18.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 235/5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 235/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„TORTA DEL CASAR”

EL nr: ES-PDO-0105-01128 – 8.7.2013

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consejo Regulador de la Denominación de Origen Protegida Torta Del Casar

Avda. de la Constitución, 13. 10190

Casar de Cáceres

ESPAÑA

Tel/faks: +34 927290713 / 927291654

E-post: info@tortadelcasar.eu

Reguleeriv asutus on mittetulunduslik organisatsioon, mida liikmesriik on tunnustanud kaitstud päritolunimetuse haldajana ja mille tegevus põhineb demokraatlikel põhimõtetel ning tema tegevusega seotud majandus- ja sektoripõhiste huvide esindamisel, mis pöörab erilist tähelepanu vähemuste huvidele ning mille puhul erinevad huvid on esindatud võrdsetel alustel.

Käesoleva taotluse puhul täidab reguleeriv asutus järgmisi ülesandeid: tootespetsifikaadi muutmisettepanekute vastuvõtmine, asjaomase valdkonnaga seotud menetlustega seotud sekkumine ja kaitstud päritolunimetusega toodete lisamärgiste, pitserite ja muude garantiimärkidega, sealhulgas märgisel olla võivate garantiimärkidega seotud nõuete määratlemine ning nende märgiste ja märkide väljastamine.

Kaitstud päritolunimetuse „Torta del Casar” reguleeriv asutus on oma ülesannete täitmise käigus tootespetsifikaadi muutmistaotluse heaks kiitnud, arvestades seejuures oma õigustatud huve.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐

Toote nimetus

—

☒

Toote kirjeldus

—

☐

Geograafiline piirkond

—

☒

Päritolutõend

—

☒

Tootmismeetod

—

☒

Seos piirkonnaga

—

☒

Märgistus

—

☒

Muu

—	Riiklikud nõuded

—	Kontrolliasutus

4. Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Sissejuhatus

Toote ja tootmismeetodi kirjelduses tehtavate muudatuste eesmärk on parandada toote kvaliteedi tagamist, suurendada arusaadavust ja vastata turu uutele nõudmistele, muutmata seejuures tootele iseloomulikke omadusi.

Rubriike „Päritolutõend”, „Märgistus” ja „Muu” on muudetud, et tagada nende vastavus määruse (EL) nr 1151/2012 sätetele. Kehtiv tootespetsifikaat on koostatud enne kõnealuse määruse avaldamist ning teatavad punktid ei ole kooskõlas praegu kehtivate õigusaktidega. Lisaks sellele võimaldavad tehtud muudatused paremini kontrollida vastavust tootespetsifikaadile lähtuvalt standardist UNE-EN ISO/IEC 17065/2012.

Punkt, mis kajastab seost piirkonnaga, on ümber sõnastatud ja seda on laiendatud vastamaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi pädevate ametkondade nõuetele.

Allpool on toodud tehtud muudatused ja nende vastavad põhjendused.

Toote kirjeldus

—	„Torta del Casar” füüsikalisi omadusi on kirjeldatud täpsemalt, osutades eeskätt „Torta del Casar” servadele, mis nende algsel kujul ei ole eriti rõhutatud. Seetõttu on lisatud märge „ümardatud servadega”, mis annab tunnistust toote nõuetekohasest käitlemisest juustukeldris.

—

Lisatud on „Torta del Casar” uued mõõtmed. Tegemist on „väikese” juustuga, mille kaal jääb vahemikku 200–500 g. See uute mõõtmetega juust lisati vastuseks turu uutele nõudmistele, mis ilmnesid uuringuettevõtte AC Nielsen 2008. aasta mais läbi viidud „Torta del Casar” maine ja kuvandi uuringust (Estudio Notoriedad e Imagen de la Torta del Casar) ja konsultatsiooniettevõtte BUREAU VERITAS 2005. aastal teostatud KPNiga „Torta del Casar” juustude turustrateegiate uuringust.

Nende mõõtmete puhul kontrolliti, kas „keskmistele” ja „suurtele” juustudele iseloomulikud füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused on igal juhul säilinud, eeskätt mis puudutab laagerdumisaega, kuivõrd tootespetsifikaadis ei ole kindlaks määratud sama laagerdumise kestust kõikide mõõtmete jaoks, vaid on üksnes fikseeritud minimaalne aeg, millest alates on juustudel võimalik omandada neile iseloomulikud tunnused, mis võimaldavad neid turustada. Esitatud 60päevane ajavahemik vastab toorpiima kasutamisega seotud piirtähtajale, seejuures võib juustu laagerdumisaeg vastavalt juustu mõõtmetele ja laagerdumistingimustele ulatuda 90–100 päevani. Kõnealust ajavahemikku on kontrollinud Instituto Tecnológico Agroalimentario de Extremadura (INTAEX) ning sellega seoses on avaldatud mõõtmete muutmise aruanne (Informe de Modificación de Formatos). Samas ei kontrollinud kõnealune asutus seda, kas uute mõõtmete puhul on võimalik kasutada lühemat laagerdumisaega ning käesolev muutmistaotlus ei hõlma laagerdumisaja pikkust.

Muudeti olemasolevas tootespetsifikaadis esitatud kaaluvahemikke – 900–1 100 g suurte mõõtmete puhul ja 500–700 g keskmiste mõõtmete puhul. Suurte mõõtmetega juustu kaaluvahemikku suurendati 100 grammi võrra (801–1 100 g), sama muudatus tehti ka keskmiste mõõtmetega juustu puhul (501–800 g), hõlmates seega ka kaaluvahemiku 700–900 grammi, mis oli varasemast spetsifikaadist põhjendamatult välja jäänud.

Kuna toote nõuetele vastavuse määramine ja sertifitseerimismärgiste väljastamine toimub vastavalt toodetud juustuühikute arvule ja mitte vastavalt nende kaalule, on toote jaoks määratletud kolmed mõõtmed, mille alusel juustu nimetatakse edaspidi „väike” (200–500 g), „keskmine” (501–800 g) ja „suur” (801–1 100 g), seega on moodustatud kolm kaaluvahemikku, mis võimaldavad luua seose kahe dimensiooni vahel ja tagada juustude nõuetele vastavuse kontrollimine. Toote kaalu kontrollitakse pärast laagerdumise etappi ja enne müüki suunamist.

Muudetud on mõõtmete kindlaksmääramise süsteemi, nii et see võimaldab rakendada seda uute mõõtmete puhul, tagades, et kuigi traditsioonilise tootmisviisi puhul ei ole mõõtmed täpsed, on „Torta del Casar” tootmise lõpptulemus ikkagi lähedane tootele nime andnud „koogile” („torta”), st toote laius on selgelt suurem tema kõrgusest.

Olemasolevas tootespetsifikaadis toodud organoleptiliste omaduste määratlused hõlmavad peamiselt subjektiivset kirjeldust ja ei ole alati seostatavad sensoorse analüüsi puhul ISO standardites sätestatud objektiivsemate terminite ja metoodikaga, millele on võimalik osutada hilisema kontrolli käigus. Ümbersõnastamisel on lisaks nimetatud standardites esitatud terminoloogiale tuginetud ka juustude sensoorse analüüsi juhisele (José González Crespo ja Isidro Roa Ojalvo, Guía de evaluación sensorial de los quesos, Instituto Tecnológico Agroalimentario de Extremadura, Fondo Formación, 2000).

Et muuta sensoorne analüüs objektiivsemaks, eristatakse toote välise osa ehk kooriku ning seesmise osa ehk juustumassi omadusi.

— Koorik: värvuse määratlusest „kollane kuni ookerkollane” on välja jäetud mõiste „kollane”, kuivõrd see sisaldub juba mõistes ookerkollane; seega on see määratlus üleliigne ja ei muuda toote kirjeldust täpsemaks.

— Juustumass: täpsustatud on seda kirjeldavaid tunnuseid.

—	Juustumassi konsistentsi kirjeldatakse väljendiga „pehme kuni väga pehme”. Välja on jäetud mõiste „määritav”, mis on seotud mõistega „viskoossus” (ISO 5492:2008, 3.48, viskoossus).

—

Määratletud on mõiste „struktuur” (ISO 5492:2008, 3.55, ehitus, struktuur): väljend „tihke lõikepind” on asendatud mõistega „ühtlane”, mis väljendab „osakeste paiknemist ja jaotumist” (Guía de evaluación sensorial de los quesos, lk 22). On täpsustatud, et juustumassis olevad augud peavad olema „laagerdumise tulemusel ümardunud”). Lisaks sellele on välja jäetud mõisted „pehme ja voolav”, kuna tegemist on omadustega, mis on seotud juustumassi konsistentsi kirjeldamisel juba määratletud kõvadusega (ISO 5492:2008, 3.42, kõvadus) ja viskoossusega (ISO 5492:2008, 3.48, viskoossus).

