1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/2

Euro vahetuskurss (1)

30. aprill 2015

(2015/C 145/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1215
JPY	Jaapani jeen	133,26
DKK	Taani kroon	7,4631
GBP	Inglise nael	0,72670
SEK	Rootsi kroon	9,3261
CHF	Šveitsi frank	1,0486
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3845
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,430
HUF	Ungari forint	302,81
PLN	Poola zlott	4,0250
RON	Rumeenia leu	4,4183
TRY	Türgi liir	2,9815
AUD	Austraalia dollar	1,4161
CAD	Kanada dollar	1,3480
HKD	Hongkongi dollar	8,6925
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,4727
SGD	Singapuri dollar	1,4815
KRW	Korea vonn	1 202,48
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,2413
CNY	Hiina jüaan	6,9568
HRK	Horvaatia kuna	7,5715
IDR	Indoneesia ruupia	14 547,71
MYR	Malaisia ringit	3,9895
PHP	Filipiini peeso	50,088
RUB	Vene rubla	57,6465
THB	Tai baat	36,976
BRL	Brasiilia reaal	3,3232
MXN	Mehhiko peeso	17,0894
INR	India ruupia	71,2153

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/3

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 29. septembri 2014. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7000 – Liberty Global / Ziggo

Raportöör: Ungari

(2015/C 145/04)

Koondumine

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ettevõtjate koondumine nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 tähenduses.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tegevus on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohast oluline koondumine.

Asjaomased turud

Nõuandekomitee nõustub sellega, kuidas komisjon on otsuse eelnõus määratlenud asjaomase tooteturu ja geograafilise turu.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatava koondumise hindamisel tuleks eristada järgmisi turge:

a)	Madalmaade teleülekannete edastamise õiguste litsentsimise/omandamise turg,

b)	Madalmaade tasuliste telekanalite põhipaketi hulgimüügiturg ning Madalmaade tasuliste lisakanalite hulgimüügiturg,

c)	Madalmaade televisiooniteenuste jaemüügiturg,

d)	Madalmaade lauatelefoni-/häälteenuste jaemüügiturg,

e)	Madalmaade püsiinternetiteenuste jaemüügiturg,

f)	lõpptarbijatele mobiilsideteenuste pakkumise turg Madalmaades.

Konkurentsimõju hindamine

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine tekitab kahtlusi selle kokkusobivuse suhtes siseturu või selle olulise osaga:

a)	seoses poolte tegevuse horisontaalse kattuvusega tasuliste lisakanalite (filmikanalite) hulgimüügiturul (pakkumise pool) Madalmaades;

b)	seoses vertikaalse suhtega järgmiste turgude vahel: ühest küljest tasuliste lisakanalite (filmikanalite) hulgimüügiturg (pakkumise pool) Madalmaades ning teisest küljest (tasuliste) televisiooniteenuste järgnev jaemüügiturg Madalmaades;

c)	seoses poolte tegevuse horisontaalse kattuvusega tasulise põhipaketi ja lisakanalite turul (nõudluse pool), mis tooks kaasa audiovisuaalsete OTT-teenuste takistamise, hilinemise või kahjustamise.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et ei ole vaja teha lõplikku otsust selle kohta, kas kavandatav koondumine tõenäoliselt kahjustab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi seoses hollandikeelse televisiooni 1. ja 2. tasulise paketiga, temaatilistele telekanalitele ja internetile juurdepääsuga Madalmaades, sest teatise esitaja kavandatud kohustuste hulgas käsitletakse ka nendega seotud võimalikke probleeme.

Õiguskaitsevahend

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kohustused on piisavad, et hajutada kahtlused koondumise kokkusobivuses siseturu või selle olulise osaga:

a)	seoses poolte tegevuse horisontaalse kattuvusega tasuliste lisakanalite (filmikanalite) hulgimüügiturul (pakkumise pool) Madalmaades;

b)	seoses vertikaalse suhtega järgmiste turgude vahel: ühest küljest tasuliste lisakanalite (filmikanalite) hulgimüügiturg (pakkumise pool) Madalmaades ning teisest küljest (tasuliste) televisiooniteenuste järgnev jaemüügiturg Madalmaades;

c)	seoses poolte tegevuse horisontaalse kattuvusega tasulise põhipaketi ja lisakanalite turul (nõudluse pool), mis tooks kaasa audiovisuaalsete OTT-teenuste takistamise, hilinemise või kahjustamise.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kui pooled täidavad kõik võetud kohustused ja kui võetakse arvesse kõiki omavahel kokkulepitud kohustusi, ei takista kõnealune koondumine tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas.

Nõuandekomitee on nõus komisjoni arvamusega, et kavandatav koondumine tuleks kuulutada kokkusobivaks siseturu ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/7

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

10. oktoober 2014,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega

(Juhtum M.7000 – Liberty Global / Ziggo)

(teatavaks tehtud dokumendi number C(2014) 7241 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 145/06)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 10. oktoobril 2014 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täisversioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

I. POOLED

(1)

Liberty Global plc (edaspidi „Liberty Global” või „teatise esitaja”) on rahvusvaheline kaabelsideoperaator. Ta omab ja käitab 12 Euroopa riigis kaabelvõrke, mille kaudu pakutakse televisiooni-, interneti lairibaühenduse-, tavatelefoni- ja mobiilsideteenust. Liberty Global tegutseb Madalmaades põhiliselt ettevõtja UPC kaudu, kes omab ja käitab riigis kaabelvõrku. Liberty Global levitab Madalmaades ka telekanaleid Sport1 ja Film1. Liberty Global laiendab oma mobiilsidega seotud äritegevust, pakkudes virtuaalse mobiilsideoperaatori teenust kogu Euroopas, sealhulgas Madalmaades, kus Liberty Global sisenes hiljuti Madalmaade mobiilsideturule.

(2)

Ziggo N.V. (edaspidi „Ziggo”, koos ettevõtjaga Liberty Global „pooled”) omab ja käitab lairibakaabelvõrku, mis katab üle poole Madalmaadest. Ziggo pakub digitaal- ja analoogkaabelvideo, interneti lairibaühenduse, mobiilside ja digitaalse telefoniside (IP-kõne ehk VoIP) teenuseid. Ziggo ja HBO omavad ühiskontrolli autonoomse majandusüksuse funktsiooni täitva ühisettevõtte HBO Nederland Coöperatief U.A. (edaspidi „HBO Nederland”) üle. HBO Nederland käitab kolme HBO kaubamärki kandvat tasulist telekanalit ja nendega seotud tellitavaid videoteenuseid (VOD), mis pakuvad filme, eksklusiivseid telesaateid ja muud meelelahutuslikku sisu. Neid kanaleid levitatakse hulgimüügi korras Madalmaade tasulise televisiooni jaepakkujatele.

II. TOIMING

(3)

Komisjon sai 14. märtsil 2014 vastavalt ühinemismääruse artiklile 4 ametliku teatise, mille kohaselt Liberty Global omandab ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli Ziggo üle.

(4)

Liberty Global on praegu Ziggo suurim vähemusosanik ja omab 28,5 % kõnealuse ettevõtja aktsiatest. Vastavalt Liberty Globali ja Ziggo vahel 27. jaanuaril 2014 sõlmitud lepingule korraldab Liberty Global Ziggo ülejäänud aktsiatele avaliku pakkumise. Kui pakkumine on edukas, saab Liberty Global Ziggo üle täieliku kontrolli.

(5)

Seetõttu kujutab ühinemine endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

III. MENETLUS

(6)

Komisjonile teatati tehingust 14. märtsil 2014. Komisjon leidis 8. mail 2014, et tehing tekitab tõsist kahtlust selle kokkusobivuses siseturuga, ja võttis vastu otsuse ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse algatamise kohta.

(7)

25. märtsil 2014 sai komisjon Madalmaadelt taotluse anda kogu juhtum ühinemismääruse artikli 9 lõike 2 punkti a kohaselt üle Madalmaade tarbijate ja turgude ametile. Pärast menetluse alustamist artikli 6 lõike 1 punkti c kohase otsusega saatsid Madalmaad 15. mail 2014 meeldetuletuse oma üleandmistaotluse kohta. 25. juunil 2014 võttis komisjon vastu ühinemismääruse artikli 9 lõike 3 kohase otsuse, lükates taotluse tagasi.

(8)

14. juulil 2014 esitas Liberty Global komisjonile oma kohustused. Pärast nende kohustuste turutesti tulemusi esitas Liberty Global oma kohustustest uue versiooni, et võtta arvesse turutesti ajal saadud märkusi. Liberty Global esitas 22. augustil 2014 lõplikud kohustused, mis muudavad tehingu siseturuga kokkusobivaks.

IV. SELETUSKIRI

A. Asjaomased tooteturud

(9)

Vastavalt komisjoni eelmistele otsustele, mis käsitlevad televisiooni- (2) ja sideteenuste (3) turgu (tavatelefoni- ja mobiilisideteenused ning interneti püsiühenduse teenused) ja teatise esitaja seisukohale saab asjaomaseid tooteturge üldjoontes piiritleda järgmiselt:

a)	konkreetse audiovisuaalsisu edastamise õiguste litsentsimise/omandamise turg;

b)	tasuliste telekanalite pakkumise ja omandamise hulgimüügiturg, mille saab omakorda jagada tasuliste põhipaketi telekanalite turuks ja tasuliste lisakanalite turuks;

c)	televisiooniteenuste jaemüügiturg;

d)	tavatelefoniteenuste jaemüügiturg;

e)	interneti püsiühenduse teenuste jaemüügiturg;

f)	mobiilsideteenuste jaemüügiturg;

g)	mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik turg.

