23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

—

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32015M7541 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/2

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/3

1.

Nõuandekomitee enamus nõustub Euroopa Komisjoni asjaomase tooteturu määratlusega, mis hõlmab:

2.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et asjaomane geograafiline turg on kogu Slovakkia territoorium. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

3.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et vähemalt ajavahemikus 12. augustist 2005 kuni 31. detsembrini 2010 oli ettevõtjal Slovak Telekom hulgimüügiturul turgu valitsev seisund. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

4.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et vähemalt ajavahemikus 12. augustist 2005 kuni 31. detsembrini 2010 oli ettevõtjal Slovak Telekom jaemüügiturul turgu valitsev seisund. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

5.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et Slovak Telekom kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit asjaomasel turul, keeldudes pakkumast oma hulgitooteid alternatiivsetele operaatoritele ajavahemikus 12. augustist 2005 kuni 31. detsembrini 2010. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

6.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et Slovak Telekom kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit asjaomasel turul hinnakruvi efektiga hulgimüügi- ja jaemüügihindade vahel ajavahemikus 12. augustist 2005 kuni 31. detsembrini 2010. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

7.

Nõuandekomitee enamus nõustub, et ettevõtja Slovak Telekom kuritarvituslik tegevus võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 tähenduses. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

1.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et ettevõtjatele Slovak Telekom ja Deutsche Telekom tuleks määrata trahv. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

2.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et trahvi arvutamise eesmärgil loetakse rikkumise kestuseks viis aastat ja neli kuud. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

3.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoni ettepanekuga trahvi põhisumma kohta. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

4.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et esinevad raskendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta (korduvus). Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

5.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et trahvi tuleb hoiatava mõju tagamiseks suurendada. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

6.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoni ettepanekuga trahvi lõpliku summa kohta. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

7.

Nõuandekomitee enamus soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas. Mõned liikmed jäävad erapooletuks.

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/4

(1)

Käesoleva juhtumi puhul oli ärakuulamise eest vastutavaks ametnikuks esialgu Michael Albers. Ta korraldas ja viis läbi suulise ärakuulamise ning esitas vastavalt otsuse 2011/695/EL artiklile 14 komisjoni pädevale liikmele asjakohase vahearuande. Pärast Michael Albersi lahkumist komisjonist võtsin selle juhtumi 16. oktoobril 2013 üle.

(2)

Enne minu ametisse nimetamist toimunud menetlustoimingute osas tuginetakse käesolevas aruandes seega eelmise ärakuulamise eest vastutava ametniku järeldustele.

(3)

Komisjon algatas menetluse ex officio 2008. aasta juunis pärast seda, kui saadi teada lairibaühenduste väikese leviku ja kolmikteenuste hilinenud alustamise kohta Slovaki Vabariigis. Slovak Telekomi (edaspidi „ST”) valdustes tehti kontrollimised 13.–15. jaanuarini 2009 ning teist korda 13.–14. juulini 2009. ST suhtes algatati ametlik menetlus 8. aprillil 2009 ja Deutsche Telekomi (edaspidi „DT”) suhtes 13. detsembril 2010.

(4)

ST esitas tühistamishagid kahe komisjoni teabenõude vastu, mis hõlmasid aega, mil Slovaki Vabariigi ei olnud veel Euroopa Liiduga ühinenud (s.o enne 1. maid 2004), väites, et sellise teabe nõudmine ja kasutamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Euroopa Liidu Üldkohus lükkas mõlemad ST hagid tagasi (2).

