4.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 350/4

Euro vahetuskurss (1)

3. oktoober 2014

(2014/C 350/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2616
JPY	Jaapani jeen	137,46
DKK	Taani kroon	7,4441
GBP	Inglise nael	0,78525
SEK	Rootsi kroon	9,1122
CHF	Šveitsi frank	1,2089
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1785
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,479
HUF	Ungari forint	309,17
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1789
RON	Rumeenia leu	4,4108
TRY	Türgi liir	2,8755
AUD	Austraalia dollar	1,4415
CAD	Kanada dollar	1,4108
HKD	Hongkongi dollar	9,7900
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6054
SGD	Singapuri dollar	1,6090
KRW	Korea vonn	1 338,63
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,2021
CNY	Hiina jüaan	7,7445
HRK	Horvaatia kuna	7,6390
IDR	Indoneesia ruupia	15 388,82
MYR	Malaisia ringit	4,1201
PHP	Filipiini peeso	56,609
RUB	Vene rubla	50,1813
THB	Tai baat	41,028
BRL	Brasiilia reaal	3,1441
MXN	Mehhiko peeso	16,9048
INR	India ruupia	77,9877

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

4.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 350/6

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine

(AT.39939)

(2014/C 350/07)

(1)

Pärast ametlikku uurimist algatas komisjon 30. jaanuaril 2012 menetluse määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 11 lõike 6 ja määruse (EÜ) nr 773/2004 (3) artikli 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate Samsung Electronics Co., Ltd, Samsung Electronics France, Samsung Electronics GmbH, Samsung Electronics Holding GmbH ja Samsung Electronics Italia SpA (üheskoos „Samsung”) suhtes.

(2)

21. detsembril 2012 võttis komisjon vastu vastuväited, milles asus esialgsele seisukohale, et Samsungi poolt mitme liikmesriigi kohtutele esitatud taotlused kehtestada ettevõtjale Apple Inc. („Apple”) esialgne ja püsiv keeld seoses tema standardipõhiste patentidega, mis hõlmavad UMTS-tehnoloogiat, esitamata ühtki objektiivset põhjendust, tekitab kahtlusi seoses ELi toimimise lepingu artikliga 102 ja EMP lepingu artikliga 54.

(3)	Samsung sai toimikule juurdepääsu DVD-l 21. detsembril 2012. Ta vastas vastuväidetele kirjalikult 22. märtsil 2013 pärast seda, kui konkurentsi peadirektoraat oli algset kümne nädala pikkust tähtaega pikendanud.

(4)

Nende taotlusel otsustasin otsuse 2011/695/EL artikli 5 lõike 2 alusel lubada ettevõtjatel Apple, HTC Corporation, Nokia GmbH ja Google Inc. saada ära kuulatud huvitatud kolmandate isikutena. Huvitatud kolmanda isikuna ärakuulamist taotles ka veel üks ettevõtja. Olin aga arvamusel, et kõnealune ettevõtja ei olnud tõendanud, et menetluse aluseks olev tegevus mõjutab teda piisavalt, kuna ta ei olnud Samsungi UMTS standardipõhiste patentide puhul tema tegelik ega võimalik litsentsisaaja.

(5)

Pärast ettevõtja Apple heakskiitmist huvitatud kolmanda isikuna teavitas konkurentsi peadirektoraat ettevõtjat Samsung oma kavatsusest edastada ettevõtjale Apple vastuväidete mittekonfidentsiaalne versioon, mistõttu kutsus ettevõtjat Samsung üles ära märkima ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Samsung suunas mulle edasi teatavad konfidentsiaalsusnõuded, mille konkurentsi peadirektoraat oli tagasi lükanud ning mis hõlmasid vastuväidete lõike, millest selgusid komisjoni esialgsed järeldused ja Samsungi kaitsestrateegia. Samsung väitis, et kõnealuste lõikude avaldamine ettevõtjale Apple kahjustaks komisjoni uurimise terviklikkust, Samsungi kaitseõigusi ja süütuse presumptsiooni, millele tal on õigus.