(10)

Alapunktides b, c, d, e, f ja g nimetatud ning kõnealuse juhtumi puhul põhiliselt horisontaalselt ja/või vertikaalselt mõjutatud turgude määratluste üksikasjad on välja esitatud allpool.

Tasuliste telekanalite pakkumise ja omandamise ning tasuliste lisakanalite pakkumise ja omandamise hulgimüügiturg

(11)

Eelmistes otsustes (4) leidis komisjon, et on olemas eraldi hulgimüügiturg telekanalite pakkumiseks ja omandamiseks. See on turg, kus televisiooni jaeteenuste pakkujad, kellest mõned tegutsevad kanalite koondajana, omandavad telekanaleid teleringhäälingutelt, et pakkuda neid kanaleid lõppkasutajatele teiste jaotustaristute kaudu. Eelmistes otsustes tegi komisjon telekanalite pakkumise ja omandamise üldise turu raames kindlaks ka kaks eraldi turgu tasuta vastuvõetavate kanalite ja tasuliste telekanalite jaoks. Oma eelmistes otsustes uuris komisjon ka seda, kas tasuliste telekanalite turg tuleks jagada veel täiendavalt tasuliste põhipaketi telekanalite ja tasuliste lisakanalite hulgimüügituruks, kuid jättis küsimuse lõpuks lahtiseks.

(12)

Käesoleva juhtumi puhul hindas komisjon, kas tasulised põhipaketi telekanalid ja tasulised lisakanalid kujutavad endast eraldi turge. Pärast käesoleva juhtumi uurimise tulemuste saamist tegi komisjon järelduse, et seoses pakutava sisu, hinnatingimuste ja vaatajaskonna suuruse erinevustega tasuliste põhipaketi- ja lisakanalite vahel ning käesoleva juhtumi eesmärkidega kuuluvad tasulised põhipaketi telekanalid ja tasulised lisakanalid eri tooteturgudele.

(13)

Kooskõlas komisjoni eelmiste otsustega ja poolte seisukohtadega on eespool nimetatud turgude, st telekanalite ja tasuliste lisakanalite pakkumise ja omandamise turgude geograafiline ulatus siseriiklik, mis tähendab, et see vastab Madalmaade territooriumile.

Televisiooniteenuste, tavatelefoniteenuste ja interneti püsiühenduse teenuste jaemüügiturg ning mitmest teenusest koosnevate pakettide võimalik jaemüügiturg

(14)

Nendel turgudel osutavad pakuvad jaeteenuseosutajad lõpptarbijatele televisiooniteenuseid, tavatelefoniteenuseid ja interneti püsiühenduse teenuseid. Komisjon leiab, et i) televisiooniteenustel ja ii) tavatelefoniteenustel on eraldi jaemüügiturud ning nendel turgudel ei ole jaotustaristule või kliendi liigile vastavaid täiendavaid alajaotusi. Arvestades juhtumi uurimise tulemusi tegi komisjon selle juhtumi puhul järelduse, et interneti juurdepääsuteenuste jaeturu piires saab eristada eraldi mobiilse interneti ja interneti lairiba püsiühenduse turge. Komisjon hindas ka seda, kas Madalmaades on olemas eraldi mitmest teenusest koosnevate pakettide (5) turg, kuid jättis turu täpse määratluse lõpuks lahtiseks.

(15)

Kooskõlas komisjoni eelmiste otsustega leiab komisjon, et televisiooni-, tavatelefoni-, interneti lairiba püsiühenduse ja mitmest teenusest koosnevate võimalike pakettide asjaomaste jaemüügiturgude geograafiline ulatus on siseriiklik.

B. Konkurentsimõju hindamine

(16)

Pärast põhjalikku uurimist järeldas komisjon, et ta ei näe enam probleeme seoses konkreetse audiovisuaalsisu edastamise õiguste litsentsimise/omandamise turu või hollandikeelse audiovisuaalsisu litsentsimise/omandamise võimaliku turuga. Komisjon ei näe enam probleeme ka seoses võimalike kooskõlastatud ja kooskõlastamata mõjudega, mis tekivad televisiooni-, interneti lairiba püsiühenduse, tavatelefoniteenuste ja mitmest teenusest koosnevate pakettide pakkumise jaemüügiturgudel.

(17)

Siiski tegi komisjon järelduse, et see tehing ei ole tõenäoliselt siseturuga kokkusobiv tasuliste lisakanalite (filmikanalite) hulgimüügi korras pakkumise ja omandamise turgude (pakkumise pool) ning tasuliste põhipaketi ja lisakanalite pakkumise ja omandamise turgude (omandamise pool) osas.

1. Tasuliste lisakanalite pakkumise ja omandamise hulgimüügiturg – horisontaalsed probleemid (pakkumise pool)

(18)

Liberty Globali / Ziggo tehingujärgne ühinenud üksus kontrolliks kolme neljast tasulisest lisakanalist Madalmaades (need on Film1, HBO Nederland, Sport1 ja Fox Sports) ning omaks riigi kahte ainsat tasulist filmilisakanalit – Film1 ja HBO. Komisjon järeldas, et see annaks ühinenud üksusele võimaluse suurendada nende kahe kanali hulgimüügihinda televisiooniteenuseid pakkuvate konkureerivate jaemüügioperaatorite jaoks.

(19)

Selles osas leidis komisjon, et i) asjaolu, et Time Warner / HBO kontrolliksid endiselt ühiselt HBO Nederlandi, ei väldiks sellist hulgimüügihinna tõusu; ii) kuigi mõlemad tasulised filmilisakanalid pakuvad sisuliselt (suures osas) täiendavat sisu, avaldavad nad teineteisele olulist konkurentsisurvet, ning iii) potentsiaalne konkurentsisurve, mida osutavad tellitavate videoteenuste (VOD) pakkujad, nagu Netflix ja RTLi Videoland, ei ole piisav, et ühinenud üksuse tegevust piirata, kuna sellised mittelineaarsed teenused ei ole praegu piisav asendus ühinenud üksuse lineaarsetele tasulistele lisakanalitele.

2. Tasuliste lisakanalite pakkumise ja omandamise hulgimüügiturg – vertikaalsed probleemid (pakkumise pool)

(20)

Komisjon leiab, et tehingujärgne ühinenud üksus suudaks rakendada ja oleks motiveeritud rakendama oma Film1 kanali suhtes sisendile juurdepääsu sulgemise strateegiat, eelkõige keeldudes andmast oma jaemüügikonkurentidele juurdepääsu sellele kanalile (täielik sulgemine) või halvendades selle neile pakkumise tingimusi (osaline sulgemine).

(21)

Suutlikkus sulgeda juurdepääs Film1 kanalile tuleneb ühinenud üksuse tugevast positsioonist eelneval turul, kus ta kontrolliks kahte ainsat tasulist filmilisakanalit, mida tasulise televisiooni jaemüügioperaatorid peavad „kohustuslikeks” sisenditeks. Juurdepääsu täieliku sulgemise motivatsiooni osas leidis komisjon, et selline strateegia on tõenäoliselt kasumlik. Teatise esitaja poolt praegu jaemüügitasandil saadav marginaal on oluliselt suurem, kui eelneva turu marginaal ja oluline osa Film1 nõudlusest kandub juurdepääsu sulgemise korral tõenäoliselt ühinenud üksusele. Seega leidis komisjon, et kui järgneva turu nõudlusest kandub edukalt üle vaid piiratud osa, võimaldaks see tasakaalustada eelneval turul kaotatud tulu. Sarnaselt näitab komisjoni majandusandmete analüüs, et ühinenud üksus oleks tõenäoliselt motiveeritud rakendama osalist juurdepääsu sulgemist. Mõlemat liiki juurdepääsu sulgemine tõstaks tõenäoliselt nii ühinenud üksuse kui ka konkureerivate tasulise televisiooni jaemüügioperaatorite hindu. Osalise sulgemise puhul on see eriti tõenäoline, võttes arvesse, et komisjon tegi kindlaks, et kavandatav tehing ei võimalda tõenäoliselt olulisel määral kaotada topeltmarginaali, mis võiks kaaluda üles jaehinna võimaliku suurendamise Film1 konkureerivate pakkujate poolt, kelle jaoks juurdepääs on osaliselt suletud.

3. Tasulise televisiooni kanalite hulgipakkumine – horisontaalsed probleemid (omandamise pool)

(22)

Ühinenud üksuse turuosa kõigi tasulise televisiooni kanalite pakkumise ja omandamise üldises segmendis Madalmaades on pärast tehingut üle 50 %, mis suurendab seega ostujõudu, mis pooltel praegu eraldi on. Komisjon leiab, et see turuosa on isegi väiksem ühinenud üksuse tegelikust ostujõust selles segmendis, arvestades, et tal oleks palju tugevam turuseisund järgneval turul, nimelt tasulise televisiooni teenuste jaemüügi korras osutamise turul.

