED

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

EAFi JA BÊKOU USALDUSFONDI KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

EAFi RAKENDAMISARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED JA SELGITAVAD MÄRKUSED

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

Euroopa Arengufondi 2014. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse IX jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen teadlik oma vastutusest Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 20.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

[alla kirjutanud]

Manfred KRAFF

peaarvepidaja

13. juuli 2015

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1. TAUST

Euroopa Liit (edaspidi „EL”) teeb arengukoostööd paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab EL koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoostöösse suunatavad ELi vahendid tulevad kolmest allikast:

—	ELi eelarvest,

—	Euroopa Arengufondilt,

—	Euroopa Investeerimispangalt.

Euroopa Arengufond (edaspidi „EAF”) on peamine vahend ELi abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid”) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd”) tehtava arengukoostöö raames.

EAFi ei rahastata ELi eelarvest. EAF on moodustatud nõukogu raames kokkutulnud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP”) haldab investeerimisrahastut.

AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2014–2020 endiselt peamiselt EAFist. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse just seda EAFi käsitlevat finantsmäärust, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab komisjon.

2013. aasta juunis kirjutasid nõukogus kokkutulnud osalevad liikmesriigid alla üheteistkümnendat EAFi käsitlevale sisekokkuleppele (1), mis jõustus 1. märtsil 2015. Komisjon on teinud ettepaneku kümnenda EAFi lõpetamise ja üheteistkümnenda EAFi jõustumise vahelisel ajal tegevuse järjepidevuse tagamiseks võtta üleminekumeetmeid ja luua üleminekurahastu (2). Üleminekurahastu luuakse 11. EAFi raames.

Samal ajal muudeti kümnenda EAFi finantsmäärust (3) ja võeti vastu üleminekuperioodil kohaldatav uus finantsmäärus (4). Mõlemad jõustusid 30. mail 2014. 2. märtsil 2015 võttis nõukogu vastu üheteistkümnenda EAFi finantsmääruse (5) ja selle rakenduseeskirjad (6). Need jõustusid 6. märtsil 2015.

Investeerimisrahastu asutati AKV-ELi partnerluslepingu raames. Rahastut haldab EIP ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana (II osa) (7).

2. KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

2. detsembril 2013. aastal toimunud kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu mitmeaastase finantsraamistiku 2014.–2020. aastaks. Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita ELi eelarvesse, vaid jätkatakse selle rahastamist olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

ELi eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt EList on EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane. Iga EAF on tavaliselt viieks aastaks moodustatav fond, kuhu on koondatud arengukoostöö vahendid. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab fondi komisjon kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika kooskõlastama ELiga, et tagada vastastikune täiendavus.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3. EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

3.1. Majandusaasta aruanne

Peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta aruanne ja tagada, et see annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

I osa. Komisjoni hallatavad vahendid

i)	EAFi raamatupidamise aastaaruanne

ii)	EAFi rakendamise aruanne

II osa. EIP hallatavad vahendid

i)	Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne

Lisaks on 2014. aasta esimene aasta, kui Euroopa Arengufondi raames on loodud usaldusfond (vt punkt 3.2), mistõttu esitatakse ka selle raamatupidamise aastaaruanne koos EAFi ja usaldusfondi konsolideeritud aruandega.

Komisjon võtab majandusaasta aruande vastu järgneva aasta 31. juuliks ning esitab selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.2. Bêkou usaldusfond

Kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 187 lõikega 1 ja üleminekuperioodil kohaldatava finantsmääruse artikliga 42 võib komisjon teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel luua liidu välistegevuse usaldusfonde. Usaldusfonde võib luua hädaolukordades võetavate, hädaolukorrajärgsete ja temaatiliste meetmete jaoks. Vastavalt ELi finantsmääruse artikli 187 lõikele 6 on komisjoni peaarvepidaja ühtlasi ka liidu usaldusfondi peaarvepidaja.

Bêkou usaldusfondi – esimese mitme rahastajaga ELi usaldusfondi – asutasid 15. juulil 2014 Euroopa Liit, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist. Bêkou usaldusfond loodi kuni 60-kuiseks tähtajaks.

Kuna Bêkou usaldusfond loodi EAFi raames, konsolideeritakse selle raamatupidamise aastaaruanne EAFi raamatupidamise aastaaruandega.

4. AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

4.1. Auditeerimine

EAFi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda”), kes koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande.

4.2. Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel.

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVATE VAHENDITE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED JA SELGITAVAD MÄRKUSED (8)

SISUKORD

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFi BILANSS

EAFi TULEMIARUANNE

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi BILANSS

EAFi TULEMIARUANNE

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

TAUSTTEAVE BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA

BÊKOU USALDUSFONDI BILANSS

BÊKOU USALDUSFONDI TULEMIARUANNE

BÊKOU USALDUSFONDI RAHAVOOGUDE ARUANNE

BÊKOU USALDUSFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

EAFi JA BÊKOU USALDUSFONDI KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

KONSOLIDEERITUD BILANSS

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi RAKENDAMISARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (9)

EAFi BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2014	31.12.2013
PÕHIVARA
Eelmaksed	2.1	472	424
Usaldusfondi osamaksud	2.2	39	—
		511	424
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.3	1 403	1 286
Nõuded	2.4	84	84
Raha ja raha ekvivalendid	2.6	391	759
		1 878	2 128
VARAD KOKKU		2 389	2 553

PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	2.7	(34)	(25)
		(34)	(25)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	2.8	(1 423)	(1 214)
		(1 423)	(1 214)
KOHUSTUSED KOKKU		(1 457)	(1 239)
NETOVARA		932	1 313
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.9	35 673	32 529
Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital	2.10	2 252	2 252
Varasematest aastatest üle kantud tulem		(33 468)	(30 396)
Aasta majandustulem		(3 526)	(3 072)
NETOVARA		932	1 313

EAFi TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2014	2013
PÕHITEGEVUSTULUD	3.2	132	123
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	3.3	(3 650)	(3 027)
Halduskulud	3.4	(22)	(167)
		(3 671)	(3 194)
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK)		(3 539)	(3 072)
Finantstulud	3.5	13	0
Finantskulud		(0)	0
ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST		13	0
AASTA MAJANDUSTULEM		(3 526)	(3 072)

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2014	2013
Aasta majandustulem		(3 526)	(3 072)
PÕHITEGEVUS
Liikmesriikide tavapärased osamaksud		3 068	2 961
Kaasrahastamise osamaksud		66	18
Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (kahjumi vähenemine)		14	(2)
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(47)	14
Usaldusfondi osamaksude (suurenemine)/vähenemine		(39)	—
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(117)	48
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine (10)		(22)	(7)
Pikaajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		9	(15)
Lühiajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine) (11)		227	123
NETORAHAVOOD		(368)	69
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)		(368)	69
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.5	759	690
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.5	391	759

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital (E)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E)
SALDO SEISUGA 31.12.2012	45 691	16 112	29 579	(30 396)	2 252	1 435
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(2 950)	2 950	—	—	2 950
Aasta majandustulem	—	—	—	(3 072)	—	(3 072)
SALDO SEISUGA 31.12.2013	45 691	13 162	32 529	(33 468)	2 252	1 313
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 144)	3 144	—	—	3 144
Aasta majandustulem	—	—	—	(3 526)	—	(3 526)
SALDO SEISUGA 31.12.2014	45 691	10 018	35 673	(36 994)	2 252	932

EAFi BILANSS

(miljonites eurodes)
		31.12.2014				31.12.2013
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF
PÕHIVARA
Eelmaksed	2.1	—	17	411	44	—	90	334	—
Usaldusfondi osamaksud	2.2	—	—	—	39
		—	17	411	83	—	90	334	—
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.3	5	142	1 178	77	5	259	1 021	—
Nõuded	2.4	3	66	15	0	2	58	24	—
Tasaarvelduskontod	2.5	216	810	—	607	290	1 323	—	—
Raha ja raha ekvivalendid	2.6	—	—	—	391	—	—	759	—
		224	1 018	1 193	1 076	297	1 640	1 804	—
VARAD KOKKU		224	1 035	1 604	1 159	297	1 730	2 138	—
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	2.7	—	—	(34)	—	—	—	(25)	—
		—	—	(34)	—	—	—	(25)	—
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	2.8	(10)	(175)	(1 195)	(43)	(28)	(263)	(923)	—
Tasaarvelduskontod	2.5	—	—	(1 633)	—	—	—	(1 613)	—
		(10)	(175)	(2 828)	(43)	(28)	(263)	(2 536)	—
KOHUSTUSED KOKKU		(10)	(175)	(2 862)	(43)	(28)	(263)	(2 561)	—
NETOVARA		214	860	(1 258)	1 116	270	1 467	(423)	—
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.9	12 840	11 699	11 134	—	12 840	11 699	7 990	—
Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital	2.10	627	1 625	—	—	627	1 625	—	—
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused	2.11	(3 147)	1 758	(209)	1 597	(3 083)	2 130	952
Varasematest aastatest üle kantud tulem		(10 114)	(13 988)	(9 356)	(10)	(10 125)	(13 658)	(6 614)	—
Aasta majandustulem		8	(235)	(2 828)	(472)	10	(331)	(2 751)	—
		214	860	(1 258)	1 116	270	1 467	(423)	—
NETOVARA		214	860	(1 258)	1 116	270	1 467	(423)	—

EAFi TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
		2014				2013
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF
PÕHITEGEVUSTULUD	3.2	9	43	79	1	64	34	25	—
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	3.3	(1)	(293)	(2 881)	(475)	(53)	(362)	(2 612)	—
Halduskulud	3.4	—	0	(22)	—	—	(0)	(167)	—
		(1)	(293)	(2 903)	(475)	(53)	(362)	(2 779)	—
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK)		8	(249)	(2 824)	(474)	11	(328)	(2 754)	—
Finantstulud	3.5	0	15	(3)	2	(0)	(3)	3	—
Finantskulud		—	—	(0)	—	—	—	0	—
ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST		0	15	(4)	2	(0)	(3)	3	—
AASTA MAJANDUSTULEM		8	(235)	(2 828)	(472)	10	(331)	(2 751)	—

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
Kaheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)
SALDO SEISUGA 31.12.2012	12 840	—	12 840	(10 125)	627	(2 980)	361
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(102)	(102)
Aasta majandustulem			—	10			10
SALDO SEISUGA 31.12.2013	12 840	—	12 840	(10 114)	627	(3 083)	270
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—		—	(64)	(64)
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—		—	—	—
Aasta majandustulem			—	8			8
SALDO SEISUGA 31.12.2014	12 840	—	12 840	(10 107)	627	(3 147)	214

(miljonites eurodes)
Üheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)
SALDO SEISUGA 31.12.2012	11 699	—	11 699	(13 657)	1 625	2 501	2 168
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(371)	(371)
Aasta majandustulem			—	(331)			(331)
SALDO SEISUGA 31.12.2013	11 699	—	11 699	(13 988)	1 625	2 130	1 467
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(372)	(372)
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—				—
Aasta majandustulem			—	(235)			(235)
SALDO SEISUGA 31.12.2014	11 699	—	11 699	(14 223)	1 625	1 758	860

(miljonites eurodes)
Kümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)
SALDO SEISUGA 31.12.2012	21 152	16 112	5 040	(6 614)	—	479	(1 095)
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(2 950)	2 950				2 950
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—			473	473
Aasta majandustulem			—	(2 751)			(2 751)
SALDO SEISUGA 31.12.2013	21 152	13 162	7 990	(9 365)	—	952	(423)
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 144)	3 144				3 144
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—			(936)	(936)
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—			(225)	(225)
Kümnendast EAFist üheteistkümnendasse EAFi üle kantud varasemate aastate tulem – sularahahaldus				10			10
Aasta majandustulem			—	(2 828)			(2 828)
SALDO SEISUGA 31.12.2014	21 152	10 018	11 134	(12 183)	—	(209)	(1 258)

(miljonites eurodes)
Üheteistkümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)
SALDO SEISUGA 31.12.2012	—	—	—	—	—		—
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kaheksandast, üheksandast ja kümnendast EAFist ning kaheksandasse, üheksandasse ja kümnendasse EAFi			—		—		—
Aasta majandustulem			—	—			—
SALDO SEISUGA 31.12.2013	—	—	—	—	—		—
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—				—
Ümberpaigutused kaheksandast, üheksandast ja kümnendast EAFist ning kaheksandasse, üheksandasse ja kümnendasse EAFi			—			1 597	1 597
Kümnendast EAFist üheteistkümnendasse EAFi üle kantud varasemate aastate tulem – sularahahaldus				(10)			(10)
Aasta majandustulem			—	(472)			(472)
SALDO SEISUGA 31.12.2014	—	—	—	(482)		1 597	1 116

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1. PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

EAFi arvestuspõhimõtted langevad kokku Euroopa Liidu arvestuspõhimõtetega, mida on kirjeldatud ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 1. lisas. Allpool on esitatud ülevaade olulisimatest põhimõtetest.

1.1. Õiguslik alus ja raamatupidamiseeskirjad

EAFi finantsmääruse artikli 46 kohaselt koostatakse EAFi raamatupidamise aastaaruanded tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS). Need raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid kohaldatakse kõigis ELi institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja raamatupidamise aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada finantsaruannete koostamise ja konsolideerimise menetlust finantsmääruse artikli 152 kohaselt. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse ka EAFi suhtes, võttes arvesse tema tegevuse eripära.

1.2. Raamatupidamispõhimõtted

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest finantsaruannete koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 2 ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on finantsmääruse artikli 144 kohaselt asjakohasus, usaldusväärsus, arusaadavus ja võrreldavus.

1.3. Aruande koostamise alus

Valuuta ja ümberarvestamise alused

Raamatupidamise aastaaruanded on esitatud miljonites eurodes, sest euro on ELi arvestus- ja aruandlusvaluuta. Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Rahaühik	31.12.2014	31.12.2013	Rahaühik	31.12.2014	31.12.2013
BGN	1,9558	1,9558	LTL	3,4528	3,4528
CZK	27,7350	27,4270	PLN	4,2732	4,1543
DKK	7,4453	7,4593	RON	4,4828	4,4710
GBP	0,7789	0,8337	SEK	9,3930	8,8591
HRK	7,6580	7,6265	CHF	1,2024	1,2276
HUF	315,5400	297,0400	JPY	145,2300	144,7200
LVL	—	0,7028	USD	1,2140	1,3791

1.3.1. Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt on raamatupidamise aastaaruannetes tingimata esitatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustuste, eraldiste, varudest ja nõuetest tuleneva finantsriski, viitlaekumiste ja kumuleerunud kulude ning tingimuslike varade ja kohustuste summad ja immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete väärtuse languse määra summad. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.4. Bilanss

1.4.1. Immateriaalne vara

Omandatud arvutitarkvara litsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Vara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku kasutusea alusel. Immateriaalse vara eeldatav kasulik kasutusiga sõltub selle konkreetsest majanduslikust kasutuseast või lepingujärgsest juriidilisest kehtivusajast. Asutusesiseselt välja töötatud immateriaalne vara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ette nähtud kriteeriumid. Kapitaliseeritavate kulude hulka kuuluvad kõik otseselt omistatavad kulud, mis on vajalikud vara loomiseks, tootmiseks või valmistamiseks selliselt, et see vara saaks toimida juhtkonna poolt kavandatud viisil. Teadustegevusega seotud kulusid, mittekapitaliseeritavaid arenduskulusid ja hoolduskulusid kajastatakse kuluna kulu kandmise hetkel.

1.4.2. Kinnisvara ja seadmed

Kogu kinnisvara ja seadmed on näidatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Soetusmaksumus hõlmab kulusid, mis on asjaomase vara soetamise või valmistamisega otseselt seotud. Hilisemad kulud on vastavalt vajadusele kas arvatud vara bilansilise väärtuse hulka või kajastatud eraldi varana – viimast vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb üksusele ja vara maksumust saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mil vastavad kulud kanti. Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Ehitamisel olevat vara ei amortiseerita, kuna selline vara ei ole veel kasutamiseks valmis. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt nende maksumus jaotatakse jääkmaksumusteks nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Vara liik	Lineaarne amortisatsiooninorm
Hooned	4 %
Masinad ja seadmed	10–25 %
Mööbel	10–25 %
Inventar ja sisseseade	10–33 %
Sõidukid	25 %
Arvutiriistvara	25 %
Muu materiaalne vara	10–33 %

Võõrandamisest saadud kasum või kahjum leitakse tulu ja müügikulude vahe võrdlemisel võõrandatava vara bilansilise väärtusega ning seda kajastatakse tulemiaruandes.

Rendimaksed

Materiaalse vara rendimaksed, mille puhul üksus kannab põhimõtteliselt kõiki omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid, liigitatakse kapitalirendi makseteks. Kapitalirendi maksed kapitaliseeritakse rendi alustamisel väärtuses, mis vastab kas renditava vara õiglasele väärtusele või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtusele, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Iga rendimakse jaotatakse kohustuseks ja finantskuludeks selliselt, et tasumata finantssaldo määr püsiks ühtlane. Rendikohustusi, millest on finantskulud maha arvatud, kajastatakse kohustuste all. Finantskulude hulka kuuluvaid intresse kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul, et saada pidev perioodiline intressimäär, mida kohaldatakse igal perioodil kohustuse tasumata saldo suhtes. Kapitalirendi alusel hoitavat vara amortiseeritakse kas vara kasuliku kasutusea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.

Rendimaksed, mille puhul oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest jääb rendileandja kanda, liigitatakse kasutusrendiks. Kasutusrendi korras tehtavad maksed kajastatakse kuluna tulemiaruandes rendiperioodi jooksul lineaarsel meetodil.

1.4.3. Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Tähtajatu kasuliku kasutuseaga varasid ei amortiseerita; selle asemel kontrollitakse igal aastal, ega nende väärtus ei ole langenud. Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, ega nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline väärtus ei pruugi olla kaetav. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab kaetava väärtuse. Kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud, või vara tarbimisväärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kõrgem.

Immateriaalse vara ning kinnisvara ja seadmete jääkmaksumus ja kasulik kasutusiga vaadatakse läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse neid vähemalt kord aastas. Kui vara bilansiline väärtus ületab hinnangulise kaetava väärtuse, hinnatakse vara bilansiline väärtus kohe alla kuni tema kaetava väärtuseni. Kui varasematel aastatel kajastatud väärtuse languse põhjused on ära langenud, siis vähendatakse vastavalt sellele väärtuse langusest tekkinud kahjumit.

1.4.4. Finantsvarad

Finantsvarasid liigitatakse järgmiselt: finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; laenud ja nõuded; tähtajani hoitavad investeeringud; müügivalmis finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende arvele võtmisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt müügi eesmärgil lühiajaliselt või kui üksus on nimetatud finantsvara sellesse kategooriasse kuuluvana määratlenud. Sellesse kategooriasse liigitatakse ka tuletisinstrumendid. Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates.

Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Need tekivad, kui üksus annab raha või kaupu või osutab teenuseid otse võlgnikule, ilma et ta kavatseks nõudega kaubelda. Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates.

Tähtajani hoitavad investeeringud

Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud lõpptähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida üksus kavatseb ja suudab hoida kuni lõpptähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut.

Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi muusse kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid. Müügivalmis finantsvarad liigitatakse kas käibe- või põhivaraks olenevalt sellest, millise ajavahemiku möödudes üksus kavatseb need võõrandada. Tavaliselt on selleks ajavahemikuks bilansipäevani jäänud tähtaeg.

1.4.5. Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse üksusele tagastada. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida on kajastatud kuludena) ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, kuludesse kantud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

1.4.6. Nõuded ja sissenõutavad summad

Nõuded ja sissenõutavad summad kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et üksusel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetava väärtuse. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.4.7. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning need on liigitatud müügivalmis finantsvaradena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise esialgse tähtaja ja suure likviidsusega.

1.4.8. Eraldised

Eraldisi kajastatakse, kui üksusel on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus; ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul. Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval. Kui eraldised koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod).

1.4.9. Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa üksuse kreditoorsetest võlgnevustest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetusesaajate või ELi muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse kreditoorset võlgnevust kinnitatud ja rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne või teenus on üksusele üle antud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud.

1.4.10. Viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud

Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid üksus on teenuse osutanud või tarne üle andnud või kui eksisteerib lepinguline kohustus, kajastatakse finantsaruannetes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

1.5. Tulemiaruanne

1.5.1. Tulud

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu on maksud ja ümberpaigutused, kusjuures ümberpaigutaja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Ümberpaigutused on mittekaubanduslikest tehingutest tulevikus saadav majanduslik kasu või teenusepotentsiaal (makse arvesse võtmata).

Kaupade ja teenuste müügist saadud kaubanduslik tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

1.5.2. Kulud

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on üksusele üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse arvel esitatud algses maksumuses.

Mittekaubanduslikud kulud moodustavad suurema osa üksuse kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingukohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; abisaaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses.

1.6. Tingimuslikud varad ja kohustused

1.6.1. Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult üksuse kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.6.2. Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega olene täielikult üksusest, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

1.7. Kaasrahastamine

Laekunud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile ning neid kajastatakse muu hulgas liikmesriikide ja kolmandate riikide ees tekkinud kreditoorse võlgnevusena. EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o saadud osamaksud) tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Projektide kaasrahastamisega seotud kulusid kajastatakse vastavalt nende tekkimisele. Neile vastav osamaksude summa kajastatakse põhitegevustuluna ja see ei mõjuta aasta majandustulemit.

2. BILANSI LISAD

PÕHIVARA

2.1. Eelmaksed

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Eelmaksed	—	17	411	44	472	424
Kokku	—	17	411	44	472	424

(miljonites eurodes)

Kokku

31.12.2014

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

Komisjon

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

Kaudne eelarve täitmine

400

Täitja:

Kolmandad riigid

Rahvusvahelised organisatsioonid

127

EIP ja EIF

223

Avalik-õiguslikud asutused

Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

Kokku

472

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

See, kas eelmakseid kajastatakse käibevarana või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seega kajastatakse osa eelmakseid põhivarana, kuid kuna kaheksanda ja üheksanda EAFi tegevust lõpetatakse, on enamik eelmakseid käibevara.

Pikaajaliste eelmaksete suurenemine 80 miljoni euro võrra võrreldes 31. detsembriga 2013 tuleneb peamiselt üleminekurahastu raames sõlmitud uutest lepingutest (77 miljonit eurot).

2.2. Usaldusfondi osamaksud

Selles rubriigis on kajastatud ELi Bêkou usaldusfondi makstud osamaks.

KÄIBEVARA

2.3. Eelmaksed

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Eelmaksed (bruto)	20	517	3 413	384	4 335	3 931
Tasaarvestatud (kantud üle järgmisse eelarveaastasse)	(15)	(375)	(2 235)	(307)	(2 932)	(2 645)
Kokku	5	142	1 178	77	1 403	1 286

(miljonites eurodes)

Kokku

31.12.2014

Otsene eelarve täitmine

227

Täitja:

Komisjon

116

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

106

Kaudne eelarve täitmine

1 176

Täitja:

Kolmandad riigid

257

Rahvusvahelised organisatsioonid

494

EIP ja EIF

357

Avalik-õiguslikud asutused

Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

Eraõiguslikud asutused, kes rakendavad avaliku ja erasektori partnerlust

Kokku

1 403

2.3.1. Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. 31. detsembri 2014. aasta seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmakse summadega, nimiväärtuses kokku 259 miljonit eurot.

