17.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 319/5

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Elektrikaablid

(AT.39610)

2014/C 319/05

I. SISSEJUHATUS

Juhtum käsitleb peaaegu ülemaailmset kartelli vee- ja maa-aluste elektrikaablite turul ning hõlmab järgmisi ettevõtjaid: Nexans (2); Prysmian ja tema varasemad emaettevõtjad Pirelli ja Goldman Sachs (3); JPS ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Hitachi ja Sumitomo (4); Viscas ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Furukawa ja Fujikura (5); ABB (6); Brugg (7); Silec, tema praegune emaettevõtja General Cable ning tema eelkäija ja endine emaettevõtja Safran (8); EXSYM ja tema ühisettevõtte emaettevõtjad Showa ja Mitsubishi (9); LS Cable (10); Taihan (11) ja NKT (12) (edaspidi koos „otsuse adressaadid”).

II. MENETLUS

1. Uurimine

Uurimist alustati lähtuvalt trahvidest vabastamise taotlusest, mille ABB esitas 17. oktoobril 2008 leebema kohtlemise teatise (13) alusel. ABB sai tingimusliku kaitse trahvide eest 22. detsembril 2008. Komisjon korraldas 2009. aasta 28. jaanuarist3. veebruarini ootamatud kontrollkäigud Nexansi ja Prysmiani ruumides. 2. veebruaril 2009 ja 20. aprillil 2009 taotlesid kooskõlas leebema kohtlemise teatisega trahvide vähendamist vastavalt JPS (koos emaettevõtjate Sumitomo ja Hitachiga) ja Mitsubishi. 29. juunil 2011 teatas komisjon Mitsubishile, et on jõudnud esialgsele järeldusele, et Mitsubishi ei ole esitanud tõendeid, millel oleks juba komisjoni valduses olevate tõendite seisukohast oluline lisaväärtus.

Prysmian ja Nexans esitasid üldkohtule nõuded komisjoni kontrolliotsuste tühistamiseks. 14. novembri 2012. aasta otsustega (14) leidis üldkohus, et enne kontrolliotsuste vastuvõtmist olid komisjonil mõistlikud põhjused üksnes vee- ja maa-aluste kõrgepinge elektrikaablite ja nendega seotud materjalide kontrollimise korraldamiseks. Seetõttu tühistas kohus Nexansi ja Prysmiani käsitlevad kontrolliotsused ulatuses, mil määral asjaomased otsused käsitlesid muid elektrikaableid kui vee- ja maa-alused kõrgepinge elektrikaablid ja nendega seotud materjalid. 15. märtsil 2013 kaebas Nexans edasi üldkohtu otsuse kohtuasjas T-135/09 (15). Käesoleva dokumendi koostamise ajal oli kaebus veel menetlemisel.

2. Vastuväited

4.	30. juunil 2011 esitas komisjon vastuväited otsuse adressaatidele ja veel ühele poolele (edaspidi koos „vastuväidete adressaadid”).

Komisjon väitis, et alates 18. veebruarist 1999 kuni 28. jaanuarini 2009 osalesid vastuväidete adressaadid kokkulepetes ja kooskõlastasid tegevust, et jagada vee- ja maa-aluste elektrikaablite projektide valdkonnas turge ja kliente ning hoida hindu konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemal. Komisjoni esialgsete järelduste kohaselt leppisid Euroopa ja Aasia tootjad kokku, et ei konkureeri üksteise koduterritooriumidel, ning Euroopa tarnijad leppisid kokku territooriumide ja klientide jagamises EMP piires toimuvate projektide korral. Sellist käitumist peeti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 mitmeosaliseks, üheks ja vältavaks rikkumiseks.

3. Juurdepääs toimikule/konfidentsiaalsus

6.	2011. aasta juulis võimaldati vastuväidete adressaatidel tutvuda DVD (16) kujul toimikuga ning trahvidest vabastamise ja leebema kohtlemise taotlejate ühisavaldustega konkurentsi peadirektoraadi ruumides.

a) Taotlused täiendavaks juurdepääsuks toimikule

7.	Konkurentsi peadirektoraat käsitles täiendava juurdepääsu taotlusi, mille olid esitanud LS Cable, Goldman Sachs, Nexans ja nkt.

Goldman Sachs esitas mulle kolm toimikule täiendava juurdepääsu taotlust, mille konkurentsi peadirektoraat oli tagasi lükanud. Taotlused käsitlesid osa Prysmiani vastusest komisjoni 20. oktoobril 2009 esitatud teabenõudele ja teatavaid sellele lisatud dokumente. Kaks taotlust kiitsin heaks täielikult ja ühe osaliselt. Ühe taotluse heakskiitmise tulemusena võtsin vastu otsuse 2011/695/EL artiklil 8 põhineva otsuse, millega nõudsin, et Goldman Sachsile avaldataks Prysmiani vastus ühele 20. oktoobri 2009. aasta teabenõudes esitatud küsimusele.

b) Hispaania konkurentsikomisjonilt saadud dokumendid

2011. aasta oktoobris sain Nexansilt taotluse, milles paluti muu hulgas juurdepääsu dokumentidele, mille komisjon oli saanud Hispaania konkurentsikomisjonilt pärast viimase korraldatud kontrolli Hispaania elektrikaablite sektoris. Nexansil oli olemas Hispaania konkurentsikomisjoni otsus, millega teatati talle, et konfiskeeritud dokumendid on üle antud komisjonile. Nexans ei olnud selliseid dokumente komisjoni toimikus näinud ja väitis seega, et toimik ei olnud terviklik. Konkurentsi peadirektoraat lükkas Nexansi taotluse tagasi, väites, et Hispaania konkurentsikomisjonilt saadud dokumendid (edaspidi „Hispaania dokumendid”) ei kuulunud toimikusse, kuna need ei sisaldanud juhtumi AT.39610 uurimise seisukohast asjakohast teavet.

10.

Leidsin, et Hispaania dokumendid moodustavad osa komisjoni toimikust juhtumi AT.39610 kohta ja seega tuleb need teha vastuväidete adressaatidele kättesaadavaks. Toimikutele juurdepääsu käsitleva teatise (17) punktis 8 on sätestatud, et komisjoni toimik sisaldab kõiki dokumente, „mis on saadud, koostatud ja/või kogutud konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus”. Komisjon oli saanud Hispaania dokumendid lähtuvalt Hispaania konkurentsikomisjonile määruse (EÜ) nr 1/2003 (18) artikli 12 alusel esitatud taotlusest juhtumi AT.39610 uurimise raames.

11.

Konkurentsi peadirektoraat otsustas anda asjaomased dokumendid nende kogust silmas pidades kõigepealt muutmata kujul vastuväidete adressaatide välistele advokaatidele, et advokaadid saaksid valida välja oma klientide kaitseks asjakohased tõendid. Seejärel avaldati valitud dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid vastuväidete adressaatidele. Üksnes väliseid advokaate hõlmav menetlus kestis 2011. aasta novembrist 2012. aasta jaanuarini ja selle tulemusena valiti välja üle 1 300 dokumendi. 2012. aasta veebruaris said vastuväidete adressaadid valitud dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid ja esitasid nende alusel 2012. aasta veebruarist aprillini kirjalikud märkused.

12.	Mõni vastuväidete adressaat taotles Hispaania dokumentidele täiendavat juurdepääsu. Konkurentsi peadirektoraat kiitis neist heaks peaaegu kõik. Mina sain ühe taotluse Prysmianilt, mille kiitsin heaks osaliselt.

13.

2012. aasta juulis paluti välistel advokaatidel, kellele oli antud juurdepääs Hispaania dokumentide muutmata versioonile, kas hävitada dokumendid ja nende koopiad või transkribeeringud või tagastada need konkurentsi peadirektoraadile. Lisaks teatati advokaatidele, et dokumendid jäävad komisjoni toimikusse ja nad saavad taotleda hiljem täiendavat juurdepääsu, kui leiavad, et see on õigustatud nende klientide kaitseõiguse rakendamiseks.

c) Juurdepääs teiste osaliste esitatud vastustele vastuväidete kohta enne suulist ärakuulamist

14.

Taotluse alusel võimaldas konkurentsi peadirektoraat emaettevõtja vastutusega seoses teatavatele emaettevõtjatele, tütarettevõtjatele ja ühisettevõttesse kuulunud ettevõtjatele juurdepääsu üksteise vastustele vastuväidete kohta (Prysmian ja Pirelli, Prysmian ja Goldman Sachs, Mitsubishi ja Showa/EXSYM) (19). Lisaks anti neile võimalus esitada kirjalikke märkusi.

15.

Sellega seoses sain taotluse Goldman Sachsilt, kes soovis saada juurdepääsu vastuväidetele esitatud Prysmiani vastuse kolmele lisale, mis sisaldasid Prysmiani juhatuse koosolekute protokolle. Pärast lisade sisu läbivaatamist leidsin, et kaks lisa sisaldavad lõike, mis võivad Goldman Sachsi süüst vabastada. Võimalike süüst vabastavate lõikude õige kontekstipõhise tõlgendamise tagamiseks otsustasin, et Goldman Sachsile tuleb avaldada kahe lisa täissisu, lubades sellega ka komisjonil neid oma otsuses vajaduse korral kasutada. Sellises olukorras võtsin lähtuvalt Prysmiani esitatud vastuväidetest vastu otsuse 2011/695/EL artiklil 8 põhineva otsuse, milles nõudsin dokumentide avalikustamist Goldman Sachsile.

16.

Lisaks sain taotlused Nexansilt ja nkt-lt vastuväidetele teiste adressaatide esitatud vastustes sisalduvate süüst vabastavate tõendite avalikustamiseks. Pärast küsimuse arutamist konkurentsi peadirektoraadiga avalikustas konkurentsi peadirektoraat 2012. aasta 16. mail ja 1. juunil ABB, JPS/Sumitomo/Hitachi, LS Cable’i, EXSYMi ja Viscasi esitatud vastustes sisalduvad võimalikud süüst vabastavad tõendid asjaomastele vastuväidete adressaatidele. Lisaks teavitas konkurentsi peadirektoraat 1. juuni 2012. aasta kirjas vastuväidete adressaate teatavatest vastuväidetes sisalduvatest faktilistest ebatäpsustest, mis vastuste uurimise käigus avastati, vältides seega vajadust võimaldada juurdepääsu vastuste nendele lõikudele, milles oli osutatud nimetatud ebatäpsustele. Vastuväidete adressaatidele anti võimalus esitada kas suulised märkused ärakuulamisel või kirjalikud märkused pärast ärakuulamist.

4. Vastuväidetele vastamise tähtajad

17.	Komisjon määras vastuväidetele vastamise tähtajaks kümme nädalat, lõpptähtpäevaga 2011. aasta septembris. Peaaegu kõik vastuväidete adressaadid taotlesid tähtaja pikendamist. Kooskõlas tol ajal jõus olnud otsuse 2001/462/EÜ (20) artikliga 10 käsitlesin neid taotlusi vahetult.

