12.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 156/2

Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu

jaanuarist aprillini 2015 (sotsiaalvaldkond)

(2015/C 156/03)

Komitee	Ametiaja lõpp	Avaldamine ELTs	Asendatud isik	Tagasiastumine / ametisse nimetamine	Liige/ asendusliige	Kategooria	Riik	Ametisse nimetatud isik	Kuuluvus	Nõukogu otsuse kuupäev
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Emanuela PROCOLI	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Itaalia	Alessandra PERA	Ministero del lavoro e delle politiche sociali	17.2.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Esther LYNCH	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühing	Iirimaa	Frank VAUGHAN	Irish Congress of Trade Unions	17.2.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Maja BEJBRO ANDERSEN	Tagasiastumine	Asendusliige	Tööandjad	Taani	Lena SØBY	Dansk Arbejdsgiverforening	17.2.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Karoline KLAKSVIG	Tagasiastumine	Asendusliige	Tööandjad	Taani	Jens SKOVGAARD LAURITSEN	Dansk Arbejdsgiverforening	17.2.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Nerita ŠOT	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Leedu	Gintarė BUŽINSKAITĖ	Ministry of Social Security and Labour	2.3.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Karel PETRŽELKA	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Tšehhi Vabariik	Jana MALÁ	Czech Association of Energy Sector Employers	13.3.2015
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee	28.2.2016	C 120, 26.4.2013	Lena TOCHTERMANN	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Ühendkuningriik	Lena LEVY	Confederation of British Industry	20.4.2015
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2016	C 338, 27.9.2014	Patrícia BORGES	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Portugal	Francisco Xavier SOARES DE ALBERGARIA D’AGUIAR	Instituto do Emprego e da Formação Profissional	2.3.2015
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2016	C 338, 27.9.2014	Ivana GUBEROVIĆ	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Horvaatia	Petar STRIŽAK	Ministry of Labour and Pension System	9.3.2015
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2016	C 338, 27.9.2014	Marit RAIST	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Eesti	Siiri OTSMANN	Estonian Ministry of Social Affairs	20.4.2015
Töötajate vaba liikumise nõuandekomitee	24.9.2016	C 338, 27.9.2014	Aleksandra GAVRILOVIĆ	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Horvaatia	Ivana GUBEROVIĆ	Ministry of Labour and Pension System	9.3.2015
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2015	C 290, 27.10.2010	Elizabeth ZIMMERER	Tagasiastumine	Asendusliige	Tööandjad	Austria	Martin SONNTAG	Industriellenvereinigung	9.3.2015
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2015	C 290, 27.10.2010	Evelyn HALLIKA	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Eesti	Leili ZAGLMAYER	Ministry of Social Affairs of Estonia	20.4.2015
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2015	C 290, 27.10.2010	Inga PRONINA	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Eesti	Katerin PEÄRNBERG	Ministry of Social Affairs of Estonia	20.4.2015
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee	19.10.2015	C 290, 27.10.2010	Christiane LABALME	Tagasiastumine	Liige	Prantsusmaa	Valitsus	Séverine SALGADO	Direction de la sécutité sociale	20.4.2015
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu	31.5.2016	C 151, 30.5.2013	Romina BARTOLO	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Malta	Renee LAIVIERA	National Commission for the Promotion of Equality	10.2.2015
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu	31.5.2016	C 151, 30.5.2013	Renee LAIVIERA	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Malta	Maria BORG FILLETTI	National Commission for the Promotion of Equality	10.2.2015
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu	31.5.2016	C 151, 30.5.2013	Monika KSIENIEWICZ	Tagasiastumine	Liige	Valitsus2	Poola	Sylwia SPUREK	Office of the Government Plenipotentiary for Equal Treatment	10.2.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Vitor Manuel Vicente COELHO	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühing	Portugal	Sérgio Alexandrino MONTEIRO DO MONTE	UGT Portugal	2.3.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Andreas MYLONAS	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Küpros	Marina IOANNOU - HASAPI	Ministry of Labour, Welfare and Social Insurance	20.4.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Luminiţa VINTILĂ	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühing	Rumeenia	Cecilia GOSTIN	Confederatia Nationala Sindicala	20.4.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Valérie DELAHAYE-GUILLOCHEAU	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Prantsusmaa	Olivier TOCHE	Service de la Direction générale du travail	20.4.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Heidi RØNNE MØLLER	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühing	Taani	Maria BJERRE	The Danish Confederation of Trade Unions	20.4.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Karen ROIY	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Taani	Dorthe ANDERSEN	Confederation of Danish Employers - DA	20.4.2015
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi nõukogu	30.11.2016	C 358, 7.12.2013	Ciaran DEVLIN	Tagasiastumine	Liige	Valitsus	Ühendkuningriik	Mansi KONAR	Department for Business, Innovation and Skills BIS	20.4.2015
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus	7.11.2016	C 358, 7.12.2013	Emanuela PROCOLI	Tagasiastumine	Asendusliige	Valitsus	Itaalia	Alessandra PERA	Ministero del lavoro e delle politiche sociali	17.2.2015
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus	7.11.2016	C 358, 7.12.2013	Esther LYNCH	Tagasiastumine	Asendusliige	Ametiühing	Iirimaa	Frank VAUGHAN	Irish Congress of Trade Unions	17.2.2015
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus	7.11.2016	C 358, 7.12.2013	Karel PETRŽELKA	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Tšehhi Vabariik	Jana MALÁ	Czech Association of Energy Sector Employers	13.3.2015
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus	7.11.2016	C 358, 7.12.2013	Róbert MEITNER	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Slovakkia	Silvia SUROVÁ	Association of Chemical and Pharmaceutical Industry of the Slovak Republic	20.4.2015
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatus	7.11.2016	C 358, 7.12.2013	Lena TOCHTERMANN	Tagasiastumine	Liige	Tööandjad	Ühendkuningriik	Lena LEVY	Confederation of British Industry	20.4.2015

12.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 156/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 156/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„LAGUIOLE”

ELi nr: FR-PDO-0317-01271 – 30.10.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat de défense et de gestion du Fromage de Laguiole

Route de Chaudes-Aigues

12210 Laguiole

PRANTSUSMAA

Tel +33 565444751

Faks +33 565444757

E-post: contact@fromagedelaguiole.fr

Taotlejate rühm koosneb juustu „Laguiole” tootjatest ja töötlejatest ja tal on seega õigus esitada muutmistaotlus.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine (muutmised) hõlmab (hõlmavad)

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos geograafilise piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Muu: kontrollid

4. Muudatus(t)e liik

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

—

☐ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Osa „Toote kirjeldus”

—	Varasema registreeritud spetsifikaadiga seotud siseriikliku õigusakti alusel täpsustati, et „Laguiole” on „kuiva koorikuga” juust. Minimaalne kuivaine- ja rasvasisaldus esitati suurema täpsuse huvides protsentide asemel grammides 100 g juustu kohta.

