29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/1

NÕUKOGU OTSUS,

20. aprill 2015,

Euroopa Toiduohutusameti juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta

(2015/C 142/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni poolt nõukogule esitatud kandidaatide nimekirja,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sõltumatuse, kõrge teadusliku kvaliteedi, läbipaistvuse ja tõhususe tagamine on äärmiselt oluline. Samuti on vajalik koostöö liikmesriikidega.

(2)	EFSA juhatuse liige Valérie BADUEL on tagasi astunud. Tema ülejäänud ametiajaks tuleks seetõttu ametisse nimetada uus liige.

(3)

EFSA juhatuse uue liikme ametisse nimetamiseks on nõukogu läbi vaadanud komisjoni esitatud nimekirja komisjoni esitatud dokumentide alusel ning Euroopa Parlamendi seisukohti silmas pidades. Eesmärk on tagada võimalikult suur pädevus, ulatuslikud asjakohased teadmised, näiteks juhtimise ja avaliku halduse alal, ning ka võimalikult lai geograafiline jaotumine liidus.

(4)	Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 25 kohaselt peab neljal EFSA juhatuse liikmel olema tarbijaid ja toiduahela muid huvirühmi esindavates organisatsioonides töötamise kogemus. Praegu on selline kogemus neljal juhatuse liikmel juba olemas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Toiduohutusameti juhatuse liikmeks ajavahemikul 1. maist 2015 kuni 30. juunini 2016 nimetatakse järgmine isik:

Michael WINTER.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 20. aprill 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. DŪKLAVS

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/3

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

(2015/C 142/02)

Nõukogu otsuse 2013/255/ÜVJP (1) I lisasse ja nõukogu määruse (EL) nr 36/2012 (2) (mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) II lisasse kantud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Nõukogu kavatseb muuta järgmiste isikute loetellu kandmise põhjendusi: Ali Mamlouk, Rustum Ghazali, Faruq Al Shara' ja brigaadikindral Rafiq Shahadah (kannavad otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas ja määruse (EL) nr 36/2012 II lisas vastavalt järjekorranumbreid 3, 11, 16 ja 37).

Asjaomaseid isikuid teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada nõukogule enne 11. maid 2015 järgmisel aadressil taotluse kavandatud põhjenduste saamiseks.

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-mail: sanctions@consilium.europa.eu

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(2) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/4

Euro vahetuskurss (1)

28. aprill 2015

(2015/C 142/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0927
JPY	Jaapani jeen	130,09
DKK	Taani kroon	7,4607
GBP	Inglise nael	0,71500
SEK	Rootsi kroon	9,3808
CHF	Šveitsi frank	1,0464
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3920
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,471
HUF	Ungari forint	301,35
PLN	Poola zlott	4,0015
RON	Rumeenia leu	4,4026
TRY	Türgi liir	2,9161
AUD	Austraalia dollar	1,3752
CAD	Kanada dollar	1,3188
HKD	Hongkongi dollar	8,4696
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,4226
SGD	Singapuri dollar	1,4433
KRW	Korea vonn	1 167,18
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,0108
CNY	Hiina jüaan	6,7806
HRK	Horvaatia kuna	7,5860
IDR	Indoneesia ruupia	14 149,02
MYR	Malaisia ringit	3,8755
PHP	Filipiini peeso	48,320
RUB	Vene rubla	57,0315
THB	Tai baat	35,611
BRL	Brasiilia reaal	3,1786
MXN	Mehhiko peeso	16,7325
INR	India ruupia	68,9985

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/5

Teatis, milles käsitletakse demaršide tagasivõtmist kolmanda riigi suhtes, kellele 26. novembril 2013. aastal oli teatatud riigi võimalikust kindlaksmääramisest koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

(2015/C 142/04)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on tagasi võtnud Korea Vabariigi suhtes ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega seoses algatatud demaršid, mis on sätestatud komisjoni 26. novembri 2013. aasta otsuses 2013/C 346/03 (1) (millega teavitatakse kolmandaid riike, kelle puhul komisjon peab võimalikuks nende kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (2)).

1. Õiguslik raamistik

Vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne meede. Kolmandaid riike teavitatakse koostööd mittetegevaks riigiks liigitamise võimalusest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumide alusel.

Komisjon peaks rakendama nende riikide suhtes kõiki artiklis 32 sätestatud demarše. Täpsemalt peab komisjon teatises, milles käsitletakse sellise kindlaksmääramise aluseks olevaid põhilisi fakte ja kaalutlusi, andma neile riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendeid, mis sellise kindlaksmääramise ümber lükkavad, või vajaduse korral andma neile võimaluse koostada tegevuskava olukorra parandamiseks ja kirjeldada selleks võetud meetmed.

Komisjon peab andma asjaomastele kolmandatele riikidele piisavalt aega teatisele vastamiseks ning määrama mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

2. Menetlus

26. novembril 2013. aastal teatas Euroopa Komisjon Korea Vabariigile, et kaalub selle riigi liigitamist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

Komisjon rõhutas, et koostööd mittetegevaks riigiks liigitamise vältimiseks on palutud Korea Vabariigil teha komisjoniga koostööd tegevuskava alusel, mis kavandati tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon alustas Korea Vabariigiga dialoogi. Komisjon vaatas läbi selle riigi esitatud suulised ja kirjalikud märkused ning võttis neid arvesse. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

Korea Vabariik on võtnud vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks ja sellise tegevuse vältimiseks tulevikus ning selleks, et heastada mis tahes tegevus või tegevusetus, mille tulemusena on võimalik liigitada see riik ebaseadusliku kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate riikide hulka.

3. Järeldus

Kirjeldatud asjaoludel ja pärast eespool esitatud kaalutluste hindamist järeldab komisjon, et käesolevaga on tagasi võetud Korea Vabariigi suhtes algatatud demaršid, mis vastavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 32 sätetele võtta seoses rahvusvahelisest õigusest tulenevate lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustuste täitmisega meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Komisjon on asjaomaseid pädevaid asutusi ametlikult teavitanud.

Eespool nimetatud demaršide tagasivõtmine ei välista tulevikus komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid, kui faktilised asjaolud tõendavad, et riik ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(1) ELT C 346, 27.11.2013, lk 26.

(2) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/6

Teatis, milles käsitletakse demaršide tagasivõtmist kolmanda riigi suhtes, kellele 10. juunil 2014. aastal oli teatatud riigi võimalikust kindlaksmääramisest koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

(2015/C 142/05)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on tagasi võtnud Filipiini Vabariigi suhtes ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega seoses algatatud demaršid, mis on sätestatud komisjoni 10. juuni 2014. aasta otsuses 2014/C 185/03 (1) (millega teavitatakse Filipiini Vabariiki, kelle puhul komisjon peab võimalikuks selle kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (2)).

1. Õiguslik raamistik

Komisjon peab andma asjaomastele kolmandatele riikidele piisavalt aega teatisele vastamiseks ning määrama mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

2. Menetlus

10. juunil 2014. aastal teatas Euroopa Komisjon Filipiini Vabariigile, et kaalub selle riigi liigitamist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevateks kolmandaks riigiks.

Komisjon rõhutas, et koostööd mittetegevaks riigiks liigitamise vältimiseks on palutud Filipiini Vabariigil teha komisjoniga koostööd tegevuskava alusel, mis kavandati tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon alustas Filipiini Vabariigiga dialoogi. Komisjon vaatas läbi selle riigi esitatud suulised ja kirjalikud märkused ning võttis neid arvesse. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

Filipiini Vabariik on võtnud vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, sellise tegevuse vältimiseks tulevikus ja selleks, et heastada mis tahes tegevus või tegevusetus, mille tulemusena on võimalik liigitada see riik ebaseadusliku kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate riikide hulka.

3. Järeldus

Kirjeldatud asjaoludel ja pärast eespool esitatud kaalutluste hindamist järeldab komisjon, et käesolevaga on tagasi võetud Filipiini Vabariigi suhtes algatatud demaršid, mis vastavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 32 sätetele võtta seoses rahvusvahelisest õigusest tulenevate lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustuste täitmisega meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Komisjon on asjaomaseid pädevaid asutusi ametlikult teavitanud.

(1) ELT C 185, 17.6.2014, lk 17.

(2) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/7

KOMISJONI OTSUS,

21. aprill 2015,

millega teavitatakse kolmandat riiki tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

(2015/C 142/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (1), eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ETR-kalapüügi määrus) on kehtestatud Euroopa Liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, selliseks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidele. Samuti peab komisjon rakendama teavitatud kolmandate riikide suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise liigitamise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegutsemiskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja mõistlikult aega olukorra parandamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik liigitatakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, turustus- või rannikuäärse riigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(5)	Koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramine põhineb ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamisel.

(6)	Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 koostab nõukogu koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse lipuriigiks oleva kolmanda riigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et komisjonile on teatatud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise kord, mida asjaomase kolmanda riigi kalalaevad peavad täitma.

(8)	ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse rakendamisega.

2. TAI KUNINGRIIGIGA SEOTUD MENETLUS

(9)	Komisjon sai 6. oktoobril 2009 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 Tai Kuningriigi kui lipuriigi teate.

(10)	18.–22. aprillini 2011 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti toel kontrollkäigu Taisse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö raames.

(11)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Tais kehtiva õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korra kohta, mida riigi kalalaevad peavad täitma, ning meetmete kohta, mida Tai on võtnud ETR-kalapüügi vastu võitlemise kohustuse täitmiseks ja Euroopa Liidu püügisertifitseerimissüsteemi rakendamisega seotud nõuete ja punktide järgimiseks.

(12)	Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Taile 30. juunil 2011.

(13)

Tai ja komisjoni talituste vaheline tehnilisi küsimusi käsitlev koosolek toimus 27. aprillil 2012. Tai andis ülevaate 2011. aasta aprillist toimunud arengust seoses ETR-kalapüügi määruse rakendamisega. Tai esitas muudetud kalandusseaduse, mille valitsus on heaks kiitnud ning senat ja parlament valmis vastu võtma, laevaseiresüsteemi kava, mille rakendamisega on alustatud ja mille kasutuselevõtt oli kavandatud aastaks 2013, ning ETR-kalapüüki käsitleva riikliku meetmekava lõpliku eelnõu, mis oli juba tõlkimisel.

(14)	9.–12. oktoobril 2012 tegi komisjon Taisse järgmise kontrollkäigu, et hinnata esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmeid.

(15)	Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Taile 9. novembril 2012.

(16)	Tai esitas täiendava teabe 29. novembril 2012 ja oma märkused kontrollkäigu 2012. aasta novembri aruande kohta 23. jaanuaril 2013.

(17)	Komisjon vastas Tai 23. jaanuari 2013. aasta märkustele sama aasta 15. veebruaril.

(18)	Tai esitas 11. aprillil 2013 meetmekava vormis täiendavat teavet imporditud kalandustoodete jälgitavuse süsteemide parandamise kohta.

(19)	8.–9. oktoobril 2014 tegi komisjon Taisse järgmise kontrollkäigu, et hinnata 2012. aasta oktoobri kontrollkäigu järel võetud meetmeid.

(20)	Kontrollkäigu lõpparuanne saadeti Taile 29. oktoobril 2014. Komisjon tegi kontrollkäigu ajal kindlaks, et alates 2011. aastast on oluliste tuvastatud puuduste kõrvaldamisel saavutatud vähe või ei ole üldse midagi saavutatud.

(21)

19. novembril 2014 toimus Tai ja komisjoni talituste vahel kohtumine, kus Tai esitas täiendavad märkused. Tai esitas pärast kohtumist mitu kirjalikku märkust. 28. jaanuaril 2015 esitas Tai muudetud kalandusseaduse mitteametliku versiooni, mis oli avaldatud 9. jaanuaril 2015 (kalandusseadus B.E. 2558 (2015)).

(22)	Tai on India Ookeani tuunikomisjoni (IOTC) liige. Tai on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (Unclos).