(6)

Otsuse 2011/695/EL artikli 8 lõike 2 kohase otsusega lükkasin Samsungi väited tagasi järgmistel põhjustel. Võttes arvesse vastuväidete esialgsust, ei takistaks komisjoni esialgsete järelduste avaldamine ettevõtjale Apple komisjonil oma vastuväiteid Samsungi kasuks muuta menetluse hilisemas etapis ega võtaks Samsungilt ära õigust saada ära kuulatud vastuväidetes esitatud fakte ja õigusi käsitlevates küsimustes. Isegi kui Apple kasutaks komisjoni esialgseid järeldusi liikmesriikide kohtutes, peaksid viimati nimetatud võtma arvesse nende esialgsust ning tagama vastavalt kehtivatele menetlusnormidele riiklike menetluste kontekstis Samsungi kaitseõiguste kaitse (4). Lisaks, kui vaidlustatud lõikude avaldamine paneks ettevõtja Apple tegema avaldusi, millele komisjon kavatses tugineda, saaks Samsung juurdepääsu kõnealustele avaldustele või nende vastavatele osadele ning võimaluse esitada märkusi kirjalikult ja/või suuliselt.

(7)

27. septembreil 2013 esitas Samsung kohustuste ettepaneku, et lahendada komisjoni osutatud probleemid. 18. oktoobril 2013 avaldas komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt avaldatava teatise (5) ning sai kolmandatelt isikutelt 18 vastust. 3. veebruaril 2014 esitas Samsung muudetud kohustused.

(8)	Otsuse eelnõuga muudetakse Samsungi poolt väljapakutud muudetud kohustused tema suhtes siduvaks ja järeldatakse, et neid arvesse võttes on ära langenud alus komisjonipoolseteks meetmeteks, mistõttu tuleks käesoleva juhtumi menetlemine lõpetada.

(9)	Ükski menetluse osaline ei ole mulle esitanud esitatud kohustuste kohta taotlust ega kaebust (6).

(10)	Seoses kõige ülaltooduga olen seisukohal, et kõnealuse juhtumi puhul on kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 28. aprill 2014

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) artiklitele 16 ja 17.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

(4) Otsus kohtuasjas T-353/94: Postbank vs. komisjon, EKL 1995, lk II-921, punkt 72.

(5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt avaldatav komisjoni teatis juhtumis AT.39939 – Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine (ELT C 302, 18.10.2013, lk 14).

(6) Vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 15 lõikele 1 võivad menetluse osalised, kes teevad määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt ettepaneku kohustuste võtmiseks, pöörduda igal ajal ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et tagada oma menetlusõiguste tõhus kasutamine.

4.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 350/8

Komisjoni otsuse kokkuvõte,

29. aprill 2014,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta

(Juhtum AT.39939 – Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine)

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2891 (final) all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2014/C 350/08)

Komisjon võttis 29. aprillil 2014 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 kohase menetluse kohta. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artiklile 30 avaldab komisjon osapoolte nimed ja otsuse põhilise sisu, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. Sissejuhatus

Määruse (EÜ) nr 1/2003 („otsus”) artikli 9 kohane otsus on adresseeritud ettevõtjatele Samsung Electronics Co., Ltd, Samsung Electronics France, Samsung Electronics GmbH, Samsung Electronics Holding GmbH ja Samsung Electronics Italia SpA (üheskoos „Samsung”). Samsung pakkus välja kohustused, et lahendada konkurentsiprobleemid, mis seonduvad Samsungi poolt mitme liikmesriigi kohtutele esitatud taotlustega kehtestada ettevõtjale Apple Inc. („Apple”) esialgne ja püsiv keeld seoses tema UMTS (2) standardipõhiste patentidega, mida ta kohustus Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardi kehtestamise protsessi käigus litsentsima õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Otsusega muudetakse kõnealused kohustused Samsungi suhtes siduvaks.

2. Menetlus

Komisjon algatas 30. jaanuaril 2012 Samsungi suhtes menetluse. 21. detsembril 2012 võttis komisjon vastu vastuväited, milles anti ülevaade konkurentsiprobleemidest. Vastuväiteid käsitatakse ka esialgse hinnanguna määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

27. septembril 2013 pakkus Samsung komisjoni osutatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks välja esialgsed kohustused.

18. oktoobril 2013 avaldati Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 (3) artikli 27 lõike 4 kohane teatis, milles esitati juhtumi ja esialgsete kohustuste kokkuvõte ning kutsuti huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama kohustuste kohta märkusi.

3. veebruaril 2014 pakkus Samsung välja muudetud kohustused (edaspidi „kohustused”).

28. aprillil 2014 konsulteeriti konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega. Samal päeval esitas ärakuulamise eest vastutav ametnik oma lõpparuande.

3. Asjaolud

Standarditega tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja mobiilseadmete kokkusobivus ja koostalitlusvõime. Mobiilseadmetes rakendatakse tavaliselt suurt hulka telekommunikatsioonistandardeid (nt nn kolmanda põlvkonna ehk 3G UMTS standard). Kõnealused standardid seonduvad tuhandete tehnoloogiatega, millest paljud on kaitstud patentidega.