(23)

Komisjon märgib, et lineaarsete tasuliste telekanalite omandamise ja OTT audiovisuaalteenuste (OTT TV) osutamise üle peetakse üldiselt läbirääkimisi koos teleringhäälingutega. OTT TV on Madalmaades viimasel ajal oluliselt edasi arenenud, kusjuures käivitatud on mitmeid internetipõhiseid tellitavaid videoteenuseid (Netflix, NLZiet, NPO Plus ja RTL Videoland). Kui OTT TV areneks edasi ja asendaks täielikult ühinenud üksuse tasulise televisiooni pakkumise, võiksid lõpptarbijad saada suurt kasu tulenevast platvormide vahelisest konkurentsist. Komisjoni uurimine on aga näidanud, et mõnel juhul on teatise esitaja sõlminud teleringhäälingutega tasuliste telekanalitega seotud lepingud, mis piiravad oluliselt ringhäälingute suutlikkust OTT televisiooni pakkuda. Teleringhäälingud on seni saanud teatud määral keelduda selliste OTT piirangute lisamisest, osaliselt sellepärast, et Ziggol on selles suhtes leebem poliitika.

(24)

Selles olukorras leiab komisjon, et ühinenud üksuse suurem turujõud tasuliste telekanalite ostjana võiks lubada tal sõlmida rohkem selliseid lepinguid, või lepinguid, mis on veelgi koormavamad, takistades, viivitades või kahjustades OTT teenuste osutamist. Seda suutlikkust suurendab kummagi poole olemasolev võime halvendada tehniliselt OTT sisu levitamist oma internetivõrkudes. Kuna OTT pakkumised kujutavad endast olulist innovatsiooni, mis avaldab kaabeltelevisiooni operaatorite traditsioonilisele levimudelile tõenäoliselt järjest rohkem konkurentsisurvet, oleks selliste teenuste takistamise, edasilükkamise või kahjustamise suutlikkuse tulemuseks kõrgemad hinnad ja see jätaks tarbijad ilma olulisest innovatsioonist.

4. Tasulise televisiooni, interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuse ja mitmest teenusest koosnevate pakettide jaemüügiturud – horisontaalsed kooskõlastamata probleemid

(25)

Liberty Globali ja Ziggo poolt Madalmaades käitavate kaabelvõrkude geograafiline jalajälg ei kattu ja seega ei saa kliendid otse ühe poole juurest teise juurde üle minna. Vaatamata sellele, et Liberty Globali ja Ziggo vahel puudub otsene konkurents, uuris komisjon siiski, kas pooled võtavad ikkagi oma äriotsuste tegemisel arvesse üksteise tegevust, võrreldes oma hindu otse üksteisega või mehhanismi kaudu, kus KPN on nende kogu riiki hõlmav konkurent.

(26)

Nende probleemide käsitlemiseks analüüsis komisjon poolte hinnaandmeid, et teada saada, kuidas nende jaehinnad üldiselt kujunevad, ja eelkõige seda, kas Madalmaades on poolte jaehindades hiljuti juba toimunud mingisugused üksteisele järgnevad hinnamuutused. Kuigi on märke, et konkurendid jälgivad Madalmaade jaeturul üksteist tähelepanelikult ja reageerivad teineteise sooduspakkumistele, tegi komisjon järelduse, et pole piisavalt tõendeid selleks, et väita, et pooled ja KPN määraksid pidevalt järjestikku hindu sellisel viisil, mis võiks põhjustada kooskõlastamata mõju seoses poolte vahelise kaudse surve kaotamisega.

(27)

Komisjon leiab seega, et tehing ei takistaks oluliselt tõhusat konkurentsi seoses võimalike kooskõlastamata mõjudega tasulise televisiooni, interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuste ja mitmest teenusest koosnevate pakettide jaeturul Madalmaades.

5. Tasulise televisiooni, interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuse ja mitmest teenusest koosnevate pakettide jaemüügiturud – horisontaalsed kooskõlastatud probleemid

(28)

Komisjon analüüsis ka võimalikke kooskõlastatud mõjusid tasulise televisiooni, interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuste ja mitmest teenusest koosnevate pakettide jaemüügiturule Madalmaades.

(29)

Arvestades, et poolte kaabelvõrgud ei kattu geograafiliselt, leiab komisjon, et praktikas oleks tehingul väga piiratud mõju KPNi olemasolevale suutlikkusele kooskõlastada oma käitumist Ziggo ja Liberty Globali ning pärast ühinemist ühinenud üksusega. On uuritud, kas see tehing muudaks oluliselt mõnda tegurit, mida peetakse üldiselt kooskõlastatud tegevust soosivaks.

(30)

Kuigi on teatud elemendid, mis viitavad sellele, et Madalmaade tasulise televisiooni, interneti püsiühenduse, tavatelefoniteenuste ja mitmest teenusest koosnevate pakettide jaeturud võivad praegu kooskõlastamist soosida (seoses näiteks teatud läbipaistvusega nendel turgudel), leiab komisjon, et pole vaja teha kindlaks, millisel määral see nimelt nii on, sest ei ole piisavalt tõendeid, et järeldada, et see tehing looks tingimused kooskõlastamiseks või muudaks kooskõlastamise lihtsamaks, stabiilsemaks või tõhusamaks.

C. Teatise esitaja esitatud kohustused

1. Kohustuste kirjeldus

(31)

Teatise esitaja esitas 22. augustil 2014 konkurentsiprobleemide käsitlemiseks lõplikud kohustused (edaspidi „kohustused”), mis hõlmavad järgmisi elemente: i) kohustus loovutada Film1 tasuline lisakanal ja ii) OTT teenustega seotud kohustused.

(32)

Seoses kohustusega loovutada Film1, kohustub Liberty Global samuti sõlmima Film1 ostjaga edastamislepingu Film1 levitamiseks ühinenud üksuse tasulise televisiooni platvormil Madalmaades mõistlikel kaubanduslikel tingimustel. Lisaks kohustub Liberty Global tegema mõistlikke jõupingutusi selle tagamiseks, et Film1 antakse ostjale üle koos kõigi praeguste Film1 esimese ja teise tasulise paketi edastamise õiguse põhiliste eksklusiivsete litsentsidega.

(33)

OTT teenustega seotud kohustuste kohaselt kohustub Liberty Global enam mitte jõustama ja seega sisuliselt tühistama piiravad OTT klauslid teleringhäälingutega sõlmitud olemasolevates lepingutes, mis on seotud nende ringhäälingute lineaarsete kanalite ja järelvaatamisteenuste edastamisega poolte tasulise televisiooni platvormidel. Liberty Global ei sõlmi ega pikenda otseseid ega kaudseid OTT piiranguid sisaldavaid lepinguid, mis on seotud teleringhäälingute lineaarsete kanalite ja järelvaatamisteenuste edastamisega ühinenud üksuse tasulise televisiooni platvormil.

(34)

Selleks, et mitte ohustada OTT kohustuse tõhusust, kohustub Liberty Global lisaks säilitama piisava ülekandevõimsuse poolte jaoks, kes soovivad pakkuda oma lairibaühenduse klientidele andmesidet, ja tagama, et sellistel pooltel on vähemalt kolm ülekoormamata marsruuti ühinenud üksuse Madalmaade IP võrku.

(35)

Kohustus mitte keelata sisu OTT levitamist on täies ulatuses jõus kaheksa (8) aastat pärast komisjoni käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

2. Kohustuste hindamine

(36)

Film1 loovutamine kaotaks täielikult kattuvuse poolte tegevuses tasuliste filmilisakanalite vallas Madalmaades. Samuti kaotaks see eeldatava probleemi, et pärast ühinemist võib Liberty Global sulgeda oma tasulise televisiooni jaemüügi konkurentidele tõhusa juurdepääsu filmilisakanalile.

(37)

Komisjon leiab, et kohustused sisaldavad kõiki vajalikke kaitsemeetmeid, et tagada Film1 edukas üleandmine sobivale ostjale. Eelkõige hõlmab see kõiki selle praegusesse toimimisse kaasatud või elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks vajalikke varasid ja töötajaid. Kohustustes on samuti ette nähtud kaitsemeetmed, et Film1 antakse üle koos selle elujõulisuse ja konkurentsivõime jaoks vajalike sisulepingutega.

(38)

Komisjon leiab, et kohustused on sobivad ja piisavad, et kõrvaldada enne vastuväite esitamist väljendatud konkurentsiprobleemid, mille kohaselt kavandatava tehingu tulemusel takistataks Madalmaades oluliselt tasuliste filmilisakanalitega seotud tõhusat konkurentsi.

(39)

Komisjon leiab, et OTT kohustus eraldab sisuliselt ringhäälingute lineaarsete kanalite ja järelvaatamisteenuste ühinenud üksuse tasulise televisiooni platvormil edastamisega seotud läbirääkimised OTT teenustega seotud läbirääkimistest. See on sobiv ja piisav abinõu selleks, et parandada komisjoni poolt enne vastuväite esitamist väljendatud probleemid, mis tulenevad ühinenud üksuse suuremast ostujõust tasulise televisiooni kanalite pakkumise ja omandamise hulgiturul.

(40)

Kohustustes käsitletakse ka poolte tehnilist suutlikkust halvendada konkureerivate OTT televisiooniteenuse pakkujate teenuse kvaliteeti. Liberty Globali kohustus säilitada piisav ülekandevõimsus poolte jaoks, kes soovivad edastada oma lairibaühenduse klientidele andmesidet, peaks tagama, et OTT kohustust ei saa tehniliste vahenditega vahetult kahjustada.

V. KOKKUVÕTE

(41)

Eespool nimetatud põhjustel tehakse otsuses järeldus, et 22. augustil 2014. aastal esitatud kohustustega muudetud koondumine ei takista oluliselt tõhusat konkurentsi siseturul või olulisel osal sellest turust.

