16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/1

Euroopa teadusuuringute ühisettevõtete 2013. aasta kohta tehtud kontrollikoja auditite kokkuvõte

(2014/C 452/01)

SISUKORD

	Punkt	Page
Sissejuhatus	1–6	2
Kontrollikoja arvamusi toetav teave	7	2
Audititulemused	8–21	3
Arvamused raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta	8	3
Arvamused raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	9–12	3
Asjaolu rõhutamine ELi panuse puhul ITERi projektikuludesse	13	4
Kommentaarid, milles ei seata kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla	14	4
Raamatupidamise aastaaruande esitamine	15	4
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine	16	4
Sisekontrollimehhanismid	17–21	4
Järeldused	22–23	5

SISSEJUHATUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda seitsme Euroopa teadusuuringute ühisettevõtte 31. detsembril 2013 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust:

—	Fusion for Energy – F4E (ITER) – tuumasünteesienergeetika arendamine;

—	Clean Sky – keskkonnasäästlik õhutransport;

—	ARTEMIS – manussüsteemid;

—	IMI – innovatiivsete ravimite algatus;

—	ENIAC – nanoelektroonika;

—	FCH – kütuseelementide ja vesiniku valdkond;

—	SESAR – Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud.

Ühisettevõttel võib peale Euroopa Liidu (mida esindab komisjon) olla ka teisi avalikust ja erasektorist pärit liikmeid, kes annavad oma panuse ühisettevõtte tegevuse rahastamiseks. Ühisettevõtted kasutavad kas kaheosalist mudelit (osalevad Euroopa Komisjon ja valdkonna ettevõtted) või kolmeosalist mudelit (lisaks osalevad ka liikmesriigid) (1). Ühisettevõtetel on tähtis roll teatud valdkondade teadusuuringute poliitika elluviimisel.

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse ühisettevõtete eelarveaasta 2013 kohta tehtud kontrollikoja auditite tulemuste ülevaade. Kokkuvõtte eesmärk on lihtsustada ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohta koostatud kontrollikoja iga-aastaste eriaruannete analüüsimist ja omavahelist võrdlemist. Iga-aastastes eriaruannetes esitatakse nii kontrollikoja arvamused ja kommentaarid kui ühisettevõtete vastused. Käesoleva kokkuvõtte näol ei ole tegu ei auditiaruande ega arvamusega.

Ühisettevõtete 2013. aasta prognoositud eelarvetulud (2) olid ligi 2,2 miljardit eurot (2012: 2,5 miljardit eurot), mis moodustab umbes 1,7 % Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvest (2012: 1,8 %) (3). Saadud summast ligi 686 miljonit eurot (2012: 618 miljonit eurot) rahastati ELi üldeelarvest (rahaline makse komisjonilt) ning ligi 134 miljonit eurot (2012: 134 miljonit eurot) saadi tööstuspartneritelt ja ühisettevõtete liikmetelt.

Ühisettevõtetes töötab kokku 414 (2012: 409) alalist ja ajutist ametnikku, mis moodustab alla 1 % ELi üldeelarves kindlaks määratud ametnike koguarvust (ametikohtade loetelu). Üksikasjalik teave auditeeritud ühisettevõtete eelarvete ja töötajate arvu kohta on esitatud I lisas.

Ühisettevõtetest lähtuv finantsrisk on küll küllaltki madal (nad moodustavad vaid väikese osa ELi eelarvest), ent risk Euroopa Liidu mainele samas kõrge: ettevõtted on ELi teadusuuringute strateegia rakendamise peamine vahend ning nende avaliku ja erasektori partnerluse tõttu on ühisettevõtted nendega koostööd tegevatele tööstusharudele hästi nähtavad.

KONTROLLIKOJA ARVAMUSI TOETAV TEAVE

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute testimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi. 2013. aasta auditi käigus pöörati erilist tähelepanu järelaudititele.

AUDITITULEMUSED

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul kajastavad kõigi ühisettevõtete lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamused raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed nelja ühisettevõtte puhul (F4E, Clean Sky, FCH ja SESAR) seitsmest.

10.

Ühisettevõtte Artemis puhul on projektide väljamaksetaotluste auditeerimine vastavalt kehtivatele halduslepingutele delegeeritud riiklikele rahastamisasutustele. Artemis sai riiklikelt rahastamisasutustelt auditiaruanded, kuid ei hinnanud süstemaatiliselt auditite kvaliteeti. Lisaks ei olnud Artemis saanud kõikidelt riiklikelt rahastamisasutustelt teavet auditistrateegiate kohta. Seega ei olnud ühisettevõttel võimalik hinnata, kas järelauditid annavad piisava kindluse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Sellest tulenevalt järeldas kontrollikoda, et ühisettevõtte järelauditite strateegia rakendamise kohta saadaolev teave ei ole piisav, et kontrollikoda saaks teha järeldusi selle keskse kontrollivahendi mõjususe (4) kohta. Ühisettevõtte Artemis kohta esitati märkusega arvamus, (5) sest auditiarvamuse esitamiseks ei olnud piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali ning selle võimalik mõju raamatupidamise aastaaruandele või alustehingutele on küll oluline, ent mitte ulatuslik (6).

11.

Ühisettevõtte ENIAC puhul on ENIACi ja riiklike rahastamisasutuste vahelistes halduskoostöö lepingutes põhimõtteliselt kokku lepitud, et ühisettevõtte nimel teevad auditeid riiklikud rahastamisasutused. Ühisettevõtte järelauditite strateegia toetub suurel määral riiklike rahastamisasutuste tehtavale väljamaksetaotluste auditeerimisele. 2013. aastal tegi ühisettevõte väljamaksetaotluste piiratud kontrolli, kuid see meede ei hõlmanud auditeid ega andnud kindlust kontrollitud väljamaksetaotluste korrektsuse osas. Sellest tulenevalt ei ole ühisettevõtte järelauditite strateegia rakendamise kohta saadaolev teave piisav, et kontrollikoda saaks teha järeldusi selle keskse kontrollivahendi mõjususe (7) kohta. Artemise kohta esitati märkusega arvamus, sest auditiarvamuse esitamiseks ei olnud piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali ning selle võimalik mõju raamatupidamise aastaaruandele või alustehingutele oli küll oluline, ent mitte ulatuslik.

12.

Ühisettevõte IMI käivitas vastavalt oma järelauditite strateegiale teise osa 40 järelauditist, millest 14 olid 2014. aasta juuni seisuga lõpetatud. Nende auditite põhjal leitud veamäär oli 2,3 % (8). Ühisettevõtte IMI kohta esitati märkustega arvamus, sest oli piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali ning selle võimalik mõju raamatupidamise aastaaruandele või alustehingutele oli küll oluline, ent mitte ulatuslik (9).

Asjaolu rõhutamine ELi panuse puhul ITERi projektikuludesse (10)

13.

Ühisettevõtte F4E puhul hindas nõukogu 2010. aastal (11) ITERi ehitusetapi jaoks eraldatud ELi panuse suuruseks 6,6 miljardit eurot. See summa võib märgatavalt suureneda, peamiselt projekti ulatuses tehtud muudatuste ning praeguse ebarealistlikuks peetava ajakava tõttu. Novembris 2013 hindas ühisettevõte, et projekti ehitusetapi lõpetamiseks on veel puudu 290 miljonit eurot. Projekti ehitusetapi lõpetamine viibib ühisettevõtte auditi ajal esitatud hinnangul (aprill 2014) vähemalt 30 kuud. Nende riskide puhul ei olnud ühisettevõte veel võtnud kasutusele süsteemi, mille abil lepingute tasandil kulude kõrvalekaldeid jälgida ega olnud ajakohastanud ühisettevõtte poolt ITERi projekti ehitusele järgnevasse etappi tehtava panuse hindamist.

Kommentaarid, milles ei seata kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla

14.

Kontrollikoda esitas 55 kommentaari (2012: 45), mis hõlmasid kõiki ühisettevõtteid ja milles rõhutatakse parandamist vajavaid olulisi küsimusi. Kommentaaride ülevaade on esitatud II lisas. Järgnevalt esitatakse kõige sagedamini esitatud kommentaaride kokkuvõte.

Raamatupidamise aastaaruande esitamine

15.

Ühisettevõte F4E ei avaldatud raamatupidamise aastaaruande lisas „ITERi rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud ITERi hankekokkulepped” seda, millises etapis on pooleliolevad tööd, kuigi see teave on väga oluline, näitamaks ühisettevõtte ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni vahel siiani sõlmitud hankekokkulepete elluviimise edenemist.

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

16.

Selle valdkonna kommentaarides keskendutakse kahele valdkonnale:

—

eelarve täitmise määr: kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr oli 90–100 % ning maksete assigneeringute puhul oli see 57–100 %. Artemise puhul oli viimane 69 %, mis peamiselt oli põhjustatud liikmesriikidega kokku lepitud projektide rakendamise haldustingimustega seoses tekkinud viivitustest; FCH puhul (57 %) oli põhjuseks kolme projekti rahastamise edasilükkamine;

—

projektikonkursid ja projektide rakendamine: 2013. aastal kulus CLEAN SKY ühisettevõttel konkursikutse avaldamisest lepingu sõlmimiseni keskmiselt üheksa kuud (2012. aastal 12 kuud). ARTEMISe puhul moodustas siiani projektikonkursside raames kulukohustustega kaetud assigneeringute määr ainult 49 % (2012. aasta 31. detsembri seisuga 50,2 %) ühisettevõtte kogu tegevusaja (kümme aastat alates 2007. aastast) tegevuskulude katteks ettenähtud eelarvest.

Sisekontrollimehhanismid

17.

Järelauditid on ühisettevõtete keskne kontrollivahend toetusesaajate ja partnerite esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Kõikidel ühisettevõtetel on olemas järelauditite strateegia; viis ühisettevõtet neist tellisid järelauditite tegemise sõltumatutelt välisaudiitoritelt. Kolmel juhul (vt punktid 10–12) esitas kontrollikoda märkusega arvamuse ühisettevõtte järelauditite strateegia ebapiisava rakendamise või järelauditite põhjal leitud veamäära tõttu.

18.

Ühisettevõtte F4E puhul on sisekontrollisüsteem alles väljatöötamisel. Eelkõige on hankemenetlused olulised F4E ühisettevõtte ITER projekti rakendamiseks. Nimetatud hankemenetluste puhul tuleb parandada konkurentsi. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks pakkumus menetluse kohta (nagu 2012. aastalgi).

19.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus on pandud paika seitsmendas raamprogrammis, milles on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõtted lisasid liikmete ja teiste toetusesaajatega allkirjastatud toetuslepingutesse intellektuaalomandit ja teadusuuringute levitamist reguleerivad tingimused. Kuigi ühisettevõte kontrollib nimetatud tingimuste täitmist rahastatavate projektide eri etappides, peab mitu ühisettevõtet järelevalve tulemuste edastamist aga veelgi parandama.

20.

Huvide konflikti vältimiseks on suurem osa ühisettevõtteid võtnud vastu erieeskirjad ning töötanud välja vahendid kogu asjaomase teabe dokumenteerimiseks. Artemis peab siiski koostama tervikliku kirjaliku menetluse huvide konfliktiga tegelemiseks.

21.

Komisjoni teine vahehindamine toimus 2013. aastal ja 2014. aasta alguses. Hinnati kõigi ühisettevõtete (välja arvatud F4E) asjakohasust, tõhusust, mõjusust ja teadusuuringute kvaliteeti. Aruanded olid küll positiivsed, kuid tõid ka välja parandamist vajavad valdkonnad.

JÄRELDUSED

22.

Kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed, kuid kolme ühisettevõtte 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitati märkusega arvamus.

23.

Menetluste puhul on veel parandamisruumi, eelkõige järelauditite strateegia rakendamisel ning F4E puhul kulukontrolli mehhanismide osas.

(1) Kaheosalised ühisettevõtted on Clean Sky, IMI, FCH ja SESAR. Kolmeosalised ühisettevõtted on ARTEMIS ja ENIAC. Ühisettevõtte Fusion for Energy-F4E (ITER) liikmeteks on Euratom, mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (31. detsembri 2013. aasta seisuga: Šveits).

(2) Prognoositud eelarvetulu moodustavad kulukohustustega seotud assigneeringud (lõplik eelarve).

(3) 2012. aastal aset leidnud märkimisväärne vähenemine tuleneb peamiselt ühisettevõttest F4E, mille prognoositud eelarvetulu vähenes 2012. aasta 1,524 miljardilt eurolt ,1,297 miljardi euroni aastal 2013. Vähenemise põhjuseks on ITERi projekti olulise etapi käivitamine aastal 2012.

(4) Selle tähelepaneku alusel algatas Artemis 2014. aastal koos ühisettevõttega ENIAC ühise tegevuskava märkusega arvamuse leevendamiseks. Artemis oli septembriks 2014 külastanud kolme riiklikku rahastamisasutust.

(5) Kontrollikoda esitab märkusega arvamuse juhul, kui audiitoril on piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali ja ta järeldab, et raamatupidamise aastaaruanne või alustehingud sisaldavad väärkajastamisi või eeskirjadele mittevastavust, mis on küll olulised, ent mitte ulatuslikud. Kontrollikoda esitab märkusega arvamuse ka juhul, kui audiitoril ei ole auditiarvamuse esitamiseks piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali ning selle võimalik mõju raamatupidamise aastaaruandele või alustehingutele on küll oluline, ent mitte ulatuslik (nagu kirjeldatud punktides 11 ja 12).

(6) Ulatuslik mõju on audiitori arvamuse kohaselt selline, mis ei piirdu konkreetsete elementide, raamatupidamisaruannete ega kirjetega, või kui piirdub, moodustavad need olulise osa finantsaruannetest.

(7) Selle tähelepaneku alusel algatas ENIAC koos Artemisega 2014. aastal ühise tegevuskava märkusega arvamuse leevendamiseks. ENIAC oli septembriks 2014 külastanud kolme riiklikku rahastamisasutust.

(8) Varasemate järelauditite põhjal leitud veamäär oli 5,8 %.

(9) Selle tähelepaneku alusel jätkas IMI auditeeritud toetusesaajatele vigadest teatamist ning nõutavate järelmeetmete võtmist. Samuti jätkab IMI konkreetsete ennetavate meetmete võtmist, et vähendada tulevaste vigade riski toetusesaajate väljamaksetaotlustes (nt sagedaste finantsalaste seminaride korraldamine osalejatele, regulaarne IMI finantsalaste suuniste ajakohastamine). Lisaks jätkas IMI intensiivse järelauditite programmi läbiviimist.

(10) Asjaolu rõhutava lõigu eesmärk on juhtida lugejate tähelepanu asjaolule, mida ei ole raamatupidamise aastaaruandes küll olulisel määral valesti esitatud, ent mis on aruande mõistmiseks siiski keskse tähtsusega.

(11) Nõukogu järeldus ITERi staatuse kohta, 7. juuli 2010 (viide 11902/10).

I LISA

Ühisettevõtete tulud (eelarveprognoosid, kindlaksmääratud nõuded ja laekunud summad) ja ametikohtade loetelud

ÜHISETTEVÕTE		Vastutav peadirektoraat	Poliitikavaldkond	2013				2012
ÜHISETTEVÕTE		Vastutav peadirektoraat	Poliitikavaldkond	Prognoositud tulu (1)	Kindlaksmääratud nõuded (2)	Laekunud summad (3)	Ametikohtade loetelu (4)	Prognoositud tulu (1)	Kindlaksmääratud nõuded (2)	Laekunud summad (3)	Ametikohtade loetelu (4)
1	ARTEMIS	Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat	Teadusuuringud	3 2 6 43 708	3 2 6 47 545	2 0 1 23 350	15	5 7 4 46 787	5 2 1 83 934	2 2 4 79 013	15
2	CLEAN SKY	Energeetika peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat	Teadusuuringud	30 6 0 43 097	22 7 0 00 428	12 4 6 13 566	24	20 5 3 64 690	17 3 1 13 201	9 7 3 39 799	24
3	ENIAC	Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat	Teadusuuringud	17 2 6 96 508	17 2 6 08 748	3 6 5 29 216	15	12 8 0 59 958	12 7 7 55 025	1 5 4 57 127	15
4	FUSION FOR ENERGY	Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat	Teadusuuringud	1 29 7 0 13 166	1 29 6 9 52 709	24 5 0 02 495	262	1 52 3 7 85 957	1 52 3 3 45 616	26 1 2 39 530	262
5	KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKOND – FCH	Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat	Teadusuuringud	7 4 4 82 039	7 3 6 72 484	5 6 3 93 265	20	8 3 3 11 640	8 2 8 43 794	5 3 6 15 206	17
6	INNOVATIIVSETE RAVIMITE ALGATUS (IMI)	Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat	Teadusuuringud	25 5 7 15 919	25 4 4 35 104	12 5 8 29 159	36	37 3 7 63 361	35 7 8 98 596	9 7 7 83 960	35
7	SESAR	Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat	Teadusuuringud	8 4 2 22 608	6 4 0 66 631	7 7 5 35 515	42	15 6 5 64 786	14 8 7 33 577	6 9 7 13 000	41
	Kokku			2 22 2 8 17 045	2 12 1 3 82 649	68 6 0 26 566	414	2 52 8 2 97 179	2 46 5 8 73 743	61 7 6 27 635	409

(1) Prognoositud tulu moodustavad kulukohustustega seotud assigneeringud (lõplik eelarve).;

(2) Kindlaksmääratud nõuded moodustavad heakskiidetud kulukohustused.;;

(3) Laekunud summad moodustavad aasta jooksul Euroopa Komisjoni tehtud rahalised sissemaksed.

(4) Lõplik eelarve.

II LISA

Kontrollikoja 2013. aasta kommentaarid

ÜHISETTEVÕTE

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

Ühisettevõtete peamised juhtimis- ja kontrollisüsteemid

Muud küsimused

Eelarve täitmine

Raamatupidamise aastaaruande esitamine

Projektikonkursid

Mitmepoolne raamleping

Sisekontrolli ja raamatupidamis-süsteemid

Põhitegevusega seotud hanked ja toetused

Järelauditite strateegia rakendamine

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

Õigusraamistik

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

Intellektuaalomandi õigused ja tööstusharu poliitika

Huvide konflikt

Komisjoni teine vahehindamine

Liikmete osamaksete hilinemine

ELi toetus ITERi ehitusetapile

Aasta tegevusaruanne ja muu

ARTEMIS

x (1)

CLEAN SKY

ENIAC

x (1)

FUSION FOR ENERGY

x (1)

KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKOND – FCH

INNOVATIIVSETE RAVIMITE ALGATUS (IMI)

x (1)

SESAR

Vahesumma:

Kokku

(1) Kommentaarid on esitatud aruande arvamuse osas.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/8

ARUANNE

ühisettevõtte Artemis eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/02)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–5	9
Kinnitavat avaldust toetav teave	6	9
Kinnitav avaldus	7–18	9
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	12	10
Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	13–16	11
Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	17	11
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	19–22	11
Eelarve täitmine	19–21	11
Projektikonkursid	22	12
Muud küsimused	23–33	12
Õigusraamistik	23	12
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	24–27	12
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	28	12
Huvide konflikt	29–30	13
Komisjoni teine vahehindamine	31–32	13
Varasemate tähelepanekute järelkontroll	33	13

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv ühisettevõte Artemis loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning see on tegutsenud iseseisvalt alates 2009. aastast.

Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist (2).

Ühisettevõtte Artemis asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, teatud ELi liikmesriigid (Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) ja Artemis-IA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone. 2009. aastal said ühisettevõtte liikmeteks ka Tšehhi Vabariik, Küpros, Läti ja Norra ning 2012. aastal liitus Poola.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 420 miljonit eurot, mis kaetakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Artemis-IA annab jooksvate kulude katmiseks maksimaalselt 30 miljonit eurot ning liikmesriigid annavad mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ja maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust annavad ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid.

