1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/1

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/2

—

tühistada määruskaebuse esemeks olev määrus;

—

tühistada Üldkohtu järeldus, et vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda, ja eriti järeldus, et „Eurorühma avaldusi ei saa käsitada aktidena, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele” ja seega ka apellantidele, ning et vaidlustatud avaldusega Eurorühm „andis väga üldsõnaliselt aru teatud meetmetest, milles lepiti poliitilisel tasandil kokku Küprose Vabariigiga”;

—

tühistada vaidlustatud määrus, milles omistati vastutus pangahoiuste väärtuse vähenemise eest Küprose Vabariigile ning ei omistatud vastutust mingi tegevuse, akti või otsuse eest kas Eurorühmale või vastustajatele või Eurorühma kuuluvatele vastustajatele;

—

tühistada otsus, et apellandid kannavad kohtukulud.

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane, sest põhjenduses on tehtud vigu ning see põhineb faktide ja õiguse vääral tõlgendusel seoses selle üksuse määratlemisega, kes tegelikult tegi otsuse vähenenud pangahoiuste „ümbervahetamise” kohta.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses rikuti õiguse üldpõhimõtteid, kuna Üldkohus tõlgendas vääralt asjaolu, et olenemata Eurorühma vaidlustatud otsuse kujust või vormist oli see otsus käesolevas asjas akt, mille sai edasi kaevata.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane seetõttu, et määruse tegemisel ei uurinud Üldkohus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eurorühma õiguslikku ja tegelikku omavahelist seost ega analüüsinud ka asjaolu, et õigusliku põhjusliku seose põhimõtte ja tegeliku akti vastuvõtja testi alusel on Eurorühma aktid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aktid ning viimased oleksid pidanud tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu ja protokollidega ning teisese ja tuletatud õigusega.

Seega ei uurinud Üldkohus apellantide argumente ja asja sisuliselt, tehes seetõttu tühistamishagi läbivaatamata jättes vea.

4.

Juhul kui määruskaebus rahuldatakse, ei tuleks käesoleva apellatsioonimenetluse ega esimese kohtuastme kohtukulusid välja mõista apellantidelt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/3

—

tühistada määruskaebuse esemeks olev määrus;

—

tühistada Üldkohtu järeldus, et vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda, ja eriti järeldus, et „Eurorühma avaldusi ei saa käsitada aktidena, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele” ja seega ka apellandile, ning et vaidlustatud avaldusega Eurorühm „andis väga üldsõnaliselt aru teatud meetmetest, milles lepiti poliitilisel tasandil kokku Küprose Vabariigiga”;

—

tühistada vaidlustatud määrus, milles omistati vastutus pangahoiuste väärtuse vähenemise eest Küprose Vabariigile ning ei omistatud vastutust mingi tegevuse, akti või otsuse eest kas Eurorühmale või vastustajatele või Eurorühma kuuluvatele vastustajatele;

—

tühistada otsus, et apellant kannab kohtukulud.

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane, sest põhjenduses on tehtud vigu ning see põhineb faktide ja õiguse vääral tõlgendusel seoses selle üksuse määratlemisega, kes tegelikult tegi otsuse vähenenud pangahoiuste „ümbervahetamise” kohta.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses rikuti õiguse üldpõhimõtteid, kuna Üldkohus tõlgendas vääralt asjaolu, et olenemata Eurorühma vaidlustatud otsuse kujust või vormist oli see otsus käesolevas asjas akt, mille sai edasi kaevata.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane seetõttu, et määruse tegemisel ei uurinud Üldkohus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eurorühma õiguslikku ja tegelikku omavahelist seost ega analüüsinud ka asjaolu, et õigusliku põhjusliku seose põhimõtte ja tegeliku akti vastuvõtja testi alusel on Eurorühma aktid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aktid ning viimased oleksid pidanud tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu ja protokollidega ning teisese ja tuletatud õigusega.

Seega ei uurinud Üldkohus apellandi argumente ja asja sisuliselt, tehes seetõttu tühistamishagi läbivaatamata jättes vea.

4.

