25.9.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 317/2

Euro vahetuskurss (1)

24. september 2015

(2015/C 317/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1241
JPY	Jaapani jeen	134,48
DKK	Taani kroon	7,4612
GBP	Inglise nael	0,73870
SEK	Rootsi kroon	9,4292
CHF	Šveitsi frank	1,0928
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,4630
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,162
HUF	Ungari forint	314,21
PLN	Poola zlott	4,2300
RON	Rumeenia leu	4,4178
TRY	Türgi liir	3,4370
AUD	Austraalia dollar	1,6147
CAD	Kanada dollar	1,5039
HKD	Hongkongi dollar	8,7119
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7857
SGD	Singapuri dollar	1,6054
KRW	Korea vonn	1 344,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,7352
CNY	Hiina jüaan	7,1743
HRK	Horvaatia kuna	7,6250
IDR	Indoneesia ruupia	16 584,10
MYR	Malaisia ringit	4,8862
PHP	Filipiini peeso	52,840
RUB	Vene rubla	74,7945
THB	Tai baat	40,850
BRL	Brasiilia reaal	4,7304
MXN	Mehhiko peeso	19,4059
INR	India ruupia	74,4594

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

25.9.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 317/3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 317/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„HUILE D'OLIVE DE NIMES” („NÎMES'i OLIIVIÕLI”)

ELi nr: FR-PDO-0105-01283 – 21.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat des AOP Olive et Huile d'Olive de Nîmes

Mas de l'Agriculture - 1120 Route de Saint Gilles

30 900 Nîmes

FRANCE

Tel +33 466045034

Faks +33 466045031

E-post: olive.nimes@orange.fr

Nîmes'i oliivide ja oliiviõli kaitstud päritolunimetuse ametiühing koosneb nimetatud oliivide ja oliiviõli tootjatest ja töötlejatest ning tal on seega õigustatud huvi muutmistaotluse esitamiseks.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine (muutmised) hõlmab (hõlmavad)

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: kontroll

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Kirjeldust täpsustati järgmisel põhjusel:

—

ühest küljest õlide organoleptiliste omaduste loetelu täiendamine. KPNi registreerimisel esitatud tootespetsifikaadis oli märgitud vaid see, et KPNil „Huile d'olive de Nîmes” on järgmised omadused: „Aroomis on tunda artišokki ja rohelisi lehti. Roheliste lehtede aroom teiseneb maitses gariigiks ja marjadeks”. Alates päritolunimetuse tunnustamisest teostatud kontrollide põhjal on võimalik täpsustada, et roheliste lehtede aroom hõlmab endast järgnevat: „taimsed vihjed […] värske rohu, niidetud heina, toore artišoki ja tomatitaime lõhnaga”, samuti seda, et puuviljalist maitset iseloomustavad peamiselt: „ürdid, hein, ananass, kollane ploom ja toores artišokk, millele lisandub punase ploomi ja õuna lõppfiness.”;

—	teisest küljest on eesmärgiks lisada oliiviõli analüütilised omadused esmakordsel turuletoomisel: oleiinhappe sisaldus kuni 0,8 g/100 g ja peroksiidarv kuni 16 mekv O2/kg oliiviõli kohta.

Sellega seoses määrati kindlaks mõruduse tase (1,5–4,5 punkti rahvusvahelise oliivinõukogu organoleptilise skaala (1–10) kohaselt) ja kibeduse tase (1,5–4,5 punkti rahvusvahelise oliivinõukogu organoleptilise skaala (1–10) kohaselt).

Muudatused tehti eesmärgiga iseloomustada ja määratleda toodet täpsemalt.

Geograafiline piirkond

Maatükkide kindlakstegemise kord, mis nähti ette KPNi tunnustamist käsitlevas esialgses määruses, kantakse tootespetsifikaati.

Päritolutõend

Võttes arvesse riiklikes õigusaktides ja eeskirjades tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine.

Seda osa täiendati lisaks mitme sättega registrite ja deklareerimisdokumentide kohta, mis võimaldavad tagada toodete jälgitavuse ja kontrollida nende vastavust tootespetsifikaadi nõuetele.

Tootmismeetod

—

Sordid. Muutmata algselt ette nähtud erinevate sortide osakaalu, muudeti esialgset sõnastust selleks, et tuua pigem esile sordi „Picholine” valdavust, mis on kooskõlas toote ja tema päritolu seosega. Selleks jaotati sordid „Picholine”, „Négrette” ja „Noirette”„peamiseks sordiks” ja „täiendavateks sortideks”. Muu hulgas taotletakse täiendavat muudatust: loobumine õli tootmisel kasutatavate tolmlevatest sortidest pärit oliivide maksimummäärast, milleks oli sätestatud 5 % (vastas asjaomaste sortide lubatud määrale oliiviistanduses). Kaitstud päritolunimetusega õli tootmiseks ettenähtud oliivid pressitakse koos tolmlevatest sortidest pärit oliividega, mille kogus on minimaalne.