Ühisettevõtted Artemis ja ENIAC (4) ühendati, et luua elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna (ECSEL) ühine tehnoloogiaalgatus. Lisaks manussüsteemidega seotud Artemise algatuse ja nanoelektroonikaga seotud ENIACi algatusele ühendab ECSEL arukate süsteemide teadusuuringud ja innovatsiooni. Ühisettevõte ECSEL (5) alustas tegevust 2014. aasta juunis ning tegevuse kestuseks on 10 aastat. Sellele vaatamata on käesoleva aruande koostamisel lähtutud jätkuvuseelduse põhimõttest.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõtte Artemis raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (8) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete (9) valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (10) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Ühisettevõtte järelauditite strateegia (11) võeti vastu juhatuse 25. novembri 2010. aasta otsusega ja seda muudeti 20. veebruaril 2013. Strateegia on alustehingute seaduslikkuse ning korrektsuse hindamise peamiseks vahendiks (12). 2013. aastal tehti riiklike ametiasutuste väljastatud kulude heakskiitmise kontrollitõenditega seotud makseid kokku summas 11,7 miljonit eurot, mis moodustab 57 % kõigist tegevuskulude maksetest.

14.

Kuigi projektikulude väljamaksetaotluste auditeerimine on delegeeritud liikmesriikide riiklikele rahastamisasutustele, ei sisalda nendega sõlmitud halduslepingud järelauditite läbiviimise praktilist korda.

15.

Ühisettevõte Artemis sai riiklikelt rahastamisasutustelt auditiaruanded, mis hõlmasid 46 % lõpetatud projektidega seotud kulutustest. Ühisettevõte ei hinnanud aga nende auditite kvaliteeti. Lisaks ei olnud ühisettevõte 2014. aasta aprilli lõpuks veel saanud seitsme riikliku rahastamisasutuse (kokku 23 asutust) auditistrateegiat käsitlevat teavet. Seega ei olnud ühisettevõttel võimalik hinnata, kas järelauditid annavad piisava kindluse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (13).

16.

Ühisettevõtte järelauditite strateegia rakendamise kohta saada olev teave ei ole piisav, et kontrollikoda saaks teha järeldusi selle keskse kontrollivahendi mõjususe kohta.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

17.

Välja arvatud punktides 13–16 (alus märkusega arvamuse esitamiseks) kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

18.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

19.

Ühisettevõtte 2013. aasta algne eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 68,9 miljonit eurot. Juhatus võttis aasta lõpus vastu paranduseelarve, millega vähendati kulukohustuste assigneeringuid 32,6 miljoni euroni. Põhitegevuse kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 99,4 % (pärast vähendust) ning maksete assigneeringute kasutusmäär vaid 69 %.

20.

Programmijuhi hinnangulised eelarve täitmise määrad 2013. aasta lõpu seisuga ja projektikonkursside alusel tegelikult tehtud maksed olid (protsentuaalselt) järgmised:

	Iga-aastased projektikonkursid
	2008	2009	2010	2011	2012	2013
Ühisettevõtte eelarve täitmise hinnanguline määr 2013. aasta lõpu seisuga	100 %	100 %	82,5 %	49,6 %	14,6 %	null
Tegelikult tehtud maksed 2013. aasta lõpu seisuga	79 %	63 %	49 %	34 %	10 %	null

21.

Eelarve madal täitmismäär oli tingitud peamiselt projektide lõpetamise keerukast finantsprotsessist.

Projektikonkursid

22.

Ühisettevõtte loomist käsitlev nõukogu määrus näeb tegevuskulude katteks ette maksimaalselt 410 miljonit eurot. Projektikonkursside praegune kulukohustustega seotud maksumus oli 201 miljonit eurot ehk 49 % kogu eelarvest.

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

23.

Uus Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtiv finantsmäärus (14) võeti vastu 25. oktoobril 2012 ning see jõustus 1. jaanuaril 2013 (15). Uue finantsmääruse artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014 (16). Kuna ühisettevõte ühendati ühisettevõtteks ECSEL, ei ole ühisettevõtte finantseeskirju nende muudatuste kajastamiseks muudetud.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

24.

Ühisettevõtte Artemis loomist käsitleva nõukogu määruse artikli 6 lõige 2 sätestab, et ühisettevõttel peab olema oma siseauditi talitus. 2013. aasta lõpuks ei olnud seda veel loodud.

25.

Juhatus võttis komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi vastu 25. novembril 2010. Ühisettevõtte finantseeskirju ei ole aga veel muudetud nii, et need sisaldaksid raammääruse sätteid, mis viitavad komisjoni siseaudiitori pädevusele.

26.

Komisjoni siseauditi talitus auditeeris 2013. aastal Artemise sisekontrollisüsteemi asjakohasust ja mõjusust ekspertide haldamisel. Auditiga leiti, et praegune sisekontrollisüsteem võimaldab anda piisava kindluse seoses Artemise poolt ekspertide haldamiseks seatud tegevuseesmärkide saavutamisega. Samuti tehti mitmeid olulisi soovitusi tervikliku konfidentsiaalsuspoliitika vastuvõtmise, programmiametniku ametikoha tundlikkuse ja kaughindajate töökoormuse eeskirjade kohta.

27.

Komisjoni siseauditi talitus tegi ühisettevõtete Artemis, Clean Sky, ENIAC, FCH ja IMI vahel jagatava IT taristu IT-alase riskihindamise (17).

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

28.

Seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses (18) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõte on erinevate projektietappidena välja töötanud teadusuuringute tulemuste kaitset ja levitamist hõlmava järelevalveprotseduuri, kuid seda tuleb otsuse sätete täielikuks täitmiseks veelgi enam edasi arendada (19).

Huvide konflikt

29.

Ühisettevõttel puudub terviklik kirjalik menetlus huvide konflikti käsitlemiseks.

30.

Vajatakse huvide konflikti selget definitsiooni, kogu huvide konfliktiga seotud teabe kaasamiseks andmebaasi regulaarset uuendamist, menetlust nimetatud teabe haldamiseks ning mehhanismi huvide konfliktiga seotud põhimõtete rikkumise käsitlemiseks.

Komisjoni teine vahehindamine (20)

31.

Ajavahemikul september 2012–veebruar 2013 komisjoni tehtud teise vahehindamise käigus hinnati ühiste tehnoloogiaalgatuste Artemis ja ENIAC asjakohasust, mõjusust, tõhusust ja teadusuuringute kvaliteeti.

32.

Nimetatud aruanne avaldati mais 2013 ning see sisaldas mitmeid soovitusi ühisettevõttele Artemis, eelkõige projekti läbivaatamiste tõhususe, projektiportfelli ja strateegiliste Euroopa eesmärkide sobitamiseks võetavate meetmete ning Artemise projektide mõju ja edukuse hindamiseks sobilike parameetrite kohta.

Varasemate tähelepanekute järelkontroll

33.

Ühisettevõtete ühise IT taristu avariitaasteplaani ei ole veel heaks kiidetud. Seniks on ühisettevõte Artemis asutuse tasandil vastu võtnud hädaolukordadele reageerimise meetmed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 74/2008, mis käsitleb ühisettevõtte Artemis loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest ja tegevusest.

(3) Seitsmes raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1), koondab enda alla kõik ELi uurimistegevusega seotud algatused ning sellel on tähtis roll majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisel. Seitsmes raamprogramm on ka Euroopa teadusruumi üks tugisammastest.

(4) Ühisettevõte ENIAC asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2008 (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21), et määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks.

(5) Ühisettevõte ECSEL loodi nõukogu määrusega (EL) nr 561/2014 (ELT L 169, 7.6.2014, lk 152).

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(10) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(11) Euroopa Komisjoni ja ühisettevõtte vaheline üldine rahastamisleping sätestab: „ühisettevõte ja selle pädev juhatus võtab vastu järelauditite strateegia, mille eesmärk on anda põhjendatud kinnitus alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta” ning „järelauditite strateegia põhineb kõikide toetusesaajate või nende valimi protseduuride ja tehingute valimi kontrollimisel, mis eelkõige kajastab asjakohaselt asjaomaseid riske.”

(12) Määruse (EÜ) nr 74/2008 artikkel 12 sätestab, et „ühisettevõte Artemis tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise” ja et ühisettevõte „teeb ühisettevõtte Artemis avaliku sektori vahendite saajate seas kohapealseid kontrolle ja finantsauditeid. Kõnealuseid kontrolle ja auditeid teevad ühisettevõte Artemis ise või tema nimel Artemise liikmesriigid. Artemise liikmesriigid võivad oma siseriiklike vahendite saajate seas viia läbi kontrolle ja auditeid, kui nad peavad seda vajalikuks, ning nad teavitavad tulemustest ühisettevõtet Artemis”.

(13) Artemise juhatuse vastu võetud järelauditite strateegia kohaselt peab ühisettevõte vähemalt korra aastas hindama seda, kas Artemise liikmesriikidelt saadud teave annab piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(15) Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 214 koos viidatud eranditega.

(16) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014, 30. september 2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(17) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust vormistada IT-alane julgeolekupoliitika ja lisada tulevikus IT-teenuste pakkujatega sõlmitavatesse lepingutesse üksikasjalikud menetlused/kontrollid.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), artiklis 7 sätestatakse, et komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

(19) Vt komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete tegevuse 2012. aasta eduaruande (SWD(2013) 539 final) tähelepanek, mis puudutab teadusuuringute projektide komisjoni teabeedastus- ja levitamissüsteemi integreerimisel saadud tulemusi.

(20) Ühiste tehnoloogiaalgatuste Artemis ja ENIAC teine vahehindamine, mai 2013.

LISA

Ühisettevõte ARTEMIS (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi, nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses.

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 74/2008, mis käsitleb ühisettevõtte Artemis loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides.

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008)

Eesmärgid

—

Ühisettevõte Artemis aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi rakendamisele, määratledes ja rakendades olulist osa Artemise strateegilisest teadusuuringute kavast manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks, luues jätkusuutliku avaliku ja erasektori partnerluse ning suurendades ja võimendades era- ja avaliku sektori investeeringuid Euroopa manussüsteemide sektoris.

—

Ühisettevõte Artemis püüab saavutada raamprogrammi, tööstuse, riiklike uurimis- ja arendusprogrammide ning valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide poolsete ressursside ja rahastamise tõhusa koordineerimise ning koostoime, aidates sel moel kaasa Euroopa majanduskasvu, konkurentsivõime ja säästva arengu tugevdamisele tulevikus.

—	Artemise eesmärk on kõikide uurimisalaseid jõupingutusi ühendavate ja koondavate sidusrühmade, näiteks tööstuse (sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), riigiasutuste, akadeemiliste ringkondade ja uurimiskeskuste vahelise koostöö edendamine.

—

Ühisettevõte võtab vastu ühiselt kokku lepitud teadusuuringute kava, mis täpselt järgib tehnoloogiaplatvormi Artemis väljatöötatud strateegilise teadusuuringute kava soovitusi. Ühisettevõte määratleb ja vaatab korrapäraselt läbi teadusuuringute prioriteedid manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning võimaldada uute turgude ja ühiskonnale oluliste rakenduste tekkimist.

—

Ühisettevõte toetab teadus- ja arendustegevust iga-aastaste avatud ja konkurentsivõimeliste projektikonkursside kaudu, et leida Euroopa parimad teadusuuringute ideed ja võimalused manussüsteemide valdkonnas. Ühisettevõttele Artemis esitatud taotlused läbivad sõltumatute ekspertide abiga läbi viidava hindamis- ja valikuprotsessi. See protsess tagab, et ühisettevõtte Artemis riikliku rahastamise jaotamisel järgitakse võrdse kohtlemise, kompetentsuse ja konkurentsi põhimõtet.

Juhtimine

Ühisettevõtte juhtorgan on juhatus. Tegevjuhtimise eest vastutab tegevdirektor. Tööstusharu (mis hõlmab suur- ja väikeettevõtteid, akadeemilisi ringkondi ja uurimisinstituute) esindab Artemise tööstusühendus (Artemis-IA). Artemis-IA nimetab ametisse juhatuse esimehe ning tehnilise töö programmi eest vastutava tööstus- ja teaduskomitee liikmed. Avalikul sektoril (osalevad Artemise liikmesriigid ja Euroopa Komisjon) on juhatuses ja finantsküsimuste eest vastutavas ametiasutuste nõukogus oma esindajad.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve:

3 0 3 43 708 eurot kulukohustusteks.

3 0 0 00 000 eurot makseteks (põhitegevus).

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

15 ametikohta ametikohtade loetelus (8 ajutist ja 7 lepingulist töötajat), neist täidetud 13 ametikohta, mis jagunesid järgnevalt: põhitegevus 8, haldusülesanded 5, mitmesugused ülesanded 0.

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt ühisettevõtte 2013. aasta tegevusaruanne aadressil: http://www.artemis-ju.eu/reference_documents

Allikas: ühisettevõtte Artemis edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

14. 15. 16.

Artemis esitab koos ühisettevõttega ENIAC ühise tegevuskava, et reageerida tähelepanekutega arvamusele järgmiselt:

Riiklike rahastamisasutuste külastused, mis on juba toimunud Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal. Külastuste järel koostati täiendavaid dokumente ja praegu viimistletakse hindamisaruandeid. Senised tulemused on järgmised:

—

Saksamaa (15,9 % ELi toetustest ARTEMISes): hästi dokumenteeritud süsteem, milles eristatakse selgelt vastutus ja kontrolli eri tasandid. Saksamaa kindlus tuleneb paljus põhjaliku järelkontrolli menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Esialgse hindamise põhjal vastab põhjaliku järelkontrolli menetlus rahvusvahelistele standarditele. 2013. aastal kohaldati seda menetlust 120 tehingule 424st (28,3 %), kusjuures veamäär oli väiksem kui 1 %. Jätkuv tegevus: enne hindamise kohta lõplike järelduste tegemist selgitatakse menetluste mõnda aspekti arutelus valimiteabe vahetamise kohta, mis võimaldaks tulemuste konsolideerimist muude riikide sarnaste tulemustega. See otsustatakse enne 2014. aasta lõppu.

—

Belgia (3,25 % ELi toetustest ARTEMISes): hästi dokumenteeritud süsteem, milles eristatakse selgelt vastutus ja kontrolli eri tasandid. Belgia kindlus tuleneb paljus põhjaliku kontrolli menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Vastavalt meie hindamisele loob see menetlus kindluse taseme, mis on võrdväärne põhiliste rahvusvaheliste standardite järgselt tehtud audititega. Belgia esitab kõik ARTEMISe ja ENIACi projektid (100 %) põhjalikuks eelkontrolliks enne lõppmaksete tegemist. Belgia teeb järelauditeid üksnes vastavalt menetlustele, et parandada süsteemi. Seetõttu ei ole kindlussüsteemil mingit veamäära (veamäär on null).

—

Prantsusmaa (9,93 % ELi toetustest ARTEMISes): süsteemi raames kontrolliti 100 % kõiki tegevusi, mida alustati enne 2011. aastat, kui Prantsusmaa kehtestas ressursitõhusama süsteemi, millega eristatakse selgelt vastutust ning järelauditite statistikal põhineva kontrolli eri tasandeid. Esialgse hindamise põhjal vastab põhjaliku järelkontrolli menetlus rahvusvahelistele standarditele. Prantsusmaa kindlus tuleneb paljus järelauditi menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Esimesed tööd, mida alustati uue süsteemi raames, lõpetatakse 2015. aastal, seetõttu ei saa Prantsusmaa esitada veel statistilist teavet.

Teabevahetus on kavandatud veel Madalmaade (13,86 % ELi toetustest ARTEMISes) ja Austriaga (8,11 % ELi toetustest ARTEMISes).

Auditeeritav kutsus auditeerimisasutused ARTEMISe/ENIACi liikmesriikides, Euroopa Komisjoni audiitorid ja Euroopa Kontrollikoja seminarile, mis toimub 1. oktoobril 2014, tutvustama oma kindluse suurendamise süsteeme ja vahetama parimaid tavasid, et suurendada lähendamist ja määratleda riiklike süsteemidega sobivaid menetlusi.

29. 30.

Täname kontrollikoda nende punktide tõstatamise eest. Teemaga tegeletakse ühisettevõtte ECSEL menetluste raames.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/17

ARUANNE

ühisettevõtte Clean Sky eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/03)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–4	18
Kinnitavat avaldust toetav teave	5	18
Kinnitav avaldus	6–13	18
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	11	19
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	12	19
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	14–16	19
Eelarve täitmine	14–16	19
Kommentaarid ühisettevõtte peamiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta	17–20	20
Muud küsimused	21–32	20
Õigusraamistik	21	20
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	22–26	21
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	27	21
Huvide konflikt	28–29	21
Komisjoni teine vahehindamine	30–31	21
Varasemate tähelepanekute järelkontroll	32	22

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv ühisettevõte Clean Sky asutati detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning see alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009.

Ühisettevõtte Clean Sky eesmärk on kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta (2). Ühisettevõtte koordineeritud teadusuuringud on jaotatud kuude tehnoloogiavaldkonda või integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda.

Ühisettevõtte asutajad on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid kui tööstuspartnerid koos integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade toetajaliikmetega.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ja teadusuuringute kulud ning selle suuruseks on 800 miljonit eurot, mis makstakse seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Teiste ühisettevõtte liikmete eraldatavad ressursid, sh mitterahalised sissemaksed, peavad olema vähemalt võrdsed ELi toetusega.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõtte Clean Sky raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (6) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

11.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

12.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

13.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

14.

2013. aasta lõplik paranduseelarve sisaldas 250,4 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 158,2 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid (9). Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 90,6 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär 87,7 %. Maksete assigneeringute madalam kasutusmäär, mis on küll 2012. aasta omast (75 %) parem, näitab, et eelarve täitmisel esineb ikka veel viivitusi. Nimetatud viivituste peamiseks põhjuseks on viivitused tegevuste elluviimisel ning projektikonkursside avaldamise ja toetuslepingute allkirjastamise vaheline liiga pikk ajavahemik (10).

15.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõtte Clean Sky jooksvate ja teadusuuringute kulude katteks on 800 miljonit eurot. Vastavalt ühisettevõtte asutamist käsitlevale nõukogu määrusele (11) on teiste ühisettevõtte liikmete rahalise toetuse suurus vähemalt 600 miljonit eurot, sh nende toetus jooksvate kulude katteks (12).

16.

Auditi ajal (aprill 2014) oli kulukohustustega kaetud Euroopa Liidu rahaline toetus 713 miljonit eurot ning teiste liikmete vahendeid 409 miljonit eurot (13).

KOMMENTAARID ÜHISETTEVÕTTE JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

17.

2013. aastal parandas ühisettevõte veelgi oma juhtimis-, haldus-, finants- ja arvestusmenetlusi. Toetuste haldamise lahendus (14) valmis pärast väljamaksete kohanduste kasutuselevõttu. Järelauditit puudutav täielik teave ei ole veel süsteemiga integreeritud.

18.

Lisaks testis peaarvepidaja toetuste haldamise lahenduse toimimist ja tuvastas mitmeid puudusi, eelkõige funktsiooni puhul, mida kasutati finantsametniku ja kontrolöri kommentaaride sisestamiseks. Nimetatud funktsioon on kontrollimis- ja heakskiitmisprotsessi oluline osa ning ühisettevõte peab seda puudust käsitlema.

19.

Clean Sky liikmete tegevuse eelkontrollimisel selgus, et ühel juhul (vastupidiselt ühisettevõtte finantseeskirjade ja menetluskäsiraamatu sätetele) tegeles kulukohustuste kontrollimise ja heakskiitmisega üks isik, kes oli nii kontrolli tegev ametnik kui eelarvevahendite käsutaja; ühe makse puhul oli kontrolli tegev ametnik samaaegselt ka eelarvevahendite käsutaja; ühel teisel juhul ei olnud tehniline hindamisaruanne (tegevusega seotud aspektide kontrollimenetluse oluline osa) toetuste haldamise lahenduses kättesaadav.

20.