(5)

7. mail 2012 võeti vastu ettevõtjatele ST ja DT adresseeritud vastuväited. Komisjon on vastuväidetes teinud esialgse järelduse, et ST oli kuritarvitanud oma valitsevat seisundit Slovaki Vabariigi lairiba juurdepääsu hulgimüügiteenuse turul seoses järgmisega: i) teenuse osutamisest keeldumine ja hinnakruvi seoses kliendiliinide eraldamisega alates 12. augustist 2005; ii) hinnakruvi ja teenuse osutamisest keeldumine seoses piirkondliku lairibajuurdepääsu hulgimüügiteenusega alates 6. juunist 2007; iii) hinnakruvi seoses riikliku lairibajuurdepääsu hulgimüügiteenusega alates 1. maist 2004. Komisjon jõudis vastuväidetes esialgsele järeldusele, et ST tegevuse näol on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumisega, mis algas 1. mail 2004 ja jätkus ka vastuväidete esitamise ajal. Vastuväidetes leiti esialgu, et DT on vastutav ST oletatavate rikkumiste eest, kuna ST oli emaettevõtja ja tal oli positsioon otsustava mõju avaldamiseks, mida ta ka tegi.

(6)

ST-le ja DT-le võimaldati juurdepääs komisjoni toimikule CD-ROMi kaudu 15. ja 18. mail 2012.

(7)

ST palvel sai ta täiendava juurdepääsu konkurentsi peadirektoraadi toimikule juulis ja augustis 2012. ST palvel tegi konkurentsi peadirektoraat avalikuks mõned varem redigeeritud vastuväite osad. Vastuväite muude osade puhul aktsepteeris komisjon DT taotlust nende konfidentsiaalseks käsitlemiseks.

(8)

2012. aasta juulis esitas DT kaebuse vastuväidete teksti saksakeelse versiooni kohta. Kuu aega hiljem saatis konkurentsi peadirektoraat teksti paranduse.

(9)

Kuna ST palus täiendavat juurdepääsu toimikule ja DT esitas kaebuse, pikendati vastuväidetele vastamise tähtaega mõlema osapoole puhul kolme nädala võrra ehk kuni 6. septembrini 2012.

(10)

9. juulil 2012 sai ärakuulamise eest vastutav ametnikettevõtjalt Slovanet taotluse olla ära kuulatud kolmanda isikuna, kes on alternatiivne telekommunikatsioonioperaator Slovaki Vabariigis. Slovanet näitas üles „piisavat huvi” ja seepärast lubas komisjon tal anda kirjalikke selgitusi. Slovanet ei esitanud taotlust osaleda suulisel ärakuulamisel.

(11)

Suuline ärakuulamine toimus 6. ja 7. novembril 2012. Ärakuulamises osalesid nii ST kui ka DT.

(12)

Komisjon saatis 6. detsembril 2013 ST-le ja 10. jaanuaril 2014 DT-le asjaolusid käsitleva kirja, juhtides selles nende tähelepanu uutele tõenditele, mida ta kavatses tulevase võimaliku otsuse puhul kasutada, ning andis neile ühtlasi võimaluse esitada kirjalikke märkusi. Komisjon märkis ka, et ta kavatses asuda seisukohale, et kõik ST ja DT suhtes tehtud tulevased otsused peaksid hõlmama üksnes rikkumisi seoses kliendiliinide eraldamisega ning et seega algaks rikkumiste ajavahemik 12. augustil 2005 ja kestaks vähemalt 31. detsembrini 2010.

(13)

Komisjon andis koos asjaolusid käsitleva kirja esitamisega ST-le ja DT-le juurdepääsu kõigile dokumentidele, mis sisaldusid vastuväidete esitamise järel koostatud toimikus. ST palvel tegi konkurentsi peadirektoraat avalikuks mõned asjaolusid käsitlevas kirjas nimetatud dokumendi osad, mis olid eelnevalt redigeeritud, ning samuti andis ta ST-le ja DT-le täiendavaid dokumente, mis esialgu ei olnud komisjoni toimikus.

(14)

Lisaks vastamise tähtaja pikendamise taotlustele, mille konkurentsi peadirektoraat rahuldas, vastas ST asjaolusid käsitlevale kirjale kirjalikult 21. veebruaril 2014 ja DT 6. märtsil 2014.

