AUDITIARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Auditeerisime Euroopa Kontrollikoja finantsaruandeid, mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 2014, eelarveaasta lõpu seisuga koostatud tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning kokkuvõtet peamistest arvestuspõhimõtetest ja muid selgitavaid lisasid, mis on esitatud lehekülgedel 5–17.

Juhtkonna kohustused seoses finantsaruannetega

Juhtkond vastutab finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju. Lisaks vastutab juhtkond sellise sisekontrollisüsteemi loomise eest, mis on vajalik pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi mittesisaldavate finantsaruannete koostamiseks.

Audiitori (Réviseur d’entreprises agréé) kohustused

Meie kohustuseks on läbiviidud auditi põhjal esitada arvamus nimetatud finantsaruannete kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas Luksemburgis kehtivate Commission de Surveillance du Secteur Financier’ poolt vastu võetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nimetatud standardites nõutakse eetikanõuete järgimist ning audititöö kavandamist ja läbiviimist viisil, mis tagab piisava kindluse, et finantsaruanded ei sisalda olulisel määral väärkajastamisi.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure, mis on kavandatud tõendusmaterjali saamiseks finantsaruannetes esitatud summade ja andmete kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis hõlmab ka hinnangu andmist finantsaruannetes pettuse või vigade tõttu esineva olulise väärkajastamise riski kohta. Riskihinnangute koostamisel võtab audiitor arvesse asutuse sisekontrollisüsteemi seoses finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega, et kavandada asjaoludele vastavad auditiprotseduurid. Audiitori eesmärk ei ole avaldada arvamust asutuse sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud raamatupidamispõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti finantsaruannete üldist esituslaadi.

Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane auditiarvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Oleme seisukohal, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest ja rahavoogudest vastavalt nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) sätetele ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju.

FINANTSARUANDED JA SELGITAVAD LISAD

Bilanss

(eurodes)
	Lisa	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Põhivara
Immateriaalne põhivara	3.1.	4 8 42  801	4 1 48  978
Materiaalne põhivara	3.2.	8 8 5 91  910	9 5 6 10  315
Nõuded		—	25
		9 3 4 34  711	9 9 7 59  318
Käibevara
Nõuded	3.3.	7 57  924	3 89  149
Raha ja raha ekvivalendid	3.4.	1 0 1 83  273	1 2 4 79  808
		1 0 9 41  197	1 2 8 68  957
Varad kokku		10 4 3 75  908	11 2 6 28  275
Pikaajalised kohustused
Töötajate hüvitised	3.5.	—	6 6 3 74  932
Muud kohustused	3.6.	—	1 75  000
		—	6 6 5 49  932
Lühiajalised kohustused
Eraldised	3.7.	27  250	1 0 52  207
Võlad	3.8.	7 0 28  142	1 4 2 80  819
		7 0 55  392	1 5 3 33  026
Kohustused kokku		7 0 55  392	8 1 8 82  958
Netovarad		9 7 3 20  516	3 0 7 45  317
Akumuleeritud tulem/(negatiivne tulem)		3 0 7 45  317	3 7 0 41  226
Eelarveaasta majandustulem		6 6 5 75  199	(6 2 95  909)
Netovarad		9 7 3 20  516	3 0 7 45  317

Lisad on käesolevate finantsaruannete lahutamatuks osaks.

