6.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

CA 391/1

TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/294/14

Administraatorid (AD 6) andmekaitse valdkonnas

2014/C 391 A/01

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada reservnimekiri, mille alusel täidetakse Euroopa Andmekaitseinspektori alluvuses töötavate administraatorite vabad ametikohad.

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 1. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 60 A ja EPSO veebisaidil avaldatud avalike konkursside üldeeskirjad.

Need eeskirjad on konkursiteate lahutamatu osa ning aitavad Teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerumistingimusi .

SISUKORD

ÜLDTEAVE

II.	AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.	OSALEMISTINGIMUSED

IV.	EELVALIKUTESTID

V.	KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

VI.	HINDAMISKESKUS

VII.	KANDIDAATIDE ESITATUD ANDMETE KONTROLL

VIII.

RESERVNIMEKIRI

I. ÜLDTEAVE

1.	Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv

2.	Kuidas kandideerida

Registreeruda tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud registreerumise juhendis esitatud korda.

Lõpptähtaeg (sealhulgas kandideerimisavalduse kinnitamise jaoks): 9. detsember 2014 kell 12 päeval Brüsseli aja järgi.

II. AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Euroopa Andmekaitseinspektor on sõltumatu järelevalveasutus, kelle ülesanne on kontrollida, kas Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused järgivad õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kui nad töötlevad isikuandmeid või töötavad välja uusi tegevusstrateegiaid.

Ametnik, kes tegutseb andmekaitseinspektori, tema asetäitja ja direktori alluvuses, täidab teatavaid ülesandeid vastavalt üksuse juhataja juhistele.

Töö hõlmab eelkõige:

ühelt poolt selliste aruannete, arvamuste ja otsuste ettevalmistamist, mille eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) ning muude asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamine, ning teiselt poolt isikuandmete kaitset mõjutada võivate poliitiliste või õiguslike suundumuste jälgimist.

Määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamisega seoses võivad tööülesannete hulka kuuluda järgmised kohustused:

—	ühelt poolt institutsioonide ja asutuste teavitamine ja nõustamine kõnealuse valdkonna häid tavasid käsitlevates küsimustes ning teiselt poolt andmetöötluse eest vastutavate töötajate ja andmesubjektide teavitamine ja nõustamine nende õigusi ja kohustusi käsitlevates küsimustes;

—	andmesubjekti esitatud kaebuste ja muude taotluste ärakuulamine ja kontrollimine ning kaebuse alusel või omal algatusel juurdluste korraldamine;

—	koostöö teiste ELi institutsioonide andmekaitseametnikega;

—

andmekaitseinspektorile edastatavate andmetöötlust käsitlevate teatiste koostamine või osalemine nende koostamisel, Euroopa andmekaitseinspektori korraldatavate ja konkreetset ohtu põhjustada võivaid töötlemistoiminguid käsitlevate eelkontrollide tegemine või nendes osalemine ning konsultatsioonide pidamine kõnealuste eelkontrollide vajalikkuse üle;

—	uurimis- või auditeerimistegevus;

—	arvutisüsteemide ja automatiseeritud süsteemide turvalisuse arendamine ja hindamine.

Poliitiliste või õiguslike suundumuste jälgimise raames võivad tööülesannete hulka kuuluda järgmised kohustused:

—	andmekaitse valdkonda käsitlevate arvamuste või ühenduse ja liidu õigusaktide kavandamine, koostamine, analüüsimine, kommenteerimine ja nende täitmise jälgimine, samuti reageerimine kõnealuse valdkonna soovitustele ja nende koostamine;

—	liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise tasandi õigusküsimusi hõlmavate uuringute tegemine;

—	pädevate institutsioonide nõustamine õigusaktide ettepanekuid ja haldusmeetmeid käsitlevates üldküsimustes, mis on seotud isikuandmete töötlemisega;

—	eelkõige Euroopa Liidu õigusaktide ja andmekaitsepoliitika sidususe parandamisele suunatud koostöö asutustega, kes vastutavad andmekaitse eest kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas;

—	mitmesuguste ülesannete täitmine seoses kohtuvaidlustega, seisukohtade ettevalmistamise ja institutsioonide esindamisega Euroopa Kohtus, Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus või Esimese Astme Kohtus;

—	isikuandmete kaitset mõjutada võivate info- ja sidetehnoloogia suundumuste jälgimine;

—	lõimitud eraelukaitse („privacy by design”) põhimõtte järgimise edendamine.