(23)

Selleks et hinnata, kuidas Tai täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi, millele on osutatud põhjenduses 22 nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning mille on kehtestanud põhjenduses nimetatud piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda. Praegune peamine õigusakt Tai kalanduse reguleerimiseks on 1947. aasta kalandusseadus. 2015. aasta jaanuaris avaldatud muudetud versioon jõustub eeldatavasti 2015. aastal. Seda täiendavad mitu ministri määrust ja teatised, mis hõlmavad kalamajanduse tehnilisi aspekte. Enamik kõnealustest õigusaktidest on rohkem kui kümme aastat vanad ning neid ei ole ajakohastatud. Tai ametiasutused on tunnistanud, et kalandusseadus tuleb läbi vaadata ja uue õigusakti väljatöötamine nõuab aastatepikkust tööd.

(24)	Komisjon kasutas ka India Ookeani tuunikomisjoni avaldatud kättesaadavaid andmeid, samuti üldsusele kättesaadavat teavet.

3. TAI VÕIMALIK LIIGITAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS

(25)	Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Tai kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume.

3.1. ETR-kalapüügiga tegelevate laevade ning ETR-kalapüügi kaubandusvoogude kordumine (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 4)

(26)	Komisjon jõudis kohapeal tehtud kontrollkäikude ja avalikult kättesaadava teabe alusel järeldusele, et ajavahemikul 2010–2014 (2) (3) (4) on vähemalt 11 laeva tegelenud ETR-kalapüügiga.

(27)

Kogutud tõendite põhjal leitakse, et need Tai lipu all sõitvad laevad on asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates pannud toime järgmised tõsised rikkumised: püüdnud kala ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, püügiloa või litsentsita; püüdnud kala ilma laevaseiresüsteemi seadmeteta laevadel, mis tegutsevad avamerel ja rannikuriikides, kus laevaseiresüsteem on kohustuslik kõigi välisriigi lipu all sõitvate laevade jaoks; esitanud valeteavet püügipiirkondade kohta püügisertifikaatidele Tai ametiasutustelt kinnituse saamiseks ja toodete ELi importimiseks; võltsinud või varjanud oma tähistust, nime või registreerimisnumbrit; takistanud rannikuäärse riigi ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete järgimise kontrollimisel. Lisaks ei ole mõned neist laevadest täitnud oma kohustust registreerida andmed sisenemise, väljumise ja püügi kohta ning esitada see rannikuäärsete riikide ametiasutustele. Tai kalandusosakond uuris ühte käesolevas otsuses (vt põhjendus 79) kirjeldatud juhtumit, kuid muude meetmete kohta ei ole komisjonile tõendeid esitatud.

(28)

2014. aasta oktoobris peeti Paapua Uus-Guinea majandusvööndis ebaseadusliku kalapüügi eest kinni viis Tai laeva. Kuna enamikul Tai laevadest puudub pardal laevaseiresüsteem (vt põhjendus 37) ning koostöö naaberriikidega on nõrk (käesoleva otsuse punkt 3.2) võib eeldada, et risk seoses ETR-kalapüügiga on Tai laevastiku puhul kõrge. Seda toetab asjaolu, et aastatel 2011–2014 tegutses India ookeanis ja Vaikses ookeanis suur hulk ETR-kalapüügiga tegelevaid Tai laevu (vt põhjendus 26). Kõnealuste juhtumite asukoht ja ulatus vastab Tai kaugpüügilaevastiku paiknemisele enne 2012. aastat.

(29)

Varem oli Tai laevastiku panus merest püütud kaladest valmistatud toodangusse 40 %. See on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud põhjalähedaste ja pelaagiliste kalavarude ülepüügi tõttu Tai vetes (5). 2007. aastal tegutses Tai laevastik Indoneesia, Kambodža, Malaisia, Bangladeshi, Somaalia, Madagaskari ja Myanmari vetes teadaolevalt enam kui 460 laevaga. Tänaseks on kaugpüügilaevastik vähenenud kümne õngejadadega laevani, millel on luba kalastada India ookeani tuunikomisjoni piirkonnas ja 52 traalerini, millel on luba kalastada Paapua Uus-Guineas. Kuna kalavarud on Tai territoriaalvetes vähenenud ning püügipiirkond on kolmanda riigi vetesse juurdepääsuõiguste kaotamise tõttu väiksemaks jäänud, võib eeldada, et suur hulk kalalaevu jätkab nii avamerel kui ka rannikuäärsete riikide vetes ebaseaduslikku reguleerimata ja deklareerimata kalapüüki.

(30)

Laevastik on alates 2011. aastast suurenenud rohkem kui 15 000 laeva võrra ja koosneb praegu umbes 40 000 laevast, millest 7 000 on liigitatud töönduspüügilaevaks (neist iga laeva kogumahutavus on üle 20 tonni). Kõikidest laevadest alla viiendiku kasutavad püügipäevikuid, mis näitab, et suurem osa püügist jääb teatamata. Sellega seoses ei ole Tai suutnud rannikuäärse riigina täita oma kohustusi tagada oma majandusvööndis kalavarude optimaalne kasutamine kooskõlas teaduslike, keskkonnaalaste ja majanduslike teguritega, nagu on ette nähtud mereõiguse konventsiooni artiklites 61 ja 62. See on vastuolus ka ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava (6) punktiga 24, millega on ette nähtud kohustus esitada saagi kohta regulaarselt püügipäeviku andmeid.

(31)

Põhjendused 28–30 osutavad, et Tai kalandust ja kalatööstust iseloomustavad kalavarude vähenemine, püügipiirkonna kokkutõmbumine (majandusvööndi püügipiirkondade sulgemine ja kolmandatest riikidest rannikuriikide vetesse juurdepääsu õigustest ilmajäämine) ning püügivõimsuse suurenemine (kui 2011. aastal oli 4 000 töönduspüügilaeva, siis aastal 2014 oli selliseid laevu 7 000). Kõik kõnealustes põhjendustes kirjeldatud faktid toetavad esialgset järeldust, et Tai laevastik tegutseb ebaseaduslikult väljaspool Tai territoriaalvesi ning püük jäetakse teatamata või deklareeritakse valesti.

(32)

Seoses põhjendustes 26, 27, 28 ja 31 kirjeldatud teabega leiab komisjon, et Tai ei ole lipuriigina suutnud täita oma kohustusi vältida oma laevastiku seotust ETR-kalapüügiga. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punkti b kohaselt peab lipuriigile riikliku õiguse alusel kuuluma jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Märgitakse, et lipuriigil on kohustus võtta oma asjaomaste kodanikega seotud meetmeid või teha teiste riikidega koostööd kõnealuste meetmete võtmisel, et tagada avamere bioloogiliste ressursside kaitse.

(33)	Vastavalt artikli 31 lõike 4 punktile b uuris komisjon ka meetmeid, mida Tai on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(34)

Komisjon analüüsis dokumente ja muud teavet, mis on seotud Tai järelevalve ja kontrolliga merest püütud kalandustoodete ja importtoodete üle. Pärast seda hindamist leiab komisjon, et Tai ei saa tagada, et tema sadamatesse ja töötlemisettevõtetesse sisenevad kalandustooted ei pärine ETR-kalapüügist. Tai ametiasutused ei suutnud tõendada, et neil on kogu teave, mis on vajalik imporditud toodete ja ELi turule mõeldud töödeldud toodete seaduslikkuse kinnitamiseks. Käesolevas dokumendis on komisjoni hinnangu põhjal kokku võetud peamised asjaolud.

(35)

Tai laevade registreerimise ja litsentsimisega tegelevad vastavalt merendusosakond ja kalandusosakond, neist viimane on alates 2010. aastast seotud mõlema tegevusega. Pärast ametiasutuste üleskutset kanda registreerimata ja litsentsimata laevad registrisse registreeritud laevade arv 2011. aastal peaaegu kahekordistus.

(36)

2012. aasta kontrollkäigu ajal selgus, et need kaks registreerimisega tegelevat osakonda ei tee omavahel koostööd ning registreeritud laevade arv erineb mõne tuhande võrra. Koostöö puudumine merendusosakonna ja kalandusosakonna vahel vähendab Tai võimalusi laevastiku suuruse ja püügivõimsuse jälgimiseks ning võimaldab ebaseaduslikel käitajatel Tais tegutseda, ilma et seda avastataks. Risk, et Tai laevad tegutsevad registreerimata või litsentsita ja lossivad deklareerimata saaki, on jätkuvalt kõrge.

(37)

Lisaks kahjustab püügitegevuse jälgimiseks kasutatava laevaseiresüsteemi puudumine Tai püügisertifikaatide kinnitamise protsessi, kuna ametiasutused ei saa süsteemselt ja sõltumatult kontrollida, kas püügipiirkond vastab käitajate deklareeritud andmetele. Sellega seoses ei ole Tai täitnud nõudeid tagada kalapüügi igakülgne ja tõhus seire, kontroll ja järelevalve vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklile 94.

(38)	Kolmandate riikide laevad ei tohi Tai vetes kala püüda. Tais töödeldakse suurtes kogustes kolmandatest riikidest (sh sellistest, keda on teavitatud tema võimalikust liigitamiseks koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks) pärit kalandustooteid.

(39)	Mõned kalandustooted pärinevad sellise kolmanda riigi lipu all sõitvatelt laevadelt, keda komisjon on teavitanud tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 32. Need riigid on Korea, Paapua Uus-Guinea ja Filipiinid.

(40)

Tais töödeldakse ka sellistest kolmandatest riikidest pärit kala, kes ei ole komisjonile esitanud ETR-kalapüügi määruse artikli 20 kohast teavet, sealhulgas Vanuatu, Mikroneesia Liiduriigid ja Marshalli saared. See suurendab riski, et ELi turule suunatud kalatoodete puhul ei ole võimalik tagada, et need ei ole saadud ETR-kalapüügi tulemusena (vt põhjendused 48–51).

(41)	Tai ametiasutused on välja töötanud mitu jälgitavuse süsteemi, et jälgida ja kontrollida tema sadamatesse sisenevaid kolmandatest riikidest pärit kalandustooteid, mis on ette nähtud töötlemiseks ja edasiekspordiks.

(42)

Ametiasutuste esitatud teabe kohaselt kontrollitakse Tai sadamates 10 % lossimistest. Ametiasutustel ei ole aga õiguslikku alust kolmandate riikide laevu kontrollida, karistada või keelata neil siseneda Tai sadamatesse. Kogu import toimub impordiloa alusel, mis antakse välja pärast teatavate dokumentide (laevade registreerimistunnistus, litsents jms) esitamist. ELi turule suunatud toodete puhul tuleb lisaks esitada püügisertifikaat. 2012. ja 2014. aasta kontrollkäikude ajal selgus, et püügisertifikaat saadakse sageli nädalaid või isegi kuid pärast toodete Taisse importimist. Impordiluba ja püügisertifikaadi numbrit on omavahel väga keeruline, kui mitte võimatu, kokku viia, mis teeb jälgitavuse veelgi raskemaks.

(43)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendi (edaspidi „FAO juhend”) artikli 11 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et rahvusvaheline kala- ja kalatoodete kaubandus ei tohiks takistada kalanduse säästvat arengut, see peaks põhinema läbipaistvatel meetmetel ning lihtsatel ja kõikehõlmavatel seadustel, normidel ja haldusmenetlustel. Lisaks on ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga ette nähtud juhised, milles käsitletakse rahvusvahelisi turuga seotud meetmeid (punktid 65–76), millega toetatakse ETR-kalapüügist saadud kala ja kalatoodetega kauplemise vähendamist või kaotamist. Jälgitavuse süsteemid, millega komisjon tutvus (vt põhjendused 44–48) näitavad selgelt, et Tai ei ole võtnud meetmeid oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks, mis välistaks võimaluse, et ETR-kalapüügist saadud toodetega kaubeldaks Tai kaudu.

(44)	2012. aastal külastas komisjon mitut ettevõtet, vahendajat ja tuuni töötlemise tehast, et hinnata Tai kalandustoodete turu läbipaistvust ja jälgitavust. Kindlaks tehti hulk puudusi (vt põhjendused 45–47).