2.4. Nõuded

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Nõuded klientidele, avaliku sektori asutustele, EFTA-le ja kolmandatele riikidele	2.4.1	3	10	7	0	21	24
Nõuded liikmesriikidele		—	—	—	0	0	3
Viitlaekumised ja edasilükkunud kulud	2.4.2	0	56	7	(0)	63	57
Kokku		3	66	15	0	84	84

(miljonites eurodes)
	Kokku seisuga 31.12.2014	Kokku seisuga 31.12.2013
Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad	21	22
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded	63	62
Kokku	84	84

2.4.1. Nõuded klientidele, avaliku sektori asutustele, EFTA-le ja kolmandatele riikidele

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Nõuded klientidele, avaliku sektori asutustele, EFTA-le ja kolmandatele riikidele	6	34	9	0	49	38
Allahindlus	(3)	(23)	(2)	(0)	(28)	(14)
Kokku	3	10	7	0	21	24

2.4.2. Viitlaekumised ja edasilükkunud kulud

Viitlaekumised ja edasilükkunud kulud hõlmavad eelkõige eelmaksete summadelt kogunenud intresse.

2.5. Tasaarvelduskontod

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014
Tasaarvelduskontod	216	810	(1 633)	607	—
Kokku	216	810	(1 633)	607	—

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud üheteistkümnendas EAFis (12); sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate EAFide bilansside vahel tasaarvelduskontodel. Tasaarvelduskontod esitatakse ainult konkreetsete EAFide kaupa.

2.6. Raha ja raha ekvivalendid (13)

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Erikontod – liikmesriikide finantsasutused	—	—	—	344	344	719
Arvelduskontod – kommertspangad	—	—	—	47	47	39
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond (14)	—	—	—	1	1	1
Kokku	—	—	—	391	391	759

Raha ja raha ekvivalentide üldine vähenemine on peamiselt seletatav tehtud maksete määraga ja sellega, et võrreldes eelmise aruandeperioodiga täideti eelarvet suuremas ulatuses.

Tuleks märkida, et Stabexi vahendeid hoiavad ka abisaavad AKV riigid. Neid vahendeid ei kajastata EAFi bilansis. Stabex on lühend, mis tähistab ELi hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud Stabexi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu (15) artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimel avatud intressi koguvale, kahte (Euroopa Komisjoni ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Vahendid jäävad kõnealustele kahte allkirja nõudvatele kontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile. Komisjoni eelarvevahendite käsutaja jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et tagada vahendite kavakohane väljamaksmine. Kahte allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile kontodele kirjendatakse Stabexi maksetena. Vt ka lisa 3.2.2, kus on esitatud põhjalikumad andmed.

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

2.7. Kreditoorne võlgnevus

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus	—	—	34	—	34	25
Kokku	—	—	34	—	34	25

Kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse kogusumma suurenemist on selgitatud lisas 2.8.1.2.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.8. Kreditoorne võlgnevus

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Lühiajaline kreditoorne võlgnevus	2.8.1	0	22	446	5	474	322
Kumuleerunud kulud	2.8.2	10	153	521	37	722	588
Ettemakstud fondikapitali osamaksud	2.8.3	—	—	228	—	228	304
Kokku		10	175	1 195	43	1 423	1 214

2.8.1. Lühiajaline kreditoorne võlgnevus

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Tarnijad ja muud	2.8.1.1	0	23	379	(0)	402	244
Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus	2.8.1.2	—	(0)	67	0	67	75
Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused	2.8.1.3	—	(1)	(0)	6	4	3
Kokku		0	22	446	5	474	322

Kreditoorsed võlgnevused hõlmavad EAFile toetusmeetmete raames esitatud kuluaruandeid. Need kajastatakse nõude saamisel taotletud summa ulatuses. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete alusel kajastatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad tulemiaruandes.

2.8.1.1. Tarnijad ja muud

Selles rubriigis on kajastatud tarnijatele võlgnetavad summad ning avaliku sektori asutustele ja kolmandatele riikidele tasumisele kuuluvad summad.

158 miljoni euro suurune suurenemine eelmise aruandeperioodiga võrreldes tuleneb peamiselt kolmandatele riikidele tasumisele kuuluvate summade suurenemisest 160 miljoni euro võrra.

2.8.1.2. Kaasrahastamisega seotud kreditoorne võlgnevus

Kaasrahastamisega seotud lühi- ja pikaajalise kreditoorse võlgnevuse summa jäi eelmise aasta tasemele. 2014. aastal saadi uusi kaasrahastamise osamaksusid Euroopa Investeerimispangalt (48 miljonit eurot), Belgialt (5 miljonit eurot), Rootsilt (3 miljonit eurot) ja teistelt riikidelt.

Kaasrahastamisega seoses tasumisele kuuluvaid summasid vähendati 57 miljoni euro võrra, et võtta arvesse kaasrahastamise projektidega seonduvaid tulusid (vt lisad 3.2.3 ja 3.3.2).

2.8.1.3. Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused

Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused koosnevad peamiselt mittesihtotstarbelistest laekumistest ja tagastatud summadest.

2.8.2. Kumuleerunud kulud

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Kumuleerunud kulud	10	153	521	37	722	588
Kokku	10	153	521	37	722	588

Aasta lõpus antakse hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole veel aruandeid esitanud. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete arvutamise järel kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena.

Eelmaksete summade prognoositav kasutamine kajastatakse prognooside kohaselt tasaarvestatavate eelmaksetena (vt lisa 2.3).

2.8.3. Ettemakstud fondikapitali osamaksud

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Ühendkuningriik	—	—	222	—	222	296
Tšehhi Vabariik	—	—	4	—	4	—
Iirimaa	—	—	—	—	—	5
Leedu	—	—	1	—	1	2
Kokku	—	—	228	—	228	304

Tegemist on liikmesriikide osamaksude ettemaksetega.

NETOVARA

2.9. Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
Fondikapital	12 840	11 699	21 152	—	45 691
Sissenõudmata fondikapital	—	—	(13 162)	—	(13 162)
Sissenõutud fondikapital 31.12.2013 seisuga	12 840	11 699	7 990	—	32 529

Fondikapital	12 840	11 699	21 152	—	45 691
Sissenõudmata fondikapital	—	—	(10 018)	—	(10 018)
Sissenõutud fondikapital 31.12.2014 seisuga	12 840	11 699	11 134	—	35 673

Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi. Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sisse nõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks erikontodele.

Kaheksanda ja üheksanda EAFi kapital on täielikult sisse nõutud ja laekunud.

Üleminekurahastu 2014. aasta tegevust rahastati varasemate EAFide vabastatud vahenditest (vt lisa 2.11„Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused”). Kuna üheteistkümnenda EAFi loomist käsitlev sisekokkulepe ei olnud 31. detsembril 2014 veel jõustunud, ei ole üheteistkümnenda EAFi puhul fondikapitali kajastatud.

Sissenõutud ja sissenõudmata fondikapital liikmesriikide kaupa

(miljonites eurodes)
Osamaksud	%	Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2013	2014. aastal sisse nõutud	Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2014
Austria	2,41	(317)	76	(241)
Belgia	3,53	(465)	111	(354)
Bulgaaria	0,14	(18)	4	(14)
Küpros	0,09	(12)	3	(9)
Tšehhi Vabariik	0,51	(67)	16	(51)
Taani	2,00	(263)	63	(200)
Eesti	0,05	(7)	2	(5)
Soome	1,47	(193)	46	(147)
Prantsusmaa	19,55	(2 573)	615	(1 958)
Saksamaa	20,50	(2 698)	645	(2 053)
Kreeka	1,47	(193)	46	(147)
Ungari	0,55	(72)	17	(55)
Iirimaa	0,91	(120)	29	(91)
Itaalia	12,86	(1 693)	404	(1 288)
Läti	0,07	(9)	2	(7)
Leedu	0,12	(16)	4	(12)
Luksemburg	0,27	(36)	8	(27)
Malta	0,03	(4)	1	(3)
Madalmaad	4,85	(638)	152	(486)
Poola	1,30	(171)	41	(130)
Portugal	1,15	(151)	36	(115)
Rumeenia	0,37	(49)	12	(37)
Slovakkia	0,21	(28)	7	(21)
Sloveenia	0,18	(24)	6	(18)
Hispaania	7,85	(1 033)	247	(786)
Rootsi	2,74	(361)	86	(274)
Ühendkuningriik	14,82	(1 951)	466	(1 485)
Kokku	100,00	(13 162)	3 144	(10 018)

2.10. Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
Suletud EAFidest ümber paigutatud vahendid	627	1 625	—	—	2 252
Saldo seisuga 31.12.2014	627	1 625	—	—	2 252

Siia rubriiki kuuluvad suletud EAFidest ümberpaigutatud vahendid.

2.11. Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku
Saldo seisuga 31.12.2012	(2 980)	2 501	479	—	0
Kümnendasse EAFi ümber paigutatud kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud summad	(102)	(371)	473	—	0
Saldo seisuga 31.12.2013	(3 083)	2 130	952	—	0
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	(64)	(372)	436		0
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad			(225)	225	0
Ümberpaigutus kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi tulemusreservist üleminekurahastusse			(1 372)	1 372	0
Saldo seisuga 31.12.2014	(3 147)	1 758	(209)	1 597	0

Sellesse rubriiki kuuluvad ühest toimivast EAFist teise ümber paigutatud vahendid.

Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik toimivate varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast vabastamist ümber kõige viimasena käivitatud EAFi. Teistest EAFidest ümber paigutatud vahendid suurendavad saajafondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti. Kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud vahendeid saab kohustustega siduda vaid sisekokkuleppes sätestatud tingimustel.

3. TULEMIARUANDE LISAD

3.1. Kaubanduslikest ja mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

(miljonites eurodes)
	Kokku 2014	Kokku 2013
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud	87	79
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	59	43
Kokku	145	123

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud 87 miljoni euro suurune tulu on eranditult põhitegevustulu, kuid kaubanduslikest tehingutest saadud 59 miljoni eurone tulu sisaldab põhitegevustulu (45 miljonit eurot) ja finantstulu (13 miljonit eurot, vt lisa 3.5).

3.2. Põhitegevustulud

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 2014	Kokku 2013
Kulude sissenõudmine	3.2.1	2	22	3	—	26	13
Stabexi vahendite sissenõudmine	3.2.2	4	—	—	—	4	61
Kasum vahetuskursierinevustest		3	21	19	1	45	41
Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu	3.2.3	—	—	57	—	57	8
Kokku		9	43	79	1	132	123

(miljonites eurodes)

Kokku 2014

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

Komisjon

ELi delegatsioonid

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

Kolmandad riigid

Rahvusvahelised organisatsioonid

Põhitegevustulu kokku, v.a vahetuskursi erinevustest tulenev kasum

3.2.1. Kulude sissenõudmine

Selles rubriigis on kajastatud EAFi väljastatud sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on kirjendatud EAFi raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt välja makstud summade sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel. Tuleb märkida, et sissenõutud eelmakseid ei ole kajastatud tuluna, vaid need on kajastatud bilansis eelmaksete all.

Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmine

2014. aastal väljastati seoses alusetult tehtud väljamaksetega 48 miljoni euro suuruses summas sissenõudekorraldusi (2013. aastal väljastati neid 23 miljoni euro suuruses summas). Sellest 25 miljonit eurot olid seotud kulude sissenõudmisega ja seega kirjendati need põhitegevustuluna. 23 miljonit eurot moodustas makstud eelmakse summade sissenõudmine, mis krediteeriti bilansi varade poolel eelmaksete reale.

Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmised olid oma laadilt kokkuvõtlikult järgmised:

3.2.2. Stabexi vahendite sissenõudmine

2014. aastal maksti EAFile AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt tagasi 4 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Elevandiluurannikult (2 miljonit eurot) ja Ugandast (1 miljon eurot). Need tulud on kajastatud kaheksanda EAFi kasumiaruandes põhitegevustulu (Stabexi vahendite sissenõudmine) all.

3.2.3. Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu

Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu kujutab endast kasutatud osamaksusid (vt lisa 3.3.2).

3.3. Põhitegevuskulud

(miljonites eurodes)
	Lisa	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 2014	Kokku 2013
Põhitegevuskulud – abimeetmed	3.3.1	(0)	261	2 813	472	3 545	2 957
Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud	3.3.2	—	—	57	—	57	8
Vahetuskursierinevustest tulenev kahjum		2	18	11	3	33	60
Nõuete allahindlus		(0)	14	0	0	14	1
Kokku		1	293	2 881	475	3 650	3 027

(miljonites eurodes)

Kokku

2014

Otsene eelarve täitmine

933

Täitja:

Komisjon

114

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

817

Usaldusfondid

—

Kaudne eelarve täitmine

2 670

Täitja:

Kolmandad riigid

1 111

Rahvusvahelised organisatsioonid

1 148

EIP ja EIF

179

Avalik-õiguslikud asutused

144

Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

Eraõiguslikud asutused, kes rakendavad avaliku ja erasektori partnerlust

Põhitegevuskulud kokku: abimeetmed ja kaasrahastamine

3 603

3.3.1. Põhitegevuskulud – abimeetmed

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 2014	Kokku 2013
Programmikohane abi	(7)	(3)	2 038	130	2 159	1 719
Makromajanduslik toetus	—	42	—	—	42	21
Valdkondlik poliitika	0	10	(1)	—	10	222
Intressitoetused	3	—	—	—	3	(0)
AKV riikide sisesed projektid	—	215	507	258	979	645
Hädaabi	—	2	250	84	335	270
Pagulastele ettenähtud abi	(0)	—	—	—	(0)	1
Riskikapital	0	—	—	—	0	0
Stabex	2	—	—	—	2	(1)
Sysmin	0	—	—	—	0	0
Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid	—	2	—	—	2	5
Institutsioonidele ettenähtud toetus	—	—	19	—	19	62
Eksporditulude kompensatsioon	1	(6)	—	—	(5)	13
Kokku	(0)	261	2 813	472	3 545	2 957

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

3.3.2. Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud

Sellel real on kajastatud 2014. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Kuna laekunud kaasrahastamise osamaksud täidavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi, on neile vastav osamaksude summa kajastatud põhitegevustuluna (vt lisa 3.2.3).

3.4. Halduskulud

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 2014	Kokku 2013
Halduskulud	—	(0)	22	—	22	167
Kokku	—	(0)	22	—	22	167

See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid. Nende kulude hulka kuuluvad projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud.

Halduskulude vähenemine on peamiselt tingitud kumuleerunud kulude arvutamise meetodi muutumisest. Kui 2013. aastal oleks kasutatud sama meetodit, oleksid halduskulud (sealhulgas kumuleerunud kulud) kokku olnud 80 miljoni euro võrra väiksemad.

3.5. Finantstulud

(miljonites eurodes)

Kaheksas EAF

Üheksas EAF

Kümnes EAF

Üheteistkümnes EAF

Kokku 2014

Kokku 2013

Intressitulu – Euroopa pangad

(3)

(1)

Eelmaksete intressid

(0)

(1)

(0)

—	kogunenud intress

(0)

(1)

—

(5)

—	sissenõutud intress

Kokku

(3)

(0)

Eelmaksetelt arvutatud intress kirjendatakse kooskõlas üleminekuperioodil kohaldatava finantsmääruse artikli 9 lõike 2 punktiga d. 2013. aasta intressitulu oli negatiivne, kuna eelneval aastal kogunenud intressid tühistati. Üheksanda EAFi 2014. aasta intressitulu oli suurem peamiselt USD/EUR vahetuskursi kõikumise tõttu.

Finantstulusid käsitatakse kaubanduslikest tehingutest saadud tuludena.

4. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED

4.1. Tingimuslikud varad

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Täitmistagatised	3	44	54	—	101	116
Ettemaksutagatised	2	30	18	—	50	56
Kokku	5	74	72	—	150	171

4.1.1. Täitmistagatised

Tagamaks, et EAFi rahastamisest abi saajad täidavad EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse mõnikord täitmistagatisi.

4.1.2. Ettemaksutagatised

Ettemaksutagatised on seotud ainult ehitustöölepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 % abisaajale tehtavatest vahemaksetest tagamaks, et töövõtja täidab oma kohustusi. Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada ettemaksutagatise, mis asendab vahemaksest kinni peetud summasid. Need tagatised on kajastatud tingimuslike varadena.

4.2. Tingimuslikud kohustused

4.2.1. Ettevõtluse arenduskeskus

AKV-ELi ministrite nõukogu otsustas 2014. aasta juunis jätkata tööd ettevõtluse arenduskeskuse (edaspidi „EAK”) tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks ning tagada, et erasektori toetamise projektid, mida EAK viib ellu AKV riikides ja piirkondades, saaksid täielikult täidetud. Sel eesmärgil volitas AKV-ELi ministrite nõukogu AKV-ELi suursaadikute komiteed tegutsema selle nimel, et võtta vastu vajalikud otsused.

AKV-ELi suursaadikute komitee 23. oktoobri 2014. aasta otsusega nr 4/2014 volitati juhatust võtma viivitamata kõik EAK tegevuse lõpetamise ettevalmistamiseks vajalikud meetmed. Kõnealuse otsuse artikliga 2 anti juhatusele ülesanne sõlmida leping kuraatoriga, kes valmistaks ette ja rakendaks tegevuse lõpetamise kava. Tegevuse lõpetamise kava võimaldab EAK tegevuse nõuetekohaselt lõpetada, järgides kõigi asjaomaste kolmandate osapoolte õigusi ning tagades, et käimasolevad erasektori toetamise projektid viib lõpule kas EAK ise või mõni üksus, kellele saab nende juhtimise ülesandeks teha. Tegevuse lõpetamise kava kohaselt tuleb EAK tegevus lõpetada 31. detsembriks 2016.

Kuraator esitas EAK juhatusele 2015. aasta juunis strateegilise kava koos eelarve ja tööplaaniga. Strateegiline kava on kooskõlas sotsiaaldialoogi tulemustega. Komisjon esitab rahastamisotsuse ettepaneku EAK juhatuse poolt heaks kiidetud strateegilise kava eelarve alusel pärast EAFi komiteelt heakskiidu saamist. EAK juhatuse poolt heaks kiidetud strateegilise kava eelarve alusel esitab komisjon rahastamisotsuse eelnõu, mis võetakse vastu pärast EAFi komitee arvamuse saamist. Pärast rahastamisotsuse vastuvõtmist sõlmivad komisjon ja EAK toetuslepingu, mille alusel rahastatakse EAK varade likvideerimist ja tema kohustuste täitmist. Pärast toetuslepingu sõlmimist saab kuraator hakata strateegilist kava rakendama ning võtta enda kavandatud meetmeid ja kohustusi nendest tulenevate kulude katmiseks.

EAFi raamatupidamisaruande kuupäeva seisuga lähtuti strateegilises kavas ja sellega seotud eelarves prognoosist, et tegevuse lõpetamise kulud ulatuvad ligikaudu 18 miljoni euroni. Neid kulusid rahastab EAF.

4.3. Muu oluline teave

4.3.1. Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

Allpool avaldatud summa koosneb eelarvelistest täitmata kulukohustustest, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on 2014. aasta tulemiaruandes kajastatud kuluna. Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg.

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Üheteistkümnes EAF	Kokku 31.12.2014	Kokku 31.12.2013
Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud	12	360	4 777	143	5 291	5 243
Kokku	12	360	4 777	143	5 291	5 243

31. detsembri 2014. aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 5 889 miljonit eurot (2013. aastal 6 025 miljonit eurot).

5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgmine teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud sularahahalduse tehingutega.

5.1. Riskijuhtimise poliitika ja riskide maandamine

EAFi sularahahalduse tehingute haldamist käsitlevad eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud kümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses, sisekokkuleppes ja üleminekuperioodil kohaldatavas finantsmääruses.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid.

—	Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

—	Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes, sealhulgas vähem tuntud vääringutes.

—	EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon avanud finantsasutustes (nii keskpankades kui ka kommertspankades) EAFi nimel ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Sularahahalduse- ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Sularahahalduse- ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

5.2. Valuutarisk

EAFi valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)
	31.12.2014							31.12.2013
	USD	GBP	DKK	SEK	EUR	Muu	Kokku	USD	GBP	DKK	SEK	EUR	Muu	Kokku
Finantsvarad
Nõuded ja sissenõutavad summad	0				76	8	84	4				75	4	84
Raha ja raha ekvivalendid	6	0			386		391	0	0			759		759
Kokku	6	0	—	—	462	8	475	4	0	—	—	834	4	843
Finantskohustused
Kreditoorne võlgnevus	0				(691)	(45)	(736)	(1)	0			(574)	(74)	(648)
Kokku	0	—	—	—	(691)	(45)	(736)	(1)	0	—	—	(574)	(74)	(648)
Kokku	6	0	—	—	(229)	(37)	(261)	3	0	—	—	260	(70)	195

Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks. Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi sularahahalduse tehinguid.

5.3. Intressirisk

EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub.

Siiski teenib ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimääraga) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse intressimäära võimalikke kõikumisi. Teatavate muude kontode puhul on intressi arvutamine seotud EKP baasintressimääraga (Euroopa Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatava intressimääraga). Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest.

5.4. Krediidirisk (vastaspoole risk)

Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega finantsvarad

(miljonites eurodes)
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad	84	75	5	4
Kokku seisuga 31.12.2014	84	75	5	4	—
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad	84	73	9	1	—
Kokku seisuga 31.12.2013	84	73	9	1	—

Finantsvarad riskikategooriate kaupa

(miljonites eurodes)
	31.12.2014			31.12.2013
	Nõuded	Sularaha	Kokku	Nõuded	Sularaha	Kokku
Vastaspooled, kellel on välisreiting
Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga	0	318	318	3	606	609
Üle keskmise kvaliteediga		39	39		12	12
Alla keskmise kvaliteediga		7	7		123	123
Muud kui investeerimiskvaliteediga		27	27		17	17
Kokku	0	391	391	3	758	761
Vastaspooled, kellel puudub välisreiting			—			—
1. rühm (varasemate makseviivitusteta võlgnikud)	83		83	79		79
2. rühm (varasema makseviivitusega võlgnikud)	1		1	2		2
Kokku	84		84	81		81
Kokku	84	391	475	84	758	842

Kategooriatesse „Muud kui investeerimiskvaliteediga” ja „Alla keskmise kvaliteediga” kuuluvad vahendid on peamiselt seotud liikmesriikide EAFi osamaksud, mis kantakse kooskõlas EAFi finantsmääruse artikli 22 lõikega 3 liikmesriikide avatud erikontodele. Kõnealuse määruse kohaselt peavad osamaksude summad jääma neile erikontodele seni, kuni on tarvis teha makseid.

Enamikku EAFi sularahavarudest hoitakse EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt „erikontodel”, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega).

Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavasse EAFi sularahavarusse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni rahavoogude juhtimise sularahahaldussüsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on piiratud.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida.

Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitchi F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse lubada ka madalamat reitingut.

5.5. Likviidsusrisk

Finantskohustuste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

(miljonites eurodes)
	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta	Kokku
Kreditoorne võlgnevus	702	34		736
Kokku seisuga 31.12.2014	702	34	—	736
Kreditoorne võlgnevus	623	25		648
Kokku seisuga 31.12.2013	623	25	—	648

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud sularahavarude kogusumma on alati piisav kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb teatav hooajalisus.

Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, vahetavad komisjoni sularahahalduse üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet sularahaseisu kohta, et asjaomasel perioodil tehtud maksed ei ületaks olemasolevaid sularahavarusid.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi igapäevastes sularahahalduse tehingutes kasutatavad automatiseeritud rahavoogude juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

6. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

Seotud osapooltega tehtud tehinguid, mis nõuaksid siin rubriigis eraldi käsitlemist, ei ole tuvastatud.

7. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav. Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

8. AASTA MAJANDUSTULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Aasta majandustulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte, eelarve täitmise tulemus aga kassapõhise arvestuse eeskirjade kohaselt. Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes.

(miljonites eurodes)
	2014	2013
AASTA MAJANDUSTULEM	(3 526)	(3 072)
Tulud
Nõuded, mis ei mõjuta eelarve täitmise tulemust	(10)	(68)
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(19)	(6)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	12	10
Eelmaksete netomõju	41	71
Viitlaekumised (neto)	(71)	19
Kulud
Aruandeaasta maksmata kulud	165	90
Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud	(28)	(53)
Tühistatud maksed	65	13
Eelmaksete netomõju	(562)	(431)
Kumuleerunud kulud (neto)	417	464
EELARVE TÄITMISE TULEMUS	(3 516)	(2 963)

8.1. Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sisse nõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sisse nõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse aasta majandustulemis, kui eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil aasta majandustulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil aasta majandustulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud eelmaksete tasaarvestatud summale. Sellel laekumisel puudub mõju aasta majandustulemile.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta viitlaekumiste vähenemine.

8.2. Võrreldavad kuluartiklid

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad aasta majandustulemis, aga ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil aasta majandustulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid.

Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta aasta majandustulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult kumuleerunud kulude netomõju, st aruandeaasta kumuleerunud kulusid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate kumuleerunud kulude vähenemine.

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (16)

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

ELi Bêkou usaldusfondi 2014. aasta aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ja minu kui komisjoni peaarvepidaja poolt heaks kiidetud raamatupidamiseeskirjadega, mida kohaldatakse kõikide institutsioonide ja ühenduse asutuste suhtes.

Olen teadlik oma vastutusest ELi Bêkou usaldusfondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas finantsmääruse artikliga 68.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik ELi Bêkou usaldusfondi varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutajad tõendavad selle teabe usaldusväärsust.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev raamatupidamise aastaaruanne annab õiglase ülevaate ELi Bêkou usaldusfondi finantsseisundi, tegevuse tulemuste ja rahavoogude kõigist olulistest tahkudest.

[alla kirjutanud]

Manfred KRAFF

komisjoni peaarvepidaja

5. juuni 2015

TAUSTTEAVE BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA

Kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 187 lõikega 1 ja kümnenda arengufondi üleminekurahastu suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 42 võib komisjon teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel luua liidu välistegevuse usaldusfonde. Usaldusfonde võib luua hädaolukordades võetavate, hädaolukorrajärgsete ja temaatiliste meetmete jaoks. Iga usaldusfondi eesmärgid nähakse ette tema asutamisaktiga.

Esimese mitme annetajaga ELi usaldusfondi – Bêkou fondi (sango keeles „lootus”) asutasid 15. juulil 2014 Euroopa Liit (keda esindasid rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ning Euroopa välisteenistus) ja kolm liikmesriiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad) eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist. Usaldusfond loodi kuni 60-kuiseks tähtajaks keskpika perioodi eesmärkide täitmiseks.

Liidu välistegevuse usaldusfondid koostavad ja võtavad vastu oma raamatupidamise aastaaruanded. Kuna Bêkou usaldusfond on loodud EAFi raames, konsolideeritakse selle raamatupidamise aastaaruanne EAFi raamatupidamise aastaaruandesse. Aastaaruande koostamine on tehtud ülesandeks ELi Bêkou usaldusfondi peaarvepidajale, kelleks vastavalt finantsmääruse artikli 187 lõikele 5 on komisjoni peaarvepidaja.

2014. aastal oli ELi Bêkou usaldusfondi tegevus väga väikese mahuga. Aasta jooksul laekus rahastajatelt küll pisut osamaksusid, kuid makseid ei tehtud.

BÊKOU USALDUSFONDI BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2014
KÄIBEVARA
Eelmaksed		—
Nõuded	1.1	45
Raha ja raha ekvivalendid		—
		45
VARAD KOKKU		45
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	1.2	(45)
		(45)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus		—
		—
KOHUSTUSED KOKKU		(45)
NETOVARA		—
VAHENDID JA RESERVID
Varasematest aastatest üle kantud tulem		—
Aasta majandustulem		—
NETOVARA		—

BÊKOU USALDUSFONDI TULEMIARUANNE

2014. aastal ei tehtud tehinguid, millest oleks tekkinud tulusid või kulusid.

BÊKOU USALDUSFONDI RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
		2014
Aasta majandustulem		—
PÕHITEGEVUS
Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (kahjumi vähenemine)		—
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		—
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		—
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(45)
Pikaajaliste kohustuste (suurenemine)/vähenemine		45
Lühiajaliste kohustuste suurenemine/(vähenemine)		—
NETORAHAVOOD		—
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)		—
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga		—
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga		—

BÊKOU USALDUSFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondikapital (A)	Sissenõudmata vahendid (B)	Sissenõutud fondikapital (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Muud reservid (E)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E)
SALDO SEISUGA 31.12.2013	—	—	—	—	—	—
Aasta majandustulem	—	—	—	—	—	—
SALDO SEISUGA 31.12.2014	—	—	—	—	—	—

BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

BILANSI LISAD

VARAD

Nõuded

ELi Bêkou usaldusfondil puudub sularahahalduse funktsioon. Selle asemel kasutab ta keskset ELi usaldusfondide sularahahalduse süsteemi. Kõiki makseid töödeldakse usaldusfondide keskses sularahahalduse süsteemis ja need kirjendatakse ühiskontodel, millest antakse ülevaade selles rubriigis. Sularaha laekub Bêkou usaldusfondi pangakontole, kuid seejärel koondatakse laekumised kesksele usaldusfondide sularahahalduse pangakontole. 2014. aastal laekus Euroopa Arengufondi, Prantsusmaa ja Madalmaade osamaksudest 45 miljonit eurot.

KOHUSTUSED

Kreditoorne võlgnevus

Osalejate osamaksud kajastatakse Euroopa Arengufondi ja liikmesriikide ees tekkinud kreditoorse võlgnevusena, sest need täidavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi. Usaldusfondilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o saadud osamaksud) rahastajatele tagasi.

Liikmesriikide ees tekkinud pikaajalised finantskohustused tulenevad Euroopa Arengufondi 39 miljoni eurosest osamaksust, Prantsusmaa 5 miljoni eurosest osamaksust ja Madalmaade 1 miljoni eurosest osamaksust.

EAFi JA BÊKOU USALDUSFONDI KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED (17)

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(miljonites eurodes)
	31.12.2014
PÕHIVARA
Eelmaksed	472
	472
KÄIBEVARA
Eelmaksed	1 403
Nõuded	129
Raha ja raha ekvivalendid	391
	1 923
VARAD KOKKU	2 395
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	(40)
	(40)
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	(1 423)
	(1 423)
KOHUSTUSED KOKKU	(1 463)
NETOVARA	932
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	35 673
Suletud EAFidest üle kantud sissenõutud fondikapital	2 252
Varasematest aastatest üle kantud tulem	(33 468)
Aasta majandustulem	(3 526)
NETOVARA	932

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	2014
PÕHITEGEVUSTULUD	132
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	(3 650)
Halduskulud	(22)
	(3 671)
PÕHITEGEVUSE ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK)	(3 539)
Finantstulud	13
Finantskulud	(0)
ÜLEJÄÄK/(PUUDUJÄÄK) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST	13
AASTA MAJANDUSTULEM	(3 526)

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondikapital (A)	Sissenõudmata vahendid (B)	Sissenõutud fondikapital (C) = (A) – (B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Muud reservid (E)	Netovarad kokku (C) + (D) + (E)
SALDO SEISUGA 31.12.2013	45 691	13 162	32 529	(33 468)	2 252	1 313
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 144)	3 144	—	—	3 144
Aasta majandustulem	—	—	—	(3 526)	—	(3 526)
SALDO SEISUGA 31.12.2014	45 691	10 018	35 673	(36 994)	2 252	932

EAFi RAKENDAMISARUANNE

2014. AASTA RAKENDAMISARUANNE

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Varasemad EAFid

Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta, kuna need suleti vastavalt 2006. ja 2008. aastal. Ülekantud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

2014. aasta majandusaasta aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ette nähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ette nähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt on varasemate EAFide vahendite saldod ja vabastatud assigneeringud paigutatud ümber üheksandasse EAFi ja selle fondi tegevusajal seoti need kulukohustustega kui üheksanda EAFi vahendid.

Kümnes EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003. Cotonou lepingut on muudetud kahel korral: 25. juunil 2005 Luxembourgis allakirjutatud lepinguga ning 22. juunil 2010 Ouagadougous allakirjutatud lepinguga.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus 2007/249/EÜ).

1. juulil 2008 jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 vastu võetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2008–2013) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele teisel perioodil (2008–2013) antavat ühenduse abi kümnendast EAFist 22 682 miljoni euro suuruses summas, millest:

—	21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule; sellest 20 466 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

—	286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) lisale IIAa; sellest 256 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

—	430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 6.

Kümnenda EAFi aegumisklausli (kümnendat EAFi käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõiked 4 ja 5) kohaselt ei olnud kulukohustuste võtmine võimalik pärast 31. detsembrit 2013. Kulukohustustega sidumata vahendid kanti tulemusreservi.

Üleminekurahastu

Nõukogus kokku tulnud liikmesriigid kirjutasid üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi (edaspidi „üheteistkümnes EAF”) loomise sisekokkuleppele alla 2013. aasta juunis ja see jõustus 1. märtsil 2015.

Komisjon on teinud ettepaneku kümnenda EAFI lõpulejõudmise ja üheteistkümnenda EAFi jõustumise vahelisel ajal järjepidevuse tagamiseks võtta üleminekumeetmeid, luues üleminekurahastu, millega tehakse kättesaadavaks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega tehtava koostöö vahendid ja toetuskulude vahendid.

Üleminekurahastu loomise otsus võeti vastu 12. detsembril 2013 (otsus 2013/759/EL) ja see jõustus 1. jaanuaril 2014. Üleminekurahastut rahastatakse järgmistest allikatest:

—	kaheksandast ja üheksandast EAFist kuni 31. detsembrini 2013 vabastatud vahendid;

—	31. detsembri 2013. aasta seisuga sidumata kümnenda EAFi vahendid;

—	1. jaanuari 2014. aasta seisuga vabastatud kümnenda ja varasemate EAFide vahendid.

Kokku tehti üleminekurahastule 2014. aastal kättesaadavaks 1 597 miljonit eurot, millest 1 488 miljonit eurot eraldati assigneeringuna üheteistkümnendale EAFile, mille raames peetakse selle üle ka arvet, ning 109 miljonit eurot jäi üleminekurahastusse mittesihtotstarbeliste vahenditena.

Üheteistkümnendale EAFile tehti 2014. aastal kasutatavaks kokku 1 616 miljonit eurot, sealhulgas intressid ja Stabexi vahendid (19 miljonit eurot) (vt tabel 2.6).

Kulukohustustega seotud ja sidumata/mittesihtotstarbelised vahendid seisuga 31.12.2014

31. detsembri 2014. aasta seisuga oli kulukohustustega seotud vahendite summa 1 160 miljonit eurot ning sidumata ja mittesihtotstarbeliste vahendite summa 456 miljonit eurot:

(miljonites eurodes)
Kasutada olevad vahendid	1 616
Vähenemine (2014. aastal kulukohustustega seotud vahendid)	- 1 160
Kokku tulukohustustega sidumata ja mittesihtotstarbelised vahendid seisuga 31.12.2014	456

Kulukohustustega sidumata ja mittesihtotstarbelised vahendid jagunevad järgmiselt:

(miljonites eurodes)
AKV riikide kulukohustustega sidumata vahendid (kahepoolsed ja AKV-sisesed piirkondlikud programmid ning riiklike/piirkondlike näidisprogrammide reserv)	333
ÜMTde kulukohustustega sidumata vahendid	14
Üleminekurahastu mittesihtotstarbelised vahendid	109
Kokku kulukohustustega sidumata ja mittesihtotstarbelised vahendid seisuga 31.12.2014	456

Mittekasutatavasse tulemusreservi jäänud vahendid seisuga 31. detsember 2014

Enne üleminekurahastu jõustumist 1. jaanuaril 2014 paigutati üheksanda EAFi ja sellest varasemate EAFide vabastatud vahendid ümber kümnenda EAFi tulemusreservi. 1. jaanuari 2014. aasta seisuga kulukohustustega sidumata kümnenda EAFi vahendid (v.a Stabexi vahendid ja haldusassigneeringud) paigutati ümber üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi.

2014. aastal paigutati vastavatesse reservidesse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid.

Kümnendat EAFi käsitleva sisekokkuleppe artikli 1 lõike 4 ja nõukogu 12. detsembri 2013. aasta otsuse (2013/759/EL) kohaselt paigutati need vahendeid assigneeringutena üleminekurahastusse.

(miljonites eurodes)
Mittekasutatavasse tulemusreservi jäänud summa seisuga 31.12.2013	938
2014. aastal kasutatavaks tehtud mittekasutatava tulemusreservi summa	661
Vähenemine (üleminekurahastusse ümberpaigutatud vahendid)	- 1 597
Seisuga 31.12.2014 üleminekurahastusse ümberpaigutamata mittekasutatav tulemusreserv	2

Üheteistkümnenda EAFi Stabexi reserv

Stabexi kontode sulgemise järel paigutatakse kasutamata jäänud/vabastatud vahendid ümber üheteistkümnenda EAFi Stabexi A-assigneeringute reservi (kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõige 4) ja seejärel asjaomaste riikide riiklikesse sihtprogrammidesse. 31. detsembri 2014. aasta seisuga moodustas vabastatud ja üheteistkümnendasse EAFi ümber paigutatud Stabexi vahendite summa 5 miljonit eurot.

Kümnenda EAFi kaasrahastamine

Kümnenda EAFi raames kirjutati liikmesriikidega alla kaasrahastamise summade ülekandmist käsitlevad lepingud ja võeti kasutusele kulukohustuste assigneeringuid kogusummas 198,4 miljonit eurot, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti ette kogu laekunud 177,1 miljoni euro suuruse summa ulatuses.

Kaasrahastamise assigneeringute seis 31. detsembri 2014. aasta seisuga on näidatud järgmises tabelis:

(miljonites eurodes)
	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
Kaasrahastamine – A-assigneeringud	181,4	160,5
Kaasrahastamine – AKV riikide sisesed projektid	12,1	12,1
Kaasrahastamine – halduskulud	4,9	4,5
	198,4	177,1

Järgmistes tabelites, mis käsitlevad otsuseid, lepinguid ja väljamakseid, on tegu netosummadega.

Lisas on

Tabel 1.1

KAHEKSAS EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2014

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. detsember 2013	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2014. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID
Lomé
Liikmesriikide korrapärased toetused	12 967	(3 190)	(62)		9 715
Pagulastele ettenähtud abi	120	(17)	(2)	(18)	100
Intressitoetused	370	(287)	(4)	(18)	79
Riskikapital	1 000	19	(4)	(18)	1 016
Struktuuriline kohandus	1 400	97	(0)	(18)	1 497
Sihtprogrammid kokku	7 562	(2 542)	(52)	(18)	4 967
Intressitulu kasutamine	0	35	(0)	(18)	35
Sysmin	575	(474)			101
Hädaabi (Lomé)	140	(4)			136
Stabex	1 800	(1 077)			723
Suurtes võlgades vaesed riigid (Lomé)	0	1 060			1 060
Cotonou
Liikmesriikide korrapärased toetused	0	656	(2)		654
Riikide A-assigneeringud	0	418	(1)	(18)	418
Riikide B-assigneeringud	0	238	(1)	(18)	237
Intressid ja muud tulud	0	0			0
AKV RIIGID KOKKU	12 967	(2 534)	(64)		10 369
ÜMTd
Lomé
Liikmesriikide korrapärased toetused	167	(118)	(0)		48
Intressitoetused	9	(8)			1
Riskikapital	30	(24)			6
Hädaabi	3	(3)			0
Pagulastele ettenähtud abi	1	(1)			0
Sihtprogrammid kokku	115	(78)	(0)	(18)	37
Sysmin	3	(1)			2
Stabex	6	(5)			1
ÜMTd KOKKU	167	(118)	(0)		48
KAHEKSAS EAF KOKKU	13 134	(2 652)	(64)		10 417

Tabel 1.2

ÜHEKSAS EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2014

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2013	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2014. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID
Lomé
Liikmesriikide korrapärased toetused	0	717	(17)		700
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé	0	21	(0)	(19)	20
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé	0	696	(17)	(19)	679
Cotonou
Liikmesriikide korrapärased toetused	10 401	4 692	(354)		14 739
Riikide A-assigneeringud	5 318	3 640	(212)	(19)	8 746
Riikide B-assigneeringud	2 108	(843)	(33)		1 232
Pikaajalise arengu reserv	258	(258)	0		0
Riiklike assigneeringute reserv	1 224	(1 224)	0		0
Piirkondlikud assigneeringud	904	(45)	(38)	(19)	821
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	300	2 411	(48)	(19)	2 663
Rahutagamisvahend	0	380	(18)		362
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee	164	(6)	(4)		154
Rakendamiskulud	125	53	(0)	(20)+ (21)	178
Intressid ja muud tulud	0	63	(0)		63
Kongo Vabariigi eritoetus	0	105	(0)		105
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	0	39	0		39
Stabex, Sudaan	0	36	0		36
Sudaani eritoetus	0	74	0	(20)	74
Lõuna-Sudaani eritoetus	0	267	0	(21)	267
AKV RIIGID KOKKU	10 401	5 408	(371)		15 439
ÜMTd
Lomé
Liikmesriikide korrapärased toetused	0	3			3
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé	0	0			0
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé	0	3			3
Cotonou
Liikmesriikide korrapärased toetused	154	145	(2)		297
Riikide A-assigneeringud	0	245	(2)		244
Riikide B-assigneeringud	0	4			4
Pikaajalise arengu reserv	144	(144)			0
Piirkondlikud assigneeringud	8	40			48
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	2	(1)			1
ÜMTd KOKKU	154	148	(2)		300
ÜHEKSAS EAF KOKKU	10 555	5 556	(373)		15 739

Tabel 1.3

KÜMNES EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2014

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2013	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2014. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID
Liikmesriikide korrapärased toetused	20 896	1 132	(1 157)		20 871
Riikide A-assigneeringud	0	13 652	(126)	(23)	13 526
Riikide B-assigneeringud	0	2 037	(11)	(23)	2 026
Piirkondlikud assigneeringud	0	1 987	(2)	(23)	1 985
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (riikide A-assigneeringud)	0	0	0		0
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv	683	(658)	(25)	(23)	0
Institutsionaalsed ja toetuskulud	0	280	(38)	(23)	242
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	0	1 915	(10)	(23)	1 904
Rahutagamisvahend	0	700	(12)	(23)	688
Rakendamiskulud	430	0	(1)	(23)	429
Intressid ja muud tulud	0	77	(8)	(23)	70
Mittekasutatav reserv	0	925	(925)	(23)	0
A-assigneeringute reserv	13 500	(13 500)			0
B-assigneeringute reserv	1 800	(1 800)			0
AKV riikide siseste assigneeringute reserv	2 700	(2 700)			0
Piirkondlike assigneeringute reserv	1 783	(1 783)			0
Kaasrahastamine	0	134	64		198
Riikide A-assigneeringud	0	118	63	(24)	181
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	0	12		(24)	12
Rahutagamisvahend	0	1		(24)	1
Rakendamiskulud	0	4	1	(24)	5
AKV RIIGID KOKKU	20 896	1 266	(1 093)		21 069
ÜMTd
Liikmesriikide korrapärased toetused	256	15	(12)		259
Riikide A-assigneeringud	0	196	(0)	(23)	196
Riikide B-assigneeringud	0	15			15
Piirkondlikud assigneeringud	0	40			40
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (riikide A-assigneeringud)	0	0			0
Mittekasutatav reserv	0	14	(12)	(23)	2
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	6	0			6
A-assigneeringute reserv	195	(195)		(23)	0
B-assigneeringute reserv	15	(15)		(23)	0
Piirkondlike assigneeringute reserv	40	(40)			0
ÜMTd KOKKU	256	15	(12)		259
KÜMNES EAF KOKKU	21 152	1 281	(1 105)		21 328

Tabel 1.4

Üheteistkümnenda EAFi üleminekurahastu

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2014

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. detsember 2013	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2014. AASTAL	Lisad	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID
Liikmesriikide korrapärased toetused	1 583	0	19		1 602
Üleminekurahastu	1 583	0	(1 485)	(25)+ (27)	98
Riikide A-assigneeringud	0	0	653		653
Riikide B-assigneeringud	0	0	86		86
Piirkondlikud assigneeringud	0	0	103		103
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (riikide A-assigneeringud)	0	0	0	(28)	0
Institutsionaalsed ja toetuskulud	0	0	33		33
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	0	0	56		56
Rahutagamisvahend	0	0	445		445
Rakendamiskulud	0	0	115		115
Intressid ja muud tulud	0	0	13	(28)	13
Mittekasutatav reserv	0	0	(0)	(29)	(0)
AKV RIIGID KOKKU	1 583	0	19		1 602
ÜMTd
Liikmesriikide korrapärased toetused	14	0	0		14
Üleminekurahastu	14	0	(3)	(25)+ (27)	11
Mittekasutatav reserv	0	0	0	(29)	0
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	0	0	3		3
ÜMTd KOKKU	14	0	0		14
ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU	1 597	0	19	(26)	1 616

Tabel 2.1

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ARENGUARUANNE

(miljonites eurodes)
	ASSIGNEERING	EAF
	ASSIGNEERING	8	9	10	11	KOKKU
L o m é	Mitmesugused tulud	35				35
	Sihtprogrammid kokku	5 005				5 005
	Programmiväline abi kokku	4 723				4 723
	Ümberpaigutused muudest fondidest		703			703
	LIIKMESRIIKIDE KORRAPÄRASED TOETUSED KOKKU	9 763	703			10 466
C o t o n o u	Riikide A-assigneeringud	418	8 990	13 721	653	23 781
	Riikide B-assigneeringud	237	1 236	2 041	86	3 599
	Üleminekurahastu				109	109
	CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee		154			154
	Riigi reserv			0		0
	Rakenduskulud ja intressitulud	0	242	505	131	878
	AKV riikide sisesed assigneeringud		3 025	2 835	533	6 393
	AKV riikide siseste assigneeringute reserv			0		0
	Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)			0	0	1
	Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv			0		0
	Mittekasutatav reserv			2	0	2
	Piirkondlikud assigneeringud		869	2 025	103	2 997
	Piirkondlike assigneeringute reserv			0		0
	Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus		105			105
	Lõuna-Sudaani eritoetus		267			267
	Sudaani eritoetus		110			110
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse		39			39
	LIIKMESRIIKIDE KORRAPÄRASED TOETUSED KOKKU	654	15 036	21 129	1 616	38 435
	Riikide A-assigneeringud			181		181
	Rakenduskulud ja intressitulud			5		5
	AKV riikide sisesed assigneeringud			12		12
	KAASRAHASTAMINE KOKKU			198		198
	KOKKU	10 417	15 739	21 328	1 616	49 100

EAF

Kogusumma

Aastased summad

Seisuga 31.12.2014

% assigneeringutest

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Otsused

10 415

100 %

(53)

(42)

(45)

(60)

(64)

(98)

(63)

15 703

100 %

775

(54)

(116)

(9)

(297)

(72)

(381)

21 294

100 %

4 766

3 501

2 349

3 118

3 524

4 131

(95)

1 160

72 %

1 160

Kokku

48 573

5 488

3 405

2 187

3 049

3 163

3 961

621

Eraldatud vahendid

10 400

100 %

(42)

(13)

(46)

(11)

(37)

15 407

98 %

3 163

997

476

(187)

(96)

(1)

18 252

86 %

130

3 184

2 820

2 514

3 460

3 457

2 687

731

45 %

731

Kokku

44 790

3 348

4 140

3 304

2 509

3 226

3 350

3 380

Maksed

10 379

100 %

323

152

158

14 941

95 %

3 253

1 806

1 304

906

539

230

145

12 985

61 %

1 111

1 772

1 879

2 655

2 715

2 760

595

37 %

595

Kokku

38 900

3 666

3 069

3 233

2 874

3 209

2 963

3 516

*	Negatiivsed numbrid tähistavad vabastatud summasid.