—	Välja on jäetud lauseosa „nii et juustumass voolab mõnikord kooriku pragudest välja”, kuna see on vastuolus kooriku kirjeldusega, mille kohaselt võivad koorikul olla vaid väikesed pindmised praod.

—

Juustumassi tekstuuri osas on määratlust kohandatud, kuid mitte täielikult ümber sõnastatud:

—	säilitatud on algses kirjelduses toodud mõiste „voolavus”, mis kirjeldab toote vedela oleku määra, ning seda ei ole asendatud mõistega „viskoossus” (ISO 5492:2008, 3.48, viskoossus), kuid lisatud on omadussõna „mõõdukas”, mis lähendab määratlust astmele „viskoosne”;

—	lisatud on kirjeldav lauseosa „vähene või puuduv teralisus” (ISO 5492:2008, 3.54, teralisus).

—

Maitse ja lõhnaomaduste määratlemisel on juhul, kui kirjeldus hõlmab üksnes juustumassi, esitatud need omadused vaid seoses kõnealuse punktiga ning need on eraldatud juustukooriku kirjeldusest. Ühtlasi on need omadused eristavaks teguriks, mis aitab selgitada esitatud määratlust.

—

Lõhna määratlemisel on jäetud välja omadussõna „intensiivne” (ISO 5492:2008, 2.8, intensiivsus), mis väljendab ainult teatava aistingu tugevust ja ei võimalda iseenesest määratleda KPNiga hõlmatud tootele iseloomulikke omadusi, ning kõnealust intensiivsust väljendatakse tootega seotud piima ja taimede eripäraste tunnuste abil.

—

Maitse kirjeldusest on jäetud välja standardites määratlemata mõiste „peen” ning põhimaitse „mõru” (ISO 5492:2008, 3.5, mõrudus) on kvantitatiivselt määratletud. Lisaks sellele on lisatud ja kvantitatiivselt määratletud veel kaks põhimaitset, „soolane” (ISO 5492:2008, 3.6, soolasus) ja „happeline” (ISO 5492:2008, 3.3, happelisus). Välja on jäetud lauseosa „mis on tingitud taimse laabi kasutamisest”, kuivõrd see ei kirjelda maitset ega võimalda seda kvantitatiivselt määratleda.

Päritolutõend

Selle punkti teatavaid lõike on muudetud, et tagada parem vastavus standardile UNE-EN ISO/IEC 17065/2012 ning kirjeldada ettevõtjate teostatavat kontrolli kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga ja kontrolliasutuse korraldatavat tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli.

Tootmismeetod

Et tagada KPN juustu „Torta del Casar” valmistamiseks kasutatava piima nõuetekohane päritolu, on majandite tootmissüsteemi kohta lisatud järgmine nõue: „kõik kinnitatud majandis registreeritud loomad peavad pärinema meriino või Entrefino tõugudest. Lisaks sellele peavad kõik tootmismajandid, mis jagavad omavahel loomakasvatus- või lüpsivarustust, olema kantud vastavasse registrisse.” Välja on jäetud lõik „Kui majandis on samaaegselt registritesse kantud ja kandmata lambaid, peavad vastavad loomakasvatussüsteemid olema selgelt eraldatud.”

Välja on jäetud lõik, milles kirjeldatakse ühelt poolt meriino ja Entrefino tõugu lüpsiperioodil olevate loomade arvu ja teiselt poolt aastas hinnanguliselt toodetava piima kogust, sest need parameetrid võivad aja jooksul muutuda.

Lubatud tootmis- ja söödasüsteemi on kirjeldatud üksikasjalikult. Mõiste „karjamaad” on asendatud mõistega „loodusvarad”, mis hõlmab piirkonnas kasutatavaid külvimeetodeid ja võimaldab kasutada looduslikke taimi nii otse karjamaal kui ka pärast lõikust värskelt või kuivatatult. Lisasööda puhul on loetletud lubatud söödad: „söödakultuurid”, „põhk”, „segasööt”, „kontsentreeritud sööt”. Välja on jäetud lõik „mida kontrollib kontrolliasutuse tehniline personal”, kuna see ei kirjelda söödasüsteemi.

Võttes arvesse õigusaktide muudatusi, mis on tehtud pärast KPNi „Torta del Casar” koostamist ja avaldamist, osutus vajalikuks ümber korraldada ja täiendada kõnealuste õigusaktidega hõlmatavate toimingutega, nagu lüpsmine ning piima transportimine ja säilitamine, seotud punkte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (3) on kindlaks määratud lamba toorpiima tootmise suhtes kohaldatavad hügieenireeglid. Kõnealuste Euroopa määruste kohaldamiseeskirjad kehtestati hilisema 27. mai 2011. aasta kuningliku dekreediga nr 752/2011, milles määratakse kindlaks põhieeskirjad kontrollimeetmete kohta, mida peavad rakendama lamba ja kitse toorpiima tootvad ettevõtjad. Lisaks sellele laiendab kõnealune dekreet piimalammaste suhtes kohustust registreerida andmebaasis „Letra Q” eri kontrollimeetmete rakendamine, varasemalt kehtis kõnealune kohustus üksnes piimalehmade puhul. Eespool osutatut arvestades võeti vastu järgmised otsused.

—

Kehtestada miinimumnõuded, millele peab vastama KPNiga „Torta del Casar” toote tootmiseks kasutatav piim, lisades tootespetsifikaati järgmise teksti: „„Torta del Casar” juustu valmistamiseks kasutatava piima kvaliteeti ja koostist käsitlevate nõuete kohaselt peab igal juhul olema tegemist toortäispiimaga, mis ei või olla standardiseeritud ning peab olema puhas ja ilma lisanditeta, selle kuivainesisaldus peab olema vähemalt 11,0 %, proteiinisisaldus vähemalt 4,8 %, minimaalne pH 6,6 ja maksimaalne pH 6,9.”

—

Lubada piima esmasel tootjal töötada välja head loomakasvatustavad, mis võimaldab individualiseeritud kohanemist, kuid tagab kõikidel juhtudel, et piim on toodetud nõuetekohastes hügieenitingimustes. Sellega seoses on välja jäetud lõik „Lüpsmine peab toimuma kaks korda päevas” ning lisatud on järgmine lõik: „Lüpsmine peab toimuma tingimustes, mille korral on tagatud, et piim toodetakse nõuetekohastes hügieenitingimustes; piima kogumisel ja transportimisel tuleb vajaduse korral jälgida, et kõnealune piim oleks eraldatud muust piimast.”

—

Kohandada piima töötlemise parameetreid, mis hõlmavad säilitamise minimaalset ja maksimaalset temperatuuri ja säilitamise maksimaalset kestust, vastavalt tegelikule olukorrale, kus seadmete ja uute õigusaktidega sätestatud kontrollimeetmete täiustamine võimaldab tagada igal hetkel piima maksimaalse kvaliteedi. Seetõttu on välja jäetud järgmine tekst: „piima hoitakse temperatuuril 4 kraadi maksimaalselt 48 tunni jooksul, seejärel tuleb piima transportimiseks kasutada vastavalt vajadusele üksnes heade hügieeniliste tingimustega isotermilisi või jahutusseadmega varustatud anumaid” ning lisatud on järgmine lõik: „Maksimaalne ajavahemik lüpsmise ja piima töötlemise vahel võib olla kuni 72 tundi, piima tuleb hoida temperatuuril 1–6 °C jahutatavates mahutites, mida kasutatakse üksnes registreeritud majanditest pärineva piima jaoks ja mis asuvad ettevõtjate esitatud deklaratsioonides näidatud piimakäitlemispunktides.”

Tootmisprotsessi täiustamiseks ja KPNiga „Torta del Casar” toote valmistamiseks kasutatava piima kvaliteedi ja omaduste tagamiseks on lisatud järgmine nõue: „kõikidel juustutootmisettevõtetel peab olema vähemalt üks jahutusseadmega varustatud mahuti, mida kasutatakse üksnes registreeritud ettevõtjatelt pärineva piima kogumiseks ja säilitamiseks”.

Muudetud on teatavaid tootmise parameetreid, mis siiani olid määratletud kindlate absoluutväärtustena ja mis ei vastanud tootmisrajatistesse paigaldatud kaasaegsetele mõõtevahenditele, mille kalibreerimine, seadistus ja täpsus võimaldavad kehtestada lubatud kõikumised, mis mitte üksnes ei ole esialgse väärtusega kooskõlas, vaid mis võimaldavad ettevõtjal tõhustada kontrolli tootmisprotsessi üle. Sellest tulenevalt võimaldavad ettevõtetes kasutatavad ranged kontrollimeetmed, mis ühelt poolt hõlmavad temperatuuri (kalgendamiseks kasutatavatesse nõudesse paigaldatud termomeetrid), rõhku (pneumaatiliste presside manomeetrid), suhtelist niiskust (laagerdumiskeldrites asuvad hügromeetrid) ning teiselt poolt sõltumatute laboratooriumide vahendusel kaasaegsete kalibreerimis- ja kontrollisüsteemide rakendamist, määrata kindlaks täpsemad nõuded, mis on tootmisprotsessi juhtimisel tegelikule olukorrale lähedasemad. Seetõttu on muudetud väärtusi, mis hõlmavad temperatuuri (minimaalne temperatuur on viidud 28 °C-lt 26 °C-ni), kalgendumise aega (maksimaalne ajavahemik on viidud 80 minutilt 90 minutile), pressimist (maksimaalne rõhk, mis enne oli 2,5 kg/cm2, on edaspidi 3 kg/cm2) ja suhtelist õhuniiskust laagerdumisel (lubatud maksimaalset rõhku suurendati 90 %-lt 95 %-ni), välja on jäetud pressimise etapi minimaalse kestuse nõue (vahemik „3–8” tundi on asendatud määratlusega „kuni 8 tundi”).