(15)

Oma vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale ja sellele järgnenud 8. aprilli 2014. aasta kirjas konkurentsi peadirektoraadile taotles DT suulist ärakuulamist. Konkurentsi peadirektoraat lükkas selle taotluse 21. märtsi ja 15. aprilli 2014. aasta kirjadega tagasi ning 4. septembril 2014. aastal edastas DT asja minule. Lükkasin kõnealuse taotluse tagasi põhjendusega, et asjaolusid käsitlevas kirjas ei antud DT-le õigust suuliseks ärakuulamiseks, ja teisest küljest põhjusel, et asjaolusid käsitlevat kirja ei saanud käsitada täiendavate vastuväidetena, kuna see ei sisaldanud uusi vastuväiteid ja vastuväidetes esitatud märkusi ei olnud muudetud.

(16)

16. jaanuaril 2014 taotles ST juurdepääsu kõigile hinnakruvi käsitlevatele läbivaadatud arvutustele, mida komisjon võis olla teinud alates vastuväidete vastuvõtmisest. ST väitis, et need arvutused oleks tulnud esitada asjaolusid käsitlevas kirjas ja et need on vajalikud selleks, et ST saaks kasutada oma õigust ärakuulamiseks. DT esitas samalaadse taotluse konkurentsi peadirektoraadile 1. märtsil 2014. Konkurentsi peadirektoraat lükkas mõlema poole taotlused tagasi, väites, et menetluse selles staadiumis kavatses komisjon jääda tulevases võimalikus otsuses hinnakruvi arvutamisel samade põhimõtete ja valemite juurde, mida kasutati vastuväidetes, ning ajakohastada arvutusi ST poolt vastuväidetele antud vastuse põhjal, käsitades üht osa ST esitatud väidetest vastuvõetavana ja teist osa mitte.

(17)

Seejärel edastas ST selle asja minule. 5. veebruari ja 25. aprilli 2014. aasta kirjades lükkasin ma ST väited tagasi. Esiteks oli ST taotluse ajal hinnakruvi efekti analüüs veel pooleli ning seega oli tegemist sisedokumendiga, millele ei olnud võimalik juurdepääsu anda. Teiseks jõudsin ma väljakujunenud kohtupraktikale (3) põhjal järeldusele, et puudub eeskiri, mille kohaselt komisjon peab ära kuulama ST lõpliku seisukoha, mille ta kavatseb oma hinnakruvi efekti puudutavates arvutustes võtta, tingimusel et selline seisukoht ei tekita uusi vastuväiteid. Sellega seoses puudusid mul tõendid selle kohta, et mõni komisjoni kavandatav muudatus hinnakruvi efekti arvutamisel muudaks vastuväidetes esitatud väiteid viisil, mis oleks ST jaoks ebasoodne.

(18)

Läbipaistvuse huvides näitas konkurentsi peadirektoraat hetkeolukorda käsitlevatel kohtumistel septembris 2014 ST-le ja DT-le hinnakruvi efekti arvutusi ning selgitas neile üksikasjalikult arvutustes tehtud muudatusi ja kasutatud metoodikat, ning vastas nende mitmele küsimusele.

(19)

6. oktoobril 2014 sain ma ST-lt ja DT-lt kirjad, milles väideti, et konkurentsi peadirektoraat tutvustas hetkeolukorda käsitlevatel kohtumistel uusi asjaolusid ja metoodikaid, eelkõige seoses hinnakruvi efekti arvutustega, ning nad taotlesid võimalust kirjalikuks ja suuliseks ärakuulamiseks. Pärast põhjalikku läbivaatamist lükkasin need taotlused tagasi põhjendusega, et komisjon ei kehtestanud otsuse eelnõus ühtegi uut põhimõtet ega lähenemisviisi, mis võiks osapooli selles küsimuses kahjustada.

(20)

Lisaks taotles DT juurdepääsu ST poolt asjaolusid käsitlevale kirjale antud vastusele. Konkurentsi peadirektoraat rahuldas kõnealuse taotluse üksnes läbipaistvuse huvides, andes võimaluse esitada täiendavaid märkusi.