Tabel 2.2

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ABI LIIK

(miljonites eurodes)
		EAF
		8	%	9	%	10	%	11	%	KOKKU	%
		8	(30)	9	(30)	10	(30)	11	(30)	KOKKU	(30)
Lomé	Mitmesugused tulud
	Assigneeringud	35								35
	Otsused	35	100 %							35	100 %
	Eraldatud vahendid	35	100 %							35	100 %
	Maksed	35	100 %							35	100 %
	Sihtprogrammid kokku
	Assigneeringud	5 005								5 005
	Otsused	5 003	100 %							5 003	100 %
	Eraldatud vahendid	4 992	100 %							4 992	100 %
	Maksed	4 988	100 %							4 988	100 %
	Programmiväline abi kokku
	Assigneeringud	4 723								4 723
	Otsused	4 723	100 %							4 723	100 %
	Eraldatud vahendid	4 722	100 %							4 722	100 %
	Maksed	4 707	100 %							4 707	100 %
	Ümberpaigutused muudest fondidest
	Assigneeringud			703						703
	Otsused			700	100 %					700	100 %
	Eraldatud vahendid			688	98 %					688	98 %
	Maksed			670	95 %					670	95 %
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud

Cotonou	Riikide A-assigneeringud
	Assigneeringud	418		8 990		13 721		653		23 781
	Otsused	418	100 %	8 980	100 %	13 720	100 %	458	70 %	23 575	99 %
	Eraldatud vahendid	418	100 %	8 917	99 %	11 402	83 %	197	30 %	20 933	88 %
	Maksed	417	100 %	8 805	98 %	7 800	57 %	185	28 %	17 207	72 %
	Riikide B-assigneeringud
	Assigneeringud	237		1 236		2 041		86		3 599
	Otsused	237	100 %	1 236	100 %	2 040	100 %	83	96 %	3 596	100 %
	Eraldatud vahendid	235	99 %	1 226	99 %	1 944	95 %	65	75 %	3 470	96 %
	Maksed	232	98 %	1 206	98 %	1 670	82 %	47	55 %	3 155	88 %
Cotonou	Üleminekurahastu
	Assigneeringud							109		109
	Otsused
	Eraldatud vahendid
	Maksed
	CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee
	Assigneeringud			154						154
	Otsused			154	100 %					154	100 %
	Eraldatud vahendid			154	100 %					154	100 %
	Maksed			154	100 %					154	100 %
	Rakenduskulud ja intressitulud
	Assigneeringud	0		242		505		131		878
	Otsused			242	100 %	505	100 %	104	79 %	851	97 %
	Eraldatud vahendid			240	99 %	502	99 %	92	70 %	834	95 %
	Maksed			239	99 %	480	95 %	92	70 %	812	92 %
	AKV riikide sisesed assigneeringud
	Assigneeringud			3 025		2 835		533		6 393
	Otsused			3 020	100 %	2 835	100 %	413	77 %	6 267	98 %
	Eraldatud vahendid			2 983	99 %	2 689	95 %	315	59 %	5 987	94 %
	Maksed			2 885	95 %	2 012	71 %	232	43 %	5 130	80 %
	Piirkondlikud assigneeringud
	Assigneeringud			869		2 025		103		2 997
	Otsused			865	100 %	2 023	100 %	103	100 %	2 991	100 %
	Eraldatud vahendid			833	96 %	1 557	77 %	63	61 %	2 453	82 %
	Maksed			770	89 %	972	48 %	39	38 %	1 781	59 %
	Kongo Vabariigi eritoetus
	Assigneeringud			105						105
	Otsused			105	100 %					105	100 %
	Eraldatud vahendid			105	100 %					105	100 %
	Maksed			105	100 %					105	100 %
	Lõuna-Sudaani eritoetus
	Assigneeringud			267						267
	Otsused			266	100 %					266	100 %
	Eraldatud vahendid			131	49 %					131	49 %
	Maksed			38	14 %					38	14 %
Cotonou	Sudaani eritoetus
	Assigneeringud			110						110
	Otsused			110	100 %					110	100 %
	Eraldatud vahendid			105	95 %					105	95 %
	Maksed			45	41 %					45	41 %
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse
	Assigneeringud			39						39
	Otsused			24	62 %					24	62 %
	Eraldatud vahendid			24	62 %					24	62 %
	Maksed			24	62 %					24	62 %
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Riikide A-assigneeringud
	Assigneeringud					185				185
	Otsused					156	84 %			156	84 %
	Eraldatud vahendid					145	79 %			145	79 %
	Maksed					41	22 %			41	22 %
	Rakenduskulud ja intressitulud
	Assigneeringud					5				5
	Otsused					3	59 %			3	59 %
	Eraldatud vahendid					1	10 %			1	10 %
	Maksed					1	10 %			1	10 %
	AKV riikide sisesed assigneeringud
	Assigneeringud					12				12
	Otsused					12	99 %			12	99 %
	Eraldatud vahendid					12	98 %			12	98 %
	Maksed					9	70 %			9	70 %
	Kaasrahastamine

	Assigneeringud	8	%	9	%	10	%	11	%	KOKKU	%
	Assigneeringud	8	(30)	9	(30)	10	(30)	11	(30)	KOKKU	(30)
C o t o n o u	Riigi reserv					0				0
	AKV riikide siseste assigneeringute reserv					0				0
	Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)					0		0		1
	Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv					0				0
	Piirkondlike assigneeringute reserv					0				0
	Kasutatavad reservid
	Mittekasutatav reserv					2		0		2
	Mittekasutatav reserv
		8	%	9	%	10	%	11	%	KOKKU	%
		8	(30)	9	(30)	10	(30)	11	(30)	KOKKU	(30)
	Assigneeringud	10 417		15 739		21 331		1 615		49 103
	Otsused	10 415	100 %	15 703	100 %	21 294	100 %	1 160	72 %	48 573	99 %
	Eraldatud vahendid	10 400	100 %	15 407	98 %	18 252	86 %	731	45 %	44 790	91 %
	Maksed	10 379	100 %	14 941	95 %	12 985	61 %	595	37 %	38 900	79 %
	KOKKU: KÕIK ASSIGNEERINGUD KOKKU

Tabel 2.3

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – KAHEKSAS EAF

	(miljonites eurodes)
		ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
Lomé	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Intressitulu kasutamine	35	35		100 %	35		100 %	35		100 %
	MITMESUGUSED TULUD KOKKU	35	35		100 %	35		100 %	35		100 %
	Sihtprogrammid kokku	4 967	4 967	(52)	100 %	4 956	(29)	100 %	4 952	10	100 %
	SIHTPROGRAMMID KOKKU	4 967	4 967	(52)	100 %	4 956	(29)	100 %	4 952	10	100 %
	Pagulastele ettenähtud abi	100	100	(1)	100 %	100	(0)	100 %	100	(0)	100 %
	Hädaabi (Lomé)	136	136		100 %	136		100 %	136		100 %
	Suurtes võlgades vaesed riigid (Lomé)	1 060	1 060		100 %	1 060		100 %	1 060		100 %
	Intressitoetused	79	79	(4)	100 %	79	(3)	100 %	69	(0)	86 %
	Riskikapital	1 016	1 016	(4)	100 %	1 015	(4)	100 %	1 012	0	100 %
	Stabex	723	723	1	100 %	723	1	100 %	722	3	100 %
	Struktuuriline kohandus	1 497	1 497	(0)	100 %	1 497		100 %	1 497	(0)	100 %
	Sysmin	101	101		100 %	101		100 %	101		100 %
	PROGRAMMIVÄLINE ABI KOKKU	4 713	4 712	(7)	100 %	4 711	(7)	100 %	4 696	3	100 %
Cotonou	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Riikide A-assigneeringud	418	418	(1)	100 %	418	0	100 %	417	0	100 %
	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	418	418	(1)	100 %	418	0	100 %	417	0	100 %
	Riikide B-assigneeringud	237
	Eksporditulude hüvitamine		237	(1)		235	(2)	99 %	232	3	99 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	237	237	(1)	100 %	235	(2)	99 %	232	3	99 %
	Intressid ja muud tulud	0
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	0
	AKV RIIGID KOKKU (A)	10 369	10 369	(61)	100 %	10 354	(37)	100 %	10 332	16	100 %
Lomé	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Sihtprogrammid kokku	37	36	(2)	96 %	35		98 %	35		100 %
	SIHTPROGRAMMID KOKKU	37	36	(2)	96 %	35		98 %	35		100 %
	Intressitoetused	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	Riskikapital	6	6		100 %	6		100 %	6		100 %
	Stabex	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	Sysmin	2	2		100 %	2		99 %	2		100 %
	PROGRAMMIVÄLINE ABI KOKKU	11	11		100 %	11		100 %	11		100 %
	ÜMTd KOKKU (B)	48	47	(2)	97 %	46		99 %	46		100 %
	AKV riigid + ÜMTd (A + B) KOKKU	10 417	10 415	(63)	100 %	10 400	(37)	100 %	10 379	16	100 %

Tabel 2.4

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – ÜHEKSAS EAF

	(miljonites eurodes)
		ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
Lomé	AKV RIIGID
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé	20	20	(0)	100 %	20	(0)	99 %	20		100 %
	Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé	679	676	(19)	100 %	664	(1)	98 %	647	(1)	97 %
	ÜLEKANDED MUUDEST FONDIDEST KOKKU	700	697	(20)	100 %	685	(1)	98 %	667	(1)	97 %
Cotonou	AKV RIIGID
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Riikide A-assigneeringud	8 746	8 740	(212)	100 %	8 679	(74)	99 %	8 569	27	99 %
	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	8 746	8 740	(212)	100 %	8 679	(74)	99 %	8 569	27	99 %
	Riikide B-assigneeringud	1 232
	Eksporditulude hüvitamine		156	(13)		155	(7)	99 %	150	0	96 %
	Hädaabi		1 064	(20)		1 056	(6)	99 %	1 040	(3)	99 %
	Suurtes võlgades vaesed riigid		11			11		100 %	11		100 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	1 232	1 232	(33)	100 %	1 222	(12)	99 %	1 201	(3)	98 %
Cotonou	CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee	154	154	(4)	100 %	154	(0)	100 %	154		100 %
	CDE, CTA JA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE KOKKU	154	154	(4)	100 %	154	(0)	100 %	154		100 %
	Rakenduskulud	178	178	(0)	100 %	177	(0)	99 %	176	6	99 %
	Intressid ja muud tulud	63	63	(0)	100 %	63	(0)	99 %	63		100 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	241	241	(0)	100 %	240	(0)	99 %	239	6	100 %
	Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	2 663	2 660	(49)	100 %	2 622	(17)	99 %	2 531	40	97 %
	Rahutagamisvahend	362	361	(19)	100 %	361	(15)	100 %	354	0	98 %
	AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU	3 025	3 020	(69)	100 %	2 983	(32)	99 %	2 885	40	97 %
	Piirkondlikud assigneeringud	821	818	(38)	100 %	787	(10)	96 %	725	30	92 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU	821	818	(38)	100 %	787	(10)	96 %	725	30	92 %
	Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus	105	105	(0)	100 %	105		100 %	105		100 %
	KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI ERITOETUS KOKKU	105	105	(0)	100 %	105		100 %			100 %
	Lõuna-Sudaani eritoetus	267	266	(0)	100 %	131	74	49 %	38	22	29 %
	LÕUNA-SUDAANI ERITOETUS KOKKU	267	266	(0)	100 %	131	74	49 %	38	22	29 %
	Sudaani eritoetus	110	110	0	100 %	105	57	95 %	45	20	43 %
	SUDAANI ERITOETUS KOKKU	110	110	0	100 %	105	57	95 %	45	20	43 %
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	39	24	(0)	62 %	24	(0)	100 %	24		100 %
	VABATAHTLIKUD OSAMAKSUD RAHUTAGAMISVAHENDISSE KOKKU	39	24	(0)	62 %	24	(0)	100 %	24		100 %
	KOKKU: AKV RIIGID (A)	15 439	15 407	(376)	100 %	15 115	3	98 %	14 651	143	97 %
Lomé	ÜMTd
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé	0	0		100 %	0		100 %	0		100 %
	Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé	3	3		100 %	3		99 %	3		100 %
	ÜLEKANDED MUUDEST FONDIDEST KOKKU	3	3		100 %	3		99 %	3		100 %
Cotonou	ÜMTd
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
	Riikide A-assigneeringud	244	240	(5)	99 %	238	(4)	99 %	236	2	99 %
	RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	244	240	(5)	99 %	238	(4)	99 %	236	2	99 %
	Riikide B-assigneeringud	4
	Hädaabi		4			4		100 %	4		100 %
	RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	4	4		100 %	4		100 %	4		100 %
	Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	Piirkondlikud assigneeringud	48	48	(0)	99 %	46	(0)	97 %	45	0	97 %
	PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU	48	48	(0)	99 %	46	(0)	97 %	45	0	97 %
	KOKKU: ÜMTd (B)	300	296	(5)	99 %	292	(4)	99 %	289	2	99 %
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTD (A + B)	15 739	15 703	(381)	100 %	15 407	(1)	98 %	14 941	145	97 %

Tabel 2.5

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – KÜMNES EAF

(miljonites eurodes)
	ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
	ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
	(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
AKV RIIGID
Liikmesriikide korrapärased osamaksud
Assigneeringud
Riikide A-assigneeringud	13 526	13 524	(108)	100 %	11 270	1 550	83 %	7 696	1 751	68 %
RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	13 526	13 524	(108)	100 %	11 270	1 550	83 %	7 696	1 751	68 %
Riikide B-assigneeringud	2 026
Eksporditulude hüvitamine		210	(0)		183	78	87 %	130	75	71 %
Hädaabi		856	(0)		809	141	95 %	656	109	81 %
Suurtes võlgades vaesed riigid		49			49	0	100 %	49	0	100 %
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused		911	(3)		890	19	98 %	823	75	92 %
RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	2 026	2 025	(4)	100 %	1 931	238	95 %	1 658	259	86 %
Rakenduskulud	429	429	(1)	100 %	429	9	100 %	414	8	97 %
Intressid ja muud tulud	70	70	(1)	100 %	68	5	97 %	62	4	92 %
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	499	499	(2)	100 %	497	13	99 %	476	12	96 %
Institutsionaalsed ja toetuskulud	242	242	(19)	100 %	240	8	99 %	211	20	88 %
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	1 904	1 904	(9)	100 %	1 766	320	93 %	1 167	219	66 %
Rahutagamisvahend	688	688	(12)	100 %	683	69	99 %	634	104	93 %
AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU	2 835	2 835	(39)	100 %	2 689	397	95 %	2 012	343	75 %
Piirkondlikud assigneeringud	1 985	1 983	(3)	100 %	1 531	386	77 %	964	324	63 %
PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU	1 985	1 983	(3)	100 %	1 531	386	77 %	964	324	63 %
Kaasrahastamine
Assigneeringud
Riikide A-assigneeringud	181	156	59	86 %	145	82	93 %	41	27	29 %
RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	181	156	59	86 %	145	82	93 %	41	27	29 %
Rakenduskulud	5	3	2	62 %	1	0	17 %	1	0	100 %
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	5	3	2	62 %	1	0	17 %	1	0	100 %
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	12	11	(0)	98 %	11	(0)	99 %	8	2	70 %
Rahutagamisvahend	1	1		100 %	1		99 %	1		100 %
AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU	12	12	(0)	99 %	12	(0)	99 %	9	2	72 %
Kasutatavad reservid
Reservid
A-assigneeringute reserv	0
B-assigneeringute reserv	0
RIIGI RESERV KOKKU	0
AKV riikide siseste assigneeringute reserv	0
VAHESUMMA, AKV RIIKIDE SISESTE ASSIGNEERINGUTE RESERV	0
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)	0
STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) KOKKU	0
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv	0
VAHESUMMA, RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV	0
Piirkondlike assigneeringute reserv	0
PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV KOKKU	0
Mittekasutatav reserv
Reservid
Mittekasutatav reserv	0
MITTEKASUTATAV RESERV KOKKU	0
KOKKU: AKV RIIGID (sh RESERVID) (A)	21 069	21 037	(95)	99 %	18 076	2 666	86 %	12 857	2 719	71 %
AKV RIIGID
Liikmesriikide korrapärased osamaksud
Assigneeringud
Riikide A-assigneeringud								2
RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU								2
Eksporditulude hüvitamine								0
Hädaabi								0
RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU								0
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud								0
AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU								0
Piirkondlikud assigneeringud								0
PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU								0
KOKKU: AKV RIIGID (sh RESERVID)								3
ÜMTd
Liikmesriikide korrapärased osamaksud
Assigneeringud
Riikide A-assigneeringud	196	196	0	100 %	131	12	67 %	101	25	77 %
RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	196	196	0	100 %	131	12	67 %	101	25	77 %
Riikide B-assigneeringud	15
Hädaabi		9			7	0	76 %	6	4	89 %
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused		6			6	0	100 %	6	6	100 %
RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	15	15		100 %	13	0	86 %	12	10	94 %
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	6	6	0	100 %	5	2	89 %	4	1	81 %
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	6	6	0	100 %	5	2	89 %	4	1	81 %
Piirkondlikud assigneeringud	40	40	0	100 %	26	7	65 %	8	4	31 %
PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU	40	40	0	100 %	26	7	65 %	8	4	31 %
Kasutatavad reservid
Reservid
A-assigneeringute reserv	0
B-assigneeringute reserv	0
RIIGI RESERV KOKKU	0
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)	0
STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) KOKKU	0
Piirkondlike assigneeringute reserv	0
PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV KOKKU	0
Mittekasutatav reserv
Reservid
Mittekasutatav reserv	2
MITTEKASUTATAV RESERV KOKKU	2
KOKKU: ÜMTd (sh RESERVID) (B)	259	257	0	99 %	176	21	68 %	126	41	72 %
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd (sh RESERVID) (A + B)	21 328	21 294	(95)	99 %	18 252	2 687	86 %	12 985	2 760	71 %

Tabel 2.6

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2014:

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – ÜHETEISTKÜMNES EAF

(miljonites eurodes)
	ASSIGNEERINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
	ASSIGNEERINGUD	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%	KOGUSUMMA	AASTANE	%
	(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
AKV RIIGID
Liikmesriikide korrapärased osamaksud
Assigneeringud
Riikide A-assigneeringud	653	458	458	70 %	197	197	43 %	185	185	94 %
RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD KOKKU	653	458	458	70 %	197	197	43 %	185	185	94 %
Riikide B-assigneeringud	86
Hädaabi		83	83		65	65	78 %	47	47	73 %
RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD KOKKU	86	83	83	96 %	65	65	78 %	47	47	73 %
Üleminekurahastu	98
ÜLEMINEKURAHASTU KOKKU	98
Rakenduskulud	115	99	99	86 %	92	92	93 %	92	92	100 %
Intressid ja muud tulud	13	5	5	38 %
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	128	104	104	81 %	92	92	88 %	92	92	100 %
Institutsionaalsed ja toetuskulud	33	33	33	100 %	14	14	42 %	6	6	43 %
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	56	55	55	99 %
Rahutagamisvahend	445	325	325	73 %	301	301	93 %	226	226	75 %
AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU	533	413	413	77 %	315	315	76 %	232	232	74 %
Piirkondlikud assigneeringud	103	103	103	100 %	63	63	61 %	39	39	63 %
PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD KOKKU	103	103	103	100 %	63	63	61 %	39	39	63 %
Kasutatavad reservid
Reservid
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)	0
STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) KOKKU	0
Mittekasutatav reserv
Reservid
Mittekasutatav reserv	(0)
MITTEKASUTATAV RESERV KOKKU	(0)
KOKKU: AKV RIIGID (sh RESERVID) (A)	1 602	1 160	1 160	72 %	731	731	63 %	595	595	81 %
ÜMTd
Liikmesriikide korrapärased osamaksud
Assigneeringud
Üleminekurahastu	11
ÜLEMINEKURAHASTU KOKKU	11
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	3	0	0	0 %
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU	3	0	0	0 %
Mittekasutatav reserv
Reservid
Mittekasutatav reserv	0
MITTEKASUTATAV RESERV KOKKU	0
KOKKU: ÜMTD (SH RESERVID) (B)	14	0	0	0 %
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTD (SH RESERVID) (A + B)	1 616	1 160	1 160	72 %	731	731	63 %	595	595	81 %

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED JA SELGITAVAD MÄRKUSED

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

CA/481/15

12. märts 2015

Dokument 15/082

DIREKTORITE NÕUKOGU

INVESTEERIMISRAHASTU

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

SEISUGA 31. detsember 2014

—	Finantsseisundi aruanne

—	Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

—	Omakapitali muutuste aruanne

—	Rahavoogude aruanne

—	Raamatupidamise aastaaruande lisad

—	Sõltumatu audiitori aruanne

INVESTEERIMISRAHASTU

Finantsseisundi aruanne seisuga 31. detsember 2014

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	31.12.2014	31.12.2013
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	5	5 45 399	5 99 515
Tuletisinstrumendid	6	448	1 024
Laenud ja nõuded	7	1 3 31 918	1 2 22 199
Müügivalmis finantsvarad	8	4 03 085	3 31 699
Nõuded rahastajate vastu	9/15	42 590	—
Tähtajani hoitavad finantsvarad	10	99 988	1 02 562
Muud varad	11	5 522	148
Varad kokku		2 4 28 950	2 2 57 147
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid	6	14 632	3 545
Edasilükkunud tulud	12	31 310	35 083
Võlad kolmandatele isikutele	13	68 824	3 31 235
Muud kohustused	14	2 591	2 572
Kohustused kokku		1 17 357	3 72 435
RAHASTU OMAKAPITAL
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud	15	2 0 57 000	1 6 61 309
Õiglase väärtuse reserv		1 56 122	78 191
Jaotamata kasum		98 471	1 45 212
Rahastu omakapital kokku		2 3 11 593	1 8 84 712
Kohustused ja rahastu omakapital kokku		2 4 28 950	2 2 57 147

Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta

(tuhandetes eurodes)

Lisad

Alates 1.1.2014

Alates 1.1.2013

kuni 31.12.2014

kuni 31.12.2013

Intressid ja samalaadsed tulud

77 240

69 593

Intressid ja samalaadsed kulud

- 1 522

- 1 175

Intressid ja samalaadsed tulud (neto)

75 718

68 418

Tulud teenus- ja vahendustasudest

1 163

2 728

Kulud teenus- ja vahendustasudest

- 37

- 43

Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto)

1 126

2 685

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine

- 11 663

4 399

Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum

8 109

5 294

Valuutakursside muutustest tulenev netokahjum

- 222

- 6 925

Netotulu finantstehingutest

- 3 776

2 768

Muutused laenude ja nõuete väärtuse languses, pärast suurenemiste mahaarvamist

- 75 756

- 27 334

Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

- 6 262

- 8 176

Muud tulud

337

—

Üldhalduskulud

- 38 128

- 37 851

Majandusaasta (kahjum)/kasum

- 46 741

510

Muu koondkasum

Kirjed, mis on ümber liigitatud või mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