(42)

Sellest tulenevalt tuleks koondumine kuulutada kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 26. augusti 2008. aasta otsus juhtumis COMP/M.5121 – News Corp / Premiere, punkt 35; komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsus juhtumis COMP/M.4504 – SFR / Télé 2 France, punktid 27–36; komisjoni 21. detsembri 2011. aasta otsus juhtumis COMP/M.6369 – HBO / Ziggo / HBO Nederland, punktid 18–21.

(3) Komisjoni 29. juuni 2009. aasta otsus juhtumis COMP/M.5532 – Carphone Warehouse / Tiscali UK, punkt 35; komisjoni 20. septembri 2013. aasta otsus juhtumis COMP/M.6990 – Vodafone / Kabel Deutschland, punkt 131.

(4) Komisjoni 21. detsembri 2010. aasta otsus juhtumis COMP/M.5932 – News Corp / BSkyB, punktid 76 ja 85; komisjoni 21. detsembri 2011. aasta otsus juhtumis COMP/M.6369 – HBO / Ziggo / HBO Nederland, punkt 22.

(5) Mitmest teenusest koosnevate pakettide pakkumised koosnevad järgmise kolme või enama teenuse paketist, mida klientidele tavaliselt pakutakse: televisiooniteenused, tavatelefoniteenused, interneti püsiühenduse teenused, mobiiltelefoniteenused.

1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/15

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 145/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS KOOSKÕLAS MÄÄRUSE (EL) nr 1151/2012 ARTIKLI 53 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGUGA.

„ROCAMADOUR”

ELi nr: FR-PDO-0305-01275 – 12.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat des Producteurs de Fromages Rocamadour,

Maison de l’Agriculture du Lot

430, avenue Jean Jaurès BP 199

46004 Cahors Cedex

PRANTSUSMAA

Tel: +33 565232221,

Faks: +33 565232219,

E-post: contact@aoc-rocamadour.com

Rühmal, mis koosneb juustuga „Rocamadour” seotud ettevõtjatest (tootjad, töötlejad ja laagerdajad), on õigustatud huvi taotluse esitamiseks.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine (muutmised) hõlmab (hõlmavad)

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos geograafilise piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Muu: seose sõnastamine, kontrollimine

4. Muudatus(t)e liik

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

—

☐ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Toote kirjelduse täiustamiseks lisati juustu „Rocamadour” organoleptiline kirjeldus. Et tagada ühtsus tootespetsifikaadi ja koonddokumendi punktide „Toote kirjeldus” vahel, lisati juustukoorikuga seoses kirjeldav sõna „vöödiline”.

Päritolutõend

Võttes arvesse riiklikes õigusaktides ja eeskirjades tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine.

Eelkõige on ette nähtud ettevõtjate heakskiitmine, millega tunnistatakse, et nad suudavad täita kõnealuse nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida nad soovivad kasutada. Seda osa on lisaks täiendatud mitme sättega registrite ja deklareerimisdokumentide kohta, mis võimaldavad tagada toodete jälgitavuse ja kontrollida nende vastavust tootespetsifikaadi nõuetele.

Lisaks täpsustati, et kontrolle tuleb teha proovide võtmise teel laagerdumisperioodi lõpus.

Tootmismeetod

Tootmismeetodi teatavate aspektide selgitamiseks täpsustati järgmist.

—	Selgitati, et mõiste „kits” hõlmab kõiki kitsi, kes on vähemalt korra poeginud. See täpsustus hõlbustab kontrollimist.

—

Kitsede söötmistingimuste täpsemaks kirjeldamiseks osutati, et:

—	karjamaad hõlmavad nõmmesid, metsi ja madalmetsi;

—	kuivsööda osakaal kitsede söödas ei tohi ületada 20 % kogu kuivainesisaldusest.

Lisaks loetleti lubatud haljas- ja jõusööt. Praeguseks kehtivuse kaotanud tähtaeg kääritatud sööda keelustamiseks jäeti välja.

—	Säte, mis on seotud eritingimustel ajutiste erandite lubamise võimalusega, jäeti välja, kuna see ei ole enam asjakohane.

—	Loomasöödas ei tohi kasutada transgeenseid tooteid, samuti ei või neid põllumajanduslikus majapidamises kasvatada. Keelu eesmärk on säilitada seos piirkonnaga ja kasutada traditsioonilisi loomade söötmise meetodeid.

—

Täpsustati kitsede sööda kasvatamiseks kasutatava maa väetamismeetodeid, kuna orgaanilised väetised võivad muuta söödapiirkondade ja karjamaade taimestikku. Erimeetodite kehtestamine võimaldab seega säilitada loodusliku taimestiku mitmekesisust ja seost geograafilise piirkonnaga:

„Ainsad lubatud orgaanilised väetised on kompost, sõnnik, läga, põllumajandusliku päritoluga virts, juustukodade jäätmed, aga ka mittepõllumajandusliku päritoluga orgaanilised väetised, nagu veepuhastusjaamade muda (või kõrvalsaadused) ja haljasjäätmed, kuid need peavad vastama alljärgnevatele laotamistingimustele. Need on pärit geograafilisest piirkonnast.

Mittepõllumajandusliku päritoluga orgaaniliste väetiste laotamisel peab iga partii (veo- või paakauto koorem vms) puhul analüüsima patogeensete mikroobide, raskmetallide ja orgaaniliste ühendite jälgede olemasolu, lähtudes õigusaktide sätetest.

Mittepõllumajandusliku päritoluga orgaaniliste väetiste laotamine põllumajandusmaale on lubatud, kui need kohe sisse küntakse ning järgitakse eripiirangud käsitlevaid kehtivaid eeskirju (kuupäevad, kaitstud alad, kogused…).”

—	Märgiti, et lüps toimub kaks korda päevas lüpsiplatsil, kus lüpstakse kõiki kitsi. Rajatiste toimimist kontrollib tunnustatud tehnik.

—

Nõrutatud kalgendi säilitamistingimusi täpsustati, et tagada kalgendi kvaliteet. Kalgendit võib säilitada tootja ruumides tulevaseks kasutamiseks või enne sügavkülmutamist või oskustööliste juurde saatmist. Säilitada võib temperatuuril 6 °C kuni 72 tundi. Oskustöölistele saadetud kalgend tuleb ära tarvitada transpordile järgneva 48 tunni jooksul.

—

Täpsustati kalgendi sügavkülmutamise tingimusi, et ühtlustada nimetatud tegevust.

Pädevate asutuste välja antud tervist käsitleva erandi alusel võib kalgendit sügavkülmutada nõrutamise lõppedes ja enne soola lisamist maksimaalselt 72 tunni jooksul pärast nõrutamise lõppu. Kalgendit sügavkülmutatakse kuni 5 cm paksuste plokkidena, mis ei tohi sügavkülmutamise ajal üksteise külge kleepuda, et võimaldada õhu ringlemist. Kalgendiploki sisetemperatuur peab olema -12 °C, mis tuleb saavutada vähem kui 12 tunni jooksul.

Kui kalgendit sügavkülmutatakse ja säilitatakse kodumajapidamises kasutatavates sügavkülmikutes, peavad need paiknema juustukojas või lisahoones, millel on juustukojaga otseühendus. Sel juhul on vaja vähemalt üht sügavkülmikut külmutamiseks ja teist säilitamiseks. Nimetatud sügavkülmikuid kasutatakse üksnes kalgendi sügavkülmutamiseks ja säilitamiseks ning nendes ei või hoida muid toiduaineid.

Sügavkülmutatud kalgendit võib säilitada maksimaalselt 10 kuud.

Sügavkülmutamist teostatakse tootja, oskustöölise või külmhoone ruumides. Kui sügavkülmutamine toimub külmhoone ruumides, tuleb kalgend enne väljasaatmist tootja juures pakendada.

—	Kontrolli lihtsustamiseks täpsustati, et kalgendi keedusoolasisalduse (0,6–0,8 %) all peeti silmas lisatud keedusoola, mitte keedusoola üldkogust.

—	Täpsustati, et laagerdumine toimub selleks ettenähtud ruumides, et säilitada eriomast looduslikku mikrofloorat, mis on vajalik juustu „Rocamadour” organoleptiliste omaduste kujunemiseks.

Märgistus

Jäeti välja viited kaitstud päritolunimetusele. Lisati kohustus esitada märgisel sõnad „appellation d’origine protégée” (kaitstud päritolunimetus) ja Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse logo „AOP”.

Muu

Täiustati seost käsitlevat punkti, et väljendada selgemalt seost juustu „Rocamadour” omaduste, geograafilise piirkonna ja tootjate oskusteabe vahel.

KPNi „Rocamadour” tootespetsifikaadi täitmise kontrolliga seoses täpsustati, et seda korraldatakse vastavalt kontrolliasutuse väljatöötatud kontrollikavale. Kontrolliasutuse andmeid ajakohastati.

Seoses riiklike õigusaktide ja eeskirjade arenguga esitati punkt „Riiklikud nõuded” tabelina, milles on loetletud peamised kontrollimist vajavad üksikasjad, nende viiteandmed ja hindamismeetod.

KOONDDOKUMENT

„ROCAMADOUR”

ELi nr: FR-PDO-0305-01275 – 12.11.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Rocamadour”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Rocamadour” on täisrasvasest toorpiimast valmistatud pehme väike kitsejuust, mille koorik on ühtlane, vöödiline, kergelt sametine ja värvuselt valge kuni kreemikas või tumebeež.