Tulemiaruanne

(eurodes)
	Lisa	2014	2013
Komisjoni poolt teistele institutsioonidele tehtud siirded	4.1.	11 4 5 00  000	11 2 8 00  000
Tulu haldustegevusest	4.2.	1 9 4 64  086	1 7 3 09  843
Muud tegevustulud	4.3.	25  213	30  268
Tegevustulud kokku	4.4	13 3 9 89  299	13 0 1 40  111
Personalikulud	4.5.	(10 4 4 31  815)	(9 9 3 47  366)
Varadega seotud kulud	4.6.	(6 5 43  584)	(5 9 88  272)
Muud halduskulud	4.7.	(1 8 5 52  871)	(1 9 7 88  770)
Tegevuskulud	4.8.	(23  621)	(12  695)
Tegevuskulud kokku		(12 9 5 51  891)	(12 5 1 37  103)
Tegevustulem/(negatiivne tulem)		4 4 37  408	5 0 03  008
Finantstulud	4.9.	4  947	646
Finantskulud	4.10.	(20  049)	(20  020)
Pensionikohustuste muutused (- kulu, + tulu)	4.11.	6 2 1 52  893	(1 1 2 79  543)
Põhitegevuse väline tulem/(negatiivne tulem)		6 2 1 37  791	(1 1 2 98  917)
Eelarveaasta tulem		6 6 5 75  199	(6 2 95  909)

Rahavoogude aruanne

(eurodes)
	2014	2013
Eelarveaasta tulem	6 6 5 75  199	(6 2 95  909)
Rahavood põhitegevusest – korrigeerimised
Kulum (immateriaalne põhivara)	5 50  630	1 97  753
Kulum (materiaalne põhivara)	7 1 22  924	5 7 61  980
Eraldiste muutus	(1 1 99  957)	(2 0 14  710)
Saadaolevate summade muutus	(3 68  750)	1 1 97  959
Võlakohustuste muutus	(7 2 52  677)	(9 4 21  487)
Netorahavood põhitegevusest	6 5 4 27  369	(1 0 5 74  414)
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine (-)	(1 3 67  492)	(8 0 38  985)
Materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast laekunud tulu (+)	18  520	28  540
Netorahavood investeerimistegevusest	(1 3 48  972)	(8 0 10  445)
Töötajate hüvitised – muutus (-)	(6 6 3 74  932)	7 4 39  624
Raha ja raha ekvivalentide netomuutus (-)	(2 2 96  535)	(1 1 1 45  235)
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguses	1 2 4 79  808	2 3 6 25  043
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpus	1 0 1 83  273	1 2 4 79  808

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)
Netovarad	2014	2013
Saldo aasta alguses	3 0 7 45  317	3 7 0 41  226
Eelarveaasta tulem	6 6 5 75  199	(6 2 95  909)
Saldo aasta lõpus	9 7 3 20  516	3 0 7 45  317

Raamatupidamispõhimõtted ja finantsaruannete lisad

1.    Üldosa

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda”) loodi 22. juuli 1975. aasta Brüsseli lepinguga ja alustas tööd 1977. aasta oktoobris asukohaga Luxembourgis.

Euroopa Kontrollikoja missioon Euroopa Kontrollikoja missioon on panustada ELi finantsjuhtimise parandamisse, edendada aruandekohustust ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kajastatud, et neid kogutakse ja kasutatakse kooskõlas asjassepuutuvate eeskirjade ja määrustega ning et neist saadav kasu oleks võimalikult suur. Kontrollikoda hindab osutatavate audititeenuste abil ELi rahaliste vahendite kogumist ja kasutamist. Kontrollikoda kontrollib, kas finantstehingud on nõuetekohaselt kajastatud ja esitatud ning kas nende tegemine ja juhtimine on toimunud seaduslikult ja korrektselt, et tagada tehingute säästlikkus, tõhusus ja mõjusus. Kontrollikoda esitab oma audititulemused arusaadavates, asjakohastes ja objektiivsetes aruannetes. Kontrollikoda esitab ka oma arvamuse finantsjuhtimist käsitlevate teemade kohta. Kontrollikoda edendab aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul teostada kontrolli ELi eelarve täitmise üle, eriti ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal. Kontrollikoda on võtnud endale eesmärgiks olla tõhus asutus, mis tegutseb avaliku sektori auditi ja halduse esirinnas.

Kontrollikoja eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.    Õiguslik alus ja raamatupidamiseeskirjad

2.1.   Koostamise alused

Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruande koostamine vastab nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1) (edaspidi „finantsmäärus”) sätetele ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, (2) mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju.