—

Teave, mille kohaselt on juust „Laguiole” ligikaudu 40 cm läbimõõdu ja 30–40 cm kõrguse silindri kujuline, asendati täpsustusega, et läbimõõt on 30–40 cm, mis on kooskõlas avaldatud kokkuvõtte osaga „Kirjeldus”. Lisaks määratleti juustu kõrguse ja läbimõõdu suhte vahemikuks 0,8–1, asendades sellega sätte, mille kohaselt kõrgus on läbimõõdust veidi suurem või sellega võrdne. Selle muudatusega võetakse arvesse juustu mõõtmeid laagerdumise lõppedes, samas kui eelmises tootespetsifikaadis arvestati juustu mõõtmeid laagerdumiskeldrisse asetamisel. Juustu kõrgus väheneb veidi laagerdumisprotsessi edenedes (juust tiheneb). Nimetatud nähtust võib põhjendada juustu keskmise laagerdumisaja pikenemisega ja suurenenud talutootmisega, kus juustu suurus varieerub suuremal määral kui meiereides.

Juustu miinimumkaalu alandamine 25 kg-lt 20-le on paremini kooskõlas vormi minimaalse läbimõõduga (28 cm) ja vastab kõrguse ja läbimõõdu suhtele. Ka talutootmise lisandumine on selgitav tegur, kuna suurus varieerub vastavalt sellele, kui palju piima tootjad juustu valmistamisel kasutavad.

—

Täpsustati juustumassi värvust: „elevandiluuvalget kuni õlgkollast tooni”. Toon sõltub vastavalt aastaajale vahelduvast toote koostisest. Kooriku minimaalset paksust käsitlev säte jäeti välja, kuna tegemist ei ole toodet eristava tunnusega. Muudeti juustukooriku värvuse kirjeldust („heleoranži” asemel võeti kasutusele „helehall” ja „merevaigupruunile” lisati „graniithall”), et võtta arvesse taludes valminud juuste, mille koorik on tekkinud keldris loomulikul teel. Nimetatud täpsustused on vajalikud, kui tootele tehakse kontrolli käigus organoleptiline läbivaatus.

—	Lisati juustu organoleptiliste omaduste kirjeldus. See on vajalik, kui tootele tehakse kontrolli käigus organoleptiline läbivaatus.

—	Võeti kasutusele erand kohustusest, mille kohaselt peab igal tükil olema osa koorikust; erandit kohaldatakse eelpakendatuna müüdavate eraldi pakitud tükkide suhtes, mille kaal jääb alla 70 g, kuna toidu valmistamiseks kasutatavate väikeste tükkide puhul on keeruline koorikut säilitada.

Osa „Päritolutõend”

—

Täpsustati ettevõtjate deklareerimiskohustust. Eelkõige nähti ette, et tuleb kindlaks teha, kas ettevõtja suudab täita selle päritolunimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida ta soovib kasutada. Lisaks peab ettevõtja esitama deklaratsiooni kaitstud päritolunimetuse all turustatavate toodete identifitseerimise ja järelevalve tagamise kohta ning loomade söötmist käsitleva deklaratsiooni.

—	Esitati üksikasjalik teave selle kohta, mida ettevõtjad peavad registreerima. Nimetatud teave on vajalik tootespetsifikaadi nõuete täitmise ja toodete jälgitavuse kontrollimiseks.

—	Täpsustati tootekontrolli üksikasju. Täiendavalt täpsustati neid üksikasju päritolunimetuse kontrollikavas, mille on koostanud kontrolliasutus.

—

Toote jälgitavuse hõlbustamiseks kehtestati toote kohustuslik identifitseerimine. Anti üksikasjalik teave selle kohta, kuidas identifitseerida juustu identifitseerimistähise ning Laguiole’i härga ja sõna „Laguiole” kujutava pitseri abil. Täpsustati identifitseerimistähiste ja -pitserite jagamise ja äravõtmise eeskirju, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine.

Osa „Tootmismeetod”

V.1. Piima tootmine

—

Juustu „Laguiole” valmistamiseks kasutatava piima saamiseks lisati võimalus kasutada piimakarjas lisaks Prantsuse simmentali ja Aubraci tõugudele ka nende kahe tõendatud põlvnemisega tõu ristamisel saadud lehmi. Taotlejate rühm rakendab parajasti katseprogrammi, millega tehti algust 1990. aastal ja mille eesmärk on tuua Aubraci tõug piimakarjadesse tagasi. Menetlus põhineb embrüote soolisel selekteerimisel ja siirdamisel, lisaks sellele kontrollitakse järglaste võimekust. Samal ajal soovib rühm ristata Prantsuse simmentali ja Aubraci tõuge, et suurendada Aubraci tõu piimaandi, tuues selleks mõõdukalt sisse Prantsuse simmentali tõuomadusi, kuid jätkates siiski puhtatõulise Aubraci piimatootmisharu aretamist.

—	Kontrolli hõlbustamiseks täpsustati piimkarja koosseisu. Tegemist on „lüpsilehmade, kinnislehmade ja üle 8 kuu tiinete mullikatega”. Kari hõlmab seega kõiki põllumajandusettevõtte täiskasvanud lehmi, samuti peatselt poegivaid mullikaid enne nende viimist produktiivloomade karja.

—

Põhisööda ratsioon määratakse kindlaks kogu piimakarja ja mitte ainult lüpsilehmade kohta; see hõlbustab kontrollimist ja tagab, et loomad saavad alates oma esimese tiinuse kaheksandast kuust üksnes tootespetsifikaadiga lubatud sööta. Maisisilo kasutamise keelule lisati rohusilo, pallitud silo või mis tahes muu märjalt konserveeritud sööda kasutamise keeld, et piirata piima rasvasisaldust ja vähendada terviseriske, pidades silmas, et juustud valmistatakse täisrasvasest toorpiimast. Ainus piimakarja söötmiseks lubatud koresööt koosneb rohumaade ja looduslike või püsikarjamaade kohalikust taimestikust, samuti ajutistel rohumaadel kasvatatavatest kõrrelistest ja liblikõielistest söödataimedest.

Põllumajandusettevõtetele, kus kasvatatakse lisaks piimakarjale viimasest täiesti eraldi ka muud karja, nähti ette võimalus koguda ja anda nimetatud muule karjale märjalt konserveeritud sööta tingimusel, et võetakse kõik vajalikud meetmed, vältimaks ristsaastumist piimakarjale ettenähtud söödaga. Nimetatud täpsustus võimaldab piirata lahtise ja pallitud silo kasutamist üksnes muu kui eespool määratletud piimakarja söödana.