Juust on silindrikujuline ning kaalub ligikaudu 35 grammi.

Pärast täielikku kuivamist on juustu rasvasisaldus 45 % ja kuivaine kaal ei tohi jääda juustu kohta alla 14 grammi. Juustu laagerdumisaeg on alates vormist välja võtmisest vähemalt 6 päeva.

Juustumass on pehme ja deformeerub käega vajutades kergelt. Suus tundub juust „Rocamadour” kreemjas, st et juustumass sulab kergesti ja katab suu siseküljed. Juust on suus sulav. Juustukoorik ja -mass on ühtlased ning mõjuvad sellisena ka suus.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kitsede igapäevane söödaratsioon peab sisaldama geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta vähemalt 80 % ulatuses, sest piirkonna põllumajandusressursid ei võimalda söödavajadust täielikult katta.

Sööt koosneb rohust, püsi- ja ajutistelt rohumaadelt saadud heinast, õlgedest ja üheaastastest söödataimedest, v.a ristõielised taimed. Kuivsööda osakaal kitsede söödas ei tohi ületada 20 % kogu kuivainesisaldusest.

Kääritatud sööda kasutamine kitsede söödaratsioonis on keelatud.

Jõusööda osakaal kitsede päevaratsioonis peab jääma alla 30 % kogu kuivainesisaldusest. Lubatud jõusööt on määratletud positiivses loetelus.

Loomade söödas on lubatud üksnes taimed, kaassaadused ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

Transgeensete kultuuride kasvatamine on keelatud kõikidel põllumajandusettevõtte aladel, kus toodetakse piima, millest valmistatakse päritolunimetusega juustu „Rocamadour”. Keeld hõlmab kõiki taimeliike, mida võib kasutada põllumajandusettevõttes kasvatatavate loomade söödaks, samuti kõiki kultuure, mis võivad söödakultuure nakatada.

Juustu valmistamiseks kasutatav piim peab pärinema Alpi või Saaneni tõugu kitsedelt või nende kahe tõu ristanditelt.

Lisaks toorpiimasaadustele lubatakse piima koostises ja juustu valmistamisel koostis- ja abiainetena või lisanditena kasutada laapi, bakterite puhaskultuure, pärme, hallitusseeni ja soola.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdumine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustul „Rocamadour” on märgis, mis on vähemalt 4 cm läbimõõduga ja millele on märgitud nimi „Rocamadour”, märge „appellation d’origine protégée” ja Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse logo „AOP”.

Tootmiskohas ühte pakendisse pakendatud juustupartii võib märgistada vaid ühe märgisega, juhul kui juust on suunatud müügiks lõpptarbijale supermarketite juustuletis.

Kui tootja või tema otseses alluvuses olev isik müüb juustu põllumajandusettevõttes või turul otse, peab iga müüdav juustuühik olema varustatud vähemalt ühe märgisega. Müügiletil peab olema silt järgmiste andmetega: tootja ja/või laagerdaja nimi, tootmiskoha ja/või laagerdamiskoha aadress, päritolunimetus, märge „appellation d’origine protégée” (kaitstud päritolunimetus).

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab osaliselt Loti departemangu, selle keskosa, mida tuntakse nime all „des Causses”, aga ka Aveyroni, Corrèze’i, Dordogne’i, Tarn-et-Garonne’i departemange.

Aveyroni departemang : kommuunid: Ambeyrac, Balaguier-d’Olt, La Capelle-Balaguier, Causse-et-Diège, Foissac, Martiel, Montsalès, Ols-et-Rinhodes, Sainte-Croix, Salvagnac-Cajarc, Saujac, Villeneuve.

Corrèze’i departemang : kommuunid: Chartrier-Ferrière, Chasteaux, Estivals, Nespouls, Turenne.

Dordogne’i departemang : kommuunid: Archignac, Borrèze, La Cassagne, Cazoulès, Chavagnac, La Dornac, Jayac, Nadaillac, Orliaguet, Paulin, Peyrillac-et-Millac, Saint-Amand-de-Coly, Salignac-Eyvigues.

Loti departemang : kantonid Cahors Nord-Ouest, Cahors Nord-Est, Cahors Sud, Cajarc, Catus, Gramat, Labastide-Murat, Lauzès, Limogne-en-Quercy, Livernon, Luzech, Martel, Saint-Germain-du-Bel-Air, Saint-Géry, Souillac ja kommuunid Albiac, Anglars (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja Lascuradesi ojast läänes), Anglars-Nozac, Arques, Aujols, Autoire, Aynac, Bach, Bagat-en-Quercy, Béduer, Belmontet, Belmont-Sainte-Foi, Le Boulvé, Le Bourg (üksnes see osa, mis paikneb riigimaanteest nr 140 ja teest nr 940 läänes), Calès, Carennac, Cézac, Cieurac, Condat, Cremps, Dégagnac, Escamps, Fajoles, Fargues, Faycelles, Flaujac-Poujols, Floressas, Gindou, Gintrac, Gourdon, Grézels, Issendolus, Laburgade, Lacapelle-Cabanac, Lacapelle-Marival (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja teest nr 218 läänes), Lalbenque, Lamothe-Fénelon, Lascasbanes, Lavercantière, Lhospitalet, Loubressac, Loupiac, Mauroux, Mayrinhac-Lentour, Nadaillac-de-Rouge, Payrac, Les Quatre-Routes, Reilhaguet, Pern, Prudhomat, Rampoux, Le Roc, Rouffilhac, Rudelle, Rueyres, Saignes, Saint-Cirq-Souillaguet, Saint-Clair, Saint-Jean-Lagineste, Saint-Jean-Lespinasse, Saint-Matré, Saint-Michel-Loubéjou, Saint-Médard-de-Presque, Saint-Pantaléon, Saint-Projet, Salviac, Saux, Sérignac, Strenquels, Thédirac, Thémines, Théminettes, Touzac, Vaylats, Le Vigan,

Tarn-et-Garonne’i departemang : kommuunid: Caylus, Lacapelle-Livron, Loze, Saint-Projet.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

a) Loodustegurid

Päritolunimetusega on hõlmatud järgmised põllumajanduspiirkonnad: Causses ja Loti, Dordogne’i ja Célé orud, Bouriane’i idaosa, Limargue’i lääneosa, Quercy Blanci põhjaosa ja Causses de Quercy. Piirkonda iseloomustab peamiselt lubjakivipinnas, milles on karstilehtrid ja sügavad avad, kuhu imbub kogu vesi.

Pinnasest tulenevalt näib piirkond kesine ja kuiv ning sealsed mullad on väheviljakad.

Piirkonna looduslikus taimestikus domineerivad noored tammed, mis on iseloomulikud kuivadele ja lubjakivistele aladele. Seetõttu on maastik valdavalt lage, kohati leidub puudesalusid ja korrapäratuid õhukese ja kuiva rohukattega lapikesi, seda peamiselt lubjakiviplatoodel. Kuigi suvel leidub põõsaid ja rohtu, on taimestik üldiselt kesine ja kuiv.

b) Inimtegurid

Juust „Rocamadour” on Loti departemangu ja selle ümbruse üks vanimaid kohalikke tooteid. Seda tõendab 1451. aasta rendileping, mis oli sõlmitud piirkonna süserääni, kelleks tol ajal oli piiskop Evreux, ning tema vasallide vahel ja kus määrati kindlaks kümnisemaks, mida tasuti „Rocamadouri nimelise juustuna”.

Veel tänapäeval tuleb juustu „Rocamadour” tootjate oskusteave kogu tootmisprotsessi vältel esile.

Suurem osa kitsedele antavast söödast on pärit geograafilisest piirkonnast. Kuiv- ja jõusööta kasutatakse piiratud hulgal. Geograafilises piirkonnas toodetud sööt moodustab loomade söödaratsioonist vähemalt 80 %.

Tootjad kasutavad üksnes kitsede täisrasvast toorpiima. Laagerdunud piimale lisatakse kiirelt laapi ja sellele järgneb aeglane kalgendamine piimhappebakteritega, mis kestab vähemalt 20 tundi. Seejärel lastakse massil aeglaselt ja loomulikult nõrguda, et saada niiske kalgend, mille kuivainesisaldus on enne vormidesse asetamist üle 31 %.

Järgmiseks segatakse juustumassi sool ja asetatakse mass siis väikestesse vormidesse (läbimõõt 60 mm ja kõrgus 16 mm).

Tootmisprotsess jätkub laagerdamisega, kuhu kuulub 24-tunnine kuivatamisetapp suhteliselt kõrgel temperatuuril. Seejärel viiakse toode laagerdumisruumi, kus on kindlad temperatuuri- ja niiskustingimused.

5.2. Toote eripära

„Rocamadour” on täisrasvasest toorpiimast valmistatud väike ümmargune kitsejuust, mis kaalub ligikaudu 35 g ja mille kuivainesisaldus on väike (vähemalt 14 g juustu kohta).

Juustukoorik on sametise pinnaga.

Suus tundub juust „Rocamadour” kreemjas, juustukooriku ja -massi tekstuur on ühtlane ja suus sulav.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kuiv geograafiline piirkond on sobiv kitsede kasvatamiseks. Juustu „Rocamadour” valmistamiseks ettenähtud piima tootmisel kasutatavate loomakasvatusmeetodite raames eelistatakse geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Suure haljassööda osakaaluga sööt võimaldab saada algupärase mikroflooraga piima ja kuna piima kasutatakse pastöriseerimata kujul, säilib mikrofloora ka juustus.