Nimetatud ülesannetega võivad kaasneda lähetused väljapoole töökoha ametlikku asukohta.

III. OSALEMISTINGIMUSED

Elektroonilise registreerumise kindlaksmääratud tähtpäevaks peab kandidaat täitma kõik järgmised üld- ja eritingimused.

1.	Üldtingimused

a)	Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)	Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)	Kandidaat on täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused.

d)	Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.	Eritingimused

2.1

Kvalifikatsioon ja diplomid

Haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele õigusteaduse erialal,

või

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele mõnel muul erialal, millele lisaks peab tingimata olema läbitud sertifitseeritud koolitus andmekaitse valdkonnas (IAPP, EIPA, GDD või samaväärne koolitus, mis lõpeb eksamiga).

2.2

Erialane töökogemus

Vähemalt kolmeaastane töökogemus õigusvaldkonnas ametikohal, mis nõuab ülikoolidiplomit, kusjuures vähemalt pool nimetatud töökogemusest peab olema saadud mõnes avalik-õiguslikus asutuses peamiselt andmekaitsega seotud küsimustega tegelemisel (eelkõige töö andmekaitseametnikuna või andmekaitsega tegelevas sõltumatus järelevalveasutuses). Kogemus peab olema dokumentidega tõendatud.

Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

2.3

Keelteoskus (2)

1. keel

Põhikeel (nõutav miinimumtase C1):

ühe Euroopa Liidu ametliku keele valdamine väga heal tasemel

2. keel

Teine keel – muu kui 1. keel (nõutav miinimumtase B2):

inglise, prantsuse või saksa keele valdamine rahuldaval tasemel.

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (suurkoda) otsusele kohtuasjas C-566/10 P, Itaalia Vabariik vs. komisjon, soovivad ELi institutsioonid põhjendada, miks seatakse käesoleva konkursi puhul teise keele valikule piirang, st miks saab valida vaid piiratud arvul liidu ametlike keelte hulgast.

Teise keele valik on käesoleval konkursil määratud kindlaks vastavalt talituste huvidele, mille kohaselt peavad uued töötajad olema kohe töövalmis ning suutelised oma igapäevatöös vabalt suhtlema. Vastasel korral oleks institutsioonide toimimine oluliselt häiritud.

ELi institutsioonide pikaajalise tava kohaselt kasutatakse sisesuhtluses kõige rohkem inglise, prantsuse ja saksa keelt. Samu keeli kasutatakse valdavalt ka välissuhtluses ja toimikute menetlemisel. Samuti on inglise, prantsuse ja saksa keel Euroopa Liidus teise keelena kõige levinumad ja neid keeli õpitakse teise keelena kõige sagedamini. See kinnitab, et vähemalt ühe nimetatud keele valdamine peaks kuuluma Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadele kandideerijate haridusele ja tööalasele pädevusele esitatavate nõuete hulka. Sellest tulenevalt võib öelda, et talituse huve ning kandidaatide võimeid tasakaalustades ning arvestades ka käesoleva konkursi konkreetset valdkonda, on testide läbiviimine neis kolmes keeles põhjendatud, tagamaks, et esimesest ametlikust keelest olenemata valdavad kandidaadid vähemalt ühte neist kolmest keelest töökeele tasemel. Erioskuste selline hindamine võimaldab institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet koheseks tegutsemiseks keskkonnas, mis vastab üsna täpselt tegelikkusele, mis neid ametikohal ees ootab.

Samadel põhjustel on põhjendatud kandidaadi ja institutsiooni vahelisel suhtlemisel ning kandideerimisavaldustes kasutatava keelevaliku piiramine. Lisaks võimaldab see kandidaate võrrelda ja nende kandideerimisavaldusi läbi vaadata ühtsetel alustel.