2.2.   Arvestuspõhimõtted

Finantsmääruse artikli 144 kohaselt esitatakse finantsaruannetes teave, sealhulgas raamatupidamispõhimõtete kohta, sellisel viisil, et see on asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. Eelarvearuanded peavad vastama finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtetele. Need peavad andma eelarve tulu- ja kulutoimingutest õige ja õiglase ülevaate.

Finantsaruanded koostatakse kooskõlas Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjadega (EL raamatupidamiseeskirjad), mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel. Raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega.

2.3.   Välisvääringus esitatud saldode ja tehingute hindamine

Välisvääringutes tehtud tehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb muudes vääringutes arveldatud tehingutest ning muudes vääringutes fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus, kajastatakse tulemiaruandes.

Muudes vääringutes kui euro fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

2.4.   Immateriaalne põhivara

Omandatud tarkvaralitsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Varad amortiseeritakse lineaarselt nelja aasta jooksul. Organisatsiooni sees loodud immateriaalne põhivara kapitaliseeritakse, kui see vastab EL raamatupidamiseeskirjades sätestatud tingimustele. Kapitaliseerida võib kõiki varaga seotud otseseid kulusid, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja juhtkonna poolt ette nähtud töökorda viimiseks. Teadusuuringute kulud, kapitaliseerimata arenduskulud ja hoolduskulud kajastatakse kuludena.

2.5.   Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Soetusmaksumus sisaldab vara soetamiseks või ehitamiseks tehtud otseseid kulusid.

Hilisemad kulud võetakse arvesse vara bilansilises väärtuses või kajastatakse eraldi varana vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb kontrollikojale ja selle kulusid saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mille vältel vastavad kulud kanti. Kuna kontrollikoda ei võta laene materiaalse põhivara soetamiseks, siis laenukulusid soetamisega ei kaasne.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Pooleliolevaid ehitisi ei amortiseerita, kuna need varad ei ole veel kasutatavad. Muude varade amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt jaotatakse nende kulud jääkmaksumusele nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Hooned	25 aastat või eeldatav kasutusiga
Seadmed, masinad ja tööriistad	4, 8 aastat
Sisustus ja sõidukid	4, 8, 10 aastat
Arvutiriistvara	4 aastat
Üüritud hoonete sisustus	üürilepingu kestus
Muud seadmed ja sisustus	4, 6, 8 aastat

2.6.   Töötajate hüvitised

Vastavalt nõukogu 18. oktoobri 1977. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77 (mis käsitleb Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramist) (3) artiklile 19 kirjendatakse selle pensionikava kohaselt maksmisele kuuluvad summad ELi eelarves ja liikmesriigid tagavad ühiselt nende maksmise. Tulevaste pensionimaksete kohustus kajastatakse kooskõlas EL raamatupidamiseeskirjaga nr 12 „Töötajate hüvitised”. 2014. aasta 31. detsembri seisuga kajastatakse ja avaldatakse vastavad pensionikohustused komisjoni raamatupidamisarvestuses.

2.7.   Eraldised

Eraldisi tehakse, kui kontrollikojal on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei tehta tulevase tegevuskahjumi katmiseks. Eraldisena kajastatud summa on kõige tõenäolisemaks peetav hinnang selle kohta, kui suured kulud on eeldatavasti vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandluskuupäeval.

2.8.   Kulude kajastamine

Vastavalt EL raamatupidamiseeskirjadele kajastatakse tehinguid ja sündmusi finantsaruannetes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitkulud perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitkulud arvutatakse üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et finantsaruanded annaksid õige ja õiglase ülevaate.