Seen Geotrichum annab juustule „Rocamadour” sametise välimuse. Aeglane ja loomulik nõrgumine ning laagerdumisruumi temperatuuri- ja niiskustingimused annavad tulemuseks suhteliselt niiske kalgendi, mis soodustab seene Geotrichum arengut.

Nõrgumine ja laagerdumine toimuvad kahes üksteisele järgnevas etapis. Sellest tulenevalt on lõpptootes väike kuivainesisaldus.

Nõrgumis- ja laagerdumistingimused aitavad samuti kaasa pinnakooriku tekkele ning koorikust juustusüdamikuni kreemja, suus sulava ja ühtlase tekstuuri moodustumisele, mis kõik on juustule „Rocamadour” iseloomulik ja mida võib pidada ka täispiima kasutamise tulemuseks.

Juustu „Rocamadour” ümar ja lame kuju ning väike kaal tulenevad läbimõõdu ja kõrguse poolest eriliste vormide traditsioonilisest kasutamisest.

Seega mängib juustu „Rocamadour” valmistamisel rolli geograafilise piirkonna eriomaduste, looduslike tingimuste ja inimteguri koosmõju.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik (2))

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-ab406329-e35e-4155-adb7-c276fbba1221/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Vt joonealune märkus 1.

1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 145/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS KOOSKÕLAS MÄÄRUSE (EL) nr 1151/2012 ARTIKLI 53 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGUGA

„ZGORNJESAVINJSKI ŽELODEC”

ELi nr: SI-PGI-0105-01140-31.7.2013

KPN ( ) KGT ( X )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Association of Zgornjesavinjski Želodec Producers

Rečica ob Savinji 55

SI-3332 Rečica ob Savinji

SLOVENIJA

Tel +386 38390910

Muudatusettepaneku esitas sama tootjate rühm, kes taotles nimetuse „Zgornjesavinjski želodec” registreerimist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Sloveenia

3. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☐ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☒ Seos

—

☒ Märgistamine

—

☐ Muu

4. Muudatus(t)e liik

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

—

5. Muudatused

1. Kirjeldus

—

Liha ja peekoni vahekorda on muudetud. Praegu kehtivat vahekorda „85:15 kuni 80:20” on muudetud ja sõnastatakse järgmiselt: „liha vähemalt 75 % ja peekonit kõige rohkem 25 %”.

Uutviisi kavandatud liha ja peekoni vahekord põhineb toote „Zgornjesavinjski želodec” rohkem kui 20 aastat kestnud organoleptilistel analüüsidel, mida on teostanud spetsiaalne eksperdikomisjon. Analüüsidest ilmneb, et toote „Zgornjesavinjski želodec” viilu nõuetekohase välimuse, värvuse ja aroomi tagamiseks peaks liha ja peekoni optimaalne vahekord olema vähemalt 75 % liha ja kuni 25 % peekonit.

—	Lõpptoote kaalu ja paksust on muudetud: enne oli vastavalt „vähemalt 0,7 kg”, nüüd „vähemalt 0,6 kg” ning enne „3–5 cm” ja nüüd „2,5–3,5 cm”. See muudatus on tingitud tarbijate suurenenud nõudmisest õhemate ja mõnevõrra väiksemate toodete järele.

2. Tootmismeetod

—	Liha ja peekoni muudetud vahekorda ning lõpptoote muudetud kaalu tuleb arvesse võtta ka käesolevas punktis.

—

Värskelt jahutatud toote „Zgornjesavinjski želodec” kaalu on muudetud: enne oli „1,3–2,5 kg”, nüüd „1,2–4 kg”.

Toortoote kaalu on vähendatud lõpptoote väiksema miinimumkaalu arvelt. Toortoote „Zgornjesavinjski želodec” suurendatud ja heakskiidetud maksimumkaal on kavandatud selleks, et toode vastaks toitlustusasutuste nõudmistele, mis on seotud suuremõõtmeliste toodetega (et vähendada jääke toote otste äralõikamisel).

—

Kuivatamise/laagerdumise temperatuurivahemikku on vähendatud: enne oli „12–18 °C”, nüüd: „6–16 °C”. Termin „kašča” ning lauseosa „ja suhteline niiskus 60–80 %” jäetakse välja.

Võttes arvesse toote „Zgornjesavinjski želodec” kuivatamiseks kasutatavate rajatiste tegelikku keskmist temperatuuri, mis suurel määral sõltub vahelduvatest ilmastikuoludest, on kuivatamistemperatuuri vähendatud ja temperatuurivahemikku suurendatud. Liha kuivatamisrajatiste puhul kasutatud termin „kašča” ei ole enam kasutusel. Teave rajatiste suhtelise õhuniiskuse kohta jäetakse välja, kuna eelkõige jälgitakse toote kuivatamist ja selle niiskust.

—	Kuivamis-/laagerdumisaja kestust „kolm kuni viis kuud” muudetakse, nüüd on see „vähemalt kolm kuud”. See muudatus on tehtud seoses toote „Zgornjesavinjski želodec” tootjate praktiliste kogemustega, mis on omandatud vahelduvates ilmastikutingimustes.

—	Andmeid kaalukao kohta muudetakse, enne: „vähemalt 36 %”, nüüd: „vähemalt 40 %”. Muudatused on tehtud vastavalt tarbijate nõudlustele rohkem laagerdunud ja kuivemate toodete järele.

3. Seos

Ajaloolise tõe huvides on nimi „Georges VI” asendatud nimega „Georges V”.

Jugoslaavia kuninga Alexander I kutsel külastas Briti monarh George V (kelle valitsemisaeg lõppes 1936. aastal ta surmaga) Logarska orgu 1932. või 1933. aastal. Võttes arvesse asjaolu, et kuningas Alexander mõrvati Marseilles 1934. aastal, on selge, et nimetatud aastal ei saanud ta olla kuningas Georges VI võõrustaja Logaska orus.

4. Märgistamine

ELi õigusaktide muutmise tõttu on sõnad „ühenduse sümbol” asendatud sõnadega „ELi sümbol” ning sõnad „või vastav lühend” lisatakse märkele „kaitstud geograafiline tähis”. Lisatakse ka toote „Zgornjesavinjski želodec” märgistamiseks kasutatav logo, mis siiani oli olemas vaid spetsifikaadis.

KOONDDOKUMENT

„ZGORNJESAVINJSKI ŽELODEC”

ELi nr: SI-PGI-0105-01140-31.7.2013

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Zgornjesavinjski želodec”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Sloveenia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2 Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Zgornjesavinjski želodec” (mitmus: „želodci”] tähistatakse õhu käes kuivatatud/laagerdunud lihatoodet, mis on tehtud kõrgekvaliteedilisest sealihast (reie-, abatükk) ja tihkest seljapeekonist. Soola ja maitseainetega maitsestatud lihasegu topitakse sellisesse naturaalsesse kesta nagu seamagu, seapõis, veisesooled (umbsool) või auru läbilaskvasse tehiskesta. Toode on oma nime saanud traditsioonilisest lihasegu naturaalkesta, peamiselt seamakku toppimise tavast.

„Zgornjesavinjski želodec” koosneb vähemalt 75 % lihast ja kuni 25 % peekonist. Lihasegule lisatakse ka küüslauku, soola, pipart ja suhkrut. Nitritid, nitraadid ja muud lisandid ei ole lubatud. Soolasisaldus on alla 7 %.

Kuivatatud „Zgornjesavinjski želodec” on ümmargune või ristkülikukujuline. Pressimise tõttu lameda kuju ja 2,5–3,5 cm paksusega toode kaalub vähemalt 0,6 kg. Kest on sile, tihedalt täidise ümber ning kergelt kaetud iseloomuliku hallikaspruuni hallitusega (liik Penicillium).

Toote „Zgornjesavinjski želodec” lameda kuju tõttu on selle lõigud õhukesed ja pikad. Toote „Zgornjesavinjski želodec” tunnuslik omadus on selle markantne lõhn, mida täiendavad lisatud maitseained, mis ei varjuta laagerdunud liha ja peekoni põhiaroomi.

