27.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 70/5

Euro vahetuskurss (1)

26. veebruar 2015

(2015/C 70/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1317
JPY	Jaapani jeen	134,54
DKK	Taani kroon	7,4679
GBP	Inglise nael	0,73010
SEK	Rootsi kroon	9,4146
CHF	Šveitsi frank	1,0745
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,5640
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,515
HUF	Ungari forint	302,88
PLN	Poola zlott	4,1535
RON	Rumeenia leu	4,4278
TRY	Türgi liir	2,8085
AUD	Austraalia dollar	1,4357
CAD	Kanada dollar	1,4112
HKD	Hongkongi dollar	8,7760
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,4919
SGD	Singapuri dollar	1,5293
KRW	Korea vonn	1 240,60
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	12,9381
CNY	Hiina jüaan	7,0831
HRK	Horvaatia kuna	7,6965
IDR	Indoneesia ruupia	14 537,82
MYR	Malaisia ringit	4,0483
PHP	Filipiini peeso	49,767
RUB	Vene rubla	68,8165
THB	Tai baat	36,570
BRL	Brasiilia reaal	3,2264
MXN	Mehhiko peeso	16,8425
INR	India ruupia	69,8838

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

27.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 70/6

Loetelu ELi liikmesriikide sadamatest, kus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt on lubatud kalandustoodete lossimine ja ümberlaadimine ning sadamateenuste osutamine kolmandate riikide kalalaevadele

(2015/C 70/06)

Nimekiri on avaldatud kooskõlas nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) artikli 5 lõikega 4 (1).

Liikmesriik	Määratud sadamad
Belgia	Oostende Zeebrugge
Bulgaaria	Бургас (Burgas) Варна (Varna)
Taani	Esbjerg Fredericia Hanstholm Hirtshals Hvide Sande (2) Kopenhaagen Skagen Strandby (2) Thyborøn (2) Aalborg Aarhus
Saksamaa	Bremerhaven Cuxhaven Rostock (ümberlaadimine on keelatud) Sassnitz/Mukran (ümberlaadimine on keelatud)
Eesti	Hetkel puudub
Iirimaa	Killybegs (2) Castletownbere (2)
Kreeka	Πειραιάς (Pireus) Θεσσαλονίκη (Thessaloniki)
Hispaania	A Coruña A Pobra do Caramiñal Algeciras Alicante Almería Barbate (2) (ümberlaadimine ja lossimine on keelatud) Barcelona Bilbao Cádiz Cartagena Castellón Gijón Huelva Las Palmas de Gran Canaria Málaga Marín Palma de Mallorca (2) Ribeira Santa Cruz de Tenerife Santander Tarragona Valencia Vigo (Área Portuaria) Vilagarcía de Arousa
Prantsusmaa	Prantsuse emamaa: Bordeaux Dunkerque Boulogne Le Havre Caen (2) Cherbourg (2) Granville (2) Saint-Malo Roscoff (2) Brest Douarnenez (2) Concarneau (2) Lorient (2) Nantes-Saint-Nazaire (2) La Rochelle (2) Boulogne sur Mer (2) Port la Nouvelle (2) Sète Marseille Port Marseille Fos-sur-Mer Ülemereterritooriumid: Le Port (Réunion) Fort de France (Martinique’i departemang) (2) Port de Jarry (Guadeloupe) (2) Port du Larivot (Guyana Vabariik) (2)
Horvaatia	Hetkel puudub
Itaalia	Ancona Brindisi Civitavecchia Fiumicino (2) Genova Gioia Tauro La Spezia Livorno Napoli Olbia Palermo Ravenna Reggio Calabria Salerno Taranto Trapani Trieste Venezia
Küpros	Λεμεσός (Limassol)
Läti	Rīga Ventspils
Leedu	Klaipėda
Malta	Valletta (Deepwater Quay, Laboratory Wharf, Magazine Wharf)
Holland	Den Helder (4) Eemshaven Ijmuiden Harlingen Scheveningen (2) Velsen-Noord Vlissingen
Poola	Gdańsk Gdynia Szczecin Świnoujście
Portugal	Aveiro Lissabon Peniche Porto Setúbal Sines Viana do Castelo Açores: Horta Ponta Delgada Madeira: Caniçal
Rumeenia	Constanța
Sloveenia	Hetkel puudub
Soome	Hetkel puudub
Rootsi	Ellös (2) Göteborg (5) Karlskrona Saltö (2) / (4) / (5) Karlskrona Handelshamnen (2) / (4) / (5) Kungshamn (2) Lysekil (2) / (4) Mollösund (2) Nogersund (2) / (4) / (5) Rönnäng (2) / (4) Simrishamn (2) / (4) / (5) Slite (2) / (4) / (5) Smögen (2) / (4) / (5) Strömstadi (2) / (4) Trelleborg (2) / (4) / (5) Träslövsläge (2) Västervik (2) / (4) / (5) Wallhamn (2) / (4) / (5)
Ühendkuningriik	Aberdeen (2) / (3) Dundee (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Falmouth Fraserburgh (2) / (3) Grangemouth (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Greenock (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Grimsby Hull Immingham Invergordon (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Kinlochbervie (2) / (3) Leith (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Lerwick (2) / (3) Lochinver (2) / (3) Methel (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Peterhead Plymouth (2) / (3) Scrabster (2) / (3) Stornoway (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Ullapool (2) / (3)