3.    Bilansi lisad

PÕHIVARA

3.1.   Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara muutused 2014. aastal:

(eurodes)
	Bilansiline brutoväärtus seisuga 1. jaanuar 2014	Soetused	Disposals	Transfer	Bilansiline brutoväärtus seisuga 31. detsember 2014	Akumuleeritud kulum ja väärtuse vähenemine seisuga 31. detsember 2014	Bilansiline netoväärtus seisuga 31. detsember 2014
Arvutitarkvara	1 5 52  393	1 71  698	(454)	1 4 90  265	3 2 13  902	(1 8 14  813)	1 3 99  089
Pooleliolev immateriaalne põhivara	3 8 60  768	1 0 73  209		(1 4 90  265)	3 4 43  712		3 4 43  712
Kokku	5 4 13  161	1 2 44  907	(454)	0	6 6 57  614	(1 8 14  813)	4 8 42  801

2014. aastal ei kajastatud teadusuuringute kulusid.

3.2.   Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara muutused 2014. aastal:

(eurodes)
	Bilansiline brutoväärtus seisuga 1. jaanuar 2014	Soetused	Võõrandamised	Ümberpaigutused	Bilansiline brutoväärtus seisuga 31. detsember 2014	Akumuleeritud kulum ja väärtuse vähenemine seisuga 31. detsember 2014	Bilansiline netoväärtus seisuga 31. detsember 2014
Maa	7 76  631				7 76  631		7 76  631
Hooned	12 2 8 66  646	15  010	(1 5 45  542)	2 9 99  084	12 4 3 35  198	(4 1 8 46  701)	8 2 4 88  497
Masinad ja seadmed	7 52  703	87  665	(5  906)		8 34  462	(4 85  516)	3 48  946
Arvutiriistvara	4 7 98  617	6 73  788	(1 6 59  640)		3 8 12  765	(2 2 36  847)	1 5 75  918
Sisustus ja sõidukid	4 5 85  224	1 77  215	(38  115)		4 7 24  324	(2 0 85  363)	2 6 38  961
Muud seadmed ja sisustus	1 8 18  012	7 14  449	(2 19  879)		2 3 12  582	(1 5 49  625)	7 62  957
Pooleliolev põhivara	4 1 49  082	—	(1 1 49  998)	(2 9 99  084)	—		—
Kokku	13 9 7 46  915	1 6 68  127	(4 6 19  080)	—	13 6 7 95  962	(4 8 2 04  052)	8 8 5 91  910

KÄIBEVARA

3.3.   Nõuded

(eurodes)
	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Lühiajalised nõuded, peamiselt seoses töötajate riiklike pensioniõiguste ülekandmisega	2  577	2  768
Muud nõuded, peamiselt seoses palkade ja lähetuskulude ettemaksetega	1 80  210	1 89  485
Ettemakstud tasud hoonete üüri- ja IT lepingute eest	5 64  853	1 95  197
ELi üksustelt saadolevad summad	10  284	1  699
Kokku	7 57  924	3 89  149

3.4.   Raha ja raha ekvivalendid

(eurodes)
	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Sularaha	1  000	1  000
Arvelduskonto	6 59  601	3 32  783
Usalduskonto	9 5 22  672	1 2 1 46  025
Kokku	1 0 1 83  273	1 2 4 79  808

27. jaanuaril 2010 sõlmisid Euroopa Kontrollikoda ja Banque et Caisse d’Epargne de l’Etat (Luxembourg) usaldusarve lepingu. Usaldusarve võimaldab Euroopa Kontrollikojal hallata eelarvepädevate institutsioonide poolt hoone K3 ehituseks eraldatud vahendeid (vt lisa 5.3).

Euroopa Kontrollikoda kasutab nimetatud usaldusarvet üksnes kindlatel tingimustel, mis on sätestatud pangaga Banque et Caisse d’Epargne de l’Etat (Luxembourg) sõlmitud lepingus.

Usaldusarvelt saab teha makseid ainult ehituse projektijuhtimist teostava konsortsiumi ühele pangaarvele. Seda pangaarvet kasutab projektijuht üksnes ehitusettevõtjate esitatud arvete tasumiseks.