Soola lisamise etapi puhul on mõiste „naatriumkloriid” asendatud „keedusoolaga”, eelistades kasutada selle aine jaoks kasutatavat traditsioonilist nimetust, mis ühtlasi seostub ka kõnealuse tootmisetapi nimetusega. Lisaks sellele, kuigi jäetakse võimalus lisada juustule soola nii kuivalt kui ka soolalahuse abil, on jäetud välja lause „Kui soola lisamiseks kasutatakse soolalahust, tuleb juustu hoida 5–6 tunni kestel soolalahuses, mille maksimaalne kontsentratsioon on 16 Beaumé kraadi”, sest osutamine soolalahuse kontsentratsioonile 0–16 kraadi Beaumé skaalal ei tähenda tingimata nõuetekohase soolasuse tagamist. Samuti tuleb märkida, et keedusoola põhikomponendi, naatriumkloriidi maksimaalne proportsioon on juba kindlaks määratud toote kirjelduses (tootespetsifikaadi punkt B.2, NaCl: maksimaalselt 3 %) ning seega kuulub see toote lõppkontrolli käigus kontrollitavate elementide hulka.

Et tagada KPN juustu lõppkvaliteeti, on lisatud järgmine lõik: „Laagerdumise käigus võib juustu pinda töödelda värvitute fungitsiididega”, millega lubatakse sellist töötlust teha. Hallitusseened perekonnast Penicillium aspergillus ja Fusarium on mikroorganismid, mis hapniku olemasolul hakkavad väga niisketel, mõõduka temperatuuri juures olevatel, teatava happelisuse ja madala soolasisaldusega toiduainetel hõlpsalt arenema. Need tingimused on täidetud „Torta del Casar” juustu pinnal, kus hallituse areng võib olla väga kiire ning võib mõjutada toote kvaliteeti. Lisaks sellele võivad teatavad hallitusseened toota mükotoksiine, mis võib seada kahtluse alla toote ohutuse.

Järgmised lõigud on välja jäetud, sest need ei hõlma tootmisprotsessi ja neis viidatakse teistele dokumentidele (määrus, kvaliteedijuhend, tootmismenetluste teostamise juhend).

—

„Tooted, mis laagerdumisprotsessi lõppedes vastavad punktis B toodud tingimustele, kuuluvad kontrolli alla, millega tegeleb reguleeriva asutuse tehniline talitus, kes võtab nende toodete puhul vastavad kontrollimeetmed, teeb proovid ja analüüsid, et tagada vastavus määruses, kvaliteedijuhendis ja tootmismenetluste teostamise juhendis sätestatud nõudmistele. Kontrollimenetlus viiakse läbi koos sertifitseerimiskomiteega, mille koosseisu kuulub kolm liiget, kes esindavad kolme huvirühma, milleks on põllumajandustootjad ja tööstusettevõtjad, tarbijad ja kasutajad ning tehnilised eksperdid; komitee teavitab reguleerivat asutust läbiviidud kontrollimeetmete tulemuste alusel toodete vastavusest või vastavuse puudumisest.”

—

„Sertifitseerimismenetluse lõppedes saab iga kontrollitud juust nummerdatud lisamärgise, millega tagatakse toote päritolu ja kvaliteet; kõnealuse lisamärgise väljastab reguleeriv asutus ja see paigaldatakse juustule sellisel viisil, et seda ei saa eemaldada ega kustutada kuni lõpptarbimise etapini.”

Seejuures, et tagada vastavus tootespetsifikaadi nõuetele, on kindlaks määratud, et reguleeriv asutus on määruse (EL) nr 1151/2012 artiklite 37 ja 39 kohane kontrolliasutus ning tema vastavad volitused algavad 20. juulil 2012. aastal vastavalt kehtiva standardi UNE-EN 45011/1998 kohaselt (tehniline lisa, akrediteering nr 103/C-PR221, 29 juuli 2014. aasta versioon 2). See eeldab, et reguleeriv asutus on tõendanud oma tehnilist pädevust, erapooletust ja objektiivsust ning et tal on vajalikud ressursid selleks, et toimida toote sertifitseerimisasutusena.

Reguleeriv asutus tegeleb kontrolliva asutusena ettevõtjate tootmisprotsessi järelevalvega, hinnates kontrollimeetmete vastavust, ning teostab tootmise käigus võetud proovide analüüse (proove võetakse nii toorainetest kui ka valmistootest). Et tagada tehtavate otsuste erapooletus, on komitee juures eri osapooli esindav komitee (mida varem nimetati sertifitseerimiskomiteeks), mille koosseis tagab kolme eri huvirühma, st piimaga varustajate ja selle töötlejate, tarbijate ja kasutajate ning tehniliste ekspertide huvide tasakaalustatud esindamise.

Juustu „Torta del Casar” üks peamisi omadusi on voolav tekstuur. Samas väheneb kõnealune voolavus vähehaaval, kui toode jõuab optimaalsesse valmimisastmesse ning aja jooksul võib juust kaotada talle eripärased omadused. Et tagada toote optimaalne kvaliteet, on juustu tarbimisaega piiratud järgmise teksti lisamisega: „Müüki suunamiseks peavad juustu tootmisettevõtete tootespetsifikaadis toodud nõuetele vastavad juustud olema varustatud sertifitseerimismärgistega, mis tagavad juustude päritolu ja nende tootmisprotsessi jälgitavuse. Märgis peab hõlmama vähemalt numbrit, partii tunnusandmeid ja soovitatavat viimast tarbimiskuupäeva, mis ei või olla hilisem kui 210 päeva juustu valmistamiskuupäevast”, see tähendab kuupäevast (PP/KK/AA), mil toimus piima kalgendumine, mis tähistab piima juustuks töötlemise algust.

Lubatud on nõuetele vastavate juustude tükkide müüki suunamine, see vastab turu uutele nõudmistele, mis selgitati välja Bureau Veritase teostatud kaitstud päritolunimetusega juustu „Torta del Casar” turustrateegiate uuringus (Estrategias de mercados de quesos con Denominación de Origen Protegida Torta del Casar). Seetõttu on lisatud lause: „Müüki suunamisel võivad nõuetele vastavad juustud olla lõigatud kaheks või neljaks tükiks”.

Lisaks sellele on tarbijale parema kvaliteedi pakkumiseks lisatud järgmine lause pakendamise kohta: „Pakendamissüsteem peab võimaldada säilitada toote terviklikkuse ja kvaliteedi”.

Seos piirkonnaga

Selle punktiga seotud lõigud on ümber korraldatud: muudetud ei ole looduslikke tegureid käsitlevat lõiku, ajaloolisi ja majanduslikke tegureid hõlmav teave on ümber sõnastatud ning lisatud on seost piirkonnaga tugevdavad inimtegurid.

Märgistus

Teksti on kohandatud vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 sätetele ja vastavalt eespool nimetatud õigusnormidele ning välja on jäetud laused, mis peavad olema lülitatud reguleeriva asutuse poolt kindlaksmääratud kaubamärgi kasutusmenetlusega seotud dokumentidesse.

Eelnevatele lõikudele lisaks ja selleks, et tagada nõuetele vastavaks kuulutatud juustude ja juustutükkide jälgitavus, on täpsustatud: „Lõppmärgistus hõlmab juustutootmisettevõtte kaubanduslikku märgist ja sertifitseerimismärgist, mis paigaldatakse kõikidele nõuetele vastavaks tunnistatud juustudele või juustutükkidele sellisel viisil, et neid märgiseid ei ole võimalik eemaldada ega kustutada, seejuures kannab juustu valmistaja kõnealuste märgiste nõuetekohase kasutuse eest lõplikku vastutust”. Kuna reguleeriv asutus on vastutav kohustuslike sertifitseerimismärgiste väljastamise eest, peab ta rakendama sertifitseerimismärgiste taotluste ja väljastamiste infosüsteemi, millele peab kõigil ettevõtjatel olema vaba juurdepääs. Kõnealust süsteemi kontrolliti ENACi teostatud välise auditeerimise käigus, seejuures vaadeldi süsteemi funktsionaalsust, asjakohasust seoses märgiste automaatse väljastamise ja jaotamisega ning diskrimineerimise puudumist nõuetele vastavaks tunnistatud toodangumahtu arvestades.