—

Istutustihedus. Sätte täpsustamiseks ja selle täitmise kontrollimiseks kehtestatakse istutustihedust käsitlev säte (vähemalt 24 m2 puu kohta, „mis saadakse kahe ridadevahelise distantsi ja puudevahelise distantsi korrutamisel”). Viidi sisse täpsustus puude osas, mis elasid üle 1956. aasta külmalaine, võttes arvesse külma üle elanud võrseid ja istikuid, mis kasvasid mitmetüvelisteks puudeks. Sellisel juhul võib puudevaheline distants olla alla nelja meetri.

—	Kõrgus. Lõigatud okste äraviimist käsitlev säte jäeti välja, kuna kasutatakse kõrvaldamise tehnoloogiat, mille raames võib lõigatud oksad purustada kohapeal, eemaldamata neid maatükilt.

—	Niisutamine. Selleks et lihtsustada kontrollitoiminguid, määratakse niisutamise lõpetamise tähtpäevaks 30. september.

—	Oliivipuude hooldamine. Oliivipuude hooldamise korda täpsustatakse. Täpsustatakse mõistet „kultuurselt”, mis võib hõlmata umbrohutõrjet ja üleskündmist. Nimetatud täpsustus lubab ühtlustada tootespetsifikaadi „Nîmes'i oliivide” omaga.

—	Saagikus. Sõnastust muudetakse ning saagikuse ületamist ja vähendamist käsitlev säte jäetakse välja. Sellise erandi näol on tegu sobimatu meetmega.

—	Saagikoristus. Muudetakse sätet vanuse kohta, mil puud hakkavad vilja kandma: puud peavad olema maatükile istutatud vähemalt viis aastat tagasi. Eesmärk on täpsustada sätet kontrolli eesmärgil.

—

Täpsustatakse saagikoristusmeetodeid („otse puudelt korjamine käsitsi või mehaaniliselt”); kavandatavad sätted sarnanevad eelmises tootespetsifikaadis sätestatud meetodeile. Selleks et tagada töödeldavate oliivide nõutavad omadused, täpsustatakse kahjustatud oliivide maksimaalset osakaalu võimalike kahjustuste kaupa (kahjurite poolt vigastatud oliivide osakaal väiksem kui 5 %, külmakahjustustega oliivide osakaal väiksem kui 10 %, külmunud ja hallitanud oliivid ei ole lubatud). Tööprotsessi lihtsustamiseks otsustab saagikoristuse alguse kuupäeva nüüd INAO direktor, mitte enam prefekt oma korraldusega, samuti kaotatakse erandite võimalus. Minimaalset küpsusastet vähendatakse järgmiselt: vähemalt 10 % oliividest on muutunud säravrohelisest kollaseks (varem 25 %). Selline muudatus on põhjendatud sordi „Picholine” eripäraga: oliiv tumeneb väga aeglaselt ja see võib jääda roheliseks isegi pärast täielikku valmimist. Saagikoristuse ja transpordi vahelist ajavahemikku muudetakse vastavalt kasutatavatele mahutitele ning kastide korral vähendatakse maksimaalselt kolmepäevast tarnetähtaega 24 tunnile, et vältida oliivide võimalikku kahjustumist.

—

Töötlemistingimused. Tootespetsifikaati täiendatakse oliivide pressimisettevõttes säilitamise maksimumtähtajaga (kuni neli päeva) ja oliivide pressimisettevõttes pressimise eelsete säilitustingimustega, et vältida oliivide võimalikku kahjustumist. Selleks et paremini säilitada oliivide kvaliteeti, vähendatakse korje ja pressimise vahelist maksimumtähtaega kuuele päevale (praegu kaheksa päeva). Sordi „Picholine” osakaalu õlis suurendatakse 60 protsendilt 70 protsendile õliks töödeldavate oliivide massis, et võtta arvesse kõnealuse sordi puude suuremat saagikust võrreldes teiste õlis sisalduvate sortidega. Selleks et vältida tootespetsifikaadi sätete võimalikku vääriti tõlgendamist, täpsustatakse lubatud töötlemisviise (lisatakse lehtede eemaldamine, peenestamine ja segamine).

Märgistus

Päritolunimetust hõlmavad märked toote märgisel viidi vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 sätetega. Pakendil peab riiklike nimetuste asemel asuma Euroopa Liidu KPNi tähis ja sõnad „appellation d'origine protégée” („kaitstud päritolunimetus”) või „AOP” (KPN).

Muud: kontroll

Seoses riiklike õigusaktide ja eeskirjade arenguga esitati punkt „Riiklikud nõuded” tabelina, milles on loetletud peamised kontrollimist vajavad üksikasjad, nende viiteandmed ja hindamismeetod.

Ajakohastati kontrolliasutuste kontaktandmeid.