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

3.5.   Töötajate hüvitised

2015. aasta eelarveprojekti jaoks institutsioonide halduskulude prognooside koostamise protseduuri raames tegi komisjoni ettepaneku kajastada kõigi ELi institutsioonide liikmete pensionid komisjoni eelarves, mis sisaldab juba kõigi institutsioonide töötajate pensionikulusid.

Euroopa Kontrollikoda, nagu ka teised institutsioonid, nõustus ettepanekuga ning liikmete pensionikulud kajastati 2015. aasta vastu võetud eelarves komisjoni all.

Sellest tulenevalt, ja vastavalt komisjoni peaarvepidaja poolt 2014. aasta finantsaruannete sulgemise ja eelarvealase aruandluse kohta esitatud suunistele, kajastati vastavad pensionikohustused 2014. aasta 31. detsembri seisuga komisjoni raamatupidamisarvestuses.

3.6.   Muud kohustused

Hoone K9 üürilepingu lõpetamisega ei kaasnenud remondikulusid.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

3.7.   Eraldised

Tegu on hinnanguga summadele, mille maksmine võib osutuda tõenäoliseks seoses mitme käimasoleva kohtuasjaga.

3.8.   Võlad

(eurodes)
	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Lühiajalised võlakohustused	15  571	14  393
Mitmesugused kohustused seoses palkade ja töötajatega	(16  315)	(10  212)
Viitvõlad	6 8 08  292	1 4 1 07  180
Võlad konsolideeritud ELi üksuste, peamiselt Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi ees	2 20  594	1 69  458
Kokku	7 0 28  142	1 4 2 80  819

4.    Tulemiaruande lisad

4.1.

„Komisjoni poolt teistele institutsioonidele tehtud siirded”: summa vastab kontrollikoja igakuistele komisjonile esitatud rahastamistaotlustele kontrollikoja pangakonto täiendamiseks.

4.2.

„Tulu haldustegevusest”: summa koosneb peamiselt liikmete ja personali palgast maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete jaoks tehtud mahaarvamistest.

4.3.

„Muud tegevustulud”: muu hulgas valuutakursside muutustest tulenev tulu.

4.4.

Tulu valuutatehingutest ja mittevaluutatehingutest tekkis järgnevalt:

(eurodes)
	2014	2013
Tulu valuutatehingutest	30  160	22  378
Tulu mittevaluutatehingutest	13 3 9 64  086	13 0 1 17  733
Tulud kokku	13 3 9 94  246	13 0 1 40  111

4.5.

„Personalikulud” sisaldavad liikmete, koosseisuliste töötajate, lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate palkasid. Endiste liikmete üleminekutoetused ning liikmete pensionidelt ja üleminekutoetustelt arvestatud maksud kuuluvad rubriiki „Pensionikohustuste muutused” (vt lisa 4.11).

4.6.

„Varadega seotud kulud” hõlmavad materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni.

4.7.

„Muude halduskulude” olulisimad kirjed olid:

—	hoonete üürimine ja sellega seotud kulud;

—	IT ja telekommunikatsioon;

—	lähetuskulud;

—	puhastus- ja turvateenused.

4.8.

„Tegevuskulud” sisaldavad muu hulgas valuutakursside muutustest tulenevat kahjumit.

4.9.

„Finantstulud” koosnevad kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt teenitud pangaintressidest.

4.10.

„Finantskulud” on kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt võetud pangatasud.

4.11.

Rubriiki „Pensionikohustuste muutused” kuuluvad kõik kontrollikoja liikmete pensionidega seotud kulud. See hõlmab 2014. aastal makstud pensione ja üleminekutoetusi. Kuna 2015. aasta eelarves kajastatakse liikmete pensionid komisjoni eelarves, tuleneb liikmete pensionikohustuste netosumma muutus (6 6 3 74  932 eurot) kohustuste ümberpaigutamisest komisjoni eelarvesse.

