30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/1

---

NÕUKOGU OTSUS,

30. oktoober 2015,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta

(2015/C 358/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eriti selle artiklit 4 (1),

võttes arvesse komisjoni poolt nõukogule esitatud kandidatuuri töötajate esindajate kategoorias

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 14. juuli 2015. aasta otsusega (2) ja 14. septembri 2015. aasta otsusega (3) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2015 kuni 17. septembrini 2018. Need otsused ei hõlmanud aga kõiki ametisse nimetatavaid liikmeid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2018 järgmine isik:

TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD:

UNGARI

László KOZÁK

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  ELT C 232, 16.7.2015, lk 2.

(3)  ELT C 305, 16.9.2015, lk 2.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/2

---

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2012/642/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2015/C 358/02)

Nõukogu otsuse 2012/642/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega 2015/1957 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2015/1949 (4) (mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid)) I lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Pärast eespool nimetatud lisades esitatud isikute ja üksuste loetelude läbivaatamist leppis Euroopa Liidu Nõukogu kokku, et otsuses 2012/642/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 765/2006 sätestatud piiravate meetmete kohaldamist nimetatud isikute ja üksuste suhtes tuleks jätkata. Nende isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EÜ) nr 765/2006 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Otsuse 2012/642/ÜVJP (mida on muudetud otsusega 2015/1957) II lisas ning määruse (EÜ) nr 765/2006 (mida on muudetud määrusega (EL) 2015/1949) IV lisas loetletud isikuid ja üksusi teavitatakse käesolevaga siiski sellest, et nende suhtes on peatatud otsuse 2012/642/ÜVJP artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 4 ning määruse (EÜ) nr 765/2006 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 viidatud meetmete kohaldamine.

Asjaomased isikud ja üksused võivad enne 31. detsembrit 2015 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisele aadressile:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud märkusi võetakse arvesse kõnealuste isikute ja üksuste loetelu korrapärasel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2012/642/ÜVJP artikli 8 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 765/2006 artikli 8a lõikega 4.

---

(1)  ELT L 285, 17.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 284, 30.10.2015, lk 149.

(3)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2015, lk 71.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/3

---

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2006, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2015/1949 seoses Valgevene vastu suunatud piiravate meetmetega

(2015/C 358/03)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artiklile 12:

Selle töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006, (2) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2015/1949 (3).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi C (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi C üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu.

Töötlustoimingute eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu, kuhu on kantud isikud, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2006, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2015/1949.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad kõnealuse määrusega kehtestatud kriteeriumitele.

Kogutud andmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõike 1 punktides a ja d sätestatud piiranguid, toimub juurdepääsutaotlustele ning parandamistaotlustele ja vastuväidetele vastamine kooskõlas nõukogu otsuse 2004/644/EÜ (4) 5. jaoga.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni, kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 võivad andmesubjektid pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole.

---

(1)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(3)  ELT L 284, 30.10.2015, lk 71.

(4)  ELT L 296, 21.9.2004, lk 16.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/4

---

Euro vahetuskurss (1)

29. oktoober 2015

(2015/C 358/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0930
JPY	Jaapani jeen	132,30
DKK	Taani kroon	7,4576
GBP	Inglise nael	0,71670
SEK	Rootsi kroon	9,3574
CHF	Šveitsi frank	1,0851
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3670
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,113
HUF	Ungari forint	311,45
PLN	Poola zlott	4,2699
RON	Rumeenia leu	4,4343
TRY	Türgi liir	3,2100
AUD	Austraalia dollar	1,5446
CAD	Kanada dollar	1,4411
HKD	Hongkongi dollar	8,4709
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6360
SGD	Singapuri dollar	1,5374
KRW	Korea vonn	1 251,76
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,1247
CNY	Hiina jüaan	6,9460
HRK	Horvaatia kuna	7,6050
IDR	Indoneesia ruupia	14 953,22
MYR	Malaisia ringit	4,7414
PHP	Filipiini peeso	51,420
RUB	Vene rubla	70,0745
THB	Tai baat	38,991
BRL	Brasiilia reaal	4,3022
MXN	Mehhiko peeso	18,1941
INR	India ruupia	71,4429

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/5

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2015/C 358/05)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	1.10.2015
Kestus	1.10.–31.12.2015
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru või kalavarude rühm	WHG/56-14.
Liik	Merlang (Merlangius merlangus)
Piirkond	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	52/TQ104

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/6

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7736 – Magna / Stadco)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 358/06)

1.