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Sadamas ei ole ELi piiripunkti.

(3) Lossida on lubatud üksnes EMP või EFTA riikide lipu all sõitvatelt kalalaevadelt.

(4) Lossida on lubatud kõiki kalandustooteid Norra, Islandi, Andorra ja Fääri saarte lipu all sõitvatelt laevadelt.

(5) Lossida on keelatud enam kui 10-tonnist heeringasaaki, mis on püütud väljastpoolt Läänemerd, makrelli- ja stauriidisaaki.

27.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 70/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 70/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„IDIAZABAL”

EÜ nr: ES-PDO-0217-01160 – 20.9.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☒ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Riiklikud nõuded

—

☒ Muu pakendamine; vigade parandus; kontroll.

2. Muudatus(t)e liik

—

☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

3.1. Toote nimetus

Sõna „Idiazabal” teise „a” peal jäeti ära rõhumärk, et viia see vastavusse omavalitsusüksuse ametliku nimetusega. Idiazabal on baskikeelne sõna ja selles keeles ei kasutata rõhumärke.

3.2. Toote kirjeldus

Juustu maksimumkaalu suurendati 3 kilogrammilt 3,5 kilogrammile. Miinimumkaaluks jäeti 1 kilogramm, kuid sellele väärtusele lisati ± 10 % suurune lubatud kõikumine. Juustu kõrguseks jäi 8–12 cm, kuid nii maksimum- kui ka miinimumväärtusele lisati ± 0,5 cm suurune lubatud kõikumine.

Vajadus suurendada toote maksimumkaalu ja lisada kõrgusele ja miinimumkaalule lubatud kõikumised tuleneb nimetatud juustu traditsioonilisest tootmismeetodist. Kalgendit segatakse ja juustumassi tükeldatakse vormidesse asetamiseks käsitsi, samuti toimub käsitsi juustumassi nõrutamine enne selle pressimist; seega on raske täpselt ette näha toote lõplikku suurust ja kaalu.

Lisaks võivad toote kaal ja suurus muutuda märkimisväärselt juustu laagerdumisetapis.

Lisati toote välimuse, tekstuuri ja lõhna- ja maitseomaduste üksikasjalik organoleptiline kirjeldus.

3.3. Päritolutõend

Selles osas täpsustati üksikasju, mis tõendavad, et juust pärineb tootmispiirkonnast. Esimeses punktis kirjeldati ettevõtjate registrite süsteemi ja nõudeid, mida peavad täitma kõik ettevõtjad, kes osalevad juustu „Idiazabal” tootmises: põllumajandusettevõtted, piima kogumise keskused ja juustukojad. Teises punktis kirjeldati juustu päritolu tagavat jälgimissüsteemi alates piima tootmisest kuni juustu laagerdumiseni.

3.4. Tootmismeetod

Juustu „Idiazabal” tooraine on Latxa ja Carranzana tõugu lammaste töötlemata toorpiim. Juustu „Idiazabal” tootmisel ei ole kunagi standarditud ega muudetud tooraine koostist käsitlevaid omadusi, kuid kuna tehnoloogia arengust tulenevalt esineb sellist praktikat piimatööstuses üha enam, täpsustati, et nimetatud töötlemisviisid ei ole lubatud. Toote kvaliteedi ja naturaalsuse säilitamiseks jäeti välja võimalus kasutada muid lisaaineid peale piimhappebakterite, lüsosüümi, laabi ja soola.