(21)

Olles vastuväidete adressaadid kirjalikult ja suuliselt ära kuulanud, otsustas komisjon loobuda väidetest piirkondlike ja riiklike lairibavõrkudega seotud rikkumiste kohta ning jätta jõusse ainult väited kliendiliinide eraldamisega seotud rikkumiste kohta (4). Kogu rikkumiste ajavahemikku lühendati, kuna selle algus nihkus 1. mailt 200412. augustile 2005, lisaks sellele määrati rikkumiste lõppkuupäevaks 31. detsember 2010.

(22)

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta ST-l ja DT-l oli võimalus esitada oma seisukohad, ning see leidis minu järelduses kinnitust.

(23)

Kokkuvõtteks järeldan, et kõigil pooltel on käesoleva juhtumi puhul olnud võimalus kasutada oma menetlusõigusi.

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/7

(1)

Komisjon võttis 15. oktoobril 2014 vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase otsuse (edaspidi „otsus”), mis on adresseeritud ettevõtjale Slovak Telekom (edaspidi „ST”) ja tema emaettevõtjale Deutsche Telekom (edaspidi „DT”), ja millega määratakse ST-le ja DT-le trahv ELi toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise eest. Otsus käsitleb ST välistavat tegevust (tarnimisest keeldumine ja hinnakruvi efekt) seoses tema lairibataristuga. Otsus hõlmab ajavahemikku alates 12. augustist 2005, mil ST avaldas standardpakkumise juurdepääsu kohta eraldatud kliendiliinidele, kehtestades ebaõiglased juurdepääsu tingimused, kuni 31. detsembrini 2010 (kogukestus 5 aastat ja 4 kuud).

(2)

Ajavahemikus 13.–15. jaanuar 2009 kontrollis komisjon ST ruume vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4. Komisjon algatas 8. aprillil 2009 menetluse ST suhtes ja 13. detsembril 2010 menetluse DT suhtes. 7. mail 2012 esitas komisjon teatise vastuväidete kohta, tuues oma esialgses järelduses välja, et ST võis tekitada hinnakruvi efekti seoses juurdepääsuga oma eraldatud kliendiliinidele ja hulgijuurdepääsuga lairibaühendusele oma konkurentidele nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, ning võis keelata juurdepääsu esimesele kahele eespool nimetatud hulgimüügitoodetest. Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et DT võib olla vastutav oma emaettevõtja tegevuse eest lähtuvalt emaettevõtja vastutuse põhimõttest. Ajavahemikus 6.–7. november 2012 toimusid suulised ärakuulamised.

(3)

6. detsembril 2013 saadeti ST-le ja 10. jaanuaril 2014 DT-le asjaolusid käsitlev kiri, et anda neile võimalus esitada märkusi täiendavate tõendite kohta.

(4)

9. oktoobril 2014 konsulteeriti konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega. 10. oktoobril 2014 esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik oma lõpparuande.

(5)

Käesoleva juhtumi kohta vastu võetud lõplik otsus käsitleb ST kuritarvitavat käitumist seoses eraldatud juurdepääsuga oma kliendiliinidele.

(6)

ST-le, kes on turgu valitsev telekommunikatsiooniteenuste operaator Slovaki Vabariigis, kuulub ainus üleriigiline vaskkaablipõhine püsiühendusega juurdepääsuvõrk. Kooskõlas ELi õigusraamistikuga elektroonilise side kohta ja vastavalt Slovaki telekommunikatsiooniteenuste reguleeriva asutuse reguleerivale otsusele peab ST võimaldama alternatiivsetele operaatoritele oma võrgu piires juurdepääsu eraldatud kliendiliinidele. ST-l on monopoolne seisund hulgimüügiturul juurdepääsu osas eraldatud kliendiliinidele ja turgu valitsev seisund jaemüügi massiturul lairiba püsiühendusega seotud teenuste osas. ST kuritarvitava käitumise tõttu ei saanud alternatiivsed operaatorid eraldatud juurdepääsu kliendiliinidele ja seega ei olnud neil võimalik siseneda Slovaki lairibateenuste jaemüügiturule viisil, mis oleks võimaldanud neil pakkuda kvaliteetseid lairibateenuseid jaemüügiturul ja osutada ST-le tõhusat konkurentsi.