Samuti on kandidaatide võrdse kohtlemise huvides see, et kõik kandidaadid, sealhulgas need, kelle esimene ametlik keel on üks kolmest nimetatud keelest, peavad sooritama testi oma teises keeles, st ühes neist kolmest keelest.

See aga ei mõjuta edaspidist keeleõpet, et vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 2 omandada kolmas töökeel.

IV. EELVALIKUTESTID

EPSO korraldab arvutipõhised eelvalikutestid ainult juhul, kui registreerunud kandidaatide arv ületab teatava künnise. Künnise otsustab EPSO direktor kui ametisse nimetav ametiisik pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ja kandidaadile teatatakse sellest EPSO kasutajakonto kaudu.

Kui eelvalikuteste ei ole eelnevalt korraldatud, korraldatakse oskuste ja võimete testid hindamiskeskuses (vt VI osa punkt 2).

Valikukomisjon määrab kindlaks järgmises tabelis kirjeldatud eelvalikutestide raskusastme ja kinnitab EPSO tehtud ettepanekute põhjal nende põhisisu.

1.	Kutse testidele

Kandidaat kutsutakse testidele, kui ta on kinnitanud oma kandidatuuri õigel ajal (vt I osa punkt 2).

Tähelepanu!

1.	Oma kandidatuuri kinnitades teatab kandidaat, et täidab III osas esitatud üld- ja eritingimused.

2.	Testidel osalemiseks peab kandidaat valima kuupäeva; kuupäev tuleb tingimata kindlaks määrata tähtaja jooksul, mis täpsustatakse EPSO kasutajakonto kaudu.

2.	Testide laad ja hindamine

Valikvastustega testide eesmärk on hinnata kandidaatide mõtlemisoskust:

Test a

verbaalne mõtlemine:

punktiskaala: 0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

Test b

matemaatiline mõtlemine:

punktiskaala: 0–10 punkti

Test c

abstraktne mõtlemine:

punktiskaala: 0–10 punkti

Minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku on 10 punkti.

3.	Testide keel

1. keel

V. KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

1. Menetlus

Üld- ja eritingimuste ning kvalifikatsiooninõuete täitmist hinnatakse esmalt kandideerimisavalduses esitatud andmete alusel.

a)	Vaadatakse läbi üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas kandidaat täidab kõik osalemistingimused (vt III osa).

Seejärel hindab valikukomisjon konkursil osalemise tingimusi täitvate kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini käesolevas konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valiku aluseks on üksnes need vastused, mis on märgitud kandideerimisavalduse osas „Võimete sõel” (talent screener), ning see tehakse järgmiselt:

—	iga valikukriteeriumi kaaluteguriks (vt punkt 2) määratakse 1–3 olenevalt tähtsusest, mille valikukomisjon sellele annab;

—

valikukomisjon hindab kandidaatide vastuseid ning annab igale vastusele kandidaadi kvalifikatsioonist sõltuvalt 0–4 punkti. Koondhinde saamiseks liidetakse punktid, mis on korrutatud vastavalt iga vastuse kaaluga.

Kui eelnevalt korraldatakse eelvalikutestid (vt IV osa), kontrollitakse üld- ja eritingimuste täitmist eelvalikutestidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni igas valdkonnas on saadud ametisse nimetava asutuse (3) kindlaks määratud arvul kandidaate, kes

—	kogusid eelvalikutestidel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja said kõige rohkem punkte ning

—	täidavad konkursil osalemise tingimused.

Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, hinnatakse kõikide nende kvalifikatsiooni (vt alapunktid a ja b). Künnisest allapoole jäävate kandidaatide elektroonilisi kandideerimisavaldusi läbi ei vaadata.

Seejärel koostab valikukomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide kogusumma põhjal. Hindamiskeskusesse (4) kutsutavate kandidaatide arv (5) on valdkonna kohta maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv (vt I osa). Kõnealune arv avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/).

2. Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist.

1.	Ülikoolidiplom Euroopa õiguse erialal.

2.	Ülikoolidiplom, mis tõendab spetsialiseerumist andmekaitse valdkonnale.