(45)

Tai ametiasutused on rakendanud jälgitavuse süsteemi, mis on välja töötatud selleks, et kõigi ELi turule mõeldud toodete päritolu saaks tagasiulatuvalt tuvastada ja kõik tooted oleksid raamatupidamises arvele võetud. 2012. aasta oktoobri kontrollkäigu ajal hindas komisjon seda jälgitavuse süsteemi nii ametiasutuste kui ka töötlemisettevõtete tasandil. Komisjon tegi kindlaks, et Tai ametiasutuste välja töötatud jälgitavuse süsteemid ei ole ühendatud ettevõtete raamatupidamissüsteemidega ja seega ei taga andmete täielikkust ja usaldusväärsust, kuna ametiasutustes tehtud kannete ja ettevõtete raamatupidamis- ja tootmissüsteemides tehtud kannete vahel puudub seos. Selline olukord vähendab jälgitavusahela usaldusväärsust ettevõtte tasandil. Lisaks on ametiasutuste süsteeme toetavad elektroonilised andmebaasid puudulikud ja tarneahela sellistel olulistel dokumentidel nagu impordidokumendid puuduvad üliolulised andmed (nt tarniva laeva nimi ja tegelik kogus, mille töötlemisettevõte ostis). See näitab puudusi jälgitavuse süsteemis tervikuna.

(46)

Leiti, et ettevõtjad kasutavad ametiasutustes jälgitavuse parandamiseks väljatöötatud dokumenteerimissüsteeme valesti ega märgi sissetulevaid kalakoguseid täpselt. Seetõttu saavad ettevõtted süsteemi kuritarvitada, mis võimaldab neil vigaste püügisertifikaatide põhjal deklareerida suuremaid koguseid, kui tegelikult sisse tuleb, ja kasutada seda rahapesuks.

(47)

Selle süsteemi jaoks täidavad ettevõtted dokumendi tooraine laoseisu kohta. Nad märgivad tegelikult ostetud koguste asemel dokumendile kõik püügisertifikaadil deklareeritud kogused. Ettevõtete täidetud dokumendil puudub seos asutusesisese raamatupidamissüsteemiga ja see täidetakse pärast töötlemist, et saada ametiasutustelt IV lisa kohane töötlemist kinnitav dokument. See näitab, et vaadeldud andmekogumissüsteemid on ebapiisavad, kuna neis ei võeta arvesse tootlikkuse erinevusi ja vahetuskursse. Lisaks sellele teeb süsteemi kaitsetuks valesti deklareerimise ja ETR-kalapüügist saadud toodetega seotud rahapesu eest asjaolu, et asutusesiseses raamatupidamissüsteemis ei saa toorainekoguseid siduda töödeldud toodetega. Kalandusosakond on läbi viinud suhteliselt vähe auditeid ja ei ole võetud tõendatavaid meetmeid jälgimissüsteemide puuduste kõrvaldamiseks, mis näitab, et puudub tahe tarneahela läbipaistvuse tagamiseks ja ei ole suudetud võtta meetmeid ettevõtjate suhtes, kes on otseselt või kaudselt seotud ETR-kalapüügiga ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktide 72–74 mõistes.

(48)	2012. aasta kontrollkäigu ajal selgus ka, et 40 000 tonni tuunikala oli imporditud ilma tollikontrollita. Koostöö kalandusosakonna ja tolli vahel tooraineimpordi täpsete andmete tagamiseks on nõrk.

(49)

2014. aasta kontrollkäiku ette valmistades vaatas Euroopa Kalanduskontrolli Amet läbi mitusada püügisertifikaati, mida oli ELi piiril Taist pärit saadetiste puhul esitatud. Tai kalandusasutused olid need püügisertifikaadid kinnitanud Tai ettevõtjate esitatud teabe põhjal. Eespool kirjeldatud probleemide mõju seoses andmekogumissüsteemidega kajastavad allpool loetletud eeskirjade rikkumised (vt põhjendused 50 ja 51).

(50)

Tai vetes toimunud püügi analüüs tõi ilmsiks järgmised vastuolud: sama tooraine eri kogustest saadud lõpptöötluse läbinud toodete mass oli sama; sama reisi jaoks anti välja kaks püügisertifikaati; kuivatatud toodete mass suurenes, kuigi peaks pärast veetustamist eeldatavalt vähenema; tootlikkus muutus iga eksportija puhul ning lõpptoodete kogus võis olla tooraine kogusest kuni kaks korda suurem; eksportimise kuupäev oli kolm kuni neli aastat pärast püügi ja tootmise kuupäeva; püügipiirkonda ei märgitud; rahvusvahelisi, piirkondlikke ja riiklikke kaitse- ja majandamismeetmeid ei märgitud.

(51)

Tais kontrollitud kolmandate riikide püügisertifikaatide analüüsi põhjal tuvastati järgmised rikkumised: püügisertifikaat oli seotud juba teadaoleva ETR-kalapüügiga; valed või ebaühtlased andmed püügisertifikaatide kohta, näiteks: vale IMO number, vastuolud püütud, lossitud ja töödeldud massi vahel, laevad, mis ei ole kantud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt heaks kiidetud registrisse, transpordilaevad, mis ei ole kantud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud loetellu, lossimiskuupäev enne ümberlaadimise kuupäeva, koguseid ja kuupäevasid oli püügisertifikaatidel muudetud. Vahetult ETR-kalapüügist saadud toodete ning nähtavalt vigastel püügisertifikaatidel põhineva saagi töötlemine näitab, et Tai ei ole suutnud teha koostööd teiste riikide ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, et võtta vastu asjakohased turuga seotud meetmed ETR-kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, nagu on märgitud ETR-kalapüügi vastase tegevuskava punktides 68 ja 72.

(52)

Põhjendustes 50 ja 51 esitatud teave näitab, et toodete töötlemisel Tais rikutakse FAO juhendi artiklis 11 kirjeldatud püügijärgse säästlikkuse eeskirju, ja rõhutab veelgi asjaolu, et Tai ei ole suutnud kehtestada eeskirju piisava kalanduskoostöö tagamiseks kolmandate riikidega ega rakendada kala ja kalatoodete jälgimise võimaldamiseks meetmeid, millega tagatakse toodete läbipaistvus ja jälgitavus turul vastavalt ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskava punktidele 67–69, 71 ja 72.

(53)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktilistele asjaoludele ja asjaomase riigi avaldustele, tehti vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 3 ja artikli 31 lõike 4 punktile b kindlaks, et Tai ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis tal on rannikuäärse ja turustamisriigina, et takistada ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsu oma turgudele.

3.2. Suutmatus teha koostööd ja võtta täitemeetmeid (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 5)

(54)	Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Taiga, et teha kindlaks, kas nad on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates, tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(55)	Hindamisel lähtuti sellest, kuidas koostöö on aasta aastalt paranenud.

(56)

Pärast 2011. aasta kontrollkäiku kutsus komisjon Taid üles tegema koostööd mitmes kalamajanduse küsimuses, millele oli vaja kiiresti tähelepanu pöörata. Need küsimused on järgmised: 1) seoses muudetud kalandusseaduse ja ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskava vastuvõtmisega vajas kalamajanduse õigus- ja haldusraamistik ajakohastamist, et tagada rahvusvaheliste ja piirkondlike kalamajandust käsitlevate õigusaktide ülevõtmine riigi õigusesse; 2) komisjon kutsus Taid üles töötama välja ühtse ja hoiatava karistussüsteemi, mida toetab rikkumiste ja karistuste register; 3) komisjon soovitas parandada seire-, kontrolli ja järelevalveraamistikku, et tagada kontroll Tai laevastiku ja kolmandate riikide laevade juurdepääsu üle Tai sadamatesse. Soovitati välja töötada laevaseiresüsteem ning inspekteerimiskava; 4) ELi turule suunatud toodete ekspordiga seotud püügisertifikaatide välja andmise ja jälgitavuse süsteemi tõhusust ja läbipaistvust tuleks parandada.

(57)

2012. kontrollkäigu ajal Taisse selgus, et komisjoni poolt 2011. aastal tõstatatud küsimustes (vt eelmine põhjendus) on tehtud vähe või ei ole tehtud üldse edusamme. Kalandusseadus ja ETR-kalapüügi vastane riiklik tegevuskava olid endiselt eelnõu vormis ning vastuvõtmise ajakava ebamäärane. Seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi arengut ei täheldatud ning kui üks impordidokumentide ja kolmanda riigi püügisertifikaatide seostamise lisavõimalus välja arvata, ei täheldatud olulisi saavutusi jälgimissüsteemi rakendamisel. Komisjoni 2012. aasta novembri aruandes on üksikasjalikult esitatud käesolevas põhjenduses nimetatud probleemid, mida ei oldud viimase 2014. aasta kontrollkäigu ajaks endiselt lahendatud.

(58)

Komisjon kordas oma 9. novembri 2012. aasta aruandes vajadust koostöö ja parandusmeetmete järele. Tai esitas oma märkused aruande kohta 23. jaanuaril 2013. Komisjon vastas märkustele 15. veebruaril 2013, rõhutades, et Tai meetmed viitavad tulevastele algatustele, täpsustamata üksikasjalikke eesmärke või ajakava nende eesmärkide täitmiseks. 2011. ja 2012. aasta kontrollkäikude ajal esile tõstetud probleemide lahendamiseks ei pakutud välja konkreetseid meetmeid ega lahendusi ning kalandusseaduse vastuvõtmist ja jälgimissüsteemi tõhustamist puudutavad küsimused jäid vastuseta.

(59)

Vastusena saatis Tai 11. aprillil 2013 tegevuskava imporditud kalandustoodete jälgitavuse süsteemi tõhustamiseks. Sellele lisaks toimus 27. aprillil 2013 tehnilisi küsimusi käsitlev koosolek, mille jooksul Tai kinnitas uue õigusraamistiku vastuvõtmise ajakava (2013. aasta) ning käimasolevate kalanduse ja jälgitavuse projektide üksikasjalikud eesmärgid.

(60)

30. juunil 2014 esitas komisjon järgmise teatise, milles nõuti 2012. aasta kontrollkäigu järelmeetmete võtmist. Sellele järgnenud 2014. aasta kontrollkäigu ajal selgus, et olukord ei olnud alates 2012. aastast muutunud. Kalandusseaduse vastuvõtmine, mis võimaldaks rakendada peamisi kalavarude majandamise ja jälgimise vahendeid ja tagada nende täitmine oli endiselt eelnõu etapis. Seadus oli kavas vastu võtta 2015. aasta jooksul. Laevaseiresüsteemidega oli kaetud vähem laevu kui 2012. aastal ja Tais menetletud püügisertifikaatide analüüs näitas, et ETR-kalapüügist saadud tooted võivad jõuda ELi turule. Nimetatud põhjustel leiab komisjon, et Tai ei ole suutnud käsitleda kõiki 2012. aastal tuvastatud probleeme ega rakendada oma laevastiku suhtes jurisdiktsiooni haldus-, tehnilistes ja sotsiaalküsimustes kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94. Lisaks sellele ei ole ta rakendanud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava artikli 24 sätteid seoses seire, kontrolli ja järelevalvega oma laevastiku üle, eelkõige seoses laevaseiresüsteemi rakendamise ja püügipäevikut käsitlevate nõuetega (vt põhjendused 36–38 ja 69–74).

(61)

Üldiselt olid Tai ametiasutused koostööaltid ja vastasid kiiresti teabenõuetele ning liikmesriikide ja komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 17 lõike 6 kohaselt esitatud kontrollimistaotlustele. Tai ametiasutuste vastuste täpsust vähendasid aga puudused jälgimissüsteemides, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 3.1. Neid puudusi suurendab veelgi koostöö puudumine Tai ametiasutuste ja sellistest kolmandatest riikidest lipuriikide vahel, kust Tai impordib toorainet.

(62)

Vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitele 63 ja 64 peaksid ranniku- ja lipuriigid tegema koostööd piirialade kalavarude ja pika rändega kalaliikide majandamisel. ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 28 ja 51 on esitatud töövaldkonnad ja -tavad, kus riigid peaksid püüdma koostööd teha. Need hõlmavad ühismeetmete ja andmevahetusmehhanismide väljatöötamist ja ühisprojekte seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas.