23. oktoobril 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Magna International Inc. („Magna”, Kanada) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Stadco Automotive Limited („Stadco”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Magna: projekteerib, töötab välja ja toodab mootorsõidukite süsteeme, koostekomplekte, mooduleid ja koostisosi ning projekteerib ja komplekteerib sõidukeid eelkõige selleks, et müüa neid sõiduautode ja väikeveokite originaalvarustuse tootjatele; —   Stadco: toodab autokere kokkupanekuks vajalikke terasest ja alumiiniumist osi (nt autouksesisemus, kapoti osad, põrandad).

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7736 – Magna / Stadco): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/7

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.7808 – Bain Capital Investors / Autodistribution Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 358/07)

1.

21. oktoobril 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide ettevõtja Bain Capital Investors, LLC („Bain Capital”) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaa ettevõtja Autodis Group SAS („Autodis”) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Bain Capital on börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes investeerib oma fondiperekondade kaudu enamiku tööstusharude ettevõtetesse, sealhulgas infotehnoloogia, tervishoiu, jae- ja tarbekaupade, kommunikatsiooni, rahanduse ning tööstuse ja tootmise valdkonnas; — Autodis tarnib kergsõidukite ja veoautode varuosi järelturu jaoks sõltumatus järelturu segmendis eelkõige Prantsusmaal ja Poolas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7808 – Bain Capital Investors / Autodistribution Group): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/8

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 358/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„POLJIČKI SOPARNIK / POLJIČKI ZELJANIK / POLJIČKI ULJENJAK”

ELi nr: HR-PGI-0005-01224-8.5.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Toote kirjeldus

„Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” on pagaritoode, mis sisaldab järgmisi koostisaineid: peen nisujahu, lehtpeet, punane sibul, oliiviõli ja segaõli (oliiviõli ja päevalilleõli suhtes 1 : 1), küüslauk, sibul ja vesi. Lõpptoode on tainast rullitud ümmargune lame pirukas, mis on täidetud lehtpeedi ja punase sibulaga, mille nimeks on kapula (mõiste, mida kasutatakse määratletud geograafilise piirkonna tavakeeles), ning mis on küpsetatud tuhaga kaetud sütel hõõguvpunases avatud koldes, mille nimeks on komin (mõiste, mida kasutatakse määratletud geograafilise piirkonna tavakeeles).

Toode on ümmargune, diameetriga 90–110 cm. Selle pind on kaetud oliiviõliga ning purustatud või peenelt hakitud küüslauguga. Pärast küpsetamist ja katmist lõigatakse toode tükkideks, mille nimeks on fete (ainsuses feta; mõiste, mida kasutatakse määratletud geograafilise piirkonna tavakeeles), mis on rombi kujuga ja tuntud nime all pašajice (ainsuses pašajica; mõiste, mida kasutatakse määratletud geograafilise piirkonna tavakeeles).

Organoleptilised omadused

Lõhn: küpsetatud pirukas lõhnab lahtises tules põletatud puu ja küüslaugu järele.

Maitse: tootel on lehtpeedi, oliiviõli ja küüslaugu maitse.

Värv: helekollasest heleroheliseni.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” toorained on peen nisujahu, lehtpeet, punane sibul, oliiviõli ja segaõli (oliiviõli ja päevalilleõli suhtes 1 : 1), küüslauk, sibul ja vesi.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” tootmine alates taina valmistamisest ja täidise lisamisest peab tervikuna toimuma punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” tuleb lahti lõigata erilise ümara noaga (tera keskosa on ümar) tükkideks, mille nimeks on fete, mis on rombi kujuga ja tuntud nime all pašajice.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pagaritoote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” turustamisel peab see kandma ühist märgist „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak”. Kõik märgise kasutajad, kes turustavad tooteid, mis vastavad tootekirjeldusele, võivad ühist märgist kasutada võrdsetel tingimustel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Poljica geograafilise piirkonna piiriks on kirdes Cetina jõgi, läänes Žrnovnica jõgi ja lõunas Aadria meri.