18.	Andsin kolm nädalat ajapikendust, arvestades suveperioodi mõju vastuväidete kohta vastuste koostamisele. On kombeks anda lisaaega, kui vastuväidetele vastamise periood jääb täielikult või osaliselt augustisse (21).

19.

Andsin täiendava ühenädalase ajapikenduse teatavatele Aasias asuvatele vastuväidete adressaatidele, arvestades et oma kaitse ettevalmistamiseks pidid nad põhidokumendid tõlkima ja kaasama väliste advokaatidega suhtlemiseks tõlgid. Muud ajapikenduse andmise põhjused olid järgmised: anda vastuväidete adressaadile võimalus taastada ja uurida varasemaid andmeid pärast IT-süsteemi väljavahetamist; võimaldada vastuväidete adressaadil tulla toime varem juhtumi eest vastutanud ettevõttesisese nõuniku lahkumisega; võtta arvesse viivitusi, mida põhjustas teatavatele vastuväidete adressaatidele toimiku DVD tehniline väljavahetamine (22).

20.	Minu otsuste tulemusena jäid vastuväidetele vastamise tähtpäevad ajavahemikku alates 2011. aasta septembri lõpust 2011. aasta novembri keskpaigani.

21.	Nagu eespool mainitud (23), anti vastuväidete adressaatidele 2012. aasta veebruaris ja märtsis võimalus esitada kirjalikke lisamärkusi, et täiendada või muuta oma esialgseid vastuseid vastuväidetele lähtuvalt Hispaania dokumentidega tutvumisest.

22.

Teatavad vastuväidete adressaadid palusid vastuväidetele vastamise tähtaja pikendamist kuni Hispaania dokumentide uurimise lõpuni (24). Lükkasin need taotlused tagasi mitmel põhjusel. Esiteks oli taotluste esitamise ajal osa adressaate juba vastused vastuväidetele esitanud; ajapikenduse andmine neile adressaatidele, kes ei olnud veel oma vastuseid esitanud, oleks tekitanud ebavõrdse kohtlemise võimaluse. Teiseks oli Nexans juhtinud mu tähelepanu Hispaania dokumentidega seotud küsimusele vastuväidete esitamise perioodi lõppjärgus (25). Kolmandaks oli kaitseõigus täielikult tagatud, kuna pärast Hispaania dokumentidele juurdepääsu saamist oli vastuväidete adressaatidel võimalik esitada lisamärkusi, sealhulgas muuta oma esialgset vastust vastuväidetele (26). Neljandaks oli sellise lähenemisviisi eeliseks toimikule täiendava juurdepääsu lubamisest tekkivate menetluslike viivituste piiramine, kuna nii võimaldati juhtumiga tegeleval töörühmal alustada varem vastuväidetele esitatud vastuste läbivaatamisega. Lisaks ei oleks Hispaania dokumendid adressaatide kaitset tõenäoliselt oluliselt muutnud; õigupoolest olid kõik saadud lisamärkused kooskõlas väidetega, mis adressaadid olid esitanud vastuväidete kohta antud esialgsetes vastustes. Lisaks oleks Hispaania dokumentidele juurdepääsu korraldamine asjaomaste dokumentide suurt kogust silmas pidades võtnud omajagu aega.

5. Kasutatud keeled

23.

Šveitsi saksakeelses kantonis Aargaus asuv ettevõte Brugg küsis, kas ta võib vastata vastuväidetele saksa keeles, kuigi vastuväited olid inglise keeles. Konkurentsi peadirektoraat kiitis Bruggi taotluse heaks. Sellega seoses märkisin, et konkurentsi peadirektoraadi menetluste käsiraamatus on sätestatud, et väljaspool EMPd asuvate ettevõtete poole tuleks pöörduda eelistatavalt neile mõistetavas ELi keeles ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata otsustest teatamisel Šveitsi ettevõtjatele, kuna kasutada võib üht kolmest keelest, sõltuvalt kantonist, kus ettevõtja asub (27). Seda konkreetset märkust menetluste käsiraamatus silmas pidades juhtisin konkurentsi peadirektoraadi tähelepanu asjaolule, et tulevased otsused tuleks esitada Bruggile saksa keeles.

6. Suuline ärakuulamine

24.	Suuline ärakuulamine kestis kuus päeva alates 2012. aasta 11. juunist kuni 18. juunini. Osalesid vastuväidete kõik adressaadid, v.a Furukawa (28).

7. Täiendav juurdepääs toimikule pärast suulist ärakuulamist

a) Juurdepääs teabenõuete raames teistelt pooltelt saadud vastustele

25.

Pärast suulist ärakuulamist korraldas konkurentsi peadirektoraat täiendava faktide selgitamise emaettevõtjate vastutuse küsimuses. Sellega seoses esitas ta teabenõuded järgmistele ettevõtjatele: Prysmian ja Goldman Sachs; Fujikura, Furukawa ja Viscas; Mitsubishi, Showa ja EXSYM. Iga ettevõtjate rühma puhul võimaldas konkurentsi peadirektoraat pooltele juurdepääsu üksteise vastustele seoses teabenõuetega ning neile anti võimalus esitada kirjalikke märkusi. Sellest tulenevalt võimaldas konkurentsi peadirektoraat Goldman Sachsil tutvuda ka Prysmiani kirjalike avaldustega ja esitada nende kohta lisamärkusi.

b) Täiendav juurdepääs vastuväidete kohta esitatud vastustele

26.

2013. aasta mais esitas Nexans kordustaotluse juurdepääsuks vastuväidete kohta teiste poolte esitatud vastustes sisalduvatele võimalikele süüst vabastavatele tõenditele (29). Pärast konkurentsi peadirektoraadi keeldumist pöördus Nexans selles küsimuses minu poole. Minu sekkumise korral võimaldas konkurentsi peadirektoraat Nexansile juurdepääsu vastuväidete kohta teise adressaadi esitatud vastuse lisa mittekonfidentsiaalsele versioonile. Lisa sisaldas asjaomase ettevõtja töötaja vande all esitatud avaldust, milles osutati suhetele Nexansiga. Pärast sellise juurdepääsu võimaldamist teatasin Nexansile, et mul ei ole andmeid selle kohta, et teistes vastuväidetele esitatud vastustes on veel teavet, mis tuleks talle kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga avalikustada (30).

27.	2013. aasta mais võimaldas konkurentsi peadirektoraat Goldman Sachsil tutvuda ka lisamärkustega, mille Prysmian esitas 2012. aasta märtsis pärast Hispaania dokumentidega tutvumist (31).

8. Asjaolusid käsitlev kiri

28.

2013. aasta septembris saatis konkurentsi peadirektoraat Fujikurale, Furukawale, Goldman Sachsile, Mitsubishile ja Showale asjaolusid käsitleva kirja, teavitades neid teabest ja tõenditest, millele kavatseb emaettevõtjate vastutust käsitleva otsuse tegemisel toetuda, ning andis neile kaks nädalat kirjalike märkuste esitamiseks.

29.

Pärast konkurentsi peadirektoraadilt kolmepäevase ajapikenduse saamist küsis Mitsubishi minult üheksapäevast täiendavat lisaaega. Otsustasin pikendada tähtaega kahe päeva võrra, et võtta arvesse seda, et asjaolusid käsitlevale kirjale vastamise tähtaja sisse jäi kuupäev, mil pidi toimuma Mitsubishi ja komisjoni kokkulepitud koosolek olukorra arutamiseks.

30.

Vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale väitis Mitsubishi, et sellele vastamiseks antud aeg, võtmata arvesse antud pikendusi, ei olnud kaitseõiguse tõhusaks rakendamiseks piisav. Olles vaadanud läbi Mitsubishi vastuse, ei leia ma midagi, mis osutaks sellele, et Mitsubishil ei olnud võimalik kasutada tõhusalt oma kaitseõigust. Vastupidi, Mitsubishi vastus asjaolusid käsitlevale kirjale tundub sisaldavat kirjale lisatud tõendite üksikasjalikku analüüsi.

31.

Vastuses asjaolusid käsitlevale kirjale väitis Goldman Sachs, et tema kaitseõigust oli rikutud, kuna komisjon võimaldas tal tutvuda Prysmiani 2012. aasta märtsi lisamärkustega Hispaania dokumentide kohta alles pärast suulist ärakuulamist, st 2013. aasta mais (32). Ma ei leia, et Goldman Sachs ei saanud tõhusalt kasutada oma õigust ärakuulamisele, kuna Prysmiani 2012. aasta märtsi märkustega saadi tutvuda alles pärast suulist ärakuulamist. Goldman Sachsil oli menetluse käigus piisavalt võimalusi esitada Prysmiani avalduste kohta kirjalikke märkusi. Eelkõige esitas Goldman Sachs kirjalikud märkused pärast suulist ärakuulamist 2013. aasta juunis ja septembris.

III. OTSUSE EELNÕU

32.	Pärast vastuväidete adressaatide kirjalikku ja suulist ärakuulamist otsustas komisjon loobuda ühe osalise vastu esitatud süüdistustest (33). Kolme vastuväidete adressaadi puhul vähendas komisjon rikkumise kestust vastavalt ligikaudu 1 aasta ja 9 kuud, 1 aasta ja 10 kuud ja 2 aastat.

33.	Kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikliga 16 olen uurinud, kas otsuse eelnõus on käsitletud üksnes neid vastuväiteid, mille suhtes on pooltele antud võimalus esitada oma seisukohad, ning olen jõudnud positiivsele järeldusele.

34.	Kokkuvõttes järeldan, et kõnealuse juhtumi puhul oli kõigi osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 31. märts 2014

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 16 ja 17 (edaspidi „otsus 2011/695/EL”) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) .

(2) Nexans SA ja Nexans France SAS (edaspidi koos „Nexans”).

(3) Prysmian S.p.A. ja Prysmian Cavi e Sistemi Energia S.r.l. (edaspidi koos „Prysmian”); Pirelli & C. S.p.A.; The Goldman Sachs Group, Inc.

(4) J-Power Systems Corporation; Hitachi Metals Ltd.; Sumitomo Electric Industries, Ltd.

(5) VISCAS Corporation; Furukawa Electric Co. Ltd.; Fujikura Ltd.

(6) ABB AB ja ABB Ltd. (edaspidi koos „ABB”).

(7) Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holding (edaspidi koos „Brugg”).

(8) Silec Cable, SAS ja General Cable Corporation (edaspidi koos „Silec”); Safran SA.

(9) EXSYM Corporation; SWCC Showa Holdings Co. Ltd.; Mitsubishi Cable Industries, Ltd.

(10) LS Cable & System Ltd.

(11) Taihan Electric Wire Co., Ltd.

(12) nkt cables GmbH ja NKT Holding A/S (edaspidi koos „NKT”).

(13) Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (ELT C 298, 8.12.2006, lk 17).

(14) Kohtuasi T-135/09: Nexans France SAS ja Nexans SA vs. Euroopa Komisjon; kohtuasi T-140/09: Prysmian Spa ja Prysmian Cavi e Systemi Energia Srl vs. Euroopa Komisjon, EKL 2012, andmed puuduvad.

(15) Kohtuasi C-37/13P: Nexans France SAS ja Nexans SA vs. Euroopa Komisjon (ELT C 101, 6.4.2013, lk 10).