Seejuures on iga ettevõtja kantavad kulud väljastatavate märgiste puhul sama suured, sõltumata taotletavate märgiste arvust ning nende arvutuste aluseks on protsendimäär tootmiskuludest.

Muu

— Riiklikud nõuded: riiklike pädevate asutuste taotlusel on lõik, mille pealkiri on „Õigusaktidest tulenevad nõuded”, välja jäetud, sest KPN toodete suhtes ei kohaldata erinõudmisi.

— Kontrolliasutus: KPNiga „Torta del Casar” juustu kontrolliasutuse andmeid on ajakohastatud.

KOONDDOKUMENT

„TORTA DEL CASAR”

EL nr: ES-PDO-0105-01128 – 8.7.2013

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Torta del Casar”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Torta del Casar” on meriino ja Entrefino tõugu lamba toorpiimast valmistatud juust; piima kalgendamine toimub taimse laabi abil, mis pärineb hispaania artišokist Cynara cardunculus, juustu laagerdumine kestab vähemalt 60 päeva.

Juustul „Torta del Casar” on järgmised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused.

a. Füüsikalised omadused

— Kuju: silindriline, suhteliselt tasaste otspindadega, kergelt kumera külgpinnaga ja ümardunud servadega.

— Mõõtmed:

i.	läbimõõt vähemalt 7 cm

ii.	paksuse ja läbimõõdu maksimaalne suhe on 50 %

— Kaal: määratletud on kolm eraldi suurust, kõrvalekalle võib olla maksimaalselt 5 %

i. suur: vahemikus 801 – 1 100 g

ii. keskmine: vahemikus 501–800 g

iii. väike: vahemikus 200–500 g

b. Füüsikalis-keemilised omadused

—	Kuivaine rasvasisaldus on vähemalt 50 %

—	Kuivainesisaldus on vähemalt 50 %

—	pH: minimaalselt 5,20 – maksimaalselt 5,90

—	NaCl: kuni 3,0 %

c. Organoleptilised omadused:

—

Koorik: poolkõva, selgelt eristuv ja eraldatav juustumassist, ühtlase värvusega, ookerkollase varjundiga, ilma värvainete lisandita, traditsiooniliselt õliga määritud. Juustul võivad olla väikesed pindmised praod.

—

Juustumass

i. Konsistents: pehme kuni väga pehme.

ii. Värvus: valge kuni kollakas.

iii. Struktuur: ühtlane, võib hõlmata laagerdumise toimel ümardunud ja lõikepinna ulatuses ühtlaselt paiknevaid auke.

iv. Tekstuur: tegemist on kõnealuse juustu põhilise ja eristava tunnusega, juust on keskmiselt või märkimisväärselt kreemja konsistentsiga ning suure rasvasisaldusega. Juust on sulav ja väikese või puuduva teralisusega.

v. Lõhn: keskmise või nõrga intensiivsusega, piima ja/või taimede lõhn meenutav.

vi. Maitse: keskmiselt või kergelt mõru, vähesoolane ning vähese või puuduva happelisusega.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Registreeritud lambakarjade söödasüsteem peab vastama geograafilise piirkonna loodusvarade traditsioonilistele kasutustavadele: loomakasvatus on ekstensiivne või poolekstensiivne, põhisöödale lisatakse vajadusel söödakultuure, põhku, kombineeritud sööta või kontsentreeritud sööta.

Poolekstensiivse majandamissüsteemi korral on karja maksimaalne tihedus 1,8 loomühikut hektari kohta. See ülempiir tagab, et väljastpoolt geograafilist piirkonda pärinev lisasööt ei ületa kohaldatavates eeskirjades sätestatud väärtusi.

Geograafilisest piirkonnast saadav sööt hõlmab heina, põhku, teravilja ja kureherneid ning ekstensiivse või poolekstensiivse süsteemi aluseks olevaid spontaanselt kasvavaid taimi. Kõnealuseid söödataimi kasvatatakse külvamise teel ning neid kasutatakse otseselt karjamaadel või pärast lõikust värskel või kuivatatud kujul.

Lisasööt hõlmab peamiselt õliseemnetaimi (soja, raps > 50 %) ja teravilju (oder, mais, nisu > 25 %). Loomasöödaks kasutatav lõplik segu koosneb peamiselt nimetatud alustaimestikust (> 25 %), rohttaimedest (lutsern, kureherned > 30 %), teraviljast (mais, oder > 20 %) ja seemnetest (puuvill, päevalill > 6 %).

Geograafilises piirkonnas ei ole tehniliselt võimalik kasvatada soja, rapsi, päevalille, puuvilla või lutserni.

Juustu „Torta del Casar” valmistamiseks kasutatav piim pärineb meriinolammastelt või Entrefino tõugu lammastelt.

„Torta del Casar” juustu valmistamiseks kasutatava piima kvaliteedi- ja koostisnõuete kohaselt peab see piim olema sobilik juustu valmistamiseks, seejuures:

—	peab olema tegemist toortäispiimaga, mis ei ole standardiseeritud ja on puhas ning ilma lisanditeta;

—	piima kuivainesisaldus peab olema vähemalt 11,0 % ja proteiinisisaldus vähemalt 4,8 %;

—	piima minimaalne pH on 6,6 ja maksimaalne pH on 6,9.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

KPNiga „Torta del Casar” juustu geograafiline piirkond asub Cácerese provintsis, mis asub Extremadura autonoomses piirkonnas (Hispaania) ning seda on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 4. Tootmise etapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, on järgmised:

—	piima tootmine vastavalt punktis 3.3 toodud sätetele,

—	juustu valmistamine, sealhulgas kalgendamise, tükeldamise, vormimise, pressimise, soola lisamise ja laagerdamise etapid.

3.5. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Müüki suunamisel võib juust olla lõigatud kaheks või neljaks tükiks. Pakendamissüsteem ei ole reguleeritud, kuid see peab võimaldama säilitada lõpptoote terviklikkuse ja kvaliteedi.

3.6. Erieeskirjad märgistamise kohta

Tervete juustude või juustutükkide märgistamist peavad teostama geograafilises piirkonnas vastavat sertifikaati omavad ettevõtjad, et tagada toote päritolu ja autentsus. Nagu on osutatud käesoleva dokumendi punkti 3.2 alapunktis c, on „Torta del Casar” poolkõva koorikuga juust, seetõttu ei ole võimalik paigaldada koorikule jälgitavust võimaldavaid teisaldatavaid tunnuselemente, nagu kaseiinist plaat. Seetõttu on ainuke element, mis võimaldab tagada juustude autentsuse ja päritolu, sertifitseerimismärgis, millele on kantud juustu number ja märgitud partii, millesse juust kuulub. Märgise peab ettevõtja paigutama igale juustule enne müüki suunamist, et võimaldada reguleerival asutusel seda kontrollida, nii et seejuures ei kannataks toote jälgitavus ega riivataks ühise turu abil tagatavaid vabadusi.

Lõppmärgistus hõlmab juustutootmisettevõtte kaubanduslikku märgist ja sertifitseerimismärgist, mis paigaldatakse kõikidele nõuetele vastavaks tunnistatud juustudele või juustutükkidele sellisel viisil, et neid märgiseid ei ole võimalik eemaldada ega kustutada, seejuures kuulub sertifikaati omavale ettevõtjale lõplik vastutus kõnealuste märgiste nõuetekohase kasutamise eest.

Lõppmärgistus hõlmab samuti partii tunnustähist, soovitatava tarbimisaja lõppkuupäeva, mis ei või olla hilisem kui 210 päeva alates juustu valmistamiskuupäevast, ning muud kehtivate õigusaktidega sätestatud nõutavat teavet.

KPNi „Torta del Casar” logo

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KPNiga „Torta del Casar” juustu ja selle valmistamiseks kasutatava piima geograafiline tootmispiirkond asub Cácerese provintsis, mis kuulub Extremadura autonoomse piirkonna (Hispaania) koosseisu, täpsemalt kõnealuse provintsi kesk-lõunaosas asuvates Los Llanos de Cácerese, Sierra de Fuentese ja Montáncheze piirkondades.