Standardiga seonduvad patendid hõlmavad tehnoloogiat, millele standard viitab ja mille kasutamist standardikohastes toodetes standardi rakendajad ei saa vältida. Need patendid on tuntud kui standardipõhised patendid. Standardipõhised patendid erinevad patentidest, mis ei ole standardiga lahutamatult seotud. See on tingitud sellest, et üldjuhul on rakendajal tehniliselt võimalik tugineda patendile, mis ei ole standardipõhine, ohverdamata seejuures põhifunktsioone. Seevastu standardikohase toote tootmisel peab rakendaja kasutama standardipõhise patendiga kaitstud tehnoloogiat. Nii võib standardipõhistest patentidest tõusta nende omanikele suur tulu. Standardipõhise patendi omanik võib oodata märkimisväärset tuluvoogu, eelkõige patentide puhul, mis hõlmavad standardeid, mis on mõeldud rakendamiseks arvukates toodetes, mida ostavad miljonid tarbijad. Kui konkreetne tehnoloogia on valitud ja hõlmatud levinud standardisse, võivad alternatiivsed konkureerivad tehnoloogiad turult kaduda.

ETSI on üks kolmest Euroopa standardiorganisatsioonist. Tema ametlikku vastutusalasse kuulub ELi ja EFTA poliitikat toetavate ning telekommunikatsiooni siseturgu võimaldavate standardite ja spetsifikatsioonide koostamine.

10)

ETSI eeskirjadega on kehtestatud standardite kehtestamise protsessis osalevate äriühingute kaks peamist kohustust: i) teavitada enne standardi vastuvõtmist ETSIt õigel ajal nende põhilisest intellektuaalomandist ning ii) kohustuda muuta nende intellektuaalomand kättesaadavaks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

11)

1998. aasta detsembris kohustus Samsung litsentsima oma UMTS standardipõhiseid patente õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Panustades UMTS standardisse oma tehnoloogiaga, nõustus Samsung seega: i) litsentsima oma UMTS standardipõhiseid patente ning ii) tegema seda õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Seega ootab Samsung oma UMTS standardipõhiste patentide eest tasu litsentsitulu näol ega soovi püüda kasutada neid patente teiste kõrvaletõrjumiseks.

12)

Alates 21. aprillist 2011 taotles Samsung Itaalia, Madalmaade, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi kohtutes ettevõtjale Apple esialgset ja püsivat keeldu seoses tema teatavate UMTS standardipõhiste patentidega. Samsung jätkas EMPs keelu taotlemist kuni 2012. aasta detsembrini, mil ta teatas ühepoolselt nende hagide tagasivõtmisest.

13)

Komisjon järeldas esialgu, et Samsungi taotlus kehtestada ettevõtjale Apple esialgne ja püsiv keeld seoses tema UMTS standardipõhiste patentidega, võttes arvesse juhtumi erakorralisi asjaolusid ja igasuguste objektiivsete põhjenduste puudumist, tekitab kahtlusi keelu kehtestamise taotluse kokkusobivuses ELi toimimise lepingu artikliga 102. Erandlikeks asjaoludeks on käesoleval juhul UMTSi standardimisprotsess ning Samsungi kohustus litsentsida oma UMTS standardipõhiseid patente õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Objektiivse põhjenduse puudumine seondub eelkõige asjaoluga, et võimalik litsentsisaaja Apple ei soovinud sõlmida Samsungi UMTS standardipõhiste patentide litsentsilepingut õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

4. Kohustused

14)

Selleks et kõrvaldada probleemid, millele komisjon Samsungi tähelepanu pööras, pakkus ettevõtja välja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohased kohustused.

15)

Samsung kohustub mitte hagema üheski Euroopa Majanduspiirkonna („EMP”) kohtus tema (nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatavate) standardipõhiste patentide (sealhulgas kõigi olemasolevate ja tulevaste patentide) („mobiilseadmete standardipõhiste patentide”) rikkumist võimaliku litsentsisaaja puhul, kes nõustub konkreetse litsentsimisraamistikuga („litsentsimisraamistik”) õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramiseks ning täidab seda. Litsentsimisraamistik hõlmab kas Samsungi mobiilseadmete standardipõhiseid patente hõlmavat ühepoolset litsentsilepingut või Samsungi või litsentsisaaja taotlusel ristlitsentsilepingut, mis hõlmab nii Samsungi mobiilseadmete standardipõhiseid patente kui ka võimaliku litsentsisaaja teatavaid mobiilseadmete standardipõhiseid patente.