Juhul kui määruskaebus rahuldatakse, ei tuleks käesoleva apellatsioonimenetluse ega esimese kohtuastme kohtukulusid välja mõista apellandilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/4

—

tühistada määruskaebuse esemeks olev määrus;

—

tühistada Üldkohtu järeldus, et vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda, ja eriti järeldus, et „Eurorühma avaldusi ei saa käsitada aktidena, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele” ja seega ka apellantidele, ning et vaidlustatud avaldusega Eurorühm „andis väga üldsõnaliselt aru teatud meetmetest, milles lepiti poliitilisel tasandil kokku Küprose Vabariigiga”;

—

tühistada vaidlustatud määrus, milles omistati vastutus pangahoiuste väärtuse vähenemise eest Küprose Vabariigile ning ei omistatud vastutust mingi tegevuse, akti või otsuse eest kas Eurorühmale või vastustajatele või Eurorühma kuuluvatele vastustajatele;

—

tühistada otsus, et apellandid kannavad kohtukulud.

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane, sest põhjenduses on tehtud vigu ning see põhineb faktide ja õiguse vääral tõlgendusel seoses selle üksuse määratlemisega, kes tegelikult tegi otsuse vähenenud pangahoiuste „ümbervahetamise” kohta.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses rikuti õiguse üldpõhimõtteid, kuna Üldkohus tõlgendas vääralt asjaolu, et olenemata Eurorühma vaidlustatud otsuse kujust või vormist oli see otsus käesolevas asjas akt, mille sai edasi kaevata.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane seetõttu, et määruse tegemisel ei uurinud Üldkohus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eurorühma õiguslikku ja tegelikku omavahelist seost ega analüüsinud ka asjaolu, et õigusliku põhjusliku seose põhimõtte ja tegeliku akti vastuvõtja testi alusel on Eurorühma aktid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aktid ning viimased oleksid pidanud tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu ja protokollidega ning teisese ja tuletatud õigusega.

Seega ei uurinud Üldkohus apellantide argumente ja asja sisuliselt, tehes seetõttu tühistamishagi läbivaatamata jättes vea.

4.

Juhul kui määruskaebus rahuldatakse, ei tuleks käesoleva apellatsioonimenetluse ega esimese kohtuastme kohtukulusid välja mõista apellantidelt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/5

—

tühistada määruskaebuse esemeks olev määrus;

—

tühistada Üldkohtu järeldus, et vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda, ja eriti järeldus, et „Eurorühma avaldusi ei saa käsitada aktidena, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele” ja seega ka apellandile, ning et vaidlustatud avaldusega Eurorühm „andis väga üldsõnaliselt aru teatud meetmetest, milles lepiti poliitilisel tasandil kokku Küprose Vabariigiga”;

—

tühistada vaidlustatud määrus, milles omistati vastutus pangahoiuste väärtuse vähenemise eest Küprose Vabariigile ning ei omistatud vastutust mingi tegevuse, akti või otsuse eest kas Eurorühmale või vastustajatele või Eurorühma kuuluvatele vastustajatele;

—

tühistada otsus, et apellant kannab kohtukulud.

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane, sest põhjenduses on tehtud vigu ning see põhineb faktide ja õiguse vääral tõlgendusel seoses selle üksuse määratlemisega, kes tegelikult tegi otsuse vähenenud pangahoiuste „ümbervahetamise” kohta.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses rikuti õiguse üldpõhimõtteid, kuna Üldkohus tõlgendas vääralt asjaolu, et olenemata Eurorühma vaidlustatud otsuse kujust või vormist oli see otsus käesolevas asjas akt, mille sai edasi kaevata.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane seetõttu, et määruse tegemisel ei uurinud Üldkohus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eurorühma õiguslikku ja tegelikku omavahelist seost ega analüüsinud ka asjaolu, et õigusliku põhjusliku seose põhimõtte ja tegeliku akti vastuvõtja testi alusel on Eurorühma aktid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aktid ning viimased oleksid pidanud tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu ja protokollidega ning teisese ja tuletatud õigusega.

Seega ei uurinud Üldkohus apellandi argumente ja asja sisuliselt, tehes seetõttu tühistamishagi läbivaatamata jättes vea.