(16) Teatavate tehniliste probleemide tõttu asendati toimiku DVD hiljem uue DVDga.

(17) Komisjoni teatis komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel (ELT C 325, 22.12.2005, lk 7).

(18) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(19) Komisjoni teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid (ELT C 308, 20.10.2011, lk 6), punkt 103.

(20) Vt komisjoni otsus 2001/462/EÜ, ESTÜ, 23. mai 2001, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21). Otsus on asendatud otsusega 2011/695/EL.

(21) Vt XIII aruanne konkurentsipoliitika kohta (1993), punkt 207.

(22) Vt allmärkus nr 16.

(23) Vt punkt 11.

(24) Vt punktid 9 ja 10.

(25) Nexans juhtis mu tähelepanu Hispaania dokumentidega seotud küsimusele peaaegu kolm kuud pärast esmakordset juurdepääsu toimikule.

(26) Vt punkt 11 eespool.

(27) Trustivastaste menetluste käsiraamat, moodul 27, „Trustivastaste menetluste keel”, lk 3/7, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/competition/antitrust/antitrust_manproc_3_2012_en.pdf

(28) […].

(29) Vt punkt 16.

(30) Vt nt kohtuasi T-133/07: Mitsubishi Electric Corp. vs. Euroopa Komisjon, EKL 2011, lk II-04219, punktid 41–44.

(31) Vt punkt 11.

(32) Vt punkt 27.

(33) Vt punkt 4.

17.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 319/10

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

2. aprill 2014,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta

(Juhtum AT.39610 – elektrikaablid)

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2139 (final) all)

(Ainult inglis-, prantsus-, saksa- ja itaaliakeelne tekst on autentsed)

2014/C 319/06

2. aprillil 2014 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

2. aprillil 2014 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse 26 juriidilise isiku kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tõttu (edaspidi „otsus”). Otsuses käsitletakse elektrikaablite valdkonnas moodustatud kartelli, millega maa- ja veealuste elektrikaablite peamised tootjad jagasid omavahel turge ja kliente peaaegu üle kogu maailma.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Kõnealused tooted

(2)	Kartellikokkulepped hõlmasid igat liiki maa-aluseid elektrikaableid võimsusega 110 kV ja rohkem ning veealuseid elektrikaableid võimsusega 33 kV ja rohkem, sealhulgas kõik tooted, tööd ja teenused, mida müüakse klientidele koos elektrikaablitega elektrikaablite projekti raames.

2.2. Menetlus

(3)	Pärast seda, kui ABB esitas 2006. aasta leebema kohtlemise teatise alusel trahvidest vabastamise taotluse, korraldas komisjon 2009. aasta jaanuaris kontrollkäigud. Seejärel taotlesid komisjonilt leebemat kohtlemist Sumitomo, Hitachi, JPS ja Mitsubishi.

(4)

30. juunil 2011 võttis komisjon vastu kõnealust juhtumit käsitlevad vastuväited. Kõik adressaadid esitasid vastuväidetele vastuse ning kõik adressaadid peale Furukawa osalesid suulisel ärakuulamisel, mis kestis 11. juunist18. juunini 2012. 11. septembril 2013 saatis komisjon Fujikurale, Furukawale, Goldman Sachsile, Mitsubishile ja Showale rikkumise asjaolusid käsitleva kirja pärast vastuväidete esitamist saadud teabe kohta.

(5)	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 17. märtsil 2014 ja 31. märtsil 2014.

2.3. Rikkumise kokkuvõte

(6)

Peamised tootjad osalesid mitmepoolsetel ja kahepoolsetel kohtumistel ning kontaktides, mille eesmärk oli piirata konkurentsi maa- ja veealuste elektrikaablite projektide valdkonnas teatud territooriumidel, leppides kokku turgude ja klientide jagamises ning moonutades seeläbi tavapärast konkurentsi.

(7)

Alates 1999. aasta veebruarist jagasid peamised tootjad projekte geograafilise piirkonna või klientide alusel. Lisaks vahetasid nad teavet hindade kohta ja muud tundlikku äriteavet, millega tagati, et määratud elektrikaablimüüja pakub väikseimat hinda, samas kui teised ettevõtjad pakuvad kas suuremat hinda või ei osale pakkumises või esitavad kliendi jaoks ebaatraktiivse pakkumuse. Kindlaks määrati aruandekohustused, et kokkulepitud jagamist oleks võimalik kontrollida. Lisaks kasutati teatavaid lisavõtteid kartelli tugevdamiseks, nagu kollektiivne keeldumine lisaosade pakkumisest või tehnilise abi andmisest teatavatele konkurentidele, et tagada kokkulepitud korralduse kehtivus.

(8)

Kartellil oli kaks põhikonfiguratsiooni:

ühest küljest oli kartelli eesmärk territooriumide ja klientide jagamine. Seda konfiguratsiooni nimetatakse kartellikonfiguratsiooniks A/R. Vastavalt sellele konfiguratsioonile ei konkureerinud Jaapani ja Korea tootjad Euroopa territooriumil asuvate projektide korral ning Euroopa tootjad ei osalenud Jaapani ja Korea pakkumistes. Lisaks jagasid nad projekte peaaegu kogu ülejäänud maailmas ja kasutasid teatava aja jooksul kvoodisüsteemi;

b)	teisest küljest oli olemas nn Euroopa kartellikonfiguratsioon, mis hõlmas territooriumide ja klientide jagamist Euroopa tootjate vahel Euroopa territooriumi või Euroopa tootjatele määratud territooriumi piires.

(9)	Kartellikokkulepetest kinnipidamise tagamiseks korraldasid peamised tootjad korrapäraselt koosolekuid või pidasid sidet e-posti, telefoni või faksi teel.

2.4. Adressaadid ja rikkumise kestus

(10)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühe ja vältava rikkumise eest kõrgepinge elektrikaablite valdkonnas peetakse märgitud perioodide jooksul vastutavaks järgmisi juriidilisi isikuid:

a) ABB AB: 1. aprillist 2000 kuni 17. oktoobrini 2008;

b) ABB Ltd (ABB AB emaettevõtjana): 1. aprillist 2000 kuni 17. oktoobrini 2008;

c) Brugg Kabel AG: 14. detsembrist 2001 kuni 16. novembrini 2006;

d) Kabelwerke Brugg AG Holding (Brugg Kabel AG emaettevõtjana): 14. detsembrist 2001 kuni 16. novembrini 2006;

e) Nexans France SAS: 13. novembrist 2000 kuni 28. jaanuarini 2009;

f) Nexans SA (Nexans France SASi emaettevõtjana): 12. juunist 2001 kuni 28. jaanuarini 2009;

g) nkt cables GmbH: 3. juulist 2002 kuni 17. veebruarini 2006;

h) NKT Holding A/S (nkt cables GmbH emaettevõtjana): 3. juulist 2002 kuni 17. veebruarini 2006;

i) Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.: 18. veebruarist 1999 kuni 28. jaanuarini 2009;

j) Pirelli & C. S.p.A. (Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.-i emaettevõtjana): 18. veebruarist 1999 kuni 28. juulini 2005;

k) Prysmian S.p.A (Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.-i emaettevõtjana): 29. juulist 2005 kuni 28. jaanuarini 2009;

l) The Goldman Sachs Group, Inc. (Prysmian S.p.A emaettevõtjana): 29. juulist 2005 kuni 28. jaanuarini 2009;

m) Safran SA (endine Sagem SA): 12. novembrist 2001 kuni 29. novembrini 2005;

n) Silec Cable, SAS: 30. novembrist 2005 kuni 16. novembrini 2006;

o) Safran SA (Silec Cable, SASi emaettevõtjana): 30. novembrist 2005 kuni 21. detsembrini 2005;

p) General Cable Corporation (Silec Cable, SASi emaettevõtjana): 22. detsembrist 2005 kuni 16. novembrini 2006;

q) Sumitomo Electric Industries, Ltd.: 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001 ja 1. oktoobrist 2001 kuni 10. aprillini 2008 (ühisettevõtte periood);

r) Hitachi Metals, Ltd.: 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001 ja 1. oktoobrist 2001 kuni 10. aprillini 2008 (ühisettevõtte periood);

s) J-Power Systems Corporation: 1. oktoobrist 2001 kuni 10. aprillini 2008;

t) Furukawa Electric Co. Ltd.: 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001 ja 1. oktoobrist 2001 kuni 28. jaanuarini 2009 (ühisettevõtte periood);

u) Fujikura Ltd.: 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001 ja 1. oktoobrist 2001 kuni 28. jaanuarini 2009 (ühisettevõtte periood);

v) VISCAS Corporation: 1. oktoobrist 2001 kuni 28. jaanuarini 2009;

w) SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD.: 5. septembrist 2001 kuni 30. juunini 2002 (sel perioodil ei ole SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD. vastutav Euroopa konfiguratsiooni eest) ja 1. juulist 2002 kuni 28. jaanuarini 2009 (ühisettevõtte periood);

x) Mitsubishi Cable Industries, Ltd.: 5. septembrist 2001 kuni 30. juunini 2002 (sel perioodil ei ole Mitsubishi Cable Industries, Ltd. vastutav Euroopa konfiguratsiooni eest) ja 1. juulist 2002 kuni 28. jaanuarini 2009 (ühisettevõtte periood);

y) EXSYM Corporation: 1. juulist 2002 kuni 28. jaanuarini 2009;

z) LS Cable & System Ltd.: 15. novembrist 2002 kuni 26. augustini 2005; LS Cable & System Ltd. ei ole vastutav rikkumise veealuste (üli)kõrgepinge elektrikaablitega seotud osa eest;

aa) Taihan Electric Wire Co., Ltd.: 15. novembrist 2002 kuni 26. augustini 2005; Taihan Electric Wire Co., Ltd. ei ole vastutav rikkumise veealuste (üli)kõrgepinge elektrikaablitega seotud osa eest.

2.5. Parandusmeetmed

(11)	Otsuses kohaldatakse trahvide määramise 2006. aasta suuniseid (2) ja 2006. aasta leebema kohtlemise teatist (3).

2.5.1. Trahvi põhisumma

(12)	Mitmel otsuses selgitatud põhjusel kasutati punktis 2.1 kirjeldatud toodete asjakohase müügiväärtuse kindlaksmääramiseks 2004. aasta müüginäitajaid.

(13)

Kuna mõne EMP ettevõtja müük ei kajastanud piisavalt tema osakaalu rikkumises, kohaldas komisjon trahvide määramise suuniste punkti 18 ning jagas EMPs rikkumisega seotud müügi koguväärtuse kõigi ettevõtjate vahel vastavalt nende osakaalule müügis, mis oli rikkumisega seotud ülemaailmsel tasandil, välja arvatud müük Ameerika Ühendriikides. Müük Ameerika Ühendriikides jäeti välja, kuna see oli ainus territoorium, mille kohta olid komisjonil selged tõendid, et see ei olnud hõlmatud otsuses käsitletud peaaegu ülemaailmse kartelliga.

