ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 232

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

58. köide
16. juuli 2015


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2015/C 232/01

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7658 – Platinum Equity / WFS Global Holding) ( 1 )

1

2015/C 232/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7660 – KKR/Ursa) ( 1 )

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2015/C 232/03

Nõukogu otsus, 14. juuli 2015, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta

2

 

Euroopa Komisjon

2015/C 232/04

Euro vahetuskurss

6

2015/C 232/05

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

7

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2015/C 232/06

Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte teemal Mobiilne tervishoid: tehnoloogilise innovatsiooni ühitamine andmekaitsega

8

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2015/C 232/07

Hispaania valitsuse teade vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (gaasidirektiiv) artikli 10 lõikele 2 ja artiklile 14 seoses ettevõtja ENAGAS TRANSPORTE, S.A.U. määramisega ülekandesüsteemi halduriks ja sõltumatuks süsteemihalduriks Hispaanias

11

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

 

EFTA järelevalveamet

2015/C 232/08

Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

12

2015/C 232/09

Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

13

2015/C 232/10

Norra teatis, seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu 94. mai 1994. aasta direktiiviga 22/30/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta – Kutse Norra mandrilava naftatootmislitsentside taotlemiseks – 2015. aastaks kindlaksmääratud piirkonnad

14


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2015/C 232/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7642 – Banque publique d’investissement/CNIM/SUNCNIM) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

16

2015/C 232/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7669 – Lion Capital / Aryzta / Picard Groupe) ( 1 )

17


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7658 – Platinum Equity / WFS Global Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 232/01)

8. juulil 2015 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32015M7658 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7660 – KKR/Ursa)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 232/02)

8. juulil 2015 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32015M7660 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/2


NÕUKOGU OTSUS,

14. juuli 2015,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta

(2015/C 232/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse liikmesriikide valitsuste poolt nõukogule esitatud oma kandidaatide nimekirju ja komisjoni poolt nõukogule esitatud nimekirju töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide esindajate kandidaatidega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nimetas oma 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ja 27. novembri 2012. aasta otsusega (3) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015.

(2)

Kõnealuse keskuse haldusnõukogu liikmed tuleb ametisse nimetada kolmeks aastaks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeteks ajavahemikuks 18. septembrist 2015 kuni 17. septembrini 2018 järgmised isikud.

I.   VALITSUSTE ESINDAJAD

Belgia (roteeruv süsteem)

Flaamikeelne kogukond – Micheline SCHEYS

Prantsuskeelne kogukond – Guibert DEBROUX

Bulgaaria

Emilia VALCHOVSKA

Tšehhi Vabariik

Marta STARÁ

Taani

Lars MORTENSEN

Saksamaa

Peter THIELE

Eesti

Rita SIILIVASK

Iirimaa

John McGRATH

Kreeka

Dimitrios CHASAPIS

Hispaania

Soledad IGLESIAS JIMÉNEZ

Prantsusmaa

Marianne DE BRUNHOFF

Horvaatia

Katarina GRGEC

Itaalia

Marinella COLUCCI

Küpros

George PANAYIDES

Läti

Inta ŠUSTA

Leedu

Saulius ZYBARTAS

Luksemburg

Antonio DE CAROLIS

Ungari

László ODROBINA

Malta

Vince MAIONE

Madalmaad

Peter VAN IJSSELMUIDEN

Austria

Reinhard NÖBAUER

Poola

Piotr BARTOSIAK

Portugal

Isilda FERNANDES

Rumeenia

Gabriela CIOBANU

Sloveenia

Slavica ČERNOŠA

Slovakkia

Juraj VANTUCH

Soome

Tarja RIIHIMÄKI

Rootsi

Carina LINDEN

Ühendkuningriik

Ian PEGG

II.   TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Belgia

Jan VERCAMST

Bulgaaria

Yuliya SIMEONOVA

Tšehhi Vabariik

Petr PEČENKA

Taani

Erik SCHMIDT

Saksamaa

Mario PATUZZI

Eesti

Kaja TOOMSALU

Iirimaa

Frank VAUGHAN

Kreeka

Andreas STOIMENIDIS

Hispaania

Yolanda PONCE SANZ

Prantsusmaa

Laurence MARTIN

Horvaatia

Dijana ŠOBOTA

Itaalia

Milena MICHELETTI

Küpros

Nicos NICOLAOU

Läti

Ruta PORNIECE

Leedu

Tatjana BABRAUSKIENE

Luksemburg

Jean-Claude REDING

Ungari

 (4)