Poljica hulka kuuluvad Alam-, Kesk- ja Ülem-Poljica. Alam-Poljica alla kuuluvad järgmised omavalitsused: Podstrana, Jesenice ja Zakučac. Kesk-Poljica alla kuuluvad järgmised omavalitsused: Žrnovnica, Tugare, Dubrava, Gata, Čišla, Naklice, Zvečanje, Ostrvica, Kostanje, Podgrađe, Sitno Donje, Sitno Gornje, Srinjine ja Seoca. Ülem-Poljica alla kuuluvad järgmised omavalitsused: Donji Dolac, Gornji Dolac, Srijane ja Trnbusi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” kaitse põhineb pikal tootmistraditsioonil ja piruka iseloomulik maine on säilinud tänaseni. „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” on pagaritoode, mida pakutakse tseremooniatel ja pidudel ning mis on pärit endise Poljica Vabariigi alalt. Seda toodeti juba Türgi rünnakute ajal rannikualadele ja Dalmaatsia Zagora ajal (Z. Šimunović-Petrić, 1992, Ethnologica Dalmatica, lk 95–99). Põlvest põlve liikunud lugudest ja vanadest allikatest võib järeldada, et „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” oli toit vaestele.

Poljica territoorium on eelkõige karstiala, mida iseloomustab õhuke pinnas, kuumus ja põud, ebapiisavad sademed ja haritava maa vähesus ning kus elanikud on alati tootnud põllumajandussaadusi, eelkõige vilja ja köögivilju, mis moodustasid ka nende põhitoiduse.

Poljica kivise piirkonna karmid tingimused, mis ei lubanud seal paljusid erinevaid vilju kasvatada, ning rahva vaesus panid leidlikud ja osavad Poljica naised (kes on tuntud nime stopanjice (ainsuses stopanjica)) all küpsetama kõnealust toodet „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” neile kättesaadavatest lihtsatest köögiviljadest (lehtpeet, punane sibul ja küüslauk), oliiviõlist ja jahust.

Piruka „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” tootmiseks vajalik ettevalmistus- ja tootmisprotsess tuleneb kohaliku elanikkonna erioskustest ja oskusteabest ning traditsioonist, mida on määratletud geograafilises piirkonnas põlvest põlve edasi kantud ja hoitud.

Kõik toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” valmistamise etapid toimuvad vaid käsitsi. Allpool kirjeldatud etapid ja erioskused, mis nõuavad kohalikku oskusteavet, erinevad tavalisest valmistusviisist: naised painutavad alumise ja ülemise tainakihi käsitsi tagasi ja ühendavad need nii, et täidis ei pudene välja. Enne küpsetamist peavad naised tõstma toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” väga ettevaatlikult käsitsi puidust lõikelaualt (sinija) koldesse (komin) ning see nõuab erioskust. Kuna „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” on väga õhuke, võib see kiirel või hooletul tõstmisel puruneda, st kaotada oma iseloomuliku kuju.

Toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” valmistusviis, koostisained ja tootmisel kasutatavad traditsioonilised tööriistad on tänapäeval samad kui minevikus, mida kirjeldas F. Ivanišević oma 1906. aastal avaldatud raamatus (F. Ivanišević, „Poljica narodni život i običaji”, 2006, 1906. aasta väljaande kordustrükk, lk 72, 93–94).

Toote maine põhineb osaliselt oskustel ja oskusteabel, mida on vaja toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” lõikamiseks pašajice-kujuliselt, et valmistada tükke (fete), mis eristab toodet selle serveerimisel. Piruka spetsiifilist lõikamisviisi antakse edasi põlvest põlve, mis ei lase sel tootel ununeda, samuti on tegu toote ühe eripäraga, mis muudab ta nii äratuntavaks.