(14)

Ühisettevõtte emaettevõtjaid peeti vastutavaks nende otsese osalemise eest kartellis enne ühisettevõtete loomist ja nende jätkuva osalemise eest vastavate ühisettevõtete kaudu pärast ühisettevõtete loomist. Selleks et kajastada iga ühisettevõtte emaettevõtja majanduslikku tugevust ja osakaalu rikkumises ühisettevõtte loomisele eelnenud perioodil, jagati ühisettevõttega seoses kindlaksmääratud müük proportsionaalselt emaettevõtjate vahel vastavalt iga emaettevõtja individuaalsele müügile ühisettevõtte loomisele eelnenud täisaastal.

(15)

Võttes arvesse rikkumiste laadi, nende geograafilist ulatust ja ettevõtjate turuosa kogusuurust, määrati ettevõtjatele Sumitomo, Hitachi, JPS, Furukawa, Fujikura, VISCAS, Showa, Mitsubishi, EXSYM, LS Cable, Taihan ja nendega solidaarselt vastutavaks peetud ettevõtjatele trahvi muutuva summa ja trahvi täiendava summa protsendiks 17 % müügiväärtusest. Ettevõtjatele Nexans, Prysmian, ABB, Brugg, Sagem/Silec, nkt ning nendega solidaarselt vastutavaks peetud ettevõtjatele määrati asjaomaseks näitajaks 19 %.

(16)

Iga ettevõtja puhul korrutati põhisumma rikkumises osalemise aastatega, mis ümardati kuudeni, ning sellega saadi osalemise kestuse kohta järgmised kordajad:

ABB AB, ABB Ltd– 8,5;

Brugg Kabel AG, Kabelwerke Brugg AG Holding– 4,91;

Nexans France SAS– 8,16;

Nexans SA– 7,58;

nkt cables GmbH, NKT Holding A/S– 3,58;

Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l.– 9,91;

Pirelli & C. S.p.A.– 6,41;

Prysmian S.p.A.– 3,5;

The Goldman Sachs Group, Inc.– 3,5;

Safran SA– 4;

Silec Cable, SAS– 0,91;

Safran SA (emaettevõtja)– 0,057;

General Cable Corporation– 0,853;

Sumitomo Electric Industries, Ltd., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 2,58;

Hitachi Metals, Ltd., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 2,58;

J-Power Systems Corporation, Sumitomo Electric Industries, Ltd., Hitachi Cable Ltd.– 6,5;

Furukawa Electric Co. Ltd., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 2,58;

Fujikura Ltd., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 2,58;

VISCAS Corporation, Furukawa Electric Co. Ltd., Fujikura Ltd.– 7,25;

SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 0,75;

Mitsubishi Cable Industries, Ltd., ühisettevõttele eelnenud perioodi eest– 0,75;

EXSYM Corporation, SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD., Mitsubishi Cable Industries, Ltd.– 6,5;

LS Cable & System Ltd.– 2,75;

Taihan Electric Wire Co., Ltd.– 2,75.

2.5.2. Põhisumma korrigeerimised

(17)	24. jaanuaril 2007 määrati ABB Ltd komisjoni otsuses juhtumi COMP/F/38.899 (gaasisolatsiooniga jaotusseadmed) kohta vastutavaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest. Sellest tulenevalt suurendati ABB ja ABB Ltd trahvide põhisummat 50 %.

(18)	Ettevõtjaid Nexans, Pirelli/Prysmian, JPS, Sumitomo, Hitachi, Furukawa, Fujikura ja VISCAS peeti kartelli tuumikuks. Nende adressaatide puhul ei leitud ühtegi leevendavat tegurit.

(19)	Kuna tõendid näitavad, et ABB, EXSYM, Sagem/Safran/Silec ja Brugg osalesid rikkumises tuumikust erineval määral, vähendati nende trahvisummat 5 % põhjusel, et nende osalemine rikkumises oli olulisel määral piiratud.

(20)	Kuna tõendid näitavad, et Mitsubishi ja Showa (enne EXSYMi loomist), LS Cable, Taihan ja nkt osalesid rikkumises ulatuses, mis võimaldab neid pidada kõrvalisteks osalisteks, vähendati nende trahvisummat 10 % põhjusel, et nende osalemine rikkumises oli olulisel määral piiratud.

(21)	Lisaks vähendati Mitsubishi ja Showa trahvisummat EXSYMi, LS Cable’i ja Taihani loomisele eelnenud perioodi eest veel 1 % põhjusel, et nad ei olnud teatavas ulatuses teadlikud ühest ja vältavast rikkumisest ega selle eest vastutavad.

(22)	Mitsubishile rikkumises iseseisvalt osalemise perioodi eest määratud trahvisummat vähendati 3 %, võttes arvesse leebema kohtlemise teatise piire ületavat tõhusat koostööd.

2.5.3. Käibest 10 % moodustava piirangu kohaldamine

(23)	Lõplikud individuaalsed trahvimäärad (enne 2006. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamist) on alla 10 % kõikide ettevõtjate ülemaailmsest käibest.

2.5.4. 2006. aasta leebema kohtlemise teatise kohaldamine: trahvide vähendamine

(24)	ABB oli esimene ettevõtja, kes esitas teavet ja tõendeid, mis vastasid 2006. aasta leebema kohtlemise teatise punkti 8 alapunktile a. Määratavat trahvi vähendati 100 %.

(25)

Komisjonil õnnestus teha kindlaks täiendavad faktid, mis tõendasid kartelli olemasolu 18. veebruarist 1999 kuni 1. märtsini 2001 üksnes tänu JPSi, Sumitomo ja Hitachi esitatud tõenditele. Seetõttu ei võetud vastavalt leebema kohtlemise teatise punktile 26 seda perioodi JPSi, Sumitomo ja Hitachi puhul trahvi määramisel arvesse.

(26)	Kartellis osalemise ülejäänud aja eest vähendati JPSi, Sumitomo ja Hitachi trahvi 45 %.

(27)	Komisjon järeldas, et Mitsubishil ei ole õigust trahvi vähendamisele.

2.5.5. Maksevõimetus

(28)

Üks ettevõtja taotles maksevõimetuse arvesse võtmist trahvide määramise 2006. aasta suuniste punkti 35 alusel. Komisjon võttis taotlust arvesse ja analüüsis hoolikalt ettevõtja finantsolukorda ning konkreetset sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Analüüsi tulemusena ei rahuldanud komisjon taotlust.

3. OTSUSEGA MÄÄRATUD TRAHVID

(29)

Ühe ja vältava rikkumise eest elektrikaablite valdkonnas määrati järgmised trahvid:

ABB AB ja ABB Ltd., solidaarselt vastutavana: 0 eurot;

Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holding, solidaarselt vastutavana: 8 490 000 eurot;

Nexans France SAS ja Nexans SA, solidaarselt vastutavana: 65 767 000 eurot;

Nexans France SAS: 4 903 000 eurot;

nkt cables GmbH ja NKT Holding A/S, solidaarselt vastutavana: 3 887 000 eurot;

Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l, Prysmian S.p.A. ja The Goldman Sachs Group, Inc., solidaarselt vastutavana: 37 303 000 eurot;

Prysmian Cavi e Sistemi S.r.l. ja Pirelli & C. S.p.A. solidaarselt vastutavana: 67 310 000 eurot;

Safran SA: 8 567 000 eurot;

Silec Cable, SAS ja General Cable Corporation, solidaarselt vastutavana: 1 852 500 eurot;

Silec Cable, SAS ja Safran SA, solidaarselt vastutavana: 123 500 eurot;

Sumitomo Electric Industries, Ltd.: 2 630 000 eurot;

Hitachi Metals, Ltd.: 2 346 000 eurot;

J-Power Systems Corporation, Sumitomo Electric Industries, Ltd. ja Hitachi Metals, Ltd., solidaarselt vastutavana: 20 741 000 eurot;

Furukawa Electric Co. Ltd.: 8 858 000 eurot;

Fujikura Ltd.: 8 152 000 eurot;

VISCAS Corporation, Furukawa Electric Co. Ltd. ja Fujikura Ltd, solidaarselt vastutavana: 34 992 000 eurot;

SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD.: 844 000 eurot;

Mitsubishi Cable Industries, Ltd.: 750 000 eurot;

EXSYM Corporation, SWCC SHOWA HOLDINGS CO., LTD. ja Mitsubishi Cable Industries, Ltd., solidaarselt vastutavana: 6 551 000 eurot;

LS Cable & System Ltd.: 11 349 000 eurot;

Taihan Electric Wire Co., Ltd.: 6 223 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

(3) ELT C 298, 8.12.2006, lk 17.

17.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 319/17

Kutse kandideerida isikuliselt ametisse nimetatavaks eksperdiks

2014/C 319/08

1. Taustteave

Peadirektor on 7. detsembri 2011. aasta otsusega (1) moodustanud põllumajandusturgude eksperdirühma, mis tegeleb eelkõige ühise turukorralduse ühtse määruse (E02730) reguleerimisalasse kuuluvat oliiviõli alarühma puudutavate küsimustega (edaspidi „eksperdirühm”).

Eksperdirühma ülesanne on komisjoni abistada järgmises:

a)	õigusaktide ettevalmistamine või poliitika määratlemine oliiviõlikeemia ja standardimise valdkonnas;

b)	järelevalve tugevdamine oliiviõli keemiliste, organoleptiliste ja autentsuse nõuete järgimise üle;

c)	liikmesriikidega kooskõlastamine, seisukohtade vahetamine.

Eksperdirühm moodustatakse liikmesriikide valitsuste esindajatest ja ekspertidest, kelle komisjon nimetab ametisse isikuliselt.

Komisjon avaldab seepärast kandideerimiskutse eesmärgiga nimetada isikuliselt ametisse eksperdirühma liikmed ja koostada reservnimekiri.

2. Eksperdirühma tunnusjooned

2.1. Koosseis

Lisaks riiklike ametiasutuste esindajatele peaks eksperdirühma kuuluma kümme oliiviõlikeemia alal pädevat teadlast ja muud eksperti. Need liikmed nimetab komisjon ametisse isikuliselt ja nad annavad komisjonile sõltumatut, tipptasemel ja tehnilist nõu.

Koosseisus kajastub eksperdirühmasisene tasakaal, seda nii eksperditeadmiste, soo kui ka geograafilise päritolu osas.

Komisjon koostab ühtlasi reservnimekirja kandidaatidest, keda ei saanud nimetada eksperdirühma alaliseks liikmeks, kuigi nad valikumenetluse käigus osutusid eksperdirühma kuulumiseks sobivaks. Reservnimekirja valitakse kuni viis eksperti.

Reservnimekirja võib kasutada eksperdirühma asendusliikmete ametisse nimetamisel.

2.2. Ametiaeg

Eksperdirühma liikmete ametiaeg on viis aastat ning seda on võimalik pikendada. Nad jäävad ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

Eksperdirühma ja reservnimekirja koosseisu võib läbi vaadata iga viie aasta järel.

2.3. Sõltumatus ja konfidentsiaalsus

Liikmed esitavad komisjonile sõltumatu, väliste mõjutusteta arvamuse ja peavad kinni nii ametialase salajasuse kohustusest, mis on sätestatud aluslepingutes ning nende rakendussätetes, kui ka ELi salastatud teabe kaitsmist puudutavatest komisjoni turvaeeskirjadest, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (2) lisas.