(7)

Kooskõlas eelnevate Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohaste juhtumitega (Deutsche Telekom, Telefónica, Telekommunikacja Polska) (2) määratletakse kõnealuses otsuses riiklik hulgimüügiturg juurdepääsu osas eraldatud kliendiliinidele. Nimetatud turu määratlus vastab Slovakkia telekommunikatsiooniteenuste reguleeriva asutuse esitatud turu määratlusele. ST alustas juurdepääsu pakkumist oma eraldatud kliendiliinidele kooskõlas ST-le õigusaktidest tulenevate kohustustega, avaldades 12. augustil 2005. aastal standardpakkumise juurdepääsu kohta eraldatud kliendiliinidele. Teiste võimalike kohalike juurdepääsuvõrkude (fiiber- ja kaabeltelevisiooni võrk, traadita püsiühendusvõrk ja mobiilne lairibaühendus) omanikud ei paku nendele võrkudele juurdepääsu. Samuti ei ole alternatiivsetel operaatoritel tehniliselt võimalik kasutada neid võrke juurdepääsuks jaemüügiklientidele kogu Slovakkias sama kvaliteetsel tasemel kui ST poolt pakutava eraldatud juurdepääsu puhul kliendiliinidele. Hulgijuurdepääs lairibaühendusele ei asenda hulgijuurdepääsu eraldatud kliendiliinidele, kuna selle kuutasud on suuremad kui eraldatud kliendiliinidega seotud juurdepääsu puhul, alternatiivne operaator investeerib oma taristusse märksa vähem ja hulgijuurdepääsu puhul lairibaühendusele on alternatiivsel operaatoril väga vähene kontroll ühenduse üle, tal ei ole praktiliselt mingit võimalust eristada oma jaemüügipakkumist ST pakkumisest.

(8)

Kõnealuses otsuses määratletakse riiklik jaemüügi massiturg kindlas asukohas pakutavate lairibateenuste osas (traadiga ja traadita ühenduse puhul). Tooteturg hõlmab lairibaühendusi üle xDSL, fiiber-, kaabeltelevisiooni- ja traadita püsiühendusvõrkude. Asjaomase turu puhul ei ole arvesse võetud mobiilseid lairibateenuseid eelkõige seetõttu, et kogu rikkumisperioodi jooksul esinesid kindlas asukohas osutatavate ja mobiilsete lairibateenuste vahel märkimisväärsed erinevused. Ka ei võimalda hinnad ja hindade kujunemine ning samuti lülitumisega seotud tõendid jõuda järeldusele, et lairiba püsiühenduse teenused ja mobiilsed lairibateenused on osa ühest ja samast asjaomasest turust.

(9)

Asjaomane geograafiline jaemüügiturg, kus osutatakse lairiba püsiühenduse teenuseid, ja asjaomane geograafiline hulgimüügiturg juurdepääsuks eraldatud kliendiliinidele on riiklikud turud, kuna ST (nii jae- kui ka hulgimüügi turu puhul) ja teised operaatorid (jaemüügituru puhul) tegutsevad ühtsel viisil (samad hinnad ja tingimused) oma võrgupiirkonnas. Selline turu määratlus on vastavuses komisjoni seniste otsustega telekommunikatsiooniga seotud juhtumite kohta (Deutsche Telekom, Telefónica, Telekommunikacja Polska).