16)

Litsentsimisraamistik hõlmab: i) kuni ühe aasta pikkust läbirääkimisperioodi ning ii) õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramist kolmanda isiku poolt juhuks, kui läbirääkimisperioodi lõpuks ei ole jõutud kokkuleppele litsentsilepingus ega õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramise muus menetluses. Kolmanda isiku poolt õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramine seisneb vaidluse üleandmises vahekohtule või kohtule, et kindlaks määrata kas ühepoolse või ristlitsentsilepingu õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused. Kui Samsungi ja võimaliku litsentsisaaja vahel puudub üksmeel õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kindlaksmääramise kohas, antaks vaidlus lahendamiseks üle kohtule.

17)

Litsentsimisraamistik on sätestatud kahes lisatud läbirääkimiskutses, mis moodustavad kohustuste lahutamatu osa ning Samsungi ja võimaliku litsentsisaaja vaheliste kohustuste täitmise lepingulise aluse.

18)

Kohustuste kestus on viis aastat alates kuupäevast, mil Samsung saab kätte ametliku teatise otsuse kohta. Samsung määrab ka usaldusisiku, kes kontrollib kõnealuste kohustuste täitmist.

19)

Kohustustega lahendatakse vastuväidetes kirjeldatud konkurentsiprobleemid adekvaatselt, kuna nendega tagatakse, et Samsung ei saa esitada oma mobiilseadmete standardipõhiste patentidega seonduvat hagi ühegi võimaliku litsentsisaaja vastu, kes soovib sõlmida litsentsilepingut õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Seetõttu nähakse kohustustega ette safe-harbour Samsungi mobiilseadmete standardipõhiste patentide kõigile võimalikele litsentsisaajatele, kes ühinevad kohustustes ette nähtud litsentsimisraamistikuga.

20)

Võimalik litsentsisaaja võib ka otsustada litsentsimisraamistikuga mitte ühineda. Sellisel juhul ei või võimaliku litsentsisaaja puhul automaatselt eeldada, et ta ei soovi sõlmida õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel litsentsilepingut. Pigem peaks kohus või vahekohus, kellelt Samsung soovib taotleda keeldu, hindama vastava juhtumi kõiki asjaolusid, et otsustada, kas võimalik litsentsisaaja tõesti ei soovi sõlmida litsentsilepingut õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

5. Kokkuvõte

21)

Arvestades Samsungi välja pakutud kohustusi, leitakse otsuses, et enam ei ole põhjust meetmeid võtta ning ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 kohaldamist, tuleks käesoleva juhtumi menetlemine lõpetada.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) Universaalne mobiilsidesüsteem (UMTS).

(3) ELT C 302, 18.10.2013, lk 14.

4.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 350/11

Teade Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2014/C 350/09)

Pärast seda, kui avaldati teade Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (1), sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) taotluse vaadata need meetmed läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 alusel.

1. Läbivaatamistaotlus

30. juunil 2014 esitasid AFM Aluminiumfolie Merseburg, Alcomet AD, Eurofoil Luxembourg S.A., Hydro Aluminium Rolled Products GmbH, Impold.o.o. ja Symetal S.A. (edaspidi „taotluse esitajad”) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % liidu teatava alumiiniumfooliumi kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalune toode on Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfoolium paksusega 0,008–0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja üle 10 kg raskustes rullides, mis kuulub praegu CN koodi ex 7607 11 19 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1. Väide dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

Brasiilia

Taotluse esitajad ei suutnud saada tõendusmaterjali Brasiilia omamaiste hindade kohta ja seepärast arvutatakse normaalväärtus Brasiilia tootmiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi põhjal. Praegu praktiliselt puudub import Brasiiliast Euroopa Liitu ja seepärast võetakse ekspordihinna määramisel aluseks Ameerika Ühendriikidesse eksportimiseks müüdud vaatlusaluse toote tehasehind. Vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse ja (tehasehinna tasandil) ekspordihinna võrdlus näitas, et toimub dumping.

Eespool nimetatud võrdluse põhjal väidavad taotluse esitajad, et Brasiiliast pärit toodete dumping tõenäoliselt kordub.