4.

Juhul kui määruskaebus rahuldatakse, ei tuleks käesoleva apellatsioonimenetluse ega esimese kohtuastme kohtukulusid välja mõista apellandilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/6

—

tühistada määruskaebuse esemeks olev määrus;

—

tühistada Üldkohtu järeldus, et vastuvõetamatuse vastuväitega tuleb nõustuda, ja eriti järeldus, et „Eurorühma avaldusi ei saa käsitada aktidena, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele” ja seega ka apellandile, ning et vaidlustatud avaldusega Eurorühm „andis väga üldsõnaliselt aru teatud meetmetest, milles lepiti poliitilisel tasandil kokku Küprose Vabariigiga”;

—

tühistada vaidlustatud määrus, milles omistati vastutus pangahoiuste väärtuse vähenemise eest Küprose Vabariigile ning ei omistatud vastutust mingi tegevuse, akti või otsuse eest kas Eurorühmale või vastustajatele või Eurorühma kuuluvatele vastustajatele;

—

tühistada otsus, et apellant kannab kohtukulud.

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane, sest põhjenduses on tehtud vigu ning see põhineb faktide ja õiguse vääral tõlgendusel seoses selle üksuse määratlemisega, kes tegelikult tegi otsuse vähenenud pangahoiuste „ümbervahetamise” kohta.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses rikuti õiguse üldpõhimõtteid, kuna Üldkohus tõlgendas vääralt asjaolu, et olenemata Eurorühma vaidlustatud otsuse kujust või vormist oli see otsus käesolevas asjas akt, mille sai edasi kaevata.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus on õigusvastane seetõttu, et määruse tegemisel ei uurinud Üldkohus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Eurorühma õiguslikku ja tegelikku omavahelist seost ega analüüsinud ka asjaolu, et õigusliku põhjusliku seose põhimõtte ja tegeliku akti vastuvõtja testi alusel on Eurorühma aktid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aktid ning viimased oleksid pidanud tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingu ja protokollidega ning teisese ja tuletatud õigusega.

Seega ei uurinud Üldkohus apellandi argumente ja asja sisuliselt, tehes seetõttu tühistamishagi läbivaatamata jättes vea.

4.

Juhul kui määruskaebus rahuldatakse, ei tuleks käesoleva apellatsioonimenetluse ega esimese kohtuastme kohtukulusid välja mõista apellandilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/7

1.

Kas ühenduse õiguskorraga – eriti direktiivi 2001/29/EÜ (1) põhjendusega 31 ning artikli 5 lõike 2 punktiga b – on vastuolus liikmesriigi õigusnormid (täpsemalt: LDA [Legge sul diritto d’autore; autoriõigusseadus] artikliga 71-sexies koosmõjus 30. detsembri 2009. aasta [dekreedi] artikliga 4), milles on sätestatud, et andmekandjate ja seadmete puhul, mis omandatakse ilmselgelt muul eesmärgil kui isiklikuks tarbeks kopeerimine, st puhtalt kutsealaseks kasutamiseks, määratakse tasust ex ante vabastamise kriteeriumid kindlaks eraõigusliku kokkuleppe või „vabade läbirääkimiste” teel, eriti mis puudutab eelviidatud artiklis 4 käsitletavaid „rakendusprotokolle”, kuna puuduvad üldnormid ja igasugused tagatised, et SIAE-d ja tasu maksmise kohustusega isikuid või nende kutseliite koheldakse võrdselt?

2.

Kas ühenduse õiguskorraga, eriti direktiivi 2001/29/EÜ põhjenduse 31 ning artikli 5 lõike 2 punktiga b on vastuolus liikmesriigi õigusnormid (täpsemalt: [autoriõigusseaduse] artikkel 71-sexies koosmõjus 30. detsembri 2009. aasta [dekreedi] artikliga 4 ja SIAE juhistega tagasimaksete kohta), milles on sätestatud, et andmekandjate ja seadmete puhul, mis omandatakse ilmselgelt muul eesmärgil kui isiklikuks tarbeks kopeerimine, st puhtalt kutsealaseks kasutamiseks, võib tasu tagasimaksmist taotleda ainult lõppkasutaja, mitte andmekandjate ja seadmete tootja?