(10)

Otsuses jõutakse järeldusele, et ST-l on monopoolne positsioon eraldatud kliendiliinidega seotud hulgimüügiturul ja puuduvad otsesed ja kaudsed piirangud tegeliku või võimaliku konkurentsi näol, mis võiksid piirata ST turuvõimu eraldatud kliendiliinidega seotud teenuste monopoolse pakkujana. Konkurentsi puudumine on eelkõige tingitud turulepääsu ees seisvatest märkimisväärsetest takistustest, mille tõttu ei ole võimalik ST võrku kopeerida geograafilise ja tehnilise ulatuse osas. Otsuses esitatud järeldus on kooskõlas nii komisjoni seniste otsuste kui ka telekommunikatsiooniteenuste turge käsitlevate õigusaktidega.

(11)

Otsuses jõutakse järeldusele, et seoses ST positsiooniga jaemüügiturul oli ST-l analüüsitaval perioodil valitsev seisund jaemüügi massiturul kindlas asukohas pakutavate lairibateenuste osas. ST turuosa jäi rikkumisperioodil lähtuvalt abonentide arvust vahemikku [35 % – 55 %]. UPC – suuruselt teise konkurendi – turuosa oli peaaegu viis korda väiksem (ja kahanev) ([5 % – 15 %] 2010. aastal). Ehkki ST-le osutasid mõningast konkurentsi alternatiivsed operaatorid (eelkõige seoses järk-järgult kasutuselevõetavate fiibervõrkudega), ei suutnud nimetatud konkurendid ST tegevust oluliselt takistada. Hoolimata suurtest investeeringutest järk-järgult kasutuselevõetavatesse fiibervõrkudesse ja turundusse, jäi Orange turul marginaalseks osalejaks, kelle turuosa oli 2010. aastal vahemikus [0 % – 10 %].

(12)

Otsusest ilmneb, et ehkki mitmel alternatiivsel operaatoril oli suur huvi omandada juurdepääs eraldatud kliendiliinidele, kehtestas ST ebaõiglased tingimused oma standardpakkumises kliendiliinide eraldamiseks, et muuta eraldamata juurdepääs kliendiliinidele alternatiivsetele operaatoritele vastuvõetamatuks ning seega ST lükkas edasi, komplitseeris ja takistas nende operaatorite sisenemist lairibateenustega seotud hulgimüügiturule. Eelkõige tasub välja tuua järgmist:

(13)

Otsuses esitatud arvutustes võetakse arvesse ST andmeid ja sealt nähtub, et võrdselt tõhus konkurent, kes kasutas ST hulgijuurdepääsu eraldatud kliendiliinidele, puutus kokku märkimisväärselt negatiivsete marginaalidega ja ta ei suutnud kasumlikult ja püsivalt kopeerida ST lairibaportfelli. See kehtib isegi siis, kui võtta arvesse lisateenuseid (häälsideteenused, IPTV, multimänguteenused) tarbijaportfellis. Häälsideteenused (juurdepääs häälele, hääle kasutus) on kaasatud tundlikkusanalüüsi eesmärgil, kuna neid turgusid käesolevas otsuses ei käsitleta.

(14)

ST käitumine jättis alternatiivsed operaatorid ilma võimalusest osutada ST-le ja teistele turuosalistele tõhusat konkurentsi, kuna ST tugines juurdepääsule eraldatud kliendiliinidele ja keskendus jaemüügi massiturul valitsevale konkurentsile lairiba püsiühenduse teenuste osas. ST strateegia tulemusena välistati alternatiivsete operaatorite juurdepääs kõige olulisematel eraldatud kliendiliinidel põhinevale xDSL segmendile jaemüügiturul. Selliselt toimides tekitas ST kunstlikult takistusi sisenemiseks jaemüügiturule, komplitseerides nimetatud turul valitsevat konkurentsi ja vähendades selle tõhusust, seda ka alternatiivsete operaatorite endi võrkudel põhineva konkurentsi (taristupõhise konkurentsi) puhul.