Clean Sky partnerite esitatud väljamaksetaotluste eelkontrolliga seoses täheldati järgmiseid puudusi:

—	väljamaksetaotluste eelkontrollimisel kasutatavad kontrollnimekirjad ei olnud alati täielikud;

—	ühel juhul tegeles finants- ja tegevusalase kontrollimise ja heakskiitmisega üks töötaja, mis ei ole kooskõlas finantsmenetluste käsiraamatu sätete ja ülesannete lahususe põhimõttega; kolmel muul juhul täitis finantsametniku ja eelarvevahendite käsutaja ülesandeid sama töötaja;

—	ühel teisel juhul allkirjastati partneriga sõlmitud toetusleping viis kuud pärast tegevuse alustamist, kuna puudus nõutav deklaratsioon, mis oleks õigustanud tegevuse alustamist enne toetuslepingu allkirjastamist;

—	ühisettevõtte partnerid esitavad väljamaksetaotlused tavaliselt hilinemisega. Seisuga 31. detsember 2013 oli 163 väljamaksetaotlusest ühisettevõttele õigeaegselt esitamata vähemalt 56 taotlust. 15 juhul oli viivitus pikem kui üks aasta.

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

21.

Uus Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtiv finantsmäärus võeti vastu 25. oktoobril 2012 ning see jõustus 1. jaanuaril 2013 (15). Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus (16) jõustus aga alles 8. veebruaril 2014. Nende muudatuste kajastamiseks muudeti ühisettevõtte finantseeskirju 3. juulil 2014.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

22.

2013. aastal algatas siseaudiitor koostöös organisatsioonivälise audiitorfirmaga auditi ühisettevõtte tegevusprotsesside kohta, mis olid seotud integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade tegevuse koordineerimise ja järelevalve ning partnerite tegevuse juhtimisega. Lõplik auditiaruanne ei olnud auditi toimumise ajal kättesaadav.

23.

28. märtsil 2013 võttis ühisettevõte komisjoni siseauditi talituse tehtud tähelepanekute alusel vastu toetuste haldamise iga-aastase kavandamise tegevuskava (17). Auditi toimumise ajal ei olnud nimetatud meetmete elluviimine veel lõpetatud.

24.

14. märtsil 2014 esitas komisjoni siseauditi talitus toetuste haldamise ning selle rahastamise sisekontrollisüsteemi nõuetekohasuse ja tulemuslikkuse auditi tulemused. Auditiga selgus, et olemasolev sisekontrollisüsteem annab piisava kindluse ühisettevõtte poolt toetuste haldamisele ja selle rahastamisele seatud tegevuseesmärkide saavutamise kohta, välja arvatud nelja olulise tähelepaneku ja kahe väga olulise tähelepaneku puhul (18).

25.

Lisaks tegi komisjoni siseauditi talitus ühisettevõtete Artemis, Clean Sky, ENIAC, FCH ja IMI vahel jagatava IT taristu IT-alase riskihindamise (19).

26.

Juhatus võttis komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi vastu 31. märtsil 2011. Ühisettevõtte finantseeskirju ei ole aga veel muudetud nii, et need sisaldaksid komisjoni siseaudiitori pädevusele viitavaid raammääruse (20) sätteid.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

27.

Seitsmenda raamprogrammi loomise otsuses (21) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõte on küll menetlused välja töötanud, kuid see järelevalve ei ole nimetatud otsuse sätetega täielikult kooskõlas, eriti seoses teadusuuringute tulemuste levitamise ja nende komisjoni süsteemi integreerimisega (22).

Huvide konflikt

28.

28.13. detsembril 2013 võttis ühisettevõte vastu erasektorist pärit juhatuse liikmetele kohaldatava huvide konflikti ennetamise ja leevendamise käitumisjuhendi. Ühisettevõtte töötajatele ja teistele osapooltele (sh eksperdid) kohaldatavat huvide konflikti ennetamise ja leevendamise käitumisjuhendit ei olnud auditi toimumise ajaks veel vastu võetud.

29.

Ühisettevõte ei ole veel välja töötanud andmebaasi huvide konfliktide, mittevastavuste, deklaratsioonide ja nendega seotud dokumentide registreerimiseks.

Komisjoni teine vahehindamine (23)

30.

Ajavahemikul 2013. aasta märtsi algusest kuni oktoobri lõpuni komisjoni tehtud teise vahehindamise käigus hinnati ühisettevõtte mõjusust, tõhusust ja teadusuuringute kvaliteeti.

31.

Nimetatud aruanne sisaldab mitmeid soovitusi, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud tehnilise personali ebapiisavust, eduaruannete ja tehnilise hindamise aruannete ühtlustamise vajadust kõikide ühisettevõtte integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade liikmete puhul ning alltöövõtjate valikumenetluste täiustamise vajadust. Üldise nõuete täitmise ja tulemuslikkuse parandamiseks peaks ühisettevõte toetuslepingute täitmist paremini dokumenteerima.

Varasemate tähelepanekute järelkontroll

32.

Tegevdirektor võttis ühisettevõtte talitluspidevuse kava vastu 29. novembril 2013. Nimetatud kava hõlmab avariitaastet, seejärel viivitamatult võetavaid meetmeid, taastamistegevuse korda ning tegevuste säilitamist. Kava ajakohastatakse 2014. aasta lõpus.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja ressurssidest.

(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(8) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(9) Audiitorid täheldasid, et 2013. aasta algse vastu võetud eelarve IV jaotises ja 2013. aasta paranduseelarves nr 1 esitatud arvnäitaja on mõlemas dokumendis vale ning et see korrigeeriti 2013. aasta paranduseelarves nr 2, mis võeti vastu 10. novembril 2013. See ei mõjutanud eelarve täitmist.

(10) 2013. aasta projektikonkurss SP1-JTI-CS-2013-01 algatati 17. jaanuaril 2013. Hindamismenetlus lõppes 17. mail 2013. Seisuga detsember 2013 oli allkirjastatud vaid 36 % toetuslepingutest (38st 14), keskmine allkirjastamisele kulunud aeg oli üheksa kuud alates konkursi algusest kuni viis kuud enne läbirääkimiste toimumist.

(11) Nõukogu määruse (EÜ) nr 71/2008 artiklid 5.1 ja 4.

(12) Nõukogu määruse (EÜ) nr 71/2008 I lisa artikkel 12.3: „Ühisettevõtte Clean Sky jooksvaid kulusid katavad rahaliselt võrdsetes osades ühelt poolt Euroopa Ühendus, mis katab 50 % kulude kogusummast, ja teiselt poolt ülejäänud liikmed, kes katavad ülejäänud 50 %. Ühisettevõtte Clean Sky jooksvad kulud ei ületa 3 % artiklis 13 osutatud liikmete ja partnerite rahaliste osamaksete ja mitterahaliste toetuste kogusummast.”

(13) Sh liikmete rahaline toetus, mis on kas juba heaks kiidetud või saadud ja veel heaks kiitmata, ning sularahamaksed summas 10 miljonit eurot jooksvate kulude katteks.

(14) Toetuste haldamise lahendus on spetsiaalne rakendus, millega hallatakse liikmetega sõlmitud toetuslepingute (mis moodustavad 75 % tegevuseelarvest) rakendamisega seotud finantsalast teavet.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(17) Aruande peamised tähelepanekud puudutavad programmi elluviimisel esinenud viivitusi, eelarve alakasutamist ja ühisettevõtte ressursside kasutamisega seotud probleeme (ühisettevõtte integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade liikmed esitavad iga-aastase eelarve arvandmed tööpaketi tasandil, samas kui ühisettevõte teeb tegevuste rakendamise järelevalvet väljundite tasandil).

(18) Väga olulised tähelepanekud puudutasid projektitulemuste kontrollimise ja heakskiitmise menetluse vormistamist ning toetuste haldamise ja selle rahastamisega seotud eelvalideerimise konsolideeritud suuniste ja kontrollnimekirjade puhul tehtavaid muudatusi.

(19) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust vormistada IT-turbepoliitika ja lisada tulevikus IT-teenuste pakkujatega sõlmitavatesse lepingutesse üksikasjalikud menetlused/kontrollid.

(20) Komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitlevas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) artiklis 7 sätestatakse, et komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

(22) Vt komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete tegevuse 2012. aasta eduaruande (SWD(2013) 539 final) tähelepanek, mis puudutab teadusuuringute projektide komisjoni teabeedastus- ja levitamissüsteemi integreerimisel saadud tulemusi.

(23) Ühisettevõtte Clean Sky teine vahehindamine, oktoober 2013.

LISA

Ühisettevõte Clean Sky (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008)

Eesmärgid

—	Aidata kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” seitsmenda teema „Transport” (sealhulgas lennundus) rakendamisele;

—	kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

—	tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

—	luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heidete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

—	kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutusele võtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Juhtimine

Ühisettevõtte juhtorgan on juhatus. Tegevjuhtimise eest vastutab tegevdirektor. Tööstust esindavad mitmed sidusrühmad, nagu integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhtkomiteed ja riikide esindajate rühm.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve:

30 6 0 43 097 eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

24 ametikohta ametikohtade loetelus (18 ajutist ja 6 lepingulist töötajat), neist täidetud 23 ametikohta, mis jagunesid järgnevalt: põhitegevus 17 ja mitmesugused ülesanded 6.

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt ühisettevõtte 2013. aasta tegevusaruanne aadressil: www.cleansky.eu

Allikas: ühisettevõtte Clean Sky edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

14.

2013. aastal parandas ühisettevõte eelarve täitmist. Viivitused põhjustas osaliselt viivitus partnerite toetuslepingute (1) sõlmimisel; see on seotud mitme tegevuse ümberorienteerimisega uurimistegevuse jätkudes. Kuigi teatud vahe-eesmärke ei saavutatud tähtajaks, olid selle põhjuseks ettenägematud asjaolud ja takistused mõne uurimistegevuse korral, millele on vaja asjaomases integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnas pühendada rohkem aega ja panust, mis oli aga võimalik alles pärast 2012. aasta aruandeperioodi. See on osa ühisettevõtte probleemidest sellise suure ja keeruka programmi haldamisel.

16.

Euroopa Liidu eraldatud summad on alati suuremad kui erasektori liikmete ressursid, sest viimase puhul arvestatakse ainult heaks kiidetud (2) rahalisi toetusi – samas katab Euroopa Liidu eraldis mõnda mitmeaastast toetuslepingut, mis ei ole veel täielikult rakendatud. Tuleb ka märkida, et Euroopa Komisjonil oli kohustus kogu programmi summa suhtes enne 2013. aasta lõppu, sest see oli Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) viimane aasta. Ühisettevõte võtab kulukohustused erasektori liikmetega siis, kui tulevikuperioodi(de) tehniline tegevus on ühisettevõttega kokku lepitud toetuslepingute kaudu. Tegevuse üksikasjad programmi viimastel aastatel selguvad lõplikult alles 2015. aastal ja seega ei ole praegu veel kulukohustusi võetud ega summasid heaks kiidetud.

17.	Toetuste haldamise lahendusele lisati aprillis 2014 järelauditi erifunktsioon. Funktsiooni täiustatakse, et selle kaudu saaks järelauditi teabe süsteemiga integreerida veel käesoleval aastal.

18.

2014. aasta esimesel poolaastal tehtud arendustöö tulemusel võetakse aasta lõpus kasutusele toetuste haldamise lahenduse uus versioon, mis kõrvaldab mitu tuvastatud puudust. Eelkõige muudetakse põhjalikult funktsiooni, millega finants- ja projektiametnikud saavad sisestada heakskiitmismenetluses kommentaare.

19.

Kõnealusel heakskiidetud kulukohustuse eelkontrollil täitis mõlemaid ülesandeid (kontrolliv ametnik ja eelarvevahendite käsutaja) erandkorras haldus- ja finantsosakonna juhataja, sest ta asendas tegevdirektori põhipuhkuse ajal eelarvevahendite käsutajat. Ühisettevõte on väike asutus ja mitme töötaja põhipuhkuste ajal võib erandina juhtuda, et tavapäraselt lahutatud ülesanded satuvad samale inimesele.

Selle puuduse kõrvaldamiseks ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on ühisettevõte uuendanud finantsametnike asendajate süsteemi, lisades uusi isikuid, kes täidavad finantskontrolli ametniku ja eelarvevahendite käsutaja rolli delegeerimise kaudu, ning jälgides hoolikalt tegevuspidevust töötajate äraolekul. Tuleb siiski märkida, et isegi sellistel juhtudel hoitakse algatamise ja heakskiitmise/loa andmise ülesanded teineteisest eraldi. Ainus juhtum, kui hindamisaruanne puudus toetuste haldamise lahendusest, on nüüd lahendatud.

20.

Ühisettevõte võtab täheldatud puudused teadmiseks ja teeb kõik, et tagada asjakohaste eeskirjade ja menetluste järjepidev täitmine. Ühisettevõte jälgib väljamaksetaotluste tähtajaks mitteesitamist ja on saatnud kõigil juhtudel meeldetuletused ning, kui asjakohane, on võtnud ka järelmeetmed, et tagada nendest teatamine. Seda menetluse osa täiustatakse 2014. aasta jooksul veelgi.

21.	Kommentaare ei ole.

22.	Lõplik auditiaruanne allkirjastati 26. märtsil 2014 ja on esitatud ühisettevõtte juhatuse esimehele ning tegevdirektorile. Kahe väga olulise ja nelja olulise tähelepaneku kõrvaldamiseks on kokku lepitud meetmed ühisettevõtte juhtkonnaga. Meetmete rakendamist jälgib siseaudiitor 2014. aasta jooksul.

23.	Komisjoni siseauditi talituse nelja olulist soovitust rakendatakse vastavalt kokkulepitud ajakavale. Rakendamine jätkub ka praegu.

24.

Mõlema väga olulise soovitusega seotud meetmed on peaaegu rakendatud. Täiustatud on liikmete toetuslepingute väljamaksetaotluste heakskiitmise juhendeid finants- ja projektiametnikele, täiustatud on kontrollnimekirju ning koostatud on liikmete toetuslepingute aastaaruande tehnilise hindamisaruande näidis, mis on edastatud projektiametnikele. Partnerite väljundite heakskiitmisega seoses on selgitatud teemahaldurite rolli ja ülesandeid ühisettevõtte finantsametnike toetamisel ning see selgitus on lisatud ühisettevõtte juhtimise käsiraamatusse.

25.	Ühisettevõte Clean Sky on välja töötanud tegevuskava, kuidas täita komisjoni siseauditi talituse korraldatud IT-riskihindamise soovitusi, ja see tegevuskava rakendatakse 2014. aasta lõpuks.

26.	Praegu kehtiva raamfinantsmääruse sätteid, mis viitavad komisjoni siseaudiitori pädevusele, on ühisettevõte tegelikkuses kohaldanud juba alates 2011. aastast ja need on nüüd lisatud ka ühisettevõtte hiljuti vastu võetud finantseeskirja.

27.

Ühisettevõte võttis kontrollikoja tähelepanekud teadmiseks ja on sellele vastavalt juba uuendanud järelevalvevahendeid 2014. aastal. Vahepeal on ühisettevõte küsinud erasektori liikmetelt konsolideeritud tulemusi (sealhulgas tulemuste levitamise kavasid) ja need ka saanud. Ühisettevõte avaldab partnerite toetuslepingute projektide kokkuvõtteid komisjoni süsteemis CORDA, need on juba olemas internetis. Peale selle on seitsmest 2013. aasta liikmete toetuslepingu kokkuvõttest neli juba avaldatud ühisettevõtte veebilehel. Ülejäänud kolm avaldatakse 2014. aasta septembri keskel.

28. ja 29.

Kõigi ühisettevõtete juhatused võtsid 2014. aasta juuli alguses vastu uued konfidentsiaalsuse ja huvide konflikti eeskirjad vastavalt Euroopa Komisjoni pakutud näidisele. Ühisettevõtte Clean Sky juhatuse liikmete deklaratsioonide haldamiseks koostab ühisettevõte huvide konfliktide, mittevastavuste ja muude seotud dokumentide registri ning elektroonilise andmebaasi. See toimub 2014. aasta lõpuks.

Auditi ajal puudus töötajate andmebaas. Kirjed on valmis 2014. aasta oktoobri lõpuks. Ühisettevõte saab uuendada andmebaasi vastavalt vajadusele ning leida selle abil kogu teabe ja kõik elemendid, mida arvestada võimaliku huvide konflikti korral, et võtta vajalikud meetmed.

30. ja 31.

Ühisettevõte koostas juhatuse 2013. aasta detsembri koosolekuks hindajate SWOT-analüüsist ja soovitustest kokkuvõtte. Juhatus nõustus soovitustega ja palus ühisettevõttel võtta asjakohaste punktide rakendamise järelmeetmeid. Ühisettevõtte juhtkond järgib tegevuskava. Enamik rakendustegevusi toimub aastaülevaadetes, juhtimiskäsiraamatus, liikmete toetuslepingutes ja juhatuse kodukorras sätestatu kohaselt. Ühisettevõte teeb hinnangust järeldused ja täiustab mõlema programmi juhtimist.

2012. ja 2013. aasta rakenduskavas ning 2012. ja 2013. aasta tegevusaruandes käsitleti ametikohtade loetelu täidetuse küsimust; ühisettevõtte töötajaskond ei ole ikka veel saavutanud töötajate arvu, mida on vaja kõigi ettenähtud tehniliste ja finantsülesannete täitmiseks. Juulis 2014 võeti vastu uus ametikohtade loetelu, mille järgi saab ühisettevõte võtta tööle 18 uut töötajat – enamik neist täidab tehnilisi ülesandeid. See võimaldab ühisettevõttel parandada edasiste toetuslepingute üldist nõuetele vastavust ja tulemuslikkust.

(1) Partnerite toetuslepingud (GAP) – vähemalt 200 miljonit eurot eraldatakse partnertegevuseks programmi Clean Sky pakkumiskutsete kaudu. Liikmete toetuslepingud (GAM) – kuni 600 miljonit eurot eraldatakse programmi Clean Sky liikmetele.

(2) Ühisettevõte on kehtestanud süsteemi, mis tagab, et iga kord, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu rahaline toetus, annab tööstus seonduva 50 % suuruse mitterahalise toetuse.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/26

ARUANNE

ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/04)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–5	27
Kinnitavat avaldust toetav teave	6	27
Kinnitav avaldus	7–19	27
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	12	28
Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	13–17	29
Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	18	29
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	20–21	29
Eelarve täitmine	20	29
Projektikonkursid	21	29
Muud küsimused	22–29	30
Õigusraamistik	22	30
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	23–24	30
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	25	30
Huvide konflikt	26–27	30
Komisjoni teine vahehindamine	28–29	30

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv ühisettevõte nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte ENIAC”) asutati detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks ning on tegutsenud iseseisvalt alates aastast 2010.

Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (2).

Ühisettevõtte ENIAC asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, teatud liikmesriigid (Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik) ning AENEAS (ühing, mis esindab Euroopas nanoelektroonika valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid teadus- ja arendusorganisatsioone). Ühisettevõtte ENIAC liikmeks võivad saada ka teised liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ning kõik teised riigid või juriidilised isikud, kes on suutelised ühisettevõtte ENIAC eesmärkide täitmist oluliselt rahaliselt toetama.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ENIAC jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 450 miljonit eurot, mis kaetakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). AENEASe maksimaalne toetus ühisettevõtte jooksvate kulude katmiseks on 30 miljonit eurot. Ühisettevõtte ENIAC liikmesriigid annavad jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (toetades projektide rakendamist) ning maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Projektides osalevad teadusasutused peavad samuti eraldama mitterahalist toetust komisjoni ja liikmesriikide rahalise toetusega vähemalt samas väärtuses.

Ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS (4) ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” (ECSEL) (5). Lisaks nanoelektroonikaga seotud ENIACi algatusele ja manussüsteemidega seotud ARTEMISe algatusele ühendab ECSEL arukate süsteemide teadusuuringud ja innovatsiooni. Ühisettevõte ECSEL alustas tegevust 2014. aasta juunis ning tegevuse kestuseks on 10 aastat. Sellele vaatamata on käesoleva aruande koostamisel lähtutud tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõtte ENIAC raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (9) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

10.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Ühisettevõtte järelauditite strateegia (11) võeti vastu juhatuse 18. novembri 2010. aasta otsusega ja see on alustehingute seaduslikkuse ning korrektsuse hindamise peamiseks kontrollivahendiks (12). Riiklike rahastamisasutuste väljastatud kulude heakskiitmise kontrollitõendite alusel tehti 2013. aastal makseid kokku summas 17 miljonit eurot, mis moodustab 50 % tegevuskulude (34,4 miljonit eurot) katteks sooritatud maksetest.