(63)

Tai on maailma suurim tuunikala importija. Tai impordib 800 000–850 000 tonni tuunikala aastas (2008. aasta andmed), mis saadetakse rohkem kui 50 tuunitöötlemisele spetsialiseerunud töötlemisettevõttesse. 90 % imporditud kalast pärineb Vaikse ookeani lääne- ja keskosast ning ülejäänud India ookeani lääneosast (7). Need arvud näitavad, kui oluline roll on Tail töödeldud kalandustoodete Euroopasse tarnimise ahelas ja kui tähtis on seega koostöö kolmanda riigiga, kust ta toorainena kasutatavaid kalandustooteid impordib.

(64)

Alates 2010. aastast on Tai kontrollinud kolmandast riigist kui lipuriigist toimuvatest tuhandetest kalaimpordijuhtumitest üksnes 26 juhtumit. Neist 14-le on kolmandast riigist lipuriik vastanud. Arvestades põhjendustes 51 ja 52 esile toodud küsimusi seoses kolmandate riikide püügisertifikaate käsitlevate probleemidega, leiab komisjon, et Tai ei ole suutnud teha koostööd teiste riikidega teabevahetuse hõlbustamiseks. Eelkõige ei ole avaldatud ametlikke kontaktpunkte riikidevaheliseks teabevahetuseks ja teiseks ei ole sõlmitud lepinguid või kokkuleppeid riikidega, kust kalandustooteid töötlemiseks imporditakse.

(65)	2011. aastal olid Tail olemas kahepoolsed kalanduskokkulepped Myanmari, Jeemeni, Omaani, Iraani, Paapua Uus-Guinea ja Bangladeshiga. Neist ainult üks kahepoolne kokkulepe Paapua Uus-Guinea eraldiseisvate kalandusliitudega on tänaseni jõus.

(66)

2014. aasta oktoobris peeti Paapua Uus-Guinea majandusvööndis ebaseadusliku kalapüügi eest kinni viis Tai laeva. Komisjon tõstatas selle küsimuse 19. novembril 2014 Taiga toiminud kohtumisel, kuid kalandusosakond teatas, et ta ei tea kõnealusest vahejuhtumist midagi. See näitab, kui nõrk on koostöö Tai ja muude kolmandate riikide vahel, isegi nendega, kellega on sõlmitud kahepoolsed lepingud.

(67)	Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile b analüüsis komisjon olemasolevaid täitmise tagamise meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Tais.

(68)

Laevade registreerimise ja litsentsimise eeskirjad on ebaselged ning Tai ametiasutused ei ole kehtestanud piisavaid sanktsioone Tai seadustega ettenähtud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral (8). Olukorda halvendab asutustevahelise koostöö puudumine registreerimisandmete võrdlemisel, mis muudab süsteemi pettustele avatuks (vt põhjendused 35 ja 36). ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 94 ja ETR-kalapüügi vastase tegevuskava punktides 42 ja 43 on selgelt sätestatud kohustused, mida lipuriigid peavad seoses kalalaevade registreerimisega täitma. Komisjon on seisukohal, et Tai ei ole suutnud tagada, et tema lipu all sõitvad laevad on registreeritud ja litsentsitud, ega võtta tõhusaid täitemeetmeid olukorra parandamiseks.

(69)

2014. aasta novembri kontrollkäigu ajal rõhutas komisjon, et muudetud kalandusseadusega ettenähtud karistused on liiga leebed. Trahvide praegune suurus ei ole piisav, et suured töönduspüügilaevad loobuksid võimaliku ebaseadusliku püügiga teenitavast kasumist. Karistused praegusel kujul ei ole kõikehõlmavad ega piisavalt karmid, et neil oleks hoiatav mõju. Lisaks puudub kalandusosakonnal rikkumiste ja karistuste register, millest tulenevalt ei ole rikkumisi võimalik korduvate õigusrikkumiste tuvastamiseks omavahel seostada. Olukorda halvendab seaduste ja menetluste ebaselgus ja läbipaistmatus, eelkõige seoses laevade registreerimise ja litsentsimise ning lossimist ja saaki puudutavate andmete jälgitavuse ja usaldusväärsusega. Tai ei suuda täita oma kohustust kehtestada tõhusad täitemeetmed vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklile 94 ja ei ole suutnud tõendada, et ta on kehtestanud asjakohase karistuste süsteemi ETR-kalapüügiga võitlemiseks, nagu on kirjeldatud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 21.

(70)	Tai õigusaktides ei ole sätestatud laevaseiresüsteemi käsitlevad nõuded ning laevadele ei ole seadusega ette nähtud kohustust kasutada Tai territoriaalvetes laevaseiresüsteemi.

(71)

2011. aastal teatas kalandusosakond laevaseiresüsteemi katseprojektist, mis hõlmas rohkem kui 300 laeva. Süsteemi käitasid erasektori teenusepakkujad ning teatamise sagedus ei vastanud laevaseiresüsteemi andmete esitamise rahvusvahelistele standarditele, mille on kehtestanud piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid. Lisaks ei võtnud kalandusosakond teatamise sagedust ja laevaseiresüsteemi andmete esitamist käsitlevate nõuete täitmatajätmise korral nõuetekohaseid meetmeid.

(72)

2012. aastal hõlmas laevaseiresüsteemi katseprojekt 110 laeva, mis tegutsesid rannikuäärsete riikide vetes või avamerel, kus laevaseiresüsteemi kasutamine on seadusega ette nähtud. Aastateks 2014–2015 laiendati projekti kogu töönduspüügiga tegelevale laevastikule. 2014. aasta oktoobriks oli laevaseiresüsteemiga laevade arvu aga vähendatud 50 laevani ning selleks ajaks ei olnud veel kehtivat õigusraamistikku laevaseiresüsteemi käsitlevate nõuete sätestamiseks Tai laevastiku jaoks.

(73)

Laevaseiresüsteemi puudumine suuremal osal laevastikust näitab suutmatust kontrollida merel püügitoiminguid ning õõnestab kalandusosakonna suutlikkust tagada tõhusalt asjaomaste merealade suhtes kohaldatavate eeskirjade täitmine. See asjaolu ning koostöö puudumine kolmandate riikidega on tinginud olukorra, kus laevaseiresüsteemita Tai laevad püüavad kala Paapua Uus-Guinea vetes, kus Paapua Uus-Guinea seaduste kohaselt peab kõigil kolmandate riikide laevadel olema pardal laevaseiresüsteem. Tai on koostanud esialgse kava laevaseiresüsteemi transpondrite paigaldamiseks kõigile laevadele, mille kogumahutavus on üle 30 tonni. Kuna Tai ei ole suutnud rakendada tõhusat laevaseiresüsteemi, ei saa ta järgida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklit 94 ja ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 sätestatud soovitusi. Seepärast usub komisjon, et Tai ei taga oma lipu all sõitvate kalalaevade põhjalikku ja tõhusat seiret, kontrolli ja järelevalvet.

(74)

Kolmandatest riikidest Taisse imporditud kalandustoodete vähene kontrollimine pädevate asutuste poolt (vt põhjendus 64) näitab, et Tai ei ole teinud ennetavat koostööd kolmandate riikidega töödeldud toodete seaduslikkuse tagamiseks. See vähendab jälgitavusahela läbipaistvust ja kalandusosakonna võimet tuvastada rikkumised ja võtta asjakohased täitemeetmed.

(75)	Komisjon märgib, et 2011. ja 2012. aasta kontrollkäikudelt kogutud teabe põhjal ei saa väita, et Tai ametiasutustel puuduvad rahalised vahendid. Pigem puudub õigus- ja halduskeskkond, mis on vajalik Tai kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks lipu-, ranniku- ja turustusriigina.

(76)

Taid peetakse edasijõudnud arenguriigiks (9), kes saab abi läbi ühispartnerluste mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide (nt FAO) ja ELiga. Tai inimarenguindeks on kõrge ja ÜRO inimarengu indeksi põhjal oli ta 2014. aastal (10) 187 riigi seas 89. kohal. Võttes arvesse nimetatud fakte ja aastatel 2011–2014 toimunud kontrollkäikudelt saadud teavet leiab komisjon, et Tail ei ole puudu rahalistest vahenditest oma kohustuste täitmiseks lipu-, rannikuäärse-, sadama- ja turustusriigina, vaid pigem puudub kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks vajalik õigus- ja haldusraamistik.

(77)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Tai Kuningriigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 väita, et Tai ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses koostöö ja nõuete täitmise tagamisega.

3.3. Suutmatus rakendada rahvusvahelisi eeskirju (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 6)

(78)	Tai ratifitseeris 2011. aastal ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ta on India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosaline.

(79)

Komisjon analüüsis artikli 31 lõike 6 punkti b kohaselt kogu teavet seoses Tai staatusega India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosalisena. Peamised küsimused olid 2011. aastal Mauritaania majandusvööndis loata ja litsentsita kalastanud Tai lipu all sõitva kalalaeva kinnipidamine (11) ning õngejadadega tuunipüügilaevade võimalikud rikkumised 2013. aastal merel toimunud ümberlaadimiste ajal (12). Tai uuris 2013. aasta juhtumit ja esitas sellega seoses rahuldava vastuse (13), kuid 2011. aasta juhtumiga seoses ei vastatud ega esitatud aruannet juhtumi uurimise kohta (14). See ei ole täielikult kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 kohaselt lipuriigile esitatavate nõuetega uurida laeva poolt toimepandud rikkumistega seotud küsimusi ega kõnealuse konventsiooni artikli 118 kohase kohustusega teha riikidega koostööd elusressursside kaitsmisel ja majandamisel. Käsitleti ka muid vähemolulisi küsimusi seoses vaatlus- ja püügiandmete hilinenud esitamisega ning neile küsimustele vastati ettenähtud tähtaja jooksul (15).

(80)

2015. aastal muudetud kalandusseadus koostati algselt 1999. aastal. Seda täiendati vähesel määral 2014. aasta detsembris, lisades täiendavad meetmed seoses kalanduskontrolli, vesiviljeluse, toiduhügieeni ja karistussüsteemiga. Praeguses eelnõus aga ei käsitleta piisavalt kalandustegevuse keerulisi aspekte ega praegusel kujul toimuvat toodetega kauplemist Tai kaudu. Esiteks näivad mõisted olevat ebapiisavad, kuna need ei sisalda selliste tegevuste määratlusi, mida peetakse ETR-kalapüügiks või tõsiseks rikkumiseks. Teiseks on reguleerimisala liiga kitsas, kuna sellega nähakse peamiselt ette kalandustegevuse reguleerimine Tai territoriaalvetes ja kolmes piirkonnas väljaspool Tai majandusvööndit, kus Tail ei ole praegu kokkuleppeid ega luba kala püüda. Mõju saavutamiseks tuleks reguleerimisala kohaldada kõigile laevadele, mis tegutsevad Tai vetes ja Tai laevadele, mis tegutsevad väljaspool Tai majandusvööndit. Kolmandaks koostati eelnõu enne kui Tai ratifitseeris 2011. aastal ÜRO mereõiguse konventsiooni ning kavandatud tekstiga ei võeta üle ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 61–64 kohaseid peamisi kaitse- ja majandamismeetmeid. Lisaks on tekst koostatud enne mitme olulise rahvusvahelise kalamajandust käsitleva vahendi väljatöötamist. Näiteks puuduvad tekstist 2001. aasta ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava põhimõtted ja määratlused. Kõnealune tegevuskava ei ole küll siduv, kuid laialdaselt heaks kiidetud. Samuti ei ole lisatud hoiatavat karistussüsteemi, mis vähendab Tai võimalusi täita ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 73 nõudeid seoses seaduste ja määruste täitmise tagamisega ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 21.

(81)

ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõikes 1 on sätestatud, et rannikuäärsed riigid peavad võtma meetmeid, mis on kooskõlas piirkonnas ja avamerel kohaldatavate meetmetega, et tagada piirialade ja pika rändega kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus ning edendada kalavarude optimaalset kasutamist. Tai õigusraamistikuga on ette nähtud üksnes piiratud kaitse- ja majandamismeetmed territoriaalvetes.