—	Jäeti välja võimalus teha erakordsete ilmastikutingimuste korral ajutine erand põhisööda ratsiooni käsitlevast sättest, kuna see ei ole enam asjakohane.

—

Täpsustati karjatamist käsitlevaid sätteid, et hõlbustada selle kontrolli. Karjatamisperioodiga seoses asendati sõna „suvel” sõnadega „kui karjamaadel on rohtu, välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused seda ei võimalda”. Samuti täpsustati, et minimaalne karjatamisperiood on aastane karjatamisperiood kokku ja et tegemist on piimalehmade põhisööda ratsiooniga. Seega „Kui karjamaadel on rohtu, välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused seda ei võimalda, koosneb piimalehmade söödaratsioon peamiselt karjamaade rohust kokku vähemalt 120 päeva jooksul aastas”. Lisati, et „Piimakarja ja karjatamisperioodi kohta ei või lisaks karjamaade rohule antava täiendsööda kogus sel perioodil ületada 3 kg kuivainet päevas piimalehma kohta”, tagamaks, et värske rohi on nimetatud perioodil loomade põhisööt.

—	Lisati täiendsööta käsitlev piirang, mille kohaselt ei tohi põhisöödale lisatav täiendsööt ületada 6 kg päevas lüpsilehma kohta, eesmärgiga soodustada loomade söötmist geograafilisest piirkonnast pärit söödaga.

—	Sööda paremaks haldamiseks, tagamiseks ja kontrollimiseks võeti kasutusele asjakohane nimekiri piimakarja täiendsöödas lubatud toor- ja lisaainetest.

—	Täpsustati, et täiendsööt võib olla osaliselt talutoodang, st et tegemist kohapeal toodetud ja mujalt sisse ostetud koostisainete seguga. Nimetatud täpsustuste eesmärk on hõlbustada kontrolli.

—	Lisati säte, millega keelatakse GMOde kasutamine loomasöödas ja põllumajandusettevõttes kasvatatavate kultuuride puhul, eesmärgiga tagada loomasööda vastavus traditsioonilistele tootmismeetoditele.

—	Kontrolli lihtsustamiseks täpsustati, et sätet, mille kohaselt ei või põllumajandusettevõtte keskmine piimatoodang lehma kohta ületada 6 000 liitrit aastas, kohaldatakse põllumajandusettevõttes peetavate piimalehmade suhtes ja see hõlmab ettevõttes turustatud või töödeldud piima.

—

Piima kvaliteedi huvides lisati säte, mille kohaselt on keelatud lüpsta lehmi üks kord päevas. Uuringutest (loomakasvatusinstituut) nähtub, et üks kord päevas lüpsmine tõstab märkimisväärselt piima rakusisaldust. Lisaks tõuseb kontsentreerumise tulemusena valgusisaldus 1,2 grammilt liitri kohta 2 grammile liitri kohta ja rasvasisaldus tõuseb 3 grammilt liitri kohta 4 grammile liitri kohta, mis omakorda kahjustab vastavat suhet ja mõjub seega halvasti toorpiimast toodetavale juustule, nagu „Laguiole”.

—

Lisati varasema registreeritud spetsifikaadiga seotud siseriiklikus õigusaktis sisalduvad sätted talu- ja mägikojas (buron) tootmise kohta, et täpsustada nimetatud kahe tootmisviisi eripärasid ja võimaldada nende kontrolli. Talutootmise puhul valmistatakse juust maksimaalselt kahe järjestikuse lüpsi piimast ja hommikuse lüpsi jahutamata piim moodustab kogusest rohkem kui 50 %. Kui juustu toodetakse mägikojas, toimub tootmine juustukojana kasutatavas hoones, mis on ehitatud üle 1 000 m kõrgusel asuvasse rohumaade piirkonda; juustu valmistatakse ainult ühe kõnealuses piirkonnas karjatatava karja piimast, mis on lüpstud rändkarjatuse perioodil (25. maist kuni 13. oktoobrini).

V.2. Töötlemine

—	Varasema registreeritud spetsifikaadiga seotud siseriikliku õigusakti alusel täpsustati, et juustu „Laguiole” valmistatakse piimast, „mille valgu- ja rasvasisaldus ei ole normeeritud” ja et „igasugune füüsiline töötlemine on keelatud”.

—	Kirjeldati töötlemismahuti eripärasid: tasane põhi, pindala ja kõrguse suhe üle 10 (välja arvatud talutootmise puhul). See hõlbustab kalgendi töötlemist ja selle korralikku nõrutamist mahutis, kus juustu massi enne pressi alla panekut lamedamaks vajutatakse.

—

Varasema registreeritud spetsifikaadiga seotud siseriikliku õigusakti alusel loetleti kalgendamisele järgnevad toimingud, mis on vajalikud juustu valmistamiseks: lõikuriga töötlemine ja lamedamaks vajutamine, esialgne pressimine juustupressis, laagerdamine, purustamine, juustumassi soolamine, soolas laagerdamine, vormi panemine, teine pressimine. Seejärel täpsustati toiminguid järgmises punktis.

—	Viide kalgendi „purustamisele” asendati viitega (kalgendamisjärgsele) kalgendi tükeldamisele, mis kirjeldab tehtavat toimingut täpsemalt.

—

Viide juustumassi esimeseks laagerdamiseks pressi asetamisele asendati tehtavate toimingute täpsema kirjeldusega: pressimine juustupressis vähemalt ühe tunni jooksul, vähemalt viis ümberpööramist, seejärel laagerdamine ruumis, mille temperatuur jääb esimese kaheksa tunni jooksul vahemikku 18–26 °C ja seejärel 14–26 °C. Nimetatud etappide täpsustamine on oluline juustu nõrutamise ja happesisalduse paremaks reguleerimiseks, et juustu oleks võimalik laagerdada.

—

Seejärel täpsustati laagerdamisele järgneva purustamise ja juustumassi soolamise toiminguid: juustumass, mille sisetemperatuur peab olema vähemalt 18 °C, purustatakse väikesteks metspähkli suurusteks tükkideks (cossettes), seejärel soolatakse massi vahekorras 18–24 g soola 1 kg juustumassi kohta. Nimetatud etappide täpsustamise eesmärk on tagada juustu ühtlane soolamine ja vältida juustu liiga kiiret jahtumist laagerdumisaja lõpus.

—

Märgiti, et juustumass asetatakse vormi „pärast vähemalt ühetunnist seismist”, et võimaldada soolal massis ühtlaselt jaotuda. Täpsustati vormide kuju (silindrikujuline) ja nende läbimõõtu: 28–38 cm, mis on kooskõlas toote kirjeldusega. Kirjeldati vormi asetamist: tükeldatud mass asetatakse vormi kihiti ja seda pressitakse lühidalt käsitsi või mehaaniliselt. Nimetatud traditsioonilise meetodiga tagatakse massi ühtlane jaotumine vormis ja massi ühtlane tekstuur, mis aitab vältida aukude teket valmistootesse.