Nad kohustuvad tegutsema sõltumatult ja avalikes huvides. Kui neil on mõne koosoleku päevakorrapunkti suhtes huvisid, mida võib pidada sõltumatust kahjustavaks, deklareerivad nad need huvid sellel koosolekul.

2.4. Läbipaistvus

Isikuliselt ametisse nimetatud liikmete nimed avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja muude sarnaste üksuste registris.

Isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

2.5. Koosolekutel osalemine

Kandidaadid peaksid olema valmis regulaarselt osalema koosolekutel, aktiivselt osa võtma eksperdirühma aruteludest, uurima ja koostama dokumente ning vajaduse korral tegutsema raportöörina.

Rühm kohtub üldjuhul komisjoni tööruumides vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale.

Reaalsete kohtumiste kõrval võib aga ka luua elektroonilisi töörühmasid, et võimaldada töö kiiremat edasiminekut.

Komisjon hüvitab eksperdirühma tegevuses osalejate reisi- ja elamiskulud komisjonis kehtestatud sätete kohaselt komisjoni asjaomaste talituste eraldatud aastaeelarve piires.

Liikmed ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu.

Enamik töödokumente on inglise keeles ning koosolekutel kasutatakse tavaliselt suulist tõlget mitmesse ELi ametlikku keelde.

Kandidaadid peaksid arvestama, et koosolekutel osalemine eeldab üldiselt ettevalmistustööd.

3. Kandideerimise kord

Huvitatud isikutel palutakse esitada oma avaldus Euroopa Komisjonile.

Avaldus võetakse vastu üksnes juhul, kui see sisaldab järgmisi dokumente:

1)	kaaskiri, milles selgitatakse kandidaadi motiive käesolevale kandideerimiskutsele vastamisel;

2)	taotlusvorm (vt lisa), kus kandidaadid peavad kirjeldama oma töökogemust ja pädevust käesolevas kandideerimiskutses loetletud kriteeriumidega seoses;

3)	elulookirjeldus (soovitatavalt kuni kolm lehekülge), milles kandidaadid peavad põhjalikult kirjeldama oma töökogemust ja eriteadmisi. Kõik CVd tuleb esitada Euroopa vormi kasutades: http://europass.cedefop.europa.eu/europass/home/vernav/Europass+Documents/Europass+CV.csp

Avaldused esitatakse inglise või prantsuse keeles.

4. Nõuded

A. Kõlblikkuskriteeriumid

1.	Vähemalt kolmeaastane ülikooliharidus, mille käigus on õppetsükkel täielikult läbitud ja mida tõendab diplom keemia erialal.

2.	Pärast alapunktis 1 nimetatud diplomi saamist omandatud ja avalduse esitamise kuupäevaks vähemalt viieaastane tehniline ja/või teadusalane töökogemus.

3.	Inglise keele suurepärane valdamine (4).

4.	Kandidaadid peavad olema käesoleva kandideerimiskutse avaldamise kuupäeval Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud.

5.	Kandidaadid peavad esitama kõik dokumendid, millele viidatakse 3. peatükis „Kandideerimise kord”.

B. Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume.

—	Tõendatud kogemus ja tipptase keemia ja täpsemalt oliiviõlikeemia valdkonnas.

—	Töökogemus oliiviõlikeemia valdkonda käsitlevate õigusaktide, poliitikasuundade ja standardite alal.

—	Töökogemus asutuses/organisatsioonis, kus kandidaat on siiamaani töötanud, ning töötamise aeg.

—	Töökogemus muudes asutustes/organisatsioonides, kus kandidaat on varem töötanud.

—

Töökogemus üldiste keemiliste laboratoorsete meetodite alal, sealhulgas massispektroskoopia, kromatograafilise lahutamise, analüüsimeetodite valdamine (gaasikromatograafia, erinevate detektoritega kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, gaasikromatograafia-massispektromeetria, kõrgefektiivne vedelikkromatograafia-massispektromeetria) jne.

—	Töökogemus analüüsimeetodite ja laboritevaheliste võrdluste valideerimise alal.

—	Eriprojektid ja/või ülesanded, millega kandidaat on olnud seotud rahvusvahelises kontekstis.

—	Mis tahes ülesanded, mida kandidaat käesoleva konkursikutse valdkonnas täitnud on (õpetamine, eksperdirühmas osalemine, väljaanded jne).

—	Mis tahes suuremad ametialased ülesanded, mida võib lähitulevikus oliiviõli valdkonnas ette näha.

Liikmete isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja avalikustatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

5. Valikumenetlus

Valikumenetlus koosneb neljast etapist:

1)	vastuvõetavus- ja kõlblikkuskriteeriumide kontrollimine;

2)	avalduste hindamine valikukriteeriumide alusel;

3)	sobivaimate kandidaatide nimekirja koostamine;

4)	eksperdirühma liikmete nimetamine ja reservnimekirja koostamine.

6. Avalduste esitamine ja lõppkuupäev

Avaldused tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril 2014 kell 17.00 Brüsseli aja järgi:

—

tähtkirjaga (postitemplil märgitud kuupäev) järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Agriculture and Rural Development

Unit C.2 – Wine, spirits, horticultural products and specialised crops

Rue de la Loi / Wetstraat 130, 7/66

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

või

—	e-kirja teel, e-kirja kuupäev loetakse saatmiskuupäevaks. E-kirja teel tuleb avaldused saata järgmisel aadressil: agri-c2@ec.europa.eu

Ümbrikul või e-kirja teemareal peab olema kirjas „Sub group olive oil – call for applications” („Oliiviõli alarühm – kandideerimiskutse”).

Komisjon jätab endale õiguse mitte arvestada pärast kõnealust kuupäeva esitatud avaldusi.

Ise kohale toodud avaldusi vastu ei võeta.

Lisateabe saamiseks saatke palun e-kiri järgmisel üldaadressil:

agri-c2@ec.europa.eu

7. Liikmete nimetamine

Kõiki käesolevas kandideerimiskutses osalevaid kandidaate teavitatakse valikumenetluse tulemustest.

(1) Ares (2011) 1319969, 7.12.2011.

(2) Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, 29. november 2001, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) „Suurepärane valdamine” tähendab keeleoskust, mis vastab tasemele B2 või sellest kõrgemale tasemele (st C1 ja C2), nagu on määratletud Euroopa keeleportfelli käsitlevas Euroopa Nõukogu dokumendis „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine”. Lisateave aadressil http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/Source/Framework_en.pdf

LISA

Taotlusvorm (1)

Valikukriteeriumid	Täidab taotleja (2)
Tõendatud kogemus ja tipptase keemia ja täpsemalt oliiviõlikeemia valdkonnas.
Töökogemus oliiviõlikeemia valdkonda käsitlevate õigusaktide, poliitikasuundade ja standardite alal.
Töökogemus asutuses/organisatsioonis, kus kandidaat on siiamaani töötanud, ning töötamise aeg.
Töökogemus muudes asutustes/organisatsioonides, kus kandidaat on varem töötanud.
Töökogemus üldiste keemiliste laboratoorsete meetodite alal, sealhulgas massispektroskoopia, kromatograafilise lahutamise, analüüsimeetodite valdamine (gaasikromatograafia, erinevate detektoritega kõrgefektiivne vedelikkromatograafia, gaasikromatograafia-massispektromeetria, kõrgefektiivne vedelikkromatograafia-massispektromeetria) jne.
Töökogemus analüüsimeetodite ja laboritevaheliste võrdluste valideerimise alal.
Eriprojektid ja/või ülesanded, millega kandidaat on olnud seotud rahvusvahelises kontekstis.
Mis tahes ülesanded, mida kandidaat käesoleva konkursikutse valdkonnas täitnud on (õpetamine, eksperdirühmas osalemine, väljaanded jne).
Mis tahes suuremad ametialased ülesanded, mida võib lähitulevikus oliiviõli valdkonnas ette näha.

Pöördumisvorm: …

Perekonnanimi: …

Kuupäev: …

Allkiri: …

(1) See vorm tuleb täita, allkirjastada ning saata tagasi koos avaldusega.

(2) Selles veerus märkige palun oma töökogemus iga veerus „Valikukriteeriumid” osutatud punkti juurde.

17.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 319/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 319/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„OSSAU-IRATY”

EÜ nr: FR-PDO-0417-01096 – 15.2.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Riiklikud nõuded

—

☐ Muu [täpsustada]

2. Muudatus(t)e liik

—

☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed)

1. Toote kirjeldus

Lisatud on juustu kirjelduse täpsustused: juust on valmistatud üksnes töötlemata ja standardiseerimata lambapiimast, on soolatud ja laagerdunud ning silindrilise kujuga.

Selgitatud on juustu eri kujuvariante (vormide suurus, kaal).

Lisatud on järgmine säte:

„Juustu „Ossau-Iraty” võib turustada pakendatud tükkidena, tingimusel, et iga tükk sisaldab nimetusele iseloomulikku koorikut ja selle märgistus hõlmab punktis 8 osutatud teavet.”

See nõue võimaldab „Ossau-Iraty” juustu paremini eristada teistest kõnealuses piirkonnas valmistatavatest pressitud juustumassiga juustudest, mida võib turustada ilma märgiseta.

2. Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast

Lisatud on lõigud, mis hõlmavad registrite pidamist ja toote identifitseerimist ning ettevõtjate deklareerimiskohustust. Need sätted täpsustavad nõutavaid registreerimistoiminguid ja KPNiga toote tootjate kohustusi ning võimaldavad suurendada tootmise läbipaistvust.

Toote identifitseerimise kohta on lisatud järgmine lõik:

„Iga juustu identifitseerimine on kohustuslik. See tagatakse reljeefse märgisega, mis kantakse tootele vormimise käigus. Turustamiseks mittesobivatelt juustudelt kõrvaldatakse see märgis mahakraapimise teel”.

Toote identifitseerimine võimaldab eristada KPNiga toodet teistest toodetest juustu valmistamise võimalikult varajasel etapil, enne juustu varustamist märgisega.

3. Tootmismeetod

—

Täpsustatud on heinamaade hooldamise meetodeid: „Lubatud orgaanilised väetised on: kompost, sõnnik, läga, põllumajandusliku päritoluga virts, rohejäätmete kompostimise kõrvalsaadused, veepuhastusjaamade jääkmuda ja piimatööstuse jäägid. Suvistele karjamaadele on lubatud laotada üksnes sõnnikut, mis on pärit loomade kogunemiskohtadest suvekarjamaadel. Veepuhastusjaamade jääkmuda laotamine on lubatud üksnes järgmistel tingimustel: kohene sissekaevamine, vähemalt 8 nädala pikkune ooteperiood pärast laotamist, pisteline analüütiline hindamine. Aasta jooksul karjamaadel kasutatava mineraalväetise hulk on piiratud 100 lämmastikuühiku, 60 fosforiühiku ja 100 kaaliumiühikuga hektari kohta.”