(82)

Tai ei ole peale 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud teisi rahvusvahelisi kalamajandust käsitlevaid õigusakte. Võttes arvesse, et Tai on oluline riik eelkõige tuuni ja tuunilaadsete siirdeliikide turustamisel, takistavad eespool nimetatud asjaolud Tail täita ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 62, 63, 116 ja 117 kohaseid koostöökohustusi.

(83)

Laevaseiresüsteemi rakendamisega seotud puudused on vastuolus ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava artikli 24 lõikega 3, mille kohaselt peaksid riigid teostama kalapüügi üle seiret, kontrolli ja järelevalvet algusest peale ja kõigis lossimiskohtades kuni lõppsihtkohani välja ning rakendama selleks muu hulgas laevaseiresüsteemi kooskõlas asjaomaste riiklike, piirkondlike või rahvusvaheliste standarditega. Eespool nimetatud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud kaitse- ja majandamismeetmete ratifitseerimine ja ülevõtmine aitaks Tail vältida olukorda, kus tema laevastik liigitatakse võimalikuks ETR-kalapüügiga tegelevaks laevastikuks.

(84)

Tai ei ole vastu võtnud ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit, mille kohaselt peaksid kalandusseadused ja nende väljatöötamine olema läbipaistvad ning milles antakse soovitusi seoses poliitikakujundamise, otsustetegemise ja juhtimise menetlustega (vastavalt punktid 6.13 ja 7.1.9). Sellega nähakse ette kõigi kalapüügipiirkondade ja igasuguse kalapüügi suhtes kohaldatavad kaitse, majandamise ja arendamise põhimõtted ja standardid ning see hõlmab muu hulgas ka kalade püügi, töötlemise ja kala või kalatoodetega kauplemise, püügioperatsioonid ja kalandusalased teadusuuringud. Komisjoni järeldusi selle kohta, et Tai ei suuda tagada selgeid, kõikehõlmavaid ja läbipaistvaid eeskirju ja menetlusi (vt põhjendus 80) toetab asjaolu, et 2014. aasta novembri kohtumisel väljendas kalandusosakond teadmatust kõnealuste põhimõtete tähtsuse kohta. Lisaks on käesoleva otsuse punktis 3.1 kirjeldatud puudused seoses jälgitavusega vastuolus FAO juhendi punktiga 11.1.11, mille kohaselt peavad riigid tagama, et riikidevaheline ja kodumaine kala- ja kalatoodetega kauplemine oleks kooskõlas nõutavate kaitse- ja majandamismeetmetega, parandades seejuures kaubaks mineva kala ja kalatoodete päritolu kindlakstegemist. Võttes arvesse, et Tai on üks suurematest kalatöötlejatest, on nende põhimõtete kohaldamine eriti tähtis, et tagada elusressursside jätkusuutlik kaitse nii rannikualal kui ka avamerel nagu on ette nähtud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 61, 117 ja 119.

(85)

Tai tegevus rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisel ei ole kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 10, milles soovitatakse riikidel eelkõige ratifitseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepe (UNFSA), see heaks kiita või sellega ühineda. Komisjon on seisukohal, et see soovitus on eriti oluline Tai puhul, kellel on märkimisväärne kalalaevastik, mis tegeleb pika rändega kalavarude püügiga (peamiselt tuunipüügiga IOTC ja võimalik, et ka Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnas).

(86)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Tai Kuningriigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 väita, et Tai ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

3.4. Arenguriikide eripiirangud

(87)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi põhjal peetakse Taid kõrge inimarengutasemega riigiks (89. riik 187 riigi hulgas). Samuti tuleb meelde tuletada, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (16), on Tai liigitatud suurema keskmise sissetulekuga riikide ja territooriumide kategooriasse (17).

(88)

Tuleks märkida, et komisjon tunnistas 6. oktoobril 2009 vastuvõetavaks Tai kui lipuriigi teatise vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20. Tai kinnitas vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikele 1, et riigis on kehtiv kord selliste seaduste, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamiseks, mida Tai kalalaevad peavad järgima.

(89)	Samuti on asjakohane märkida, et liit on 2011. aastal juba rahastanud ETR-kalapüügi vastast võitlemist käsitleva tehnilise abi meedet Tais (18).

(90)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2011. ja 2014. aasta kontrollkäikudel tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Tai suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse seirel, kontrollil ja järelevalvel tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene võimekus ja puudulik taristu. Tai ei ole kunagi väitnud, et arengupiirangud mõjutaksid riigi suutlikkust kohaldada töökindlat seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning alles hiljuti (2014. aasta novembris) taotleti ELilt abi jälgitavuse ja püügisertifikaatide kava tõhustamiseks. Komisjon vastas kõnealusele üldisele taotlusele positiivselt.

(91)	Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Tai Kuningriigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 väita, et riigi arengutase ei piira Tai kalamajanduse olukorda ja üldist tulemuslikkust.

4. JÄRELDUS KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS VÕIMALIKU LIIGITAMISE KOHTA

(92)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Tai suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealust riiki kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(93)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 32 lõikele 1 peaks komisjon teavitama Taid sellest, et ta võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks. Samuti peab komisjon rakendama Tai suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(94)

Tai teavitamine tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegevana käesoleva otsuse tähenduses, ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid koostööd mittetegevate riikide kindlaksmääramiseks ja nende nimekirja koostamiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Taid teavitatakse tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

Brüssel, 21. aprill 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Teave (2010. aasta rikkumised) saadud riiki käsitlevast aruandest „Arenguriikide toetamine ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamise nõuete täitmisel” (Accompanying developing countries in complying with the Implementation of Regulation (EC) No 1005/2008 on Illegal, Unreported and Unregulated (IUU) Fishing, EuropeAid/129609/C/SER/Multi).

(3) Teave (2011. aasta rikkumised) saadud India Ookeani tuunikomisjoni andmetest, mis on kättesaadaval aadressil: http://www.iotc.org/sites/default/files/documents/proceedings/2012/coc/IOTC-2012-CoC09-R%5BE%5D.pdf ning http://iotc.org/sites/default/files/documents/proceedings/2012/coc/IOTC-2012-CoC09-08a%5BE%5D.pdf lk 5–6, seisuga 27.11.2014.

(4) Teave (2014. aasta rikkumised) saadud PNG Loop Online uudistest: http://www.pngloop.com/2014/10/27/record-12-fishing-vessels-investigation-ffas-operation-kurukuru/ ning http://www.emtv.com.pg/article.aspx?slug=Illegal-Fishing-Vessels-Apprehended& seisuga 20.11.2014.

(5) Teave saadud riiki käsitlevast aruandest „Arenguriikide toetamine ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamise nõuete täitmisel” (Accompanying developing countries in complying with the Implementation of Regulation (EC) No 1005/2008 on Illegal, Unreported and Unregulated (IUU) Fishing, EuropeAid/129609/C/SER/Multi).

(6) International Plan of Action to prevent, deter and eliminate illegal, unreported and unregulated fishing, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 2001.

(7) Teave saadud riiki käsitlevast aruandest „Arenguriikide toetamine ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamise nõuete täitmisel” (Accompanying developing countries in complying with the Implementation of Regulation (EC) No 1005/2008 on Illegal, Unreported and Unregulated (IUU) Fishing, EuropeAid/129609/C/SER/Multi).

(8) Vt allmärkus 7.

(9) Teave saadud aadressilt http://www.fao.org/fi/oldsite/FCP/en/THA/profile.htm

(10) Teave saadud aadressilt http://hdr.undp.org/sites/all/themes/hdr_theme/country-notes/THA.pdf

(11) Teave saadud aadressilt http://www.iotc.org/sites/default/files/documents/proceedings/2012/coc/IOTC-2012-CoC09-R%5BE%5D.pdf

(12) Teave saadud aadressilt http://www.iotc.org/documents/report-eleventh-session-compliance-committee-0

(13) Teave saadud aadressilt http://www.iotc.org/documents/response-possible-infractions-thailand-under-rop

(14) Teave saadud aadressilt http://www.iotc.org/documents/report-eighth-session-iotc-working-party-ecosystems-and-bycatch

(15) Vt allmärkus 12.

(16) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(17) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee nimekiri ametliku arenguabi saajatest http://www.oecd.org/dac/stats/documentupload/DAC%20List%20of%20ODA%20Recipients%202014%20final.pdf

(18) Vt allmärkus 7.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/18

Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 2. detsembri 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39685(1) – Fentanüül

Raportöör: Läti

(2015/C 142/07)

1.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et poolte vahel sõlmitud „ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepingu” ja selle lisa (edaspidi „leping”) eesmärk oli piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses.

2.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni otsuse eelnõus esitatud järeldusega, et pooltevaheline leping võis avaldada märkimisväärset mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

3.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud.

4.	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni otsuse eelnõus esitatud järeldusega otsuse eelnõu kõigi adressaatide kohta, eelkõige seoses emaettevõtja vastutusega.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga rikkumise kestuse kohta.

6.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/19

Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 6. detsembri 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39685(2) – Fentanüül

Raportöör: Läti/Ühendkuningriik

(2015/C 142/08)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatide suhtes tuleks kohaldada trahvi.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga ettepanekuga ettevõtjatele Johnson & Johnson/Janssen-Cilag B.V. määratava trahvi põhisumma osas.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga suurendada ettevõtjatele Johnson & Johnson/Janssen-Cilag B.V. määratavat trahvi, et tagada piisav hoiatav mõju.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga ettepanekuga ettevõtjatele Johnson & Johnson/Janssen-Cilag B.V. määratava trahvi lõppsumma osas.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni lähenemisviisiga tugineda ettevõtjatele Novartis AG/Sandoz B.V. määratava trahvi arvutamisel üle kantud väärtusele.

6.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga suurendada ettevõtjatele Novartis AG/Sandoz B.V. määratavat trahvi, et tagada piisav hoiatav mõju.

7.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga ettepanekuga ettevõtjatele Novartis AG/Sandoz B.V. määratava trahvi lõppsumma osas.

8.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/20

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Fentanüül

(AT.39685)

(2015/C 142/09)

(1)

Kõnealune juhtum käsitleb „ühist reklaamistrateegiat käsitlevat lepingut”, mille sõlmisid originaalravimit tootev Madalmaade ravimifirma Janssen-Cilag B.V., mis on ettevõtja Johnson & Johnson („J&J”) tütarettevõtja, ning geneerilisi ravimeid tootvad Madalmaade ravimifirmad Hexal B.V. ja Sandoz B.V. („Novartis/Sandoz”), mis mõlemad olid väidetava rikkumise ajal ettevõtja Novartis AG tütarettevõtjad. Lepingu kohaselt pidi geneerilise ravimi tootja hoiduma sisenemast valuvaigisti fentanüül Madalmaade turule.

(2)

30. jaanuaril 2013 võttis Euroopa Komisjon vastu vastuväited. Pooled said toimikuga tutvumise õiguse 15. veebruaril 2013 ning vastasid vastuväidetele vastavalt 22. ja 30. aprillil 2013 pärast seda, kui konkurentsi peadirektoraat pikendas algset tähtaega ühe ja kahe nädala võrra. Pooled ei taotlenud suulist ärakuulamist.

(3)	Võttes arvesse poolte vastustes esitatud uusi väiteid ja fakte, esitas komisjon 17. oktoobril 2013 asjaolusid käsitleva kirja, millele J&J vastas 30. oktoobril 2013 ja Novartis/Sandoz, pärast tähtaja lühikest pikendamist konkurentsi peadirektoraadi poolt, 6. novembril 2013.

(4)	Otsuse eelnõus järeldatakse, et ettevõtjate J&J ja Novartis/Sandoz vaheline leping kujutab endast ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumist.

(5)	Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt uurisin, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta osapooltel oli võimalus esitada oma seisukohad, ning see leidis minu järelduses kinnitust.

(6)	Eespool esitatut arvestades ning pidades silmas asjaolu, et pooled ei ole esitanud mulle taotlusi või kaebusi, olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 6. detsember 2013

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 16 ja 17 (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) („Otsus 2011/695/EL”).