—

Viide „pikaajalisele ja üha suurema survega” pressimisele asendati pressimise täpsema kirjeldusega, et lihtsustada kontrolli: juustud on vertikaalses pressis vähemalt 40 tundi. Märgiti, et pressimise ajal keeratakse juuste neli korda ümber, võimaldades seega vadakul nõrguda ühtlaselt kogu juustu pinnalt.

V.3. Laagerdamine

—	Kontrollimise hõlbustamiseks asendati viide „niisketele” keldritele täpse viitega suhtelisele õhuniiskusele, mis peab olema üle 90 %.

—	Varasema registreeritud tootespetsifikaadiga seotud siseriikliku õigusakti alusel täpsustati, et kontrolli lihtsustamiseks loetakse laagerdumisaega alates kalgendamise päevast. Teave, mille kohaselt laagerdumisaeg „ulatub sageli 6–9 kuuni” jäeti välja, kuna see on üksnes indikatiivne.

—	Täpsustati, et juustude korrapärane hõõrumine ja ümberpööramine võimaldavad tekkida koorikul ja seda hooldada.

Osa „Märgistus”

—	Et viia omavahel kooskõlla tootespetsifikaadi ja avaldatud kokkuvõtte osa „Märgistamise erieeskirjad”, täpsustati päritolunimetuse tähtede suurust: tähesuurus peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevate kõige suuremate tähemärkide suurusest.

—

Välja jäeti kohustus esitada märgisel väljend „appellation d’origine contrôlée” (kontrollitud päritolunimetus), selle asemel on sätestatud kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis AOP (KPN); selle muudatuse eesmärk on parandada märgise loetavust ja tekitada KPNiga registreeritud toodete esitlemisel sünergiat.

—	Seoses siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatustega tühistati kohustus kasutada INAO logo.

—	Et viia omavahel kooskõlla tootespetsifikaadi ja avaldatud kokkuvõtte osa „Märgistamise erieeskirjad”, tuletati meelde, et sõna „buron” on lubatud kasutada märgisel, reklaamides, arvetel või kaubadokumentidel, kui on täidetud osas „Toote tootmismeetodi kirjeldus” sätestatud tingimused.

—

Et viia omavahel kooskõlla tootespetsifikaadi ja avaldatud kokkuvõtte osa „Märgistamise erieeskirjad”, tuletati meelde võimalus asendada märgis vahetult juustukoorikule trükitud märkega. Lisaks nimetatud võimalusele täpsustati ka, et märgise võib asendada „valmis trükitud musliinitükikesega, mis kinnitatakse koorikule”; see on märgisest sobivam ja vastupidavam toote käitlemisele teel müügipunktidesse.

Muu

—	Osas „Kontrolliasutus” ajakohastati ametlike kontrolliasutuse nime ja andmeid, et võtta arvesse kontrollikorras toimunud muutusi.

—	Vastavalt eespool nimetatud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi riiklikule reformile lisati tabel, milles on loetletud peamised kontrollitavad omadused ja nende hindamise meetodid.

KOONDDOKUMENT

„LAGUIOLE”

ELi nr: FR-PDO-0317-01271 – 30.10.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Laguiole”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Laguiole” on kuiva koorikuga kaetud, pressitud ja kuumutamata silindrikujuline lehmapiimajuust, mis sisaldab pärast täielikku kuivatamist vähemalt 45 g rasva 100 g juustu kohta ja mille kuivainesisaldus ei tohi jääda alla 58 g 100 g juustu kohta.

Silindrikujulise juustu „Laguiole” läbimõõt on 30–40 cm, juustu kõrguse ja läbimõõdu suhe on 0,8–1 ja kaal 20–50 kg.

Juustu laagerdatakse alates kalgendamise päevast vähemalt neli kuud.

Juustumass on elevandiluuvalget kuni õlgkollast tooni ja juustu valkjas kuni helehall koorik võib laagerdumise jooksul tõmbuda merevaigupruuniks kuni graniithalliks.

Olenevalt laagerdumisastmest on juustu piimhappeline maitse keskmise intensiivsusega kuni intensiivne ja tasakaalus; maitse omapära väljendub mitmesugustes nüanssides (värskest heinast metspähklini), see püsib suus ja sellel on toorpiimast valmistatud juustule iseloomulikud omadused.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Piimakarja põhilise söödaratsiooni moodustab geograafilisest piirkonnast pärit sööt. Ainus lubatud koresööt koosneb rohumaade ja looduslike või püsikarjamaade kohalikust taimestikust, samuti ajutistel rohumaadel kasvatatavatest kõrrelistest ja liblikõielistest söödataimedest. Maisi- või rohusilo, pallitud silo või mis tahes muu märjalt konserveeritud sööda kasutamine on keelatud.

Kui karjamaadel on rohtu, välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused seda ei võimalda, koosneb piimalehmade söödaratsioon peamiselt karjamaade rohust kokku vähemalt 120 päeva jooksul aastas. Piimakarja ja karjatamisperioodi kohta ei või lisaks karjamaade rohule antava täiendsööda kogus sel perioodil ületada 3 kg kuivainet päevas piimalehma kohta.

Kõiki lüpsilehmi arvesse võttes ei tohi aastas põhisöödale lisatav täiendsööt ületada 6 kg päevas lüpsilehma kohta. Täiendsööt ei pea pärinema geograafilisest piirkonnast, kuna seal puuduvad selleks piisavad põllumajandusressursid.

Loomade söödas on lubatud üksnes taimed, kõrvalsaadused ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

Piimakarja täiendsöödas on lubatud kasutada üksnes asjakohases nimekirjas loetletud toor- ja lisaaineid.

Juustu „Laguiole” valmistatakse üksnes lehma täisrasvasest toorpiimast, mille valgu- ja rasvasisaldus ei ole normeeritud. Igasugune füüsiline töötlemine on keelatud.

Juustu „Laguiole” tootmiseks kasutatav piim peab olema pärit üksnes sellistelt piimakarjadelt, mis koosnevad Prantsuse simmentali (tõukood 35) või Aubraci (tõukood 14) tõugu lehmadest või nende kahe tõendatud põlvnemisega tõu ristamisel saadud lehmi. Viimati nimetatute puhul on pärast esimest põlvkonda piimakarjas lubatud üksnes Aubraci (tõukood 14) tõugu isasloomaga ristamisel saadud lehmad.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piim peab olema toodetud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Riivitud juustu „Laguiole” turustamine on keelatud.