Müügivalmis finantsvarad – õiglase väärtuse reserv

1.	Müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus

87 230

12 350

2.	Koondkasumiaruandesse üle kantud netosumma

- 9 299

- 2 593

Müügivalmis finantsvarad kokku

77 931

9 757

Muu koondkasum kokku

77 931

9 757

Majandusaasta koondkasum kokku

31 190

10 267

Omakapitali muutuste aruanne

31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	Sissenõutud osamaksud	Õiglase väärtuse reserv	Jaotamata kasum	Kokku
Seisuga 1. jaanuar 2014		1 6 61 309	78 191	1 45 212	1 8 84 712
Majandusaasta jooksul sisse nõutud liikmesriikide osamaksud	15	1 05 691	—	—	1 05 691
Kasutamata intressitoetused ja tehniline abi	15	2 90 000	—	—	2 90 000
Majandusaasta kahjum 2014. aastal		—	—	- 46 741	- 46 741
Majandusaasta muu koondkasum kokku		—	77 931	—	77 931
Rahastu omakapitali muutused		3 95 691	77 931	- 46 741	4 26 881
Seisuga 31. detsember 2014		2 0 57 000	1 56 122	98 471	2 3 11 593
Seisuga 1. jaanuar 2013		1 5 61 309	68 434	1 44 702	1 7 74 445
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	15	1 00 000	—	—	1 00 000
Majandusaasta kasum 2013. aastal		—	—	510	510
Majandusaasta muu koondkasum kokku		—	9 757	—	9 757
Rahastu omakapitali muutused		1 00 000	9 757	510	1 10 267
Seisuga 31. detsember 2013		1 6 61 309	78 191	1 45 212	1 8 84 712

Rahavoogude aruanne

31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	Alates 1.1.2014 kuni 31.12.2014	Alates 1.1.2013 kuni 31.12.2013
PÕHITEGEVUS
Majandusaasta (kahjum)/kasum		- 46 741	510
Korrigeerimised:
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus	8	6 262	8 176
Muud tulud	21	- 337	—
Laenude ja nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi netomuutus	7	75 756	27 334
Laenude ja nõuetega seotud kapitaliseeritud intress	7	- 11 915	- 10 363
Laenudelt ja nõuetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus		895	- 249
Tähtajani hoitavatelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	10	12	733
Edasilükkunud tulude muutus		- 3 773	- 2 725
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele	7	- 92 707	30 402
Vahetuskursi muutuste mõju müügivalmis finantsvaradele		- 449	- 1 154
Vahetuskursi muutuste mõju hoitavale rahale		- 9 362	- 378
(Kahjum)/kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist		- 82 359	52 286
Laenude väljamaksed	7	- 2 48 326	- 2 42 203
Laenude tagastamine	7	1 66 578	1 19 160
Rahalt ja raha ekvivalentidelt kogunenud intressitulu muutus	5	7	- 1
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine		11 663	- 4 399
Tähtaja lõpuni hoitavate finantsvarade suurenemine	10	- 1 6 10 057	- 6 80 635
Tähtaja lõpuni hoitavad finantsvarad, mille tähtaeg möödub	10	1 6 12 619	6 76 369
Müügivalmis finantsvarade suurenemine	8	- 42 646	- 34 700
Müügivalmis finantsvarade tagasimaksmine/müük	8	43 378	38 737
Muude varade (vähenemine)/suurenemine		- 5 374	76
Muude kohustuste suurenemine		19	1 419
Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade vähenemine		- 175	- 6 539
Põhitegevuses kasutatud rahavood (neto)		- 1 54 673	- 80 430
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Liikmesriikidelt saadud osamaksud	15	1 05 691	1 87 310
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikidelt saadud summad		7 410	50 000
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikide eest makstud summad		- 21 899	- 24 312
Rahavood finantseerimistegevusest (neto)		91 202	2 12 998
Raha ja raha ekvivalentide netosumma (vähenemine)/suurenemine		- 63 471	1 32 568
Rahavoogude koondaruanne:
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga		5 99 507	4 66 561
Netorahavood:
Põhitegevusest		- 1 54 673	- 80 430
Finantseerimistegevusest		91 202	2 12 998
Vahetuskursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele		9 362	378
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga		5 45 398	5 99 507
Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:
Kassas olev sularaha	5	9 642	1 94 107
Tähtajalised hoiused (kogunenud intressideta)		4 15 756	4 05 400
Kommertsväärtpaberid	5	1 20 000	—
		5 45 398	5 99 507

Raamatupidamise aastaaruande lisad 31. detsembri 2014. aasta seisuga

1. Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010.

Rahastu ei ole juriidiline isik. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP” ja „pank”) haldab liikmesriikide („rahastajad”) nimel osamaksusid vastavalt lepingu tingimustele ja korraldab rahastu tegevust.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest. Rahastu rahastamiseks ja intressitoetuste maksmiseks vajaliku toetuse summad saadakse ELi liikmesriikide osamaksudest mitmeaastase finantsraamistiku raames (esimene finantsprotokoll aastateks 2000–2007 (edaspidi „üheksas EAF”), teine finantsprotokoll aastateks 2008–2013 (edaspidi „kümnes EAF” ja „üleminekurahastu”), mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni kuupäevani, mil jõustub kolmas finantsprotokoll aastateks 2014–2020 (edaspidi „üheteistkümnes EAF”)). EIP-le on tehtud ülesandeks järgmise haldamine:

—	rahastu, s.o riske kandev uuenev fond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 185,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd);

—	intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas kuni 586,85 miljonit eurot ja ÜMTdele kuni 3,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 15 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks;

—	üleminekurahastu, millest antakse intressitoetuste rahastamiseks ja projektidele tehnilise abi andmiseks ettenähtud toetusi ja mis hõlmab eelmiste EAFide kulukohustustega sidumata ja vabastatud vahendite saldosid.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

EIP halduskomitee ettepanekul kiitis EIP direktorite nõukogu 12. märtsil 2015 raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 28. aprillil 2015 heaks kiita.

2. Peamised arvestuspõhimõtted

2.1. Koostamise alus – nõuetele vastavuse kinnitus

Rahastu raamatupidamise aastaaruanded on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

2.2. Eelmise aasta andmete ümberliigitamine

Kui seni esitati siduvate kohustustega seotud teenustasud teenus- ja vahendustasudest saadud tulude all, siis nüüd on need näidatud intresside ja samalaadsete tulude koosseisus.

2013. aasta andmeid mõjutab see muudatus 1 3 23 000 euro võrra.

2.3. Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond rahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgmistes valdkondades.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine

Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal ja maaklerite hinnanoteeringutel. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Hinnangud liigitatakse vastavalt nende tasemele õiglase väärtuse hierarhias, mis sõltub hindamismeetodis kasutatud sisenditest. Hindamismeetodid on avaldatud ja neid on kirjeldatud lisades 2.5.3 ja 4.

Hindamismeetodid võivad hõlmata võrdlust jälgitava turuhinnaga samalaadsete instrumentidega, netonüüdispuhasväärtuse mudelit, diskonteeritud rahavoogude mudelit, Black-Scholesi mudelit, polünoomilise optsioonihinna mudelit ja muid hindamismudeleid. Hindamismeetodites kasutatavate eelduste ja sisendite hulka kuuluvad riskivabad intressimäärad ja võrdlusintressimäärad, diskontomäära arvutamiseks kasutatavad krediidiriski marginaalid, võlakirja- ja aktsiahinnad, valuutavahetuskursid, aktsiahinnad, aktsiaindeksid ning prognoositav hinnavolatiilsus ja korrelatsioon.

Hindamismeetodite eesmärk on leida õiglane väärtus ehk hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks.

Rahastus kasutatakse levinumate ja lihtsamate finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks üldtunnustatud hindamismudeleid. See kehtib näiteks intressimäära ja valuuta vahetuslepingute kohta, mille puhul kasutatakse ainult jälgitavaid turuandmeid ning juhtimishinnanguid ja prognoose ei ole eriti vaja. Jälgitavaid hindu ja mudelite sisendeid võib tavaliselt saada noteeritud võla- ja kapitaliväärtpaberite, börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja lihtsate börsiväliste tuletisinstrumentide (näiteks intressimäära vahetuslepingud) turult. Jälgitavate turuhindade ja mudelite sisendite kättesaadavus vähendab vajadust juhtkonna hinnangute ja prognooside järele ning õiglase väärtuse määramisega seotud ebakindlust. Jälgitavate turuhindade ja sisendite kättesaadavus on eri toodete ja turgude puhul erinev ning see võib muutuda konkreetsete sündmuste mõjul ja vastavalt finantsturgudel valitsevate tingimuste muutumisele.

Keerukamate instrumentide puhul kasutab rahastu enda välja töötatud meetodeid, mis põhinevad tunnustatud hindamismudelitel. Mõned või kõik nende mudelite sisendid ei ole turul jälgitavad, vaid tuletatakse turuhindadest ja -määradest või oletustel põhinevatest hinnangutest. Oluliste mittejälgitavate sisenditega instrumentide hulka kuuluvad näiteks teatavad laenud ja tagatised, millel puudub aktiivne turg. Kui õiglane väärtus määratakse kindlaks hindamismudelitega, kus kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid, on suurem roll juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel. Juhtkonna hinnanguid ja prognoose on tavaliselt vaja selleks, et valida välja sobiv hindamismudel, prognoosida hinnatava instrumendi poolt tulevikus tekitatava rahavoo suurust, määrata kindlaks vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus ja ettemakserisk ning valida sobivad diskontomäärad.

Rahastu on välja töötanud õiglase väärtuse mõõtmise kontrolliraamistiku. Raamistik hõlmab EIP investeerimispanganduse riskijuhtimise ja turuteabe haldamisega seotud ülesandeid. Neid ülesandeid täidetakse sõltumatult front office’i juhtimisest ja nende eesmärk on kontrollida olulist õiglase väärtuse mõõtmist. Konkreetsed kontrollimeetmed on järgmised:

—	jälgitavate hindade kontroll;

—	kasutusel olevate mudelite muudatuste ja uute hindamismudelite analüüs ja kinnitamine;

—	mudelite täpsustamine ja järeltestimine jälgitavate turutehingute alusel;

—	väärtuse suuremate muutuste analüüs ja uurimine;

—	oluliste mittejälgitavate sisendite analüüs ja hinnangute täpsustamine.

Kui õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatakse kolmandatelt isikutelt saadud teavet, näiteks maaklerinoteeringuid ja hinnateabe vahendajate hinnateavet, kontrollib rahastu, kas need hinnangud lähtuvad IFRSi nõuetest. Selle raames:

—	määratakse kindlaks, kas maakleri hinnanoteering või vahendaja hinnateave on asjakohane;

—	hinnatakse, kas maakleri konkreetne noteering või hinnateabeteenus on usaldusväärne;

—	tehakse kindlaks, kuidas õiglane väärtus on välja selgitatud ning mil määral see vastab tegelikele turutehingutele;

—	selgitatakse välja, mil viisil on samalaadsete instrumentide hindu kohandatud vastavalt mõõdetava instrumendi omadustele, kui õiglast väärtust mõõdetakse samalaadsete instrumentide abil.

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum

Rahastu vaatab oma laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav EIP juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab rahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille individuaalne väärtuse langus ei ole küll kindlaks tehtud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud.

Põhimõtteliselt loetakse laenu langenud väärtusega laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on hilinetud 90 päeva või rohkem ja EIP juhtkonna arvates esineb objektiivseid põhjusi laenu väärtuse vähendamiseks.

Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgmistest alustest:

—	hiljutised ametlikud turutehingud;

—	põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

—	oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse samalaadsete tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul;

—	korrigeeritud netovarade meetod või

—	muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Rahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

Rahastu loeb müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. Seda, mis on „oluline” või „pikaajaline”, tuleb kaaluda. Rahastu puhul on „oluline” tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline” pikem kui 12 kuud. Lisaks hinnatakse rahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel kasutatavaid tegureid.

Rahastu osalusega üksuste konsolideerimine

Rahastu tegi olulise otsuse, et ükski üksustest, milles tal on osalus, ei ole tema kontrolli all. See on tingitud sellest, et kõikides sellistes üksustes kuulub vastutus haldamise, tegevuse juhtimise ja partnerlusasjade eest täisosanikule, fondijuhile või haldusnõukogule, kellel on õigus ja pädevus teha kõik vajalikud toimingud partnerluse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kooskõlas investeerimis- ja tegevuspõhimõtetega.

2.4. Muutused arvestuspõhimõtetes

Kui järgmised muudatused kõrvale jätta, siis on rahastu kõigi käesoleva raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud arvestusperioodide suhtes järjepidevalt kohaldanud lisas 2.5 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Rahastu võttis aasta jooksul vastu järgmised standardimuudatused ja uued standardid.

Vastuvõetud standardid

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal võeti vastu järgmised standardid, standardimuudatused ja tõlgendused.

IFRS 10 „Konsolideeritud finantsaruanded”

IFRS 10 asendab standardi IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” osa, mis käsitleb konsolideeritud finantsaruandeid, ja SIC 12 „Konsolideerimine – eriotstarbelised ettevõtted”. IFRS 10-s on esitatud uus kontrolli määratlus, mille saab võtta kõigi üksuste puhul konsolideerimise aluseks. Määratlus tugineb mõjuvõimule investeerimisobjekti üle ning kasumi muutlikkusele, mis tuleneb osalemisest investeerimisobjektis ja nendevahelistest suhetest, ning see asendab sõltuvalt üksuse laadist õiguslikul kontrollil või riskipositsioonil ja hüvedel põhineva määratluse. Standardi IFRS 10 vastuvõtmine ei mõjuta rahastu tehtud investeeringute konsolideerimist. Seetõttu ei ole IFRS 10 kohaldamise tõttu vaja andmeid muuta.

IFRS 11 „Ühised ettevõtmised”

IFRS 11 asendab IAS 31 „Osalemised ühisettevõtmistes” ja SIC 13 „Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused – ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed” ning sellega on kehtestatud ühiselt kontrollitavates ettevõtmistes osalust omavate üksuste finantsaruandluse põhimõtted.

IFRS 11 kohaselt on olemas ainult kahte liiki ühiseid ettevõtmisi – ühised äriüksused ja ühisettevõtted, kusjuures ühisettevõtmise liik sõltub osalejate õigustest ja kohustustest, mis tulenevad ühisettevõtmisest, mitte ühisettevõtmise õiguslikust vormist. Standardi vastuvõtmine ei avalda mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

IFRS 12 „Muudes (majandus)üksustes omatavate osaluste avalikustamine”

Standardis IFRS 12 on sätestatud, milline teave tuleb esitada raamatupidamise aastaaruannetes, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel hinnata aruandva üksuse tütarettevõtetes, sidusettevõtetes, ühistes ettevõtmistes ja konsolideerimata struktureeritud üksustes oleva osaluse laadi ja osalusest tulenevaid riske. IFRS 12-s ei nõuta võrdlemist võimaldava teabe esitamist standardi rakendamisele eelnenud aja kohta. Uus teave on esitatud lisas 22.

IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused – konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised

Muudatustes on selgitatud IFRS 10 üleminekusuuniseid ja lisaks on kergendatud IFRS 10, 11 ja 12 kasutuselevõtmist, kuna nõutakse võrdlemist võimaldava kohandatud teabe esitamist ainult eelneva võrdlusperioodi kohta. Peale selle tühistatakse konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustega seotud avalikustamise puhul nõue esitada võrdlemist võimaldav teave IFRS 12 esmakordsele rakendamisele eelnevate perioodide kohta. Muudatuse vastuvõtmine ei avalda mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

IAS 36 muudatus – mittefinantsvara kaetava väärtuse avalikustamine

Muudatusega piiratakse nõuet avaldada vara või raha teeniva üksuse kaetav väärtus ainult nende perioodide kohta, mille väärtuse langusest tulenev kahjum on kajastatud või tühistatud.

Need sisaldavad ka nõuet avaldada üksikasjalikke andmeid, kui vara või raha teeniva üksuse kaetav väärtus on kindlaks määratud vastavalt õiglasele väärtusele, millest on maha arvatud võõrandamiskulud, ning kui langusest tulenev kahjum on perioodi jooksul kajastatud või tühistatud.

Muudatuse vastuvõtmine ei avalda mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele.

Avaldatud, kuid veel jõustumata standardid

Pärast 1. jaanuari 2014 algavate aastaste arvestusperioodide puhul järgitakse järgmisi standardeid, standardite muudatusi ja tõlgendusi, mida käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole veel arvesse võetud. Allpool on loetletud standardid, mis võivad olla olulised ka rahastule.

IFRS 9 „Finantsinstrumendid”

Kõnealune standard anti välja 24. juulil 2014. See asendab senise standardi IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine”. IFRS 9-s on esitatud muudetud suunised finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise kohta, sealhulgas uus eeldatava krediidikahju mudel finantsvara väärtuse languse arvutamiseks, ning uued üldised riskimaandamisarvestuse nõuded. Lisaks on selles edasi arendatud IAS 39 finantsinstrumentide kajastamise ja kajastamise lõpetamise suuniseid. Euroopa Liit ei ole IFRS 9 veel vastu võtnud. Rahastu ei ole veel välja selgitanud, millist mõju avaldaks selle standardi rakendamine.

IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav tulu”

IFRS 15-ga kehtestatakse terviklik raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas tulu kajastatakse ning millises summas ja millal seda tehakse. See asendab senised tulu kajastamise suunised IAS 18 „Tulu”, IAS 11 „Ehituslepingud” ja IFRIC 13 „Kliendilojaalsuse programmid”. IFRS 15 hakatakse kohaldatama 1. jaanuaril 2017 ja hiljem algavate arvestusperioodide suhtes, kuid lubatud on ka selle varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole IFRS 15 veel vastu võtnud. Rahastu ei ole veel välja selgitanud, millist mõju avaldaks selle standardi rakendamine.

2.5. Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest

Finantsseisundi aruandes on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

2.5.1. Välisvaluuta ümberarvestamine

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima tuhandeni.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

Kasumi- ja muu koondkasumi aruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

2.5.2. Raha ja raha ekvivalendid

Rahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

2.5.3. Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustuse üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosalistevahelises tavapärases tehingus peamisel turul, selle puudumisel aga kõige soodsamal turul, millele rahastul on sel kuupäeval juurdepääs.

Asjakohasel juhul mõõdab EIP rahastu nimel instrumendi õiglast väärtust, kasutades instrumendi noteeritud hinda aktiivsel turul. Aktiivse turuna käsitatakse turgu, kus vara või kohustusega seotud tehingud toimuvad piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta.

Kui bilansis kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Valitud hindamismeetod hõlmab kõiki tegureid, mida turul osalejad tavatsevad arvesse võtta tehinguhinna kindlaksmääramisel.

EIP mõõdab õiglast väärtust õiglase väärtuse hierarhia abil, mis kajastab mõõtmisel kasutatud sisendite olulisust. Hierarhia on järgmine:

—	1. tase: sisenditeks on instrumentide noteeritud (korrigeerimata) hinnad sellistel aktiivsetel turgudel, millele rahastul on juurdepääs ja kus kaubeldakse samasuguste instrumentidega;

—

2. tase: muud sisendid kui 1. taseme noteeritud hinnad, mis on jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud). See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamiseks kasutatakse samalaadsete instrumentide noteeritud hinda aktiivsel turul, samasuguste või samalaadsete instrumentide noteeritud hinda turul, mis ei ole täiesti aktiivne, või muid hindamismeetodeid, mille puhul olulised sisendid on turuandmete alusel jälgitavad;

—

3. tase: mittejälgitavad sisendid. See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamismeetod ei sisalda jälgitavatel andmetel põhinevaid sisendeid ja mille väärtuse kindlakstegemisel on oluline roll mittejälgitavatel sisenditel. Siia kuuluvad ka instrumendid, mille väärtus põhineb samalaadsete instrumentide noteeritud hindadel ja mille puhul instrumentidevaheliste erinevuste kajastamiseks tuleb teha olulisi mittejälgitavaid korrigeerimisi või lähtuda eeldustest.

Rahastu kajastab üleviimist ühelt õiglase väärtuse hierarhia tasemelt teisele selle aruandeperioodi lõpul, mil muutus aset leidis.

Tähtajani hoitavad finantsvarad

Tähtajani hoitavad finantsvarad on noteeritud võlakirjad, mida hoitakse tähtaja lõpuni, ja kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle kolme kuu.

Need võlakirjad ja kommertsväärtpaberid võetakse arvele õiglases väärtuses, millele on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Rahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara või finantsvarade rühma väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Väärtuse langusest tulenev kahjum (mida mõõdetakse vara bilansilise väärtuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena, diskonteerituna finantsvara algse tegeliku intressimääraga) kajastatakse kasumiaruandes.

Laenud

Rahastust antud laenud kajastatakse rahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks ette nähtud võimalikud eraldised.

Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on kas müügivalmina määratletud finantsvarad või finantsvarad, mis ei vasta tingimustele, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad otsesed omakapitaliinstrumendid ja investeeringud riskikapitalifondidesse.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse müügivalmis finantsvarasid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju.

a. Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud viimasel kättesaadaval puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamissuunistele (näiteks rahvusvahelised era- ja riskikapitali hindamise suunised, IPEVi suunised, nagu need on avaldatud Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni poolt), mis on tunnistatud IFRSidega kooskõlas olevaks. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib rahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

b. Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse riskikapitalifondidest ja omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit rahastu omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et müügivalmis investeeringu väärtus on langenud, kantakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum kasumi- ja muu koondkasumi aruandesse.

Noteerimata investeeringu õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodeid (näiteks korrigeeritud netovarade, diskonteeritud rahavoogude või kordse meetodit). Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses. Tuleb märkida, et kahe esimese aasta jooksul kajastatakse väärtust vastavalt soetusmaksumusele.

Rahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele. Rahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et rahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IFRS 10 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles rahastul on üle 20 % hääleõigustest.

Tagatised

Arvele võtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases väärtuses, mis vastab oodatavate maksete nüüdispuhasväärtusele. See arvutus viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse bilansis „finantstagatisena”„muude varade” ja „muude kohustuste” all.

Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid rahastu kohustusi ühel järgmistest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem.

—	Täpseima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, mida hinnatakse, tuginedes kõigile asjaomastele teguritele ja finantsseisundi aruande koostamise kuupäeval kättesaadavale teabele.

—	Algse arvelevõtmise summa alusel, millest on maha arvatud kumulatiivne amortisatsioon. Algselt arvele võetud summa amortisatsiooni kajastatakse aktuaarse hindamise meetodit kasutades.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist või vähenemist kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruande real „tulu teenus- ja vahendustasudest”.

Sellise tagatisega seonduvad rahastu varad amortiseeritakse seejärel aktuaarse hindamise meetodit kasutades ning kontrollitakse, kas nende väärtus on langenud.

Lisaks kajastatakse tagatislepingu allakirjutamisel seda rahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse, siis rahastu siduva kohustusena.

2.5.4. Finantsvara väärtuse langus

Rahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Eelarveaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise väärtuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilise väärtuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt väärtuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto korrigeerimise teel.

Rahastu koostab krediidiriski hinnangu iga tehingu kohta eraldi ega kaalu tehingute üldist väärtuse vähendamist.