Hiina Rahvavabariik

Kuna Hiina Rahvavabariik on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt mitteturumajanduslik riik, arvutasid taotluse esitajad Hiina Rahvavabariigist pärit impordi normaalväärtuse turumajandusliku kolmanda riigi, käesoleval juhul Türgi, arvestusliku normaalväärtuse (tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum) põhjal. Väide dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhineb sel viisil arvutatud normaalväärtuse ja liitu ekspordi korras müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel tehasehindade tasandil.

Eespool nimetatud võrdlus näitab dumpingut ning selle põhjal väidavad taotluse esitajad, et Hiina Rahvavabariigist pärit toodete dumping tõenäoliselt jätkub.

4.2. Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitajad esitasid esmapilgul usutavaid tõendeid kahju kordumise tõenäosuse kohta Brasiiliast pärit impordi puhul ning kahju jätkumise tõenäosuse kohta Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul.

Brasiilia

Taotlejad väidavad, et kahju on kõrvaldatud peamiselt tänu kehtestatud meetmetele. Nad väidavad, et kui suurte koguste dumpinguhinnaga importimine Brasiiliast peaks korduma, toob see tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule põhjustatava kahju kordumise juhul, kui meetmetel lubatakse aeguda.

Taotluse esitajad esitasid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurenevad Brasiiliast liitu imporditava vaatlusaluse toote kogused tõenäoliselt Brasiilia eksportivate tootjate tootmisrajatiste potentsiaali ja liidu turu ahvatleva hinnataseme tõttu. See tooks kaasa kahju kordumise.

Hiina Rahvavabariik

Taotluse esitajad väidavad, et liidu tootmisharu kannatab endiselt kahju. Nad esitasid esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi maht on absoluutarvudes endiselt märkimisväärne.

Esmapilgul usutavatest tõenditest ilmneb veel, et lisaks muudele tagajärgedele avaldasid vaatlusaluse toote kogused ja hinnad negatiivset mõju liidu tootmisharu müüdud kogustele ja hinnatasemele ning selle tõttu on liidu tootmisharu üldine tulemuslikkus, finantsseisund ja tööhõive olukord tunduvalt halvenenud.

Taotluse esitajad väidavad, et kahju jätkumine on tõenäoline. Taotluse esitajad esitasid tõendid, mille kohaselt, juhul kui meetmetel lastakse aeguda, suurenevad Hiina Rahvavabariigist liitu imporditava vaatlusaluse toote kogused tõenäoliselt Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate tootmisrajatiste potentsiaali ja liidu turu ahvatleva hinnataseme tõttu.

Lisaks väidavad taotluse esitajad, et meetmete aegumise korral põhjustaks Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi edasine märkimisväärne lisandumine liidu tootmisharule tõenäoliselt täiendavat kahju.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega on komisjon jõudnud seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

5.1. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

Vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest eksportivad tootjad (4), sealhulgas need tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1.1. Hiina Rahvavabariigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse läbivaatamisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei osalenud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud teave, mida nõuti eespool, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina Rahvavabariigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral Hiina Rahvavabariigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad, kõik teadaolevad eksportivate tootjate ühendused ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutused peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see mõjutaks algmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad”).

5.1.1.2. Brasiiliast pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Kõigil Brasiilia eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel viivitamata ühendust, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud Brasiilia teadaolevatele eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Brasiilia ametiasutustele.

Eksportivad tootjad, vajaduse korral eksportivate tootjate ühendused ja Brasiilia ametiasutused peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.1.2. Asjaomase mitteturumajandusliku riigi eksportivate tootjatega seotud lisamenetlus

Turumajandusliku kolmanda riigi valik

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

Eelmises uurimises kasutati Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks turumajandusliku kolmanda riigina Türgit. Käesolevas uurimises on komisjonil kavas kasutada jälle Türgit. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida selle valiku sobivust kümne päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt võivad liidu teised turumajanduslikud tarnijad paikneda muu hulgas Venemaal. Komisjon uurib, kas vaatlusaluse toote tootmist ja müüki esineb neis kõnealustes turumajanduslikes kolmandates riikides, kus on näha märke vaatlusaluse toote tootmisest.

5.1.3. Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

Vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest liitu importivad sõltumatud importijad on kutsutud käesolevas uurimises osalema.

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja vajadust lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei osalenud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust kõigi teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Täidetud küsimustik tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.2. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise kord

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid uurimises osalema.

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate suurt arvu ja eesmärgiga lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse algmääruse artikli 17 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.6 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es mitte osalenud liidu tootjad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Täidetud küsimustik tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3. Liidu huvide hindamise menetlus

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt algmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Et uurimises osaleda, peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7).