Malta

Kevin BONELLO

Madalmaad

Isabel COENEN

Austria

Alexander PRISCHL

Poola

Dagmara IWANCIW

Portugal

Hugo DIONÍSIO

Rumeenia

Gheorghe SIMION

Sloveenia

Anton ROZMAN

Slovakkia

Bernard ŠIŠKA

Soome

Kirsi RASINAHO

Rootsi

German BENDER

Ühendkuningriik

Kirsi-Marja KEKKI

III.   TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Belgia

Jan DELFOSSE

Bulgaaria

Daniela SIMIDCHIEVA

Tšehhi Vabariik

Milos RATHOUSKY

Taani

Henrik BACH MORTENSEN

Saksamaa

Barbara DORN

Eesti

Anneli ENTSON

Iirimaa

Tony DONOHOE

Kreeka

Rena BARDANI

Hispaania

Juan Carlos TEJEDA HISADO

Prantsusmaa

Siham SAIDI

Horvaatia

 (5)

Itaalia

Claudio GENTILI

Küpros

Michael PILIKOS

Läti

Ilona KIUKUCANE

Leedu

Aidas VAIČIULIS

Luksemburg

Paul KRIER

Ungari

Adrien BALINT

Malta

 (5)

Madalmaad

G.A.M. VAN DER GRIND

Austria

Gerhard RIEMER

Poola

Andrzej STEPNIKOWSKI

Portugal

Anna Maria SANTOS GOUVELA LOPES

Rumeenia

Julian GROPOSILA

Sloveenia

Simon OGRIZEK

Slovakkia

Martin HOŠTÁK

Soome

Satu AGREN

Rootsi

Karin THAPPER

Ühendkuningriik

Graham LANE


(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  ELT C 228, 31.7.2012, lk 2.

(3)  ELT C 382, 12.12.2012, lk 7.

(4)  Nimetatakse hiljem.

(5)  Nimetatakse hiljem.


Euroopa Komisjon

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/6


Euro vahetuskurss (1)

15. juuli 2015

(2015/C 232/04)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1009

JPY

Jaapani jeen

135,95

DKK

Taani kroon

7,4629

GBP

Inglise nael

0,70450

SEK

Rootsi kroon

9,3570

CHF

Šveitsi frank

1,0439

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,9405

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,078

HUF

Ungari forint

310,77

PLN

Poola zlott

4,1290

RON

Rumeenia leu

4,4238

TRY

Türgi liir

2,9112

AUD

Austraalia dollar

1,4753

CAD

Kanada dollar

1,4030

HKD

Hongkongi dollar

8,5330

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6445

SGD

Singapuri dollar

1,4999

KRW

Korea vonn

1 258,96

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

13,5986

CNY

Hiina jüaan

6,8357

HRK

Horvaatia kuna

7,5780

IDR

Indoneesia ruupia

14 681,95

MYR

Malaisia ringit

4,1867

PHP

Filipiini peeso

49,818

RUB

Vene rubla

62,4150

THB

Tai baat

37,514

BRL

Brasiilia reaal

3,4606

MXN

Mehhiko peeso

17,2346

INR

India ruupia

69,8218


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/7


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2015/C 232/05)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Luksemburg