Müügivalmis finantsvarade puhul hindab rahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt langenud allapoole soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) rahastu omakapitali hulgast ja kajastatakse see kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumi- ja muu koondkasumi aruande kaudu; õiglase väärtuse vähenemisele järgnevat õiglase väärtuse suurenemist kajastatakse otse rahastu omakapitali all.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist kasumi- ja muu koondkasumi aruandes vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

2.5.5. Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

Rahastu ei kasuta ühtegi IAS 39 kohast riskimaandamise võtet. Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu ja esitatakse tuletisinstrumentidena. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine”).

Alguses kajastatakse tuletisinstrumente tehingupäeva alusel.

2.5.6. Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad rahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

—	vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

—	need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

—	kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

—	instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ja

—	instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

2.5.7. Intressitulu laenudelt

Rahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud”) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja nõuded”) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netoväärtusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise väärtuse suhtes.

Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu edasilükkunud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Neid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud”).

2.5.8. Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Rahastu teeb väljamaksed lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need rahastule tehtud osamaksuna.

2.5.9. Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu

Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

2.5.10. Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse, ning olulise toimingu eest teenitud tasu kajastatakse tuluna pärast olulise toimingu lõpuleviimist. Need tasud esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Teenus- ja vahendustasude tulu”).

Müügivalmis finantsvaradega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal ja need esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum”).

2.5.11. Maksustamine

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3. Riskijuhtimine

Käesolevas lisas esitatakse teave rahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele. Need on järgmised:

—	krediidirisk – kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk;

—	likviidsusrisk – risk, et majandusüksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigel ajal täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju;

—	tururisk – risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.1. Riskijuhtimise korralduslik külg

Euroopa Investeerimispank kohandab oma riskijuhtimist jooksvalt.

EIP riskijuhtimise üksus määrab kindlaks rahastu riskid, hindab ja jälgib neid ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimise üksus front office’ist sõltumatu. Riskijuhtimise üksuse peadirektor annab riskidega seonduvatest küsimustest aru selleks määratud Euroopa Investeerimispanga asepresidendile. Asepresident kohtub regulaarselt auditikomiteega, et arutada riskidega seonduvaid teemasid. Samuti vastutab ta Euroopa Investeerimispanga halduskomiteele ja direktorite nõukogule esitatava riskiaruandluse järelevalve eest.

3.2. Krediidirisk

Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldustest.

3.2.1. Krediidiriski poliitika

Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada. Rahastu on äriühingute ja finantsasutuste jaoks välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma peamiste laenuvõtjatest/tagatise saajatest vastaspoolte sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, pangad, avaliku sektori üksused) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale vastaspoolele määratakse esialgu sisereiting, mis kajastab tema pikaajalist välisvaluutareitingut, millele järgneb vastaspoole riskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs.

Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral kasutatakse asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist. Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting ja oodatava kahju määr.

Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik või samalaadsete tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid. Tehingute maksimaalne nimiväärtus on piiratud limiidiga, mis oleneb tehingu oodatava kahju määrast. Vastaspoole piiranguid kohaldatakse konsolideeritud riskipositsioonide suhtes. Sellistes piirangutes võetakse üldjuhul arvesse vastaspoolte omavahendite mahtu ja nende pikaajalise välise rahastamise kogusummat.

Krediidiriski maandamiseks kasutab rahastu mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid:

—	projektiga seonduvad väärtpaberid (nt õiguste loovutamine või aktsiatele, varadele või kontodele seatud pant) ja/või

—	tagatised, mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised, nõudegarantiid).

Lisaks sellele kasutab rahastu vahel ka selliseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid, mis ei ole projekti riskiga otseselt korrelatsioonis, nagu tagatised või pangagarantiid.

Rahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumente.

3.2.2. Maksimaalne krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid arvesse võtmata

Järgmises tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvesse võtmist.

Maksimaalne riskipositsioon (tuhandetes eurodes)

31.12.2014

31.12.2013

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid

5 45 399

5 99 515

Tuletisinstrumendid

448

1 024

Laenud ja nõuded

1 3 31 918

1 2 22 199

Nõuded rahastajate vastu

42 590

—

Tähtajani hoitavad finantsvarad

99 988

1 02 562

Muud varad

5 522

148

Varad kokku

2 0 25 865

1 9 25 448

BILANSIVÄLISED KIRJED

Tingimuslikud kohustused

—	Allakirjutatud väljavõtmata tagatised

25 000

Siduvad kohustused

—	Väljamaksmata laenud

1 1 61 859

8 89 866

—	Väljavõetud tagatised

2 298

4 414

Bilansivälised kirjed kokku

1 1 89 157

9 19 280

Krediidiriski positsioon kokku

3 2 15 022

2 8 44 728

3.2.3. Laenude ja nõuetega seonduv krediidirisk

3.2.3.1. Krediidiriski mõõtmine laenude ja nõuete puhul

Iga rahastu tehtava laenuandmise tehingu kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju selliste määrade hinnang, mis kajastuvad laenu reitinguklassis. Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes aluseks laenuvõtja krediidikvaliteedi, laenu lõpptähtaja, tagatise ja vajaduse korral tagatise andja.

Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmise tehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, asjaomase riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina;

—	järelevalveülesannete jaotamise abivahendina;

—	laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga;

—	ühe sisendina oodatava kahju määral põhinevate riski hinnastamisotsuste tegemisel.

Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid.

Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel. Kooskõlas valitud Basel II täiustatud meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatise andjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks.

ii)	Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatise andja satuvad ühel ja samal ajal finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega ka laenu reitinguklass.

iii)	Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel.

iv)	Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja tõstab selle sisereitingut.

v)	Laenu kestus: kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht.

Laenu oodatava kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laen ühesse järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest.

Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud. Neil on kolm alamklassi. A hõlmab kõiki ELi riigiriske, st laenusid, mis on kas antud liikmesriikidele või mille on täielikult, sõnaselgelt ja tingimusteta garanteerinud liikmesriigid, kui oodata ei ole mingeid tagasimakseraskusi, ja mille puhul oodatava kahju määraks määratakse 0 %. A+ tähistab laenusid, mis on antud muudele majandusüksustele kui liikmesriigid (või millele sellised üksused on tagatise andnud), mille puhul ei ole laenu kestuse ajal oodata krediidikvaliteedi langust. A- hõlmab selliseid laenuandmise tehinguid, mille olemasoleva reitinguklassi säilimise osas on mõningaid kahtlusi (näiteks pika lõpptähtaja tõttu või muus osas suurepärase tagatise tulevikuhinna suure volatiilsuse tõttu), kuid mille puhul võimalikku negatiivset arengut hinnatakse siiski üsna piiratuks.

B	Kõrge krediidikvaliteediga laenud. Nende näol on tegemist varaklassiga, mille väärtust pank peab usaldusväärseks, kuigi väike krediidikvaliteedi halvenemine ei ole tulevikus välistatud. Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise aset leidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks.

C	Hea krediidikvaliteediga laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud (bullet loans) või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud.

See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D-. reitinguga D- laenude puhul on nõutav tähelepanelikum jälgimine.

See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille kahjumisseminekut ei saa vältida. Seetõttu kohaldatakse nende laenude puhul tähelepaneliku ja süvendatud jälgimist. Alamklassid E+ ja E- tähistavad nimetatud jälgimisprotsessi intensiivsust, kusjuures reitinguga E- tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav teatavas vormis võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju.

F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. Reitinguga F- laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematud, erakorralised ja drastilised negatiivsed asjaolud. Kõigile tehingutele, millest rahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja nende puhul nähakse ette konkreetne eraldis.

Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga laenud jälgimisnimekirja. Kui laen siiski kiideti juba algselt D- või sellest madalama reitinguklassi riskiprofiiliga heaks, pannakse see jälgimisnimekirja üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu reitinguklassi täiendava languse.

Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud rahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel.

3.2.3.2. Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs

Järgmises tabelis on näidatud allakirjutatud ja väljamakstud laenudest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatise andjate antud tagatisi:

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2014	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal (%)
Pangad	16 457	1 06 667	5 71 609	6 94 733	52
Äriühingud	23 494	93 731	3 10 396	4 27 621	32
Avaliku sektori asutused	33 279	—	31	33 310	3
Riigid	—	4 815	1 71 439	1 76 254	13
Kokku välja makstud	73 230	2 05 213	1 0 53 475	1 3 31 918	100
Alla kirjutatud, kuid välja maksmata	1 21 826	1 17 758	9 22 275	1 1 61 859

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2013	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal (%)
Pangad	18 341	1 12 178	3 38 464	4 68 983	38
Äriühingud	26 315	94 365	4 17 990	5 38 670	44
Avaliku sektori asutused	29 120	—	31	29 151	2
Riigid	—	5 322	1 80 073	1 85 395	16
Kokku välja makstud	73 776	2 11 865	9 36 558	1 2 22 199	100
Alla kirjutatud, kuid välja maksmata	14 966	1 17 758	7 57 142	8 89 866

Laenuvõtjate ja tagatise andjate jälgimine ning projektidega seonduv finants- ja lepinguline järelevalve on tehinguhalduse ja restruktureerimise üksuse ülesanne. Seega on rahastu antud laenude, laenuvõtjate ja tagatise andjate krediidivõimelisus pideva jälgimise all. Neid jälgitakse vähemalt kord aastas, kuid vajaduse korral ka sagedamini, ning krediidisündmuse toimumisel. Eelkõige uurib tehinguhalduse ja restruktureerimise üksus, kas lepingulistest õigustest on kinni peetud, ja võtab meetmeid krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste kohustuste mittetäitmise heastamiseks. Kui krediidiriski suunised seda nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või meetmed võetakse õigel ajal.

3.2.3.3. Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes

Järgmistes tabelites on näidatud rahastu laenuportfelli (31. detsembri 2014. aasta ja 31. detsembri 2013. aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks alla kirjutatud (väljamakstud ja välja maksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2014		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min. aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2014		A – B-	C	D+	D- ja sellest madalam	Reiting puudub	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Pangad	75 268	7 074	3 07 049	8 79 420	3 36 318	1 6 05 129	65 %
	Äriühingud	1 02 974	7 964	16 713	4 56 210	—	5 83 861	23 %
	Avaliku sektori asutused	—	—	33 279	40 031	—	73 310	3 %
	Riigid	—	—	4 815	2 26 662	—	2 31 477	9 %
Kokku		1 78 242	15 038	3 61 856	1 6 02 323	3 36 318	2 4 93 777	100 %

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2013		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min. aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2013		A – B-	C	D+	D- ja sellest madalam	Reiting puudub	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Pangad	65 571	15 434	97 478	6 89 905	4 04 129	1 2 72 517	60 %
	Äriühingud	6 773	15 970	5 691	5 20 048	—	5 48 482	26 %
	Avaliku sektori asutused	—	—	—	69 151	—	69 151	3 %
	Riigid	—	—	—	2 21 915	—	2 21 915	11 %
Kokku		72 344	31 404	1 03 169	1 5 01 019	4 04 129	2 1 12 065	100 %

3.2.3.4. Laenude ja nõuete riskikontsentratsioonid

3.2.3.4.1. Geograafiline analüüs

Laenuvõtja riigi põhjal saab rahastu laenuportfelli kohta koostada järgmise geograafilise analüüsi (tuhandetes eurodes):

Laenuvõtja riik	31.12.2014	31.12.2013
Uganda	1 61 657	1 44 816
Keenia	1 55 168	1 31 384
Nigeeria	1 37 832	73 469
Piirkondlik (AKV)	1 36 182	1 01 863
Mauritaania	95 319	93 455
Jamaica	77 272	68 000
Etioopia	68 614	75 962
Dominikaani Vabariik	64 614	64 015
Tansaania	62 916	26 121
Kamerun	61 067	70 154
Togo	45 780	50 319
Kongo (Demokraatlik Vabariik)	39 786	39 047
Mauritius	35 811	1 08 511
Mosambiik	29 139	26 202
Cabo Verde	26 101	27 470
Ghana	16 130	6 365
Rwanda	14 854	6 439
Prantsuse Polüneesia	14 622	13 994
Senegal	12 046	13 063
Malawi	9 945	3 999
Samoa	7 595	8 872
Burkina Faso	7 456	8 944
Haiti	7 379	5 511
Mali	7 207	7 717
Kongo	6 919	8 649
Sambia	5 761	6 412
Vanuatu	3 835	5 028
Angola	3 623	6 380
Uus-Kaledoonia	3 211	3 708
Nigeeria	2 581	3 020
Saint Lucia	2 363	2 102
Belau	2 254	2 224
Grenada	1 996	2 243
Trinidad ja Tobago	1 180	—
Mikroneesia	1 141	—
Libeeria	821	364
Tonga	681	1 416
Gabon	528	512
Fidži	474	1 032
Burundi	40	—
Tšaad	18	—
Lesotho	—	3 417
Kokku	1 3 31 918	1 2 22 199

3.2.3.4.2. Majandussektori analüüs

Järgmises tabelis on analüüsitud rahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenuvõtjani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all (tuhandetes eurodes).

Laenuvõtja majandussektor	31.12.2014	31.12.2013
Üldised laenud ja agendilepingud	5 41 600	3 37 482
Linnaareng, renoveerimine ja transport	2 09 849	2 16 244
Elektrienergia, süsi jm	1 98 604	2 34 106
Teenindussektor jm	1 68 689	1 48 875
Toormed ja kaevandamine	1 08 367	1 76 909
Teed ja kiirteed	43 993	38 880
Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid	33 310	29 116
Materjalitöötlus, ehitus	16 243	20 884
Telekommunikatsioon	6 089	11 746
Paberi tootmisahel	5 156	4 540
Toiduahel	18	—
Kapitalikaubad/kestvuskaubad	—	3 417
Kokku	1 3 31 918	1 2 22 199

3.2.3.5. Maksetähtaja ületanud ja vähenenud väärtusega laenud

Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru pangas kehtestatud „Finantsjärelevalve suunistes ja korras” sätestatud korra kohaselt. See kord on kooskõlas hea pangandustavaga ja seda kohaldatakse kõigi EIP hallatavate laenude suhtes.

Jälgimise käigus tagatakse, et i) tähtajaks tasumata jäänud summad avastatakse ja neist teatatakse vastutavale talitusele; ii) suure mõjuga juhtumid suunatakse viivitamata edasi asjakohasele tegevus- ja otsustamistasandile; iii) tähtajaks tasumata laenude üldseisu ning võetud ja võetavate tagasinõudmismeetmete kohta antakse korrapäraselt aru juhtkonnale ning asjaomastele välistele institutsioonidele (Euroopa Komisjon ja liikmesriikide institutsioonid).

Sellistest maksetähtaega ületanud ja vähenenud väärtusega laenudest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt (tuhandetes eurodes):

		Laenud ja nõuded	Laenud ja nõuded
	Lisad	31.12.2014	31.12.2013
Bilansiline väärtus		1 3 31 918	1 2 22 199
Individuaalne laenude ja nõuete väärtuse vähenemine
Brutosumma		2 10 338	2 27 007
Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks	7	- 1 52 137	- 70 791
Individuaalselt vähenenud väärtusega laenude ja nõuete bilansiline väärtus		58 201	1 56 216
Laenude ja nõuete rühma väärtuse vähenemine
Brutosumma		—	—
Reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks		—	—
Vähenenud väärtusega laenude ja nõuete rühma bilansiline väärtus		—	—
Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega
Tähtaeg on ületatud:
0–30 päeva		2 558	1 561
30–60 päeva		528	—
60–90 päeva		5	—
90–180 päeva		—	—
Üle 180 päeva		—	—
Tähtajaks tasumata, kuid vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline väärtus		3 091	1 561
Tähtajaks tasutud ning vähenemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline väärtus		1 2 70 626	1 0 64 422
Laenude ja nõuete bilansiline väärtus kokku		1 3 31 918	1 2 22 199

3.2.4. Rahast ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk

Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas rahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31. detsembri 2014. aasta ja 31. detsembri 2013. aasta seisuga olid investeeringud pangahoiuste, hoiusesertifikaatide ja kommertsväärtpaberite vormis.

Heakskiidetud üksustelt nõutakse samasugust reitingut kui EIP sularahahalduse investeeringute suhtes kohaldatav lühi- ja pikaajaline reiting. Heakskiidetud üksustelt nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1/A-1/F1 (Moody’s, S&P, Fitch). Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud panga puhul (välja arvatud rahastu hoiukontod jooksvate tehingute jaoks) on maksimaalne lubatud limiit praegu 5 0 0 00 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot).

Kõik investeeringud on tehtud heakskiidetud majandusüksustesse, nende lõpptähtaeg on kuni kolm kuud alates tehingupäevast ja need ei tohi ületada krediidiriski positsioonile kehtestatud ülempiiri. Nii 31. detsembri 2014. aasta kui ka 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli rahastu portfelli kuuluvate pangahoiuste, hoiusesertifikaatide, kommertsväärtpaberite ja kassas oleva sularaha reiting arvelduspäeval vähemalt samaväärne reitinguga P-1 (Moody’s).

Järgmises tabelis on näidatud raha ja raha ekvivalentide seis koos kogunenud intressidega (tuhandetes eurodes):

Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2014		31.12.2013
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2014		31.12.2013
P-1	Aaa	47 937	9 %	—	0 %
P-1	Aa1	—	0 %	48 130	8 %
P-1	Aa2	38	0 %	48	0 %
P-1	Aa3	—	0 %	50 000	8 %
P-1	A1	1 37 820	25 %	1 06 572	18 %
P-1	A2	3 59 604	66 %	3 94 765	66 %
Kokku		5 45 399	100 %	5 99 515	100 %

3.2.5. Tuletisinstrumentidest tulenev krediidirisk

3.2.5.1. Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted

Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes. Euroopa Investeerimispank teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehingud lähtuvad samadest vahetuslepingute raamlepingutest ja krediiditoe lisadest, millele Euroopa Investeerimispank ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud.

3.2.5.2. Tuletisinstrumentide krediidiriski mõõtmine

Kõiki seoses rahastuga tehtud Euroopa Investeerimispanga vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida Euroopa Investeerimispank kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab Euroopa Investeerimispank vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavuse tingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul.

Euroopa Investeerimispank kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites võetakse täielikult arvesse rahastuga seonduvaid tuletisinstrumente.

Järgmises tabelis on näidatud eri valuutade vahetuslepingute ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute lõpptähtajad, jaotatuna nende tingliku väärtuse ja õiglase väärtuse lõikes:

(tuhandetes eurodes)
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2014	alla	1 aasta	5 aastat	üle	Kokku 2014
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2014	1 aasta	kuni 5 aastat	kuni 10 aastat	kuni 10 aastat	Kokku 2014
Tinglik väärtus	—	11 606	—	—	11 606
Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus)	—	- 3 219	—	—	- 3 219

(tuhandetes eurodes)
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2013	alla	1 aasta	5 aastat	üle	Kokku 2013
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2013	1 aasta	kuni 5 aastat	kuni 10 aastat	kuni 10 aastat	Kokku 2013
Tinglik väärtus	2 453	2 584	13 491	—	18 528
Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus)	19	- 62	- 1 892	—	- 1 935

Rahastu sõlmib lühiajalisi valuuta vahetuslepinguid muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt. Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli 1 059 miljonit eurot (31. detsembri 2013. aasta seisuga 700 miljonit eurot). Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli - 10,8 miljonit eurot (31. detsembri 2013. aasta seisuga - 1,5 miljonit eurot).

Rahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid, et maandada väljamakstud laenude intressiriske. Seisuga 31. detsember 2014 oli selliseid lepinguid kaks. Nende tinglik väärtus nimetatud kuupäeva seisuga oli 44,7 miljonit eurot (2013. aastal 43,3 miljonit eurot) ja õiglane väärtus - 0,1 miljonit eurot (2013. aastal 0,9 miljonit eurot).

3.2.6. Tähtajani hoitavate finantsvaradega seotud krediidirisk

Järgmises tabelis on esitatud tähtajani hoitavate finantsvarade olukord. Selle finantsvara moodustavad eranditult Belgia, Hispaania, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa lühiajalised riigivõlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg on alla kolme kuu. Kõlblikud emitendid on ELi liikmesriigid. Iga heakskiidetud emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit 5 0 0 00 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Investeerimissuuniste kohaselt ja olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse:

Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2014		31.12.2013
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2014		31.12.2013
P-1	Aa2	—	0 %	16 199	16 %
P-1	Aa3	—	0 %	39 399	38 %
NP	Ba2	49 994	50 %	—	0 %
P-3	Baa3	49 994	50 %	46 964	46 %
Kokku		99 988	100 %	1 02 562	100 %

3.3. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et üksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigel ajal täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju. Likviidsusriski võib jagada rahastamisriskiks ja turu likviidsusriskiks. Rahastamisrisk on risk, et üksus ei suuda tõhusalt rahuldada oodatavaid ja ootamatuid, praegusi ja tulevasi rahavoovajadusi, ilma et see mõjutaks tema igapäevatoiminguid ja finantsseisundit. Turu likviidsusrisk on risk, et üksusel on ebapiisava turu sügavuse või turuhäirete tõttu raske positsiooni turuhinnaga tasaarvestada või likvideerida.

3.3.1. Likviidsusriski juhtimine

Rahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest (üheksanda ja kümnenda EAFi vahendid) ja rahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest. Oma rahastamisriski juhtimiseks koostab rahastu netolikviidsusvajaduse ja liikmesriikide iga-aastaste osamaksude kavasid.

Võttes arvesse EIP prognoose rahastu juhtimise ja tegevuse kohta, teeb Euroopa Komisjon igal aastal kindlaks siduvad kohustused, maksed ning jooksval majandusaastal ja järgnevatel majandusaastatel tasumisele kuuluvate osamaksude (sh intressitoetused) aastase summa ning saadab selle kohta 15. oktoobriks nõukogule aruande.

Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.

Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on rahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest EIP laenude osakond korrapäraselt teatab. Vahendid investeeritakse raha- ja riigivõlakirjaturgudele pankadevaheliste hoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis, võttes arvesse rahastu väljamaksekohustusi. Rahastu likviidseid varasid haldab panga sularahahalduse osakond, pidades silmas vajadust säilitada rahastu kohustuste täitmiseks vajalik likviidsus.

Kooskõlas front office’i ja back office’i ülesannete lahususe põhimõttega kuuluvad nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud EIP tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Vastaspoolte ja sularahahalduse investeeringute limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine kuulub aga panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse.

3.3.2. Likviidsusriskide mõõtmine

Käesoleva jao tabelites esitatakse rahastu finantskohustuste jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa (diskonteerimata rahavood).

Rahastule kuulub järgmisi kohustusi muude kui tuletisinstrumentide näol: allakirjutatud laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise/investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi väljamaksmata summad.

Investeerimisrahastust antud laenude väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg, kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide edenemisest. Kuna investeerimisrahastu annab laenusid võrdlemisi kiiresti muutuvas keskkonnas, on väljamaksmise ajakava väga ebakindel.

Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude. Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksed ületavad kasutuselevõtu tähtaja ja nendega seotud kohustusi ei täideta kuni kõigi fondi aluseks olevate investeeringute tegemiseni, kuna mõnikord ei piisa fondi likviidsusest tasudest ja muudest kuludest tulenevate maksekohustuste täitmiseks.

Tagatiste suhtes konkreetseid väljamaksekohustusi ei esine, välja arvatud juhtudel, kui tagatis välja nõutakse. Tagatiste suurust vähendatakse vastavalt tagatud laenude tagasimaksmise ajakavale.