14.

Ühisettevõtte ja riiklike rahastamisasutuste vahelistes halduskoostöö lepingutes on põhimõtteliselt kokku lepitud, et ühisettevõtte nimel teevad auditeid riiklikud rahastamisasutused. Ühisettevõtte järelauditite strateegia toetub suurel määral riiklike rahastamisasutuste tehtavale väljamaksetaotluste auditeerimisele.

15.

2013. aastal hõlmasid riiklike rahastamisasutuste tehtud auditid 32 % 2008. aasta 1. projektikonkursi toetusesaajatest, mis moodustas 61 % heakskiidetud kuudest. Ühisettevõte ei hinnanud aga nende auditite kvaliteeti.

16.

Ühisettevõte tegi ise väljamaksetaotluste piiratud kontrolli (13) ning järeldas oma aasta tegevusaruandes, et veamäär oli väiksem kui 2 %. Selline piiratud kontroll ei anna piisavat kindlust ühisettevõtte esitatud veamäära õigsuse kohta.

17.

Kontrollikojal ei ole seega võimalik teha järeldusi järelauditite kui keskse kontrollivahendi mõjusa toimimise kohta.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

18.

Välja arvatud punktides 16–17 (alus märkusega arvamuse esitamiseks) kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, on ühisettevõtte 2013. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kontrollikoja hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

19.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

20.

2013. aasta esialgne tegevuseelarve sisaldas 115,6 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 59,7 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Juhatus kiitis aasta lõpus heaks paranduseelarve, milles suurendati kulukohustuste assigneeringuid 170 miljoni euroni (14) ning vähendati maksete assigneeringuid. 36,1 miljoni euroni. Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 100 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär 95 %.

Projektikonkursid

21.

Viimased kaks projektikonkurssi käivitati 2013. aastal ning see võimaldas ühisettevõttel kasutada ära ülejäänud 170 miljonit eurot.

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

22.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus võeti vastu 25. oktoobril 2012 (15) ja jõustus 1. jaanuaril 2013 (16). Uue finantsmääruse artiklis 209 (17) osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014. Kuna ühisettevõte ühendati ühisettevõtteks ECSEL, ei ole ühisettevõtte finantseeskirju nende muudatuste kajastamiseks muudetud.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

23.

2013. aastal auditeeris komisjoni siseauditi talitus toetuste haldamise protsessi asjakohasust ja mõjusust ning järeldas, et olemasolevad protseduurid annavad piisava kindluse. Ühisettevõte hindas aruandes esitatud kaht peamist soovitust, mis käsitlesid ekspertide valimise dokumenteeritud protsessi kehtestamist ning kontrolli juurdepääsuõiguste üle.

24.

Komisjoni siseauditi talitus (18) hindas ENIACi, Clean Sky, Artemise, FCH ja IMI ühisettevõtete kasutatava ühise IT-taristu riske.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

25.

Seitsmendas raamprogrammis (19) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõte on erinevate projektietappidena välja töötanud teadusuuringute tulemuste kaitset ja levitamist hõlmava järelevalveprotseduuri, kuid seda tuleb otsuse sätete täielikuks täitmiseks veelgi edasi arendada (20).

Huvide konflikt

26.

ENIAC on koostanud huvide konflikti vältimiseks terviklikud meetmed, mis on avaldatud ühisettevõtte veebisaidil.

27.

Tuleks kaaluda ka täiendavaid parandusi – näiteks andmebaasi loomist, mis sisaldaks huvide konfliktidega seonduvat täielikku teavet.

Komisjoni teine vahehindamine (21)

28.

Ajavahemikul september 2012 kuni veebruar 2013 komisjoni tehtud teise vahehindamise käigus hinnati ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS asjakohasust, mõjusust, tõhusust ja teadusuuringute kvaliteeti.

29.

Aruanne avaldati mais 2013 ning see sisaldas mitmeid soovitusi ühisettevõttele ENIAC, eelkõige projektide kontrollimise tõhususe, projektiportfelli ja strateegiliste Euroopa eesmärkide sobitamiseks võetavate meetmete ning ENIACi projektide mõju ja edukuse hindamiseks sobilike parameetrite kohta.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 72/2008, millega asutatakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja ressurssidest.

(3) Seitsmes raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1), koondab enda alla kõik ELi teadusuuringutega seotud algatused ning sellel on tähtis roll majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisel. Seitsmes raamprogramm on ka Euroopa teadusruumi üks tugisammastest.

(4) Ühisettevõte ARTEMIS asutati nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 74/2008 (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52), et määratleda ja rakendada teadusuuringute tegevuskava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks.

(5) Ühisettevõte ECSEL loodi nõukogu 6. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 561/2014 (ELT L 169, 7.6.2014, lk 152).

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(10) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(11) Järelauditite strateegias sätestatakse, et ühisettevõte „hangib piisavat teavet ENIACi liikmesriikides kohaldatava järelauditite strateegia kohta, et hinnata liikmesriikide menetlusi ja seda, kas nende abil on võimalik saada piisav kindlus ühisettevõtte ENIAC projektidega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta”.

(12) Määruse (EÜ) nr 72/2008 artikkel 12 sätestab, et „ühisettevõte tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise” ja et ühisettevõte „teeb ühisettevõtte ENIAC avaliku sektori vahendite saajate seas kohapealseid kontrolle ja finantsauditeid. Kõnealuseid kontrolle ja auditeid teevad ühisettevõte ENIAC ise või tema nimel ENIACi liikmesriigid”.

(13) Piiratud kontrolli käigus paluti riiklikel rahastamisasutustel kinnitada valimisse sattunud väljamaksetaotlused.

(14) Ühisettevõtte hoidis kokku 4,4 miljonit eurot jooksvate kulude katmiseks ettenähtud summast (10 miljonit eurot) ning kandis selle summa üle tegevuseelarvesse.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(16) Määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikkel 214 koos osutatud eranditega.

(17) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014, 30. september 2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(18) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust vormistada IT-turbe poliitika ja lisada tulevikus IT-teenuste pakkujatega sõlmitavatesse lepingutesse üksikasjalikud menetlused/kontrollid.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), artiklis 7 sätestatakse, et komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

(20) Vt komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete tegevuse 2012. aasta eduaruande (SWD (2013) 539 lõplik) tähelepanek, mis puudutab teadusuuringute projektide komisjoni teabeedastus- ja levitamissüsteemi integreerimisel saadud tulemusi.

(21) Ühiste tehnoloogiaalgatuste Artemis ja ENIAC teine vahehindamine, mai 2013.

LISA

Ühisettevõte ENIAC (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 72/2008, millega asutatakse ühisettevõte ENIAC.

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008)

Eesmärgid

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teema „Info- ja sidetehnoloogia” rakendamisele. Eelkõige on tema ülesandeks:

—	määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist;

—	toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse;

—	edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada ELi, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd;

—	tagada nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus;

—

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (EUREKA) kaudu.

Juhtimine

Ühisettevõtte juhtorgan on juhatus. Tegevjuhtimise eest vastutab tegevdirektor. Tööstusharu on esindatud tööstus- ja teaduskomitees ning ühisettevõtte asutajaliikmest ühingu AENEAS kaudu. Ametiasutuste nõukogu koosneb komisjonist (esindab ELi) ning liikmes- ja assotsieerunud riikidest.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve

Kulukohustused: 17 2 6 08 748,19 eurot

Maksed: 3 6 6 09 726,23 eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

15 ametikohta ametikohtade loetelus (7 ajutist ja 8 lepingulist töötajat), neist täidetud 15 ametikohta, mis jagunesid järgnevalt: põhitegevus – 6, haldusülesanded – 5, mitmesugused ülesanded – 4.

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt ühisettevõtte ENIAC 2013. aasta tegevusaruanne aadressil www.eniac.eu

Allikas: ühisettevõtte ENIAC edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Tähelepanekud 14. 15. 16.

ENIAC esitab koos ühisettevõttega ARTEMIS järgmise märkusega arvamusele reageerimise ühise tegevuskava.

Riiklike rahastamisasutuste külastused on juba toimunud Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal. Külastuste järel koostati täiendavaid dokumente ja praegu koostatakse hindamisaruandeid. Senised tulemused on järgmised.

—

Saksamaa (15,9 % Euroopa Liidu toetustest ENIACis): hästi dokumenteeritud süsteem, milles eristatakse selgelt vastutusalad ja kontrolli eri tasandid. Saksamaa kindlus tuleneb paljus põhjaliku järelkontrolli menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Esialgse hindamise põhjal vastab põhjaliku järelkontrolli menetlus rahvusvahelistele standarditele. 2013. aastal kohaldati menetlust 120 tehingule 424st (28,3 %) ja veamäär oli alla 1 %. Jätkuv tegevus: enne hindamise kohta lõplike järelduste tegemist on menetluse mõni aspekt selgitamisel: arutletakse sellise valimiteabe vahetamist, mis võimaldaks tulemuste konsolideerimist muude riikide sarnaste tulemustega. Lõplikud järeldused tehakse enne 2014. aasta lõppu.

—

Belgia (4,8 % Euroopa Liidu toetustest ENIACis): hästi dokumenteeritud süsteem, milles eristatakse selgelt vastutusalad ja kontrolli eri tasandid. Belgia kindlus tuleneb paljus põhjaliku kontrolli menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Vastavalt meie hindamisele loob see menetlus kindluse taseme, mis on võrdväärne põhiliste rahvusvaheliste standardite kohaselt toimunud audititega. Belgia esitab kõik ARTEMISe ja ENIACi projektid (100 %) põhjalikuks eelkontrolliks enne lõppmaksete tegemist. Belgia teeb järelauditeid üksnes vastavalt menetlustele, et parandada süsteemi. Seetõttu kindlussüsteemi veamäär puudub (veamäär on null).

—

Prantsusmaa (35,8 % Euroopa Liidu toetustest ENIACis): süsteemi raames kontrolliti 100 % ulatuses kõiki tegevusi, mida alustati enne 2011. aastat, kui Prantsusmaa kehtestas ressursitõhusama süsteemi, millega eristatakse selgelt vastutusalasid ning järelauditite statistikal põhineva kontrolli eri tasandeid. Esialgse hindamise põhjal vastab põhjaliku järelkontrolli menetlus rahvusvahelistele standarditele. Prantsusmaa kindlus tuleneb paljus järelauditi menetlusest, mida kohaldatakse kaudse tegevuse lõpus. Esimesed toimingud, mida alustati uue süsteemi raames, lõpetatakse 2015. aastal, seetõttu ei saa Prantsusmaa esitada veel statistikateavet.

Teabevahetus on kavandatud veel Madalmaade (19,6 % Euroopa Liidu toetustest ENIACis) ja Austriaga (5,1 % Euroopa Liidu toetustest ENIACis).

Auditeeritav kutsus auditeerimisasutused ARTEMISe/ENIACi liikmesriikides, Euroopa Komisjoni audiitorid ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid 1. oktoobril 2014 toimunud seminarile tutvustama oma kindluse suurendamise süsteeme ja vahetama parimaid tavasid, et suurendada lähendamist ja määratleda riiklike süsteemidega sobivaid menetlusi.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/35

ARUANNE

Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõtte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/05)

SISUKORD

	Punkt	Page
Sissejuhatus	1–5	36
Kinnitavat avaldust toetav teave	6	36
Kinnitav avaldus	7–15	36
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	12	37
Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	13	37
Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	14	38
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	16–18	38
Eelarve täitmine	16–17	38
Projektikonkursid	18	38
Muud küsimused	19–27	38
Õigusraamistik	19	38
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	20–21	38
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	22	39
Huvide konflikt	23	39
Komisjoni teine vahehindamine	24–25	39
Varasemate tähelepanekute järelkontroll	26–27	39

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte” või IMI) asutati 2007. aasta detsembris (1) 10-aastaseks perioodiks.

Ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid (2).

Ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (EFPIA). Ühisettevõtte liikmestaatust võib taotleda iga juriidiline isik, kes otseselt või kaudselt toetab teadus- ja arendustegevust liikmesriigis või seitsmenda raamprogrammiga (3) assotsieerunud riigis.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ning teadusuuringute kulud. Toetuse suurus on üks miljard eurot ja see makstakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest. EL ja EFPIA kui asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kummagi eraldatav summa ei ületa 4 % ELi rahalise toetuse kogusummast. Teised liikmed osalevad jooksvate kulude katmises proportsionaalselt teadusuuringutele antava rahalise toetusega. EFPIA liikmeteks olevad teadusuuringutega tegelevad ettevõtted eraldavad teadusuuringute rahastamiseks mitterahalist toetust (4), mille väärtus on vähemalt sama suur kui ELi rahaline toetus (5).

Ühisettevõte alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruannetest (7)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (9) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

10.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Ühisettevõtte järelauditite strateegia (11) võeti vastu juhatuse 14. detsembri 2010. aasta otsusega ja see on alustehingute seaduslikkuse ning korrektsuse hindamise peamiseks kontrollivahendiks. 2014. aasta juuni seisuga oli 40st teise esindusliku valimi järelauditist lõpetatud 14, mis hõlmasid 3 miljonit eurot (11,8 % auditeeritud kogumist). Nende auditite põhjal leitud veamäär oli 2,3 % (12).

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.

Kui punktis 13 kirjeldatud asjaolude võimalikku mõju mitte arvestada, on ühisettevõtte 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kontrollikoja hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

16.

2013. aasta algne eelarve sisaldas 226 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 135 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Juhatus kiitis aasta lõpus heaks paranduseelarve, milles suurendati kulukohustuste assigneeringuid 255,7 miljoni euroni ning vähendati maksete assigneeringuid 130,6 miljoni euroni. Kulukohustuste assigneeringute üldine kasutusmäär oli 99,5 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär 97,5 %.

17.

Põhitegevuse osas oli kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär 100 % ning maksete assigneeringute kasutusmäär 99 % (13). Assigneeringud olid aga kulukohustustega seotud esimesel tasandil, mis tähendab, et kuigi projektikonkursid olid käivitatud, ei olnud veel alla kirjutatud vastavaid toetuslepinguid.

Projektikonkursid

18.

2013. aasta on viimane, mil võis käivitada projektikonkursse 7. raamprogrammi raames. Kogu teadusuuringute eelarve (970 miljonit eurot) koos EFPIA ettevõtete vastavate mitterahaliste toetustega (982 miljonit eurot) kasutati ära.

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

19.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus võeti vastu 25. oktoobril 2012 ja jõustus 1. jaanuaril 2013 (14). Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014 (15). Ühisettevõtte finantseeskirju muudeti nende muudatuste kajastamiseks 7. juulil 2014.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

20.

3. novembril 2011 võttis juhatus vastu strateegilise auditikava ajavahemikuks 2012–2014. Komisjoni siseauditi talitus viis vastavalt auditikavale läbi kindlust andva menetluse projektihalduse ja toimingute tulemuslikkuse üle aruandmise kohta (16).

21.

Lisaks tegi siseauditi talitus nii ühisettevõtte IMI enda IT-süsteemide (17) kui ka selle IT-taristu (18) riskide hindamise, mida ühisettevõte IMI jagab FCH, Clean Sky, ENIACi ja Artemise ühisettevõtetega.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

22.

Seitsmendat raamprogrammi käsitlevas otsuses (19) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem. Ühisettevõte on erinevate projektietappidena välja töötanud teadusuuringute tulemuste kaitset ja levitamist hõlmava järelevalveprotseduuri. Nõuded 7. raamprogrammi käsitleva üldise järelevalvearuande kohta on määratletud ning IMI ühisettevõtte projektidega seotud andmed esitati komisjonile 2013. aasta septembris, et need CORDAsse (20) sisestada. Järelevalveprotseduuri tuleb aga otsuse (21) sätete täielikuks täitmiseks veelgi edasi arendada.

Huvide konflikt

23.

Ühisettevõte on kohaldanud erimeetmed, et hoida ära huvide konflikti juhatuse liikmete, töötajate ja ekspertidega. Meetmed sisalduvad nii juhatuse kui teaduskomitee töökorras ja sõltumatute ekspertide tehtavaid hindamisi käsitleva käitumisjuhendi ja huvide konflikti dokumentatsioonis. Lisaks võttis ühisettevõte 2013. aasta aprillis vastu ajakohastatud tervikliku huvide konflikti alase poliitika nii juhatuse kui töötajate jaoks.

Komisjoni teine vahehindamine

24.

Ajavahemikul märts–juuli 2013 komisjoni tehtud teise vahehindamise käigus hinnati ühisettevõtte IMI asjakohasust, mõjusust, tõhusust ja teadusuuringute kvaliteeti.

25.

31. juulil 2013 avaldatud aruande kohaselt saavutab IMI ühisettevõte kindlasti oma eesmärgid. Aruandes toodi ka esile valdkonnad, mille puhul tuleks võtta täiendavaid parandusmeetmeid, eelkõige kommunikatsioonistrateegia, täiendavate tulemusnäitajate väljatöötamine ühisettevõtte kvalitatiivse ja sotsiaal-majandusliku mõju näitamiseks, organisatsioonilise struktuuri optimeerimine ja paindlikum rahastamismehhanism.

Varasemate tähelepanekute järelkontroll

26.

Esindusliku valimi esimeste auditite alusel tehti järelaudit ning sellele tuginedes ka vastavad parandused, mida kajastati 2013. aasta raamatupidamise aastaaruandes. Raamatupidamissüsteemi heakskiitmine ei hõlma aga veel järelauditite tulemuste rakendamist.

27.

Juhatus kiitis mitterahalise toetuse hindamise metoodika (22) heaks 11. novembril 2011. Mitterahaline toetus tõendatakse eelkontrolli ja järelauditite käigus. 2013. aastal kiideti heaks ülejäänud kaheksa mitterahalise toetuse kinnitatud meetodit, mille tulemusel tõusis kinnitatud meetodit omavate EFPIA ettevõtete arv 22ni. Aasta jooksul lõpetati esimesed kolm järelauditit seoses mitterahaliste osamaksetega (23), alustati üht järelauditit ning kaks järelauditit olid aasta lõpu seisuga alustamisetapis.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 73/2008, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja ressurssidest.

(3) Seitsmes raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1), koondab enda alla kõik ELi teadusuuringutega seotud algatused ning sellel on tähtis roll majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisel. Seitsmes raamprogramm on ka Euroopa teadusruumi üks tugisammastest.

(4) Ühisettevõtte asutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 73/2008 lisa artikli 11 lõikes 4 sätestatakse, et mitterahaline toetus on „EFPIA liikmeteks olevate teadusuuringutega tegelevate ravimitootjate mitterahaline toetus ressursside (nagu personal, seadmed, äratarvitatav kaup jne) näol”. Teadusuuringutega tegelevate ettevõtete toetuse väärtus on vähemalt sama suur kui liidu rahaline toetus.

(5) Ühisettevõtte asutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 73/2008 lisa artikli 11 lõikes 5 sätestatakse, et „EFPIA liikmeks olevad teadusuuringutega tegelevad osalevad ravimitootjad ei saa IMI ühisettevõttelt ühegi tegevuse jaoks mingit rahalist toetust”.

(6) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(7) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(10) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(11) Ühisettevõtte asutamist käsitleva määruse (EÜ) nr 73/2008 artikli 12 lõikes 4 sätestatakse, et „IMI ühisettevõte teeb tema rahastatavates teadusuuringutes osalejate seas kohapealseid kontrolle ja finantsauditeid”. Järelauditite käigus võidakse avastada rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida toetusesaajad on hüvitamiseks esitanud. Rahastamiskõlbmatute kulude tagastamiseks alustatakse sissenõudemenetlusi.

(12) Esimese esindusliku valimi 56 lõpetatud auditi põhjal leitud veamäär oli 5,8 % (vt kontrollikoja 2012. aasta eriaruanne, punkt 13 (ELT C 369, 17.12.2013, lk 25)).