KOONDDOKUMENT

„HUILE D'OLIVE DE NIMES” („NÎMES'i OLIIVIÕLI”)

ELi nr: FR-PDO-0105-01283 – 21.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Huile d'olive de Nîmes”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Huile d'Olive de Nîmes” omadused on sisuliselt seotud sordi „Picholine” valdava osakaaluga õlis:

—	taimsed vihjed aroomis värske rohu, niidetud heina, toore artišoki ja tomatitaime lõhnaga;

—	puuviljalist maitset iseloomustavad peamiselt ürdid, hein, ananass, kollane ploom ja toores artišokk, millele lisandub punase ploomi ja õuna lõppfiness.

Mõruduse tase 1,5–4,5 punkti rahvusvahelise oliivinõukogu organoleptilise skaala (1–10) kohaselt.

Kibeduse tase 1,5–4,5 punkti rahvusvahelise oliivinõukogu organoleptilise skaala (1–10) kohaselt.

Värvus on kollase varjundiga roheline.

Oleiinhappena väljendatud vaba happe sisaldus on saadud õlis kuni 0,8 grammi 100 grammi kohta.

Peroksiidarv peab oliiviõli esmakordsel turustamisel olema väiksem kui 16 mekv O2/kg või sellega võrdne.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sordi „Picholine” oliivide osakaal õliks töödeldavate oliivide massis peab olema vähemalt 70 %.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toimingud alates tooraine tootmisest kuni oliivide õliks töötlemiseni peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele üksikasjadele esitatakse KPNi „Huile d'olive de Nîmes” kandva oliiviõli märgistusel järgmised andmed.

—	Nimetus: „Huile d'olive de Nîmes”, sõnad „appellation d'origine protégée”. Need tähistused paigutatakse sildil nähtavale samale väljale ja samale sildile.

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KPNi „Huile d'olive de Nîmes” geograafiline tootmispiirkond hõlmab oliivikasvatuspiirkonda Gardis ning Hérault' idaosas, välja arvatud Causses, Sevennid ja Camargue.

Nimetatud ala looduslik piir on idas Rhône'i jõgi ja lõunas Camargue'i piirkond. Põhjas on piiriks kliimatingimused, vastates sordist „Picholine” pärineva kultuuri viljelemispiirile; kirdeosas langeb piir kokku Gardi departemangu piiriga (mäestikumassiiv, mille kõrgus on üle 300 meetri). Läänes läheb piir Vidourle'i orust ja kulgeb piki metsadega kaetud mäetippe Ganges – Pic St Loup – Le Lez.

Tootmispiirkond hõlmab 223 kommuuni, millest 183 asuvad Gardis ja 40 Hérault's.

Oliivid korjatakse ja töödeldakse geograafilises piirkonnas, mis hõlmab järgmiste kantonite ja kommuunide territooriumi.

Gardi departemang

Kõigis järgmiste kantonite kommuunides: Aramon, Lédignan, Marguerittes, Nîmes, Quissac, Saint-Chaptes, Saint-Mamert-du-Gard, Sommières, La Vistrenque.

Järgmiste kantonite kommuunides: Anduze (välja arvatud kommuunides: Générargues, Saint-Sébastien-d'Aigrefeuille), Remoulins (välja arvatud kommuunides: Pouzilhac, Valliguières), Rhôny-Vidourle (välja arvatud kommuunides: Aimargues, le Cailar), Sauve (välja arvatud kommuunis: Fressac), Uzès (välja arvatud kommuunis: La Capelle-et-Masmolène), Vézénobres (välja arvatud kommuunis: Brouzet-les-Alès).

Järgmistes kommuunides: Alès; Allègre-les-Fumades (osaliselt); Aubord; Beaucaire (osaliselt); Bellegarde (osaliselt); Belvezet; Bernis; Bouquet; Conqueyrac; Fons-sur-Lussan; Fontarèches; Générac; Goudargues (osaliselt); Jonquières-Saint-Vincent; La Bruguière; La Cadière-et-Cambo; Lussan; Méjannes-les-Alès; Mons; Rochefort-du-Gard; Saint-Christol-Les-Alès; Saint-Gilles (osaliselt); Saint-Hilaire-de-Brethmas; Saint-Hippolyte-du-Fort; Saint-Laurent-la-Vernède; Saint-Privat-des-Vieux; Saze; Vallérargues; Vauvert (osaliselt); Verfeuil (osaliselt).

Hérault' departemang

Järgmiste kantonite kommuunides: Castries (välja arvatud kommuunis: Jacou); Claret ((välja arvatud kommuunis: Ferrières-les-Verrerie); Lunel (välja arvatud kommuunides: Marsillargues, Saint-Just, Saint-Nazaire-de-Pézan);

Järgmistes kommuunides: Les Matelles, Moules-et-Baucels, Saint-Bauzille-de-Montmel, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir. Kõnealuste kommuunide puhul saab kaardistatud piirkonnaga tutvuda riigi pädeva asutuse veebisaidil kooskõlas Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) direktiivi nõuetega.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Traditsioonilisi oliiviistandusi iseloomustavad viljelemistingimused, milles on ühendatud kasvatajate oskusteave, esindatud sordid ja ümbritsev ökosüsteem.