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/8

1.

Kas liikmesriigi sekkumist, mis seisneb selles, et kauaaegset ettevõtjat kohustatakse pakkuma lõpptarbijale maagaasi tarnimise teenust reguleeritud hinnaga, kuid mis ei takista kauaaegsel tarnijal ega alternatiivsetel tarnijatel konkureerivate pakkumuste tegemist sellest hinnast madalamate hindadega, tuleb käsitada sellisena, et selle tagajärjel määratakse lõpptarbijale maagaasi tarnimise hinna tase sõltumatult turu vabast konkurentsist, ja kas see juba oma olemuselt takistab direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõikes 1 (1) nimetatud konkurentsivõimelise maagaasituru rajamist?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis milliste kriteeriumite alusel tuleks hinnata, kas riigi selline sekkumine lõpptarbijale maagaasi tarnimise hindadesse on kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ?

Nimelt:

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/9

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/9

1.

Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil jätta selles liikmesriigis elamise õigust andmata kolmanda riigi kodanikule, kes hoolitseb igapäevaselt ja tegelikult oma alaealise lapse eest, kes on selle liikmesriigi kodanik?

2.

Kas sellele küsimusele vastamisel on oluline, et see vanem ei hoolitse lapse eest õiguslikust, rahalisest ja emotsionaalsest aspektist üksinda, ja et ei ole välistatud, et teisel vanemal, kes on selle liikmesriigi kodanik, võib olla reaalne võimalus lapse eest hoolt kanda? Kas sellisel juhul peab kolmanda riigi kodanikust vanem tõendama, et teine vanem ei saa vanemlikku hoolitsust üle võtta, mistõttu on laps sunnitud liidu territooriumilt lahkuma, kui kolmanda riigi kodanikust vanemale elamisõigust ei anta?

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/10

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/11

1.

Tühistada komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2009, millega 114. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, Chafiq Ayadi puudutavas osas.

2.

Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Chafiq Ayadi kohtukulud ning Üldkohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

3.

Jätta Iirimaa ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud nende endi kanda.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/12

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Jätta hagejate Giovanni Conte, Casa del Pescatore Soc. coop. rl, Guidotti Giovanni & Figli Snc, Organizzazione di produttori della pesca di Civitanova Marche Soc. coop. rl ja Consorzio gestione mercato ittico Manfredonia Soc. coop. rl (Cogemim) kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/12

1.

Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Mõista kohtukulud välja hagejalt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/13

—

tühistada Euroopa Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsuse SA.33963 (2012/C) (ex 2012/NN) riigiabi kohta, mida Prantsusmaa rakendas Chamber of Commerce and Industry of Angoulême’i kommerts- ja tööstuskoja, SNC-Lavalin’i, Ryanair’i ja Airport Marketing Services’i kasuks, artikli 1 lõige 2, artikli 2 lõige 4, artiklid 3, 4 ja 5;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse põhimõtet ja hageja kaitseõigusi, kuna komisjon ei andnud hagejatele luba juurdluse toimikuga tutvuda ning asetas nad olukorda, kus neil puudus tegelik võimalus oma seisukohti avaldada.

2.

Teine väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon tegi vääralt järelduse, et Prantsuse riik on vastutav Airport Service lepingu ja Marketing Services lepingu sõlmimise eest.

3.

Kolmas väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon ei kohaldanud nõuetekohaselt „turumajanduse tingimustes tegutseva investori” kriteeriumi.

Hageja väidab, et komisjon tegi vea, kui ta keeldus võrdlevale analüüsile tuginemast, mis oleks viinud järelduseni, et hagejatele ei antud abi. Teise võimalusena kasutas ta lennujaama rentaablust arvutades ilmselt ebapiisavaid, kontrollimatuid ja ebausaldusväärseid andmeid, mida kohaldati väga lühiajaliselt, jättis tähelepanuta võrguväliste mõjude olemasolu, mida lennujaam võiks saada oma ärisuhtest Ryanairiga, jättis asjakohaselt arvesse võtmata turundusteenuseid ja lükkas kõrvale argumentatsiooni seoses lennujaama niisuguste teenuste ostmist puudutava otsusega.