(eurodes)
	2014	2013
Muutused liikmete pensionikohustuste netosummas	(6 6 3 74  932)	7 4 39  624
Välja makstud vanaduspensionid	2 9 38  437	2 7 15  911
Välja makstud toitjakaotuspensionid	3 80  772	3 25  474
Välja makstud üleminekutoetused	1 6 63  086	1 5 37  185
Välja makstud invaliidsuspensionid	—	—
Aasta jooksul tehtud pensionimaksete vahesumma	4 9 82  295	4 5 78  570
Paranduskoefitsient	2 29  296	1 62  071
Maksetelt arvestatud maksud	(9 89  552)	(9 00  722)
Pensionikohustuste muutused kokku	(6 2 1 52  893)	1 1 2 79  543

5.    Muu avalikustatav teave

5.1.   Tingimuslikud varad

Tarnijad on andnud järgmised pangagarantiid lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks:

(eurodes)
	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Reisibüroo	—	50  000
Hoone K1 renoveerimine	2  500	2  500
Hoone K3 projektijuhtimine	2 2 99  801	7 1 96  680
Kindlustusettevõte	1  361	1  361
Telekommunikatsioon	20  000	20  000
EMASi metoodika alane tugi	4  680	—
Kokku	2 3 28  342	7 2 70  541

5.2.   Tulevase rahastamise kulukohustused

(eurodes)
	31. detsember 2014	31. detsember 2013
Hoonete kasutusrent	8 07  500	5 60  000
IT-seadmete, autode ja muude seadmete kasutusrent	2 9 14  006	2 3 73  573
Vahesumma	3 7 21  506	2 9 33  573
Kasutamata assigneeringute ja kulukohustuste vahe – täitmata kulukohustused (RAL e. „Restant à liquider”) peale 2014. aasta viitvõlgade mahaarvamist	4 9 56  357	9 3 64  602
Kokku	8 6 77  863	1 2 2 98  175

Täitmata kulukohustused on eelarvelise raamatupidamisarvestuse element, mis kajastab täitmata kulukohustuste summat. Täitmata kulukohustuste summa on võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vaheline erinevus, mis tekib kulukohustuste võtmise ja vastava makse tegemise vahele jääva ajavahemiku tõttu.

5.3.   Kontrollikoja ehitusprojektid

1988. aastal kolis kontrollikoda oma peahoonesse (hoone K1) ning ostis hoone koos sellealuse maaga välja 1990. aastal. 1999. aastal sõlmis kontrollikoda Luksemburgi riigiga raamlepingu, millega anti kontrollikojale ühe euro eest teise maatüki kasutamise õigus 49 aastaks (ühekordse uuendamise võimalusega) juurdeehituse (hoone K2) ehitamiseks. Teise juurdeehituse (K3) puhul pidid Luksemburgi riik ja kontrollikoda siiski projekti elluviimise erinevast korraldusest tulenevalt sõlmima 22. veebruaril 2008 uue raamlepingu.

Luksemburgi riik müüs kahe juurdeehitusega (K2 ja K3) seotud kaks maatükki kontrollikojale sümboolse ühe euro suuruse hinnaga.

Kui kontrollikoda peaks tulevikus kaaluma mõne oma hoone loovutamist kolmandale poolele, kes ei ole liidu asutus ega institutsioon, tagastab kontrollikoda maatüki riigi omandisse sümboolse ühe euro suuruse hinna eest; samuti on riigil võimalik osta kõnealune hoone sõltumatu eksperdi määratud hinnaga. Kui Luksemburgi riik seda õigust kasutada ei soovi, läheb maatüki kasutusõigus hoone ostjale.