Motiiv : 125 aasta möödumine Nassau-Weilburgi suguvõsa trooniletulekust

Kujunduse kirjeldus : mündi vasakus servas on Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri näokujutis ja paremal poolkaares ja trooniletuleku järjekorras Nende Kuninglike Kõrguste suurhertsog Adolphe’i, suurhertsog Guillaume IV, suurhertsoginna Marie-Adélaïde’i, suurhertsoginna Charlotte’i ja suurhertsog Jean’i portreed. Kujutisest paremal on poolkaarena tekst „1890 - Dynastie Nassau-Weilbourg” („1890 - Nassau-Weilburgi suguvõsa”). Mündi keskel on vertikaalselt kirjas käibele laskva riigi nimetus „Luxembourg” ja käibelelaskmise aasta „2015”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastav kogus : 1,4 miljonit münti

Käibelelaskmise aeg : august 2015


(1)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


Euroopa Andmekaitseinspektor

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/8


Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte teemal „Mobiilne tervishoid: tehnoloogilise innovatsiooni ühitamine andmekaitsega”

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2015/C 232/06)

Kokkuvõte

Mobiilne tervishoid („m-tervis”) on kiirelt kasvav sektor, mis põhineb tervishoiu ja IKT vastastikusel lähenemisel. See hõlmab mobiilirakendusi, mis on välja töötatud selleks, et pakkuda tervishoiuteenuseid nutiseadmete abil, mis töötlevad tihti tervisega seotud isikuandmeid. M-tervise rakendused töötlevad ka hulgaliselt eluviisi ja heaoluga seotud teavet.

M-tervise turg on keeruline, sest seal tegutsevad üheaegselt paljud avaliku ja erasektori ettevõtjad, näiteks rakenduste arendajad ja poed, seadmete tootjad ja reklaamijad, ning ärimudelid muutuvad pidevalt, et kohaneda kiiresti muutuvate tingimustega. Isikuandmete töötlemisel peavad nad siiski järgima andmekaitse-eeskirju ja vastutama andmetöötluse eest. Pealegi on terviseteave nimetatud eeskirjadega väga hästi kaitstud.

M-tervise arengul on suur potentsiaal parandada tervishoidu ja inimeste elu. Lisaks mõjutavad suurandmed koos asjade internetiga m-tervise valdkonda märkimisväärselt saadaoleva teabemahu ja teabest tehtavate järelduste kvaliteedi tõttu. Eelduste kohaselt annab see meditsiiniliste uuringute jaoks uusi teadmisi, aitab vähendada kulusid ja lihtsustada patsientide juurdepääsu tervishoiule.

Samas on vaja kaitsta üksikisiku väärikust ja põhiõigusi, eeskätt eraelu puutumatuse ning andmekaitsega seotud õigusi. Suurandmete laialdane kasutamine võib vähendada kasutajate kontrolli isikuandmete üle. See on osaliselt tingitud ebavõrdsest olukorrast, kus inimestele on kättesaadav piiratud teave ja isikuandmeid töötlevate toodete pakkujatele see-eest ulatuslik teave.

Usume, et andmekaitse valdkond saaks järgmistest m-tervisega seotud meetmetest märkimisväärset kasu:

ELi seadusandja peaks edendama m-tervise valdkonna tulevastes poliitikameetmetes aruandekohustust ja vastutuse jaotamist osapoolete vahel, kes on seotud rakenduste väljatöötamise, pakkumise ja toimimisega (sh disainerid ja seadmete tootjad);

rakenduste disainerid ja väljaandjad peaksid välja töötama seadmeid ja rakendusi, mis suurendavad läbipaistvust ja parandavad üksikisikutele isikuandmete töötlemisega seotud teabe andmist, ning hoiduma kogumast rohkem andmeid, kui on vaja eeldatava otstarbe täitmiseks. Selleks peaksid nad lõimima eraelu puutumatuse ja andmekaitse seaded toodetesse ning kohaldama neid vaikimisi juhul, kui kasutajal ei paluta andmekaitsevalikuid käsitsi seadistada, näiteks nutiseadmetele rakenduste installimisel;

ettevõtjad peaksid kasutama m-tervise valdkonnas suurandmeid üksikisikutele kasu toovatel eesmärkidel ja vältida nende kasutamist tegevustes, mis võivad üksikisikutele kahju tekitada, näiteks diskrimineeriv profileerimine;

seadusandja peaks parandama andmete turvalisust ja julgustama eraelu kaitsvate lõimitud ja vaikesätete kohaldamist eraelu puutumatust soodustava tehnoloogia ning komponentide ja vahendite arendamise abil.