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/21

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

10. detsember 2013,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta

(Juhtum AT.39685 – Fentanüül)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8870 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2015/C 142/10)

1. SISSEJUHATUS

(1)

10. detsembril 2013 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

(2)

Otsuses käsitletakse „ühist reklaamistrateegiat käsitlevat lepingut” (edaspidi „leping”), mille sõlmisid ettevõtjate Johnson & Johnson ja Novartis AG Madalmaade tütarettevõtjad. Lepinguga nähti ette igakuised maksed ettevõtja Johnson & Johnson poolt ajani, kuni (vähemalt) potentsiaalne konkurent Novartis hoidub Madalmaade turule sisenemisest ettevõtja Johnson & Johnson toote fentanüüli (tugevatoimeline valuvaigisti) geneerilise versiooniga.

2. ADRESSAADID

(3)

Otsus on adresseeritud ettevõtjale Johnson & Johnson ja tema Madalmaade tütarettevõtjale Janssen-Cilag B.V. (edaspidi „Janssen-Cilag”) ning ettevõtjale Novartis AG (edaspidi „Novartis”) ja tema Madalmaade tütarettevõtjale Sandoz B.V. (edaspidi „Sandoz”).

3. MENETLUS

(4)

Menetlus algas 18. oktoobril 2011.

(5)

30. jaanuaril 2013 võeti vastu vastuväited ja need edastati pooltele.

(6)

Pooled esitasid oma vastused vastuväidetele 2013. aasta aprillis ja suulist ärakuulamist ei taotletud.

(7)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitvad arvamused 2. ja 6. detsembril 2013.

(8)

Komisjon tegi oma otsuse 10. detsembril 2013.

4. ELi TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 101 RIKKUMINE

(9)

Johnson & Johnson töötas fentanüüli välja 1960ndatel aastatel ja on seda alates sellest ajast eri vormides turustanud. 2005. aastal lõppes Madalmaades ettevõtja Johnson & Johnson toote (fentanüüli depooplaaster) kaitse ja ettevõtja Novartis Madalmaade tütarettevõtja Sandoz oli välja tulemas oma geneerilise versiooniga fentanüüli depooplaastrist. Näiteks oli juba valmis vajalik pakkematerjal.

(10)

2005. aasta juulis, selle asemel et geneerilist versiooni tegelikult müüma hakata, sõlmis Sandoz ettevõtja Johnson & Johnson Hollandi tütarettevõtjaga Janssen-Cilag hoopis „ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepingu”. Ettevõtja Janssen-Cilag kokkulepitud igakuised maksed ajani, mil Madalmaade turule ei jõua geneeriline versioon, ületasid kasumit, mida Sandoz soovis saada oma geneerilise toote müügist. Sisedokumentide kohaselt pidi Sandoz hoiduma turule sisenemast selle eest, et saab „tüki pirukast”. Konkureerimise asemel leppisid Johnson & Johnson ja Novartis kokku koostöös, et „mitte tuua turule geneerilist versiooni ja nii säilitada praegust kõrget hinda”.

(11)

Nii ei toonud Sandoz oma toodet Madalmaade turule seni, kuni leping oli jõus. Leping lõpetati 2006. aasta detsembris, kui kolmas isik oli turule toomas geneerilist fentanüüliplaastrit.

(12)

Komisjon jõudis järgmistele järeldustele. Majandusliku ja õigusliku konteksti analüüsi põhjal oli Sandoz ajal, mil ta sõlmis ettevõtjaga Janssen-Cilag lepingu, tema lähedane ja (vähemalt) potentsiaalne konkurent. Leping sisaldas sisenemisest hoidumise mehhanismi, mille rakendudes oleks Janssen-Cilag lõpetanud oma igakuised maksed, kui Sandoz või mis tahes kolmas pool oleks turule sisenenud. Nii hoidus Sandoz oma fentanüüli depooplaastriga Madalmaade turule sisenemisest lepingu kogu kehtivuse ajal (11. juuli 2005 kuni 15. detsember 2006). Lepingu tulemusel hoiti äriühingu Janssen-Cilag lähedane (vähemalt) potentsiaalne geneeriline konkurent turult eemal ajal, mil selle turule sisenemise oht oli ilmne.

(13)

Lisaks maksis Janssen-Cilag kõnealusel ajavahemikul ettevõtjale Sandoz igakuiste maksetena kokku ligikaudu 5 miljonit eurot. Ettevõtjale Sandoz makstud summa ületas märkimisväärselt summat, mida Sandoz ise eeldas lepingu sõlmimise ajal teenivat siis, kui ta oleks oma fentanüüli depooplaastri Madalmaade turule toonud. Kõnealuseid igakuiseid makseid tehti täpsustamata ühiste reklaamiteenuste eest. Esialgse ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepinguga hõlmatud ajavahemikul (11. juulist 200511. juulini 2006) tegeles Sandoz vaid piiratud reklaamitegevusega ning lisaga hõlmatud ajavahemiku (11. juulist 200615. detsembrini 2006) kohta puuduvad tõendid, et Sandoz oleks tegelenud mis tahes reklaamitegevusega.

(14)

Analüüsi eespool nimetatud objektiivsed elemendid said kinnitust poolte kavatsuste seisukohast. Pooled koostasid „ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepingu” viisil, mis tagas, et ettevõtja Sandoz geneeriline toode ei sisene turule ja Janssen-Cilag saab lepingu kehtivuse ajal maksimeerida originaalravimi müügist saadava kasumi. Janssen-Cilag jagas seda konkurentsiülest kasumit ettevõtjaga Sandoz.

(15)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et kokkuleppe eesmärk kujutas endast ELi toimimise lepingu artikli 101 kohast piirangut.

5. RIKKUMISE KESTUS

(16)

Rikkumine kestis vähemalt alates esialgse ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepingu jõustumisest 11. juulil 2005 kuni ühist reklaamistrateegiat käsitleva lepingu (sealhulgas lisa) lõpetamiseni 15. detsembril 2006.

6. RAHATRAHVID

(17)

Antud juhul määrati rikkumise eest järgmised trahvid:

—	Johnson & Johnson ja Janssen-Cilag B.V., solidaarselt: 10 798 000 eurot;

—	Novartis AG ja Sandoz B.V., solidaarselt: 5 493 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/23

Eriaruanne nr 4/2015 „Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse?”

(2015/C 142/11)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 4/2015 „Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse?”.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebilehel: http://eca.europa.eu

Aruande tasuta eksemplari saamiseks pöörduge kontrollikoja poole aadressil:

European Court of Auditors

Publications (PUB)

12, rue Alcide De Gasperi

1615 Luxembourg

LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1

E-post: eca-info@eca.europa.eu

või täitke elektrooniline tellimus EU-Bookshop-veebilehel.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/23

Eriaruanne nr 5/2015 „Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?”

(2015/C 142/12)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 5/2015 „Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?”.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebilehel: http://eca.europa.eu

Aruande tasuta eksemplari saamiseks pöörduge kontrollikoja poole aadressil:

Cour des comptes européenne

Publications (PUB)

12, rue Alcide De Gasperi

1615 Luxembourg

LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1

E-post: eca-info@eca.europa.eu

või täitke elektrooniline tellimus EU-Bookshop-veebilehel.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/24

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7624 – KKR / Comcast / Pentech / Piton / Scottish Enterprise / Shamrock / FanDuel / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 142/13)

22. aprillil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad KKR & Co. L. P. („KKR”, Ameerika Ühendriigid), Comcast Ventures LP ja NBC Sports Venture, LLC, mis kuuluvad gruppi Comcast („Comcast”, Ameerika Ühendriigid), Pentech Fund II L. P. („Pentech”, Ühendkuningriik), Piton Capital Venture Fund L. P. („Piton”, Ühendkuningriik), Scottish Enterprise (Ühendkuningriik) ja Shamrock Capital Growth Fund III, L. P. („Shamrock”, Ameerika Ühendriigid) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses ettevõtja FanDuel Limited („FanDuel”, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

— KKR: üleilmne alternatiivne varahaldaja ja kapitaliturgude alal nõustaja;

— Comcast: üleilmne meedia- ja tehnoloogiateenuste osutaja;

— Pentech: riskikapitaliettevõte;

— Piton: riskikapitali- ja investeerimisettevõte;

— Scottish Enterprise: Šotimaa majandusarenguamet;

— Shamrock: investeerimisühing;

— FanDuel: fantaasiamängudega seotud veebiteenuste osutaja Põhja-Ameerikas.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7624 – KKR / Comcast / Pentech / Piton / Scottish Enterprise / Shamrock / FanDuel / JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/25

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 142/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„SAUCISSON DE LACAUNE” / „SAUCISSE DE LACAUNE”

ELi nr: FR-PGI-0005-01201-27.3.2014

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Saucisson de Lacaune” on enam-vähem ühtlase silindrilise kujuga kuivatatud vorst, mis on topitud naturaalsesse soolde. Vorsti kaal jääb vahemikku 200 g kuni 2 kg. Seda võib turustada naturaalselt, võrku pakituna või rõngaks seotuna.

„Saucisse de Lacaune” on ühtlase silindrilise kujuga kuivatatud vorstike, mis on topitud naturaalsesse soolde. Seda võidakse turustada mitmel eri viisil:

—	painutatud vorstike: toode on painutatud U-kujuliselt ja kaalub 200–500 g;

—	sirge, ilma kumeruseta vorstike, mis kaalub 200–500 g;

—	„pulgavorstike” on mähitud kuivatamise ajaks pulga ümber ja moodustab mitu rõngast, mille arv ja kaal ei ole kindlaks määratud.

Vorstid „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” on pehme kuni tihke konsistentsiga ja püsivad hästi koos. Viilutatud tootel on näha jämedalt hakitud (vähemalt 8 mm) tailiha- ja pekitükikesi, kõõlused ja kõhred on eemaldatud. Rasvaterakesed on hästi piiritletud, tihked ja valge värvusega. Tailiha on punase kuni tumepunase värvusega. Vorstid „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” on väherasvase välimusega.

Vorstidel „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” on kuivatatud ja laagerdatud lihale omane lõhn ja maitse, milles on tunda üsna intensiivset piprast nooti. Aroomibukett on mõõduka tugevusega. Rasvamaitse on vähetuntav.

Vorste „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” valmistatakse vähemalt 80 % ja 70 % ulatuses tailihast. Laagerdunud tailiha osakaal on vähemalt 30 %.

Toodet maitsestatakse soola, pipra ja muskaadiga. Lubatud on lisada salpeetrit, piimhappebaktereid, suhkruid ja pindmist mikrofloorat.

Vorste „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” iseloomustavad järgmised füüsikalis-keemilised omadused:

— rasvatustatud toote niiskusesisaldus: ≤ 52 % või ≤ 56 % vorstide puhul, mille läbimõõt on üle 70 mm;

— rasvasisaldus (rasvatustatud toote 77 % niiskusesisalduse kohta): ≤ 20 %;

— kollageeni ja valkude suhe: ≤ 13 %;

— lahustuvate suhkrute sisaldus kokku (rasvatustatud toote 77 % niiskusesisalduse kohta): ≤ 2 %;

— pH: ≥ 5,2 toodete puhul, mille kaal jääb alla 1 kg, ja ≥ 5,0 üle 1 kg kaaluvate toodete puhul.

Vorste „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” müüakse:

— terve märgistatud tükina: lahtiselt või suurte aukudega kottides; gaasi- või vaakumpakendis;

— viilutatuna: vaakum- või gaasipakendis, v.a juhul, kui neid viilutatakse müügikohas.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Üle 25 kg kaaluvate sigade nuumamisrežiim ja emiste sööt koosneb vähemalt 60 % ulatuses teraviljast, teraviljasaadustest ja kaunviljade seemnetest.

Linoolhapet tohib söödas olla maksimaalselt 1,9 % kuivainest.

Vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” valmistamisel kasutatav laagerdunud liha saadakse üle 120 kg kaaluvate raskete nuumemiste või -kultide rümpadest. Ülejäänud liha saadakse 80 kg või rohkem kaaluvate nuumsigade rümpadest.