Juustu tootmistingimustega seoses mainiti selgelt juustumassi eelnõrutamis- ja soojendamisetappi, kuid jäeti välja viited selle kestusele, kuna see oleks üksnes suunavat laadi. Samal põhjusel jäeti välja viited pressimise kestusele ja pressimise miinimum- ja maksimumväärtustele. Nimetatud väärtusi ei ole võimalik konkreetselt nimetada, kuna need sõltuvad mitmesugustest näitajatest, nagu presside omadused, juustu suurus, keskkonna temperatuur või juustu pH pressimise hetkel.

Kooskõlas lisaainete kasutamist hõlmavate piirangutega täpsustati, et soolamiseks võib kasutada üksnes keedusoola. See tähendab, et toote naturaalsuse tagamiseks ei või kasutada lisaaineid, mis aitavad säilitada soolvett.

Aja möödudes ja juustu valmistamist käsitleva oskusteabe lisandudes on selgunud, et kindlate nõrutamistingimuste kehtestamine võib avaldada negatiivset mõju. Vajadus nõrutamise või lihtsalt liigse vedeliku eemaldamise järele, samuti temperatuuri- ja niiskusetingimused sõltuvad paljudest teguritest, nagu aastaaeg, temperatuur pressi all pressimisel, juustu kogus keldrites jne. Seepärast jäeti nõrutamine toodet määratlevate toimingute hulgast välja.

Ulatuslikumad kogemused juustu laagerdamiskambrite kasutamisel (algse spetsifikaadi koostamise ajal olid kogemused napid) on võimaldanud jõuda järeldusele, et laagerdamisruumide ja -kambrite temperatuuri- ja niiskusenäitajate vahemik oli liigne ja tarbetult piirav. Seepärast laiendati niiskusevahemikku 80–95 %-ni ja temperatuurivahemikku 8–14 °C-ni.

Täpsustati, et suitsutada võib juustu üksnes naturaalse puidu põlemisel tekkiva suitsuga. Seega välditakse näiteks lakitud puidu kasutamist, mis võib avaldada negatiivset mõju juustu tervislikkusele.

3.5. Märgistamine

Müügietikettide ja lisamärgiste nõudeid kirjeldati üksikasjalikumalt, kuna tegemist on nii terve kui ka tükeldatud juustu „Idiazabal” identifitseerimismärkidega. Lisati uus nõue juustu ehtsuse ja nõuetekohase identifitseerimise tagamiseks: iga juustu jaoks ainulaadne seerianumbriga kaseiinplaat.

Riiklikud nõuded

See punkt jäeti spetsifikaadist välja vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 7.

3.6. Muu

Täpsustati, et toote tükeldamine ja pakendamine peavad kvaliteedi ja jälgitavuse huvides toimuma päritolupiirkonnas kooskõlas spetsifikaadi punktiga 3.6.

Lisaks parandati järgmised vead, mis olid KPNiga „Idiazabal” juustu esialgses spetsifikaadis.

Geograafilist piirkonda käsitlevas punktis parandati viga geograafilistes koordinaatides Greenwichi meridiaanist. Geograafiline tootmis- ja töötlemispiirkond asub järgmiste koordinaatide vahel: 43° 27′ ja 41° 54′ põhjalaiust ning 1° 05′ ja 3° 37′ läänepikkust. Algses spetsifikaadis nimetati ekslikult idapikkust.

Punkti „Seos geograafilise piirkonnaga” alapunkti 2c viimases punktis puudus sõna „latxa”; korrigeeritud lause on järgmine: „Rioja Alavesa ja Ribera Navarra piirkondades valitseb sisemaa vahemereline kliima ja Latxa tõugu lammaste kasvatamine ei ole seal väga levinud.”

Ühe toorainet tootva lambatõu puhul kasutatakse määratlust „Latxa” algses spetsifikaadis esinenud määratluse „Lacha” asemel. Selle põhjus on, et baskikeelne nimetus „Latxa” on Hispaania ametliku loomatõugude kataloogi (26. detsembri 2008. aasta kuningliku dekreedi 2129/2008 I lisa, millega kehtestatakse loomatõugude riiklik säilitamis-, parendamis- ja aretuskava) kohaselt kõnealuse lambatõu ametlik nimetus.