3.	Lisaks konkursil osalemiseks vajalikele diplomitele ja kvalifikatsioonile sertifitseeritud koolitus andmekaitse valdkonnas (IAPP, EIPA, GDD või samaväärne koolitus, mis lõpeb eksamiga).

4.	Euroopa Liidu institutsioonides või liikmesriigi andmekaitsega tegelevas asutuses või avalik-õiguslikus asutuses saadud vähemalt pooleteiseaastane tööalane kogemus andmekaitse vallas (lisaks konkursil osalemiseks nõutavale erialasele töökogemusele).

5.	Tööalane kogemus Euroopa Liidu Kohtule esitatavate, andmekaitset käsitleva Euroopa õigusega seotud arvamuste, otsuste või järelduste koostamisel.

6.	Tööalane kogemus andmekaitse valdkonnas eelkontrollide, konsultatsioonide ja kaebustega seotud aruannete koostamisel.

7.	Tööalane kogemus andmekaitse valdkonnas Euroopa õigusega seotud arvamuste koostamisel (muu kui punktis 5 nõutav kogemus).

8.	Tööalane kogemus seoses uuringute või audititega, mida korraldatakse selleks, et analüüsida õigusnormide järgimist isikuandmete töötlemisel.

9.	Tööalane kogemus seoses tänapäevase info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, et hinnata selle kasutamise mõju andmekaitsele.

VI. HINDAMISKESKUS

1.	Hindamiskeskusesse kutsumine

Kandidaadid,

—	kes elektroonilisel registreerumisel esitatud andmete alusel täidavad III osas esitatud üld- ja eritingimused ja

—	kes on saanud kõige rohkem punkte kvalifikatsiooni hindamisel, kutsutakse testidele, mis toimuvad üldjuhul Brüsselis (6) asuvas hindamiskeskuses ja kestavad üks kuni kaks päeva.

Kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal hindamiskeskusesse tulekul võtta kaasa (7) kõik kandideerimisdokumendid (allakirjutatud elektrooniline kandideerimisavaldus ja tõendavad dokumendid).

Nõuded: vt avalike konkursside üldeeskirjade punkt 2.1.7.

2.	Hindamiskeskus

Hindamiskeskuses hinnatakse valikukomisjoni heaks kiidetud testidega kolme võimet ja oskust:

—

mõtlemisoskust (juhul kui seda ei ole juba eelvalikutestidega tehtud) järgmiste testidega:

a)	verbaalse mõtlemise test

b)	matemaatilise mõtlemise test

c)	abstraktse mõtlemise test

—

erivõimeid ja -oskusi järgmise testiga:

d)	valdkonda käsitlev struktureeritud intervjuu, mille aluseks on kandideerimisavalduse võimete sõela osas esitatud vastused

—

üldvõimeid ja -oskusi (8) järgmiste testidega:

e)	juhtumianalüüs

rühmatöö

g)	struktureeritud intervjuu

Iga üldvõimet ja -oskust testitakse järgmiselt.

	Juhtumianalüüs	Rühmatöö	Struktureeritud intervjuu
Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus	x	x
Suhtlemisoskus	x		x
Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus	x		x
Õppimis- ja enesearendamisvõime		x	x
Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus	x	x
Pingetaluvus		x	x
Meeskonnatöö oskus		x	x
Juhtimisoskus		x	x

3.	Hindamiskeskuse testide keel

Testide a, b ja c puhul 1. keel.

Testide d, e, f ja g puhul 2. keel.

4.	Hindamine ja kaal

Mõtlemisoskus

a)	Verbaalne mõtlemine: 0–20 punkti minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

b)	matemaatiline mõtlemine: 0–10 punkti

c)	abstraktne mõtlemine: 0–10 punkti minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10 punkti

Testide a, b ja c alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid nende testide punkte ei lisata muudele hindamiskeskuse testide punktidele.