Kõnealuse geograafilise piirkonna oliiviistandustes on sademeid 700 – 1 000 mm aastas, põhiliselt kevadiste ja sügiseste tugevate hoovihmade näol. Jättes kõrvale mõned istandused Sevennide piiril ja uuemad istandused Costières'is, on oliivipuud istutatud peamiselt lubjapinnasele, mis tagab puude ellujäämiseks vajaliku kuivenduse. Samas pole tegu suure põllumajandusliku väärtusega maadega, mis on reserveeritud tulusamatele põllukultuuridele.

Kõnealune geograafiline piirkond on tuuline, mõnikord vägagi, ning talved võivad olla karmid. Sellistes tingimustes on valdavaks sordiks „Picholine”, mis on külmale üsna vastupidav ja mille vili ei kuku isegi küpsena kergesti maha. Lisaks tuleb märkida, et oliivipuud („Picholine” ja kohalikud sordid) on istutatud suhteliselt sügavale, et neid ei kahjustaks tuulehood.

Istandused on eelisjärjekorras rajatud lõunapoolsetele nõlvadele, mis külmuvad harva (sügavad nõod ja piiratud tasandikud, kus püsib udu, on keelatud).

Samuti lähtutakse oliiviistanduste puhul maksimumkõrgusest, eelkõige sordi „Picholine” puhul, mille viljade hiline valmimine suurendab nende külmumise ohtu, ohustades sellega õlitootmist. Sorti „Picholine” istutatakse seetõttu üldjuhul kuni 350 m kõrguseni ja saagikoristus toimub vara.

Oliivikasvatajate oskusteave väljendub kvaliteetoliivide kasvatamiseks enimsobivate tingimuste (päikesekiirgus, kõrgus) valimises, traditsiooniliselt madalate oliivipuude kasvatamises ja oliivikorjes, mis algab vara, viljade täpselt õiges küpsusastmes (vähemalt 10 % oliividest peaaegu küpsed).

5.2. Toote eripära

Oliivid transporditakse kohale ja töödeldakse ümber kiiresti, vähemalt 70 % oliividest kuulub sorti „Picholine”, mis annab kõnealusele KPNile selle eripära: KPNi „Huile d'olive de Nîmes” iseloomustab suhteliselt markeeritud mõrudus ja kibedus, kusjuures nii aroomis kui ka maitses on tugevalt esindatud taimne element.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Õli tootmisel kasutatakse peamiselt sorti „Picholine”, mida eelistatakse selle rustikaalsuse tõttu, mis on lubanud sel täiuslikult kohaneda maa- ja kliimatingimustega. Sort talub teataval määral talvekülma ja selle viljad peavad vastu tugevaile sügistuultele.

Ehkki vilja maitse- ja puu botaanilised omadused on kaasa aidanud sordi „Picholine” ülemaailmsele levikule, on asjakohane meenutada, et sort pärineb kõnealusest piirkonnast, olles välja aretatud sordist „Plant de Collias”, mis pärineb kõnealusesse geograafilisse piirkonda kuuluvast kommuunist. See selgitab, miks sort on kõnealuse geograafilise piirkonna tingimustega eriti hästi kohanenud ja miks see moodustab KPNi „Huile d'olive de Nîmes” mahust valdava osa.

Keskkonnaelemendid ja töövõtted üheskoos (eelkõige töödeldavate oliivide küpsus ja sordi „Picholine” maksimaalne osakaal õlis) teevad KPNist „Huile d'olive de Nîmes” ainulaadse ja originaalse toote, mida hinnatakse ka kaubanduslikust seisukohast.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-bb09848f-1fb0-455e-955d-bc5985e35cc5/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

25.9.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 317/9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 317/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„MORTADELLA DI PRATO”

ELi nr: IT-PGI-0005-01333 – 8.5.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Mortadella di Prato”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Mortadella di Prato” tähistatakse külma lihatoodet, mis on tehtud peeneteralise sealiha, meresoola, küüslaugu, maitseainete ja likööri alchermes (0,3–0,6 % kogusest) segust, mis topitakse kesta ja kuumtöödeldakse. Tarbimiseks ringlusse lastud toode peab olema järgmiste omadustega. Kaal:0,5–10 kg; kuju: silindriline ja kergelt elliptiline; mõõtmed: pikkus: 8–70 cm; läbimõõt 6–35 cm; organoleptilised omadused: segu konsistents: tihke ja kokkusurutud, peenjahvatusest tingitult maitstes pehme; väline värvus: tuhmivõitu roosa; sisemine värvus: likööri alchermes kasutamisest tingitud tumeroosa, milles on näha pekitükikeste valged laigud; lõhn: läbitungiv vürtsikas lõhn, milles on alguses hoomatav likööri alchermes aroom; maitse: iseloomulik tootele, milles on kontrast maitseainete, küüslaugu ja meresoola särtsaka pikantsuse ning likööri alchermes hõrkmagusa maitse vahel; keemilis-füüsikalised omadused: rasvade-valkude suhe: kuni 1,5.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Sellistele sigadele, kellelt kavatsetakse saada liha toote „Mortadella di Prato” valmistamiseks, antakse sööta vedelate toidujäätmete või rokana, kusjuures kuni 80 kg eluskaaluga sigade puhul peab sööda kuivainesisaldus olema vähemalt 45 % ja nuumaperioodil vähemalt 55 %. Vadaku (kohupiima kõrvalsaadus) ja petipiima (võitöötluse kõrvalsaadus) tarbimine ei tohiks ületada 15 liitrit looma kohta päevas.