Nende meetmete eesmärk on vähendada tootmise intensiivistumist ja vältida ülemäärast väetamist, mis võib viia karjamaade ja suvekarjamaade loodusliku floora tasakaalust välja ja reostada karjamaadelt äravoolavat vett. Veepuhastusjaamade jääkmuda kasutamine on piiratud seetõttu, et see võib sisaldada mittesoovitavaid aineid, mis pinnasesse kandudes levivad ka sööta.

—	Täpsustatud on karja mõistet (kõikide piima tootmisega seotud lammaste kogum põllumajanduslikus majapidamises) ja lamba mõistet (1. novembri seisuga üle 6 kuu vanune emasloom).

—	Lisatud on järgmine säte: „Keelatud on kasutada geenimanipulatsioonidega loomi”; selle keelu põhjuseks on vajadus kaitsta kohalike loomatõugude omadusi.

—

Lisatud on lause: „Kogu karja lõikes ei või lüpsiperiood olla pikem kui 265 päeva aastas. Lüpsmine on keelatud septembri- ja oktoobrikuus”.

See meede tagab piima tootmise hooajalisuse ning aitab vältida hooaegadest mittekinnipidamist, määrab kindlaks loomade kohustusliku kinnisperioodi ning tagab lammaste hea tervisliku seisundi enne poegimisperioodi.

—	Lisatud on lause „Kogu lüpsiperioodi vältel (alates 1. novembrist kuni järgmise aasta 31. oktoobrini) ei või karja keskmine piimasaak ületada 300 liitrit lamba kohta ning piima keskmine kuivainesisaldus peab olema suurem kui 110 grammi piima liitri kohta”.

Kuivõrd „Ossau-Iraty” juustu tootmine põhineb ekstensiivsel süsteemil, piiratakse ülemääraselt intensiivse süsteemi vältimiseks piimatoodangut ühe lamba kohta. Piima kuivainesisalduse minimaalse koguse määratlemise eesmärk on suunata loomakasvatajate valik kvaliteetpiima tootvatele loomadele ja mitte loomadele, kes annavad suuri piimakoguseid.

—

Lisatud on lause „Geneetiliselt muundatud organismide kasvatamine põllumajanduslikus majapidamises on keelatud mis tahes taimeliikide puhul, mida on võimalik kasutada majapidamises olevate loomade söödana või mis võivad söödaks antavaid taimi mõjutada”.

Selle keelu abil piiratakse söödakultuuride saastumise ohtu, kuna sööta, millele on lisatud transgeenseid sorte, on keelatud anda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatavatele mäletsejatele. Selle keelu põhjus on soov säilitada kõnealuse juustu puhul, mida hinnatakse mäestikupiirkonna tootena, tema traditsioonilised omadused.

—

Loomasööda puhul on lause „sööt pärineb esmajoones karjamaadelt, millel loomad veedavad suvise karjatamis- ja laktatsiooniperioodi, ning sekundaarsest söödast ja teraviljast” asendatud järgmiste lõikudega:

—

„Karja sööt vastab järgmistele tingimustele:

—	sööt pärineb peamiselt määratletud geograafilisest piirkonnast. Karjamaavälise sööda andmine, mis ei pärine sellest piirkonnast, on piiratud ühe hooaja jooksul keskmiselt 280 kg kuivainega lamba kohta aastas;

—	lammaste karjatamisperiood kestab vähemalt 240 päeva hooaja jooksul;

—	lüpsiperioodil saavad lambad päevadel, mil neid ei karjatata, päevase söödaratsiooni, mis sisaldab vähemalt 600 grammi kuivainet, mis pärineb geograafilisest piirkonnast vastavalt eespool toodud punktile 3.”

Selleks et tugevdada sidet geograafilise keskkonnaga, peab suurem osa lammaste tarbitavast söödast pärinema määratletud geograafilisest piirkonnast. Ilma minimaalset päevast söödaratsiooni piiritleva sätteta oleks võimalik loomadele mitte anda geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta nelja kuu jooksul, sealhulgas ka tootmise haripunkti ajal.

Minimaalse karjatamisaja sätestamine tõhustab toote seost geograafilise piirkonnaga ja järgib piirkonna traditsioonilise loomakasvatuse põhimõtteid. Kohalikud tõud on aastaringse karjatamisega väga hästi kohanenud ja liikumine on nende hea tervise tagamiseks vajalik. Sätestatud periood, kaheksa kuud kaheteistkümnest, vastab mägedes esinevatele tingimustele.

—

Lisatud on lause

„—

põhiratsioon sisaldab karjamaadelt saadavaid rohttaimi, värskeid, kuivatatud ja veetustatud pikakõrrelisi rohttaimi, õlgi ja kääritatud sööta. Hein ei või olla töödeldud ammoniaagiga. Värske söödana võib laudas hoidmise perioodil kasutada söödapeeti, naerist, kaalikat, söödakapsast, söödarapsi, rohtu. Nõuetekohaselt niidetud rohesööt tuleb tuua põllumajandusettevõttesse värskel kujul. Enne selle loomadele andmist ei ole lubatud seda soojendada. Enne uue rohesööda andmist tuleb söödanõud puhastada vana sööda jääkidest”.

Nende meetmete eesmärk on säilitada söödas toitained, mis võimaldavad lammastel toituda mäletsejatele omasel viisil. Sööda koostis määratakse kindlaks esmalt põhisööda koosseisu ning seejärel täiendsööda ja kontsentreeritud toitainete kaudu.

—

Lisatud on lause

„—

karja sööt võib lüpsiperioodil, kuni 31. jaanuarini 2018 sisaldada kääritatud sööta järgmiselt: kääritatud sööda kogus on piiratud brutokaalus keskmiselt 1,5 kg maisisilo ja 1 kg kiletatud pallides säilitatava või rohusiloga päevas lamba kohta, kiletatud pallides säilitatava rohu kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 70 %. Alates 1. veebruarist 2018 on silosööda andmine keelatud, kiletatud pallides säilitatava rohu kogus on piiratud keskmiselt 1 kilogrammiga päevas lamba kohta, kusjuures selle kuivainesisaldus peab olema vähemalt 70 %”.

Selle meetme eesmärk on säilitada piima omadused. Piiratud on kääritatud sööda kasutamine, mis võib soodustada teatava mikroobse saastumise teket. Kiletatud pallides säilitatav rohi on heinana säilitamise alternatiiv, mida kasutatakse eeskätt vihmaste ilmade puhul. Sätte kohaldamine vajab üleminekuperioodi, mille kestel teatavad piimatootjad rakendavad söödakogumise süsteemi, mis võimaldab loobuda silo andmisest lüpsiperioodil.

Lisatud on lause

„—

tootja põllumajanduslikus majapidamises valmistatud söödasegude kasutamine on lubatud teatud tingimustel:

—	segatavad söödakomponendid sisalduvad punktis 5.2.6 toodud nimekirjas;

—	põhiratsiooni sööt ja punktis 5.2.6 toodud nimekirjas sisalduvad söödakomponendid segatakse sööda etteandmise päeval;

—	keelatud on anda sööta, milles on segatud põhiratsiooni sööt ja põhiratsioonile lisaks antavad lubatud toorained, mille loetelu on toodud punktis 5.2.6.”

Selle meetme eesmärk on mitte lubada söödaks anda turustatavaid valmis söödasegusid, mille päritolu ja sageli ka koostis ei ole loomakasvatajale teada ja mille kasutamine soodustaks loomade sisetingimustes pidamist igasuguse seoseta geograafilise piirkonnaga.

—

Lisatud on lause „Kontsentreeritud sööda andmine on piiratud keskmiselt 800 grammi kuivainega lamba kohta päevas. Hooaja jooksul antava kontsentreeritud sööda kogus on piiratud keskmiselt 150 kg kuivainega ühe lamba kohta”.

Selle piirangu eesmärk on tagada sööda vastavus mäletseja vajadustele. Koos minimaalse karjatamisperioodi nõudega ja geograafilisest piirkonnast pärineva minimaalse söödakoguse nõudega aitab see nõue tõhustada toote seost piirkonnaga, mis avaldub olulisel määral loomade söödas. Kaks piirväärtust, päevane ja aastane, võtavad arvesse söödaressursside suurt hooajalist kõikuvust ja lammaste elutsüklit.

Lisatud on lubatud söödakomponentide loend, et eelistatult kasutataks sööta, mis on seotud loomakasvatajate oskusteabega. Ühtlasi võimaldab see saada üksikasjalikku teavet söödakomponentide kohta, mida kasutatakse söödasegude valmistamiseks.

—	Lisatud on järgmine lõige, mis toetab traditsiooniliste söötade kasutamist: „Põllumajanduslikus majapidamises kasvatatavate väikeste mäletsejate söödas on lubatud kasutada üksnes mittetransgeenseid taimi, kõrvalsaaduseid ja täiendsööta”.

—	Et täpsustada noorloomadele antava sööda koosseisu samalaadselt täiskasvanud loomade söödaga, on lisatud järgmine säte: „Talledele on enne võõrutamist lubatud söödaks anda: piimatooteid, pärme, säilitusaineid, jaanikaunu. Lubatud on üksnes raviotstarbelised meditsiinilised protseduurid”.

—	Lisatud on järgmine säte: „Tootmine on keelatud septembri- ja oktoobrikuu jooksul”.

See nõue tagab „Ossau-Iraty” juustu tootmise hooajalisuse, mis vastab piima tootmise tsüklitele – novembrist/detsembrist kuni juuni/juulini, mõnikord augustini.

—	määratlus „mida talujuustu puhul kasutatakse toorkujul” on asendatud järgmisega: „Piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel enne kalgendamist on keelatud. Muu kui talutootmise puhul on lubatud piima termiline töötlemine”.

See säte tagab, et piima kasutatakse algsel kujul, töötlemata seda muul viisil kui termiliselt, ning ka see töötlemisviis on vastavalt praegusele tavapärasele praktikale talujuustu puhul keelatud.

—

Säte „Kalgenditerasid segatakse ja kuumutatakse anumas temperatuuril, mis jääb vahemikku 36–44 °C” on asendatud järgmisega:

„Tootmine hõlmab üksnes järgmisi etappe:

—	talutootmise korral on lubatud piima kurnamine koos nõgestega;

—	ainukesed lubatud lisaained piimas on: laap, kaltsiumkloriid (maksimaalselt 3 cm3 10 liitri piima kohta), vesi, kahjutud bakteri-, pärmi- ja hallitusseente kultuurid, mis ei ole geneetiliselt muundatud;

—

laabi lisamine peab toimuma talutootmise korral hiljemalt 40 tundi pärast kõige varem lüpstud piima lüpsi ja mittetalutootmise korral hiljemalt 48 tundi pärast kõige varem lüpstud piima lüpsi. Laabi lisamisel on piima temperatuur 28–35 °C ja lisatava laabi kogus on maksimaalselt 3 cm3 10 liitri piima kohta, kui kasutatakse standardset laapi, mis sisaldab 520 mg kümosiini liitri laabi kohta. Laabi lahjendamiseks on lubatud kasutada joogivett;

—	kalgendamise, tükeldamise, segamise, kuumutamise ja ülekuumutamise toimingud viiakse läbi temperatuuril 44 °C või madalamal temperatuuril. Segamise kestus ei või ületada üht tundi. Tükeldamisel saadavate terade mõõtmed on 1 cm3 või väiksemad;

—	laktoosi eemaldamine on lubatud muu kui talutootmise puhul: eraldatava vadaku kogus on 25 % või väiksem kasutatava piima kogusest, kalgendile lisatava joogivee kogus ei või ületada 25 % kasutatava piima kogusest, vee temperatuur peab olema vahemikus 25–60 °C.