Toote tekstuur on õrnalt tihke ja sobiv viilutamiseks. Lõigud on iseloomuliku ja äratuntava nn mosaiigiga, mis on moodustunud roosakaspunasest lihaosast ning eelkõige nähtavatest kahvatuvalgetest peekonitükkidest. Lõigud tunduvad suus ühtlased ja lagunevad kiiresti.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet „Zgornjesavinjski želodec” toodetakse kõrgekvaliteedilisest sealihast (reie- ja abaosa) ning lihakat tõugu sigade ja nende ristandite tihkest seljapeekonist.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toode „Zgornjesavinjski želodec” peab olema toodetud (liha hakkimine, seljapeki tükeldamine, täidise valmistamine ja kesta toppimine) ning kuivatatud/laagerdatud määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Sertifitseeritud tooted on tähistatud nimetusega „Zgornjesavinjski želodec”, märkega „kaitstud geograafiline tähis” või vastava lühendiga, vastava ELI sümboli, riikliku kvaliteedisümboli ja toote „Zgornjesavinjski želodec” logoga. Logo kasutamine on kohustuslik kõigi toote „Zgornjesavinjski želodec” turustatavate vormide puhul.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilist tähist kohaldatakse üksnes Ülem-Savinja oru piirkonnas toodetud toote „želodec” suhtes. Põhjas kulgeb selle piirkonna piir piki Olševa mäeahelikku ja siis piki Smrekovško Pogorje küngastikku. Lõunas kulgeb piir piki Dobrovlje ja Menina mäetippe, mis eraldavad Ülem-Savinja orgu Alam-Savinja ja Tuhinjska orgudest. Läänes kulgeb piir läbi Črniveci mäekuru ning üle Krajnska Reberi, Velika Planina platoo ja Presedljaj mäekuru Ojstricasse. Sealt edasi kulgeb piir piki mäeahelikku Grintavecist Skutasse ja põhja poole Mrzla Gora mägedesse. Põhja poolt Pavličevo Sedlost mööda ja ida poole tagasi Olševa suunas kulgedes ühineb geograafilise piirkonna piir seal Sloveenia-Austria piiriga.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Zgornjesavinjski želodec” kaitse põhineb selle mainel. Toote tunnuslik omadus on selle traditsiooniline tootmismeetod. Sloveenia muudes piirkondades toodetud kuivatatud lihatooted on üldiselt kodus tehtud vorstid ja salaami. Aga selles mägedest ümbritsetud piirkonnas on autentse toote „Zgornjesavinjski želodec” retsepti juba sajandeid põlvest põlve edasi antud. Toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamine kujunes kõigepealt välja Ülem-Savinja oru kõrgemas, mägises osas. Esimesed kirjalikud tõendid toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamise kohta on tõenäoliselt pärit 19. sajandi algusest. Etnograaf Jože Lekše kirjutas oma käsikirjades toote olulisusest – seda pakuti selliste eriliste sündmuste puhul nagu pulmad, peied või perekondlikud tähtpäevad. 20. sajandil hakati lihatoodet tootma ka oru madalas ja rahvarohkemas osas, millest muu hulgas annab tunnistust Logarska oru Logari talus umbes 1930. aastal toote „Zgornjesavinjski želodec” käsitsi üleskirjutatud retsept.

Ülem-Savinja oru rahvakombeid ja elu uurinud autor Aleksander Videčnik on kirja pannud, et sõdadevahelisel ajal oli Briti kuningal George V külaskäigul kuningas Alexandri juurde võimalus viimasega koos maitsta toodet „Zgornjesavinjski želodec” Ülem-Savinja oru ühes osas – Logarska orus. Küllatulnud kuningale olevat see lihatoode nii hästi maitsenud, et kuningas Alexander saatnud seda talle isegi koju järele.

Aastate jooksul on toode saanud tuntuks piirkonna eriroana ja isegi tänapäeval on see põhisündmuste nagu pulmade ja pidusöökide üks peamistest söökidest; ülestõusmispühade ajal võtavad inimesed lihatoote kirikusse kaasa, et seda seal õnnistada lasta.

Ülem-Savinja oru geograafilise piirkonna ilmastik on Alpides ja Eel-Alpides valitseva kliima kombinatsioon. Valitsev ilmastik sõltub peamiselt kõrgusest. Kõrgemates piirkondades on Alpide kliima, kus kõige külmema kuu keskmine temperatuur on vähem kui -3 °C, madalamate piirkondade temperatuur vastab Eel-Alpide kliimale. Savinja ja Dreta orgu tuleb värke mäestikuõhk ümbritsevatelt mägiplatoodelt, mille tõttu suvel ei ole ilm ülemäära palav. Sügisel ja kevadel on ilm külm ning tavaliselt on ka talved pikad ja külmad. Üldistes ilmastikutingimustes on moodustunud kohalikud mikrokliimaolud (nt päikeselised või varjulised alad või suletud orud).

Selle piirkonna eripära on päikeseliste ja varjuliste alade temperatuuride suur erinevus; kõrgemal ja madalamal asuvates piirkondades moodustuvad kohalikud õhuvoolud, mis võimaldavad toote „Zgornjesavinjski želodec” loomulikku kuivatamist.

Ülem-Savinja orus on ainulaadne mikrokliima, arvukalt kuusemetsi, selle ümber kõrged mäed ning erakordselt veerikkad jõed ja ojad. Nii piirkonna mikrokliima tervikuna kui ka kuivatamispiirkondade mikrokliima on toote „Zgornjesavinjski želodec” kuivatamisel väga olulise tähtsusega.

Kuusepuit, kivid ja tellised on lihatoote kuivatamiseks ettenähtud kuivatuskambrite olulised ehitusmaterjalid.

Need eritingimused on olulise tähtsusega toote kuivamisel ja laagerdumisel ning selle maitse ja lõhna kujunemisel.

Lisaks soodsatele ilmastikutingimustele on toote „Zgornjesavinjski želodec” kvaliteet seotud ka inimestega, kes on tootmispiirkonnas välja töötanud selle lihatoote valmistamise, vormimise ja kuivatamise ainulaadse tehnika. Toodet „Zgornjesavinjski želodec” toodavad siiani traditsioonist lugu pidavad tootjad, ja isegi kui võetakse kasutusele tehnoloogilisi uuendusi, jäävad toote iseloomulik kuju ja maitseomadused ikka muutumatuks. Keskkond, kuusemetsade lõhn, kliimatingimused ja inimfaktor, mis hõlmab kogemusi ja erilisi tehnilisi ja praktilisi oskusi, on toote „Zgornjesavinjski želodec” valmistamisel väga olulised.

Viide toote spetsifikaadi avaldamisele

(Eespool nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mkgp.gov.si/fileadmin/mkgp.gov.si/pageuploads/podrocja/Varna_in_kakovostna_hrana_in_krma/zasciteni_kmetijski_pridelki/Specifikacije/ZGSAV_-_SPECIFIKACIJA_julij_13.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

1.5.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 145/26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 145/11)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

„LIČKI KRUMPIR”

ELi nr: HR-PGI-0005-01242 – 10.7.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„Lički krumpir”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Lički krumpir” [Lika kartul] tähistatakse kartulimugulaid, mis on ette nähtud turule laskmiseks inimtoiduna. Piklik-ovaalse kujuga mugula väikseim läbimõõt on 35 mm.

Toote „Lički krumpir” tootmiseks kasutatakse kartulisortide „Desiree”, „Bintje” või „Victoria” (või sarnaste omadustega sortide) seemnekartulit, mille kuivainesisaldus on vähemalt 19 %.

Kartuli „Lički krumpir” mugula organoleptilised omadused:

mugula välimus: sile kuni krobeline koor on kollase kuni pruuni või punaka värvusega;

mugulasisu värvus: säravvalge kuni kollane;

mugulasisu tekstuur: terve, peeneteraline;

mugula maitse: jahune, st kuivaine suurest osakaalust (suur tärklisesisaldus) tingituna pude või kuiv, seepärast kaldub üle keema. Söömise ajal avaldub suus kartulimugula täidlane maitse.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma toote „Lički krumpir” järgmised tootmisetapid: kartulimugulate mahapanek, muldamine ja ülesvõtmine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Enne pakendamist sorditakse toode „Lički krumpir” suuruse (väikseim läbimõõt 35 mm) järgi. Kartulimugulad puhastatakse mullaosakestest harjaga pühkides. Mugula tavapärase välimuse säilitamiseks neid veega ei pesta.

Toode „Lički krumpir” pakendamiseks kasutatakse üksnes järgmist liiki pakendeid: džuudist, linasest, võrgust või paberist kotid või kõnealustest materjalidest tehtud pakendid. Toote „Lički krumpir” võib turule lasta ka pakendamata, sest tavapäraselt müüakse kartuleid turul just lahtiselt.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kartuli „Lički krumpir” kasvatuspiirkond on Lika geograafiline piirkond. Lika on Horvaatia edelaosas asuv kontinentaalse kliimaga piirkond, mida ümbritsevad kõrged mäeahelikud (lõunast ja läänest Velebiti ahelik, idast Plješevica mägi ja põhjast Kapela ahelik).

Piirkond koosneb arvukatest karstitasandikest (horvaadi keeles polje): Lipovo polje, Koreničko polje, Bijelo polje, Krbavsko polje, Lapačko polje, Dabarsko polje, Krasno polje, Vrhovinsko polje, Turanjsko polje, Homoljacko polje, Podlapačko polje, Krbavsko polje, Kosinjsko polje, Mazinsko polje, Gubavčevo polje, Bruvnopolje ja Rudopolje, Suur ja Väike Popinsko polje, Brezovačko polje, Srb-Suvajsko polje, Kosničko polje ja Poljice, Brinjsko polje, Stajničko polje, Vodotečko polje ja Križpolje, Gostovo polje, Ličko-jaseničko polje ja Potpolje, Saborsko polje, Ličko polje ja Gacko polje. Suurimad tasandikud on Ličko ja Gacko polje.

Eespool nimetatud karstitasandikega Lika piirkond hõlmab kahte halduspiirkonda: suurema osa Lika-Senji maakonnast ja väiksema osa Zadari maakonnast. Lika piirkond hõlmab Lika-Senji maakonna kõiki linnu (v.a Novalja linn) ja haldusüksusi ning Zadari maakonna Gračaci haldusüksust. Kartuli „Lički krumpir” kasvatuspiirkond hõlmab kõiki kohti, mis asuvad kõrgemal kui 400 m üle merepinna, st järgmisi linnu: Gospić, Otočac ja Senj ning omavalitsusüksusi: Brinje, Vrhovine, Plitvička jezera, Perušić, Udbina, Lovinac, Gračac, Donji Lapac ja Karlobag.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Lički krumpir” kaitse põhineb selle mainel ja toote kvaliteedil, mis on tingitud tootmispiirkonna erilistest omadustest.