Sõnaga „Limited” (piiratud kasutusega versioon) märgistatud teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties” (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse saata kõik esildised ja taotlused e-posti teel, sealhulgas ka skannitud volikirjad ja tunnistused, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES”, mis on avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf Huvitatud isikutel tuleb märkida oma nimi, aadress, telefoninumber ja kehtiv e-postiaadress ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on ettevõtte toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgesõnaliselt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid reegleid ja lisainfot komisjoniga suhtlemise kohta, sh teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

E-post:

TRADE-ALUFOIL-R607-DUMPING@ec.europa.eu

TRADE-ALUFOIL-R607-INJURY@ec.europa.eu

6. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis vastamata jätmist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud pool näitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebamõistliku lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peaks komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjuseid. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning liidu huvi.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/degucht/contact/hearing-officer/

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui mõni huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib see isik taotleda läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8).

(1) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (2014/C 49/07) (ELT C 49, 21.2.2014, lk 7).

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1225/2009, 30. november 2009, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (kodifitseeritud versioon) (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009, 24. september 2009, millega kehtestatakse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1).

(4) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(5) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad nende eksportivate tootjate kohta täitma küsimustiku I lisa. Seotud isiku mõistet on selgitatud I lisa joonealuses märkuses nr 5 ja II lisa joonealuses märkuses nr 8.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemine.

(7) Dokument pealdisega „Limited” loetakse konfidentsiaalseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

II LISA

4.10.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 350/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 350/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„MELOA DE SANTA MARIA — AÇORES”

EÜ nr: PT-PGI-0005-01124 – 1.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Meloa de Santa Maria — Açores”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Portugal

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Meloa de Santa Maria — Açores” on liiki Cucumis melo L. kuuluv võrgulise pinnaga kantaluupmelon.

Viljad on ümmarguse kuni ovaalse kujuga, koor on selgelt võrgustikumustriga kaetud ja toorena rohelist värvi, muutudes küpsedes rohekaskollaseks. Oranž viljaliha on pehme, aromaatne ja maitseb küpsena magusalt ja mahlaselt.

Füüsikalis-keemilised ja toiteväärtust hõlmavad omadused on esitatud järgmises tabelis.

Parameeter	Keskmine väärtus	Miinimumväärtus	Maksimumväärtus
Niiskusesisaldus (g/%)	88,11–89,03	86,63	91,10
pH	6,26–6,37	5,37	6,66
Toorvalk (g/%)	0,67–0,83	0,5	1,1
Redutseerivad suhkrud (g/%)	3,67–3,78	3	6
Üldsuhkrusisaldus (g/%)	8,33–9,56	6	11
Askorbiinhape (mg/100 g)	0,17–0,23	0,1	0,4

Parameeter	Keskmine väärtus	Ühik	Miinimumväärtus	Maksimumväärtus
Naatrium	41	mg Na/%	25,9	57,1
Kaalium	426,5	mg K/%	323,6	516,6
Kaltsium	67,3	mg Ca/%	46,0	109,2
Magneesium	90,6	mg Mg/%	71,9	123,3
Lahustuv raud	< 0,1	mg Fe/%	—	< 0,1
Üldraud	< 0,1	mg Fe/%	—	< 0,1
C-vitamiin	104,8	mg C-vit/%	64,21	165,8

Melonit „Meloa de Santa Maria — Açores” tarbitakse värskelt ja turustatakse tervelt. Viljad klassifitseeritakse läbimõõdu ja kaalu järgi; arvesse lähevad üksnes üle 10 cm läbimõõdu ja 600 – 1 400 g kaaluvad viljad (600–799 g, II suurusklass; 800 – 1 400 g, I suurusklass).

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmine, saagi koristamine ja sorteerimine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Melonid „Meloa de Santa Maria — Açores” pakendatakse kas ühekaupa või rühmiti ühe kihina. Iga pakendi sisu peab olema ühtne ja pakend võib sisaldada üksnes ühesuuruseid, samast sordist ja ühesuguse küpsusastmega, sama päritolu (põllumajandusettevõte) vilju. Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Lisaks õigusaktidega nõutavatele andmetele peavad igal pakendil olema järgmised andmed:

märge „Meloa de Santa Maria — Açores Indicação Geográfica Protegida (IGP)”;

toote logo;

ühenduse logo;

sertifitseerimismärk (mille abil võidakse kontrolliasutus identifitseerida ja jälgida toodet kohustusliku numeratsioonisüsteemi abil).