(13) Halduskulude 2013. aasta assigneeringute kogusumma oli 8,4 miljonit eurot ja ühisettevõte saavutas kulukohustustega seotud assigneeringute osas 85-protsendise kasutusmäära (7 miljonit eurot) ja maksete assigneeringute osas 70-protsendise kasutusmäära (6 miljonit eurot).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(15) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014, 30. september 2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(16) 30. jaanuari 2014. aasta lõpparuanne sisaldas järgnevaid soovitusi seoses IMI pidevate „püüdlustega parandada veelgi projektide järelevalve ja tegevuste tulemuslikkuse kohta aru andmiseks kohaldatud süsteemide mõjusust ja tõhusust”: a) vaadata üle eesmärkide ja peamiste tulemusnäitajate kavandamine ja aruandlus; b) aruandluse parandamiseks täiustada projektide järelevalvet ning IT-süsteeme. Siseauditi talitus pidas ühisettevõtte esitatud tegevuskava nende paranduste rakendamiseks 2014. aasta jooksul asjakohaseks ning kiitis selle heaks 24. veebruaril 2014.

(17) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust projektihalduse-alaste formaalsemate juhendite ning lepingutes tehtud muudatuste kontrolli järele, et leevendada lepingute haldamisega seotud riske. IMI ühisettevõte viis selle soovituse ellu jaanuaris 2014.

(18) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust vormistada IT-turbepoliitika ja lisada tulevikus IT-teenuste pakkujatega sõlmitavatesse lepingutesse üksikasjalikud menetlused/kontrollid.

(19) Otsuse nr 1982/2006/EÜ artiklis 7 sätestatakse, et komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

(20) Ühine teadusuuringute andmebaas.

(21) Vt komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete tegevuse 2012. aasta eduaruande (SWD(2013) 539 final) tähelepanek, mis puudutab teadusuuringute projektide komisjoni teabeedastus- ja levitamissüsteemi integreerimisel saadud tulemusi.

(22) Mitterahaline toetus on ühisettevõtte tegevustes osalevate juriidiliste isikute rahastamiskõlblikud kulud, mida ühisettevõte ei hüvita (vt ka joonealune märkus 4).

(23) Ühel juhul leiti süsteemseid vigu, mille tõttu suurendati märgatavalt (1 miljoni euro võrra) EFPIA ettevõttele lubatavat deklareeritavat summat. Sellest tulenevalt ajakohastati mitterahalise toetuse hindamise meetodit ning esitati see uuesti IMI ühisettevõttele heakskiitmiseks. Kahe ülejäänud ettevõtte puhul leidsid audiitorid üksikuid mittesüsteemseid vigu, mille mõju deklareeritud osamaksetele oli väike. Kõik kolm ettevõtet tunnistasid leiud õigeks.

LISA

Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 171 ja 172)

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 73/2008, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008)

Eesmärgid

Ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. Ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

—	toetada konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

—	toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

—	tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

—	toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

—	edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Juhtimine

Ühisettevõtte organid on juhatus, tegevdirektor ja teaduskomitee. Juhatusse kuulub kümme liiget, kes esindavad võrdselt ühisettevõtte kahte asutajaliiget: Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liitu (EFPIA). Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse otsustele, ning teda toetab täitevamet. Teaduskomitee on juhatuse nõuandev organ. Ühisettevõtet toetab ka kaks ettevõttevälist nõuandvat organit: IMI riikide esindajate rühm ja sidusrühmade foorum.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve (1)

Kulukohustused: 25 5 7 15 919 eurot

Maksed: 13 0 5 58 622 eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013:

36 ametikohta ametikohtade loetelus (29 ajutist ja 7 lepingulist töötajat), millest kõik olid täidetud. 80 % personalist on suunatud otseselt põhitegevuse toetamisele.

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt ühisettevõtte IMI 2013. aasta tegevusaruanne aadressil www.imi.europa.eu

(1) Hõlmab 2012. aastast üle kantud assigneeringuid.

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

13.

Ühisettevõttel on hea meel, et kontrollikoda tegi positiivse järelduse ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, ainsaks erandiks olulised vead, mida ühisettevõte märkas vahemaksete 2013. aastal toimunud siseauditil.

Kõik vead, mida ühisettevõte märkas nendel audititel, on nüüdseks teatatud auditeeritud toetusesaajatele ning alustatud on vajalikke järelmeetmeid. Auditite süstemaatilist laadi tähelepanekuid on laiendatud ka auditeerimata nõuetele, mille esitasid samad auditeeritud toetusesaajad, et proaktiivselt parandada esialgsetes auditites hõlmamata väljamaksetaotluste mis tahes võimalikud vead.

Samal ajal on ühisettevõte jätkanud konkreetsete ennetusmeetmete võtmist, et leevendada toetusesaajate väljamaksetaotlustega seotud riske tulevikus. Need meetmed on näiteks finantsõpikodade sage korraldamine osalejatele, milles keskendutakse korduvatele veapõhjustele ja nende ennetamisele, ning ühisettevõttes osalejatele suunatud ja ühisettevõtte toetuslepingu näidise sätteid üksikasjalikult selgitavate finantseeskirjade regulaarne ajakohastamine.

Ühisettevõte on sellele lisaks jätkanud intensiivse järelauditite aastaprogrammi rakendamist. Need auditid on osutunud väga tõhusaks ja usaldusväärseks aluseks vahemaksete üldise õigsuse ja seaduslikkuse mitmeaastasel hindamisel ja jälgimisel ning auditeeritud taotluste vigade avastamisel ja parandamisel. Ühisettevõte jätkab tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja selle asutustega, kes osalevad seitsmenda raamprogrammi täitmisel, ning jagab teavet ühiste toetusesaajate kohta, et optimeerida auditi ulatust ja tõhusalt maandada mittevastavuse riski.

Ühisettevõtte 2013. aastal valminud auditites tuvastatud veamäär 2,3 % on oluliselt väiksem kui 2012. aasta veamäär 5,8 %. See on ka väga julgustav varane märk, et veamäära vähendatakse aegamööda tõhusalt konkreetsete tegevuste ja meetmetega. Hinnanguline veamäär samas muutub mitme aasta lõikes, sest algab ja lõpeb rohkem auditeid. Ühisettevõte jätkab veamäära arengu ja enda tegevuste mõju hoolikat seiret, uuendades selle alusel oma järelauditistrateegiat, et selles kajastuksid uusimad tähelepanekud ja mis tahes uued riskid. Et paljude projektide, eelkõige 5. projektikonkursi projektide teostamiseks alles hakatakse tegema kulutusi, on ühisettevõtte meetmete täielik mõju näha alles pikemas perspektiivis, kui esitatakse suurema arvu projektide väljamaksetaotlused ja järelauditid hõlmavad suuremat osa abisaajatest.

Ühisettevõte haldab jätkuvalt rahastamistegevust projektides osalejate usaldamise põhimõttel, tagades ühtlasi piisava kontrolli ja vastutuse. See tasakaalustatud lähenemisviis aitab tagada ka ühisettevõtte projektide edukuse, sest paljud neist annavad juba muljet avaldavaid või paljutõotavaid tulemusi, nii patsientide kui ka kogu ühiskonna huvides.

21.	Koos teiste ühisettevõtetega, kes jagavad sama IT-taristut, on välja töötatud tegevuskava, mida rakendatakse.

26.	Kontrollikoja soovitust hõlmata raamatupidamiskontode valideerimisel peaarvepidaja poolt ka järelauditite tähelepanekute rakendamine käsitletakse alustatavate järelmeetmete abil.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/44

ARUANNE

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/06)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–3	45
Kinnitavat avaldust toetav teave	4	45
Kinnitav avaldus	5–15	45
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	10	46
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	11	46
Asjaolu rõhutamine	12–14	46
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	16–17	47
Raamatupidamise aastaaruande esitusviis	16	47
Eelarve täitmine	17	47
Kommentaarid ühisettevõtte järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide kohta	18–22	47
Põhitegevusega seotud hanked ja toetused	19–20	48
Põhitegevusega seotud hankelepingute ja toetuste üldine kontroll ning järelevalve	21–22	49
Muud küsimused	23–32	49
Liikmete osamaksete hilinemine	23	49
Õigusraamistik	24	49
Intellektuaalomandi õigused ja tootmisharu poliitika	25–27	49
Huvide konflikt	28	50
Aasta tegevusaruanne	29–30	50
Varasemate tähelepanekute järelkontroll	31–32	50
Asukohariigi leping	31	50
Personalieeskirjade rakenduseeskirjad	32	50

SISSEJUHATUS

ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi F4E või ühisettevõte) loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Peamisi tuumasünteesirajatisi arendatakse Prantsusmaal Cadarache’is ja ühisettevõtte peakorter asub Barcelonas.

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised (3):

a)	anda Euratomi panus ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni (4);

b)	anda Euratomi panus Jaapaniga elluviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse (täiendavad ühised tuumasünteesi teadusuuringud) tuumasünteesienergeetika kiireks kasutuselevõtuks;

c)	valmistada ette ja koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehituse ettevalmistamiseks.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euratom, mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (31. detsembri 2013. aasta seisuga: Šveits).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1271/2013 artiklitele 39 ja 50 (7) vastutab juhtkond ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (8) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangutekoostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõigis olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2013. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Asjaolu rõhutamine

12.

Ilma punktides 10 ja 11 toodud arvamusi kahtluse alla seadmata juhib kontrollikoda tähelepanu järgnevale asjaolule: 7. juulil 2010 vastu võetud nõukogu otsustega (10) kiideti heaks ühisettevõtte rahaline sissemakse ITERi projekti ehitusetappi summas 6,6 miljardit eurot (2008. aasta hindades). Nimetatud summa, mis kahekordistas sellele projekti etapile algselt ette nähtud eelarvelised kulutused, ei sisaldanud Euroopa Komisjoni poolt võimalike ettenägematute kulude katmiseks 2010. aastal soovitatud 663 miljonit eurot (11).

13.

Ühisettevõtte poolt ITERi projekti ehitusetappi tehtav rahaline sissemakse võib oluliselt suuremaks osutuda, põhiliselt projektitulemuste mahu muutumise ja praeguse ebarealistliku ajakava tõttu (12). Ühisettevõtte poolt novembris 2013 tehtud hinnangute kohaselt on projekti ehitusetapi lõpuni vahendite puudujääk (negatiivsed ettenägematud kulud) 290 miljonit eurot (13). Auditi ajal (aprill 2014) oli ühisettevõtte hinnangu kohaselt projekti ehitusetapp ajakavast maha jäänud vähemalt 30 kuud.

14.

Selle riski vältimiseks ei ole ühisettevõte lepingute sõlmimise tasandil veel rakendanud süsteemi, mille abil regulaarselt kulude kõrvalekaldeid jälgida, ega ole ajakohastanud ühisettevõtte poolt ITERi projekti tehtava sissemakse suurust pärast selle ehitusetapi lõppu (14).

15.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Raamatupidamise aastaaruande esitusviis

16.

Finantsaruande lisade rubriigis 4.3.1.1 „ITERi hankekokkulepped ITERi rahvusvahelise organisatsiooniga” esitatud tabelis ja teabes kajastatakse selle ajani sõlmitud hankekokkuleppeid (3. tulp) ja tasutud hankekokkuleppeid (4. tulp). Tabelis ei näidata aga, millises etapis pooleliolevad tööd on, ning lisatud on vaid piiratud ulatusega hinnang pooleliolevate tööde edenemise kohta. Selline teave on väga oluline, näitamaks ühisettevõtte siiani elluviidud tegevust, mis käsitleb ITERi rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud hankekokkuleppeid.

Eelarve täitmine

17.

Haldusnõukogu heaks kiidetud 2013. aasta lõplik eelarve sisaldas 1 297 miljoni euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 432,4 miljoni euro suuruses summas maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 100 % ja 89,8 %. 2013. aasta esialgses eelarves kajastatud maksete assigneeringute kasutusmäär oli aga 57,8 % (15). Põhitegevuseks kasutada olnud kulukohustuste assigneeringutest summas 1 254 miljonit eurot kasutati 61,7 % otseste individuaalsete ning ülejäänud 38,3 % üldiste kulukohustuste kaudu.

KOMMENTAARID ÜHISETTEVÕTTE JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

18.

Kontrollikoda on varem märkinud, et ühisettevõtte sisekontrollisüsteemid ei olnud veel täielikult välja töötatud ja kasutusel. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele 2013. aastal tuleb ellu viia veel mitmeid parandusmeetmeid:

—	2013. aastal tehtud projekti ehitusetapile antava ELi toetuse kuluprognoosi ajakohastamise tulemusel on nüüd kuluprognoosi haldamisprotsess süsteemina kasutusele võetud. Kuluprognoosi haldamine lepingute tasandil vajab siiski edasiarendamist (16);

—	F4E toetuste ja tegevuslepingute põhjaliku kontrolli- ja järelevalvesüsteemi (17) elluviimise auditeerimise tulemused ei olnud auditi toimumise ajaks kättesaadavad;

—

kui ekspertidega sõlmitud lepingute haldamise kohta tehtud siseauditi alusel vastu võetud tegevuskava välja arvata, ei olnud auditi toimumise ajaks teisi ühisettevõtte poolt siseauditite (18) alusel vastu võetud tegevuskavu täielikult ellu viidud. Euroopa Komisjoni siseauditi talitus vaatas hankemenetluse pakkumuse partii 03 (tokamak hooned) suhtes peetud võistleva dialoogi läbi ning leidis, et oli toimunud edasiminek riigihangete aluspõhimõtete rakendamise suunas, kuid märkis, et auditeeritud pakkumuse partii kulude puhul valitses suur ebakindlus, mis tulenes põhiliselt ITERi projekti kavandamise ja planeerimise võimalikust muutmisest. Samuti märgiti, et oluliselt suur osa ITERi organisatsioonilt taotletud sisendandmetest, mida ühisettevõte soovis kasutada tehniliste pakkumistingimuste koostamiseks, ei olnud õigel ajal kättesaadavad;

—	ettevõtte riskijuhtimissüsteem ei tuvastanud 2013. aastal uusi riske. Varasemalt tuvastatud riskide alusel võetud meetmetest (19) olid 2013. aasta novembriks 12 lõpule viidud, 19 pooleli ja 6 alustamata (20).

Põhitegevusega seotud hanked ja toetused

19.

Läbirääkimistega menetlused moodustasid 44 % 2013. aastal algatatud põhitegevusega seotud 41 hankemenetlusest (2012. aastal 40 %). Ühisettevõte peab endiselt suurendama konkurentsivõimalusi seoses hankemenetlustega ja vähendama läbirääkimistega menetluste kasutamist. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks pakkumine menetluse kohta.

20.

Auditeeriti viite põhitegevusega seotud hankemenetlust. Leiti järgmised puudused:

—	ühe hankemenetluse puhul ei avaldanud ühisettevõte lepingu kohta eelteadet, mis suurendaks nähtavust ja konkurentsi;

—	ühe hankemenetluse puhul suurenes hanke maksumus esialgse hinnaprognoosiga võrreldes 32 %. Kahe muu hankemenetluse puhul oli lepingu lõpliku maksumuse ja algse prognoositud maksumuse vahelise erinevuse põhjuse väljaselgitamine toimikutes sisalduva teabe olemuse tõttu keeruline (21);

—	ühe hankemenetluse puhul ei olnud ühisettevõttel erisuuniseid ja -menetlusi tagamaks, et pakkumismenetlustes kolmandate osapoolte kasutatud sisenddokumentidega saadud tulemusi vaadataks ühisettevõttes ühtlustatult ja süstemaatiliselt läbi ja kiidetaks ametlikult heaks (22);

—	ühe hankemenetluse puhul suurenes algsetes lepingutes tehtud muudatuste tagajärjel lepingu maksumus võrreldes algse maksumusega 15 %. Toimikus sisalduv teave ei olnud piisav otsustamaks, kas muudatuste olulisuse hindamine toimus ühisettevõtte sisemenetluste kohaselt või mitte (23);

—

ühisettevõte ei ole välja töötanud oma töötajate pakkumismenetlusse kaasamise korda; kahe hankemenetluse puhul, kus ühisettevõtte töötajad andsid pakkumuste hindamise käigus hindamiskomitee palvel tehnilist nõu, ei olnud ametisse nimetav asutus neid ametlikult määranud ei hindamiskomisjoni liikmeteks ega komisjonile tehnilist nõustamist pakkuvateks ekspertideks (24);

—

ühe hankemenetluse puhul määras eelarvevahendite käsutaja ametisse meeskonna, kes pidi pärast osalemiskutse avaldamist valitud kandidaatidega dialoogi läbi viima. Nimetatud meeskonnal puudusid aga ametlikud volitused läbirääkimistega seotud dialoogi strateegia, saavutatavate eesmärkide ning tehniliste, finantsalaste ja lepinguga seonduvate parameetrite kehtestamiseks (25);

—

ühe teise menetluse puhul lõppes dialoogietapp neli kuud kavandatust hiljem ning lepingu lõplikud tingimused ja pakkumistingimuste ajakohastatud tehniline versioon edastati alles veebruaris 2013. Lõplike pakkumuste saatmise tähtaeg oli aprill 2013 (algselt kavandati oktoobriks 2012). Leping sõlmiti neli kuud pärast kehtestatud kuupäeva.

Põhitegevusega seotud hankelepingute ja toetuste üldine kontroll ning järelevalve

21.

Ühisettevõte kasutab töövõtjate tasandil auditite süsteemi (26), mille eemärk on kontrollida vastavust kvaliteedi tagamise nõuetele (27).

22.

Toetuste järelauditite ning tegevuslepingute põhjaliku järelevalve- ja kontrollistrateegia elluviimise finants- ja vastavuskontrolli tulemused ei olnud kontrollikoja auditi toimumise ajaks (aprill 2014) kättesaadavad.

MUUD KÜSIMUSED

Liikmete osamaksete hilinemine

23.

2013. aastal hilinesid seitsme liikme aasta liikmemaksu osamaksed (28) kogusummas 2,2 miljonit eurot 3–48 päeva.

Õigusraamistik

24.

Uus Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtiv finantsmäärus (29) võeti vastu 25. oktoobril 2012 ning see jõustus 1. jaanuaril 2013 (30). Uue finantsmääruse artiklis 208 viidatud asutuste raamfinantsmäärus jõustus aga 8. detsembril 2013 (31). Ühisettevõtte finantseeskirju ei olnud nende muudatuste kajastamiseks veel muudetud.

Intellektuaalomandi õigused ja tootmisharu poliitika

25.

Juhatus võttis 27. juunil 2013 vastu ühisettevõtte otsuse tuumasünteesienergeetika tööstuspoliitika ning intellektuaalomandi õiguste ja teabe levitamise poliitika rakendamise kohta. Ühisettevõte ei ole aga veel vastu võtnud ega rakendanud erimeetmeid, et vähendada teatavaid intellektuaalomandi õiguste kaitse ja uurimistulemuste levitamisega seotud riske.

26.

Ühisettevõte pakub töövõtjatele intellektuaalomandi õiguste kasutamise lihtlitsentsi tuumasünteesivaldkonna puhul ning ainuõigust teiste valdkondade puhul. See võib ühisettevõtte ohtu seada, kuna ühisettevõte on kohustatud omama juurdepääsu intellektuaalomandi õigustele (taustteave ja teadmised), mis on seotud Euroopa mitterahaliste sissemaksetega, ning vajadusel suutma seda juurdepääsuõigust ITERi organisatsioonile üle andma.

27.

Ühisettevõte peaks jälgima, kuidas täidetakse lepinguklauslit, mis keelab töövõtjail uurimistulemusi levitada enne, kui nende võimaliku kaitse kohta on otsus tehtud.

Huvide konflikt

28.

Ühisettevõte on vastu võtnud erieeskirjad oma juhatuse, täitevkomitee ja auditikomitee liikmete ning ekspertide vaheliste võimaliku huvide konflikti ärahoidmiseks. Ühisettevõte peab veel vastu võtma oma personalieeskirjad ning looma üldiste huvide deklaratsioonide andmebaasi.

Aasta tegevusaruanne

29.