Kuigi m-tervis on uus ja arenev sektor, kaitstakse üksikisikute andmeid juba praegu kehtivate ELi andmekaitse-eeskirjadega, mida tugevdatakse reformiga veelgi. Samas julgustame IPENi (Internet Privacy Engineering Network, internetis eraelu kaitse korraldamise võrgustik) katsetama m-tervise valdkonnas uusi parimaid tavasid ja uuenduslikke lahendusi. Võttes arvesse m-tervise andmetöötluse globaalset mõõdet, on ülioluline tugevdada koostööd kogu maailma andmekaitseasutustega.

I.   Sissejuhatus ja taust

I.1.   M-tervise taust – sotsiaalsed hüved ja suurandmed

1.

2000. aastate alguses hakkasid meedia, infotehnoloogia ja elektroonilise side sektorid koonduma, tekitades nii uue ärikeskkonna kui ka uued reguleerimist vajavad küsimused. Tervishoiutööstuses on nüüd samamoodi tekkinud uusi arengu- ja kasvuvõimalusi seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga (nutiseadmed ja seonduvad mobiilirakendused). Selle kombinatsiooni lõplik eesmärk on pakkuda kasutajaile tervishoiuteenuseid nutiseadmete kaudu ning seda peetakse „uueks ja kiiresti arenevaks valdkonnaks, mis võib aidata kaasa tervishoiu ümberkujundamisele ning muuta selle kvaliteetsemaks ja tõhusamaks (1).

2.

Tehnoloogia ja tervishoiu lähendamine võimaldab eeldatavasti (i) paremat tervishoidu väiksemate kuludega, (ii) patsientide õiguste suurendamist (st paremat kontrolli oma tervishoiu üle) (2) ning (iii) lihtsamat ja vahetumat juurdepääsu arstiabile ja teabele veebis (nt võimaldades arstidel patsientide kaugjälgimist ja tihedamat suhtlust e-posti teel).

3.

Selliseid eesmärke on võimalik saavutada mobiilsete seadmete (nt kantavad arvutiseadmed) ja kasutajate nutiseadmete rakenduste väljatöötamise ja levitamise abil. Need suudavad hankida arvukatelt andmesensoritelt üha suuremat hulka isikuandmeid (salvestus- ja arvutusvõime kasvavad astmeliselt, samas kui hind langeb), mida saab teenusepakkujate enneolematu arvutusvõimega andmekeskustes edasi töödelda. Üldlevinud kasutuse ja ühenduvuse, tihti tasuta pakutavate kasumlike teenuste (eriti tasuta mobiilirakenduste) ning suurandmete ja andmehanke koostoime mängib m-tervises olulist rolli, luues meist kõigist digitaalse kuvandi (nn quantified self) (3).

I.2.   Arvamuse eesmärk

4.

Võttes arvesse mobiilse tervishoiu („m-tervise”) arengu võimalikku mõju üksikisikute õigustele seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega, otsustasime anda omal algatusel välja selle arvamuse.

5.

Arvamuse eesmärk on juhtida tähelepanu m-tervisega seotud andmekaitse kõige olulisematele aspektidele, mis võivad olla tähelepanuta jäänud või alahinnatud, et parandada kehtivate andmekaitse-eeskirjade järgimist ja luua võimalused nende eeskirjade järjekindlaks kohaldamiseks. Seejuures lähtutakse artikli 29 alusel loodud töörühma arvamusest nutiseadmete rakenduste kohta (4).

6.

Samuti vaadeldakse seda uut, kiiresti muutuvat stsenaariumi isikuandmete kaitse üldmääruse ettepanekus kavandatud muudatuste valguses.