Kõik viljad peavad kaubanduslikust esitlusviisist sõltumata olema identifitseeritud toote logo ja sertifitseerimismärgiga.

Toote logo:

Lisaks toote logo eespool esitatud tavaversioonile, kus värviline kujutis on valgel taustal, võib seda esitada järgmistes versioonides: värviline kujutis mustal taustal, hallides varjundites valgel taustal ning mustvalgena (positiivi või negatiivina).

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond koosneb Assooride saarestikku kuuluva saare Santa Maria kõikidest omavalitsusüksustest (freguesia).

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Santa Maria on ainus Assooride saar, kus leidub lisaks teistel saartel avastatud vulkaanilistele lademetele ka settelisi (lubjakivi) alasid. Saare omapära tuleneb seega ainuüksi selle pinnasest: savimuld, milles on rohkesti kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi, kuid ka muid mineraalaineid; orgaanilise aine sisaldus on suur ja pH neutraalne.

Saar asub saarestiku kaguosas ja selle pinnamood on tasane, mistõttu on Santa Maria saarel õhuniiskus väiksem kui teistel Assooride autonoomse piirkonna saartel. Kliima on kuiv kuni mõõdukas; õhutemperatuur kõigub vähe (talvel 14 °C ja suvel 22 °C); aasta keskmine temperatuur vahemikus 10–20 °C. Suhtelist õhuniiskust arvestades on tegemist niiske kliimaga (aasta keskmine suhteline õhuniiskus kl 9 hommikul on vahemikus 75–90 %). Sademeid on olenevalt piirkonnast mõõdukalt kuni rohkelt (aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 500 – 2 000 mm). Kokkuvõttes on Santa Maria saarel väga erilised kliimatingimused, mis on seotud selle geograafilise asukoha, suuruse, morfoloogia ja pinnamoega ning mis eristavad seda teistest Assooride saarestiku saartest.

Kliima, mitmekesise mullastiku ja pinnamoe koosmõjust tulenevad kõnealuse saare põllumajandustoodete eriomadused, mis eristavad melonit „Meloa de Santa Maria – Açores” muudest melonitest. Teine oluline tegur on tootjate oskusteave ja kasutatav viljelustehnika, nagu liblikõieliste söödakultuuride jäätmete mulda segamine, kujunduslõikus, ideaalse küpsusastme kindlaksmääramine, sobiv kastmisrežiim ja viljade hoolikas valik. Selle tulemusena saadakse toode, mida võidakse selle maitse, koostise ja lõhna alusel eristada muudest melonitest ja nii Assooride kui ka Portugali mandriosa tarbijad laialdaselt tunnustavad.

Nimetatud melonite eripärane maitse pärineb ajast, mil neid saarel kasvatama hakati, nagu väitis Gaspar Frutuoso 1570. aastal: „[…] seal leidub ka rohkesti meloneid, need on parimad, mida saartelt võib leida ja ka halvim neist maitseb suurepäraselt […]”. Tänapäeval on selle meloni kasvatamine endiselt hinnatud ja Santa Maria muude põllumajandustoodete seas „oli melon saavutanud teatava tuntuse” (Guido de Monterey, 1981, lk 47).

5.2. Toote eripära

Melonit „Meloa de Santa Maria — Açores” võidakse eristada samasse klassi kuuluvatest, mujal toodetud viljadest selle füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste poolest. Santa Maria saarel kasvatatavatele sortidele väga omased organoleptilised omadused on pehme, oranž viljaliha ja küpse vilja magus, mahlane maitse. Vili on eksimatult äratuntav selle lõhnast, mis tekib lenduvate hapete eraldumisel.

Punktis 3.2 loetletud toiteväärtuslikest omadustest on tähtsaimad suur C-vitamiini sisaldus tavaliste melonitega võrreldes, samuti selliste mineraalainete nagu kaalium, magneesium ja kaltsium märkimisväärne sisaldus. Melonil „Meloa de Santa Maria — Açores” on võrreldes tavaliste melonitega suurem keskmine toiteväärtus. Suurem on ka valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus. Nimetatud meloni keskmine kiudainesisaldus on väiksem kui melonitel tavaliselt.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Santa Maria saarele tõid melonikasvatuse asunikud ligikaudu 16. sajandil ning meloneid kasvatati pikka aega koduaedades. Adriano Ferreira (1996, lk 88) kirjutab piirkondlikust tootmisest ajal, mil saare peamised põllumajandustooted olid vein ja maguskartul; Ferreira kirjeldab piirkonna ja sealse rahva ajalugu ning tõdeb, et „Santa Maria oli tuntud oma maitsvate melonite poolest, mida viidi ka teistele saartele. Ja lubage mul täpsustada, et meie viljad on alati olnud maitsvad, kuigi me ei ole neid kunagi suurtes kogustes tootnud.”