Ühisettevõtte juhatuse esimees viitab 2013. aasta tegevusaruandes viivitustele projektide elluviimises ja vajadusele leida võimalusi kulude kokkuhoidmiseks; käesolevas aruandes viitab tegevdirektor riskile, mis on seotud eelarve võimaliku puudujäägiga aastal 2020, mis tuleneb põhiliselt ITERi hoonete arvu suurenemisest, ja praeguse ajakavaga, mis on läbivaatamisel (vt asjaolu rõhutamine punktides 12–14).

30.

Tegevdirektori kinnitavas avalduses viidatakse 2013. aastal ühisettevõtte üldises kontrollikeskkonnas tehtud edusammudele, kuid samas tunnistatakse, et selle teatud osad ei ole veel oma täisvõimsust saavutanud (vt punkt 18).

Varasemate tähelepanekute järelkontroll

Asukohariigi leping

31.

Hispaania Kuningriigiga 28. juunil 2007 sõlmitud asukohariigi lepingu kohaselt oleks ühisettevõte pidanud oma alalised ruumid kätte saama juuniks 2010. Auditi tegemise ajaks (aprill 2014) ei olnud see veel toimunud.

Personalieeskirjade rakenduseeskirjad

32.

Ühisettevõte ei ole veel vastu võtnud kõiki personalieeskirjade rakenduseeskirju (32).

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) ITER: International Thermonuclear Experimental Reactor – rahvusvaheline katsetermotuumareaktor.

(2) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(3) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil ühisettevõtte pädevuse, tegevuse ja ressursside kokkuvõte.

(4) ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsioon loodi oktoobris 2007 esialgseks 35aastaseks perioodiks, et viia ellu projekt ITER, mille eesmärk on tõestada, et termotuumasünteesi kasutamine elektrienergia tootmisel on teaduslikult ja tehniliselt teostatav. Liikmed on Euratom, Hiina Rahvavabariik, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(6) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(8) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(9) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artikkel 107.

(10) Nõukogu järeldused ITERi projekti seisu kohta, 7. juuli 2010 (viide 11902/10).

(11) Komisjoni 4. mai 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ITERi projekti seisu ja võimalike edasiste sammude kohta (KOM(2010) 226 lõplik).

(12) Euroopa Komisjoni siseauditi talituse järeldused hankemenetluse pakkumuse partii 03 (tokamak hooned) suhtes peetud võistleva dialoogi kohta. Vt ka Ernst & Youngi poolt Euroopa Parlamendi tellimusel 2013. aastal koostatud aruandes „Potential for Reorganization within the ITER project” sisalduvad tähelepanekud, mis puudutavad ühisettevõtte poolt projekti tehtava sissemaksega seotud puudujäägi praegust suurust ohustavaid riske (http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/cont/dv/study_geier/study_geieren.pdf); ning komisjoni 14. veebruari 2013. aasta teatist Euroopa Liidu Nõukogule (5852/13 RECH 21 ATO 19), milles väljendatakse taaskord muret projekti edenemise üle, eriti seoses kulude piiramise ja ajakavast mahajäämisega.

(13) See moodustab 4,39 % kõrvalekalde nõukogus 2010. aastal heakskiidetud mahust (Euroopa konkurentsivõime nõukogule esitatud 2013. aasta tuumasünteesienergeetika eduaruanne).

(14) Kooskõlas F4E otsuse 2007/198/Euratom artikli 4 lõikega 1 kehtestati ühisettevõtte 35aastaseks tegevusperioodiks soovituslike koguvahendite suuruseks 9 653 miljonit eurot. 2008. aastal vaadati läbi ainult ühisettevõtte poolt projekti ehitusetappi tehtud rahaline sissemakse, mille algseks suuruseks hinnati 2,7 miljardit eurot, ning mis selle tulemusel kahekordistati.

(15) 11. detsembril 2012 vastu võetud algne maksete assigneeringute eelarve oli 677,2 miljonit eurot. Seejärel vähendati eelarvet 432,4 miljonit eurot 27. juuni ja 10. detsembri 2013. aasta paranduseelarvetega, mis tehti peamiselt ITERi ehituse eelarvepeatükiga seotud tegevuse elluviimisel esinenud viivituste tõttu.

(16) Samuti tõdeti, et kohaliku aruandluse portaal (DWH) ei võimalda enne nimetatud protsessi kehtestamist raamatupidamisandmete ja projektijuhtimissüsteemi andmeid mõjusalt võrrelda. Seepärast ei anna see kulude kõrvalekallete regulaarseks jälgimiseks vajalikku teavet (vt ka kontrollikoja 2012. aasta aruande joonealune märkus 12, ELT C 369, 17.12.2013, lk 35).

(17) Kontrollikoja 2012. aasta aruande punktid 15 ja 23.

(18) Raha liikumist, toetuste haldamist, eksperdilepinguid, põhitegevusega seotud hangete ettevalmistamist ja ITERi ehitisi puudutavaid hankeid, personalivalikut ja värbamist ning hankemenetluse pakkumuse partii 03 (tokamak hooned) puhul peetud võistlevat dialoogi kajastavate siseauditite põhjal koostatud tegevuskavad. Siseauditi aruanded ühisettevõtte eelarvemenetluse (siseauditi üksuse 2012. aasta auditeerimiskava) ja ITERi ehitistega seotud lepingute rakendamise järelevalve kohta (siseauditi üksuse 2013. aasta auditeerimiskava) ei olnud veel auditi toimumise ajal kättesaadavad.

(19) 2012. aasta juulis esitleti ühisettevõtte juhatusele ettevõtte riskijuhtimissüsteemi.

(20) Osal ühisettevõtte poolt väga suureks ohuks liigitatud põhiriskidel oli eriline mõju 2013. aasta eelarve täitmisele, näiteks: maksete assigneeringute eelarve madal täitmismäär algse kavaga võrreldes; mõningate põhitegevusega seotud menetluste ja toetuste puhul konkurentsi puudumine või vähesus; hankekokkuleppe lõpliku mahuga seotud ebakindlus hankemenetluse tehniliste tingimuste määratlemisel või lepingu elluviimisel; ITERi organisatsioonilt hankekorralduse elluviimisel laekuvate tehniliste andmete hilinemine.

(21) See puudutas eelkõige pakkumuse partiid 04 (Tokamaki kompleksi ja ümbritsevate ehitiste tarnimine ja paigaldamine). Algne kuluprognoos oli 186,6 miljonit eurot 2008. aasta hindades. Sõlmitud lepingu maksumus oli 537,3 miljonit eurot. Erinevus tulenes põhiliselt ITERi organisatsiooni esitatud kavandi olulise muutmise taotlustest, lisaelementidest ja ettenägematutest kuludest, ehitustööde mahu suurenemisest ja tegevuse teistest osadest ümberpaigutamisest.

(22) Euroopa Komisjoni siseauditi talitus esitas oma aruandes pakkumuse partii 03 (tokamak hoonetega seotud võistlev dialoog) kohta samuti selle tähelepaneku.

(23) Olemasolev teave ei sisaldanud ametlikke otsuseid selle kohta, kas muudatused olid liigitatud ebaolulisteks, ega asjakohaseid põhjendusi.

(24) Kõik menetlusse kaasatud töötajad olid siiski allkirjastanud konfidentsiaalsusdeklaratsiooni ja huvide konflikti puudumise tõendi.

(25) Euroopa Komisjoni siseauditi talitus esitas oma aruandes pakkumuse partii 03 (tokamak hoonetega seotud võistlev dialoog) kohta samuti selle tähelepaneku.

(26) 2013. aastal tehtud 26 kvaliteediauditist lõpetati 22 auditit 2014. aasta aprillis. Audititega leiti 35 menetlusnõuetele mittevastavuse juhtu ning 201 parandamist vajavat valdkonda.

(27) Auditite ulatus hõlmas kvaliteedikava, mittevastavuse juhtumeid, hangete kontrolli ning allhangete haldamist, dokumentatsiooni ja andmete haldamist, muutuste ja kõrvalekallete haldamist, ehitustööde kvaliteedikontrolli plaani, projektide üksikasjalikku ajakava, lepingute riskijuhtimist ning tehniliste tööde kvaliteedikontrolli plaani.

(28) Liikmete osamaksed, v.a Euroopa Komisjon ja asukohariik Prantsusmaa.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(30) Määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikkel 214 koos viidatud eranditega.

(31) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013, 30. september 2013, raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(32) Muu hulgas ajutiste töötajate töölevõtmise, palgaastme ja järgu määramise, osalise tööaja, direktori hinnangu ning perepuhkust, vanemapuhkust ja pensioniõigusi käsitlevate muudetud sätete kohta.

LISA

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Barcelona)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklid 45 ja 49)

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu 5. peatükk „Ühisettevõtted”, ja eelkõige:

artikkel 45:

„Ühenduses tuumatööstuse arengu seisukohast eriti tähtsaid ettevõtjaid võib asutada käesolevas lepingus määratletud ühisettevõtetena kooskõlas järgmiste artiklitega.”

artikkel 49:

„Ühisettevõtted luuakse nõukogu otsusega. Iga ühisettevõte on juriidiline isik.”

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu otsus 2007/198/Euratom)

Eesmärgid

—	anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) panus ITERi Rahvusvahelisse Tuumasünteesienergeetika Organisatsiooni;

—	anda Euratomi panus koos Jaapaniga läbiviidavate laiema lähenemisviisi tegevustesse termotuumaenergia kiiremaks kasutuselevõtuks;

—	valmistada ette ja koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehituse ettevalmistamiseks.

Ülesanded

—	jälgida ITERi projekti ehituskoha ettevalmistamist;

—	varustada ITERi organisatsiooni komponentide, seadmete, materjalide ja muude vahenditega;

—	hallata hankekorraldust seoses ITERi organisatsiooniga ja eelkõige sellega kaasnevaid kvaliteedi tagamise menetlusi;

—	valmistada ette ja koordineerida Euratomi osalust ITERi projekti teaduslikus ja tehnilises kasutussevõtmises;

—	koordineerida teadus- ja tehnikaalast teadus- ja arendustegevust, millega toetada Euratomi panust ITERi organisatsiooni;

—	anda Euratomi rahaline panus ITERi organisatsiooni;

—	korraldada ITERi organisatsioonile personali leidmine;

—	tegutseda koos ITERi organisatsiooniga ja viia ellu kõiki teisi ITERi lepingut edendavaid tegevusi.

Juhtimine

Juhatus, direktor ja muud organid

Juhatus vastutab ühisettevõtte järelevalve eest eesmärkide täitmisel ning tagab oma tegevuses tiheda koostöö ühisettevõtte ja selle liikmete vahel. Lisaks juhatusele ja direktorile, kes on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja, on ühisettevõttel mitu organit:

büroo, tehniline nõuandekomitee, täitevkomitee, haldus- ja finantskomitee, auditikomitee.

Siseaudiitor: siseauditi üksus ja Euroopa Komisjoni siseauditi talitus alates 1. jaanuarist 2012.

Välisaudiitor: Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon: Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve:

Tulude lõppsumma (maksete assigneeringud) 431,6 miljonit eurot, millest ühenduse osalus 69 %.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

262 ELi ametniku ja ajutise teenistuja ametikohta ametikohtade loetelus, millest 234 oli täidetud;

142 täidetud lepingulist ametikohta

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Põhjaliku teabe 2013. aasta tegevuse ja teenuste kohta leiate ühisettevõtte veebisaidilt aadressil http://www.fusionforenergy.europa.eu/

Allikas: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

16.

Kõnealused tabelid kajastavad krediiti, mille F4E sai selle alusel, et teatud hanke täitmisel saavutas ITER rahvusvahelise organisatsiooniga kokku lepitud krediidi eraldamise süsteemi (CAS) vahe-eesmärgid. Sellega tunnustab ITERi rahvusvaheline organisatsioon ametlikult tegevuse kulgu. Krediidi jaotamise süsteemi vahe-eesmärkide olemus ei kajasta siiski täpselt tegevuse tegelikku kulgu (see intensiivistub hanke lõpus ja seetõttu on krediitide kaudu tunnustamine ebatäpne). F4E alustas 2014. aastal tegevust, mida on vaja teenitud väärtuse sellise aruandluse kasutuselevõtmiseks, mis võimaldab F4E-l anda tegevuse kulu kohta õiget teavet. Tuleb mainida, et F4E koostab igal aastal eduaruande, mis koos F4E aasta tegevusaruandega annab lisateavet Euroopa osalemise kohta ITERi projektis. F4E on lisanud 2013. aasta raamatupidamise aastaaruandesse tööde valmimisprotsendi esialgse ligikaudse hinnangu, lähtudes seniste hankekorraldustega seotud kulude summast ning võrreldes neid projektile antava mitterahalise panuse hinnangulise väärtusega.

17.

ITERi projekti makseassigneeringute rakendusmääras on esinenud hilinemist, mille tagajärjel on hilinenud oluliste lepingute sõlmimine, mis omakorda ei ole võimaldanud eelrahastamist. Peamised põhjused on olnud ITERi rahvusvahelise organisatsiooni andmete esitamise viivitused ning kavandatust pikemad kulutuste vähendamise läbirääkimised ettevõtetega parema kuluhalduse nimel.

18.

2013. aastal tehti olulisi edusamme sisekontrollisüsteemis ning lisaks tugevdatakse F4E kontrollikeskkonda. Järgnevalt selgitatakse, kuidas on edenenud audiitori tegevus.

Kuluprognoosid

F4E on uuendanud oma kulude baastaset ülesannete strukturaalse jaotamise kava 4. tasemel (hankekorraldus) ning täitmise esialgset prognoosi samal nimetatud tasemel, arvestades praegu olemasolevaid projektikuupäevi. Andmeid uuendatakse eelkõige siis, kui valmib realistlik ajakava. F4E kasutatav ülalt-alla-lähenemine kuluarvestusele võimaldab nüüd organisatsioonil kuluarvestuse viia üle ülesannete strukturaalse jaotamise kava 6. tasemele (lepingu sõlmimise tase). See tegevus kestab kaua ja vajab aega ka seetõttu, et juba kogutud teavet on vaja pidevalt täpsustada, sest projektid arenevad. Nii saab organisatsioon kuluanalüüsiks üksikasjalikuma baasi, kuigi juba praegu võimaldavad ülesannete strukturaalse jaotamise kava 4. taseme andmed heal tasemel järelevalvet ja kuluhaldust, mille aastaaruanne Euroopa Ülemkogule esitatakse F4E eduaruande kaudu.

Auditi tulemused

Vt vastus punktile 22.

Tegevuskavad

Rakendamise üldseis on pärast 2013. aasta novembri auditikomitee aruannet oluliselt paranenud ning on praegu 80 % (auditikomiteega jagatud teave seisuga mai 2014).

Arvestamata 2013. aasta lõpus ilmunud kaht viimast auditiaruannet (valik ja värbamine ning partii 03-TB03 hanke võistleva dialoogi menetluse ülevaade), on rakendamismäär 89 %. Raha liikumise, toetuste haldamise ja eksperdilepingute auditite tegevuskavad on täielikult rakendatud.

Ettevõtte risk

F4E esitles asutuse ajakohastatud riski auditikomiteele 2014. aasta mais. Tuleb märkida, et ressursside puudumise tõttu nõustus juhatus, et F4E jälgib regulaarselt ja üksikasjalikult ainult väga suureks liigitatud riske. Sellistele riskidele reageerimise tegevuskava on prioriteet, arvestades, et teatud tegevust pakutakse pidevalt täiustades ja see ei pruugi kunagi saada täielikult valmis.

19.

F4E nõustub märkusega osaliselt, sest enamiku auditiaruandes nimetatud läbirääkimistega menetluste summad on alla ühisettevõtte määrustes nimetatud 50 000 euro piirmäära ja seetõttu ei saa neid pidada erandlikeks. Kuigi läbirääkimistega menetlusi oli aasta tegevushangete menetlustest 44 %, moodustavad need keskmiselt väikese väärtuse tõttu ainult alla 15 % ühisettevõtte aastastest kohustustest. Selles kontekstis võimaldab väikesesummaliste läbirääkimistega menetluste kasutamine ühisettevõttel keskendada oma piiratud siseressursid suure väärtuse/riskiga hangetele, mis aitab leevendada riski. Toetuskonkurssidele laekub taotlusi väga vähe, millel on peamiselt kaks põhjust. Ühest küljest tuleneb F4E toetuste äärmiselt spetsiifilisest olemusest, et selline tegevus huvitab Euroopas ainult väheseid taotlejaid. Teisalt on tegevuse minimaalse dubleerimise ja samas valdkonnas tegutsevate uurimisrühmade tiheda koostööga Euroopa tuumasünteesi programmi edu Euroopa teadusruumi loomisel andnud tulemuseks, et enamiku F4E menetlustele laekuvaid taotlusi esitavad üleeuroopalised konsortsiumid.

20.

Tuvastatud puuduste kohta märgib F4E, et nende parandamiseks võetakse juba meetmeid, mida kirjeldatakse üksikasjalikult allpool.

Eelteate kasutamine

2012. aasta septembris kiitis F4E heaks juhendi, milles sätestati kohustus avaldada eelteade suure väärtusega lepingute (hinnanguline lepinguväärtus üle 10 miljoni euro) ning selliste lepingute korral, mida eelarvevahendite käsutaja peab ülioluliseks. Audiitori viidatud hankemenetlus algas enne selle menetluse heakskiitmist.

Lepinguväärtuste prognoosimine

Hankemenetluse kohta, mille kulud tõusid algse prognoosiga võrreldes 32 %, on F4E eritlenud audiitoritele hinnatõusu üksikasjalikult. Hinnatõusul oli peamiselt kaks põhjust: algse mahu täitmiseks vajalik aeg hinnati ümber ning seetõttu see pikenes, samuti suurendati mõningal määral lepingu mahtu.

Ülejäänud kahe hankemenetluse kontekstis on audiitoritele esitatud kõik kulude muutumise andmed. Ülejäänud menetluste korral, eelkõige seoses pakkumuspartii 04 (TB04) lepinguga nõustub F4E, et hanketoimiku dokumentide alusel oli võrdlemine keerukas. Selle põhjuseks oli peamiselt nimetatud lepingu olemus, keerukus ja summad, mis omakorda tekitab pigem arvukalt toimikudokumente kui puuduvat või ebatäielikku teavet.

Pakkumismenetlustes kasutatud kolmandate isikute tulemused

Et tagada hangetes abistavate kolmandate isikute loodavate tulemuste adekvaatne kasutatavus ning tagada järjepidevus ning õigusaktide nõuete järgimine, koostab F4E selliste vormi- ja kvaliteediaspektide kontrollnimekirja, mis peavad olema täidetud, et tagada kolmandate isikute teabe asjakohane kasutamine.

Lepingute muudatused

Asjaolu, et F4E eelarvevahendite käsutaja kiitis lepingu muudatuse heaks ilma F4E rakenduseeskirjade artikli 100 lõike 2 punkti f või g kohaselt uut hankemenetlust algatamata, tõestab, et lepingu muudatusi ei peetud oluliseks. Kahtluse vältimiseks lisab F4E siiski muutmistaotluse vormile, mis kuulub eelarvevahendite käsutajale esitatava tegeliku lepingumuudatuse taotluse juurde, i) lepingu ajaloo kirjelduse, eritähelepanuga varasematele muudatustele, ning ii) algse lepingu muudatuse olulisuse erihinnangu, arvestades varasemaid muudatusi, kui asjakohane.

Pakkumismenetlustes osalevad töötajad ja läbirääkimisvolitused

Kuigi on tõsi, et mõni töötaja aitas hindamiskomisjoni palvel hinnata pakkumisi, ilma et neid oleks ametisse määranud ametisse nimetav organ kas hindamiskomisjoni liikmetena või pakkumiste konkreetsete aspektide kohta nõu andvate ekspertidena, ei ole sellel negatiivset mõju. Nagu kontrollikoda juba mainis, allkirjastasid kõik asjaomased töötajad konfidentsiaalsus- ja huvide konflikti puudumise deklaratsioonid, neile kohalduvad personalieeskirjad ning nad andsid hindamiskomisjoni palvel ainult faktilist teavet. Kõik asjaomased töötajad on loetletud lepingu sõlmimise otsuse toimikus.