Luksemburgis on kontorihoonete kasutusajaks 15 aastat, pärast mida tuleb need kehtivate tervise-, turva- ja keskkonnanõuete täitmiseks moderniseerida. Seetõttu tuli hoones K1 teostada ehitustöid tervisekaitse- ja turvanõuete täitmiseks. Tööd on lõpetatud ning 2010. aastal saadi lõplik ametlik heakskiit. Hoone K2 võeti kasutusele 2003. aasta novembris ning selle kasutusluba (autorisation d’exploitation) kehtib kuni aastani 2018.

Hoone K3 ehitustöid alustati märtsis 2010 ning hoone võeti kasutusele 15. novembril 2012.

5.4.   Kohtuvaidlustest tulenevad võimalikud olulised kohustused  (4)

Kohtuvaidlustest tulenevad olulised kohustused puuduvad.

---

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(3)  EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1.

(4)  EL raamatupidamiseeskiri nr 10: eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad.

TEAVE EELARVEAASTA 2014 EELARVE KOHTA

A.   Eelarvetulemi arvutamine

Aasta eelarvetulem arvutatakse eelarve täitmise arvnäitajate alusel.

(eurodes)
2014. aasta assigneeringutest tehtud maksed	(12 4 1 62  633)
Eelmisest aastast üle kantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	(9 4 99  604)
Sihtotstarbeliste tulude assigneeringutest tehtud maksed	(53  360)
2014. aasta jooksul laekunud sama aasta sissenõudekorraldused	1 9 4 87  805
2014. aastal laekunud varasemate aastate sissenõudekorraldused	11  244
Varasemate aastate sissenõudekorralduste korrigeerimine	—
2014. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	(7 8 25  569)
Varasematest aastatest üle kantud assigneeringud	1 1 0 40  895
Eelmisest aastast üle kantud sihtotstarbeliste tulude assigneeringute saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	1 05  327
Eelarvetulem	(11 0 8 95  895)

Algse ja lõpliku eelarve vahel ei tehtud täiendusi ega vähendusi.

B.   Eelarvetulemi ja majandustulemi selgitav võrdlus

(eurodes)
Eelarveaasta tulem		6 6 5 75  199
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad majandustulemis, kuid mitte eelarvetulemis		(16 7 5 38  431)
	Viitvõlgade muutus seisuga eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta lõpp	(1 5 94  505)
	Komisjoni tasaarvelduskontolt saadud ja tulemiaruandes kajastatud summa	(11 4 5 00  000)
	Aasta lõpu seisuga tasumata, kuid kuludesse kirjendatud arved (klass 6)	1 2 19  754
	Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum	6 6 66  026
	Eraldised	—
	Väärtuse langus	—
	2014. aastal klassis 7 esitatud, kuid veel laekumata sissenõudekorraldused	(3  042)
	Eelmisest aastast üle kantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	9 4 99  604
	Muud	(6 8 8 27  941)
	Vahetuskursimuutused	1  673
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad eelarvetulemis, kuid mitte majandustulemis		(9 9 32  663)
	Soetatud vara (aasta jooksul makstud)	(3 7 55  403)
	2014. aastal laekunud varasemate aastate eelarvelised sissenõudekorraldused	1  690
	2014. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	(7 8 25  569)
	Eelmisest aastast üle kantud, kuid kasutamata maksete assigneeringute tühistamine	1 5 41  292
	Eelmisest aastast üle kantud sihtotstarbeliste tulude assigneeringute saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	1 05  327
	Pensionimaksed (need on eelarvelised maksed, kuid debiteeritakse eraldistest)
	Muud	—
Eelarvetulem		(11 0 8 95  895)

VÄLISAUDIITORI KINDLUSTANDEV ARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Kontrollisime, et Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kontrollikojale (edaspidi „kontrollikoda”) eraldatud rahalisi vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ning et eelarvevahendite käsutajate paika pandud kontrollimenetlused annavad vajalikud garantiid selle kohta, et perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2014 eraldatud ja kasutatud finantsressurssidega tehtud finantstehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Raamatupidamisarvestus ning asjakohaste kontrollimehhanismide kehtestamine ja rakendamine on kontrollikoja juhtkonna ülesanne. Meie ülesanne on esitada läbiviidud kontrolli põhjal audiitori arvamus.