Pekk saadakse seljaosast ning see on valge värvusega ja tihke. Vorstikeses „Saucisse de Lacaune” võidakse kasutada ka rinnapekki.

Kui kasutatakse üksnes värsket liha ja pekki, hakitakse see hiljemalt kuuendal päeval pärast tapmist. Kui kasutatakse sügavkülmutatud toorainet, tuleb see külmutada hiljemalt 72 tundi pärast tapmist ja seda ei või temperatuuril – 18 °C (või alla selle) säilitada kauem kui neli kuud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas toimuvad järgmised tootmisetapid: jaotustükkide valik, vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” valmistamine, sealhulgas hakkimine, soolde toppimine, aurutamine ja kuivatamine.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Ei kohaldata.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote märgistus peab sisaldama järgmist teavet:

—	kaitstud geograafiline tähis „Saucisson de Lacaune” või „Saucisse de Lacaune” (KGT);

—	logol „Lacaune” on mägesid kujutav stiliseeritud kirjas ja allajoonitud suurtäht „M” ning selle all suurte tähtedega nimetus „LACAUNE”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond koosneb Tarni departemangu 11 järgmisest kommuunist: Barre, Berlats, Escroux, Espérausses, Gijounet, Lacaune, Moulin Mage, Murat-sur-Vèbre, Nages, Senaux, Viane.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Vorsti „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” geograafiline valmistamispiirkond on Lacaune’i mägede vahele jääv ühetaoliste omadustega ala. See on ida-lääne suunaline nõgu, mis moodustab Gijou jõe valgala. Lõunas on selle piir Montalet’ kalju, mille kõrgeim tipp on üle 1 200 m kõrgusel asuv Montgrand; põhjas piirneb see veidi madalama Roquecézière’i mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on ligikaudu 1 000 m kõrgusel asuv Merdélou, ulatudes piki Sié mäekuru. Need kaks füüsilist piiri määravad ära ka madaliku topograafilise asendi, milles vahelduvad ookeani ja vahemerelise kliima ristmõjud. Kõrgest asukohast tulenevalt avaldab geograafilisele piirkonnale mõju ka mäestikukliima.

Nende kolme mõjuteguri tõttu on piirkonnas

—	palju sademeid, mis on kogu aasta peale väga ühtlaselt jaotunud;

—	keskmine temperatuur on võrdlemisi madal ja väheste temperatuurikõikumistega;

—	tuul on väga muutliku iseloomuga (suund, niiskus) ning sellele lisandub temperatuuri ja sademete suur vahelduvus ka ühe ja sama päeva raames.

Inimtegur

Vorsti „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” tootmise ajaloolised juured on seotud Laucaune’is keskajal üsna levinud ametiga, mis Lõuna-Prantsusmaal kõneldavas oksitaani keeles kandis nime mazelier ja tähendas algselt inimest, kes tegeleb veiste, lammaste ja sigade tapmisega. XV sajandi paiku hakkas sõna seostuma rohkem ametiga ja tähistas sealiha töötlevat isikut ehk tänapäevaselt lihunikku.

Lihasoolaja oskusteave on selle „elava” toote valmistamisel määrava tähtsusega ja väljendub mitmel tasandil.

Lihasoolaja sorteerib liha ja peki, valmistab need ette ja hakib vastavalt oma meetoditele, varustusele ja kasutatud koostisainete kvaliteedile. Soolaja hakkimisoskus on samuti väga oluline. Ta valib laagerdunud liha ja lisab segusse märkimisväärse koguse tailiha.

Lihasoolaja kasutab meisterlikult oma lõikurit või hakkimistera, et saada ühtlane segu, mis koosneb suurtest ühtlastest tükkidest, mida hakitakse hakkmasinaga, mille augu läbimõõt on 8 mm, või kasutades muud hakkimistehnikat, mis võimaldab saada sarnase välisilmega segu.

Maitsestamiseks kasutatakse üksnes soola, pipart ja vahel ka muskaati. Lisaainena kasutatakse ainult salpeetrit.

Segu topitakse üksnes naturaalsesse soolde ja sellele järgneb aurutamine ja kuivatamine, mis kestab kuivatatud vorstide puhul 10 päeva ja muude toodete puhul 18 päeva. Et kontrollida, kas laagerdumine toimub kuivatuskapis nõuetekohaselt, katsuvad lihasoolajad liha ehk teevad puutetesti. Konsistents peab käega surumisel olema tihke.

Igas etapis otsustab lihasoolaja olenevalt vorstide olukorrast, milline on iga etapi sobivaim kestus või temperatuuri- ja niiskustingimused. Kuivatis jälgitakse vorste igapäevaselt, kontrollides nende välimust ja lõhna ning määrates õiged kuivatamistingimused (õhutemperatuur ja -niiskus), samuti hoitakse nii ära kuivamisel tekkida võivad vead. Olenemata kasutatavast kuivatamistehnikast ja sellest, kas tegemist on looduslike või ventileeritud kuivatitega, peab tootja kohandama tootmist vastavalt igapäevaselt mõõdetava välisõhu temperatuurile ja niiskusele.

5.2. Toote eripära

Vorste „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” iseloomustab punase kuni sügavpunase tailiha sisaldus, ühtlaselt hakitud suured tükid ja viilude taine välimus.

Organoleptiliselt iseloomustab neid mõõdukas ja tasakaalustatud aroomibukett, mis ei lämmata kuivatatud laagerdunud liha naturaalset maitset, ja tekstuur, mis on nii suus kui ka puudutamisel pehme kuni tihke ja püsib hästi koos.

Vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” iseloomulik omadus on ka see, et neid topitakse üksnes naturaalsesse soolde.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” seos piirkonnaga põhineb esivanemate traditsioonilisel ning jagatud oskusteabel, mis tagab toodetele nende kvaliteedi ja hea maine.

Vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” geograafilise piirkonna geograafilised ja kliimatingimused on tavapäraselt kuivatamiseks väga soodsad ning piirkonnas on välja kujunenud ulatuslik võrgustik soolamisettevõtetest, kus kasutatakse põlvest-põlve edasi kantud oskusteavet. Ka tänapäeval kasutatakse vanu tootmismeetodeid rakendades laagerdunud liha. Tailiha minimaalne osakaal on vorsti valmistamisel 80 % ja vorstikestel 70 %. See annab vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” taisele osale iseloomuliku punase kuni sügavpunase värvuse ning viilutatud toode on taise välimusega.

Oskusteave väljendub ka jaotustükkide valikus ja suuretükilise massi saamiseks meisterliku hakkimistehnika rakendamises.

Naturaalsesse soolde toppimine annab vorstidele „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” erilise välimuse.

Kuna maitsestamiseks kasutatakse üksnes pipart ja muskaati, on vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” aroomibukett keskmise tugevusega. Maitseainete õige doseerimine ja kuivati igapäevane haldamine võimaldavad täielikult laagerdunud vorstidel „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” saavutada laagerdumisaja lõpuks kuivatatud ja laagerdunud liha naturaalse maitse.

Meisterlik aurutamine ja kuivatamine aitab luua tekstuuri, mis on pehme kuni tihke ja hästi koospüsiv nii puudutusel kui ka suus.

Vorstid „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” leidsid tunnustust juba XX sajandi alguses, kui M. Cousin kiitles oma teoses „Voyages gastronomiques au pays de France” (Gastronoomilised retked mööda Prantsusmaad) Lacaune’i Hôtel Centrali lihatoodetega: „[…] suurepärane valik piirkonna lihatoodetest koosneb täiesti tähelepanuväärsest singist ja vorstist […]”.

Vorste „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” on kirjeldatud ka 1980. ja 1986. aasta lihatooteid, soolamist ja konserveerimist käsitlevates suunistes. Samuti on need märgitud 1996. aasta Prantsusmaa kulinaarse pärandi ülevaates „Midi-Pyrénées – produits du terroir et recettes traditionnelles” („Kesk-Püreneede kohalikud tooted ja traditsioonilised retseptid”).

2011. aastal teostatud kuvandi ja tuntuse uuringust selgus, et Midi-Pyrénées’ ja Languedoc-Roussilloni piirkondades teab 77 % küsitletuist, mis on Lacaune’i geograafilises piirkonnas toodetud kuivatatud lihatooted (sink, vorstikesed ja vorst), ning see annab kinnitust ka vorstide „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” laiast tuntusest ja seostub mõistega „piirkondlik toode” ja „traditsiooniline toode”.

Küllaltki sageli võib leida ka ajakirjanduslikke artikleid, kus viidatakse vorstidele „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune”, nagu näiteks 8. augusti 2009. aasta ajalehes Midi Libre: „korvitäis hõrku aroomi”.

Geograafilise piirkonna lihasoolajad on samuti Pariisi põllumajandustoodete konkursil (Concours général agricole de Paris) regulaarselt auhindu saanud. Alates 2012. aastast on vorstid „Saucisson de Lacaune” / „Saucisse de Lacaune” saanud 13 auhinda: viis pronksmedalit, kaks hõbemedalit ja kuus kuldmedalit.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCSaucissonSaucisseLacauneV1.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

29.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 142/29

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 142/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„SILTER”

ELi nr: IT-PDO-0005-01252 – 6.8.2014

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus

„Silter”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juust „Silter” on silindrikujuline, selle läbimõõt on 34–40 cm ja sirge või kergelt kumera külje kõrgus on 8–10 cm. Pärast laagerdumist kaalub juust 10–16 kg, juustu koorik on kõva ja selle õlgkollane värvus on pärast õlitamist ja laagerdumist pruunika varjundiga.

Juustu tekstuur on tihke, kuid mitte kunagi väga vetruv, ning selles on hulgaliselt väikesi ja keskmise suurusega auke. Rasvasisaldus peab olema 27–45 % kuivainest ja niiskusesisaldus ei tohi olla suurem kui 40 %.

Juust on maheda maitsega, ilma mõruduseta, kuid väga küpsel juustul on täidlane, tugev varjund. Lõhn ja maitse püsivad ninas ja suulaes ning on tootmispiirkonnale iseloomulikud, eriti tulevad esile nüansid, mis seonduvad kuivatatud puuviljaga, karjamaal peetud kariloomade piima ja võiga, haljas- või kuivsöödaga, kastanijahu ja silter’iga (tüüpiline kohalik juustukelder).

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Silter” toodetakse aastaringselt, kasutades ainult toorpiima, mis osaliselt kooritakse, eraldades vaid seistes pinnale tõusnud koore. Iga üksiku majapidamise lüpsikari peab vähemalt 80 % ulatuses koosnema tüüpilistest mägitõugu veistest (Bruna, Grigio Alpina ja Pezzeta Rossa). Bruna tõugu veised peavad moodustama vähemalt 60 % kogu üksiku majapidamise lüpsikarjast.

Lüpsilehmadele tohib sööta ainult rohtu ja/või heina, silo ja kuivsilo kasutamine ei ole lubatud. Juustu „Silter” kogu tootmispiirkond asub mägialal, mida iseloomustavad sellised looduslikud tingimused nagu kõrgus merepinnast, maastiku kalle ja kliima, millest tulenevalt on söödatootmine hooajaline. Need tingimused mõjutavad ka lüpsikarja söödaratsiooni.

Tootmispiirkonnast pärit sööda (heina ja/või rohu) osakaal peab olema vähemalt 50 % lüpsilehmade aastase söödaratsiooni kuivaine üldsisaldusest. Söödale lisaks võib anda jõusööta, kuid selle osa söödaratsiooni kuivaine üldsisaldusest ei tohi ületada 40 %.