Juustu „Laguiole” võib müüa portsjonitena. Kui juustu müüakse eelpakendatuna, peab igal tükil olema osa päritolunimetusele iseloomulikust koorikust, välja arvatud eraldi pakitud tükid, mille kaal jääb alla 70 g.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu märgisel peab olema:

—	kaitstud päritolunimetus, mis on esitatud märgisel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku moodustavate tähtedega;

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Sõna „buron” (mägedes asuv juustukoda) on lubatud kasutada märgisel, reklaamides, arvetel või kaubadokumentidel järgmistel tingimustel: sõna „buron” võib kasutada juustudel, mis on saadud rändkarjatuse (25. maist kuni 13. oktoobrini) ajal ühelt karjalt, keda karjatati sel perioodil üle 1 000 m kõrgusel asuvatel rohumaadel. Nimetatud mõiste kasutamiseks peavad juustud olema valmistatud juustutootmiseks ette nähtud hoonetes, mis on ehitatud sellele kõrgusele; iga juustukoda teenindab vaid üht karja. Teisaldatavad või kergehitised, nagu laudadest varjualused ei ole lubatud.

Märgist võib asendada vahetult juustukoorikule trükitud märge või valmis trükitud musliinitükike, mis kinnitatakse koorikule.

Toote identifitseerimise tagab ka reljeefne jälg, millel on kujutatud Laguiole’i härg ja sõna „Laguiole”, ning identifitseerimistähis, mis kinnitatakse juustule.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilisse piirkonda kuuluvad järgmised kantonid, kommuunid või kommuunide osad:

Aveyroni departemang

Kantonid: Laguiole, Saint-Amans-des-Cots, Saint-Chély-d’Aubrac, Sainte-Geneviève-sur-Argence.

Kommuunid: Aurelle-Verlac, Castelnau-de-Mandailles, Le Cayrol, Coubisou, Entraygues-sur-Truyère (Loti jõe paremkallas ja Truyère’i vasakkallas ülalpool Loti-Truyère’i ühinemispunkti), Espalion (Loti jõe paremkallas), Estaing, Le Nayrac, Pomayrols, Prades-d’Aubrac, Saint-Côme-d’Olt (Loti jõe paremkallas), Saint-Geniez-d’Olt (Loti jõe paremkallas), Saint-Laurent-d’Olt (Loti jõe paremkallas), Sainte-Eulalie-d’Olt (Loti jõe paremkallas).

Cantali departemang Kanton

Chaudes-Aigues.

Lozère’i departemang

Nasbinalsi kanton

Kommuunid: Aumont-Aubrac, Banassac (Loti jõe paremkallas), Les Bessons, Brion, Canilhac (Loti jõe paremkallas), Chauchailles, La Chaze-de-Peyre, La Fage-Montivernoux, La Fage-Saint-Julien, Fau-de-Peyre, Fournels, Les Hermaux, Noalhac, Saint-Germain-du-Teil, Saint-Laurent-de-Muret, Saint-Laurent-de-Veyrès, Saint-Pierre-de-Nogaret, Sainte-Colombe-de-Peyre, Les Salces, Termes, Trélans.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Geograafilisel piirkonnal on iseloomulikud jooned, mis on seotud pinnase, ilmastiku, kõrguse ja maastikust tulenevate looduslike piiridega. Pinnas sisaldab basalti ja graniiti. Mitmekesine ja karm kliima tuleneb Auvergne’i ja Lõuna-Prantsusmaa kontinentaalsete ja mägiste mõjutuste vastasseisust. Auvergne’i mõjutustest tulenevalt on talved pikad, külmad, tuulised ja sageli ka lumised. Lõuna-Prantsusmaa mõjud toovad kaasa soojuse ja rohkelt sademeid. Piirkonna keskosas moodustavad Aubraci mäed ühtse terviku, mille keskmine kõrgus on 1 000 m. Läänes ja lõunas on geograafiline piirkond looduslikult piiritletud Truyère’i ja Loti jõgedega. Pinnase, kliima ja kõrguse koosmõju annab karjamaadele silmapaistvad omadused, eelkõige rikkaliku, aromaatse ja küllusliku taimestiku. Rohkem kui mujal leidub seal iseloomulikke taimi, mis sisaldavad hulgaliselt aromaatseid molekule (terpeene), nt sarikaliste sugukonna taimed, nagu kolmelisulgjas karujuur (Meum athamanticum), kurerehalised taimed, nagu mets-kurereha (Geranium sylvaticum), korvõielised taimed, nagu raudrohi (Achillea), jumikas (Centaurea) ning huulõielised taimed, nagu suureõiene käbihein (Prunella grandiflora) ja liivatee (Thymus).

Inimtegur

Juustu on piirkonnas toodetud juba alates iidsetest aegadest. Selleks et kasutada suvist piima palverändurite toitmiseks talvisel ajal, hakkasid Aubraci ja Bonnevali kloostrid alates XII sajandist tootma juustu, selle kombe võtsid üle ka naabruses elavad talunikud. 1897. aastal koondusid mägedes elavad tootjad müügiühingusse, mis muutus 1939. aastal tootekaitseühinguks ja alates 1961. aastast on tegemist päritolunimetusega.

Ka tänapäeval valmistatakse juustu „Laguiole” täisrasvasest toorpiimast, mida saadakse Prantsuse simmentali või Aubraci tõugu lehmadelt, kes on kohastunud geograafilise piirkonna keskkonnatingimustega (keskmäestik) ja kelle sööt koosneb peamiselt karjamaade rohust ja geograafilisest piirkonnast saadud heinast; keelatud on kasutada märjalt konserveeritud sööta, samuti on piiratud täiendsööda andmine. Nende tõugude seas teostatud geneetiline valik on võimaldanud suurendada piima valgusisaldust rasvasisalduse arvel ja saada seega juustu valmistamiseks sobiv piim. Sellele aitab kaasa ka loomade sööt, sest kuna mais on söödana keelatud, väheneb piima rasvasisaldus.

Juust „Laguiole” laagerdub pikalt niiskes ja külmas keldris (6–12 °C) ning protsessi õnnestumine sõltub eelkõige erilisest tootmistehnikast (sh topeltnõrutamine juustupressis ja vormi asetamisel, et suurendada kuivainesisaldust) ja pidevast käsitsemisest (hõõrumine ja ümberpööramine). Nende toimingute puhul lähtutakse geograafilises piirkonnas pikalt püsinud oskusteabest.