Toote nimetuse erilist mainet ja selle pikka valmistustraditsiooni tõendavad piruka „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” lisamine kultuuriministeeriumi hallatavasse Horvaatia Vabariigi kaitstud mittemateriaalsete kultuuriväärtuste nimekirja 2007. aastal. Samuti peetakse seda osaks Horvaatia kultuuripärandist (kultuuriministeeriumi 2007. aasta otsus).

Toode „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” on muutunud vaeste toidust tarbijate poolt järjest nõutumaks tooteks, mida ostetakse olulisteks tähtpäevadeks, jõuluõhtuks ja paastuajaks, mil tavapäraselt süüakse paasturoogi (Poljica, „List Poljičkog dekanata”, 1975, lk 41–43).

Kõige enam kasutatakse praegu turul ja tavakõnes nimetust „Poljički soparnik”, mis on toote levinuim nimi, samas on kasutusel ka nimetused „Poljički zeljanik” ja „Poljički uljenjak”, seda peamiselt Poljica piirkonnas. Toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” praegust mainet kinnitab ka asjaolu, et seda mainiti gastronoomia valdkondlikus ülevaates „Dobra hrana”, milles avaldatakse traditsiooniliste toodete retsepte (ülevaade „Dobra hrana”, ajalehe „Jutarnji list” lisa, nr 37, 2014).

Toodet „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” käsitleti ka kanali RTL populaarses toidualases telesaates „Tri, dva, jedan- kuhaj!” (http://www.rtl.hr/tri-dva-jedan-kuhaj/recepti/1155655/soparnik-prastaro-jelo-jos-iz-vremena-turaka/), mis samuti tõendab toote head mainet Horvaatia Vabariigis.

Toode „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” tõusis esiplaanile eelkõige 1990ndatel, mil Poljica piirkonnas hakati korraldama kultuuri-, kunsti- ja kaubandusüritusi. Üheks selliseks ürituseks on Omiši suvefestival, mida peetakse igal aastal ja mille alapealkirjaks on Poljica toote „Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak” kultuur ja tavad. Üritusel valmistatakse toodet traditsioonilisel viisil ning erižürii hindab tulemuse välimust ja maitset, kusjuures parimatele on ette nähtud auhinnad (Ljetni festival XXIV Omiško ljeto, Kultura i običaji Poljica„Poljičkog soparnika” / „Poljičkog zeljanika” / „Poljičkog uljenjaka”, 2013).

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/SOPARNIK/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda-soparnik.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---

30.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 358/11

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 358/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„OLIVE DE NÎMES”

ELi nr: FR-PDO-0105-01284 – 21.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat des AOP Olive et Huile d’Olive de Nîmes

Mas de l’Agriculture – 1120 Route de Saint Gilles

30900 Nîmes

FRANCE

Tel +33 466045034

Faks +33 466045031

E-post: olive.nimes@orange.fr

Oliivide „Olive de Nice” ametiühing Syndicat des AOP Olive et Huile d’Olive de Nîmes koosneb nimetatud oliivide tootjatest ja töötlejatest ja tal on seega õigustatud huvi esitada muutmistaotlus.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine (muutmised) hõlmab (hõlmavad)

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: kontroll

4.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Kirjeldust on täiendatud KPNi tunnustamist käsitleva algse dekreedi sätete põhjal, milles on täpsustatud, et oliivide „Olive de Nice” kest on sile ja viljaliha tihke.

Oliivide „Olive de Nice” krõmpsuvuse näitaja (rahvusvahelise oliivinõukogu skaalal üle kolme) on lisatud toote paremaks iseloomustamiseks.

Geograafiline piirkond

Spetsifikaati on lisatud viis, kuidas maatükke kindlaks teha. Korratud on geograafilises piirkonnas toimuvate tegevuste loetelu, mida ei ole muudetud pärast seda, kui nimetus riigi tasandil heaks kiideti.