Spetsifikaadi punktis F: Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused:

Pakutakse välja järgmine sõnastus:

„Kaitstud päritolunimetuse „Idiazabal” spetsifikaadis kirjeldatud tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutav pädev asutus on Hispaania põllumajandus-, toidu ja keskkonnaministeeriumi toiduainetööstuse peadirektoraat.”

Põhjendus: Kontrolli eest vastutav pädev asutus on Hispaania põllumajandus-, toidu ja keskkonnaministeeriumi toiduainetööstuse peadirektoraat.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„IDIAZABAL”

EÜ nr: ES-PDO-0217-01160 – 20.9.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Idiazábal”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juust „Idiazabal” on üksnes Latxa ja Carranzana tõugu lammaste toorpiimast valmistatud kuumutamata pressitud juust, mille laagerdumisaeg on vähemalt 60 päeva, miinimumkaal 1 kg ± 10 %, kõrgus vahemikus 8–12 ± 0,5 cm ja läbimõõt 10–30 cm. Juust võib olla ka suitsutatud.

Tegemist on silindrilise kujuga juustuga, millel on kõva, sile helekollane koorik. Suitsutatud juustu koorik võib olla tumekollane. Lõikepind (värvus ja augukesed) on ühtlane, elevandiluuvalge kuni õlgkollase värvusega, väheste väikeste ebakorrapäraste aukudega. Juustu tekstuur on veidi elastne ja tihke, pisut teraline. Lõhna- ja maitseaistinguid iseloomustab intensiivne lambapiima ja laapi meenutav lõhn ning tasakaalustatud tugev maitse, milles on kergelt tunda pikantseid, hapukaid ja suitsuseid noote (suitsutatud juustus). Juustu intensiivne aroom püsib suus veel kaua pärast neelamist.

Toote rasvasisaldus on vähemalt 45 % kuivainest; valgusisaldus on vähemalt 25 % kuivainest ja kuivainet peab olema vähemalt 55 %. Toote pH jääb vahemikku 4,9–5,5.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Määratletud geograafilisest piirkonnast pärit Latxa ja Carranzana tõugu lammaste toorpiim.

Piimale on keelatud lisada mis tahes aineid, välja arvatud piimhappebakterid, lüsosüüm, laap ja sool.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Tavapäraselt karjatatakse Latxa ja Carranzana tõugu lambaid peaaegu pidevalt karjamaadel ja karju paigutatakse vastavalt aastaajale regulaarselt ümber orgudest mägede piirkonda. Kuna loomad elavad peaaegu pidevalt looduslikes tingimustes, põhineb nende sööt talviti peamiselt metsade ja madalmetsade looduslikul taimestikul ning suviti mägikarjamaade niitude taimedel; kui karjatamine muutub keeruliseks, või teatavate füsioloogiliste seisundite korral (imetamine), antakse laudas täiendsööta.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Nii piima tootmine kui ka juustu valmistamine ja laagerdamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Seega toimuvad kõik tootmisetapid samas piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu „Idiazabal” turustatakse tervena või tükeldatuna.

Juustu „Idiazabal” või selle tükke pakendatakse pärast vähemalt 60 laagerdumispäeva möödumist.

Juustu tükeldamine, välja arvatud jaemüügi korral, ja pakendamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas ja seda kahel põhjusel.

Esiteks, juustu tükeldamisega eemaldatakse vähemalt kahelt juustusektori küljelt kaitsev koorik. Seega on juustu „Idiazabal” tüüpiliste organoleptiliste omaduste säilimiseks vajalik, et tükeldamine ja juustutükkide pakendamine toimuksid võimalikult lühikese aja vältel.

Teiseks, toote ehtsuse ja päritolu tunnused võivad tükeldamise tulemusena kaduda või jääda nähtamatuks. Seepärast on tükeldatud toote ehtsuse tagamiseks oluline tükeldada ja pakendada toode päritolukohas.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Juustudel „Idiazabal” peavad olema järgmised kolm tunnusmärki:

—	kontrolliasutuse välja antud seerianumbriga kaseiinplaat, mis tuleb kinnitada juustu vormimis- või pressimisetapis;

—	müügietikettidel, millega juustusid turustatakse, peavad olema esitatud kaitstud päritolunimetuse nimi ja logo;

—	terveid ja tükeldatud juuste märgistatakse kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt registreeritud juustukodades, kus juuste valmistatakse ja laagerdatakse;