Praegu töötab F4E välja i) siseekspertide kaasamise menetlust ja dokumendipõhja ning ii) läbirääkimiskomisjonile eelarvevahendite käsutaja antavate läbirääkimisvolituste määratlust, mis kehtestaks tegevuse piirid.

Viivitused võistleva dialoogi pidamisel

Nagu tunnistas siseauditi talitus pakkumuspartii 03 (TB03) võistleva dialoogi menetluse läbivaatamisel, on F4E Euroopa institutsioonide seas teerajaja sellelaadsete hankemenetluste kasutamisel, mis sobivad paremini keerukatele turgudele, näiteks TB04. Viivitus läbirääkimiste lõpust pakkumistingimuste lõpliku koostamise ja avaldamiseni kajastab asutusesisest otsustamismenetlust, mida on vaja lepingu keerukuse ja hinna tõttu; samuti tuleb arvestada, et viivitusperioodis sisaldus jõulupuhkusi. Aeg lepingu sõlmimiseni võib tuleneda eespool kirjeldatust, kuid tuleneb üldisemalt ITERi muude ehituslepingutega seotud koguviivitusest.

21.	F4E-l täiendavaid kommentaare ei ole.

22.

Toetuste puhul on olemas lõplikud auditiaruanded 2013. aastast, mida on juba rakendatud. Kuigi auditeid oli ainult üks, hõlmas see 21 % F4E 2010.–2013. aasta kõigi toetuste sissemaksete kogusummast. Välise audiitorettevõtte lõpparuanne edastati toetuse saajale ning selle tulemused on juba rakendatud. Kolme 2014. aastal toimunud auditi korraldanud välise audiitorettevõtte suure hõivatuse tõttu ei ole F4E saanud veel ühtki aruannet (isegi mitte esialgset aruannet, mis tuleb lepingu kohaselt esitada pärast kohapealset tööd).

Hankelepingutest hindas siseauditi üksus 2013. aastal kohapealsete ehitiste ja elektritoite projekti meeskonna hallatud viie lepingu finantsaspekte, nõuetele vastavust, kvaliteeti ja tulemuslikkust. Aruande esimene kavand esitati direktorile 28. märtsil 2014. Pärast ärakuulamismenetlust ja siseauditi üksuse esitatud väga tehnilisi ja juriidiliselt keerukaid küsimusi arvestades esitati lõplik versioon direktorile 30. septembril 2014. Sellegipoolest soovime märkida, et siseauditi üksuse avastatud mitmeid puudusi juba parandatakse.

23.	F4E-l on hea meel teatada, et kontrollikoja nimetatud juhtumitele vaatamata on liikmemaksude tasumine kiirenenud. Seda näitab asjaolu, et 2,2 miljonist eurost hilinenud osamaksetest laekus 1,7 miljonit (mis vastab kahe liikme osamaksudele) ainult ühe tööpäeva pikkuse hilinemisega.

24.

F4E märgib, et põhjendamatuid viivitusi ei esinenud. Uus raamfinantsmäärus jõustus 8. detsembril 2013. F4E hindas sellega kaasnevaid muudatusi ning vajadust erandite järele, mis on organisatsioonile spetsiifiliste tegevusvajaduste tõttu elutähtsad. F4E koostas hinnangu alusel ettepaneku F4E finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade muutmiseks/ümbersõnastamiseks koos peamiste erinevustega ning esitas selle 2014. aasta juunis juhatuse koosolekule, kus peamised erinevused heaks kiideti. Juhatuse koosolekud toimuvad kaks korda aastas ning see oli esimene koosolek pärast raamfinantsmääruse jõustumist, millele F4E sai ettepaneku esitada. Kooskõlas nõukogu otsuse 2007/198/Euratom artikliga 5 ootab F4E nüüd komisjoni esialgset arvamust F4E finantsmääruse kohta, sest eeskirjade lõppversiooni saab detsembris 2014 toimuvale järgmisele juhatuse koosolekule esitada alles pärast komisjoni arvamuse hindamist.

25.

F4E on püüdnud saada sellise poliitika rakendamisele tööstusvaldkonnalt võimalikult laialdast mõistmist ja toetust. Tulemusena korraldati 2013. aastal konsultatsioonimenetlus, et saada ettevõtjatelt mitme praktilise lahenduse kohta kaastööd ja, kui võimalik, nõusolek. Tuleb märkida, et intellektuaalomandipoliitika funktsionaalse rakendamise meetmete vastuvõtmisel võeti vastu ka F4E lepingutegevuste lepinguklauslid, et F4E saaks kohaldada poliitikat ilma täiendavate rakendus- või regulatiivmeetmeteta. Veid kohandati F4E otsustusmenetlust, et uut poliitikat saaks sujuvalt ühildada F4E tavadega ja tagada nende täitmine.

26.

F4E soovib rõhutada, et F4E töövõtjatele väljaspool tuumasünteesivaldkonda kasutamiseks pakutavate ainuõigustega seonduvat jääkriski leevendab tõhusalt see, et F4E säilitab kompromissitu reeglina ülekantava lihtõiguse väljatöötatud intellektuaalomandi kasutamiseks tuumasünteesi valdkonnas. Muude kui tuumasünteesi rakenduste jaoks antava ainuõiguse ja tuumasünteesi rakenduste korral nõutavate jagatud õiguste vahel konflikt puudub; seetõttu ei kaasne sellise eristamisega täiendavat riski. Töövõtjatega maksimaalse selguse ja läbipaistvuse tagamiseks piiritleb F4E eriti hoolikalt, mida käsitatakse tuumasünteesi rakendusena (see hõlmab vähemalt kõiki ITERi lepingu reguleerimisala süsteeme, allsüsteeme ja komponente).

Lisaks leiab F4E, et selline intellektuaalomandi õiguste käsitlemine soodustab konkurentsi, sest lepingutingimused on töövõtjatele atraktiivsemad, mis aitab nii piirata kulusid kui ka laiendada meie kohalolu kogu Euroopas.

27.

F4E soovib märkida, et intellektuaalomandivara omanikel on iseenesest suur huvi tagada, et teabe mis tahes levitamine ei takistaks selle vara kaitset. See kehtib eriti juhul, kui töövõtjal on väljaspool tuumasünteesi oma esmastes tegevusvaldkondades kasutamise ainuõigused. Kui töövõtja avaldab teatud materjali ilma loata, ei ole lepingutingimuste rikkumise kohta nõuete esitamise kontekstis jälgimisteenuse rakendamise võimalus proportsionaalne jääkriski suurusega ning seda oleks praktikas keerukas rakendada.

28.

Juhatus võttis vastu töötajate huvide konfliktide haldamise eeskirjad, mis jõustusid 1. juulil 2014. Peagi on kavas vastu võtta rakendusmeetmed (nt seoses üldiste huvide deklaratsioonide ja töölt lahkumise järgsete eeskirjadega). Väljatöötamisel on spetsiaalne üldiste huvide deklaratsioonide andmebaas.

29.	F4E-l täiendavaid kommentaare ei ole.

30.	F4E-l täiendavaid kommentaare ei ole.

31.

Ühisettevõtte Fusion for Energy ja Hispaania Kuningriigi vahel 2007. aastal sõlmitud asukohariigi lepingus tõepoolest sätestatakse, et Hispaania annab F4E-le alalised ruumid hiljemalt kolm aastat pärast lepingu allkirjastamist. Samuti sätestatakse lepingus, et senikaua ja enne lõplike ruumide andmist pakub Hispaania ajutisi ruume.

Kuivõrd Hispaania ei ole veel asukohariigi lepingu kohaselt alalisi ruume andnud ning on keeldunud pakkumast ajutistele ruumidele lisapinda, juhiti sellele küsimusele 2013. aasta detsembris juhatuse tähelepanu. Oma järeldustes F4E juhatus

—	võttis teadmiseks F4E ja selle töötajate keerukat olukorda praegustes ajutistes ruumides ning alalise hoone kasutamise olulisust F4E arengu ja sujuva toimimise kontekstis;

—	nõudis tungivalt, et Hispaania täidaks asukohariigi lepingus sätestatud kohustuse anda F4E-le niipea kui võimalik alalised ruumid, ning otsustas paluda, et juhatuse esimees kirjutaks juhatuse murest Hispaania ametiasutustele;

—	nõudis tungivalt, et Hispaania annaks kuni alaliste ruumide kättesaadavaks tegemiseni F4E-le tasuta täiendavad kontoriruumid, mis vastaksid F4E töötajate arvu kokkulepitud suurenemisele.

Juhatuse järeldused edastati Hispaania ametiasutustele, paludes neil kiiresti pöörata küsimusele tähelepanu ning teatada F4E juhatusele meetmed, mida nad kavatsevad oma kohustuste täitmiseks võtta. Hispaania ametiasutused vastasid, et nad on kogu asukohariigi lepinguga ettenähtud pinna juba andnud ja seetõttu ei saa enam täiendavaid ruume pakkuda. Lisaks alalistele ruumidele viitavad nad võimaliku hoone 2010.–2011. aastal toimunud aruteludele, kusjuures hoone asus piirkonnas, millest nii Hispaania kui ka F4E hiljem loobusid. Märgiti, et praegu valitakse uue hoone asukohta ja peagi teatatakse tulemus F4E-le. Kuigi Hispaania ametiasutuste sõnul on alaliste ruumide võimaliku otsustamisega toimunud edasiminekuid, tuleb rõhutada, et F4E ei ole asjast midagi täpsemat kuulnud juba üle aasta. Töörühma aruanne, millele Hispaania viitab, valmis 2013. aasta septembris ning pärast seda ei ole toimunud midagi. Hiljutine Hispaania riigisekretäri kiri ei sisalda ühtki asjaolu, mille alusel võiks uskuda, et asjas on olnud mingit tõelist edasiminekut. Nagu on mitu korda teatatud Hispaania ametiasutustele ja juhatusele, ei ole praegu ühisettevõttele antud tööruumid piisavad ning tekitavad praegu üha suuremaid probleeme, mis takistavad F4E-l ja tema töötajatel mõistlikes tingimustes töötamist. Koos aktiivse tegevusega kõigi vabade ametikohtade täitmisel ja vabade ametikohtade arvu vähendamisel muutub olukord iga kuuga halvemaks. Hiljutises F4E töötajate küsitluses nimetati tööruumide tingimusi ühe põhiprobleemina.

32.

Ühisettevõte Fusion for Energy on kontrollikoja nimetatud rakenduseeskirjadest enamiku juba vastu võtnud – vanemapuhkus, perepuhkus, pensioniõigused, direktori hindamine, palgaastmetesse klassifitseerimine, osaline tööaeg. Ajutiste töötajate eeskirjad esitati komisjonile heakskiitmiseks 2013. aasta alguses, kuid komisjon ei ole veel vastanud, mistõttu ei saa neid personalieeskirjade artikli 110 kohaselt esitada heakskiitmiseks juhatusele. Sama on toimunud ka mitme täiendava rakenduseeskirjade kavandiga, mis esitati komisjonile heakskiitmiseks 2013. aastal. Vahepeal, 1. jaanuaril 2014 jõustus personalieeskirjade reform, mille tõttu on vaja teha uusi muudatusi. Ühisettevõte Fusion for Energy on vajalikke meetmeid juba võtnud ja esitanud juhatusele analoogia alusel kohaldamiseks mitu komisjoni eeskirja, sealhulgas osalise tööaja ning palgaastmete määramise reformi järel ajakohastatud sätted. Peale selle toimub uue artikli 110 kohaselt nõupidamine personalikomiteega teiste eeskirjade üle. Seetõttu loodame aasta jooksul teha täiendavaid edusamme, andes komisjonile mõistliku aja jooksul vastused ühisettevõtte Fusion for Energy võimalike eranditaotluste kontekstis. Mõne eeskirja asjus – nimelt ajutiste töötajate kasutamine ja kaasamine, lepinguliste töötajate kasutamine ja kaasamine, hindamine ja ümberklassifitseerimine, lepinguliste ja ajutiste töötajate palgata puhkus – lepiti komisjoniga kokku, et kasutatakse ühiseid näidisotsuseid, mida praegu koostab asutuste ja komisjoni esindajatest koosnev alaline töörühm.

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/58

ARUANNE

ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/07)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–5	59
Kinnitavat avaldust toetav teave	6	59
Kinnitav avaldus	7–14	59
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	12	60
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	13	60
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	15–18	61
Eelarve täitmine	15	61
Mitmepoolne raamleping	16–18	61
Muud küsimused	19–27	61
Õigusraamistik	19–20	61
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	21	61
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	22–23	61
Huvide konflikt	24	62
Komisjoni teine vahehindamine	25–26	62
Varasemate tähelepanekute järelkontroll	27	62

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv ühisettevõte SESAR asutati veebruaris 2007 (1), et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tehnoloogiaalast tegevust.

Projekti SESAR eesmärk on Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimine ning see on jagatud kolme etappi:

määratlemisetapp (2004–2007), mida juhib Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol); etappi kaasrahastatakse Euroopa Liidu eelarvest üleeuroopaliste transpordivõrkude programmi kaudu. Tulemuseks oli Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, milles määratletakse järgmise põlvkonna lennuliikluse korraldamise süsteemid ning kirjeldatakse nende arendamist ja kasutuselevõttu;

kaheosaline arendusetapp (1. osa: 2008–2016, rahastatakse programmitöö perioodil 2008–2013; 2. osa: 2017–2024, rahastatakse programmitöö perioodil 2014–2020), mida juhib ühisettevõte SESAR; selles etapis luuakse uued tehnoloogilised süsteemid ning nende koostisosad ja käitamisprotseduurid vastavalt Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale;

c)	kasutuselevõtu etapp (2014–2024), mida juhivad ettevõtted ja sidusrühmad; kasutuselevõtu etapis toimub uue lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri ulatuslik rajamine ja kasutuselevõtmine.

Ühisettevõte loodi avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttel. Ühisettevõtte asutajaliikmeteks on Euroopa Liit (mida esindab Euroopa Komisjon) ja Eurocontrol (mida esindab tema amet). Osalemiskutse alusel valiti 15 aeronavigatsioonitööstuse avaliku ja erasektori ettevõtet ühisettevõtte liikmeks. Nende seas on lennukitootjaid, lennuvälja- ja kosmoseseadmete tootjate esindajaid, aeronavigatsiooniteenuste pakkujaid ja lennujaamu.

Projekti SESAR arendusetapi eelarve on 2,1 miljardit eurot, mille eraldavad võrdsetes osades EL, Eurocontrol ning osalevate avaliku ja erasektori partnerid. ELi osalust rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopaliste transpordivõrkude programmist. Ligikaudu 90 % Eurocontroli ja teiste sidusrühmade osalusest tuleb mitterahaliste osamaksetena.

Ühisettevõte SESAR hakkas iseseisvalt tööle 10. augustil 2007.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	ühisettevõte SESAR raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (2) ja eelarve täitmise aruannetest (3)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1271/2013 artiklitele 39 ja 50 (4) vastutab juhtkond ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (5) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõigis olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (6) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

15.

Haldusnõukogu heaks kiidetud 2013. aasta lõplik eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 64,3 miljoni eurot ja maksete assigneeringuid summas 105,4 miljonit eurot. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99,6 % ja 94,7 %.

Mitmepoolne raamleping

16.

2013. aasta 31. detsembri seisuga koosnes ühisettevõtte SESAR arendusetapp 16 liikme tehtavast tööst (sh Eurocontrol), kelle tegevusega olid seotud enam kui sada era- ja avaliku sektori asutust ning allhankijat. 3. mitmepoolse raamlepingu SESARi programmi 358 projektist oli rakendamisel või lõpetatud 333 (93 %).

17.

3. mitmepoolse raamlepingu alusel ülejäänud 15 liikmele Euroopa Liidu ja Eurocontroli makstavast 595 miljoni euro suurusest kaasrahastamise summast oli 2013. aasta 31. detsembri seisuga kulukohustustega kaetud 100 % ning välja makstud 55 % (316 miljonit eurot). Ülejäänud 45 % (279 miljonit eurot) makstakse eeldatavasti välja 31. detsembriks 2016.

18.

2013. aastal sõlmis ühisettevõte 4. mitmepoolse raamlepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 2014 ja kehtib ühisettevõtte ülejäänud kolme tegutsemisaasta jooksul (7).

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

19.

13. detsembril 2013 võttis ühisettevõtte haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga vastu ühisettevõtte ajutised finantseeskirjad programmitöö perioodiks 2014–2020 vastavalt komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208. Finantseeskirjad jõustuvad 1. jaanuaril 2014.

20.

Ühisettevõtte finantseeskirjad sõltuvad komisjoni tulevastest arvamustest ja otsustest, eelkõige seoses eelmise programmitöö perioodi rahastamisalaste erandite jätkumisega.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

21.

Komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi üksuse vahelise koordineerimise tulemusel ühisettevõtte SESAR jaoks koostatud perioodi 2012–2014 strateegilise auditiplaani raames auditeeris siseauditi talitus 2013. aastal toetuste (8) haldamise projektide lõpetamise korda ning viis läbi ühe IT valdkonna riskihindamise; siseauditi üksus aga viis läbi hangete ja lepingute haldamise vastavusauditi (9) ning vaatas läbi ABAC Workflow-mooduli kasutusõigused.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

22.

2013. aastal jätkas ühisettevõte uuringutulemuste järelevalve ja aruandlusega seotud poliitika rakendamist, avaldades 31. mail 2013 oma aastaaruande ühisettevõtte järelevalvest intellektuaalomandit reguleerivate sätete rakendamise üle kõigil eelarveaastatel enne 2013. Ühisettevõtte haldusnõukogu võttis 31. oktoobril 2013 vastu kõiki 2013. aastale eelnevaid eelarveaastaid käsitleva teabe nimekirja ja sellega seonduva omandilise kuuluvuse.

23.

Lisaks levitas ühisettevõte teadusuuringutealast teavet, tehes asjaomastele sidusrühmadele kättesaadavaks üksikasjaliku teabe tulemuste ja nendega seotud protsesside kohta ning avaldades üldise kokkuvõtte 2013. aasta tulemustest oma 2013. aasta tegevusaruandes.

Huvide konflikt

24.

Ühisettevõte on kohaldanud erimeetmeid, et hoida ära huvide konflikti kolme peamise sidusrühmaga: haldusnõukogu liikmed, töötajad ja eksperdid. Need on asjakohaselt dokumenteeritud üksikasjalikus kirjalikus menetluses, mis ajakohastati 2012. aastal.

Komisjoni teine vahehindamine (10)

25.

Komisjoni läbiviidav ühisettevõtte teine vahehindamine viidi läbi ajavahemikul oktoober 2013 – märts 2014 ning selle käigus hinnati määruste rakendamist, töömeetodeid, saavutatud tulemusi ning üldist finantsolukorda.

26.

Aruanne sisaldab kahte peamist soovitust. Esimene käsitleb vajadust pöörata rohkem tähelepanu liikmesriikide konkreetsetele teabe- ja teavitusvajadustele, mis erinevad ühisettevõtte liikmete (11) tehnilisematest vajadustest; teine soovitus käsitleb vajadust jätkata jõupingutusi ühisettevõtte aastaeesmärkide (mis on esitatud aasta tööprogrammis) saavutamise määra parandamiseks, mis suurenes ligi 60 % aastal 2010 kuni 82 % aasta 2012 lõpuks.

Varasemate tähelepanekute järelkontroll

27.

Eelkontrollidega seotud parandusmeetmed on ellu viidud.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1), mida muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1361/2008 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12).

(2) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(3) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(4) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(5) Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(6) Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(7) 4. mitmepoolne raamprogramm hõlmab järgmist: i) projektide arvu vähendamine 250ni, peamiselt nende ühendamise kaudu, et tõhustada projektide haldamist, ja ii) 38 miljoni euro eraldamine uue põhitegevuse rahastamiseks (kokkuhoiu tulemusel vabastati praeguse põhitegevusega seotud vahendeid).

(8) 2013. aasta 21. oktoobril avaldatud lõpparuandes märgiti vajadust kõiki kindluse allikaid hõlmavate tehniliste kontrollide ja ühtlustatud dokumendihaldussüsteemi järele.

(9) 7. augusti 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust parandada suuniseid seoses rollide, kohustuste ja volituste piirangutega ning vajadust võtta vastu toimiv määratlus- ja hoiuprotseduur.