Päritolutõend

Võttes arvesse riigi seadustes ja määrustes tehtud muudatusi, on konsolideeritud osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine.

Seda osa on täiendatud lisaks mitme sättega registrite ja deklareerimisdokumentide kohta, mis võimaldavad tagada toodete jälgitavust ja kontrollida nende vastavust tootespetsifikaadi nõuetele.

Tootmismeetod

Peale üksnes formaalsete muudatuste on muudetud ka spetsifikaadi järgmisi sätteid.

Istutustihedus. Sätte täpsustamiseks ja selle täitmise kontrollimiseks on kehtestatud istutustihedust käsitlev säte vähemalt 24 m2 puu kohta, („mis saadakse kahe ridadevahelise distantsi ja puudevahelise distantsi korrutamisel”). Tehtud on täpsustus puude kohta, mis elasid üle 1956. aasta külmalaine, võttes arvesse külma üle elanud võrseid ja istikuid, mis kasvasid mitmetüvelisteks puudeks. Sellisel juhul võib puude vahele jääda alla nelja meetri.

Lõikamine. Lõigatud okste äraviimist käsitlev säte on jäetud välja, kuna kasutatakse kõrvaldamise tehnoloogiat, mille raames võib lõigatud oksad purustada kohapeal, eemaldamata neid maatükilt.

Saagikus. Saagikuse ületamist ja vähendamist käsitlev säte on jäetud välja. Sellise erandi näol on tegu sobimatu meetmega.

Saagikoristus. Tööprotsessi halduslikuks lihtsustamiseks otsustab saagikoristuse alguse kuupäeva nüüd INAO direktor ning selleks ei ole vaja ministeeriumide vahelist otsust. Täpsustatud on ka sätet vanuse kohta, mil puud hakkavad vilja kandma: puud peavad olema maatükile „istutatud vähemalt viis aastat tagasi” ja mitte „viie aasta vanused”. Eesmärk on täpsustada sätet kontrolli eesmärgil.

Välja on jäetud säte otse maast korjatud oliivide kohta, mille järgi tuli neid säilitada nimetusega hõlmatud oliividest eraldi. See väljajätmine ei muuda oliivikorjamise tingimusi, kuna spetsifikaadis on selgesõnaliselt öeldud, et oliivid korjatakse otse puult.

Oliivide ladustamine. Spetsifikaati on täiendatud sättega oliivide vastuvõtu ajavahemiku kohta, mis jääb oliivikorje ja töötlemisettevõttesse vastuvõtu vahele (48 tundi), ning oliivide säilitamise ajavahemiku kohta, mis jääb töötlemisettevõttesse vastuvõtmise ja nende töötlemise vahele (48 tundi). Osutatud sõnastus on täpsem kui praeguses spetsifikaadis (neli päeva, millest kuni kaks korjamise ja töötlemisettevõttesse viimise vahel) ja hõlbustab kontrollimist. Mõiste „puitkarkasskast” on asendatud mõistega „augustatud kast”, mis väljendab tegelikkust paremini.

Töötlemistingimused. Teksti on lisatud plekilise oliivi mõiste – „nõuetele mittevastavat värvi kahjustus väliskestal, mis ei mõjuta viljaliha”. Viide kortsulistele viledele on jäetud välja, kuna seda esines topelt.

Oliivide säilitamine ja pakendamine. Sõnastust „pakendatakse kuni 8 kg (nõrutatud oliivide netokaal) mahutavatesse anumatesse” ei ole muudetud, kuid seda on täiendatud, lisades vastava brutokaalu, milleks on 12,5 kg.

Märgistus

Päritolunimetust hõlmavad märked toote märgisel on viidud vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 sätetega. Pakendil peab riiklike nimetuste asemel olema Euroopa Liidu KPNi tähis ja sõnad „appellation d’origine protégée” („kaitstud päritolunimetus”) või „AOP” (KPN).

Muu: kontroll

Seoses riiklike õigusaktide ja eeskirjade arenguga esitati punkt „Riiklikud nõuded” tabelina, milles on loetletud peamised kontrollimist vajavad üksikasjad, nende viiteandmed ja hindamismeetod.