Geograafilise piirkonna suurus on ligikaudu 400 000 ha ja see hõlmab järgmisi omavalitsusüksusi:

Albalá, Alcuéscar, Aldea del Cano, Aliseda, Almoharín, Arroyo de la Luz, Arroyomolinos, Benquerencia, Botija, Brozas, Cáceres, Casar de Cáceres, Casas de Don Antonio, Garrovillas, Herreruela, Hinojal, La Cumbre, Malpartida de Cáceres, Monroy, Montánchez, Navas del Madroño, Plasenzuela, Ruanes, Salvatierra de Santiago, Santa Ana, Santa Marta de Magasca, Santiago del Campo, Sierra de Fuentes, Talaván, Torremocha, Torreorgaz, Torrequemada, Torre de Santa María, Valdefuentes, Valdemorales ja Zarza de Montánchez.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

a. Looduslikud tegurid

— Pinnavormid: tootmispiirkond asub Sierra de San Pedro põhjaosas ja seda piiravad ida poolt Badajozi provints, Magasca ja Almonte jõed ning põhja poolt Tajo jõgi. Geograafiline piirkond hõlmab stepitasandikku, mida loode poolt läbivad Sierra de Fuentese mäed, mille kõrgus jääb vahemikku 250–450 m.

— Mullastik: mullastikus domineerivad liivmullad, savi-liivmullad ja savimullad, mis on väheviljakad ja kerged ning pärinevad graniitaluspõhja lagunemisest, palju esineb lahtisi kive, mis moodustavad kivikülve, millest üks tuntumaid on Malpartida de Cáceres. Põllukultuuride all olevat pinda on vähe, suuremat osa territooriumist kasutatakse lammaste karjatamiseks.

— Kliima: kontinentaalne, suved on pikad ja soojad, talved mahedad ja lühikesed, aastane keskmine temperatuur jääb vahemikku 15–18 °C, suvised maksimaalsed temperatuurid võivad ületada 40 °C. Sademete hulk on 300–500 ml, sademed on ebaregulaarsed ja esinevad peamiselt kevadel ja sügisel.

— Hüdrograafia: lisaks nimetatud jõgedele, mis piiravad geograafilist piirkonda, hõlmab see piirkond ka teisi jõgesid.

— Taimestik ja looduslikud karjamaad: taimestik hõlmab peamiselt rohttaimi, sealhulgas kõrrelisi (liigid Poa, Festuca, Agrostis), kaunalisi (liigid Medicago ja Trifolium) ning segataimi, mis on suure toiteväärtusega, kuid mille levik on piiratud. Eeskätt kõrgemal asuvatel aladel võib leida jälgi ka põõsastaimedest, nt liigid Genista ja Aulaga, ning esineb ka puid, nt liik Quercus (iilekstamm, värvitamm, korgitamm).

b. Ajaloolised ja majanduslikud tegurid

Käesoleva dokumendi punktis 4 piiritletud KPNiga „Torta del Casar” juustu geograafilises piirkonnas on juba ammustest aegadest tegeldud ekstensiivse loomakasvatuse ja rändkarjapidamisega, mis on omavahel tihedalt seotud ning mis on samuti seotud vastavate piirkondadega ja eespool nimetatud looduslike teguritega ning võimaldavad inimestel olemasolevaid loodusvarasid maksimaalselt ära kasutada.

Et tegemist on loodusvarade poolest küllalt vaese piirkonnaga, on neid vahendeid kasutatud peamiselt loomakasvatuse, sealjuures eeskätt lambakasvatuse vajadusteks. Lambakarjade pidamisest on andmeid alates antiikajast ning juba 1791. aastal on teoses Interrogatorios de la Real Audiencia. Extremadura al final de los tiempos modernos. Partido Judicial de Cáceres osutatud juustu olemasolule (seoses kümnise maksmisega) ning loomakarjadele, kes tootsid vajaliku piima ja keda kasutati ka villa tootmiseks.

Seejuures oli villa tootmine piima- ja juustutootmisest olulisem, kuid juustu „Torta del Casar” valmistamine jäi geograafilise piirkonna majanduse jaoks peamiseks kõrvaltegevuseks.

c. Inimtegurid

Juustu „Torta del Casar” eripäraste omaduste alalhoidmine on seotud nii looduslike, ajalooliste, majanduslike kui ka inimteguritega, mida kehastab juustumeister. Vaatamata tootmissüsteemide arengule, mille käigus liiguti karjade lähedal asuvates juustukodades enda tarbimiseks valmistatavalt juustult turu uute eeskirjade ja nõudmistega kohanenud spetsialiseeritud juustutöökodades valmistatavatele juustudele, jääb juustumeister siiski juustu valmistamisprotsessi keskseks tegelaseks, sest tema spetsiifilised teadmised tooraine, tootmisprotsessi ja soovitud tulemuse kohta on „Torta del Casar” juustu valmistamiseks hädavajalikud. Juustumeister teeb otsuseid mitme teguri üle, mis nõuavad tehnilisi eriteadmisi, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

—	„Torta del Casar” juustu valmistamiseks erinevatel aastaaegadel kasutatava standardiseerimata toortäispiima bakteriaalne koostis, mis mõjutab kõiki protsesse, võib olla väga erinev;

—	loodusliku artišoki Cynara cardunculus kasutamine kontsentreerimata ja standardiseerimata kujul muudab kalgendumisprotsessi optimaalse kalgendi saamiseks äärmiselt keeruliseks ja oluliseks;

—	eespool nimetatud asjaoludest sõltuvad kalgendi lõikamise hetk ja tükkide suurus, mis määratakse kindlaks kogemuse põhjal;

—	käsitsi toimuv vormimine ja pressimine eeldavad igasse vormi pandava kalgendi koguse täpset määratlemist ning õige pressimissurve valimist, mis annab tootele vajaliku veesisalduse;

—	aasta jooksul aset leidvad mitmed keskkonnamuutused mõjutavad juustu laagerdumist ja nõuavad pidevat järelevalvet juustu nõuetekohase arengu üle.

Ainult kõikide nimetatud asjaolude arvestamine võimaldab saavutada intensiivset proteolüüsi, mis seisneb piimavalkude lagunemises ja peab toimuma enne juustukooriku täielikku moodustumist ning annab „Torta del Casar” juustule iseloomuliku tekstuuri ja kuju.

Toote eripära

„Torta del Casar” juustu eripära, mis muudab selle teiste juustudega võrreldes ainulaadseks, seisneb tema ebatüüpilises kujus, mille puhul juustu laius on suurem kui kõrgus, küljed on kaarjad ja ümardunud ning teravad servad peaaegu puuduvad. Seega meenutab juust kujult leivast valmistatud kooki (torta de pan), samuti seisneb juustu eripära kreemjas juustumassis ning iseloomulikus mõrkjas maitses. Seejuures ei tarbita seda juustu samalaadselt teiste juustudega, sest juustumassile juurdepääsemiseks nii, et see ära ei voolaks, tuleb lõigata juustu ülemine osa ära nagu kaas, mida saab paremaks säilitamiseks vajaduse korral ülejäänud juustu peale tagasi panna.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Punktis 5.1.a kirjeldatud loodusvarade poolest vaene geograafiline piirkond on tinginud selle, et elanikkond on koondanud oma majandustegevuse loomakasvatusele, eeskätt lambakasvatusele, sest lambad kohanevad selle geograafilise keskkonnaga hästi, ühtlasi on lambakasvatuse põhieesmärgiks muutunud piima ja juustu tootmine, sest villatööstus on järk-järgult oma tähtsust kaotanud.

Seda silmas pidades on lihtsad ja hästi kohanevad meriinolambad ja Entrefino tõugu lambad geograafilise piirkonna poolstepitasandike jaoks väga sobivad. Nende piim, mida töödeldakse igasuguse termilise töötluseta, on säilitanud kogu mitmekesise mikrofloora, mis on tingitud kasutatavast põllumajandusliku tootmise süsteemist ja mis annab juustule iseloomuliku piimatoodete ja/või taimede lõhna ja maitse.

Ühtlasi tuleneb „Torta del Casar” juustu omalaadne kuju eripärasest laagerdumisprotsessist, mis ei võimalda juustul saavutada teistele juustudele iseloomulikku kuju.

Juustu valmistamisel kasutatav pärismaiste liikide hulka kuuluvast artišokist Cynara cardunculus saadav laap, mille kasutamisel rakendatakse juustumeistrite spetsiifilisi oskusi, tekitab laagerdumise ajal, kui juustu koorik ei ole veel välja kujunenud, intensiivse proteolüüsi. Seetõttu juustud ei kanna oma raskust välja ja kalduvad lamanduma ja külgedele paisuma, andes juustule iseloomuliku kuju, mis meenutas käsitöönduslikele juustumeistritele leivakooki (torta de pan) ning mis on juustule andnud ka nime „Torta del Casar”.

Sama proteolüüsiprotsess annab „Torta del Casar” juustumassile ka iseloomuliku kreemja tekstuuri.

Artišoki Cynara cardunculus kasutamine kalgendumisprotsessis annab „Torta del Casar” juustule iseloomuliku mõrkja maitse.