7.

Käesolev arvamus koosneb kahest osast. Teises osas tuuakse esile m-tervise kõige olulisemad mõjud andmekaitsele. Kolmandas osas uuritakse võimalusi andmekaitsenõuete lõimimiseks m-tervise rakenduste väljatöötamisel. Selleks rõhutatakse edaspidist seadusandlikku tegevust, mis näib olevat vajalik selleks, et anda tõhus vastus küsimustele, mis tekivad m-tervise valdkonnas praegu või tõenäoliselt edaspidi seoses väärikuse, eraelu puutumatuse, andmekaitse ja õigusega isiklikule identiteedile.

IV.   Järeldused

69.

M-tervis pakub rikkalikult uusi võimalusi, võimaldades paremat ja inimeste vajadustele paremini kohandatud tervishoidu, haiguste tõhusamat ennetamist ja madalamaid tervishoiukulusid hoolekandesüsteemidele ning suuremaid võimalusi ettevõtetele. Et saavutada aga olukord, kus kõik nimetatud kolm kategooriat saaksid kirjeldatud arengust täiel määral kasu, tuleb neil leppida kohustustega, mis võimalustega kaasnevad.

70.

Iseäranis juhime tähelepanu kohustusele ja vajadusele tagada üksikisikute väärikus ning õigus eraelu puutumatusele ja enesemääramisele. Kiirete majanduslike muutuste ning mitmesuguste era- ja avalike ettevõtete dünaamilise koostoimimise kontekstis ei tohiks nimetatud põhimõtted jääda tähelepanuta ja erakasum ei tohiks tekitada ühiskonna jaoks kulusid.

71.

Sellega seoses pakuvad andmekaitse põhimõtted ja eeskirjad suuniseid sektoris, mis on seni valdavalt reguleerimata. Kui eeskirju järgitakse nõuetekohaselt, suurendavad need õiguskindlust ja usaldust m-tervise vastu ning aitavad seda valdkonda edasi arendada.

Brüssel, 21. mai 2015

Giovanni BUTTARELLI

Euroopa andmekaitseinspektor


(1)  Euroopa Komisjoni roheline raamat mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta, 10. aprill 2014, COM(2014) 219 final, mida täiendab komisjoni talituste töödokument (SWD(2014) 135 final).

(2)  Nathan Cortez, „The Mobile Health Revolution?”, University of California Davis Law Review, kd. 47, lk 1173.

(3)  Ajakirja Wired asutaja Kelvin Kelly lõi koos ajakirjaniku Gary Wolfiga platvormi quantifiedself.com ja tutvustas seda mõistet laiemale avalikkusele.

(4)  Artikli 29 alusel asutatud töörühma 27. veebruari 2013. aasta arvamus 2/2013 nutiseadmete rakenduste kohta (WP 202), kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2013/wp202_et.pdf


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/11


Hispaania valitsuse teade vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) („gaasidirektiiv”) artikli 10 lõikele 2 ja artiklile 14 seoses ettevõtja ENAGAS TRANSPORTE, S.A.U. määramisega ülekandesüsteemi halduriks ja sõltumatuks süsteemihalduriks Hispaanias

(2015/C 232/07)

Vastavalt Hispaania reguleeriva asutuse 23. oktoobri 2014. aasta lõplikule otsusele ettevõtja ENAGAS TRANSPORTE, S.A.U. omandisuhetest eraldatud ülekandesüsteemi haldurina sertifitseerimise kohta (gaasidirektiivi artikkel 9), 20. jaanuari 2015. aasta lõplikule otsusele ettevõtja ENAGAS TRANSPORTE, S.A.U. ülekandesüsteemi ENAGAS TRANSPORTE DEL NORTE S.L. sõltumatu süsteemihaldurina sertifitseerimise kohta (gaasidirektiivi artikkel 14) ja 20. jaanuari 2015. aasta lõplikule otsusele ettevõtja ENAGAS TRANSPORTE, S.A.U. ülekandesüsteemi PLANTA DE REGASIFICACIÓN DE SAGUNTO S.A. sõltumatu süsteemihaldurina sertifitseerimise kohta (gaasidirektiivi artikkel 14), on Hispaania teavitanud komisjoni kõnealuse ettevõtja ametlikust heakskiitmisest ja Hispaanias tegutsevaks ülekandesüsteemi halduriks ja sõltumatuks süsteemihalduriks määramisest kooskõlas gaasidirektiivi artiklitega 10 ja 14.