Erivõimed ja -oskused (test d)

0–100 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 50 punkti

kaal: 55 % koondhindest

Üldvõimed ja -oskused (testid e, f ja g)

0–80 punkti üldvõimete või -oskuste peale kokku (10 punkti iga võime või oskuse eest)

minimaalne nõutav punktisumma:

3 punkti iga võime või oskuse eest ja

40 punkti 80st kaheksa üldvõime või -oskuse peale kokku

kaal: 45 % koondhindest

VII. KANDIDAATIDE ESITATUD ANDMETE KONTROLL

Pärast hindamiskeskuse etappi kontrollitakse kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses sisalduvaid andmeid nende esitatud tõendavate dokumentide alusel. Üldtingimuste kohta esitatud andmeid kontrollib EPSO ja eritingimuste kohta esitatud andmeid valikukomisjon.

Nende kandidaatide andmeid, kes on saanud testide d, e, f ja g eest minimaalse nõutava punktisumma ja nende testide peale kõige rohkem punkte kokku, kontrollitakse punktide kahanevas järjestuses. Kui see on asjakohane, peavad need kandidaadid olema saanud ka minimaalse nõutava punktisumma testide a, b ja c eest. Kontrolli jätkatakse seni, kuni on saavutatud nende kandidaatide arv, kelle võib kanda reservnimekirja ja kes vastavad kõikidele konkursil osalemise tingimustele. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

Kvalifikatsiooni hindamisel arvestatakse tõendavaid dokumente vaid võimete sõela osas esitatud vastuste kontrollimiseks. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendanud, arvatakse ta konkursist välja.

VIII. RESERVNIMEKIRI

1.	Reservnimekirja kandmine

Valikukomisjon kannab kandidaadi nime reservnimekirja,

—	kui kandidaat (9) on kogunud testide a-g peale kokku minimaalse nõutava punktisumma ning saanud hindamiskeskuse testide d, e, f ja g peale kokku ühe kõrgeimatest hinnetest (vt I osas esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv)

—	ja kui ta täidab tõendavate dokumentide alusel kõik osalemistingimused (vt III osa).

Järjestus

Nimekiri koostatakse tähestiku alusel.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8. 12.1.2001, lk 1).

(2) Vt Euroopa keeleõppe raamdokument (CEFR) http://europass.cedefop.europa.eu/europass/home/hornav/Downloads/CEF/LanguageSelfAssessmentGrid.csp)

(3) See arv vastab IV osa esimeses lõigus osutatud künnisele.

(4) Kandidaatidele, keda hindamiskeskusesse ei kutsutud, antakse teada nende hindamistulemused ning kaal, mille valikukomisjon andis igale vastusele.

(5) Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(6) Korralduslikel kaalutlustel võidakse võimete ja oskuste teste korraldada liikmesriikide testimiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi.

(7) Hindamiskeskusesse tulemise kuupäev teatatakse kandidaadile tema EPSO kasutajakonto kaudu.

(8) Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punktis 1.2.

(9) Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

6.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

CA 391/9

ÜLEVAADE ELT C-SEERIA A-OSAS AVALDATUD KONKURSITEADETEST

2014/C 391 A/02

Allpool on esitatud loetelu käesoleva aasta C-seeria A-osas avaldatust.

Kui ei ole märgitud teisiti, on ELTd trükitud kõigis keeltes.

5
6
11
19
21
26
27
30	(PL)
35
41	(DE/EN/FR)
42
43
46
47
48
55
56
60
62
65
73	(DE/EN/FR)
74
81
88
92	(DE/EN/FR)
97
98
99
108
109
116
119
133
134
136
137	(DE/EN/FR)
140
145
152
160
163
164
176
178
180
182
185
186
188
195
207
209	(DE/EN/FR)
211
217
219
242
254
255
256	(LV)
258	(RO)
262	(EN)
267	(SL)
270	(FR)
272	(DA)
274	(IT)
277
283
289	(DE/EN/FR)
293	(NL)
295	(MT)
297
299
304
321	(DE/EN/FR)
325	(SL)
332
334
340
342	(EN)
352
354
358
366
376
378	(SV)
381
384
385	(PT)
390	(HR)
391

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 391A

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 6. november 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa personalivaliku amet (EPSO)
2014/C 391A/01	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta — EPSO/AD/294/14 — Administraatorid (AD 6) andmekaitse valdkonnas	1


2014/C 391A/02	Ülevaade ELT C-seeria A-osas avaldatud konkursiteadetest	9