Kontrollistruktuuri andmete asemel võeti kasutusele pädevate kontrolliasutuste andmed, et kontrolliasutuse muutumise korral ei oleks vaja spetsifikaati muuta.

KOONDDOKUMENT

„OLIVE DE NÎMES”

ELi nr: FR-PDO-0105-01284 – 21.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Olive de Nîmes” on sileda kesta ja tihke viljalihaga säravrohelist värvi varreta terve oliiv, mis pärineb üksnes sordist „Picholine”. Oliiv ei ole purustatud ega kahjustatud.

Oliivide mõruduse eemaldamiseks leotatakse neid kaalium- või naatriumleelise lahuses, mille tihedus ei ületa 1 032. Oliive leotatakse, kuni mõru maitse osaliselt kaob, ning seejärel asendatakse viljade loputamiseks aluseline lahus puhta joogiveega. Pärast seda pannakse oliivid meresoolaga soolatud vette.

Oliivid on iseloomulikult krõmpsuvad (craquant) (rahvusvahelise oliivinõukogu terminoloogias croquant), jäädes rahvusvahelise oliivinõukogu skaalal üle kolme. Oliivid on mahlased, soolase, võise ja iseloomuliku pähklimaitsega.

Viljade miinimumsuurus vastab maksimaalselt 34 oliivile 100 grammi kohta.

Oliivipartiid peavad olema ühesuguse värvi ja suurusega.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pakendamine peab toimuma geograafilises piirkonnas, oliivid pakendatakse kuni 8 kg (nõrutatud oliivide netokaal) mahutavatesse anumatesse.

Geograafilises piirkonnas pakendamise nõue on põhjendatud sellega, et tegemist on õrna tootega. Oliivid „Olive de Nîmes” on tõepoolest õrnad viljad, mille käitlemine peab olema piiratud. Oliivid on löögitundlikud (neile võivad kergesti tekkida vigastused) ning neid mõjutavad ka võimalikud temperatuurikõikumised transportimisel.

Kõnealune meede aitab säilitada nimetatud oliivi välimust ning vilja kaitsta. Samuti tagab see toote parema jälgitavuse.

Oliive „Olive de Nîmes” säilitatakse ühel järgmistest viisidest: külmas, suurendades soola sisaldust soolvees, pastöriseerimise teel, väärisgaasis või kaitsvas keskkonnas.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele üksikasjadele esitatakse kaitstud päritolunimetust „Olive de Nîmes” kandvate oliivide märgistusel järgmised andmed:

—	päritolunimetus „Olive de Nîmes”;

—	märge: „Kaitstud päritolunimetus”

Need tähistused paigutatakse nähtavale samale väljale ja samale märgisele.

Tähistused kujutatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega, mis eristuvad selgelt taustal, millele need on trükitud nii, et tähistus oleks selgelt eristatav kõikidest muudest kirjutatud tähistest ja joonistest.

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Olive de Nîmes” geograafiline tootmispiirkond hõlmab oliivikasvatuspiirkonda Gardis ning Hérault’ idaosas, välja arvatud Causses, Sevennid ja Camargue.

Nimetatud ala looduslik piir on idas Rhône’i jõgi ja lõunas Camargue’i piirkond. Põhjas on piiriks kliimatingimused, vastates sordist „Picholine” pärineva kultuuri viljelemispiirile; kirdeosas langeb piir kokku Gardi departemangu piiriga (mäestikumassiiv, mille kõrgus on üle 300 meetri). Läänes läheb piir Vidourle’i orust ja kulgeb piki metsadega kaetud mäetippe Ganges – Pic St Loup – Le Lez.

Tootmispiirkond hõlmab 223 kommuuni, millest 183 asuvad Gardis ja 40 Hérault's:

Oliivid korjatakse ja töödeldakse geograafilises piirkonnas, mis hõlmab järgmiste kantonite ja kommuunide territooriumi.

Gardi departemang

Kõigis järgmiste kantonite kommuunides: Aramon, Lédignan, Marguerittes, Nîmes, Quissac, Saint-Chaptes, Saint-Mamert-du-Gard, Sommières, La Vistrenque.