Lisateavet saab järgmisel aadressil:

Ministry of Industry, Energy and Tourism

International Relations and Co-operation

Under-Secretariat for Industry, Energy and Tourism

Paseo de la Castellana, 160

28046 Madrid

ESPAÑA

Tel +34 913494180

Internet: www.minetur.gob.es


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

EFTA järelevalveamet

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/12


Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

(2015/C 232/08)

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et järgmine meede ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

:

25. märts 2015

Juhtumi number

:

75358

Otsuse number

:

67/15/COL

EFTA riik

:

Island

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

:

Elektrienergia müük ja ülekanne ettevõttele United Silicon hf.

Õiguslik alus

:

Landsvirkjuniga sõlmitud elektrileping

Landsnetiga sõlmitud elektrienergia ülekande leping

Meetme liik

:

Riigiabi puudub

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel:

http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/


16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/13


Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

(2015/C 232/09)

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et järgmised meetmed ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, või ei esita neile vastuväiteid:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

:

21. aprill 2015

Juhtumi number

:

76399

Otsuse number

:

150/15/COL

EFTA riik

:

Norra

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

:

Riigiabimeetmed elektrisõidukite kasuks

Õiguslik alus

:

EMP lepingu artikli 61 lõige 1

või

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c

Meetme liik

:

Riigiabi puudub: toetus on antud bussiradadel sõitvate elektrisõidukite jaoks.

Ühisturuga kokkusobiv riigiabi: i) null-käibemaks elektrisõidukite müügile ja impordile, ii) null-käibemaks elektrisõidukite liisimisele, iii) null-käibemaks elektrisõidukite akude müügile ja impordile, iv) vähendatud iga-aastane sõidukimaks elektrisõidukitele, v) elektrisõidukite vabastamine teemaksust, vi) elektrisõidukite tasuta vedu riigiteede ühenduspraamidel ja vii) tulumaksusoodustused ettevõtjate elektrisõidukeid erasõitudeks kasutada saavatele töötajatele.

Eesmärk

:

Keskkonnaabi

Abi vorm

:

Peamiselt maksusoodustused

Eelarve

:

Hinnanguliselt 1 500 miljonit Norra krooni aastas

Lepinguperiood

:

Käibemaksumeetmete puhul kuni 31. detsembrini 2017

Majandusharud

:

Sõidukite tootmine (NACE C.28.1.1). Elektrisõidukid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

:

Rahandusministeerium

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel järgmisel aadressil:

http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/


16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/14


Norra teatis, seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu 94. mai 1994. aasta direktiiviga 22/30/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Kutse Norra mandrilava naftatootmislitsentside taotlemiseks – 2015. aastaks kindlaksmääratud piirkonnad

(2015/C 232/10)

Norra nafta- ja energeetikaministeerium esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) (1) artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt kutse naftatootmislitsentside taotlemiseks.

Tootmislitsentse antakse üksnes Norras või mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP leping) riigis registreeritud aktsiaseltsidele või füüsilistele isikutele, kelle alaline elukoht on EMP lepingu liikmesriigis.

Ettevõtjad, kellel ei ole Norra mandrilava tsooni kehtivat litsentsi, võivad saada tootmislitsentsi, kui nad vastavad Norra mandrilava tsoonis litsentsi saamise tingimustele.