4.

Neljas väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, kuna komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et Ryanair’ile ja Airport Marketing Services’ile antud abi oli võrdne Angoulême’i lennujaama kumuleeritud kahjudega, mitte aga Ryanair’i ja Airport Marketing Services’i tegeliku kasumiga. Komisjon oleks pidanud uurima Ryanair’i reisijatele üle kandunud väidetava kasu ulatust. Lisaks ei arvestanud komisjon selle konkurentsieelise mahtu, mis Ryanair’il Angoulême ’i lennujaamas (väidetavalt) oli omahinnast madalamate hindade tõttu. Lõpetuseks ei selgitanud komisjon korrektselt, miks otsuses täpsustatud abi summa tagasinõudmine oli vajalik abi andmisele eelnenud olukorra taastamiseks.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/14

—

tühistada Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori 12. detsembri 2014. aasta otsus ED/108/2014, millega ajakohastatakse ja täiendatakse DEHP ainete olemasolevat kannet loetelus kandidaatainetest, mis võidakse kanda määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) XIV lisasse;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus on tehtud ultra vires

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on tehtud ultra vires, kuna i) määruse nr 1907/2006 alusel ei ole kostjal õigust selle otsusega ajakohastada loetelu ainetest, mis võidakse kanda XIV lisasse selle määruse artikli 59 lõike 1 tähenduses, ii) vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnev kostja menetlus oli vastuolus määruse nr 1907/2006 artikliga 59, ja iii) vaidlustatud otsus ja kostja menetlused, mille tulemusel vaidlustatud otsus vastu võeti, lähevad mööda selleks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ette nähtud menetlusest.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus on vastuolus õiguskindluse põhimõttega

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna i) otsuses määrati bis(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP) kindlaks kui aine, mis põhjustab endokriinseid häireid, kuigi EL õiguses ei ole sellise aine määratlust või kindlaksmääramise kriteeriumi ning sellise määratluse ja kriteeriumid on välja töötanud Euroopa Komisjon nõukogu ja parlamendi määruste ja otsuste alusel, ning ii) otsus on vastu võetud ajal, mil käimas oli veel menetlus (kuigi juba lõppjärgus), mis puudutas loa andmist määruse nr 1907/2006 artikli 57 punkti c alusel reproduktiivtoksilisena kindlaksmääratud ainele DEHP.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus ei põhine veenvatel ja objektiivsetel teaduslikel järeldustel

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna see ei põhine veenvatel ja objektiivsetel teaduslikel järeldustel, mis tõendaksid, et DEHP vastab kõigile määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktis f ette nähtud kriteeriumidele.

4.

Neljas väide, et rikutud on hageja õigusi ja põhimõtteid, mis on ette nähtud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus ja kostja menetlus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, rikuvad tema õigusi ja põhimõtteid, mis on ette nähtud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õiguskindluse põhimõtet, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigust omandit vabalt käsutada.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/15

—

tühistada Euroopa Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus riigiabi SA.33797 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2011/CP) kohta, mida Slovakkia andis NCHZ-le;

—

mõista hageja kasuks välja käesoleva menetlusega seotud kohtukulud.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1

Hageja väidab, et komisjoni otsus, mille kohaselt kujutab äriühingu Novácke chemické závody, a.s. v konkurze („NCHZ”) tunnistamine strateegiliseks äriühinguks Slovakkia 5. novembri seaduse teatavate strateegiliste meetmete kohta seoses pankrotis olevate strateegiliselt oluliste äriühingutega („seadus”) tähenduses endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, on selle artikliga vastuolus, kuna kõik seal nimetatud nõuded ei ole täidetud.

Hageja väidab, et strateegiliseks äriühinguks tunnistamisega ei kaasnenud riigi vahendite ülekandmist, kuna riigile ei põhjustatud lisakoormust, võrreldes olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui rakendatud oleks tavalisi maksejõuetust käsitlevaid eeskirju. Ka ei andnud see NCHZ-le majanduslikku eelist, kuna esiteks oleks võlausaldajad teinud igal juhul valiku tegevuse jätkumise kasuks ja ajutine koondamiskeeld oli riigi, mitte äriühingu huvides. Teiseks on seadus kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega, kuna see on avalik-õiguslike võlausaldajate jaoks majanduslikult soodne.