Järgmiste kantonite kommuunides: Anduze (välja arvatud kommuunides: Générargues, Saint-Sébastien-d’Aigrefeuille), Remoulins (välja arvatud kommuunides: Pouzilhac, Valliguières), Rhôny-Vidourle (välja arvatud kommuunides: Aimargues, le Cailar), Sauve (välja arvatud kommuunis: Fressac), Uzès (välja arvatud kommuunis: La Capelle-et-Masmolène), Vézénobres (välja arvatud kommuunis: Brouzet-les-Alès). Anduze (välja arvatud kommuunides: Générargues, Saint-Sébastien-d’Aigrefeuille), Remoulins (välja arvatud kommuunides: Pouzilhac, Valliguières), Rhôny-Vidourle (välja arvatud kommuunides: Aimargues, le Cailar), Sauve (välja arvatud kommuunis: Fressac), Uzès (välja arvatud kommuunis: La Capelle-et-Masmolène), Vézénobres (välja arvatud kommuunis: Brouzet-les-Alès).

Järgmistes kommuunides: Alès; Allègre-les-Fumades (osaliselt); Aubord; Beaucaire (osaliselt); Bellegarde (osaliselt); Belvezet; Bernis; Bouquet; Conqueyrac; Fons-sur-Lussan; Fontarèches; Générac; Goudargues (osaliselt); Jonquières-Saint-Vincent; La Bruguière; La Cadière-et-Cambo; Lussan; Méjannes-les-Alès; Mons; Rochefort-du-Gard; Saint-Christol-Les-Alès; Saint-Gilles (osaliselt); Saint-Hilaire-de-Brethmas; Saint-Hippolyte-du-Fort; Saint-Laurent-la-Vernède; Saint-Privat-des-Vieux; Saze; Vallérargues; Vauvert (osaliselt); Verfeuil (osaliselt).

Hérault’ departemang

Järgmiste kantonite kommuunides: Castries (välja arvatud kommuunis: Jacou); Claret ((välja arvatud kommuunis: Ferrières-les-Verrerie); Lunel (välja arvatud kommuunides: Marsillargues, Saint-Just, Saint-Nazaire-de-Pézan).

Järgmistes kommuunides: Les Matelles, Moules-et-Baucels, Saint-Bauzille-de-Montmel, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir. Kõnealuste kommuunide puhul saab kaardistatud piirkonnaga tutvuda riigi pädeva asutuse veebisaidil kooskõlas Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) direktiivi nõuetega.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Tootmispiirkonda iseloomustab künklik ja põndakuline maastik, mille kõrgus jääb üldiselt alla 350 meetri. Istandused asuvad peamiselt väheviljakal lubjapinnasel. Kliima on vahemereline, selgesti väljenduva suvise põua ja tugevate sügisvihmadega. Piirkonda mõjutavad tuuled, eelkõige põhja poolt tulev mistraal, ning seal võib esineda karme talvi.

Tootmispiirkonnas alates 18. sajandist lauaoliivina kasvatatud „Olive de Nîmes” pärineb kõnealusesse geograafilisse piirkonda kuuluvast Colliasi kommuunist.

Seepärast anti nimi „Picholine” oliivisordile, mis valiti määratletud geograafilises piirkonnas asuvast Colliasi kommuunist pärinevast sordist „Plant de Collias”, mis oli sel ajal kasutatava oliivide mõruduse eemaldamiseks mõeldud Piccolini-meetodi jaoks eriti sobiv: valik tehti kõige paremaid ja tugevamaid, nimetatud meetodi jaoks hästi sobivaid vilju kandva oliivipuu põhjal.

19. sajandi teisel poolel töötasid keemikud välja naatriumleelise, mis võimaldas kõrvaldada mõrudust suurematelt oliivikogustelt, soodustades seega „tööstuslike” konserveerimistehaste asutamist.

Vilja maitse ja oliivipuu botaanilised omadused on aidanud levitada sorti „Picholine” ka päritolupiirkonnast väljaspool.