—

juustudel peab olema ka eraldi seerianumbriga lisamärgis, mis on varustatud koodiga vastavalt sertifitseeritava juustu suurusele ja turustamisviisile. Nimetatud lisamärgisel on sõna „Idiazabal” ja päritolunimetuse logo. Lisamärgised annab välja ja neid kontrollib kontrolliasutus ning neid antakse diskrimineerimata välja kõigile taotluse esitanud ettevõtjatele, kes vastavad spetsifikaadi nõuetele.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond vastab Latxa ja Carranzana tõugu lammaste looduslikule levikupiirkonnale Álavas, Vizcayas, Guipúzcoas ja Navarras, välja arvatud Roncali orgu jäävad omavalitsusüksused. Piirkond asub Pürenee poolsaare põhjaosas ja selle geograafilised koordinaadid on järgmised: 43° 27′ ja 41° 54′ põhjalaiust ning 1° 05′ ja 3° 37′ läänepikkust (Greenwichi meridiaanist).

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Piirkonnas on tõendeid Latxa ja Carranzana tõugu lammaste kasvatamisest juba 2200 aastat eKr. Tõugude kohastumine piirkonna tingimustega nii pika aja jooksul annab tunnistust sellest, et piirkonna erijooned on loomade asjakohase arengu ja pidamise seisukohast määrava tähtsusega. Tootmispiirkond on väga ebatasane ja korrapäratu mägiala, mis raskendab liikumist ja on aidanud kaasa lambakasvatuse säilimisele paljudes orgudes ja mäeahelikes. Mullas on rohkelt põhielemente ja toitaineid; aluspõhjakivimi koostis ja pinnase osaline karbonaadisisaldus aeglustavad muldade leostumist, mistõttu on tegemist karjatamiseks hästi sobiva alaga. Piirkonna topograafilised omadused loovad mitmekesised ilmastikutingimused ookeanilistest vahemerelisteni ja mäeahelike moodustatud barjäär tekitab üleminekuvööndeid. Hüdrograafiline võrgustik on tänu pinnavormidele ja sademeterohkusele ulatuslik ja mitmekülgne ning moodustub kahest valgalast: Kantaabria valgala, mis hõlmab Vizcayast, Guipúzcoast ning Álava ja Navarra põhjaosa orgude vesi, ning Vahemere valgala, mis hõlmab Álavat, Navarra keskosa ja Riberat. Taimestik koosneb arvukatest looduslike niitude ja karjamaade taimedest. Soodsad ilmastiku- ja mullastikutingimused on võimaldanud kujuneda Baskimaa ja Navarra põhjaosa ookeanilisele ilmastikule iseloomulikel hügrofüütide ja hügrofüütide alarühmade populatsioonidel.

5.2. Toote eripära

Juustul „Idiazabal” on väga iseloomulikud ja muudest juustudest eristuvad omadused. Need ilmnevad toote rikkalikes lõhna- ja maitsenüanssides, lisaks ka veidi elastses ja teralises tekstuuris ning üsna või väga tihkes struktuuris. Juustudel on tugev maitse, mis püsib suus kaua ja milles on baasaroomina täiuslikus tasakaalus piima, laabi ja röstimise lõhn, mida täiendavad arvukad lõhna- ja maitsenüansid, mis annavad juustule selle eripära.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Juustu „Idiazabal” valmistamiseks kasutatava piima eriomadused tulenevad peamiselt selle tootmiseks lubatud lambatõugudest (Latxa ja Carranzana). Nimetatud lambatõugude kohastumine määratletud geograafilise piirkonnaga ning keskkonna, lammaste ja karjuste vaheline pikaajaline suhe on loonud katkematu sideme toote ja selle tootmispiirkonna vahel ning juustu eriomadused tulenevad suures osas just sellest. Latxa ja Carranzana on piimatootmiseks ja rustikaalsete mägiste olude jaoks sobivad lambatõud, mis on kohastunud Baskimaa karjatamiskultuuri ning nende levikupiirkonna topograafia ja keskkonnatingimustega.