Esiteks väidab hageja, et isegi kui komisjonil on õigus ja seaduse kohaldamist tuleb pidada NCHZ-le antud riigiabiks, on komisjon teinud riigiabi suuruse arvutamisel ilmselge hindamisvea.

2.

Teine väide, mille kohaselt on rikutud kohustust uurida asja hoolsalt ja erapooletult

Hageja väidab, et komisjonil oli kohustus esiteks teatada Slovakkia valitsusele sellest, et tema arvates ei olnud viimase poolt tehtud ex post analüüs piisavale üksikasjalik, ja teiseks välja tuua, millist lisateavet või täiendavaid selgitusi Slovakkia valitsus peaks esitama. Veel väidab hageja, et komisjon ei nõudnud enne abi tagasinõudmise otsuse tegemist teavet lõplike arvude kohta.

3.

Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 296 lõiget 2 ja põhjendamiskohustust

Hageja väidab, et komisjon ei esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, miks käesoleval juhul ei oleks NCHZ ilma seaduse kohaldamiseta tegevust jätkanud ega esitanud Slovakkia valitsusele argumente selle kohta, et avalik-õiguslikel võlausaldajatel on huvi selle vastu, et äriühingu tegevus jätkuks.

4.

Neljas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja menetlusmääruse artikli 14 lõiget 1, kuna abi tagasinõudmist laiendati hagejale

Hageja väidab, et talle ei antud riigiabi, kuna müügihinnad vastasid turuhindadele. Hageja sõnul on komisjoni argumendid ja kahtlused küsimuses, kas Via Chem’i ja seejärel Fortishem’i vahendusel NCHZ vara eest tasutud hind oli turuhind, ekslikud mitmel põhjusel. Esiteks väidab ta, et kuna tõendamiskoormis lasub komisjonil, ei piisa sellest, et komisjon väljendab oma kahtlusi. Teiseks, kuna müük viidi läbi pankrotimenetluses pankrotikohtuniku kontrolli all, kellel on kohustus tegutseda maksejõuetu äriühingu võlausaldajate huvides, et saa eeldada, et vara müüdi nii kõrge hinnaga kui võimalik. Kolmandaks oli pakkumismenetlus avatud, läbipaistev ja tingimusteta ja tagas seega kõige parema hinna, mida turul on võimalik saada; kohustustega seotud pakkumuse kasuks tehtud valik ei mõjutanud müügihinda kuidagi. Neljandaks, vaatamata asjaolule, et Via Chem’i ja Fortischem’i vahelise müügitehingu tingimused ei ole esimese müügitehingu turuhinna tõttu asjassepuutuvad, peetakse eraõiguslike turuosaliste poolt kokku lepitud müügihinda turuhinnaks ka ilma hankemenetluseta.

Hageja väidab veel, et NCHZ üleandmist kõigepealt Via Chem’ile ja seejärel hagejale ei saa ilmselgelt pidada komisjoni tagasinõudmise otsusest kõrvalekaldumiseks, ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole antud olukorras nii selgelt tegemist kõrvalekaldumisega, et isegi komisjon möönab, et tal ei ole abi tagastamisest kõrvalehoidumise kavatsuse kohta tõendeid. Teiseks jõuab ta samas siiski järeldusele, et äriühingu tegevus on jätkunud, mistõttu saab abi tagasinõudmist laiendada ka hagejale. Siiski põhineb komisjoni järeldus valel analüüsil, mis lähtub individuaalsete kriteeriumide valel tõlgendusel, tõendamiskoormise eiramisel ja valel arusaamal majandustegevuse jätkumise üldisest kontseptsioonist riigiabi juhtumitel.