Seega on üksnes kõnealuse KPNi geograafilises piirkonnas kasvatatud meriinolammaste ja Entrefino tõugu lammaste toortäispiima kasutamine ja selle piima kalgendamine pärismaisest artišokist Cynara cardunculus saadud loodusliku laabi abil võimaldanud juustumeistrite traditsioonilistele teadmistele tuginedes valmistada juustu, mis koondab „Torta del Casar” juustule iseloomulikke kuju, tekstuuri, lõhna ja maitse põhiomadusi.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://pame.gobex.es/NR/rdonlyres/0C950236-7397-4C23-94BD-99772603F0DD/0/PliegoCondicionesTortaCasarModif.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

18.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 235/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 235/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE TÜÜBIKINNITUSE OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PREKMURSKA GIBANICA”

ELi nr: SI-TSG-0107-01313 – 19.02.2015

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Rühma nimi

Društvo za promocijo in zaščito prekmurskih dobrot

Aadress

Ulica Štefana Kovača 40,

SI-9000 Murska Sobota

SLOVEENIA

Telefon

+386 25261435

E-post

dpzpd@siol.net

Muutmistaotluse esitab tootjarühm, kes taotles ka toote „Prekmurska gibanica” registreerimist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Sloveenia

3. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Muud: eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

4. Muudatus(t)e liik

—

☒

Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oluline.

5. Muudatus(ed)

5.1. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

Esimeses lõigus kirjeldatakse nüüd selguse mõttes, et täidise viimasele kihile asetatakse kaks lehte filotainast ning et eelviimasele lehele valatakse või- või kooreglasuur ning viimasele lehele võiglasuur või või- ja kooreglasuuri segu. Osutatud koostisained, täpsemalt hapu- või rõõsk koor ja munakollane, on tegelikult kooreglasuuri koostisained, seega viide nendele jäetakse välja ning lisatakse sõnad „või koore- ja võiglasuuri segu”.

Viide gibanica valmistamisele ümmarguses või nelinurkses küpsetusvormis jäetakse välja, kuna seda korratakse kolmandas lõigus.

Teine lõik „Füüsiline kirjeldus” jäetakse välja, sest kõnealune tekst on olemas juba kolmandas lõigus.

Kolmandas lõigus jäetakse välja toote „Prekmurska gibanica” lõikamine kolmnurkseteks lõikudeks, kui toodet küpsetatakse ümmarguses küpsetusvormis, ja nelinurkseteks lõikudeks, kui toodet küpsetatakse nelinurkses vormis. Toote „Prekmurska gibanica” võib lõigata kas kolmnurkseteks või nelinurkseteks lõikudeks vormi kujust (ümmargune või nelinurkne) olenemata.

Lõigu eelviimast lauset muudetakse selguse huvides: mõte ei ole selles, et kõik täidised peavad olema ühesuguse paksusega, vaid see, et sama täidise mõlemad kihid, nt mooniseemned, peavad olema ühesuguse paksusega; sama kehtib ka õuna-, kohupiima- ja Kreeka pähkli täidise kohta.

5.2. Tootmismeetodi kirjeldus

Et toote „Prekmurska gibanica” valmistamisest oleks lihtsam aru saada, lisatakse selle igasse tootmise etappi uued osad (täidiste ja glasuuride valmistamine, koogi kihti ladumine, küpsetamine, lõikamine ja külmutamine).

Esimeses lauses täpsustatakse nüüd koostisainete kogusele vastava küpsetusvormi mõõtmed (ümmargune küpsetusvorm läbimõõduga 30–35 cm) ning tootjad kohandavad retsepti enda kasutuses olevate küpsetusvormide mõõtmetega.

Terminoloogilise järjepidevuse tagamiseks kasutatakse sloveeni keeles küpsetusvormi kohta läbivalt sõna pekač ja selle ehitust ei täpsustata.

Mure- ja filotaina retsept ja nende valmistamise kirjeldus jäetakse välja, sest tegemist on standardse retsepti ja valmistusviisiga tainaliikidega.

Külmutatud taina kasutamist keelav klausel jäetakse välja. On leitud, et külmutatud ja nõuetekohaselt sulatatud tainas säilitab kõik vahetult valmistatud taina omadused ega muuda toote „Prekmurska gibanica” organoleptilisi omadusi. Külmutatud taina kasutamine ei mõjuta märkimisväärselt toote lõhna, tekstuuri ega üldilmet.

Vanillsuhkur jäetakse eri täidiste koostisainete loetelust välja, sest selle kasutamine ei ole kohustuslik.

Kohupiimatäidise puhul kasutatakse soola vajaduse korral, sest kohupiim võib sisaldada juba piisavalt soola.

Õunatäidise puhul täpsustatakse selguse mõttes, et õunad tuleb riivida. Viide soola kasutamisele jäetakse välja, sest on selgunud, et tegelikult soola õunatäidise valmistamisel ei kasutata.

Kooreglasuuri puhul täpsustatakse nüüd, et kasutada võib hapu- ja/või rõõska koort, sest müügil on muid kooreliike, mis ei sobi.

Kristallsuhkur on endiselt loetletud koostisainena, nii et käesolevas esimeses osas on loetletud kõik koostisained; kristallsuhkru kasutamist kirjeldatakse spetsifikaadis.

Samuti täpsustatakse, et eri koostisainete kogused võivad erineda (10 % võrra), et teatavat toorainet varieerida (nt õunad võivad olla rohkem või vähem mahlakad ning magusad või hapud, kohupiim võib olla kuiv või vesine ning Kreeka pähkli ja mooniseemnetäidist lisatakse vastavalt teiste täidiste osakaalule).

Õunatäidise jaoks võib kasutada kas kooritud või koorimata õunu. Ei ole oluline, millise kujuga on riivitud õunad: oluline on, et need on riivitud ning sõnad „kooritakse” ja „õhukesteks ribadeks” jäetakse seepärast välja.

Kooreglasuuri võib valmistada kas hapukoorest ja/või rõõsast koorest või nende segust, mistõttu on lisatud sõna „või”.

Arusaadavuse huvides ja terminoloogia ühtlustamiseks on tehtud väikeseid parandusi võiglasuuri valmistamise viisis: termin „taimerasv” asendatakse „taimeõliga”, mis on juba loetletud võiglasuuri koostisainena.

Toote „Prekmurska gibanica” kihiti ladumist kirjeldati ümmarguse ja nelinurkse küpsetusvormi puhul eraldi, sest eri kihtide asetamine oli kodus valmistatud filotaina kasutamise korral veidi erinev. Et kasutada võib ka poetainast, on kirjeldust mõlema küpsetusvormi hõlmamiseks lihtsustatud ja ühtlustatud. Seepärast jäetakse välja kogu korduv tekst, mis kirjeldab toote „Prekmurska gibanica” valmistamist ümmarguses või nelinurkses küpsetusvormis.

Arusaadavuse huvides lisatakse muretaina paksuse täpsustamise „ei tohi ületada 5 mm” järele sõnad „pärast küpsetamist”, sest muretaina paksust hinnatakse valmistootes.

Lihtsuse mõttes ühtlustatakse toote „Prekmurska gibanica” ettenähtud kaal nii väiketootjate kui ka tööstusliku tootmise puhul ning seepärast märgitakse, et eraldi tüki minimaalne kaal on „vähemalt 170 g”. Küpsetatud tootele „Prekmurska gibanica” kristallsuhkru raputamine ei mõjuta selle lõppomadusi, seega lisatakse sõnad „võib raputada”.

Toodet „Prekmurska gibanica” võib enne või pärast küpsetamist külmutada ning seepärast sisaldab spetsifikaat nüüd ka võimalust toode „Prekmurska gibanica” pärast küpsetamist külmutada. Sama toodet kaks korda külmutada ei tohi. Et toote „Prekmurska gibanica” valmistamiseks võib kasutada külmutatud tainast, lisatakse säte, milles kohaselt tuleb sellise külmutatud taina kasutamise puhul toode „Prekmurska gibanica” küpsetada kohe ning seda ei või „toorelt” külmutada, ehkki pärast küpsetamist võib toodet vajaduse korral külmutada.

5.3. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

Seda punkti muudetakse vaid arusaadavuse huvides: esimesele taandele lisatakse sõnad „ning järgida tuleb ettenähtud tehnoloogiat” ja teine taane jäetakse välja.

Arusaadavuse huvides tuleks käesolevat kolmandat taanet muuta, et näidata, et viitega täidiste ühesugusele paksusele peetakse silmas konkreetse täidise mõlema kihi ühesugust paksust ja mitte kõikide täidiste oma. Sõnad „lõhn, aroom, tekstuur ja üldilme” jäetakse välja, sest neid käsitletakse organoleptilise hindamise osana.

Kolmandast lõigust jäetakse välja tekst, mis käsitleb vastavust Euroopa standardile EN 45011, sest see on sätestatud juba õigusaktidega.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„PREKMURSKA GIBANICA”

ELi nr: SI-TSG-0107-01313 – 19.02.2015

„Sloveenia”

1. Registreeritav nimetus

„Prekmurska gibanica”

2. Toote liik

Klass 2.24. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3. Registreerimise alus

3.1. Kas toode:

—	☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil
—	☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Toode „Prekmurska gibanica” on valmistatud kahest erinevast tainast ja neljast eri täidisest, millest igaüks kordub, andes tootele iseloomuliku kuju ja erilise maitse. Toode „Prekmurska gibanica” on iseenesest eripärane ja oma koostise tõttu ainulaadsete omadustega.