Toodet „Mortadella di Prato” tehakse eranditult järgmistest lihatükkidest (esitatud protsentides): abaosa: 40–50 %; nahaalune rasv: 9–15 %; singikamarad: 10–20 %; kaela- ja pealiha: 5–15 %; põseliha: 5–15 %; sea kõhuliha: 5–10 %. Kohustuslikud koostisosad: liköör alchermes0,3–0,6 %; jahvatatud pipar: 0,1–0,3 %; terved pipraterad: 0,1–0,2 %; meresool: 2,0–3,0 %; jahvatatud maitseained (koriander, kaneel, muskaatpähkel, muskaatõis ja nelk): 0,1–0,25 %; küüslauk: 0,08–0,2 %; naatriumglutamaadi kasutamine on keelatud. Liha peab olema saadud sigadelt, kelle kaal on vähemalt 160 kg (+/– 10 %) ning kes on tapale viimisel üle üheksa kuu vanad. Ajavahemik sigade tapmise ja liha töötlemise vahel ei tohi olla alla 24 ja üle 96 tunni.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma toote „Mortadella di Prato” tootmise üksteisele järgnevad katkestuseta etapid: viimistlemine, jahvatamine ja vorstisegu valmistamine; soolde toppimine ja sidumine; aurutamine ja kuumtöötlemine; veega uhtmine ja jahutamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Ajavahemik jahutamise / järgneva kuivatamise ja pakendamise vahel ei tohi olla pikem kui 20 minutit. Selle ajalise piirmäära ületamine võib lisaks mikroobide kasvu ohule tähendada ka toote tundlike organoleptiliste omaduste tasakaalu pöördumatut rikkumist, mistõttu halveneks toote lõhn ja muutuks tootele iseloomulik roosakas värvus.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet „Mortadella di Prato” võib turustada terve vorstina või paksude või õhukeste viiludena. Toote pakendil peab olema märgis, millel on allpool esitatud logo – püstine ovaal, mille serva alumist osa läbistab selgete, hästi loetavate tähtedega ristkülik.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Mortadella di Prato” tootmis- ja pakendamispiirkond hõlmab tervet Prato haldusüksust ning Pistoia provintsi haldusüksusi Agliana, Quarrata ja Montale.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Prato piirkonnas osatakse ära kasutada vett, mida saadakse sealt läbi voolavast Bisenzio jõest ja muudest jõekestest. Vajadus hakata harima ulatuslikke viljakaid alluviaaltasandikke ja mõte kasutada vett energiatootmiseks, et panna tööle veskid ja kudumismasinad, tekkis 12. sajandil, kui hakati ehitama kanalivõrku gore. Gore on Prato tasandikku läbiv ulatuslik veekanalivõrk, mis ulatub ka Pistoia provintsi haldusüksustesse Agliana, Quarrata ja Montale. Lisaks energiatootmisele oli tänu kanalivõrgule gore ja muudele jõekestele võimalik, et alates keskajast kujunes lihunike gild Arte dei Beccai, mis (nagu ka värvalid) vajas oma tegevuse jaoks hügieenilistel põhjustel suurel hulgal voolavat vett. See oli ajastu, mil sealiha töötlemine ja kasutamine muutus üha olulisemaks. Sealihal oli hea maine, see oli majanduslikult oluline ning talvekuudel tähtis toiduaine. Igal taluperel olid oma sead ning jõukad linlased kasutasid nn sea rendilepingu alusel võimalust anda siga taluniku juurde nuumale, tingimusel et nad pärast „jagavad seda, mida Jumal on lasknud kasvada”. Ka järgnevatel sajanditel oli sealiha aastane tarbimine nii märkimisväärne, et Prato vorstimeistrid salsicciari saavutasid suure tunnustuse ning nende vorstide müügist juba tol ajal saadud suure käibe suhtes kehtestati eritollimaks. Tootmispiirkonna ainulaadse veevõrgu olemasolu soodustas olukorda, et üksteise lähedal töötasid möödunud aegade värvalid, kes esimesena võtsid kasutusele kilptäist saadud värvaine košenilli, ja lihunikud, kes seda, Itaalias grana de tintore nimetuse all tuntud värvainet kasutasid ka vorstidele värvi ja maitse lisamiseks.