Lõpuks väidab hageja, et komisjoni lähenemisviis on majanduslikult kahjulik ja konkurentsiõigusest lähtudes ebavajalik. Hageja arvates püüab komisjon luua uut, palju rangemat kohtupraktikat, mille kohaselt on tehingu ulatus määrava tähtsusega kriteerium ja müügihind vaid kõrvalise tähtsusega kriteerium, kui seda üldse arvesse võetakse.

5.

Viies väide, mille kohaselt on teise võimalusena rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, artikli 108 lõiget 2 ning menetlusmääruse artikli 14 lõiget 1, kuna tagasinõudmise otsuses ei piiratud nõutavat summat 60 %-ga väidetavast riigiabist

6.

Kuues väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artiklit 296, kuna majandustegevuse jätkumise osas esitati ebapiisavaid põhjendusi

Hageja väidab, et esimese väite kohta esitatud seisukohtadest tuleneb, et komisjoni põhjendused on ebapiisavad selleks, et Euroopa Kohtul oleks võimalik teha vaidlustatud otsuse osas kohtulikku kontrolli ja et hagejal ei ole võimalik aru saada põhjustest, millest komisjon järeldas majandustegevuse jätkumist.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/17

—

tühistada EKP 5. jaanuari 2015. aasta otsus (asja nr: ECB/SSM/15/1 – 0SK1ILSPWNVBNQWU0W18/3), jättes jõusse EKP 1. septembri 2014. aasta otsuse (asja nr: ECB/SSM/14/1 – 0SK1ILSPWNVBNQWU0W18/1) asendamisega seotud tagajärjed;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide: EKP kohaldas eriliste asjaolude hindamisel vale kriteeriumi

2.

Teine väide: asjaolude analüüsimisel on tehtud ilmseid hindamisvigu

3.

Kolmas väide: rikutud on põhjendamiskohustust

4.

Neljas väide: võimu kuritarvitamine, kuna EKP jättis õigusvastaselt kasutamata oma hindamispädevuse

5.

Viies väide: rikutud on kohustust uurida ja arvesse võtta kõiki üksikjuhtumil asjakohaseid fakte

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/19

—

tühistada osaliselt komisjoni 16. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, kus välistatakse:

—

mõista kohtukulud välja kostjaks olevalt institutsioonilt.

1.

Kindlasummaline korrektsioon, mis kehtestati summas 5 4 53  227,79 eurot (otsene sidumata abi) on vastuolus komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 27 lõikega 1, nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikliga 31, ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 3 ja 52 kahel järgneval põhjendusel:

2.

Kohaldatud korrektsioon kogusummas 2 1 23  619,66 eurot („Ebasoodsad looduslikud tingimused” ja „Põllumajanduse keskkonnameetmed”) tuleb tühistada järgmistel põhjustel:

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/20

—

tühistada osaliselt komisjoni 16. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/103, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et Euroopa Komisjon teostas vääralt oma pädevust otsustades, et Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid summasid

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsuse põhjendus on ebapiisav ja asjakohatu

3.

Kolmas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/21

—

tunnistada vastuvõetavaks ja rahuldada käesolevas hagis esitatud tühistamisnõuded;

—

tühistada otsuse artikkel 1 osas, milles see sätestab, et Hispaania ametivõimude uut halduslikku tõlgendust TRLIS-I artiklile 12 tuleb pidada siseturuga kokkusobimatuks riigiabiks;

—

tühistada otsuse artikli 4 lõige 1 osas, milles see nõuab, et Hispaania Kuningriik lõpetaks abikorrana käsitatava tegevuse, nagu seda on kirjeldatud artiklis 1;

—

tühistada otsuse artikli 4 lõiked 2, 3, 4 ja 5 osas, milles need kohustavad Hispaania Kuningriiki nõudma tagasi summad, mida komisjon käsitab riigiabina;

—

teise võimalusena piirata otsuse artikli 4 lõikes 2 Hispaania Kuningriigile pandud tagasinõudmiskohustuse ulatust samamoodi nagu esimeses ja teises otsuses, ja

—

mõista käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/22

—

Tunnistada kehtetuks ja igal juhul tühistada Euroopa komisjoni 09. veebruari 2015. aasta kiri viitenumbriga Ares (2015) 528512, mille on allkirjastanud põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi peadirektor Jerzy Plewa, mis on adresseeritud hageja esindajale Hr Scabinile ja saadud kätte samal kuupäeval, ning millega jäetakse rahuldamata hageja 13. jaanuari 2015. aasta palve võtta meede määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 219 lõike 1 või artikli 221 alusel, ja eelkõige meede, millega määratakse kindlaks eksporditoetus linnuliha sektoris määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 alusel;

—

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Ilmne hindamisviga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, lk 671), artikli 219 lõike ja artikli 221 rikkumine.