1970ndatel hakkasid Ameerikast saabunud immigrandid kasvatama meloni hübriidsorte. Kohalikud tootjad mõistsid peagi, et need uued sordid kasvasid eriti hästi, andsid kvaliteetseid vilju ja neil oli eriomane kaubanduslik potentsiaal, mille tulemusena nende tootmist vähehaaval laiendati. Ligikaudu kaks aastakümmet otsiti melonisorti, mis sobiks kõige paremini Santa Maria mullastiku ja kliimaga ning vastaks elanike nõudmistele. Sõelale jäid kantaluupmelonite hulka kuuluvad võrgulise pinnaga melonid.

Meloni „Meloa de Santa Maria — Açores” eriomadused – krobeline koor, mahlane oranž viljaliha, magus maitse ja lõhn – tulenevad saare mullastikust ja kliimast ning kohalikest tootmismeetoditest. Punktides 3.2 ja 5.2 kirjeldatud viljade füüsikalised, keemilised ja toiteväärtuslikud omadused tulenevad viljade küpsedes tekkivatest lenduvatest hapetest, mis annavad sellele lõhna, mullastiku eriomadustest ning suurest kaaliumi-, magneesiumi-, kaltsiumi- ja muude mineraalainete sisaldusest.

Olulised tegurid on ka tootjate teadmised viljadest ja tootmismeetod; näiteks suurendatakse Santa Maria muldade viljakust looduslikul ja ainulaadsel viisil, segades mulda liblikõieliste söödakultuuride jäätmeid – Outonos (põldoad / kollane lupiin). Melonile „Meloa de Santa Maria – Açores” on taime parimaks arenguks vajalik kujunduslõikus, mida harilikult tavalistele melonitele ei tehta. Melonile „Meloa de Santa Maria – Açores” võib kergesti tekkida juuremädanik, mistõttu parandab kastmise vähendamine saagikoristuse ajal viljade kvaliteeti. Tootmistehnika, küpsusaste, suuruse järgi sorteerimine ja saagi käsitsi koristamine on tegurid, tänu millele saadakse melonid, mis erinevad füüsikaliste ja keemiliste eriomaduste poolest mujal Euroopas kasvatatud samalaadsetest melonitest.

Traditsioonidega seotud melon „Meloa de Santa Maria — Açores” on väga hinnatud ja eelistatud selliste tarbijate hulgas, kes oskavad seda välimuse ja maitse järgi mujal kasvatatud melonitest eristada. Toodet turustati algselt üksnes kohalikul turul. Toote hea maine tõttu suurenes nõudlus naabersaare São Migueli peamiste ettevõtjate hulgas ning seepärast tuli melonitootmist laiendada ja toote kvaliteeti parandada. Nüüdisajal on tegemist erilise kvaliteetse tootega, mis on tihedalt seotud geograafilise tootmispiirkonnaga, st Assooride saarestikku kuuluva Santa Maria saarega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://www.dgadr.mamaot.pt/images/docs/val/dop_igp_etg/Valor/doc/CE_MeloaStaMaria.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealune märkus 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 350

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 4. oktoober 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 350/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7364 – Blackstone/Lombard) ( 1 )	1
2014/C 350/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7354 – ADM / WILD Flavors / WDI) ( 1 )	1
2014/C 350/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7376 – Droege/Weltbild) ( 1 )	2

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Kehtivuse lõppemise kuupäev (3)
Teatavat liiki alumiiniumfoolium	Armeenia	Dumpinguvastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009 (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1).	7.10.2014

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2014/C 350/04	Nõukogu otsus, 25. september 2014, Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liikme ametisse nimetamise kohta	3
	Euroopa Komisjon
2014/C 350/05	Euro vahetuskurss	4
2014/C 350/06	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 28. aprill 2014. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit COMP/AT.39939 – Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine – Raportöör: Bulgaaria	5
2014/C 350/07	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine (AT.39939)	6
2014/C 350/08	Komisjoni otsuse kokkuvõte, 29. aprill 2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta (Juhtum AT.39939 – Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine) (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2891 (final) all)	8

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 350/09	Teade Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	11
2014/C 350/10	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta	22
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 350/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7307 – Electricity Supply Board / Vodafone Ireland / JV) ( 1 )	23
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 350/12	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	24