Toote „Mortadella di Prato” maine põhineb eelkõige likööril alchermes, mis tekitab tootes kontrasti likööri hõrkmagusa maitse ning maitseainete, küüslaugu ja meresoola särtsakuse ja pikantsuse vahel. Tänu sellele vastuolulisele maitsele on toote organoleptilised omadused täiesti ainulaadsed. Toode on veelgi eripärasem tänu kohalikule traditsioonilisele oskusteabele: kuidas valida kõige sobivamaid lihatükke kuumtöötlemiseks, tänu millele kujuneb vorstisisu konkreetne sidusus – sidekoevalkude ja likööris alchermes sisalduvate suhkrute ühinemisest; kuidas teha õiget segu jahvatatud maitseainetest, mustast piprast, küüslaugust ja meresoolast, mis oma bakteriostaatiliste ja oksüdeerumist pärssivate omadustega tõhustab rasvade kaitset rääsumise vastu; kuidas toimub toote pikaajaline ja järkjärguline kuivatamine pärast aurutamisega kuumtöötlemist. Kõikide nimetatud aspektide koosmõju muudab toote „Mortadella di Prato” Itaalia kulinaariamaastikul ainulaadseks nähtuseks.

Toote „Mortadella di Prato” eristatava koostisaine, likööri alchermes sisaldus on selge näitaja selle vorstitoote Prato päritolust. Likööri alchermes erepunane värvus tuleneb eranditult košenillist, mida saadakse kuivatatud ja jahvatatud kilptäist. Sajandite jooksul on seda värvainet kasutatud kootud kangaste värvimisel, mis traditsiooniliselt on Prato piirkonna ja linna peamine majanduslik tegevusala. Košenilliga seotud teadmised olid Prato piirkonnas väga head ja sellest tingituna osati seda mitmekülgselt kasutada nii kangaste värvimisel kui ka toiduainetes ja meditsiinitoodetes. Eelkõige on selle aine kasutamist aidanud alal hoida likööri alchermes kulinaarne kasutamine mitmetes kohalikes toodetes – lihatoodetest kohalike kondiitritoodeteni („Pesche di Prato”). See eripära ja asjaolu, et Prato tootjad on osanud säilitada traditsioonilisi tootmismeetodeid, on aidanud kujundada toote „Mortadella di Prato” mainet, mis on väljaspool igasugust kahtlust ja mitmete dokumentide põhjal tõendatud. Esimesed usaldusväärsed dokumendid, milles käsitletakse vorsti „Mortadella di Prato” kui Prato linna toodet, on pärit 1733. aastast, kui Caterina de Ricci õndsaks kuulutati. Prato linna dominikaaniordu nunnad valmistasid sel puhul külalistele piduroa, milles oli ka oma koht sellel vorstil kui kohalikul hõrgutisel. Hiljem on toodet „Mortadella di Prato” nimetatud Cesare Guasti ja Giovanni Pierallini 1854. aasta kirjavahetuses, 1862. aasta ajalehes „Lo Zenzero” ning kogu 19. sajandi jooksul mitmetes majandusväljaannetes („L’Italia economica”, 1868, „l’Italia all’opera”, 1869), itaalia-, inglis- ja prantsuskeelsetes aruannetes Londoni ja Pariisi maailmanäituse kohta ning Prantsuse politseikomissari kirjalikus teatises toote Prantsusmaale eksportimise kohta (1867), milles leidub kinnitus toote „Mortadella di Prato” saavutatud mainele. Londoni maailmanäituse ühe korraldaja aruandes on konkreetselt kirjas: „„…Mortadella di Prato” ja „Mortadella di Bologna” on andnud nime vorstisordile tervikuna…” Ka 20. sajandist on teada mitmeid dokumente, milles viidatakse tootele „Mortadella di Prato”. Need on eri väljaanded, sh kohalikud retseptiraamatud ja siseriiklikud päevalehed, aga ka rahvusvahelised gastronoomiaalased trükised, millest nähtub toote üha suurenev tuntus. Tänu toote ainulaadsetele omadustele on seda mainitud paljudes kohalikes, siseriiklikes ja rahvusvahelistes kokaraamatutes ning toiduteatmikes, sh Touring Club Italiano poolt 1931. aastal välja antud „Guida Gastronomica d’Italia” esimeses trükis. Toote maine tõstmisele on kaasa aidanud ka paljude rahvusvaheliste kultuuri- ja gastronoomiaala väljapaistvate isiksuste (nt kirjanik Manuel Vázquez Montalbán) huvi selle vorsti vastu. Organisatsioon Accademia della cucina italiana on toote „Mortadella di Prato” kuulutanud 1987. aastal Prato gastronoomiatraditsiooni tõeliseks sümboliks. Tervislikku toitumist propageeriv liikumine Slow Food on 2000. aastal nimetanud vorsti kaitstud toiduaineks. Alates 18. sajandist pakutakse toodet „Mortadella di Prato” söögiks koos viigimarjadega või traditsioonilises kokakunstis paljude kohalike roogade (sh kohaliku eriroa sedani alla pratese (Prato-stiilis seller)) koostisosana. Toodet tutvustatakse regulaarselt rahvusvahelistel messidel ja Pratos korraldataval toidu- ja veinifestivalil „DiVini Profumi”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Ministeerium on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse kaitstud geograafilise tähise „Mortadella di Prato” tunnustamiseks 20. augusti 2014. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 192.