—

vormimine, mis toimub riidega vooderdatud aukudega vormides või mikroaukudega vormides (vormide läbimõõt on 25,5–26 sentimeetrit ja kõrgus 9–12 sentimeetrit, väiksemate mõõtmetega vormide läbimõõt on 18–20 sentimeetrit ja kõrgus 7–10 sentimeetrit. Talutootmise puhul on lubatud kasutada vorme, mille kõrgus on 24–28 sentimeetrit ja kõrgus 9–15 sentimeetrit);

—	pressimine, mille käigus talujuustud pööratakse vähemalt üks kord ümber;

—	vormist väljavõtmine, mis toimub siis, kui juustu pH on 5,5 või väiksem.

—

soolamine kuivsoola või soolalahuse abil. Kuivsoola abil soolamine toimub 15 °C või madalama välistemperatuuri juures ja selle kestus ei või ületada 24 tundi 1 kg juustu kohta. Soolalahus sisaldab vett, soola (kuni 330 grammi liitri vee kohta); soolalahus võib samuti sisaldada äädikhapet ja/või piimhapet, lahuse pH on 5,5 või väiksem. Soolalahusega soolamise kestus ei või ületada 12 tundi 1 kg juustu kohta. Soolalahuse temperatuur ei või ületada 15 °C. Soolalahuse filtreerimine on lubatud.”

Kuivõrd kalgendi segamise ja kalgenditerade kuumutamise etappi ei olnud toote valmistusmeetodi puhul piisavalt kirjeldatud, on juustu valmistamise kõiki etappe alates protsessi algusest kuni soolamiseni täiendavalt täpsustatud. Sihtväärtused hõlmavad eeskätt järgitavaid ettenähtud ajavahemikke ja temperatuure, mis on määratletud vastavalt juustutööstuses kasutatavatele tavadele. Lisaks sellele ei olnud varem kehtinud spetsifikaadis täpsustatud üksnes erinevate piimade segamist hõlmava talutootmise korral kasutatava laktoosi eraldamise etapil rakendatavaid tingimusi, seetõttu piiritleti selle etapi nõudeid eraldatava vadaku maksimaalse koguse, lisatava vee maksimaalse koguse ja nõutava temperatuuri tingimustega.

—	Lisaks sellele kohaldati juustu töötlemismeetodite ja kasutatavate lisaainete kohta üldisi eeskirju. Kuid samas on ilmnenud, et uued tehnilised meetodid, nagu teatavad töötlemismenetlused ja lisaained, võivad mõjutada „Ossau-Iraty” juustu iseloomulikke omadusi.

Seetõttu on osutunud vajalikuks täpsustada toote spetsifikaadis piima töötlemiseks ja „Ossau-Iraty” juustu tootmiseks kasutatavaid töötlemismeetodeid ja piima lisaaineid, et vältida olukorda, kus tulevased uued töötlemisviisid võivad hakata mõjutama juustu omadusi.

Lisatud on järgmised sätted:

„Juustu toorainete, juustu valmistamise vaheproduktide, kalgendi ja toorjuustu säilitamine (Celsiuse skaala) miinuskraadide juures ei ole lubatud.

Vaakumkeskkonnas hoidmine on lubatud järgmistel tingimustel:

—	toorjuustu paigutamine vaakumkeskkonda peab toimuma soolvee või kuivsoolaga soolamisele järgneva 10 päeva jooksul;

—	kogu vaakumkeskkonnas hoidmise aja jooksul peab säilitatava toote temperatuur olema vahemikus 0–4 °C;

—	vaakumkeskkonnas hoidmise maksimaalne kestus on 10 kuud, kõik teataval aastal toodetud juustud tuleb võtta vaakumkeskkonnast välja hiljemalt sama aasta 20. detsembril;

—	toorjuustu vaakumkeskkonnas hoidmise korral arvestatakse juustu laagerdumise aega alates juustu vaakumkeskkonnast väljavõtmise päevast”.

Juustu külmutamine, mis mõjutab selle organoleptilisi omadusi, on keelatud. Toorjuustu hoidmine vaakumkeskkonnas võimaldab juustu laagerdamist ja turustamist kogu aasta kestel, vaatamata piima tootmise ja sellest tulenevalt ka juustu tootmise hooajalisusele. See on tingitud toorjuustu ooteajast enne laagerdumist, kuivõrd vaakumkeskkonnas hoidmise aega ei arvestata laagerdumisaja hulka.

—

Lause „Laagerdumine toimub nimetuse geograafilises piirkonnas 90 päeva kestel, seda tähtaega võib väikeste „Ossau-Iraty” juustude puhul vähendada 60 päevani” asendatakse järgmisega:

„Minimaalne päritolunimetuse geograafilises piirkonnas toimuva laagerdumise aeg on 4–7 kg kaaluvate juustude puhul 120 päeva ja 2–3 kg kaaluvate juustude puhul 80 päeva. Laagerdumise temperatuur peab olema vahemikus 6–15 °C. Laagerdumisruumi suhteline õhuniiskus peab olema suurem kui 75 %”.

Laagerdumisaja pikendamine toob paremini välja toote eripärased omadused. Lisaks sellele on laagerdumisprotsessi paremaks piiritlemiseks täpsustatud laagerdamismeetodeid.

—	Lisatud on järgmine säte, mis kirjeldab juustude töötlemise traditsioonilisi meetodeid: „Laagerdumise käigus pööratakse juustud ümber ja neid hõõrutakse. Hõõrumiseks võib kasutada vett, soola, pinnafermente ja punase kaunpipra püreed”.

—	Traditsiooniliste meetoditega vastuolus oleva kooriku värvaine(te) ja natamütsiini (E235) kasutamine on keelatud. Polüvinüülatsetaadi kasutamise keelu kohaldamine lükatakse edasi kuni 1. novembrini 2014, et kõik tootjad saaks võtta kasutusele alternatiivsed seadmed.

4. Erieeskirjad märgistamise kohta

Spetsifikaadi uues redaktsioonis on selgemalt välja toodud toote kohustuslikud märgistuselemendid ja märgisel kasutatav tähesuurus.

INAO logo kasutamise kohustus on asendatud kohustusega esitada märgisel Euroopa Liidu KPN sümbol, lisaks sellele võib märgis sisaldada teksti „kaitstud päritolunimetus”.

Välja on jäetud võimalus kasutada märkeid „talutoode” ja „mägipiirkonna toode” ning nende märgete kasutamise tingimused, sest need ei ole enam asjakohased.

5. Riiklikud nõuded

Spetsifikaati on lisatud peamised kontrollitavad punktid.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„OSSAU-IRATY”

EÜ nr: FR-PDO-0417-01096 – 15.2.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Ossau-Iraty”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Ossau-Iraty” on üksnes standardiseerimata ja töötlemata lambapiimast laabiga kalgendamise teel valmistatav juust. Juust on soolane ja laagerdunud, kergelt pressitud juustumassiga ja kuumutamata, juustu põhjad on sirged või kergelt kumerad, juustu kuivaine sisaldab vähemalt 50 protsenti rasvainet ning juustu kuivainesisaldus ei või olla väiksem kui 58 grammi 100 grammi juustu kohta. „Ossau-Iraty” juust valmistatakse üksnes toorpiimast.

Vormide mõõtmed ja juustu kaal:

—	vormid läbimõõduga 25,5–26 cm ja kõrgusega 9–12 cm laagerdunud juustude jaoks, mille kaal on 4–5 kg.

—	või vormid läbimõõduga 18–20 cm ja kõrgusega 7–10 cm laagerdunud juustude jaoks, mille kaal on 2–3 kg.

„Ossau-Iraty” juustu võib valmistada ülalkirjeldatud vormides või esimesena toodud variandi puhul ka 24–28sentimeetrise läbimõõdu ja 9–15sentimeetrise kõrgusega vormides, sel juhul võib juustu kaal ulatuda 7 kilogrammini.

Juustumassi värvus ulatub laagerdumise tulemusena elevandiluuvalgest kuni kreemjaskollakani. Juustumass on ühtlane, kõva kuni poolkõva. Juustumassis võib olla üksikuid väikeseid tühikuid.

Juustu kooriku värvus ulatub kollakasoranžist hallini.

Laagerdumine kestab 2–3 kg kaaluvate juustude puhul vähemalt 80 päeva ja 4–7 kg kaaluvate juustude puhul vähemalt 120 päeva.

3.3. Tooraine (töödeldud toodete puhul)

„Ossau-Iraty” juustu valmistatakse üksnes lambapiimast, lubatud lambatõud on mustapealine manechi (manech tête noire) tõug, punapruunipealine manechi (manech tête rousse) tõug ja baski-bearni (basque-béarnaise) tõug.

Ühe piimandusaasta kestel (alates 1. novembrist kuni järgneva aasta 31. oktoobrini) ei või lambakarja keskmine piimaand olla suurem kui 300 liitrit piima lamba kohta aastas. Piima toodetakse hooajaliselt: karja lüpsiperiood ei või kesta kauem kui 265 päeva aastas, lüpsmine on keelatud septembris ja oktoobris.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Karja sööt pärineb peamiselt määratletud geograafilisest piirkonnast. Karjamaavälise sööda andmine, mis ei pärine sellest piirkonnast, on piiratud ühe piimandusaasta jooksul keskmiselt 280 kg kuivainega lamba kohta.

Sööda põhiratsioon hõlmab karjamaadelt saadavaid rohttaimi, värskeid, kuivatatud ja veetustatud rohttaimi, heina ja kääritatud sööta. Karja sööda peavad moodustama lubatud toorainete loendisse kuuluvad komponendid, see kehtib nii põhiratsiooni kui ka täiendsööda puhul. Karja sööt hõlmab üksnes mittetransgeenseid taimi.

Lammaste karjatamisperiood kestab vähemalt 240 päeva aastas. Lüpsiperioodil saavad lambad päevadel, mil neid ei karjatata, päevase söödaratsiooni, mis sisaldab vähemalt 600 grammi kuivaine ulatuses geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta.

Lammaste sööt lüpsiperioodil:

—	kuni 31. jaanuarini 2018 on kääritatud sööda kogus brutokaalus piiratud keskmiselt 1,5 kg maisisilo ja 1 kg kiletatud pallides säilitatava rohu või rohusiloga päevas lamba kohta;

—	alates 1. veebruarist 2018 on silosööda andmine keelatud, kiletatud pallides säilitatava rohu kogus on piiratud keskmiselt 1 kilogrammiga päevas lamba kohta.