Viisime kontrolli läbi kooskõlas Commission de Surveillance du Secteur Financier’ poolt heakskiidetud rahvusvahelise standardiga kindluse andmise kohta – „Kindlustandvad tööd, mis ei ole ajalooliste perioodide finantsteabe auditid või ülevaated” (ISAE 3000). Standardi kohaselt tuleb meil kontroll kavandada ja läbi viia nii, et kontrollikoja raamatupidamist olulisel määral mõjutav ressursside väärkasutus avastatakse piisava kindlusega. Peamiselt oli meie ülesandeks uurida valimipõhise kontrollimise abil tõendusmaterjali, mis toetas järgnevaid väiteid:

—	kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil;

—	kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku garantii finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja õigusaktidele.

Kontrollikriteeriumidena kasutati järgmisi eeskirju ja õigusakte:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve”) suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”);

—	komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad) kohaldamise eeskirju (edaspidi „rakenduseeskirjad”);

—	Euroopa Kontrollikoja 5. juuni 2014. aasta otsus nr 24-2014, mis puudutab kontrollikoja eelarve täitmise sise-eeskirju. Need sätted on osa aluslepingutes sätestatud menetlustest või nendest tulenevatest lepingutest, mis puudutavad eelarve täitmisega seotud tegevust.

Täpsemalt on kriteeriumidena kasutatud järgmisi sise-eeskirju:

—	artikkel 7 — allkirjad — „Kõik pooled, kes osalevad nende tehingute ettevalmistamisel, järelevalves ja registreerimisel, mille abil määratakse kindlaks ja nõutakse sisse tulusid või võetakse kulukohustusi ja tehakse makseid, peavad tehtud töö allkirjastama ja dateerima”;

—

Artikkel 8 — ehitusprojektid — „President esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga ehitusprojekti, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju kontrollikoja eelarvele. Enne, kui kontrollikoda kiidab heaks sellist projekti puudutava lepingulise kohustuse, peab vastutav üksus esitama selgitava dokumendi, milles näidatakse, et projekt on kooskõlas finantsraamistikuga”;

—	Artikkel 11.2 — „Enne pangakrediidi ülekandekorralduse allkirjastamist peavad alla kirjutama volitatud isikud veenduma, et pangakrediidi ülekandekorraldused vastavad maksekorraldustele”;

—	Artikkel 17.2 — „Eelarves tehtava ümberpaigutuse taotlusele tuleb lisada artiklis 17.2 loetletud teave”;

—

Artikkel 18.4 — „Peaarvepidaja teeb eelarvevahendite käsutajatele keskse IT-süsteemi kaudu kättesaadavaks nimekirja järgmisse eelarveaastasse üle kantavatest summadest. Eelarvevahendite käsutajad peavad tagama, et aasta lõpu seisuga on üle kantud vaid need summad, mille suhtes kehtib seadusest tulenev ülekandmise kohustus”;

—	Artikkel 20 — vara inventarinimestikud — „Materiaalse põhivara inventarinimestikke peetakse volitatud eelarvevahendite käsutajate ühises andmebaasis vastavalt peasekretäri poolt pärast peaarvepidajaga konsulteerimist kinnitatud menetlustele”;

—	Artikkel 22.1 — minimaalsed juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid — „Juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid koostatakse eelarvevahendite käsutajate poolt kooskõlas kontrollikoja vastu võetud minimaalsete sisekontrollistandarditega”.

Oleme seisukohal, et läbiviidud kontroll annab meile piisava aluse arvamuse esitamiseks.

Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võime öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes eelkirjeldatud kriteeriumidele:

—	ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;

—	ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Meie aruanne on koostatud ainult selle esimeses lõigus määratletud eesmärgil ning teie teavitamiseks, ja seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada muudele osapooltele, välja arvatud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.