Tootespetsifikaadi tekstiga on võimalik tutvuda põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi veebiaadressil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” (KPNi või KGTga tooted) (ekraani ülemises paremas ääres), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” (KPNi, KGT või GTTga tooted) (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” (ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

25.9.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 317/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 317/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„CAPPELLACCI DI ZUCCA FERRARESI”

ELi nr: IT-PGI-0005-01324 – 26.3.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1. [KPN või KGT] Nimetus(ed)

„Cappellacci di zucca ferraresi”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.5. Pastatooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Cappellacci di zucca ferraresi” tähistatakse teatavat liiki värsket täidisega pastatoodet, mille tainas on tehtud hariliku ja kõva nisu jahu segust ning munadest; täidis on valmistatud keegelkõrvitsa keedetud viljalihast, riivitud juustust ja muskaatpähklist.

Tarbimiseks ringlusse lubatud tootel „Cappellacci di zucca ferraresi” peavad olema järgmised organoleptilised ja kaubanduslikud omadused.

Füüsikalised omadused

Kuju: meenutab talunike tüüpilist ümmargust ja volditud õlgkübarat.

Mõõtmed: läbimõõt 4–7 cm.

Kaal: 10–28 g.

Organoleptilised omadused

Välimus: munapastatootele iseloomuliku kollase värvusega, mille heledus on tingitud täidises kasutatavast kollasest kõrvitsa viljalihast.

Sisemus: küpse kõrvitsa kollane värvus.

Taina konsistents: keskmisest pehmeni.

Maitse: pastatootele iseloomulik, selgelt eristatava magusa kõrvitsa- ja soolaka juustumaitsega, millel on muskaatpähkli hoomatav mekk.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Cappellacci di zucca ferraresi” traditsioonilises retseptis on ette nähtud pastatoote ja täidise järgmised koostisosad:

1 kg pastatoote taina koostisosad

1 kg lõpptoote koostisosad	Kogused (g)	Lubatud kõikumine (g)
hariliku nisu 00-tüüpi jahu ja kõva nisu jahu segu, mille osakaal võib varieeruda, tingimusel et hariliku nisu jahu osakaal on suurem.	250	+/- 50
Munad või pastöriseeritud munasegu	165	+/- 20

Täidise koostisosad

1 kg lõpptoote koostisosad	Kogused (g)	Lubatud kõikumine (g)
Muskaatkõrvitsa (Cucurbita moschata) Butternut-rühma kuuluva keegelkõrvitsa (Cucurbita moschata Butternut-rühm) viljaliha	400	+/- 30
Riivitud juust	122	+/- 40
Leivapuru	60	+/- 20
Muskaatpähkel	3	+/- 1
Valikulised koostisosad	Keskmised kasutatavad kogused
Suhkur	maitseks

Värv- ja säilitusainete kasutamine on keelatud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Pastatoote tainas ja täidis peavad olema valmistatud ning toode täidetud ja lõpetatud geograafilises piirkonnas, mis on määratletud punktis 4.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kuna tegemist on õrna tootega, tuleks edasiste töötlemisetappide käigus tarbijate terviseriski vähendamise ja toote kvaliteedi säilitamise nimel nii palju kui võimalik vältida tootele avalduvat füüsikalist või ilmastikutingimuste mõju, kuna seetõttu võib toode rikneda, praguneda või eraldub selles vett, mille tõttu suureneb oht bakteriaalseks saastumiseks ja täidise tumenemiseks (iseloomulikust oranžist värvusest pruunikashallikaks). Seepärast tuleb turustamiseks ette nähtud toodet müüa eelpakendatult või tarbijate nõudmisel müügikohas pakendatult või otsemüügiks eelpakendatult. Toote „Cappellacci di zucca ferraresi” füüsikaliste ja organoleptiliste omaduste säilitamiseks tuleb see pärast tootmise lõppu pakendada 60 minuti jooksul.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toodet „Cappellacci di zucca ferraresi” võib turustada eelnevalt pakendatult või lahtiselt.

Viimati nimetatud juhul peab otseturustamiseks ette nähtud toote pakendil või eelpakendil olema selgelt näha sama teave ja samad andmed nagu eelpakendatud tootel.

Eelnevalt gaasikeskkonda pakendatud toodete pakend peab olema kuumtihendatud.

Eelpakendatud turustatava toote puhaskaal peab olema 100 – 2 000 g.

Pakendil peab olema ELi KGT sümbol, sõnad „Cappellacci di zucca ferraresi” ja järgmised täiendavad andmed:

—	tootja ja/või pakendaja nimi või ärinimi ja aadress;

—	toote logo.