Ministeerium kohtleb võrdsetel tingimustel ettevõtjaid, kes esitavad üksiktaotlusi, ja ettevõtjaid, kes esitavad taotlusi rühma osana. Tootmislitsentsi taotlejana käsitatakse nii üksiktaotlejaid kui ka rühma koosseisus ühistaotluse esitanud taotlejaid. Ministeerium võib rühmade või üksiktaotlejate esitatud taotluste alusel moodustada litsentsirühmi, kellele antakse tootmislitsents, sealhulgas võib ministeerium litsentsirühmast taotlejaid eemaldada ja sinna lisada ning nimetada nende operaatorid.

Tootmislitsentsis osalemise eeltingimuseks on litsentsisaajate ühinemine naftaoperatsioonide lepinguga, sealhulgas ühistegevuse lepingu ja raamatupidamise lepinguga. Juhul kui tootmislitsents jagatakse stratigraafiliselt, peavad kahe stratigraafiliselt jaotatud litsentsi saajad samuti ühinema asjaomase ühistegevuse lepinguga, mis reguleerib nende suhteid seoses litsentsiga.

Nimetatud lepinguid alla kirjutades moodustavad litsentsisaajad ühisettevõtte, kus nende osaluse suurus on alati samaväärne nende osalusega tootmislitsentsis.

Litsentsi dokumendid põhinevad peamiselt 2014. aasta kindlaksmääratud piirkondade asjaomastel dokumentidel. Selle tulemusel on raamistikku tehtavate muudatuste peamised aspektid asjaomasele tööstusharule kättesaadavad enne taotluse esitamist.

Tootmislitsentsi andmise kriteeriumid

Vahendite heaks haldamiseks ning Norra mandrilava tsoonis nafta kiireks ja tulemuslikuks uurimiseks ja tootmiseks, muu hulgas litsentsiomanike rühmade loomise teel, lähtutakse tootmislitsentsides osaluse andmisel ja operaatori nimetamisel järgmistest kriteeriumidest:

a)

taotleja geoloogilised teadmised kõnealusest geograafilisest piirkonnast ning tema naftauuringute kava;

b)

taotleja asjaomane tehniline pädevus ja see, kas kõnealust pädevust aktiivselt kasutades saab asjaomases geograafilises piirkonnas soodustada nafta kulutõhusat uurimist ja tootmist;

c)

taotleja Norra mandrilava tsoonis saadud eelnev kogemus või muudes piirkondades saadud samaväärne asjaomane kogemus;

d)

taotleja piisav finantssuutlikkus uurida ja toota naftat kõnealuses geograafilises piirkonnas;

e)

sellise taotleja puhul, kellel on või on olnud litsents, võib ministeerium võtta arvesse tõhususe vähesust ja puudusi aruandekohustuse täitmisel;

f)

tootmislitsentsid antakse peamiselt ühisettevõtjale, kus vähemalt üks osaline on operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal on samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

g)

tootmislitsents antakse eeskätt rühmale, mille moodustavad vähemalt kaks osalejat, kellest vähemalt ühel on punktis f nimetatud kogemus;

h)

Barentsi mere tootmislitsentside eest vastutav operaator peab olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või tal peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus;

i)

süvamere tootmislitsentside puhul peavad nii vastutav operaator kui ka vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Vähemalt üks tootmislitsentsi osaline peab olema operaatorina puurinud süvameres;

j)

tootmislitsentside puhul, kus puuraukude puurimine uuringute eesmärgil eeldab kõrget rõhku ja/või kõrgeid temperatuure, peavad vastutav operaator ja vähemalt üks teine osaline olema operaatorina puurinud vähemalt ühe puuraugu Norra mandrilava tsoonis või neil peab olema samaväärne väljaspool Norra mandrilava tsooni saadud kogemus. Tootmislitsentsi üks osaline peab olema operaatorina puurinud puuraugu, millega kaasneb kõrge rõhk ja/või kõrged temperatuurid.