3.2. Kas nimetus:

—	☒	on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta
—	☐	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Sloveeni keele etümoloogiasõnastiku kohaselt on gibanica Sloveenia idaosas toodetava koogi potica liik. Sõna on pärit sõnast gibâničnik, gibâničnjak, mis tähendab pagaritoodete korvi, või gibâničar – pagarit. Vanimad teated toote kohta on pärit 18. sajandist, kui Pohlin nimetab seda gebanza’ks. Sõna ise on tuletatud sõnast gybati, kuna gibanica on saanud oma nime mitmekihilise taina gyüba järgi.

4. Kirjeldus

4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Toode „Prekmurska gibanica” on kahte liiki tainast valmistatud kook (muretainast põhi ja filo(struudli)tainakihid nelja erinevat liiki, täpselt ettenähtud järjekorras asetatud täidise (mooniseemned, pressitud kohupiim, Kreeka pähklid, õun) kihtide vahel; iga täidisekihi vahel on omakorda filotaina kiht. Täidisekihte korratakse samas järjekorras veel kord, nii et gibanica täidise iga kihti on kaks. Täidise viimasele kihile asetatakse kaks lehte filotainast; eelviimasele lehele valatakse või- või kooreglasuur ning viimasele lehele võiglasuur või või- ja kooreglasuuri segu.

Välimus: toodet „Prekmurska gibanica” võib küpsetada ümmargustes või nelinurksetes küpsetusvormides. Toote „Prekmurska gibanica” ja kõnealuse toote lõigu kõrgus on 5–7 cm. Lõigud võivad olla kolm- või nelinurksed. Toode peab olema korralikult küpsetatud, et täidis välja ei voolaks ning sellel peab olema ühtlaselt sile, kergelt lainjas, kuid ilma pragudeta pealispind. Üksikud täidisekihid peavad olema filotaina kihtidega üksteisest hästi eraldatud. Igal täidisekihil on iseloomulik värvus (pressitud kohupiima kiht on kreemjasvalget, Kreeka pähkli ja õunte kiht on kuldpruuni ning mooniseemnete kiht läikivmusta värvi). Filotaina pealmine kiht ei tohi viimasest täidisekihist eralduda. Tootel „Prekmurska gibanica” on seega kaheksa täpselt ettenähtud järjekorras asetatud täidise kihti (mooniseemned, kohupiim, Kreeka pähklid, õun). Sama täidise mõlemad kihid on ühesuguse paksusega.

Maitse: tootel on iseloomulik intensiivne maitse ja värskeid mooniseemneid, magusat pressitud kohupiima, hõrkude Kreeka pähklite ja kergelt hapukate õunte maitset meenutav lõhn. Toode „Prekmurska gibanica” peab olema mahlakas, mitte väga rasvarikas ning mõõdukalt magus.

Tekstuur: lõigu tekstuur on pehme, õrn, peen, sile ja kerge. Sel on üksikutest koostisosadest sõltuv tasakaalustatud tekstuur.

4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

30–35 cm läbimõõduga ümmarguse küpsetusvormi jaoks on vaja järgmisi koostisaineid:

Tainas:

—	muretainas,

—	filotainas.

Täidised:

— mooniseemned: 300 g jahvatatud mooniseemneid, 100 g kristallsuhkrut;

— kohupiim: 1,2 kg suure rasvasisaldusega kohupiima, 100 g kristallsuhkrut, 2 muna ja vajaduse korral näputäis soola;

— Kreeka pähklid: 300 g jahvatatud Kreeka pähkleid, 100 g kristallsuhkrut;

— õunad: 1,5 kg riivitud õunu – hapukad sordid, 120 g kristallsuhkrut, kaneeli.

Vanillsuhkrut võib soovi korral lisada mis tahes täidisele.

Glasuur:

—	kooreglasuur (8 dl hapu- ja/või rõõska koort, 3 muna) ning

—	võiglasuur (250 g margariini, võid, rasva või taimeõli).

Soovi korral võib küpsetatud „Prekmurska gibanicale” raputada kristallsuhkrut.

Koostisosade kogus võib näidatust kuni 10 % võrra erineda.

Toote „Prekmurska gibanica” tootmismeetod:

Täidise ja glasuuri valmistamine

Mooniseemnetäidis: mooniseemnetäidise tegemiseks kasutatakse peeneks jahvatatud mooniseemneid. Jahvatatud mooniseemnetele lisatakse kristallsuhkur ja (soovi korral) vanillsuhkur ning segatakse hästi läbi. Jagatakse kaheks osaks.

Pressitud kohupiima täidis: kohupiimale lisatakse munad, kristallsuhkur, (soovi korral) vanillsuhkur ja vajaduse korral näputäis soola. Segatakse hästi läbi, nii et segu on sile ja määritav. Jagatakse kaheks osaks.

Kreeka pähkli täidis: Kreeka pähkli täidise põhiosa moodustavad peeneks jahvatatud Kreeka pähklid. Jahvatatud Kreeka pähklid segatakse kristall- ja (soovi korral) vanillsuhkruga. Jagatakse kaheks osaks.

Õunatäidis: õunad riivitakse ning lisatakse kristallsuhkur, (soovi korral) vanillsuhkur ja kaneel. Segatakse omavahel kergelt. Kui kasutatakse väga mahlakaid õunu, siis need riivitakse ja jäetakse mõneks ajaks seisma. Seejärel pigistatakse õunad kuivaks ja alles siis lisatakse ülejäänud koostisosad. Täidis jagatakse kaheks osaks.

Kooreglasuur: munad vahustatakse aeglaselt hapu- ja/või rõõsa koorega. Segu valatakse toote „Prekmurska gibanica” igale täidisekihile. Kuna kooreglasuuri kogus ei ole iga kihi jaoks sama, tuleb üldkogust vastavalt jagada. Suurimat osa kooreglasuurist kasutatakse „kuivade” täidisekihtide (mooniseemned ja Kreeka pähklid) jaoks. Kooreglasuuri kogus on väiksem kohupiimakreemi täidisekihi ja kõige väiksem õunakihi puhul (või kui õunad on väga mahlakad, siis ei ole neile glasuuri vajagi).

Võiglasuur: võiglasuuri võib valmistada sulatatud võist või margariinist või rasvast või taimeõliga. Nii nagu kooreglasuurgi, kallatakse võiglasuur eraldi toote „Prekmurska gibanica” igale täidisekihile. Iga kihi kohta on glasuuri kogus sama mis kooreglasuuri puhul.

Toote „Prekmurska gibanica” koostis

Muretainas rullitakse toote „Prekmurska gibanica” küpsetamiseks kasutatava küpsetusvormi jaoks sobivaks (nelinurkne või ümmargune). Rullitud muretaina paksus pärast küpsetamist ei tohi ületada 5 mm. Küpsetusvorm määritakse rasvainega ja surutakse muretainas sinna sisse, tainasse torgatakse kahvliga augud mitmesse kohta. Küpsetusvormis olev tainas pannakse mõneks minutiks eelsoojendatud praeahju, kus see muutub helekollaseks (seda võib teha soovi korral).

Filotainas asetatakse ettevalmistatud ja rasvainega määritud küpsetusvormi, kus on muretainas. Küpsetusvormis olev filotainas kaetakse poole kogusega mooniseemnetäidisest ja kallatakse üle võiglasuuriga. Seejärel asetatakse mooniseemnetäidisele järgmine filotainakiht. Sellele jagatakse pool kohupiimatäidisest ning kallatakse sobiv kogus koore- ja võiglasuuri. Kolmas filotainakiht asetatakse küpsetusvormi, sellele jagatakse pool Kreeka pähkli täidisest ja kallatakse peale sama kogus glasuuri nagu mooniseemnetäidisele. Seejärel laotatakse vormi neljas filotainakiht. Sellele kallatakse vajaduse korral vaid väga väike kogus koore- ja võiglasuuri. Peale asetatakse veel üks filotainakiht ning kogu protsessi korratakse veel kord samas järjekorras: mooniseemnekiht, siis kohupiim, Kreeka pähkli ja õunatäidis. Iga täidisekihi vahel on filotainakiht.

Kui kõik kaheksa täidisekihti on filotainakihtide vahele asetatud, pannakse üheksas filotainakiht viimase täidisekihi peale, piserdatakse sellele koore- või võiglasuuri ning asetatakse sellele viimane filotainakiht. Küpsetusvormis asuv filotaina pealmine kiht kallatakse üle võiglasuuri või või- ja kooreglasuuri seguga. Seejärel torgatakse toode „Prekmurska gibanica” mitmes kohas pika peene nõelaga küpsetusvormi põhjani läbi.