Siiski toodetakse Gardi piirkonnas rohkem sordist „Picholine” pärinevaid rohelisi oliive kui üheski teises departemangus. See on kahtlemata seotud asjaoluga, et sort „Picholine” sobib tänu oma vastupidavusele kaitstud päritolunimetusega oliivide tootmispiirkonna mullastiku- ja ilmastikutingimustega suurepäraselt. Sort „Picholine” kasvab valdavalt selle päritolukohaks olevas Nîmesi nõos, samas kui Sevennide nõlvadel leidub teisi kohalikke sorte. Colliasis ja selle ümberkaudsetes külades leidub üle 200-aastaseid oliivipuid, mis pärinevad sordist „Picholine”.

Oliive „Olive de Nîmes” korjatakse ja töödeldakse sordi „Picholine” päritolukohas. Madalate oliivipuudega kasvandustes korjatakse oliivid käsitsi, kui viljad on alles rohelised. Oliivid valmistatakse ette traditsioonilisel meetodil, kasutades „piiratud piimhappekääritamist”, st terved oliivid pannakse ligunema kaalium- või naatriumleelise lahusesse, mille tihedus ei ületa 1 032.

Pärast oliivide leotamist kuni mõruduse osalise kõrvaldamiseni asendatakse aluseline lahus puhta joogiveega.

Pärast seda pannakse oliivid meresoolaga soolatud vette, mille maksimaalne tihedus on 1 060. Sidrun- ja piimhappe kasutamine on lubatud, et vähendada soolvee pH-d 4,7-ni.

5.2.   Toote eripära

Toodet „Olive de Nîmes” iseloomustab:

—	säravroheline värv;

—	iseloomulik krõmpsuv tekstuur;

—	või- ja pähkliaroom;

—	tugevalt soolane maitse, mis ei varja muid maitseid.

Lõpptarbija saab toote soolvees või vaakumpakendis, sama värvuse ja suurusega ühtlike partiidena.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Oliivisalude haldamise ja oliivide tootmisega seonduvat oskusteavet on geograafilise piirkonna oliivitootmise pika ajaloo jooksul edasi antud.

Sorti „Picholine” kuuluv „Olive de Nîmes” ilmutab teatavat vastupidavust talvekülmadele ning selle tugevasti kinnitunud viljad peavad vastu tugevatele sügistuultele.

Loodusliku keskkonna seatud piirangute tõttu kasvatatakse oliivipuid iseloomulikul meetodil: puud jäetakse traditsiooniliselt madalaks, et hõlbustada lauaoliivide korjamist, kui need on veel rohelised, samuti aitab see vastu panna tugevatele tuultele.

Saaki koristatakse käsitsi. Oliivikasvatustes on sorti „Picholine” kuuluvaid oliive, mille viljad on tugevasti varre küljes kinni, raske mehaaniliselt korjata, kuna see võib oliive kahjustada. Lisaks ei ole traditsioonilised oliivisalud ka oma ülesehituse (väike maa-ala, madalad müürid ja sageli piiratud juurdepääs) tõttu mehaanilise koristuse jaoks sobivad.

Oliivid valmistatakse ette traditsioonilisel meetodit, milleks on piiratud piimhappekääritamine, mille käigus mõru maitse osaliselt kaob, st protsess peatatakse enne, kui lahus jõuab oliivikivini.

Sellist tüüpi kääritamist on määratletud piirkonnas traditsiooniliselt kasutatud, et säilitada vilja värv, selle iseloomulik, kirbe nüansita maitse ja krõmpsuv tekstuur.

Nimetatud sordi tootmisel on esinenud arvukalt raskusi. Kuid kuna sort on mullastiku jaoks niivõrd sobiv ja rahvas on sellesse algupärasesse tootesse kiindunud ning ühtlasi tänu kohalike konserveerijate oskusteabele, on toode „Olive de Nîmes” jäänud püsima ja seda hindavad nüüd taas positiivselt nii tootjad kui ka tarbijad.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCOliveDeNimes2015.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---