Väljad, mille kohta saab taotluse esitada

Tootmislitsentsides osalemise taotlusi võib esitada kindlaksmääratud piirkonnas litsentsimata väljade kohta, nagu on näidatud Norra naftadirektoraadi avaldatud kaartidel. Samuti on võimalik esitada taotlusi väljade kohta, millest on kindlaksmääratud piirkonnas loobutud, vastavalt Norra naftadirektoraadi uuendatud kaartidele, mille võib leida Norra naftadirektoraadi veebilehelt.

Iga tootmislitsents võib hõlmata üht või mitut välja või välja osa. Taotlejail palutakse piirduda taotluses aladega, kus nad on kaardistanud nafta võimaliku olemasolu.

Teatise tervikteksti, sealhulgas piirkondade üksikasjalikud kaardid, saab Norra naftadirektoraadi veebisaidilt www.npd.no/apa2015

Naftatootmislitsentside taotlused tuleb esitada aadressil:

Ministry of Petroleum and Energy

PO Box 8148 Dep.

NO-0033 Oslo

NORWAY

Taotluse kaks koopiat tuleb esitada aadressil:

The Norwegian Petroleum Directorate

PO Box 600

NO-4003 Stavanger

NORWAY

Tähtaeg: 2. september 2015 kell 12.00.

Norra mandrilava tsooni naftatootmislitsentsid 2015. aastaks kindlaksmääratud piirkondade jaoks on kavas välja anda 2016. aastal.


(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/16


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7642 – Banque publique d’investissement/CNIM/SUNCNIM)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 232/11)

1.

26. juunil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames äriühing Fonds Professionnel de Capital Investissement – Sociétés de Projets Industriels („SPI”, Prantsusmaa), mida haldab haldusfirma Bpifrance Investissement, mis on täielikult äriühingule Bpifrance Participations kuuluv filiaal ning mille omanik kuulub täielikult aktsiaseltsile BPI Groupe („BPI Groupe SA”, Prantsusmaa), ja aktsiaselts Constructions Industrielles De La Mediterranee („CNIM”, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses ettevõtja SUNCNIM (Prantsusmaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   BPI Groupe SA: äriühingul on tähtis roll Prantsusmaa piirkondade taaselustamisel, ta investeerib tulevikusektorite (nt keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, digisektor) arendamisse ning tööstus- ja teenindussektori ettevõtetesse.

—   SPI: ühine riskirahastu, mille eesmärk on investeerida aruka investorina ettevõtetesse, kelle struktuuriprojektid aitavad edendada Prantsusmaa tööstust.

—   CNIM: CNIM grupp projekteerib ja valmistab võtmed kätte põhimõttel kõrgtehnoloogilisi tööstusseadmeid ja -sisseseadet ning osutab ekspertabi, teadus- ja arendustegevuse teenuseid ning keskkonna-, energeetika-, riigikaitsealaseid ja tööstusvaldkonna teenuseid, sh juhtimisteenust.

—   SUNCNIM: termodünaamiliste salvestavate päikeseenergiajaamade ehitus.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7642 – Banque publique d’investissement/CNIM/SUNCNIM):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


16.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 232/17


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7669 – Lion Capital / Aryzta / Picard Groupe)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 232/12)

1.

8. juulil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Aryzta AG („Aryzta”, Šveits) ja Lion Capital LLP („Lion Capital”, Ühendkuningriik) omandavad ühiskontrolli vormis täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Picard Groupe SAS („Picard”, Prantsusmaa) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Aryzta: valdusettevõtja, kellel on mitmeid toidukäitlemisettevõtteid ning kes kontserni Aryzta Food Group ja selle tütarettevõtjate kaudu toodab ja tarnib pagaritooteid jaemüügiks ja toitlustussektorisse.

—   Lion Capital: börsivälisesse kapitali tehtavate investeeringute haldur, kes investeerib kaubamärgiga tarbekaupade tootmise ja/või müügiga tegelevatesse äriühingutesse.

—   Picard: külmutatud toidukaupade jaekaubandus oma turustusvõrgu kaudu, mis koosneb Picard’i kaubamärgi all tegutsevatest erikauplustest.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7669 – Lion Capital / Aryzta / Picard Groupe):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).