5.2. Toote eripära

„Laguiole” on täisrasvasest toorpiimast valmistatud suuremõõduline (20–50 kg) juust. Pressitud kuumutamata juustumass sisaldab rohkelt kuivainet (vähemalt 58 %). Juustu laagerdatakse vähemalt neli kuud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Juustu „Laguiole” geograafilises piirkonnas oli piimatootmine esialgu väga hooajaline. Lüpsmine oli samaaegselt vasika imetamisega võimalik üksnes siis, kui geograafilise piirkonna mulla loomulik viljakus võimaldas kasvada loomade vajadustele vastaval külluslikul taimestikul. Et piima säilitada ja seda hiljem kasutada, töötasid piirkonna piimakarjakasvatajad välja suuremõõdulise, kauasäiliva juustu „Laguiole”.

Kuna juust on valmistatud täispiimast, sõltub selle säilivus piima ja juustu tootmistingimustest; eelistatud on juustuvalmistamiseks sobiv, suure valgu- ja piiratud rasvasisaldusega piim, mida on võimalik intensiivselt nõrutada nii juustupressis kui ka pärast vormi asetamist, et saada pressitud, kuumutamata, kõrge rasvasisaldusega juustumass.

Prantsuse simmentali või Aubraci tõugu lehmad on eriti hästi geograafilise piirkonna tingimustega kohastunud. Tänu oma vastupidavusele suudavad nad geograafilise piirkonna söödatoodangu täielikult ära kasutada ning taluvad vapralt pikki ja väsitavaid talvi. Loomade sööt sisaldab rohkelt aromaatseid taimi, mis annavad piimale ja seega ka sellest valmistatavale juustule „Laguiole” selle aroomi.

Juustu valmistamiseks kasutatav toorpiim ja pikk laagerdumisaeg madalal temperatuuril annavad tulemuseks juustu „Laguiole” iseloomulikud omadused, mis on seotud täisrasvase toorpiima mikroflooraga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõik 1 teine lõik (2))

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-b80edb90-e691-4605-8645-79027fbd424b/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Vt allmärkus 1.

12.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 156/19

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2015/C 156/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„HOLLANDSE MAATJESHARING” / „HOLLANDSE NIEUWE” / „HOLLÄNDISCHER MATJES”

EÜ nr: NL-TSG-0007-01178 – 6.11.2013

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Taotletakse järgmiste nimetuste registreerimist: „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe”.

Samuti taotletakse nimetuse „Holländischer Matjes” registreerimist saksa keeles.

2. Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3. Registreerimise alused

3.1. Kas toode

—

☒ on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil

—

☐ on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

3.2. Kas nimetus

—

☒ on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta

—

☐ väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Nimetust „Hollandse maatjesharing” käsitatakse ühise nimetusena, mille all kaitstakse traditsioonilist toodet, mida püütakse ajavahemikul 1. maist kuni 31. augustini, st püügihooajal. Toodet „Hollandse maatjesharing” / „Holländischer Matjes” võib selle nime all müüa nii enne kui ka pärast püügihooaja 31. augustit.

Mõiste „Hollandse Nieuwe” on kinnistunud mõiste Madalmaades ning vana traditsiooniline nimetus, mida võib kasutada ainult traditsioonilise toote puhul, mida püütakse ja müüakse jooksva kalendriaasta 1. maist kuni 31. augustini.

Kõnealused nimetused väljendavad toote eripära. Neid kasutatakse noorte ebaküpsete (maatjes) heeringate kohta, millelt on eemaldatud lõpused ja osa söögitorust või pea ning mis on seejärel pandud soolvette või kuivsoolatud traditsiooniliselt Hollandi moodi, nagu seda on tehtud sajandeid, ning neid võib tarbida pärast loomulikku ensümaatilist laagerdumist. Mõiste „maatjesharing” viitab heeringa bioloogilisele arenguetapile ja tähendab heeringat, mis on püütud jooksva kalendriaasta 1. maist kuni 31. augustini. „Maatje” on vigane vorm sõnast „maagdje” (neitsi): ei mari ega niisk ole heeringal püügiajaks moodustunud. Mõiste „maatjesharing” omaette viitab seega ainult toorainele. Mõiste „Hollandse” viitab sellega seotud traditsioonilisele tootmismeetodile, kuna maatjes-heeringat võib töödelda ka muul viisil.

4. Kirjeldus

4.1. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

„Hollandse maatjesharing” on nimetus, mida kasutatakse vähemalt kolmeaastase heeringa (Clupea harengus) kohta. See on sale, üsna väike kala ühe lühikese uimega tumesinisel seljal. Ta luud on pehmed. Sellise heeringa muud omadused on järgmised:

—	väikesed suguorganid (pikkus 3–8 mm);

—	mari ega niisk ei ole palja silmaga nähtav;

—	erepunased munasarjad; punakad/hallid munandid;

—	läbipaistev valge rasvakiht;

—	valge liha;

—	värske, soolakas, enam-vähem küps lõhn;

—	liha on õrna ja rasvase konsistentsiga;

—	koorene, õrnsoolane hõrk maitse.

Eripära

Toote „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” eripära tuleneb mitmest iseloomulikust tunnusest, nimelt:

—	tooraineks kasutatud maatjes-heeringa erilised omadused;

—	kala traditsiooniline Hollandi moodi rookimine, pea äralõikamine, soolamine ja laagerdamine.

Toote „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” erilised omadused tulenevad kasutatud tooraine ja traditsioonilise töötlemismeetodi kombinatsioonist.

„Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” erineb kuumsuitsuheeringast selle poolest, et viimatinimetatut tehakse tervest rookimata heeringast, millel on niisk või mari sees, ning mida suitsutatakse ja soolatakse. Kuumsuitsuheeringat on hoitud soolvees või kuivsoolatud ning seejärel kuivatatud ja suitsutatud. Heeringat suitsutatakse temperatuuril, mis ei ületa 25 °C, kuid kui on tegemist tootega „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes”, siis kala roogitakse või eemaldatakse selle pea, seejärel hoitakse soolvees ja siis külmutatakse. Asjatundjad peavad suitsuheeringa seest võetud niiska ja marja tõeliseks maiuspalaks. Maatjes-heeringas, mida kasutatakse „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” saamiseks, sisaldab imeväikese koguse niiska või marja.

„Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” erineb marineeritud heeringast või rollmopsist selle poolest, et viimatimainituid tehakse heeringast, mis on heitnud välja oma niisa või marja ning on liiga väike selleks, et neist teha toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes”. Rollmops on fileeritud marineeritud heeringas, mille filee keeratakse ümber kornišoni ja väikeste sibulakeste ning mida hoiab koos väike varras.

4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Nagu märgitud punktis 4.1, püütakse „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” nimetuse all tuntud kala püügihooaja lõpus (maist kuni augustini) ning töödeldakse ühel allpool kirjeldatud meetodil.

Maatjes-heeringa valimine

Pärast püüki kontrollitakse, kas heeringal on kõik punktis 4.1 loetletud omadused. Kontrollitakse, kas rasvakiht on läbipaistev valge. Suguorganite värvuse kontrollimiseks tuleb heeringas lahti lõigata.