Intressitoetustega seotud väljamaksed tulenevad panga omavahenditest rahastatavatest subsideeritud laenudest. Seetõttu kajastavad aruandes esitatud väljamaksed neist laenudest tulenevaid kohustusi, mitte aga väljamaksmata intressitoetuste kogusummat. Intressitoetuste väljamaksmise ajakava on sama ebakindel kui laenude puhul.

Tabelis „Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus” esitatud tehnilise abi väljamaksekohustustega seotud „Väljamaksete nominaalne brutosumma” kajastab sõlmitud tehnilise abi lepingute väljamaksmata osa. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel. Vahemikku „3 kuud või vähem” liigitatud väljamaksete näitaja puhul on tegemist aruandepäeva seisuga tasumata arvete summaga.

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustused, mille lepingulist tähtaega ei ole kindlaks määratud, on kajastatud real „Tähtajatud”. Kulukohustused, mille alusel on aruandepäevaks esitatud väljamaksetaotlus, liigitatakse vastavalt maksetähtajale.

Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste tähtajaline jaotus põhineb vahetuslepingutest tulenevatel lepingulistel diskonteerimata rahavoogudel, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingutel, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutel, lühiajalistel valuutavahetuslepingutel ja intressimäära vahetuslepingutel.

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2014	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	1 576	—	—	—	1 1 60 283	1 1 61 859
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	4 584	—	—	—	1 96 053	2 00 637
Muud (allakirjutatud väljastamata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	27 298	27 298
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	—	—	—	—	2 41 890	2 41 890
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	595	—	—	—	18 978	19 573
Kokku	6 755	—	—	—	1 6 44 502	1 6 51 257

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2013	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Väljamaksete nominaalne brutosumma
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	363	—	—	—	8 89 503	8 89 866
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	1 689	—	—	—	1 75 132	1 76 821
Muud (allakirjutatud väljastamata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	29 414	29 414
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	—	—	—	—	1 91 760	1 91 760
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	759	—	—	—	14 707	15 466
Kokku	2 811	—	—	—	1 3 00 516	1 3 03 327

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2014	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised	6	2 218	10 036	—	12 260
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	- 3 202	- 12 809	—	- 16 011
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	1 0 59 000	—	—	—	1 0 59 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	- 1 0 70 677	—	—	—	- 1 0 70 677
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised	371	1 103	6 495	3 619	11 588
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	- 2 143	- 6 373	- 3 022	- 11 538
Kokku	- 11 300	- 2 024	- 2 651	597	- 15 378

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustuste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2013	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised	506	5 183	11 476	2 731	19 896
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	- 539	- 5 858	- 12 894	- 2 819	- 22 110
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	7 00 000	—	—	—	7 00 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	- 7 01 490	—	—	—	- 7 01 490
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised	232	1 053	6 341	5 720	13 346
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	- 1 874	- 6 385	- 3 773	- 12 032
Kokku	- 1 291	- 1 496	- 1 462	1 859	- 2 390

3.4. Tururisk

Tururisk on risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.4.1. Intressirisk

Intressiriski põhjustab rahastu intressitootlike positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Rahastu intressirisk tuleneb selle intressi kandvate varade ja mikrovahetuslepingute majandusliku väärtuse kõikumisest.

Oma laenuportfelli ja intressiriski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute tundlikkust mõõdab rahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel. Konkreetsete laenutehingutega seotud riskide maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepinguteks on eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud.

BPV väljendab asjaomase portfelli nüüdispuhasväärtuse suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti (0,01 %) võrra eelnevalt kindlaks määratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6 aastat, keskmise tähtajaga – 7–11 aastat, pika tähtajaga –12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 21 aasta) kaupa.

Rahastu kasutab eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks EIP eurodes rahastamise baaskõverat (vahetuskursi kõver, mida on korrigeeritud EIP üldise rahastamispreemia võrra). USA dollarites nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse EIP USA dollarites rahastamise kõverat. Kui rahavoogude aluseks olevad laenud on nomineeritud vääringus, millel diskontomäära kõver ei ole usaldusväärne ja piisavalt täielik, määratakse nüüdispuhasväärtus kindlaks EIP eurodes rahastamise baaskõvera kaudu.

Riski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab rahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega.

Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2014. aasta seisuga 4 19 000 eurot, kui intressimäärad tõuseksid samal ajal 1 baaspunkti võrra (31. detsembri 2013. aasta seisuga oleks vähenemine olnud 3 44 000 eurot).

Baaspunkti väärtus	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku
(tuhandetes eurodes)	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga
Seisuga 31.12.2014	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	- 33	- 70	- 126	- 146	- 44	—	- 419

Baaspunkti väärtus	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku
(tuhandetes eurodes)	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga
Seisuga 31.12.2013	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	- 25	- 57	- 90	- 124	- 48	—	- 344

3.4.2. Valuutarisk

Valuutarisk on rahastu positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Kuna rahastu arvestusvääring on euro, esineb tal valuutariski alati, kui tekib ebakõla muus kui arvestusvääringus nomineeritud varade ja kohustuste vahel. Valuutariski põhjustab ka tulevaste muus kui arvestusvääringus sooritatavatest arveldustest tekkivate rahavoogude (näiteks intressi- ja dividendimaksed) väärtuse muutus vahetuskursside muutumise tõttu.

3.4.2.1. Valuutarisk ja sularahahalduse varad

Investeerimisrahastu sularahahalduse varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites.

Valuutariski maandatakse eri valuutade hetke- või forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute või eri valuutade vahetustehingutega. EIP sularahahalduse osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse investeerimisrahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu.

3.4.2.2. Valuutarisk ja investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud

Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes. Investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas.

Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata. Allpool on esitatud investeerimisrahastu valuutariski maandamise suunised.

3.4.2.2.1. USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Investeerimisrahastu kõigi USA dollarites nomineeritud pooleliolevate tehingute (laenud ja omakapital) kogusumma suhtes kasutatakse riskimaandust USD/EUR valuutavahetuslepingute abil, mida pikendatakse perioodiliselt. Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sisse tulevaid või välja minevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed/väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud.

—	USA dollarist tulenevat kogu riskipositsiooni arvutatakse regulaarselt raamatupidamisandmete järgi, et järgmiste pikendatavate valuutavahetuslepingute riskimaandust vajaduse korral korrigeerida.

—	Kui sularahahalduse osakond peab seda tegevuse seisukohast asjakohaseks, võib konkreetsete USA dollarites nomineeritud laenude puhul kasutada riskimaanduseks ka eri valuutade vahetustehinguid.

—	Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete valuutavahetuslepingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse sularahahalduse varadesse või vahetatakse eurodeks.

3.4.2.2.2. Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

—	Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud investeerimisrahastu laenude riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv.

—

Tehingud, mis on nomineeritud valuutades, millel puudub tõhus turg ja sularahahalduse osakond ei saa selle valuutariski maandada, jääb valuutarisk maandamata ning rahastu on seetõttu avatud valuutariskile. Seda põhimõtet kohaldatakse ka selliste tehingute suhtes, mis on nomineeritud kohalikus valuutas, kuid mida arveldatakse eurodes või USA dollarites.

3.4.2.2.3. Välisvaluutapositsioon

Välisvaluutapositsioon on kindlaks tehtud vastavalt EIP riskijuhtimise üksuses 2014. aastal välja töötatud uuele finantsriskide raamistikule. Selle investeerimisrahastu komitees 22. jaanuaril 2015 heaks kiidetud raamistiku kohaselt on välisvaluutapositsiooni aluseks raamatupidamisandmed ja see kujutab endast teatavate varade ja kohustuste vahelist suhet. Aruandluses kajastatud välisvaluutapositsiooni netosummas sisalduvad varad ja kohustused on valitud selliselt, et oleks tagatud laekuvate tulude konverteerimine üksnes aruandlusvaluutasse (eurodesse).

Uue raamistiku kohaselt sisaldub kajastatud välisvaluutapositsiooni netosummas realiseerimata kasum ja kahjum, müügivalmis finantsvarade väärtuse langus ning laenude ja nõuete väärtuse langus. Kajastatud välisvaluutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nimiväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nimiväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse vähenemisele.

Sellele vastavalt on korrigeeritud nendes raamatupidamise aastaaruannetes esitatud välisvaluutapositsiooni 31. detsembri 2013. aasta seisuga.

Järgmises tabelis on näidatud rahastu välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes):

Seisuga 31. detsember 2014 (tuhandetes eurodes)	EUR	USD	KES	DOP	TZS	UGX	AKV riikide/ÜMTde valuutad	Kokku
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	4 46 872	98 526	—	—	—	—	—	5 45 398
Laenud ja nõuded	3 93 296	6 97 247	97 921	26 317	52 799	27 029	25 243	1 3 19 852
Müügivalmis finantsvarad	65 979	3 29 472	—	4 949	—	—	2 685	4 03 085
Nõuded rahastajate vastu	42 590	—	—	—	—	—	—	42 590
Tähtajani hoitavad finantsvarad	99 988	—	—	—	—	—	—	99 988
Valuutapositsioonis kajastatud varad kokku	1 0 48 725	1 1 25 245	97 921	31 266	52 799	27 029	27 928	2 4 10 913
Valuutapositsioonis kajastamata varad kokku	6 085	6 639	2 481	1 273	613	503	443	18 037
Varad kokku	1 0 54 810	1 1 31 884	1 00 402	32 539	53 412	27 532	28 371	2 4 28 950
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
Kohustused
Tuletisinstrumendid	- 1 0 70 606	1 0 83 166	—	—	—	—	—	12 560
Võlad kolmandatele isikutele	68 824	—	—	—	—	—	—	68 824
Muud kohustused	1 944	29	—	—	—	1	75	2 049
Valuutapositsioonis kajastatud kohustused kokku	- 9 99 838	1 0 83 195	—	—	—	1	75	83 433
Valuutapositsioonis kajastamata kohustused kokku	31 282	2 642	—	—	—	—	—	33 924
Kohustused kokku	- 9 68 556	1 0 85 837	—	—	—	1	75	1 17 357
Valuutapositsioonis kajastatud netoväärtus	2 0 48 563	42 050	97 921	31 266	52 799	27 028	27 853	2 3 27 480
Rahastu omakapital
Liikmesriikidelt sisse nõutud osamaksud	2 0 57 000	—	—	—	—	—	—	2 0 57 000
Õiglase väärtuse reserv	1 56 122	—	—	—	—	—	—	1 56 122
Jaotamata kasum	98 471	—	—	—	—	—	—	98 471
Rahastu omakapital kokku	2 3 11 593	—	—	—	—	—	—	2 3 11 593
Kohustused ja rahastu omakapital kokku	1 3 43 037	1 0 85 837	—	—	—	1	75	2 4 28 950
Seisuga 31. detsember 2014:
SIDUVAD KOHUSTUSED
Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad	1 1 24 509	2 37 987	—	—	—	—	—	1 3 62 496
Väljastatud tagatised	—	—	—	—	—	—	2 298	2 298
Intressitoetused ja tehniline abi	2 85 239	—	—	—	—	—	—	2 85 239
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Allakirjutatud väljastamata tagatised	25 000	—	—	—	—	—	—	25 000

Seisuga 31. detsember 2013 (tuhandetes eurodes)	EUR	USD	KES	DOP	TZS	UGX	AKV riikide/ÜMTde valuutad	Kokku
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	5 42 365	57 142	—	—	—	—	—	5 99 507
Tuletisinstrumendid	3 250	- 3 060	—	—	—	—	—	190
Laenud ja nõuded	4 83 066	5 67 294	64 488	28 117	25 966	25 133	14 138	1 2 08 202
Müügivalmis finantsvarad	70 299	2 52 668	—	6 427	—	—	2 305	3 31 699
Tähtajani hoitavad finantsvarad	1 02 562	—	—	—	—	—	—	1 02 562
Valuutapositsioonis kajastatud varad kokku	1 2 01 542	8 74 044	64 488	34 544	25 966	25 133	16 443	2 2 42 160
Valuutapositsioonis kajastamata varad kokku	5 109	5 968	1 623	1 336	155	438	358	14 987
Varad kokku	1 2 06 651	8 80 012	66 111	35 880	26 121	25 571	16 801	2 2 57 147
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
Kohustused
Tuletisinstrumendid	- 7 15 278	7 17 012	—	—	—	—	—	1 734
Võlad kolmandatele isikutele	3 31 235	—	—	—	—	—	—	3 31 235
Muud kohustused	1 827	—	—	—	—	—	142	1 969
Valuutapositsioonis kajastatud kohustused kokku	- 3 82 216	7 17 012	—	—	—	—	142	3 34 938
Valuutapositsioonis kajastamata kohustused kokku	34 814	2 683	—	—	—	—	—	37 497
Kohustused kokku	- 3 47 402	7 19 695	—	—	—	—	142	3 72 435
Valuutapositsioonis kajastatud netoväärtus	1 5 83 758	1 57 032	64 488	34 544	25 966	25 133	16 301	1 9 07 222
Rahastu omakapital
Liikmesriikidelt sisse nõutud osamaksud	1 6 61 309	—	—	—	—	—	—	1 6 61 309
Õiglase väärtuse reserv	78 191	—	—	—	—	—	—	78 191
Jaotamata kasum	1 45 212	—	—	—	—	—	—	1 45 212
Rahastu omakapital kokku	1 8 84 712	—	—	—	—	—	—	1 8 84 712
Kohustused ja rahastu omakapital kokku	1 5 37 310	7 19 695	—	—	—	—	142	2 2 57 147
Seisuga 31. detsember 2013:
SIDUVAD KOHUSTUSED
Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad	8 96 655	1 70 032	—	—	—	—	—	1 0 66 687
Väljastatud tagatised	—	—	—	—	—	—	4 414	4 414
Intressitoetused ja tehniline abi	2 22 588	—	—	—	—	—	—	2 22 588
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Allakirjutatud väljastamata tagatised	25 000	—	—	—	—	—	—	25 000

3.4.2.3. Valuutariski analüüs

31. detsembri 2014. aasta seisuga põhjustaks euro kümneprotsendiline odavnemine muude vääringute suhtes omakapitali suurenemise 32,0 miljoni euro võrra (31. detsembri 2013. aasta seisuga 36,7 miljonit eurot). Euro kümneprotsendiline kallinemine muude vääringute suhtes põhjustaks omakapitali vähenemise 26,2 miljoni euro võrra (31. detsembri 2013. aasta seisuga 30,0 miljonit eurot).

3.4.2.4. Vahetuskurss

31. detsembri 2014. aasta ja 31. detsembri 2013. aasta bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse:

	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Kolmandate riikide vääringud
Dominikaani Vabariigi peeso (DOF)	53,1988	58,3329
Fidži dollar (FJD)	2,376	2,5655
Haiti gurd (HTG)	55,23	60,1459
Keenia šilling (KES)	109,86	118,73
Mauritaania ouguiya (MRO)	350,61	398,7
Mauritiuse ruupia (MUR)	38,46	41,27
Rwanda frank (RWF)	831,04	926,86
Tansaania šilling (TZS)	2 096,58	2 179,05
Uganda šilling (UGX)	3 354,00	3 476,00
USA dollar (USD)	1,2141	1,3791
CFA frank (XAF/XOF)	655,957	655,957
Lõuna-Aafrika rand (ZAR)	14,0353	14,566
Mosambiigi metikal (MZN)	40,04	40,94

3.4.3. Aktsiarisk

Aktsiarisk on risk, et aktsiainvesteeringu õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiahindade tasemes ja/või aktsiainvesteeringute väärtuses.

Investeerimisrahastu jaoks tekib aktsiarisk, kui ta investeerib otse aktsiakapitali ja riskikapitalifondidesse.

Börsil noteerimata aktsiapositsioonide väärtus ei ole järelevalve ja kontrolli tegemiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid.

Kui omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/–10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutub rahastu omakapital müügivalmis omakapitaliportfelli õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2014. aasta seisuga vastavalt 40,3 miljonit eurot ja - 40,3 miljonit eurot (31. detsembri 2013. aasta seisuga vastavalt 33,2 miljonit eurot ja - 33,2 miljonit eurot).

4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus

4.1. Liigitus ja õiglane väärtus

Järgmises tabelis on esitatud finantsvara ja -kohustuste bilansiline väärtus ja õiglane väärtus, kusjuures viimane on esitatud tasemete kaupa. Need andmed ei hõlma selliste õiglases väärtuses finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust, mida ei ole esitatud õiglases väärtuses, kui nende bilansiline väärtus on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele.

Seisuga 31. detsember 2014	Bilansiline väärtus						Õiglane väärtus
(tuhandetes eurodes)	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	Müügivalmis finantsvarad	Raha, laenud ja nõuded	Tähtajani hoitavad finantsvarad	Muud finantskohustused	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad:
Tuletisinstrumendid	448	—	—	—	—	448	—	448	—	448
Riskikapitalifondid	—	3 85 245	—	—	—	3 85 245	—	—	3 85 245	3 85 245
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	17 840	—	—	—	17 840	1 159	—	16 681	17 840
Kokku	448	4 03 085	—	—	—	4 03 533	1 159	448	4 01 926	4 03 533
Õiglases väärtuses kajastamata finantsvarad:
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	5 45 399	—	—	5 45 399
Laenud ja nõuded	—	—	1 3 31 918	—	—	1 3 31 918	—	1 4 88 215	—	1 4 88 215
Nõuded rahastajate vastu	—	—	42 590	—	—	42 590
Võlakirjad	—	—	—	99 988	—	99 988	—	99 985	—	99 985
Muud varad	—	—	5 522	—	—	5 522
Kokku	—	—	1 9 25 429	99 988	—	2 0 25 417	—	1 5 88 200	—	1 5 88 200
Finantsvarad kokku	448	4 03 085	1 9 25 429	99 988	—	2 4 28 950
Õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused:
Tuletisinstrumendid	- 14 632	—	—	—	—	- 14 632	—	- 14 632	—	- 14 632
Kokku	- 14 632	—	—	—	—	- 14 632	—	- 14 632	—	- 14 632
Õiglases väärtuses kajastamata finantskohustused:
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 68 824	- 68 824
Muud kohustused	—	—	—	—	- 2 591	- 2 591
Kokku	—	—	—	—	- 71 415	- 71 415
Finantskohustused kokku	- 14 632	—	—	—	- 71 415	- 86 047

Seisuga 31. detsember 2013	Bilansiline väärtus						Õiglane väärtus
(tuhandetes eurodes)	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	Müügivalmis finantsvarad	Raha, laenud ja nõuded	Tähtajani hoitavad finantsvarad	Muud finantskohustused	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad:
Tuletisinstrumendid	1 024	—	—	—	—	1 024	—	1 024	—	1 024
Riskikapitalifondid	—	3 05 642	—	—	—	2 69 252	—	—	3 05 642	2 69 252
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	26 057	—	—	—	62 447	6 844	—	19 213	62 447
Kokku	1 024	3 31 699	—	—	—	3 32 723	6 844	1 024	3 24 855	3 32 723
Õiglases väärtuses kajastamata finantsvarad:
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	5 99 515	—	—	5 99 515
Laenud ja nõuded	—	—	1 2 22 199	—	—	1 2 22 199	—	1 3 51 244	—	1 3 51 244
Võlakirjad	—	—	—	1 02 562	—	1 02 562	1 02 549	—	—	1 02 549
Muud varad	—	—	148	—	—	148	—	—	—	—
Kokku	—	—	1 8 21 862	1 02 562	—	1 9 24 424	1 02 549	1 3 51 244	—	1 4 53 793
Finantsvarad kokku	1 024	3 31 699	1 8 21 862	1 02 562	—	2 2 57 147
Õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused:
Tuletisinstrumendid	- 3 545	—	—	—	—	- 3 545	—	- 3 545	—	- 3 545
Kokku	- 3 545	—	—	—	—	- 3 545	—	- 3 545	—	- 3 545
Õiglases väärtuses kajastamata finantskohustused:
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 3 31 235	- 3 31 235
Muud kohustused	—	—	—	—	- 2 572	- 2 572
Kokku	—	—	—	—	- 3 33 807	- 3 33 807
Finantskohustused kokku	- 3 545	—	—	—	- 3 33 807	- 3 37 352

4.2. Õiglase väärtuse mõõtmine

4.2.1. Hindamismeetodid ja olulised mittejälgitavad sisendid

Järgmises tabelis on esitatud teave õiglase väärtuse hierarhias 2. ja 3. tasemele paigutatud finantsinstrumentide väärtuse mõõtmisel kasutatavate hindamismeetodite ja oluliste mittejälgitavate sisendite kohta.

Hindamismeetod		Olulised mittejälgitavad sisendid	Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse mõõtmise vaheline seos
Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumendid
Tuletisinstrumendid	Rahavoogude diskonteerimine: tulevaste rahavoogude prognoosimisel lähtutakse forvardkurssidest ja -intressimääradest (mille aluseks on jälgitavad forvardkursid ja intressikõverad aruandeperioodi lõpul) ning lepingulisest forvard- ja intressimäärast, mida diskonteeritakse vastavalt vastaspoolte krediidiriski määrale.	Puudub.	Puudub.
Riskikapitalifondid	Netovarade korrigeerimise meetod: õiglane väärtus määratakse, kohaldades kas viimases aruandes kajastatud vara puhasväärtuse suhtes, mida on korrigeeritud rahavoogude alusel, rahastu osaluse protsenti aluseks olevas instrumendis või asjaomase fondijuhi esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust, kui see on kättesaadav. Selleks et võtta arvesse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse ja majandusaasta lõpu aruande esitamise vahelist ajavahemikku, vaadatakse vahepealsed sündmused läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse aruandes esitatud vara puhasväärtust.	Riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid ja haldustasusid, riskikapitalifondi alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustusi ning turul ja majandustingimustes toimunud muutusi.	Mida pikem on ajavahemik riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast õiglase väärtuse mõõtmise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon.
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Netovarade korrigeerimine.	Investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid, investeerimisobjekti alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustusi, turul ja majandustingimustes toimunud muutusi, kapitali kasvu, müüki ja kontrolliva osaluse muutumist.	Mida pikem on ajavahemik investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast kuni õiglase väärtuse mõõtmise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon.
		Turu (likviidsuse) puudumisest tuleneva diskonto kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelmisi sarnaste aktsiatega samas riigis või piirkonnas tehtud tehingute hindu. Diskontomäär jääb vahemikku 5-30 %.	Mida suurem on turustatavusest olenev diskonto, seda madalam on õiglane väärtus.
Õiglases väärtuses kajastamata finantsinstrumendid
Laenud ja nõuded	Rahavoogude diskonteerimine. Hindamismudel põhineb lepingujärgsetel rahavoogudel, mille eeltingimuseks on, et võlgnikul ei teki makseviivitusi, ning mille puhul ei võeta arvesse tagatise väärtust ega ennetähtaegsete tagasimaksete võimalusi. Selle mudeli puhul diskonteeritakse laenu nüüdispuhasväärtuse saamiseks selle lepingujärgsed rahavood, kasutades korrigeeritud turu diskontokõverat. Järgnevalt korrigeeritakse iga laenu nüüdispuhasväärtust vastavalt sellest tulenevale oodatava kahju määrale. Lõpuks tulemused liidetakse ja saadakse laenude ja nõuete õiglane väärtus.	Puudub.	Puudub.
Võlad kolmandatele isikutele	Rahavoogude diskonteerimine.	Puudub.	Puudub.
Muud kohustused	Rahavoogude diskonteerimine.	Puudub.	Puudub.