Toote „Prekmurska gibanica” küpsetamine ja lõikamine

Toodet „Prekmurska gibanica” (värske või külmutatud) küpsetatakse küpsetusahjus kuni täieliku läbiküpsemiseni. Küpsetusahju temperatuur on esimese tunni jooksul 200 °C ja järgmise tunni vältel 170–180 °C. Sõltumata sellest soovitusest võib temperatuuri ja küpsetusaega kohandada vastavalt ahju tüübile. Kui toode „Prekmurska gibanica” on enne küpsetamist üle kallatud vaid võiglasuuriga, siis tuleb see pärast küpsetamist ahjust võttes katta hapu- või rõõsa koorega. Küpsetatud toode „Prekmurska gibanica” tuleb jätta mõneks tunniks toatemperatuurile jahtuma.

Küpsetatud toodet „Prekmurska gibanica” ei tohi soojalt lõigata. See lõigatakse kolmnurkseteks või nelinurkseteks lõikudeks. Küpsetatud toote „Prekmurska gibanica” iga eraldi tükk peab olema 5–7 cm kõrge ja kaaluma vähemalt 170 g. Serveerimiseks (kohvikutes või restoranides) võib toode „Prekmurska gibanica” olla lõigatud väiksemateks tükkideks. Lõikude pinnale võib raputada kristallsuhkrut.

Toote „Prekmurska gibanica” külmutamine

Toodet „Prekmurska gibanica” võib külmutada kohe pärast kihiti ladumist („toorelt”) või küpsetatuna; sama toodet kaks korda külmutada ei tohi.

Kui toote „Prekmurska gibanica” valmistamiseks kasutatakse külmutatud tainast, ei tohi seda külmutada pärast valmistamist („toorelt”), vaid see tuleb küpsetada. Kui toodet on vaja külmutada pärast küpsetamist, siis see on lubatud, sest toode on läbinud kuumtöötlemise.

4.3. Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Sõna gibanica tuleneb nimisõnast gűba (kurd või korts) ja tegusõnast gibati (painutama või kõverdama). Kõnealuse koogi pikaajalise küpsetamistraditsiooni kohta Prekmurjes leidub ajaloolistes allikates arvukaid tõendeid. Vanim kirjalik tõend on pärit aastast 1828, kui õpetaja ja preester Jožef Košič koostas slovaki päritolu Johann von Csaplovics-Jeszenova palvel dokumendi möödunud sajandi kõige tavalisematest söökidest Prekmurje külas, pöörates erilist tähelepanu sellistele toitudele nagu hajdinjača, prekmurska gibanica, krapci ja vrtanki. Csaplovics avaldas kõnealuse kirjutise ungari ja saksa keeles (A magyaroszági Vendus – tótokról, Croaten und Wenden in Ungern). Kõnealuses dokumendis tutvustab Košič ka Prekmurjes pakutud pulmatoite. Gibanica on üks toitudest, mida pulmapidudel alati söödi. Kirjutises märgitakse, et gibanica nimi tuleneb kihilisest pagaritootest (gyüba), millel on 10–11 kihti. Gibanica lõigati kolmnurkseteks tükkideks, mis laoti laua keskele torniks. Kõnealuses kirjutises on juttu ka esimestest kirjalikest allikatest, milles kirjeldatakse gibanica valmistamise ja pakkumise kombeid Prekmurjes.

Doktor Vilko Novak oli esimene inimene, kes alustas Prekmurje elanike toitumisharjumuste põhjalikku ja süstemaatilist kirjeldamist. 1947. aastal ilmunud etnograafilises uurimuses „Ljudska prehrana v Prekmurju” (Prekmurje elanike toitumisharjumused) on „Prekmurska gibanica” ära toodud küpsetatud jahutootena ning selle valmistamist on kirjeldatud järgmiselt: „Gibanica on valmistatud muretainast, mille puhul on kasutatud võid või rasva. Kõige alumine kiht on tuntud kui „tald”, millele puistatakse pressitud kohupiima, Kreeka pähkleid, mooniseemneid ja viinamarju. See kiht kaetakse õhukese filotainaga, millele pannakse uus kiht ning igale kihile piserdatakse koort. Valmistatakse kokku kuni üheksa kihti või volti – üheksakordne gibanica. Seda küpsetatakse ümmarguses savist anumas (tepsija), et tähistada ristimisi, pulmapidusid ja kirikupühakute mälestuspäevi.” Kõnealusest trükisest on vastava valdkonna uurimuste jaoks isegi tänapäeval veel palju kasu.

Toote „Prekmurska gibanica” väga üksikasjalikult kirja pandud retsepti kirjeldasid Andreja Grum ja Ivan Vozelj 1964. aastal ilmunud raamatus „Slovenske narodne jedi” (Sloveenia rahvustoidud). Kõnealuses raamatus on kirjeldatud „Prekmurska gibanica” kahte retsepti, milles märgitakse järgmist: „„Prekmurska gibanica” valmistamisel kasutatakse kahte liiki tainast. Kõige alumine kiht on muretainast ja on natuke paksem. Selle nimi on podplat (tald). Taina ülejäänud kihid on filotainast ja asetatakse põhjakihi peale. Gibanica kõige alumine kiht on paksem ka sel juhul, kui see on tehtud samast tainast nagu ka ülejäänud kihid – filotainast.”

Toodet „Prekmurska gibanica” on nimetanud ka Prekmurje kuulsaim luuletaja Miško Kranjec 1972. aastal ilmunud teoses „Povest o dobrih ljudeh” („Jutustus headest inimestest”): „Tuleb öelda, et üksnes tänu gibanica’le tekib tõeline pühade tunne. Kuigi vaesed ei saa seda endale lubada rohkem kui kord aastas, on see siiski märgiks, et mitte keegi ei saa aastat üle elada ilma vähemalt ühte püha tähistamata. Vahepeal võttis Anna gibanica ahjust välja ja pani selle lauale, hoides tepsija’t seelikusabaga, et mitte käsi ära põletada. Josef pani savianuma alla puust aluse, mille peal tavaliselt seisis veekann. Siis vaatas ta gibanica’t lähemalt. Seal see oli – kollast ja valget värvi, siin-seal mõnede tumedate mooniseemnelaikudega, endiselt soojalt aurav, koorega piserdatud ja suhkruga üle puistatud. Ta noogutas ja ütles: „See on hästi välja tulnud. Ma sööksin seda isegi oma surivoodil, kuigi teaks, et see ei tee mulle head. Sest isegi taevas jääksin ma kahetsema, et jätsin selle maa peal maitsmata.””

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on avaldatud mitmeid raamatuid toote „Prekmurska gibanica” kohta. Kulinaarses mõttes tutvustasid toodet „Prekmurska gibanica” Cilka Sukič raamatus „Jedi nekdanjih in sedanjih dni. Prekmurska, prleška in štajerska kuhinja” (Vanad ja kaasaegsed toidud. Toiduvalmistamine Prekmurjes, Prlekijas ja Styrias) (1997), Jože Zadravec teoses „Značilnosti ljudske prehrane v Prekmurju” (Pekmurje traditsioonilise söögi eripära) (1998) ja Branko Časar teoses „Boug žegnjaj” (Õnnistatud toit) (2000). Kõnealuse toote valmistamist ja selle organoleptiliste omaduste arengut on üksikasjalikult kirjeldanud Stanko Renčelj ja Romana Karas raamatus „Prekmurska dobrote” (Prekmurje rahvusroad) (2001).

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 235

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 18. juuli 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 235/01	Euro vahetuskurss	1

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 235/02	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7699 – CVC / Stage Entertainment) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	2
2015/C 235/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7674 – Talanx / Nord/LB / Caplantic) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	3
2015/C 235/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7687 – NH/HNA/JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	4
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 235/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	5
2015/C 235/06	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase muutmistaotluse avaldamine	16

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0889
JPY	Jaapani jeen	135,01
DKK	Taani kroon	7,4621
GBP	Inglise nael	0,69830
SEK	Rootsi kroon	9,3435
CHF	Šveitsi frank	1,0431
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,8805
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,054
HUF	Ungari forint	308,84
PLN	Poola zlott	4,1053
RON	Rumeenia leu	4,4190
TRY	Türgi liir	2,8862
AUD	Austraalia dollar	1,4712
CAD	Kanada dollar	1,4132
HKD	Hongkongi dollar	8,4394
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6619
SGD	Singapuri dollar	1,4870
KRW	Korea vonn	1 249,02
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,4191
CNY	Hiina jüaan	6,7615
HRK	Horvaatia kuna	7,6000
IDR	Indoneesia ruupia	14 529,02
MYR	Malaisia ringit	4,1343
PHP	Filipiini peeso	49,212
RUB	Vene rubla	61,9170
THB	Tai baat	37,189
BRL	Brasiilia reaal	3,4455
MXN	Mehhiko peeso	17,2141
INR	India ruupia	69,1166


	(1) EMPs kohaldatav tekst