Kui võetud proov ei anna piisavalt tõendeid selle kohta, et see sobib maatjes-heeringaks, kasutatakse seda kala muuks otstarbeks.

Töötlemine

Kogu töötlemine, sealhulgas rookimine, soolamine ja laagerdamine toimub traditsiooniliselt Hollandi moodi:

Pärast püüki tuleb maatjes-heeringas rookida või eemaldada selle pea. Seda võib teha kas merel või kaldal.

Rookimisel eemaldatakse heeringa lõpused ja sisikond, välja arvatud kõhunääre. Rookimist automatiseeritakse üha enam, kuid seda võib teha ka spetsiaalse noaga. See võimaldab verel tõhusalt kalast välja voolata ja tagab, et liha jääb valge. Kõhunääre toodab ensüümi, mis soodustab heeringa seedimist. Pärast heeringa surma põhjustab see ensüüm valkude kaudu muutusi kalas, käivitades niimoodi ensümaatilise laagerdumise, mis annab tootele „Hollandse maatjesharing” tema erilise maitse, lõhna ja tekstuuri. Laagerdumine hõlmab rasvase kala autolüütilist konversiooni kõhunäärme ensüümide mõjul.

Pea eemaldamine annab sama tulemuse. See hõlmab terve pea äralõikamist, kusjuures juhul kui heeringas roogitakse, jäetakse pea otsa.

Mõlemad moodused on laagerdumise seisukohast võrdselt tõhusad.

Laagerdumine

Roogitud või peadeta heeringad laagerduvad soolvees. Seda võib teha järgmistel viisidel.

Kuiv sool raputatakse kalade peale, kus see imab neist niiskust ja verd, moodustades niimoodi loomuliku soolvee.

Soolvee tegemiseks lahustatakse sool vees, kuhu seejärel pannakse maatjes-heeringas. Soolalahuse tegemiseks võib kasutada ka merevett, millele on lisatud soola.

Soola kohta ei ole mingeid erinõudeid. Laagerdumine algab soolvette paigutamisega. Lõpptoote saamiseks laagerdub maatjes-heeringas tõrtes, ämbrites või tünnides soolvees neli tundi kuni neli päeva, sõltuvalt kala suurusest, kaalust ja rasvasisaldusest, vastavalt turueelistustele. Suured heeringad jäävad soolvette kauemaks kui väikesed heeringad. Sool aeglustab laagerdumist, nii et toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” võib säilitada pikka aega, ilma et selle omadused (maitse) muutuks.

On kolm erinevat töötlemismeetodit.

1.	Rookimine merel. Heeringas roogitakse ja pannakse soolvette või kuivsoola merel, et laagerdumine algaks otsekohe. Seejärel heeringas külmutatakse.

2.	Rookimine kaldal. Heeringat hoitakse külmas merevees ja lossitakse otsekohe pärast püüki. Seejärel kala roogitakse või lõigatakse ära pea ning pannakse soolvette või kuivsoola, laagerdatakse ja külmutatakse.

3.	Kõigepealt heeringas külmutatakse (ilma töötlemata ja mõõtmata), seejärel sulatatakse kaldal üles, et rookida või pea maha lõigata. Seejärel pannakse soolvette või kuivsoola ning pärast seda algab laagerdumine.

Kõigi nende meetodite kasutamisel saadakse hea „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes”.

Määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt on heeringa külmutamine kohustuslik.

Toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” võib müüa fileedena või fileerimata. Toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” võib fileerida käsitsi või masinaga pärast laagerdumist, mis kestab ühest kuni seitsme päevani temperatuuril 0–4 °C. Roogitud kala puhul võib laagerdumine toimuda enne ja/või pärast külmutamist.

Kontrollimine

Kalakaupmehed kontrollivad (laagerdunud) toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” tavaliselt järgmiselt.

1.	Toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” (mis üldiselt on ämbris) nuusutatakse; kala peab lõhnama värskelt, mitte rääsunult.

2.	Soolvesi peab olema ilusa selge värvusega. Soolvett tuleb maitsta. Soolal ja laagerdunud tootel ei tohi olla riknenud maitset.

3.	Toote „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” kompamine. Seda tehakse nii, et liigutatakse heeringat sõrmede vahel edasi-tagasi. Heeringas peab olema tugeva struktuuriga, kuid tunduma siiski õrn.

4.	Üks või kaks isendit võetakse ettevaatlikult ämbrist välja, et need hindamiseks fileerida. Mao sisaldust uuritakse planktoni suhtes, samuti hinnatakse nahaalust rasvakihti.

Traditsiooniliselt demonstreeritakse uue saagi hindamist, enne kui esimene tõrs oksjonile pannakse. Kõik kalakaupmehed hindavad ostetud toodet „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” ka praegu ise samaviisi.

Lisaks tehakse kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas

1.	nime kasutatakse õigesti;

2.	püügikuupäev on vahemikus maist kuni augustini;

3.	toode on roogitud või tal pea ära lõigatud, soolatud ja laagerdunud.

4.3. Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Traditsiooniline tootmisviis

Ajaloolased vaidlevad praegugi veel selle üle, kas see oli tegelikult Willem Beukelzoon Biervlietist, kes leiutas heeringarookimise. Leiutistest ja leiutajatest raamatu kirjutanud ajaloolane Wierda uskus, et oli, väites järgmist:

„Heeringa ja muude kalade soolamise leiutas 300 aastat tagasi kalamees nimega Willem Beukelsen Biervlietist, […], Flaami mandriosa linnakesest. Tema oli esimene, kes heeringad rookis ja tünni soolas, et need sel viisil saaks maha laadida. Ta suri 1397. aastal ning tema vapil oli kaks kalarookimisnuga. Ta sai kuulsaks; kohalikud elanikud juhivad tähelepanu tema hauale veel tänapäevalgi. Kuningas Charles V, kes heeringaid väga armastas […], pidas mälestust sellest mehest au sees ja külastas 1556. aastal Biervlieti linnakest koos oma õe, Ungari ja Prantsusmaa kuninganna Mariaga, et käia Beukelseni haual ja õnnistada tema hinge.” (Wierda, Naauwkeurige Verhandelinge van de eerste Uytvindingen en Uytvinders, 1733).

Asjaolu, kas Beukelzoon tõepoolest leiutas heeringarookimise või mitte, või ehk leiutasid selle eri inimesed mitmes kohas üksteisest sõltumatult, ei olegi oluline. Tol ajal ei teadnud keegi midagi ensümaatilistest mõjudest ning seega ei oleks leiutise tähtsusest keegi aru saanud. Kalade rookimine toimus peamiselt kaldal (A. de Boer, W. Klootwijk. (Haring en zijn maatjes, 2004).