Osutatud osakaal on tahtlikult tagasihoidlik, sest juustu „Silter” toodetakse vähemsoodsas mägipiirkonnas, kus kuiva heina tootmine (silo ei tohi söödaks kasutada) võib mõnel vihmasel aastal olla keeruline ja jõusööda tootmine võimatu. Tavaliselt, kui kariloomad on suurema osa päevadest aastas karjamaal, on tootmispiirkonnast pärit sööda osakaal söödaratsioonis eespool nimetatust palju suurem. Kuigi karjatamine ei ole kohustuslik, hoitakse loomi kevadel ja sügisel orgude niitudel ning suvel mägikarjamaadel. Karjatamise kestus sõltub aastaajast. Suvel kui kariloomi peetakse mägikarjamaal, pärineb kogu sööt täielikult tootmispiirkonnast ja jõusööda osatähtsus ei tohi ületada 30 % keskmiselt tarbitavast kuivaine kogusest. Nende söötmistingimuste täitmine võimaldab säilitada aastaringselt toodetava juustu „Silter” organoleptilisi ja lõhnaomadusi. Juustu „Silter” eriomadusi mõjutab ka toorpiima tootmis- ja töötlemiskeskkonna mikroobikoosluse mitmekesisus. Teadusuuringute käigus (VALTEMAS 2012, FOOD FOR LIFE 2006) tehti kindlaks mikroorganismid, mis mõjutavad oluliselt kalgendamisprotsessi, ja uuriti nende ensüümiaktiivsust, mis on vajalik juustule „Silter” iseloomulike omaduste kujunemisel. Selleks et võidelda tootmispiirkonnaväliste mõjuallikatega, on juustutootjate jaoks loodud nn stardipakett kohaliku mikrofloora ensüümidega. Nende piimhappebakterite areng tagab juustule „Silter” iseloomulike aromaatsete ühendite ja väikeste aukude tekke. Need bakterid takistavad ka selliste muude bakterite arengut, mis võiksid muuta juustu aroomi ja maitset.

Juustule „Silter” iseloomulikud omadused ja seose keskkonnaga tagab loomade söödaratsioon, mis põhineb peamiselt geograafilisest piirkonnast pärit rohul ja/või heinal ning silo puudumisel söödas, kohaliku mikrofloora olemasolu toorpiimas ja asjakohase tehnoloogia kasutamine.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Loomapidamine ja juustu tootmine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Silter” turustatakse terve juusturattana või portsjonitena. Eelpakendatud portsjonitel peab olema näha osa põhja- või küljekoorikust, mis tõendab juustu päritolu.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tervetele juusturatastele peab olema märgitud töötlemisettevõtte ID-kood, tootmise kuupäev, päritolumärgis, põletusjälg ja mägikarjamaa nimetus (kui tingimused on täidetud).

Juusturatta küljele kantud päritolumärgisel on kujutatud mitu 80 mm kõrgust Valcamonica kaljujoonistelt pärit inimfiguuri ja kaks alpi jänesekäpa õit.

Sada päeva pärast tootmist põletatakse vähemalt juustu ühele põhjale kahe alpi jänesekäpa õie kujutise kohale kaarekujuliselt nimetus „SILTER” ja selle keskele lühend „D.O.P.” [KPN]; kahe alpi jänesekäpa õie kujutise vahel on veel üks Valcamonica kaljujoonis, millel on kujutatud kündmisstseeni.

Eelpakendatud juustul peab olema märgis logoga, millel on kirjas „Silter D.O.P.” ning seadusega nõutud teave. Logo peab olema ookerkollane ning selle proportsioonid ja kuju peavad vastama kehtestatud nõuetele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piirkond hõlmab Brescia provintsis kogu Comunità Montana di Valle Camonica territooriumi ning osaliselt Comunità Montana del Sebino Bresciano territooriumi. Geograafiline piirkond hõlmab kokku 47 omavalitsusüksust.

Geograafiline piirkond ulatub Iseo järvest (valgala pindala on 65,3 km2) kuni Gavia ja Tonale mäekurudeni.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Silter” tootmispiirkond asub Alpide jalamil ja Brescia provintsi mägialal. Iseo järv lõunas ja Adamello mäestik põhjas loovad piirkonnale iseloomuliku looduskeskkonna ja mõjutavad seda.

Mitmesuguse keemilise koostisega mullad, mitmekesine kliima ja temperatuurimuutused on soodsad sellise rikkaliku taimestiku arenguks, mis hõlmab nii eelmäestikule, mägikarjamaadele kui ka lähisalpiinsele vööndile iseloomulikke taimi. Mägisele piirkonnale on iseloomulikud arvukad heina- ja karjamaad, kus kasvab palju erinevat liiki söödaks hästi sobivaid taimi, näiteks Anthoxanthum spp. ja raudrohi. Orus ja madalamatel mäekülgedel asuvaid heinamaid kasutatakse piimakarja söötmiseks kõige külmematel kuudel. Suvisel karjatamisperioodil kasutatakse 120 kõrgemal asuvat mägikarjamaad.

Juustu „Silter” toodetakse paljudes ettevõtetes, sealhulgas väikeettevõtetes, mis töötlevad ja säilitavad oma piima selliste ammustel aegadel kujunenud meetodite kohaselt, mida juustutootjad ja talupidajad on põlvest põlve edasi andnud. Juustu „Silter” pikk laagerdusaeg võimaldas maaelanikkonnal toodet pikka aega säilitada ja tagada aastaringselt toidu kättesaadavuse.

Tavapäraselt töödeldakse kooritud piima juustuvannis. Seejärel jäetakse kohupiim vähemalt kaheks tunniks vadakusse seisma.

Viimati kirjeldatud etapp annab juustule „Silter” iseloomuliku eriti mureda ja mittevetruva tekstuuri.

Juust „Silter” on suhteliselt pika laagerdusajaga, mis kestab vähemalt sada päeva pärast tootmist.

Sellega järgitakse juustu pikaajalise säilitamise traditsiooni, sest juba ammustest aegadest on juust olnud oruelanike põhitoidus.

Suurem osa laagerdumisprotsessist toimub tänapäeval juustukeldris (silter), mille järgi on juust saanud oma nime, ning kus looduslik temperatuur on 7–20 °C ja õhuniiskus 70–90 %. Tootjad jälgivad juustu laagerdumist, õlitavad ja kraabivad selle koorikut ning pööravad plankudele asetatud juusturattaid aeg-ajalt ümber. Nende oskuslikult ja traditsioonide kohaselt teostatavate tegevustega lõpeb juustu „Silter” tootmisprotsess.

Juustu tootmise tehnoloogia on tihedalt seotud juustutootjate oskusteabega; nad kohandavad juustu valmistamisprotsessi vastavalt kliimatingimustele, olemasolevale taimestikule ja juustu valmidusastmele. Just seetõttu ei saa osutatud juustu toota tööstuslikult ning mägede ja orgude juustukodades toodetakse juustu jätkuvalt käsitsi.

Juustu „Silter” organoleptilisi omadusi mõjutavad pinnase ja keskkonnaga seotud tegurid.

Koorik on tugev ja selle värvus õlgkollane pruunika varjundiga. Kooriku omadused tulenevad pikast laagerdumisajast, sagedasest puhastamisest ja käsitsi õlitamisest.

Juust on tihke, mure ja mitte väga vetruv, ühtlaselt jaotunud väikese ja keskmise suurusega augud on kohaliku piima mikrofloora tegevuse tulemus. Juustu värvus on muutlik – talvel on see valge, kevadel ja suvel erekollane.

Maitse on peamiselt mahe, mõrkjas maitse puudub või on vaevu tajutav, kuigi väga küpse juustu maitsel on täidlane ja/või tugev varjund.

Osaliselt moodustavad sööda endeemilised taimeliigid, mis sisaldavad aromaatseid ühendeid (nt kumariin) ning annavad piimale ja seega ka juustule „Silter” spetsiifilise maitse.

Juustu kollase värvuse intensiivsuse muutumine tuleneb üksnes asjaolust, et lehmadele söödetakse geograafilisele piirkonnale iseloomulikke taimi, mille karotinoidide sisaldus muutub vastavalt taimede küpsusastmele.

Karotinoidid võivad põhjustada värvuse intensiivsuse muutumist, sest karjamaadel kasvavad liblikõielised ja muud taimed õitsevad suve algul, andes juustule intensiivsema värvuse. Talvel antakse loomadele enamasti kuivsööta, seepärast on juustu värvus heledam, peaaegu valge.

Teadmisi tootmisetappide kestvuse ja temperatuuri kohta, alates koore riisumisest kuni kuumutamiseni, ning kohupiima hoidmise kohta vadakus, on hästi hoitud ja põlvest põlve edasi antud. Juustutootjate oskusteave võimaldab neil kohandada tootmist vastavalt hooajale ja kliimatingimustele, võttes arvesse nii Iseo järvele omast pehmet kliimat kui ka Adamello liustike lähistel asuvate orgude karmimaid kliimatingimusi. Põlvest põlve edasi antud eriline tootmistehnoloogia põhineb toorpiima kasutamisel, mis võimaldab säilitada piirkonnas toodetud piima omapära ja selle mikrofloora rikkuse. Kohalike talunike ja juustutootjate traditsioone ja oskusteavet ühendav tehnoloogia võimaldab toota maheda maitse ja mureda tekstuuriga juustu „Silter”.

Vähene rasvasisaldus, mis võib olla isegi väiksem kui 30 % kuivainest, tuleneb asjaolust, et kasutatakse üksnes osaliselt kooritud piima. Sel ajal kui koor pinnale tõuseb – protsess kestab vähemalt kaheksa tundi ja toimub jahedas, hästi õhutatud keskkonnas – suureneb piimas tootmispiirkonnale tüüpiliste ensüümide hulk, mis annavad juustule „Silter” eriomase maitse ja aroomi. Lisaks tekivad kohaliku piima mikrofloora heterofermentide toimel juustule iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega augud.

Lisaks on kohaliku piima mikrofloora arengu jaoks oluline ka asjaolu, et kohupiima kuumutatakse ja töödeldakse vähemalt kaks tundi juustuvannis vadaku sees. Nimetatud mikrofloora annab juustule „Silter” maitse ning mureda ja mitte eriti vetruva tekstuuri.

Juustu pressimine võimaldab vähendada selle niiskusesisaldust ja soodustab kooriku moodustumist. Kooriku tugevus ja kollane kuni pruun värvus tulenevad juustu pikast laagerdumisest puidust plankudel looduslikul temperatuuril juustukeldrites (silter) ning kooriku õlitamisest ja puhastamisest.

Juustu laagerdumisel vabanevad kohaliku piima mikrofloora ensüümid aitavad toota ühendeid, mis annavad juustule kuivatatud puuvilja, või ja juustukeldri (silter) aroomi ja maitse. Piima mikrofloora olemasolu ja mitmekesisus, mis on juustu „Silter” tootmise jaoks hädavajalik, on tõestatud uuringute ja teadustöödega piirkonna mitmes juustukojas.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Toote spetsifikaadi täieliku tekstiga saab tutvuda veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP” [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG” [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 142

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 29. aprill 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2015/C 142/01	Nõukogu otsus, 20. aprill 2015, Euroopa Toiduohutusameti juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta	1
2015/C 142/02	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	3
	Euroopa Komisjon
2015/C 142/03	Euro vahetuskurss	4
2015/C 142/04	Teatis, milles käsitletakse demaršide tagasivõtmist kolmanda riigi suhtes, kellele 26. novembril 2013. aastal oli teatatud riigi võimalikust kindlaksmääramisest koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	5
2015/C 142/05	Teatis, milles käsitletakse demaršide tagasivõtmist kolmanda riigi suhtes, kellele 10. juunil 2014. aastal oli teatatud riigi võimalikust kindlaksmääramisest koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	6
2015/C 142/06	Komisjoni otsus, 21. aprill 2015, millega teavitatakse kolmandat riiki tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses	7
2015/C 142/07	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 2. detsembri 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39685(1) – Fentanüül – Raportöör: Läti	18
2015/C 142/08	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 6. detsembri 2013. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39685(2) – Fentanüül – Raportöör: Läti/Ühendkuningriik	19
2015/C 142/09	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Fentanüül (AT.39685)	20
2015/C 142/10	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 10. detsember 2013, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta (Juhtum AT.39685 – Fentanüül) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8870 all)	21
	Kontrollikoda
2015/C 142/11	Eriaruanne nr 4/2015 Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse?	23
2015/C 142/12	Eriaruanne nr 5/2015 Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?	23

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 142/13	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7624 – KKR / Comcast / Pentech / Piton / Scottish Enterprise / Shamrock / FanDuel / JV) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 142/14	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	25
2015/C 142/15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	29