(15)

Alternatiivsete operaatorite kohalikul tasandil kaasamine ei kaalu üles nimetatud käitumise negatiivset mõju. On tõenäoline, et ST välistava tegevuse puudumisel oleks kogu Slovakkia territooriumil valitsenud märksa tõhusam konkurents, seda isegi tihedalt asustatud piirkondades, kus oli juba olemas taristupõhine konkurents. Selline turule sisenemine ja konkurentsivõimeline reageerimine oleksid omakorda andnud tõuke ST-le ja teistele lairibateenuste pakkujatele, nii et nad oleksid tarbijaid ligi meelitanud parema valiku, madalamate hindade ja kvaliteetsemate teenustega.

(16)

Otsuses leitakse, et DT on rikkumise eest vastutav emaettevõtjana. Seoses võimekusega avaldada ST-le otsustavat mõju osutatakse käesolevas otsuses asjaolule, et i) DT on 51 % ulatuses enamusaktsionär ja Slovaki Vabariigi valitsusel, kellele kuulub ülejäänud 49 %, ei ole märkimisväärseid vähemusõigusi ja ii) DT-l on õigus nimetada ametisse enamik juhatuse liikmetest. Otsustava mõju avaldamine nähtub eelkõige järgmiste asjaolude väljatoomisest: i) tippjuhtkonna kattuvus DT-s ja ST-s; ii) tõendid DT mõju kohta ST juhatuse otsustamisprotsessis ja iii) ülespoole suunatud aruandlus ST-lt DT-le. Tõendusmaterjal kujutab endast kindlate tõendite kogumit, mis annavad tunnistust DT ja ST vahelise majandusüksuse olemasolust.

(17)

ST-lt ja DT-lt nõutakse selles osas, mil puudutab ülaltoodud kuritahtliku käitumise jätkumist, et nad lõpetaksid kõnealuse rikkumise ja seega loobuksid igasugusest tegevusest, millel on sama või sarnane objekt või mõju kui otsuses kirjeldatu.

(18)

Käesoleva otsusega kehtestatakse trahv, mille suurus on DT-le ja ST-le ühiselt ja solidaarselt 38 838 000 eurot, ning DT-le kehtestatakse trahv suurusega 31 070 000 eurot. Nimetatud trahv on kehtestatud, võttes arvesse müügiväärtust asjaomasel turul, rikkumise raskusastet ja rikkumisperioodi, mille kestus oli 5 aastat ja 4 kuud, asjaolu, et DT oli juba 2003. aastal sooritanud sarnase rikkumise, ning vajadust tagada hoiatav mõju.

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/11

—

I rühm: Filipiinid, Indoneesia, Kambodža, Laos, Vietnam, Myanmari/Birma;

—

III rühm: Bangladesh, Bhutan, India, Nepal, Pakistan, Sri Lanka.

23.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 314/12

1.

14. septembril 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Gilde Buy-Out Fund IV CV ja Gilde Buy Out-Fund IV Coöperatief UA (ühiselt „Gilde Fund IV”, Madalmaad) ja ettevõtja Parcom Buy-Out Fund IV BV („Parcom Fund IV”, Madalmaad), omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses ettevõtja Koninklike Ten Cate NV (Madalmaad) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Gilde Fund IV: investeerib iseseisvalt mitmete tööstusharude keskmisse turusegmenti kuuluvatesse ettevõtetesse, mis asuvad peamiselt Beneluxi riikides, Saksamaal, Šveitsis ja Austrias;

—   Parcom Fund IV: investeerib börsivälistesse, peamiselt keskmise suurusega ettevõtetesse Beneluxi riikides;

—   Koninklijke Ten Cate NV: tarnib kõrgtehnoloogiliste tekstiilmaterjalide ja komposiitpakendite pooltooteid ja komponente ning geosünteetilisi ja kunstmurutooteid.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7769 – Gilde Fund IV / Parcom Fund IV / Koninklijke Ten Cate):