Toote logo kujundus on järgmine:

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Cappellacci di zucca ferraresi” tootmispiirkond hõlmab kogu Ferrara provintsi.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Ferrara provints on tuntud Itaalia viljaaidana mitte ainult laialt levinud nisukasvatuse, vaid ka arvukate ettevõtjate tõttu, kes toodavad nisupõhiseid toiduaineid. Ferrara ümbruses kasvatatakse palju ka keegelkõrvitsat, millele on pühendatud mitmed laadad (nt alates 1995. aastast peetav Pontelangorino laat või 1998. aastal alguse saanud Ostellato laat) ning mille töötlemiseks on selles piirkonnas asutatud mitmeid ettevõtteid. Erilisi pastatooteid valmistatakse Ferrara piirkonnas traditsioonilisel viisil. See annab tunnistust oskusteabe ja käsitsi tehtava töö kõrgest tasemest, mis on lahutamatult seotud inimtööjõuga, mida muudes piirkondades vaevalt leidub.

Toode „Cappellacci di zucca ferraresi” on aja jooksul saavutanud hea maine mitte üksnes oma ebatavalise, Ferrara piirkonna talunike möödunud aegade vana õlgkaabut meenutava kuju tõttu, vaid ka tänu oma tähelepanuväärsetele organoleptilistele omadustele. Gurmaanid hindavad eelkõige toote maitset, milles avaldub kontrast soolaka juustu ja magusa keegelkõrvitsa vahel. Viimase viljaliha on lisaks väheste kiudude ja pika säilivusajaga.

Toote täidises kasutatud kõrvits on tüüpiline kultuur, mida Ferrara maapiirkonnas on kasvatatud juba 1570. aastast saadik.

Teine aspekt on kohalike töötajate aja jooksul täiustunud käsitsi töötamise oskus. See oskus avaldub eelkõige kõrvitsa töötlemises ja tootele viimase lihvi andmises (täidise asetamine pastatainaruudule ja järgnev töötlemine).

Toode „Cappellacci di zucca ferraresi” annab tunnistust ka munapastatoodete (st taina) valmistamise vanast traditsioonist – nii nagu seda on juba 1549. aastal kirjeldanud Este hertsogite majordoomus Cristoforo da Messisbugo retseptiraamatus „Banchetti composizione di vivande e apparecchio generale” [Retseptid ja üldised juhtnöörid pidusöökide korraldamisel]. Hoolimata toote väheväärtuslikust kõrvitsatäidisest peeti seda huvitaval kombel luksuslikuks valmistiseks, mida sobis pakkuda ametlikel vastuvõttudel.

Toote maine on ei ole tingitud mitte üksnes selle märkimisväärsest renessansiaegsest päritolust, vaid ka kõrvitsasõpradena tuntud Ferrara piirkonna elanike söömisharjumustest. Sellest annab tunnistust Ferrara piirkonnast pärit ajaloolane Giuseppe Longhi oma tuntud tekstis „Le donne, i cavalier, l’armi, gli amori e … la Cucina ferrarese” [Naised, rüütlid, relvad, armastus ja … Ferrara köök]. Ta kirjutas maaelu kohta kuni eelmise sajandi 80ndate aastate alguseni järgmist: „Selliste perede jaoks, kel ei olnud võimalik endale luksust lubada, oli kõrvitsaõitest pannkoogid roog, mis oma lihtsuses rikastas nende elu küllusliku ja kõikjale tungiva lõhnaga. […]. Kõrvitsat sellisel viisil enam nii laialdaselt ei kasutata, kuid kõrvitsa- ja juustutäidisega cappellacci on ajale vastu pidanud.”

Toode „Cappellacci di zucca ferraresi” on selle nime all laialt tuntud nii kõnekeeles kui ka ärimaailmas. Kirjalikest allikatest on hästi näha, et kogu möödunud sajandi jooksul on seda toodet tüüpilise Ferrara eriroana pakutud erilistel puhkudel (nt Ferraras 1988. aastal Itaalia riigipea vastuvõtuks korraldatud ametlikul banketil).

Toote „Cappellacci di zucca ferraresi” ja selle tootmispiirkonna vaheline kultuuriseos avaldub selgelt ka sellele tootele pühendatud arvukates ettevõtmistes. Nende ürituste hulka kuuluvad augusti kümme viimase päeva jooksul toimuv „Sagra dal Caplaz”, mida 1989. aastast alates peetakse Ferrara provintsi Poggio Renatico kommuuni Coronella haldusüksuses, ning „Sagra della zucca e del suo cappellaccio” [Kõrvitsa ja pastatoote festival], mida 2001. aastast saadik peetakse Ferrara provintsi San Carlo di Sant’Agostino külas. Need rahvapeod on ka parim võimalus selle toote kiitmiseks ja maitsmiseks.

Toote nimetust leiab Ferrara piirkonna 19. sajandist pärit klassikalistes retseptiraamatutes (Cucina pratica ferrarese, 1896; Longhi, 1984; Iori Galluzzi Iannotta, 1987), kohalikes (Ferrara, terra acqua e sapori, 2009) ja siseriiklikes toiduteatmikes (Il Boccafina, 1967) ning kõikide restoranide menüüdes.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Cappellacci di zucca ferraresi” tootespetsifikaadi muutmise taotluse 31. jaanuari 2015. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) nr 25.

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 317

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 25. september 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 317/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.7732 – JBS / Moy Park)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 317/02	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 317/03	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	3
2015/C 317/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	9
2015/C 317/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	12