(10) Ühisettevõtte SESAR teine vahehindamine (juuni 2014).

(11) Ühtse taeva komitees olevate liikmesriikide esindajate seas tehtud küsitluse alusel. Ühtse taeva komitee loodi selleks, et toetada Euroopa Komisjoni (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel.

LISA

Ühisettevõte SESAR (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte SESAR loomise kohta, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1361/2008 (ELT L 352, 31.12.2008).

Ühisettevõtte pädevusvaldkonnad

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1361/2008)

Eesmärgid

Ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine, koordineerides ning koondades selleks kogu asjakohase teadus- ja arendustegevuse kogu ELi ulatuses. Ühisettevõte vastutab lennuliikluse korraldamise üldkava ja eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

—	SESARi arendusetapi korraldamine ja koordineerimine vastavalt lennuliikluse korraldamise üldkavale, mis põhineb Eurocontroli juhitava projekti määratlemisetapi tulemustel, ühitades ja hallates ühisesse struktuuri ühendatud avalikult ja erasektorilt saadavaid rahalisi vahendeid;

—	SESARi arendusetapi tegevuse rakendamiseks vajaliku rahastamise tagamine vastavalt lennuliikluse korraldamise üldkavale;

—	Euroopa lennuliikluse korraldamise sektori sidusrühmade kaasamise tagamine, mis puudutab eelkõige aeronavigatsiooniteenuste pakkujaid, õhuruumi kasutajaid, kutseühinguid, lennuvälju ja tootmisettevõtteid, samuti asjaomaseid teadusasutusi ja teadusringkondi;

—	tehnilise teadus- ja arendustegevuse, hindamise ja uuringute korraldamine, mida saab viia ellu ühisettevõtte kaudu, vältides sellise tegevuse killustatust;

—	lennuliikluse korraldamise üldkavas nõuetekohaselt määratud ühiste toodete arenduse järelevalve tagamine ja vajaduse korral eri pakkumiskutsete algatamine.

Juhtimine

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1361/2008)

Haldusnõukogu

Haldusnõukogu ülesanded:

a)	võtta vastu määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud nõukogus kinnitatud lennuliikluse korraldamise üldkava ning kiita heaks ettepanekud selle muutmiseks;

b)	anda suunised ja teha vajalikud otsused projekti SESAR arendusetapi elluviimiseks ning teostada üldkontrolli projekti rakendamise üle;

c)	kiita heaks artikli 16 lõikes 1 osutatud ühisettevõtte tööprogramm ning iga-aastane tööprogramm, samuti aastaeelarve koos ametikohtade loeteluga;

d)	anda luba läbirääkimisteks ning otsustada uute liikmete ühinemise ning sellega seotud artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingute üle;

e)	kontrollida liikmete ja ühisettevõtte vahel sõlmitud lepingute täitmist;

f)	nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur ning teostada järelevalvet tegevdirektori töö üle;

g)	võtta vastu otsused liikmete osamaksude maksmise suuruse ja korra ning mitterahaliste sissemaksete hindamise kohta;

h)	võtta vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

i)	kiita heaks iga-aastane raamatupidamise aastaaruanne ja bilanss;

j)	võtta vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud aastaaruanne projekti SESAR arendusetapi edenemise ning finantsolukorra kohta;

k)	teha otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või lõpetamist käsitlevate ettepanekute kohta;

l)	kehtestada ühisettevõtte omanduses olevate materiaalsete ja mittemateriaalsete varade kasutamisõiguse ning selliste varade üleandmise kord;

m)	määrata kindlaks lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimiseks vajalikud eeskirjad ja alltöövõtumenetlused, sealhulgas erimenetlus huvide konflikti korral;

n)	otsustada vastavalt artiklile 24 komisjonile esitatavate põhikirja muutmise ettepanekute üle;

o)	muude volituste teostamine ja ülesannete täitmine, sealhulgas allorganite asutamine, kui need on projekti SESAR arendusetapi jaoks vajalikud;

p)	võtta vastu artikli 8 rakenduseeskirjad.

Tegevdirektor

Tegevdirektor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Ühisettevõtte SESAR 2013. aasta lõplik raamatupidamise aastaaruanne

Eelarve

Kulukohustused: 8 4 1 41 537 eurot

Maksed: 10 5 4 86 020 eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

2013. aasta tegevuseelarve ametikohtade loetelu sisaldab 39 ajutise töötaja ning kolme lähetuses viibiva riikliku eksperdi ametikohta. Kokku 42 ametikohta, millest 2013. aasta lõpu seisuga oli täidetud 41 (nagu ka 2012. aastal):

—	30 ajutist töötajat, kes värvati asutuseväliselt,

—	6 vastavalt määruse (EÜ) nr 219/2007 artiklile 8 ühisettevõtte SESAR liikmete lähetatud töötajat,

—	3 lepingulist töötajat,

—	2 lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Töötajate jaotus vastavalt ülesannetele

Põhitegevus: 26

Haldus- ja tugiülesanded: 14

Mitmesugused ülesanded: 1

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt ühisettevõtte 2013. aasta tegevusaruanne aadressil http://www.sesarju.eu/

Allikas: ühisettevõtte SESAR edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Punktis 26 sätestatakse, et komisjoni teine vahehindamine sisaldab kaht peamist soovitust. Et anda lugejatele terviklik sisu ja kokkuvõte, soovib ühisettevõte lisada, et seoses ühisettevõtte tulemustega täpsustatakse teises vahehindamises, et „ühisettevõte SESAR on saavutanud enamiku vahehindamise eesmärkidest SESARi programmi raames. Aasta tööprogrammide täitmine paranes vaatlusperioodil. Ühisettevõte võttis sobivad meetmed, et parandada aasta täitmise määra ja on soovitatav, et ühisettevõte jätkaks oma pingutusi, et parandada kehtestatud eesmärkide täitmise määra (vt lõpparuande peatükki 8 „Järeldused”, III. „Ühisettevõtte tulemused”).”

Lisaks märgiti teises vahehindamises, et „ühisettevõte täitis üldiselt hindamisperioodil (2010–2012) talle antud ülesandeid efektiivselt, aidates seeläbi kaasa SESARi programmile. Rõhutati, et ühisettevõte tegutseb vastavalt eeskirjadele. Ühisettevõte on näidanud oma suutlikkust kohaneda vastavalt spetsiifilistele vajadustele.” (vt lõpparuande peatükki 8 „Järeldused”, V. „Üldised järeldused”).

16.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 452/67

ARUANNE

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

(2014/C 452/08)

SISUKORD

	Punkt	Lk
Sissejuhatus	1–5	68
Kinnitavat avaldust toetav teave	6	68
Kinnitav avaldus	7–14	68
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta	12	69
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta	13	69
Kommentaarid eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta	15–17	70
Eelarve täitmine	15	70
Projektikonkursid	16–17	70
Muud küsimused	18–26	70
Õigusraamistik	18	70
Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus	19–20	70
Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus	21–23	70
Huvide konflikt	24–25	71
Komisjoni teine vahehindamine	26	71

SISSEJUHATUS

Brüsselis asuv Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (edaspidi „FCH ühisettevõte”) asutati mais 2008 (1) ajavahemikuks kuni 31. detsember 2017.

FCH ühisettevõtte ülesanneteks on muu hulgas toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga (2) assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust koostöös tööstuse ja teadusasutustega ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks (3).

FCH ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus. Teadusrühmitus N.ERGHY sai ühisettevõtte liikmeks 2008. aasta juulis.

ELi maksimaalne toetus FCH ühisettevõtte jooksvateks kuludeks ja teadustegevuseks on 470 miljonit eurot. See makstakse seitsmenda raamprogrammi eelarvest ning kogutoetus jooksvate kulude katteks ei tohi ületada 20 miljonit eurot. Tööstus- ja teadusuuringute rühmitused peaksid katma 50 % jooksvatest kuludest ning osalema tegevuses osalevate juriidiliste isikute tegevuskulude finantseerimises mitterahalise toetusega (4), mis on vähemalt võrdväärne ELi toetusega.

Ühisettevõte sai majanduslikult sõltumatuks 15. novembril 2010.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

KINNITAV AVALDUS

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)	FCH ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ning

b)	raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (7) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

juhtkonna kohustused seoses ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (8) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

Audiitori kohustused

10.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.	Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

15.

Juhatuse heakskiidetud 2013. aasta lõplik eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 74,5 miljonit eurot ja maksete assigneeringuid summas 59,7 miljonit eurot. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 98,9 % ja 56,7 %. Viimane tulenes kolme projekti rahastamise edasilükkamisest.

Projektikonkursid

16.

2013. aasta 31. detsembri seisuga koosnes FCH ühisettevõtte programm viie iga-aastase projektikonkursi (2008–2012) põhjal sõlmitud 130 toetuslepingust, millele lisandub 2013-1 projektikonkursi 21 toetuslepingut, mille üle hetkel käivad läbirääkimised. Viimase, 2013-2 projektikonkursi käivitamise tulemusel sõlmitakse eeldatavasti 5–10 toetuslepingut.

17.

2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal korraldatud projektikonkursside tulemusel kirjutati alla toetuslepingud summas 365 miljonit eurot, mis moodustab 81 % ühisettevõttele teadusuuringuteks ette nähtud ELi maksimaalsest toetusest (452,5 miljonit eurot). Ülejäänud 19 % eraldati 2013-1. ja 2013-2 projektikonkurssidele (vastavalt 64,5 ja 23 miljonit eurot), tagades sellega ELi maksimaalse toetuse täieliku ärakasutamise.

MUUD KÜSIMUSED

Õigusraamistik

18.

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav uus finantsmäärus võeti vastu 25. oktoobril 2012 ja see jõustus 1. jaanuaril 2013 (10). Uue finantsmääruse artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus jõustus aga alles 8. veebruaril 2014 (11). Ühisettevõtte finantseeskirju muudeti nende muudatuste kajastamiseks 30. juunil 2014.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

19.

Komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi üksuse vahelise koordineerimise tulemusel ühisettevõtte FCH jaoks koostatud perioodi 2011–2013 strateegilise auditiplaani raames auditeeris siseauditi talitus 2013. aastal toetuste haldamist (läbirääkimised, lepingute sõlmimine ja eelrahastamine) ning osutas muid nõustamis- ja kindlust andvaid teenuseid (12). Toetuste haldamist käsitlevas aruandes märgiti vajadust vähendada toetuste eraldamiseks ja läbirääkimiste lõpetamiseks kuluvat aega ning vajadust selgitada ühisettevõtte finantssuutlikkuse kontrollide menetluse mõningaid aspekte.

20.

Komisjoni siseauditi talitus (13) viis FCH, Artemise, Clean Sky, Eniaci ja IMI ühisettevõtete suhtes läbi nende kasutatavate ühise IT-taristu riskide hindamise.

Teadusuuringute tulemuste alane järelevalve ja aruandlus

21.

Seitsmendat raamprogrammi käsitlevas otsuses (14) on kehtestatud teadusuuringute tulemuste kaitset, levitamist ja edastamist hõlmav järelevalve- ja aruandlussüsteem.

22.

2013. aastal suurendas ühisettevõte oma suutlikkust teha järelevalvet ja esitada aruandeid oma projektitulemuste üle ning hinnata programmide saavutatud tulemusi, palgates selleks teabehaldusametniku. Kasutusele võeti ka uus IT-vahend, TEMONAS (tehnoloogia-alane järelevalve ja hindamine), mille abil analüüsida ja sünteesida lõpetatud projektide tulemusi. Veebisaidil teatati esimestest avalikest teadusuuringute tulemustest, mis põhinesid lõpetatud projektidel.

23.

FCH ühisettevõte uurib ka võimalust kasutada komisjoni IT-süsteemi eelnimetatud järelevalve-eesmärgil ning täiustada tulemustest aru andmist vastavalt ühiste tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete 2012. aasta eduaruandes (15) esitatud kommentaaridele.

Huvide konflikt

24.

Ühisettevõte on kohaldanud erimeetmed, et hoida ära huvide konflikti kolme peamise sidusrühmaga: juhatuse liikmed, töötajad ja eksperdid.

25.

Need dokumenteeritakse asjakohaselt üksikasjalikus kirjalikus menetluses, mis võetakse eeldatavasti vastu 2014. aasta teises pooles. Menetlus hõlmab huvide konflikti selget määratlust, regulaarselt ajakohastatavat andmebaasi, mis sisaldab huvide konfliktidega seonduvat teavet ning nende haldamise protsessi.

Komisjoni teine vahehindamine (16)

26.

Komisjon viis ühisettevõtte FCH teise vahehindamise läbi ajavahemikul november 2012 kuni mai 2013. Aruandes esitati FCH ühisettevõttele mitu soovitust. Need hõlmavad suuremate ressursside eraldamist tegevusele haldusülesannete jagamise kaudu teiste ühisettevõtetega ja/või nende tagastamisega komisjoni talitustele, teadusuuringute strateegia paremat suunamist ühisettevõtte jätkamiseks raamprogrammis „Horisont 2020” kooskõlas kolme peamise põhimõttega (ELi poliitikaga vastavusse viimine, valdkonnad, kus Euroopa on saavutanud või suudab saavutada juhtpositsiooni, valdkonna muutuvate vajadustega kohanemine) ja muutumissuutlikkuse parandamist.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 21. oktoobri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1) Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega asutatakse Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1), ning mida on muudetud nõukogu 14. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1183/2011 (ELT L 302, 19.11.2011, lk 3).

(2) Seitsmes raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1), koondab enda alla kõik ELi uurimistegevusega seotud algatused ning sellel on tähtis roll majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamisel. Seitsmes raamprogramm on ka Euroopa teadusruumi üks tugisammastest.

(3) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja ressurssidest.

(4) Määruse (EÜ) nr 521/2008 lisa artikli 12 lõikes 3 sätestatakse, et „FCH ühisettevõtte tegevuskulusid rahastatakse ühenduse rahalise toetuse ning ühisettevõtte tegevuses osalevate juriidiliste isikute mitterahalise toetusega”.

(5) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(6) Need koosnevad eelarve täitmise aruannetest, eelarvepõhimõtete kokkuvõttest ning muudest selgitavatest lisadest.

(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(9) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(11) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014, 30. september 2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(12) Nagu mitterahaliste sissemaksete iga-aastane hindamine, nõustamine aasta tegevusaruannete koostamise protsessi osas ning osalemine ühisettevõtte teavituskampaaniates finantskontrolli ja auditiküsimuste alal.

(13) 22. novembri 2013. aasta lõpparuandes märgiti vajadust IT-turbepoliitika formaliseerimise järele ning üksikasjalike meetmete/kontrollide lisamise järele IT-teenusepakkujatega sõlmitavatesse lepingutesse.

(14) Otsuse nr 1982/2006/EÜ artiklis 7 sätestatakse, et komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab nimetatud järelevalve tulemusi korrapäraselt.

(15) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühiste tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete 2012. aasta eduaruanne” (SWD(2013) 539 lõplik).

(16) Ühisettevõte FCH teine vahehindamine, juuli 2013.

LISA

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi, nähakse ette liidu toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses.

Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse FCH ühisettevõte, ning mida on muudetud määrusega (EL) nr 1183/2011 (ELT L 302, 19.11.2011, lk 3).

Ühisettevõtte pädevus – määratletud nõukogu määruses

(EÜ) nr 521/2008, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1183/2011.

Eesmärgid

FCH ühisettevõte aitab rakendada seitsmendat raamprogrammi ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”.

Eelkõige on tema ülesandeks:

a)	saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides;

toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides (edaspidi „assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust (TTA) kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks;

c)	toetada TTA rakendamist, kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse prioriteete, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel;

d)	julgustada suuremaid riiklikke ja erainvesteeringuid kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogia valdkonna teadustegevusse liikmesriikides ja assotsieerunud riikides.

Juhtimine –

määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 521/2008, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1183/2011

FCH ühisettevõtte organid on järgmised.

1.	Juhatus Juhatus on FCH ühisettevõtte põhiline otsustav organ.

2.	Tegevdirektor Tegevdirektor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

Teaduskomitee

Teaduskomitee koosneb maksimaalselt üheksast liikmest, kes esindavad tasakaalustatult teaduse, tööstuse ja reguleerivate asutuste maailmatasemel eksperte. Teaduskomiteel on järgmised ülesanded:

a)	nõustada iga-aastaste ja mitmeaastaste rakenduskavade ettepanekute teaduslike prioriteetide osas;

b)	nõustada iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste osas;

c)	nõustada vastastikuse eksperdihindamise komisjonide koosseisu osas.

FCH ühisettevõtte nõuandvad välisorganid on järmised.

FCH ühisettevõttes osalevate riikide esindajate rühm

Rühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja assotsieerunud riigist. Rühma tähtsamad ülesanded on avaldada arvamust FCH ühisettevõtte programmi elluviimisel tehtud edusammude kohta, jälgida eesmärkidest kinnipidamist ja koordineerida tööd liikmesriikide programmidega, vältimaks nende kattumist.

Sidusrühmade üldkogu

Sidusrühmade üldkogul on tähtis roll FCH ühisettevõtte tegevust tutvustava teabe levitamisel. Üldkogu on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide rahvusvahelistele sidusrühmadele. Üldkogu kutsutakse kokku üks kord aastas. Sidusrühmade üldkogu teavitatakse FCH ühisettevõtte tegevusest ja üldkogul palutakse esitada oma märkused.

FCH ühisettevõtte sise- ja välisaudiitor ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on järgmised.:

Siseaudit

—	FCH ühisettevõtte auditijuht (st siseauditi üksus);

—	Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

7.	Välisaudit Euroopa Kontrollikoda.

8.	Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon Euroopa Parlament nõukogu soovitusel.

2013. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

(ühisettevõtte 2013. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande andmed)

Eelarve (kulukohustuste assigneeringud)

82,5 miljonit eurot

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013

2013. aasta ametikohtade loetelu sisaldab 20 ametikohta (18 ajutist töötajat ning kaks lepingulist), millest 17 olid 2013. aasta lõpu seisuga täidetud. Ametikohad jagunesid järgmiselt: põhitegevuse toetamine (12) ja haldusülesanded (5).

2013. aastal pakutud tooted ja teenused

Vt FCH ühisettevõtte 2013. aasta tegevusaruanne aadressil http://www.fch-ju.eu/page/documents.

Allikas: FCH ühisettevõtte edastatud teave

ÜHISETTEVÕTTE VASTUSED

Punkt 19

Ühisettevõte FCH on koostanud tegevuskava, et täita siseauditi üksuse soovitused toetuste haldamise kohta (läbirääkimised, lepingute sõlmimine ja eelrahastamine). Osa tegevustest rakendatakse, kuid osa vaadatakse läbi seoses tegevuskava ajakohastamisega, et võtta arvesse uue õiguskeskkonna ja eriti raamprogrammi „Horisont 2020” uute eeskirjade mõju.

Punkt 20

Ühisettevõte FCH on koostanud tegevuskava, et täita komisjoni siseauditi talituse korraldatud IT-riskihindamise soovitusi. See tegevuskava rakendatakse 2014. aasta lõpuks.

Punkt 26

Esialgset tegevuskava vaatab läbi juhatuse loodud töörühm, mis koosneb liikmete (komisjon, maailma uue energia tööstusrühmitus (NEW-IG) ja teadusringkonnad (N.ERGHY)), riikide esindajate rühma ja programmiameti esindajatest. Läbivaadatud tegevuskava tutvustatakse ühisettevõtte juhatuse järgmisel koosolekul.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 452

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 16. detsember 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Kontrollikoda
2014/C 452/01	Euroopa teadusuuringute ühisettevõtete 2013. aasta kohta tehtud kontrollikoja auditite kokkuvõte	1

2014/C 452/02	Aruanne ühisettevõtte Artemis eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	8

2014/C 452/03	Aruanne ühisettevõtte Clean Sky eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	17

2014/C 452/04	Aruanne ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	26

2014/C 452/05	Aruanne Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõtte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	35

2014/C 452/06	Aruanne ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	44

2014/C 452/07	Aruanne ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	58

2014/C 452/08	Aruanne Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega	67