Vastavalt IFRS 13-le on 31. detsembri 2014. aasta ja 31. detsembri 2013. aasta seisuga tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võetud arvesse järgmisi väärtuse korrektsioone:

—	Krediidiväärtuse korrigeerimine vastavalt vastaspoole krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul. Korrektsiooni suurus on - 1 84 000 eurot 31. detsembril 2014 ja - 1 84 000 eurot 31. detsembril 2013.

—	Deebetväärtuse korrigeerimine vastavalt enda krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul. Korrektsiooni suurus on + 30 000 eurot 31. detsembril 2014 ja null eurot 31. detsembril 2013.

Rahastu kehtestatud korra kohaselt kajastatakse varade ühelt tasemelt teisele ümberpaigutamist selle kuupäeva seisuga, mil toimus ümberpaigutamise põhjustanud sündmus või muutus.

4.2.2. Ümberpaigutused 1. ja 2. taseme vahel

Ei 2014. ega 2013. aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi.

4.2.3. 3. taseme õiglane väärtus

3. taseme õiglase väärtuse võrdlus

Järgmises tabelis on esitatud 31. detsembril 2014 ja 31. detsembril 2013 lõppenud majandusaasta jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused.

(tuhandetes eurodes)

Müügivalmis finantsvarad

Saldo seisuga 1. jaanuar 2014

3 24 855

Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:

—	müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum

8 109

—	müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

- 2 084

Kokku

6 025

Muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum:

—	müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus

71 778

Kokku

71 778

Väljamaksed

42 646

Tagasimaksed

- 43 378

Saldo seisuga 31. detsember 2014

4 01 926

(tuhandetes eurodes)

Müügivalmis finantsvarad

Saldo seisuga 1. jaanuar 2013

3 22 000

Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:

—	müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum

5 294

—	müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

- 2 701

Kokku

2 593

Muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum:

—	müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus

4 299

Kokku

4 299

Väljamaksed

34 700

Tagasimaksed

- 38 737

Saldo seisuga 31. detsember 2013

3 24 855

Ei 2014. ega 2013. aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 3. tasemest ega 3. tasemesse.

Tundlikkusanalüüs

Kui mõni oluline riskikapitalifondide ja otseste omakapitaliinvesteeringute väärtuse mõõtmiseks kasutatav mittejälgitav sisend muutuks ± 10 % ning muud sisendid püsiksid muutumatuna, avaldaks see aruandekuupäeva seisuga muule koondkasumile järgmist mõju:

Seisuga 31. detsember 2014	Suurenemine	Vähenemine
(tuhandetes eurodes)	Suurenemine	Vähenemine
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	31	- 31
Kokku	31	- 31

Seisuga 31. detsember 2013	Suurenemine	Vähenemine
(tuhandetes eurodes)	Suurenemine	Vähenemine
Riskikapitalifondid	20	- 20
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	141	- 141
Kokku	161	- 161

5. Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes)

Raha ja raha ekvivalendid jagunevad järgmiselt:

	31.12.2014	31.12.2013
Kassas olev sularaha	9 642	1 94 107
Tähtajalised hoiused	4 15 757	4 05 408
Kommertsväärtpaberid	1 20 000	—
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes	5 45 399	5 99 515
Kogunenud intress	- 1	- 8
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	5 45 398	5 99 507

6. Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes)

Põhilised tuletisinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks, on järgmised:

Seisuga 31. detsember 2014	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2014	Varad	Kohustused	Tinglik väärtus
Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud	—	- 3 219	11 606
Intressivahetustehingud	448	- 564	44 749
Valuuta vahetuslepingud	—	- 10 849	1 0 59 000
Tuletisinstrumendid kokku	448	- 14 632	1 1 15 355

Seisuga 31. detsember 2013	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2013	Varad	Kohustused	Tinglik väärtus
Eri valuutade vahetuslepingud	56	—	2 067
Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud	44	- 2 035	16 461
Intressivahetustehingud	924	—	43 335
Valuuta vahetuslepingud	—	- 1 510	7 00 000
Tuletisinstrumendid kokku	1 024	- 3 545	7 61 863

7. Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes)

Laenud ja nõuded koosnevad põhiliselt järgmisest:

	Üldised laenud (31)	Eelislaenud	Allutatud laenud	Kokku
Nimiväärtus seisuga 1. jaanuar 2014	3 42 113	8 06 007	1 31 632	1 2 79 752
Väljamaksed	2 16 672	31 654	—	2 48 326
Tagasimaksed	- 58 417	- 1 07 794	- 367	- 1 66 578
Kapitaliseeritud intressid	—	—	11 915	11 915
Vahetuskursierinevused	42 138	52 696	3 463	98 297
Nimiväärtus seisuga 31. detsember 2014	5 42 506	7 82 563	1 46 643	1 4 71 712
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2014	- 7 675	- 12 734	- 50 382	- 70 791
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud väärtuse langus	—	—	- 79 249	- 79 249
Väärtuse languse vähenemine	2 586	907	—	3 493
Vahetuskursierinevused	- 662	- 1 664	- 3 264	- 5 590
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2014	- 5 751	- 13 491	- 1 32 895	- 1 52 137
Amortiseeritud soetusmaksumus	- 2 562	- 5 125	28	- 7 659
Intressid	7 407	11 930	665	20 002
Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2014	5 41 600	7 75 877	14 441	1 3 31 918

	Üldised laenud (32)	Eelislaenud	Allutatud laenud	Kokku
Nimiväärtus seisuga 1. jaanuar 2013	2 54 686	7 89 970	1 33 780	1 1 78 436
Väljamaksed	1 50 513	91 690	—	2 42 203
Tagasimaksed	- 51 595	- 55 865	- 11 700	- 1 19 160
Kapitaliseeritud intressid	—	- 342	10 705	10 363
Vahetuskursierinevused	- 11 491	- 19 446	- 1 153	- 32 090
Nimiväärtus seisuga 31. detsember 2013	3 42 113	8 06 007	1 31 632	1 2 79 752
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2013	- 6 494	- 14 296	- 24 355	- 45 145
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud väärtuse langus	- 1 341	—	- 27 081	- 28 422
Väärtuse languse vähenemine	—	1 088	—	1 088
Vahetuskursierinevused	160	474	1 054	1 688
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2013	- 7 675	- 12 734	- 50 382	- 70 791
Amortiseeritud soetusmaksumus	- 2 109	- 3 883	- 66	- 6 058
Intressid	5 154	10 536	3 606	19 296
Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2013	3 37 483	7 99 926	84 790	1 2 22 199

8. Müügivalmis finantsvarad (tuhandetes eurodes)

Müügivalmis finantsvarad koosnevad põhiliselt järgmisest:

	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2014	2 56 161	23 620	2 79 781
Väljamaksed	41 990	656	42 646
Tagasimaksed/müük	- 38 535	- 4 843	- 43 378
Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga	168	281	449
Kulud seisuga 31. detsember 2014	2 59 784	19 714	2 79 498
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2014	71 931	6 260	78 191
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	78 064	- 133	77 931
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2014	1 49 995	6 127	1 56 122
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2014	- 22 450	- 3 823	- 26 273
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud aastane väärtuse langus	- 2 084	- 4 178	- 6 262
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2014	- 24 534	- 8 001	- 32 535
Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2014	3 85 245	17 840	4 03 085

	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2013	2 58 426	24 238	2 82 664
Väljamaksed	33 600	1 100	34 700
Tagasimaksed/müük	- 37 361	- 1 376	- 38 737
Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga	1 496	- 342	1 154
Kulud seisuga 31. detsember 2013	2 56 161	23 620	2 79 781
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2013	59 234	9 200	68 434
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	12 697	- 2 940	9 757
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2013	71 931	6 260	78 191
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2013	- 14 345	- 3 752	- 18 097
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud aastane väärtuse langus	- 8 105	- 71	- 8 176
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2013	- 22 450	- 3 823	- 26 273
Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2013	3 05 642	26 057	3 31 699

9. Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu olid järgmised:

	31.12.2014	31.12.2013
Liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud	42 590	—
Nõuded rahastajate vastu kokku	42 590	—

10. Tähtajani hoitavad finantsvarad (tuhandetes eurodes)

Tähtajani hoitavate väärtpaberite portfell koosneb noteeritud võlakirjadest, mille tähtaja lõpuni on aruande kuupäeval jäänud vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab tähtajani hoitavate väärtpaberite portfellis toimunud liikumisi:

Saldo seisuga 1. jaanuar 2014	1 02 562
Soetamine	1 6 10 057
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	- 1 6 12 619
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	- 12
Saldo seisuga 31. detsember 2014	99 988

Saldo seisuga 1. jaanuar 2013	99 029
Soetamine	6 80 635
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	- 6 76 369
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	228
Kogunenud intressi muutus	- 961
Saldo seisuga 31. detsember 2013	1 02 562

11. Muud varad (tuhandetes eurodes)

Põhilised muud varad olid järgmised:

	31.12.2014	31.12.2013
Nõuded EIP vastu	5 447	6
Finantstagatised	75	142
Nõuded seoses tehnilise abi maksetega (lisa 21)	—	337
Tehnilise abi maksetega seotud nõuete väärtuse vähenemine (lisa 21)	—	- 337
Muud varad kokku	5 522	148

12. Edasilükkunud tulud (tuhandetes eurodes)

Edasilükkunud tulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

	31.12.2014	31.12.2013
Ettemakstud intressitoetused	30 750	34 787
Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud	560	296
Edasilükkunud tulud kokku	31 310	35 083

13. Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

	31.12.2014	31.12.2013
EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto)	38 348	37 851
Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad	44	716
Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused ja tehniline abi	30 432	2 92 668
Võlad kolmandatele isikutele kokku	68 824	3 31 235

14. Muud kohustused (tuhandetes eurodes)

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgmisest:

	31.12.2014	31.12.2013
Ennetähtaegsed laenude tagasimaksed	1 973	1 827
Edasilükkunud tulu intressitoetustest	542	603
Finantstagatised	76	142
Muud kohustused kokku	2 591	2 572

15. Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriigid	Osamaks rahastusse	Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaks (33)	Kokku osamaksud	Sissenõutud, kuid veel tasumata (34)
Austria	54 511	3 808	58 319	1 205
Belgia	80 634	5 633	86 267	1 765
Bulgaaria	—	—	—	70
Küpros	—	—	—	45
Tšehhi Vabariik	—	—	—	255
Taani	44 020	3 075	47 095	1 000
Eesti	—	—	—	25
Soome	30 444	2 127	32 571	735
Prantsusmaa	4 99 851	34 917	5 34 768	9 775
Saksamaa	4 80 515	33 566	5 14 081	10 250
Kreeka	25 713	1 796	27 509	735
Ungari	—	—	—	275
Iirimaa	12 753	891	13 644	455
Itaalia	2 57 948	18 019	2 75 967	6 430
Läti	—	—	—	35
Leedu	—	—	—	60
Luksemburg	5 965	417	6 382	135
Malta	—	—	—	15
Madalmaad	1 07 375	7 500	1 14 875	2 425
Poola	—	—	—	650
Portugal	19 953	1 394	21 347	575
Rumeenia	—	—	—	185
Slovakkia	—	—	—	105
Sloveenia	—	—	—	90
Hispaania	1 20 129	8 391	1 28 520	3 925
Rootsi	56 156	3 923	60 079	1 370
Ühendkuningriik	2 61 033	18 234	2 79 267	—
Kokku seisuga 31. detsember 2014	2 0 57 000	1 43 691	2 2 00 691	42 590
Kokku seisuga 31. detsember 2013	1 6 61 309	4 33 691	2 0 95 000	—

16. Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused (tuhandetes eurodes)

	31.12.2014	31.12.2013
Siduvad kohustused
Väljamaksmata laenud	1 1 61 859	8 89 866
Väljamaksmata müügivalmis finantsvaradega seotud kulukohustused	2 00 637	1 76 821
Väljastatud tagatised	2 298	4 414
Intressitoetused ja tehniline abi	2 85 239	2 22 588
Tingimuslikud kohustused
Allakirjutatud väljastamata tagatised	25 000	25 000
Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused kokku	1 6 75 033	1 3 18 689

17. Intressid ja samalaadsed tulud ja kulud (tuhandetes eurodes)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
Raha ja raha ekvivalendid	543	273
Tähtajani hoitavad finantsvarad	276	461
Laenud ja nõuded	72 135	64 512
Intressitoetused	4 286	4 347
Intressid ja samalaadsed tulud kokku	77 240	69 593

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
Tuletisinstrumendid	- 1 522	- 1 175
Intressid ja samalaadsed kulud kokku	- 1 522	- 1 175

18. Tulud ja kulud teenus- ja vahendustasudest (tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgmisest:

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
Laenude ja nõuetega seotud teenus- ja vahendustasud	316	2 573
Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud	78	145
Muu	769	10
Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku	1 163	2 728

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
Müügivalmis finantsvaradega seoses kolmandatele isikutele makstud vahendustasud	- 37	- 43
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku	- 37	- 43

19. Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum (tuhandetes eurodes)

Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud kasum koosneb põhiliselt järgmisest:

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
Puhastulu müügivalmis finantsvaradelt	3 179	2 688
Dividenditulu	4 930	2 606
Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseeritud netokasum	8 109	5 294

20. Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

	Alates 1.1.2014	Alates 1.1.2013
	kuni 31.12.2014	kuni 31.12.2013
EIP kantud tegelikud kulud	- 40 912	- 40 966
Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest	2 784	3 115
Üldhalduskulud kokku	- 38 128	- 37 851

Pärast läbivaadatud Cotonou partnerluslepingu jõustumist 1. juulil 2008 ei kata liikmesriigid enam üldisi halduskulusid.

21. Muude varade väärtuse langus (tuhandetes eurodes)

2012. aastal sooritati rahastust 638 euro väärtuses selliseid tehnilise abi makseid, mis vastaspoole pettuse tõttu ei jõudnud lõpliku abisaajani. Juriidilise sekkumise teel õnnestus rahastul tagasi saada 301 eurot; tasumata 337 eurot kajastati rahastu koondkasumis väärtuse vähendamisena.

2014. aastal lisati tasumata summa 337 eurot rahastu intressitoetuste ja tehnilise abi assigneeringutele ning see kajastati rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes muu tuluna.

22. Osalemine konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes (tuhandetes eurodes)

Struktureeritud (majandus)üksuse määratlus

Struktureeritud (majandus)üksus on üksus, mille kontrollija määratlemisel ei ole peamiseks teguriks hääleõigus või muud samalaadsed õigused. IFRS 12-s on märgitud, et struktureeritud (majandus)üksusel on mõned või kõik alljärgnevatest tunnustest:

—	piiratud tegevus;

—

kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse teostamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu;

—	ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust ilma allutatud finantstoetuseta;

—	rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad).

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksus

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused on kõik struktureeritud (majandus)üksused, mida ei kontrolli rahastu. Siia kuulub ka osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes.

Osalus struktureeritud (majandus)üksustes – määratlus

IFRS 12 kohaselt on osalus lepingupõhine ja lepinguväline seotus, mille tõttu aruandvat (majandus)üksust mõjutab tema finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Sellise osaluse näited on omakapitaliosalus ja muud laadi seotus, näiteks rahastamine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine, teise (majandus)üksuse ees kohustuste võtmine ja talle tagatiste andmine. IFRS 12 kohaselt ei tähenda tavaline kliendi-tarnija suhe seda, et aruandvale (majandus)üksusele peab tingimata kuuluma osalus teises (majandus)üksuses.

Järgmises tabelis on loetletud need struktureeritud (majandus)üksuste liigid, milles rahastamisvahendil on osalus, kuid mis ei ole tema poolt konsolideeritud.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik

Laad ja eesmärk

Rahastu osalus

Projektide rahastamine – laenud eriotstarbelistele vahenditele

Projektide rahastamise tehingud on tehingud, mille puhul rahastu usaldab oma võla teenindamise laenuvõtjale, kelle ainus või peamine sissetulekuallikas on üksainus või mõned varad, mida rahastatakse selliste laenude või muude projektiga lepinguliselt seotud olemasolevate varadega. Projektide rahastamise tehinguid rahastatakse sageli eriotstarbelistele vahendite kaudu.

Väljamakse netosumma

Intressitulu

Riskikapitalitehingud

Rahastamisvahend rahastab riskikapitali- ja investeerimisfonde. Riskikapitali- ja investeerimisfondid haldavad nendelt investoritelt koondatud raha, kes soovivad osalust börsivälisel kapitalil põhinevates tugeva kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning taristuprojektide rahastamises.

Investeeringud riskikapitaliüksuse emiteeritud osadesse või aktsiatesse

Dividendituluna saadud dividendid

Järgmises tabelis on esitatud selliste konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuste bilansiline väärtus, milles rahastul on aruandekuupäeva seisuga osalus, ning nimetatud üksustest lähtuv rahastu maksimaalne kahjumirisk. Maksimaalse kahjumiriski moodustavad bilansiline väärtus ja sellega seotud väljamaksmata kulukohustused.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik	Osa	Bilansiline väärtus seisuga 31.12.2014	Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2014
Projektide finantseerimise tehingud	Laenud ja nõuded	7 225	7 225
Riskikapitalifondid	Müügivalmis finantsvarad	3 85 245	5 55 629
Kokku		3 92 470	5 62 854

23. Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2014. aasta raamatupidamisaruande korrigeerimist.

(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(2) Esmalt esitati üleminekurahastu loomise ettepanek ühes üheteistkümnenda EAFi rakendamist käsitleva määruse (COM(2013) 445) artiklis, kuid komisjon tegi ettepaneku luua üleminekurahastu eraldi nõukogu otsusega (ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse EAFi juhtimise üleminekumeetmeid alates 1. jaanuarist 2014 kuni 11. Euroopa Arengufondi jõustumiseni (COM(2013) 663)).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 215/2008, 18. veebruar 2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 78, 19.2.2008, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 567/2014, 26. mai 2014, millega muudetakse 18. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) seoses 10. ja 11. Euroopa Arengufondi vahelise üleminekuperioodi kohaldamisega kuni 11. Euroopa Arengufondi sisekokkuleppe jõustumiseni (ELT L 157, 27.5.2014, lk 52).

(5) Nõukogu määrus (EL) 2015/323, 2. märts 2015, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 58, 3.3.2015, lk 17).

(6) Nõukogu määrus (EL) 2015/322, 2. märts 2015, 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (ELT L 58, 3.3.2015, lk 1).

(7) Nõukogu määrus (EL) nr 567/2014, 26. mai 2014, millega muudetakse 18. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) seoses 10. ja 11. Euroopa Arengufondi vahelise üleminekuperioodi kohaldamisega kuni 11. Euroopa Arengufondi sisekokkuleppe jõustumiseni (ELT L 157, 27.5.2014), artikkel 43.

(8) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

(9) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(10) Lühiajalised nõuded, välja arvatud nõuded, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja kaasrahastamisega.

(11) Lühiajalised kohustused, välja arvatud kohustused, mis on seotud tavapäraste osamaksude ja kaasrahastamisega.

(12) Vastavalt kümnenda ja üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi vahelisel üleminekuperioodil kuni üheteistkümnendat Euroopa Arengufondi käsitleva sisekokkuleppe jõustumiseni kohaldatava finantsmääruse artiklile 59 kajastatakse sularahavaru üheteistkümnenda EAFi bilansis.

(13) Vastavalt kümnenda ja üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi vahelisel üleminekuperioodil kuni üheteistkümnendat Euroopa Arengufondi käsitleva sisekokkuleppe jõustumiseni kohaldatava finantsmääruse artiklile 59 kajastatakse sularahavaru üheteistkümnenda EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 5. peatükis „Finantsriskide juhtimine”.

(14) See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks kättesaadavaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ.

(15) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3.

(16) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(17) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(18) Kõik vähenemised vastavad vahendite vabastamisele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi.

(19) Kõik vähenemised vastavad vahendite vabastamisele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi.

(20) Nõukogu otsuse 2010/406/EL tulemusena eraldati Sudaanile kümnenda EAFi mittekasutatavast tulemusreservist veel 150 miljonit eurot (147 miljonit eritoetuseks Sudaanile ja 3 miljonit eurot rakenduskuludeks).

(21) Nõukogu otsuse 2011/315/EL tulemusena eraldati Sudaanile kümnenda EAFi mittekasutatavast tulemusreservist veel 200 miljonit eurot (194 miljonit eritoetuseks Lõuna-Sudaanile ja 6 miljonit eurot rakenduskuludeks).

(22) Mittekasutatavasse reservi on paigutatud ümber 377 miljoni euro ulatuses üheksanda EAFi ja varasemate EAFide projektide vabastatud assigneeringuid, millest tuleb lahutada 200 miljoni euro suurune ümberpaigutus Lõuna-Sudaanile (üheksanda EAFi raames). AKV riikide mittekasutatava reservi suurus on 807 miljonit eurot, millest on ära kasutatud 350 miljonit eurot (üheksanda EAFi raames on 150 miljonit eurot paigutatud ümber Sudaanile ja 200 miljonit eurot Lõuna-Sudaanile).

(23) Ümberpaigutused kümnenda EAFi reservi/reservist.

(24) Kaasrahastamise puhul on tabelis esitatud ainult kulukohustuste assigneeringud.

(25) Nõukogu otsusega 2013/759/EL (3) loodi Euroopa Arengufondi (EAFi) juhtimise üleminekumeetmed (üleminekurahastu), et tagada rahaliste vahendite kättesaadavus nii koostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTdega) kui ka toetuskuludeks 2014. aasta 1. jaanuari ja 11. EAFi käsitleva sisekokkuleppe jõustumise vahelisel ajal.

(26) Üleminekurahastu AKV riikide ja ÜMTde jaoks ettenähtud esialgsed assigneeringud (kokku 1 597 miljonit eurot) pärinevad ümberpaigutustest, mis tehti kaheksanda ja üheksanda EAFi mittekasutatavast reservist (1 372,5 miljonit eurot) ning kümnenda EAFi mittekasutatavast reservist (224,7 miljonit eurot).

(27) Üleminekurahastu esialgsetest assigneeringutest paigutati muudesse 11. EAFi rahastamisvahenditesse ümber 1 488 miljonit eurot (AKV riikide ja ÜMTde jaoks)

(28) 11. EAFi muude rahastamisvahendite assigneeringud pärinevad lisaks üleminekurahastust tehtud ümberpaigutustele ka eelmistest EAFidest (kümnenda EAFi Stabexi A-assigneeringud, intressid ja muud tulud) tehtud otseümberpaigutustest (16,56 miljonit eurot) ja eelarve suurendamise arvelt saadavatest tuludest (2,1 miljonit eurot).

(29) Mittekasutatava reservi moodustavad 225 miljonit eurot kümnenda EAFi mittekasutatava tulemusreservi vabastatud assigneeringutest, mis paigutatakse otse ümber üleminekurahastusse (224,7 miljonit eurot) ja üheteistkümnenda EAFi muudesse vahenditesse (0,8 miljonit eurot).

(30) % assigneeringutest

(31) sealhulgas agendilepingud

(32) sealhulgas agendilepingud

(33) Sihtotstarbeliselt kümnenda EAFi eelmaksetena intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud liikmesriikide osamaksud üheksandale EAFile intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks summas 2 90 000 eurot muudeti 2014. aastal rahastule mõeldud osamaksudeks.

(34) 10. novembril 2014 määras nõukogu kindlaks, kui suure rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2015.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 379

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 13. november 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 379/01	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale — Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruanne	1
2015/C 379/02	Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule 8., 9.,10. ja 11. EAFi kohta – sõltumatu audiitori aruanne	124

(miljonites eurodes)

Kokku 2014

Kokku 2013

Eeskirjade eiramised

OLAFi teatatud