2.

Oluliste menetlusnormide rikkumine, sh eelkõige määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 rikkumine.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/23

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

tunnistada kehtetuks tähis „NEUSCHWANSTEIN” – ühenduse sõnamärk nr 10144392;

—

mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

—

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—

Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b rikkumine;

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/24

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/25

—

tühistada 20. veebruari 2015. aasta otsus, millega jäeti vaikimisi rahuldamata hageja kaebus ametisse nimetava asutuse õigusvastase tegevusetuse peale seoses sellega, et ametisse nimetav asutus ei võtnud 26. veebruaril 2013 kohtuasjas F-124/10 tehtud otsuse täitmiseks meetmeid;

—

mõista Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt (EMSK) hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks alates 14. detsembrist 2007 kuni Regioonide Komitee peasekretäri 27. mai 2010. aasta kirjas nimetatud abimeetmete rakendamise päevani 50 eurot päevas ning alates 26. veebruarist 2013 kuni Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täitmiseks meetmete võtmise päevani 100 eurot päevas;

—

mõista EMSK-lt hageja kasuks nimetatud summadelt alates 20. oktoobrist 2014 kuni nende tegeliku tasumiseni välja viivitusintress, mida arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistehingute jaoks kehtestatud määra alusel, millele lisandub kaks protsendipunkti;

—

mõista kohtukulud välja EMSK-lt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/25

—

tühistada Euroopa Liidu kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi 14. aprilli 2014. aasta otsus jätta rahuldamata hageja esitatud psühholoogilise ahistamise kaebus Euroopa välisteenistuse peadirektori vastu;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa välisteenistuselt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/26

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse 19. mai 2014. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus maksta talle sisseseadmistoetust, mis vastab tema teise kuu põhipalgale;

—

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/26

—

esimese võimalusena tunnistada õigusvastaseks ametisse nimetava asutuse 18. juuni 2014. aasta otsus jätta katmata hageja poja puude tõttu kantud teatavad mittemeditsiinilised kulud, mida ühine ravikindlustusskeem ei hüvita;

—

teise võimalusena teha vastavalt kodukorra artiklile 75 eksperdi nimetamise määrus, et teha kindlaks puudest tingitud töövõimetus;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/27

—

tühista komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus, millega arvutatakse hageja staažilisa enne komisjoni teenistusse tööleasumist omandatud pensioniõiguste eest;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/27

—

tühistada hageja 2013. aasta hindamisaruanne;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/28

—

Tühistada CEPOL-i 23. mai 2014. aasta otsus nr 17/2014/DIR, millega määrati, et CEPOL kolib alates 1. oktoobrist 2014 Budapesti (Ungari) ja teatati hagejatele, et „selle otsuse täitmata jätmist loetakse alates 30. septembrist 2014 ametist lahkumiseks”;

—

tühistada vajaduse korral CEPOL-i 28. novembri 2014. aasta otsused, millega jäeti rahuldamata hagejate kaebused, mis nad nende otsuste peale ajavahemikul 8.–21. august 2014 esitasid;

—

tühistada samuti ja vajaduse korral CEPOL-i 22. detsembri 2014. aasta otsused, millega CEPOL „nõustus” kahe hageja ametist lahkumisega;

—

hüvitada hagejatele tekkinud varaline kahju;

—

hüvitada hagejatele tekkinud mittevaraline kahju;

—

mõista hagejate käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja CEPOL-ilt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/28

—

tühistada otsus tema töötasu määramise kohta 2014. aasta mais osas, milles tema töötasule ei kohaldatud paranduskoefitsienti;

—

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

1.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 178/29

—

Tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.