Ka kõikide muu hulgas vastavalt aastaajale, karjamaale ja ilmastikule vahelduvate looduskeskkonnast sõltuvate erijoonte otsene avaldumine juustus „Idiazabal” tuleneb sellest, et juustu valmistatakse kuumutamata toorpiimast; kuumutamine võib muuta või nõrgestada piirkonna ajalooliste tavade kohaselt valmistatud toote maitsenüansse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

http://www.magrama.gob.es/es/alimentacion/temas/calidad-agroalimentaria/PLIEGO_incluidas_modif_Idi_v6-5-14_tcm7-326642.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonealune märkus 3.

27.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 70/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 70/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„DE MEERLANDER”

EÜ nr: NL-PGI-0005-01175-6.11.2013

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus

„De Meerlander”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Madalmaad

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „De Meerlander” tähistatakse inimtoiduks ettenähtud hariliku kartuli (Solanum tuberosum L.) sordi „Meerlander” mugulaid. Sortide „Beverlander” ja „Record” ristamisel saadud uus sort lasti turule 1947. aastal. Sort „Meerlander” aretati Harlemmermeeri omavalitsusüksuses ja nimetuses sisaldub viide sellele piirkonnale.

Füüsikalised omadused

„De Meerlander” on varajane kartulisort.

Selle sordi kartulimugulad on keskmise suuruse ning korrapäraselt ümmarguse kuni kergelt lamenduva ümar-ovaalse kujuga. Mugulad on krobelisevõitu helekollase kooriku, madalate silmade ja kahvatukollase viljalihaga.

Toiduvalmistamise jaoks kasutatav sort „De Meerlander” on C/D-tüüpi (C on jahune keedukartul, D on pudrukartul): keetmisel õige pisut värvust muutev jahune mugul ei ole tihke.

Tarbijatele pakutavate kartulimugulate suurus on 40–55 mm.

Keemilised omadused

Tänu suurele, ligikaudu 20 % kuivainesisaldusele on kartul jahuse tekstuuri ja tärklisesisaldusega 7 (skaalal 1–10).

Kartuli veealune kaal on keskmiselt 380 g.

Organoleptilised omadused

Kartuli „De Meerlander” maitse on mahe ja sametine, mõnevõrra kuiv, kuid siiski täiuslik. Mugulad on kergelt soolaka lõhnaga.

Toote „De Meerlander” muud omadused

Säilituskartulisort „De Meerlander” on resistentne kartulivähi (D1) ja viiruse A suhtes. Selle sordi mugulad ei ole vastuvõtlikud kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans või sisemiste kahjustuste suhtes.

Kartuli tugevad ja suured lehed moodustavad hea varju.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Sordi „De Meerlander” kartuleid kasvatatakse tunnustatud seemnekartulitest Haarlemmermeeri omavalitsusüksuse kartulikasvatuseks sobivatel, hästi kuivendatud põldudel.

Kartulid pannakse maha aprillis-mais.

Vagude- ja taimedevaheline istutuskaugus on 75 x (28–32) cm, mistõttu koristatud toote läbilõike mõõtmed on tavaliselt 40–55 mm. Väetiste kasutamine on kohandatud eespool nimetatud teguritega; eelistatavalt kasutatakse orgaanilisi väetisi, millele vajaduse korral võib lisada kunstväetisi. Kartulikoristuse aeg ei ole kindel, aga tavaliselt on see septembris.

Kartulid liigitatakse pärast koristamist suuruse ja kvaliteedi järgi.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõikidele pakenditele peab olema trükitud KGT logo ja nimetus „De Meerlander” ning allpool esitatud vapp.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kartulit „De Meerlander” tohib kasvatada, piirdub Ringvaarti kanalist ümbritsetud Haarlemmermeeri poldri põllumajandusmaaga. Seega piirdub geograafiline piirkond Ringvaarti kanalist ümbritsetud alaga, nagu on näidatud allpool.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Kartulisort „De Meerlander” aretati 1936. aastal Haarlemmermeeri omavalitsusüksuses: sordinimi on tuletatud piirkonna nimest. Esimest korda kanti sort Hollandi sordilehte 1947. aastal ning sellest ajast alates on Haarlemmermeer see piirkond, kus seda kartulisorti on kasvatatud.

Rohkem kui 150 aasta eest alustati tol ajal 18 000 ha suuruse Haarlemmermeeri kuivendamisega. Varem madalsoo all asunud ning ala kuivendamise käigus nähtavale ilmunud „vana mere savi” sisaldab mullaliike, mis erinevad oluliselt muude kuivendatud piirkondade muldadest.