Keskajal püüti heeringat algselt enamasti Taani piirkonnas, mille nimeks oli Scania (Skåne). 1384. aasta aga kujutas endast pöördepunkti heeringapüügi ajaloos. Iga-aastasel hansapäeval keeldusid hansalinnad Hollandi kalalaevadele edaspidi teenuseid osutamast. Selle tagajärjel kandus edukas heeringapüük üle Hollandisse. Hollandi heeringapüüdjate jaoks, kes ei olnud enam teretulnud Scaniasse ega Inglismaale, oli ainus alternatiiv töödelda heeringat oma laevadel sel ajal, kui nad ise veel merel olid. See andis hollandlastele võimaluse täiustada oma toodet, mille kvaliteet pikapeale isegi ületas Scania heeringa oma.

„On väga tõenäoline, et asjaolu, et hollandlased olid sunnitud heeringat rookima ja soolama kohe pärast püüki laeva pardal, on tunduvalt parandanud selle kvaliteeti ja säilivust.” (Stam, Haring een liefdesgeschiedenis 2011)

Oma raamatus rõhutas Stam soolamise tähtsust. Sool pidurdab bakterite kasvu ja peamist rolli heeringa säilitusomaduste tugevdamisel. Soolamine võimaldas laevadel kauem merel viibida, ilma et kala oleks riknenud. Heeringa puhastamine või pigem rookimine on see, mis teeb toote „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” nii ainulaadseks. Hollandikeelne sõna, mis tähendab kalarookimist, on tuletatud sõnast, mis tähendab lõpuseid, ning rookimine tähendab sisikonna eemaldamist. Rookimise teeb eriliseks see, et lõpuseid ei eemaldata täielikult, nagu tehakse soolikate eemaldamisel. See vahe on otsustava tähtsusega: Toote „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” puhul on peamine tegur see, et kõhunääre jääb eemaldamata. See seedenääre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad valke ja aitavad kalalihal valmida. Kevadel on maatjes-heeringas ensüüme täis. Rookimine koos soolamisega võimaldas kasutada suuremaid laevu ja kaugemad kalapüügikohad muutusid kättesaadavaks. Selle tagajärjel oli võimalik püüda ja lossida rohkem kala. See suurendas jõukust. (Stam, 2011).

Hollandi heeringapüüdjate tuntus tuli sellest, et nad 1384. aastal kehtestatud keelu tõttu hakkasid kalade kaldal rookimise asemel neid rookima merel. Kui Hollandi heeringapüüdjad ei olnud Scanias enam teretulnud, rookisid nad heeringat merel ja soolasid selle seejärel tünnidesse. Merel roogitud heeringast nõrgub veri paremini välja ning see on suur eelis. Kaldal roogitavast heeringast nõrgub veri välja halvemini, sest see on juba hüübinud. Asjatundjad saavad alati aru, kas heeringas on roogitud merel või kaldal. Heeringa rookimisest merel sai heeringapüügi pöördepunkt ning hollandlased kasutasid seda väga oskuslikult ära. Alates 1450. aastast hakati heeringat püüdma spetsiaalse heeringalaevaga (herring buss), millele tuginedes arenes töönduslik heeringapüük (nn buss fisheries). Alates 1567. aastast sai see tuntuks kui suurpüük, suuremahuline töönduslik heeringapüük (Stam 2011). Palju aastakümneid, kuni 1857. aastani kasutasid kolm linna: Schiedam, Vlaardingen ja Maassluis (tuntud kui kolm Maasi jõel asuvat linna) monopoolset seisundit seoses kalarookimisega.

Traditsiooniline tooraine

1970. aastate lõpus keelati varude vähenemise tõttu heeringapüük Põhjameres. Siis liikusid hulgimüüjad Madalmaadest Taani. Taanlased püüdsid Skagerraki väinas heeringat, mis oli väga sarnane Põhjamere maatjes-heeringale. Taanlased tollal veel kala rookimist ja laagerdamist ei tundnud. Hollandlased hakkasid kasutama oma äraproovitud heeringatöötlemise tehnikat ka Jüütimaal. Heeringat lubati Norra meres jälle püüda pärast 1983. aastat, ehkki piiratud ulatuses. Hollandlased jätkasid aga Taani heeringa ostmist ja töötlemist. See on ikka sama Põhjamere heeringas, mida püüdsid nii arvukad Hollandi laevad. Mõni aasta hiljem laiendasid Hollandi heeringakaupmehed oma tegevust Norrasse ja vähemal määral Šotimaale. Hollandis pühitsetakse lipupäeva (Vlaggetjesdag). See oli tavaliselt päev enne seda, kui heeringapüügilaevastik lahkus sadamast; nüüd tähistab see heeringa „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” saabumist. Esimest korda kuulutati lipupäev avalikult välja 1947. aastal. Laevastiku lahkumisel oli sümboolne tähendus ja see sisendas vaesemale rahvale optimismi. Heeringa „Hollandse maatjesharing” / „Hollandse Nieuwe” / „Holländischer Matjes” saabumine andis märku paremate aegade saabumisest ning seda tähistas lipupäev.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 156

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 12. mai 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 156/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7599 – Apollo Management / Walz Group) ( 1 )	1
2015/C 156/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7570 – CaixaBank/BPI) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2015/C 156/03	Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu jaanuarist aprillini 2015 (sotsiaalvaldkond)	2
	Euroopa Komisjon
2015/C 156/04	Euro vahetuskurss	7

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 156/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7484 – Plastipak/APPE) ( 1 )	8
2015/C 156/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7584 – International Chemical Investors / INEOS Chlorovinyls Business) ( 1 )	9
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 156/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	10
2015/C 156/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti b kohase registreerimistaotluse avaldamine	19

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1142
JPY	Jaapani jeen	133,64
DKK	Taani kroon	7,4628
GBP	Inglise nael	0,71960
SEK	Rootsi kroon	9,2690
CHF	Šveitsi frank	1,0403
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4245
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,400
HUF	Ungari forint	304,40
PLN	Poola zlott	4,0668
RON	Rumeenia leu	4,4509
TRY	Türgi liir	3,0042
AUD	Austraalia dollar	1,4117
CAD	Kanada dollar	1,3497
HKD	Hongkongi dollar	8,6381
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5115
SGD	Singapuri dollar	1,4871
KRW	Korea vonn	1 219,64
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,3584
CNY	Hiina jüaan	6,9194
HRK	Horvaatia kuna	7,5620
IDR	Indoneesia ruupia	14 647,30
MYR	Malaisia ringit	4,0102
PHP	Filipiini peeso	49,830
RUB	Vene rubla	57,3713
THB	Tai baat	37,521
BRL	Brasiilia reaal	3,3277
MXN	Mehhiko peeso	16,9074
INR	India ruupia	71,1350


	(1) EMPs kohaldatav tekst