Punktis 4 osutatud geograafilise piirkonna kliimatingimused mõjutavad toote „Lički krumpir” kvaliteeti, mistõttu selle sordi mugulad erinevad muudes piirkondades kasvatatud kartulitest. Lika geograafilises piirkonnas on mäestikukliima, mille tunnuseks on suhteliselt lühike vegetatsiooniperiood. Kõnealustel platoodel ja tasandikel on jaanuaris keskmine temperatuur ligikaudu -2 °C ning aasta esimese viie kuu jooksul langeb miinimumtemperatuur alla 0 °C. Platoodel on juulis keskmine temperatuur 18 °C, mis kõrgemal asuvates kohtades vastavalt langeb.

Nii suvel kui talvel valdavad päevased madalad keskmised temperatuurid soodustavad kartuli „Lički krumpir” kasvu sellega, et intensiivse fotosünteesi tulemusel toimub suhkru süntees. Kogunenud suhkruid kasutavad Lika piirkonna kartulitaimed hingamiseks vähem ja seepärast jõuavad need mugulasse, milles kogunevad polüsahhariididena (tärklis), mis moodustab suurema osa mugula kuivainest. Teistmoodi on olukord madalamal asuvates kohtades, kus päevased ja öised temperatuurid on valdavalt kõrged ning kus taimed sellise soojaga kiiremini hingavad, kasutades fotosünteesi käigus moodustunud suhkruid, mida mugulasse koguneb sellevõrra vähem.

Karstireljeefi tähtsad vormid karstitasandikud on kujunenud tektooniliste liikumiste ja kulutuse tulemusel, millele pleistotseeni ajastul kuhjusid setted, mis moodustasidki tasandikud. Seega kuuluvad karstitasandikud akumulatiivsete tektooniliste maastikutüüpide hulka. Tänu sellisele reljeefile on kujunenud ka soodsa struktuuriga pinnas – valdavalt liiv- ja liivsavimuld, mis on rikas orgaaniliste ainete poolest ja sobib hästi kartuli „Lički krumpir” kasvatamiseks. Pinnamood mõjutab ka mikrokliimat, mis on olulise tähtsusega toote kvaliteedi kujunemisel.

Lika piirkonna elanikud on osanud loodustingimusi enda huvides ära kasutada – nii kasvatatakse seal kartulit „Lički krumpir” juba ammustest aegadest alates. Kartul toodi 1760. aastal Austria-Ungari keisririigi muudest piirkondadest sõjaväelisele piirialale, mille koosseisu Lika piirkond tol ajal kuulus (Vinko Mandekić, Krumpir [Kartul], Zagreb 1923, lk 7). Lika geograafilise piirkonna omapära (mäestikukliima ja pinnas) tõttu teravili seal kuigi hästi ei kasvanud ning seetõttu püüti Austria-Ungari keisririigi ajal (18. sajandil) sealkandis kartulikasvatust edendada. Lika piirkonna (kartuli „Lički krumpir” kasvuala) kliima- ja mullastikutingimused sobisid kartulikasvatuse jaoks. Kuna teravilja kasvatamiseks olid samad tingimused ebasobivad, sai kartulist leiva asemel peamine toiduaine.

Tänu toote „Lički krumpir” tähtsusele Lika piirkonna elanike toidusedelis muutusid oluliseks kartuli „Lički krumpir” kasvatamise jaoks sobivad, selles piirkonnas aretatud sordid, mille iseloomulikuks omaduseks on suur kuivainesisaldus (vähemalt 19 %). Piirkonna eripärase kliima tõttu on kartulimugula nimetatud omadus eriti hästi välja kujunenud ning toode „Lički krumpir” on seepärast selgesti eristuva täidlase jahuse maitsega.

Teadusuuringute alusel on kinnitust leidnud asjaolu, et Lika (Brinje) piirkonnas kasvatatud kõnealuse sordi kartulid on suurema kuivainesisaldusega (keskmiselt 23,5–24,3 %) kui sama sordi ja sama agrotehnikaga Međimurje maakonnas (Belica, Slovinska Kovačica) kasvatatud mugulad, mille kuivainesisaldus on väiksem (keskmiselt 21,1–21,4 %). Analüüsitulemustest ilmneb, et Brinjes (Lika piirkond) kasvatatud kartuli kuivainesisaldus on hoopis suurem. See asjaolu on tingitud toote „Lički krumpir” toorainena kasutatava kartuli kasvualal valdavatest klimaatilistest tingimustest, mis annavad kõnealusele kartulile eristatavad tunnused võrreldes sama sordi kartulitega, mis on kasvanud Belicas (Horvaatia kõige tähtsam kartulikasvatuspiirkond Međimurje maakonnas). Tänu kartuli „Lički krumpir” suurele kuivainesisaldusele on toode täidlase jahuse maitsega (teaduslik artikkel, autorid M. Poljak et al., Grafikon, nr 4 ja 5, 2001).

Tõendeid kartuli „Lički krumpir” maine kohta leidub ka ajaleheartiklites (Ličke novine [Lika maakonna ajaleht], riigiarhiiv, Gospić, 1953 ja 1955). Kõnealustes artiklites viidatakse kartuli „Lički krumpir” kasvatamise traditsioonile Lika piirkonnas, kus on valdavalt soodsad klimaatilised tingimused, tänu millele on kartul „Lički krumpir” erilise kvaliteediga – ei lagune keetmisel ning on suure tärklisesisaldusega.

Tarbija-uuringu tulemuste põhjal on kartul „Lički krumpir” saavutanud tarbijate hulgas hea maine – 93 % küsitletuist olid nimetust „Lički krumpir” enne kuulnud ning 74 % vastanuist oli valmis selle toote eest rohkem maksma. Uuringust ilmnes ka, et tarbijad teavad, et Lika piirkonna kui kartuli „Lički krumpir” põhilise kasvatuspiirkonna kliimatingimustel on suur osa toote erilise kvaliteedi tagamises (uuringu kokkuvõte, Miroslav Božić, „Marketing Strategy and Quality Labels in Traditional Food Industry”, (Traditsioonilise toiduainetööstuse turustusstrateegia ja kvaliteedimärgised), 2009–2010).

Kartuli „Lički krumpir” suur kuivainesisaldus on tingitud sellistest looduslikest teguritest nagu kõrgusest mõjutatud kliimatingimused ning seepärast on selles geograafilises piirkonnas kasvatatud kartulit tänu selle mugula omadustele kerge eristada mujal kasvatatud kartulist. Toote „Lički krumpir” ja Lika piirkonna vaheline seos tuleneb kartuli heast mainest, mille kartul on selle piirkonna jaoks saavutanud. Sellest annab tunnistust ka kokaraamat Vodič Hrvatske gastro ikone [Horvaatia kulinaarsete tähiste teatmik], milles kartulit „Lički krumpir” nimetatakse Lika piirkonna üheks kulinaarseks tähiseks. Autor pühendus Horvaatia kokakunsti mitmepalgelisuse dokumenteerimisele ja koostas kulinaarsete tähiste loetelu, millest nähtub selgelt kartuli „Lički krumpir” maine, mille see toode on oma päritolupiirkonnale saavutanud (Vodič Hrvatske gastro ikone, 2007).

Kartuli hea maine, mida soovitakse toote „Lički krumpir” registreerimisega säilitada, tõusis esiplaanile käesoleva sajandi algul, kui Lika piirkonnas hakati tähistama kuni tänase päevani au sees hoitud kulinaarseid kultuuriüritusi. Üks selline üritus on igal aastal toimuv „Lički krumpir’i päev”, mil seda toodet pakutakse külastajatele (kulinaarne üritus „Dan Ličkog krumpira”, 2014). Toode „Lički krumpir” on ka osa Lika piirkonna kultuuripärandist, mille tõenduseks on kartuli kiitmine arvukates rahvalauludes (Lisa, Nikola Matijević, Lički Grudobran [Lika kaitserinnatis], Zagreb, 1940, lk 62).

Viide toote spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/LICKI%20KRUMPIR/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 145

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 1. mai 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 145/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7590 – Berkshire Hathaway / Detlev Louis Motorrad Vertriebsgesellschaft) ( 1 )	1
2015/C 145/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7476 – Holtzbrinck Publishing Group / Springer Science+Business Media GP Acquisition SCA / JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 145/03	Euro vahetuskurss	2
2015/C 145/04	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 29. septembri 2014. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7000 – Liberty Global / Ziggo – Raportöör: Ungari	3
2015/C 145/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Liberty Global / Ziggo (M.7000 kohta)	5
2015/C 145/06	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 10. oktoober 2014, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega (Juhtum M.7000 – Liberty Global / Ziggo) (teatavaks tehtud dokumendi number C(2014) 7241 all) ( 1 )	7

	Parandused
2015/C 145/12	2015. aasta riigipühad, parandus ( ELT C 463, 23.12.2014 )	29

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 145/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7615 – Deprez Holding / Greenyard Foods) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
2015/C 145/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7561 – PartnerRe Ltd / AXIS Capital Holdings Limited) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 145/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	15
2015/C 145/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	22
2015/C 145/11	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	26