Tänu määratletud geograafilise piirkonna savimuldade koostisele on selle piirkonna mullad viljakamad kui muud (liiv)mullad. Savimuldadel on võime siduda põhjavees lahustunud savifraktsiooni mineraalide (positiivseid) ioone. Tänu sellele ei uhu põhjavesi mineraale mullast välja, vaid need jäävad saviosakestega kokku ning sel viisil saavad kartulitaimed mineraale imada.

Tingituna Haarlemmermeeri merelähedasest (15–20 km Põhjamerest) asukohast, kus soola infiltreerumise tagajärjel on meresoolasisaldus põhjavees keskmiselt suurem kui mujal piirkondades, on kasvusubstraat kergelt soolane, mis mõjutab kartulite maitset ja annab neile ka veidi soolaka lõhna.

Piirkonna ilmastikule iseloomulikud regulaarsed vihmahood ja merelt puhuvad tuuled loovad kartuli „De Meerlander” kasvamiseks soodsad tingimused – kasvavad suuremate mõõtmetega mugulad ja neil on vähem kahjustusi kui muude piirkondade kartulitel.

Tänu savimulla kokkusurutud struktuurile ei ole selles mullas kasvanud sordi „De Meerlander” kartulitel kasvundeid ega moodustu nende väliskestal muid ebaühtlasi vorme. Kui sellised moodustised seal oleks, siis lihviks tihke savimuld need maha. Sordi „De Meerlander” kartulitel on savimullas kasvamise tõttu pisut vähem krobeline ja veidi kollasema värvusega väliskest kui liivastel muldadel kasvanud kartulitel.

Haarlemmermeeri piirkonna vana vähese lubjasisaldusega, < 16 μm suurusega anorgaaniliste osakeste 23 %-lise sisalduse ja üsna kõrge pH-ga (7,2) savimullas kasvavad sordi „De Meerlander” kartulid on keskmiselt veidi jahusemad ja mõnevõrra suurema veealuse kaaluga kui Madalmaade muude piirkondade liivmuldadel kasvanud kartulid.

Pikka aega on kartulikasvatust seostatud Haarlemmermeeri piirkonnaga, eelkõige eespool nimetatud konkreetsete mullaomaduste, sordi „De Meerlander” kartulite erilise kvaliteedi ja organoleptiliste omaduste ning kartulikasvatajate kasutatud viljelusvõtete tõttu. Seepärast on kartulikasvatus olnud sellel poldril alati oluline majanduslik tegur.

Alates 1950. aastate lõpust on üha rohkem organisatsioone hõlmatud sordi „De Meerlander” seemnekartulite müügiga – nii müüdi neid seemnekartuleid Haarlemmermeeri piirkonnas lõpuks ligikaudu 400 tonni. Tol ajal tegelesid müügiga hästi tuntud kaupmehed. Sellest ajast alates on seda piirkondliku eritootena tuntud olulist kartulisorti toodetud alati vaid väikestes kogustes.

Seepärast andis Haarlemmermeeri omavalitsusüksuse meer kohalikule kartulikasvatajate kooperatiivile De Meerlander Aardappel loa kasutada omavalitsusüksuse vappi, et rõhutada kartulisordi „De Meerlander” tähtsust ja määratleda seda selgelt Haarlemmermeeri piirkonna päritolutootena.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.eu-streekproducten.nl/sites/default/files/BGA_PD_Meerlander_def.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 70

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 27. veebruar 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 070/01	Menetluse algatamine (Toimik M.7278 – General Electric / ALSTOM (Thermal Power – Renewable Power & Grid Business)) ( 1 )	1
2015/C 070/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7497 – Daimler / Kamaz / JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2015/C 070/03	Nõukogu otsus, 17. veebruar 2015, Euroopa statistika haldamise nõuandekogu kolme liikme ametisse nimetamise kohta	2
2015/C 070/04	Nõukogu otsus, 17. veebruar 2015, Euroopa statistika haldamise nõuandekogu eesistuja ametisse nimetamise kohta	4
	Euroopa Komisjon
2015/C 070/05	Euro vahetuskurss	5
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2015/C 070/06	Loetelu ELi liikmesriikide sadamatest, kus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt on lubatud kalandustoodete lossimine ja ümberlaadimine ning sadamateenuste osutamine kolmandate riikide kalalaevadele	6

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2015/C 070/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	10
2015/C 070/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	16


	(1) EMPs kohaldatav tekst