Need kaks sätet kehtivad tingimusel, et söödaks antava kilepallides säilitatava rohu kuivainesisaldus on vähemalt 70 %.

Kontsentreeritud sööda andmine on piiratud keskmiselt 800 grammi kuivainega lamba kohta päevas. Hooaja jooksul antava kontsentreeritud sööda kogus on piiratud keskmiselt 150 kg kuivainega ühe lamba kohta.

Transgeensete taimekultuuride kasvatamine on keelatud kogu KPNiga toote jaoks piima tootva põllumajandusliku majapidamise territooriumil. See keeld kehtib kõikide taimeliikide puhul, mida on võimalik kasutada majapidamises olevate loomade söödana, või mis võivad söödaks antavaid taimi mõjutada.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Lambapiima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustu „Ossau-Iraty” võib turustada pakendatud tükkidena, tingimusel, et iga tükk sisaldab nimetusele iseloomulikku koorikut ja selle märgistus hõlmab punktis 3.7 osutatud teavet.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Sõltumata kõikide juustude suhtes kohaldatavatest eeskirjadest peab iga juustu märgistus hõlmama toote päritolunimetust, mis on toodud tähesuurusega, mille suurus moodustab vähemalt kaks kolmandikku märgisel oleva kõige suurema tähesuurusega teksti tähesuurusest.

Juustude märgisel peab olema toodud Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Märgisel võib olla ka tekst „kaitstud päritolunimetus”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi kommuune või kommuunide osi:

—

Pyrénées-Atlantiques’i departemang:

—

kõik kommuunid järgmistest kantonitest: Accous, Anglet, Aramits, Arudy, Biarritz, Bidache, Espelette, Hasparren, Hendaye, Iholdy, Laruns, Lasseube, Mauléon-Licharre, Navarrenx, Nay, Oloron, Saint-Etienne-de-Baïgorry, Saint-Jean-de-Luz, Saint-Jean-Pied-de-Port, Saint-Palais, Sauveterre-de-Béarn, Tardets-Sorholus, Ustaritz;

—

järgmised kommuunid: Aressy, Assat, Auterrive, Ayherre, Bellocq, Bérenx, Bosdarros, Briscous, Carresse-Cassaber, Castagnède, Castetner, Cuqueron, Escos, Gan, Gelos, Hours, Isturits, Jurançon, Laà-Mondrans, La-Bastide-Clairence, Labastide-Villefranche, Labatmale, Lahonce, Lahourcade, Lanneplaà, Léren, Loubieng, Lucgarier, Lucq-de-Béarn, Mazères-Lezons, Meillon, Monein, Mouguerre, Mourenx, Narcastet, Noguères, Ozenx-Montestrucq, Parbayse, Rontignon, Saint-Dos, Saint-Faust, Saint-Pé-de-Léren, Saint-Pierre-d’Irube, Salies-de-Béarn, Salles-Mongiscard, Sarpourenx, Sauvelade, Uzos, Vielleségure, Villefranque;

—

osaliselt järgmised kommuunid: Abos, Abidos, Arbus, Argagnon, Artigueloutan, Artiguelouve, Barzun, Bayonne, Bésingrand, Biron, Bizanos, Castétis, Denguin, Espoey, Gomer, Idron, Lacq, Labastide-Cézeracq, Lagor, Lahontan, Laroin, Lée, Lescar, Livron, Lons, Maslacq, Mont, Nousty, Orthez, Os-Marsillon, Ousse, Pardies, Pau, Pontacq, Siros, Soumoulou, Tarsacq, Urcuit, Urt.

Viimatinimetatud kommuunide täpsed plaanid asuvad halduskeskustes.

Need kommuunid asuvad Ousse’i jõe, Gave de Pau ja Gaves réunis’ ning pärast jõgede ühinemist Adouri jõe vasakkallastel, Lons’i kommuun paikneb osaliselt Gave de Pau jõe paremkaldal.

—	Hautes-Pyrénées departemangu Pyrénées-Atlantiques’i departemanguga piirnevad osad: Arbéost, Arrens-Marsous, Ferrières.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Nimetuse geograafiline piirkond hõlmab mägialasid ning Baskimaa ja Béarni mäejalameid.

Geograafilise piirkonna looduslikud tingimused, regulaarse ja suure sademetehulgaga (vähemalt 1 200 mm ja kuni 1 800 mm aastas), ookeanist mõjustatud kliima ning küllalt väikesed temperatuurikõikumised soodustavad rohttaimede kasvu ja seoses sellega ka piimalammaste kasvatamist. Samas on piirkonna reljeef, madalad ja keskmise kõrgusega mäed ning piirkonna kõrgus merepinnast suunanud põllumajanduse eeskätt ekstensiivse loomakasvatuse poole.

Piima saamiseks kasutatavad lambatõud on selles piirkonnas traditsioonilised. Tegemist on kohalike tõugudega: mustapealine manechi tõug, punapruunipealine manechi tõug ja baski-bearni tõug, mis on kõnealuse geograafilise piirkonna tingimustega väga hästi kohanenud: lammaste põhisööt hõlmab rohtu ja heina, nende tihe vill võimaldab neil taluda väga suurt sademete hulka. Lambaid karjatatakse karjamaadel isegi talveperioodil, välja arvatud lumesaju või äärmuslike tingimuste korral; nad on kohanenud rändkarjatamisega, mida kasutatakse kolmveerandi karjade puhul. Need kohalikud lambatõud toodavad piima ainult talvel, kevadel ja suve alguspoolel.

Juustu tootmismeetod vastab piima hooajalisele tootmisele: lüpsmine ja juustu tootmine ei ole lubatud septembris ega oktoobris.

Geograafilisest piirkonnast pärinev piim on suure kuivainesisaldusega, selle saamismeetod tagab, et keskmine kuivaine sisaldus (piimarasv ja piimavalgud) on suurem kui 110 grammi liitri kohta.

Tootmismeetodid ja tootmisega seotud parameetrid vastavad suure kuivainesisaldusega piima omadustele. Sellest tulenevalt on juust keldrisse laagerduma asetamisel suuteline läbima laagerdumise käigus toimuvaid lipolüüsi ja proteolüüsi protsesse.

Tavad, mida tootjad järgivad laagerdumise ajal (juustude pööramine, hõõrumine, fungitsiidide kasutamise keeld), aitavad juustude pinnal tekitada tingimused teatava konkreetse floora arenemisele, mis annab juustule iseloomuliku lõhna ja maitse.

5.2. Toote eripära

„Ossau-Iraty” on kergelt pressitud juustumassiga lambapiimajuust, mille kuju on sirge või kergelt kumera põhjaga juustusilinder. Juustu koorik on kõva, mõne millimeetri paksune ja selle värvus varieerub kollakasoranžist hallini. „Ossau-Iraty” juustu kaal on vähemalt 2 kilogrammi, see võimaldab juustu laagerdada kaua, sõltuvalt juustu suurusest vähemalt 80–120 päeva jooksul.

Juustumassi värvus ulatub laagerdumise tulemusena elevandiluuvalgest kuni kreemjaskollakani. Juustumassi tekstuur on sile, vastupidav, suussulav, selle kõvadus ulatub poolpehmest kuni kõvani. Juustumassis võib olla üksikuid väikeseid tühikuid (auke).

Juustu lõhn on õrn, meenutades mõnikord lillede või puuvilja lõhna. Juustu maitse on tasakaalustatud happelise ja rasvase aistingu vahel, maitse on tugev, soolane, kuid mitte ülemääraselt, maitsebuketis võib sageli tunda pähkli ja puuviljade maitset.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafiline ala hõlmab mäestikualasid ning Baskimaa ja Bearni mäejalameid, mis on valdavalt kaetud looduslike või ajutiste rohumaadega, mida võib kasutada lambakarjade suvekarjamaadena või heinamaadena, kust loomakasvatajad saavad kuivatatava või kilepallidesse pakendatava sööda.

Taimkate võimaldab saada geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta, mis koosneb erinevaid liike sisaldavast heinast, ädalast ja värskest rohust.

Nende söödaressursside abil kasvatatakse kohalikest tõugudest pärinevaid lambaid (mustapealine manechi tõug, punapruunipealine manechi tõug ja baski-bearni tõug).

Kõnealuste kohalike lambatõugude kasutamine, karjatamisel ja heina kasutamisel põhinev söödarežiim ja tootmise intensiivistumist piiravad karjatamistingimused võimaldavad juustu valmistamiseks väga sobiva piima tootmist.

Lambapiimajuustu on Püreneede lääneosas valmistatud juba vähemalt keskajast. XIV sajandi maakasutuslepingutest ja XV sajandi alguse kinnitatud dokumentidest ilmneb, et kõnealuses piirkonnas toodeti lambajuustu.

Et piima transportimine suures kõrguses asuvate mägikarjamaade ja orgudes asuvate suvekarjamaade vahel oli keeruline, hakkasid karjased peagi piima kohapeal ümber töötlema juustuks, mida oli lihtne transportida orgudesse, kus seda oli võimalik turustada.

„Ossau-Iraty” juust kuulub pressitud kuumtöötlemata juustude hulka ning tänu mitmekilosele kaalule, pressitud juustumassile, silindri kujule ja pikale laagerdumisajale, mis annab juustule kõva kooriku, on see hõlpsasti transporditav. Juustu hea säilivus tagas lambakasvatajale ja ta perekonnale valgurikka toidu kogu aastaks.

Kuigi transpordivõimalused on tänapäeval paremad, on juustu pikk laagerdumisaeg säilinud. Juustu omadused ning iseloomulik lõhna- ja maitsebukett tulenevad rakendatud tootmismeetoditest, eeskätt juustude pikast laagerdumisajast.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCOssau-Iraty.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt joonelaune märkus 3.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 319

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 17. september 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 319/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7300 – COFCO / Noble Agri) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 319/02	Euro vahetuskurss	2

2014/C 319/03	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 17. märtsi 2014. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39610(1) – elektrikaablid – Raportöör: Taani	3

2014/C 319/04	Arvamus, mille konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas 31. märtsi 2014. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb juhtumit AT.39610(2) – elektrikaablid – Raportöör: Taani	4

2014/C 319/05	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne – Elektrikaablid (AT.39610)	5

2014/C 319/06	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 2. aprill 2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum AT.39610 – elektrikaablid) (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2139 (final) all)	10

	Kontrollikoda
2014/C 319/07	Eriaruanne nr 10/2014 Kalandusfondist vesiviljelusele eraldatud toetuse mõjusus	16

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2949
JPY	Jaapani jeen	138,67
DKK	Taani kroon	7,4448
GBP	Inglise nael	0,79920
SEK	Rootsi kroon	9,2376
CHF	Šveitsi frank	1,2085
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,2790
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,555
HUF	Ungari forint	314,35
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1956
RON	Rumeenia leu	4,4145
TRY	Türgi liir	2,8635
AUD	Austraalia dollar	1,4340
CAD	Kanada dollar	1,4297
HKD	Hongkongi dollar	10,0370
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5866
SGD	Singapuri dollar	1,6326
KRW	Korea vonn	1 341,66
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,1811
CNY	Hiina jüaan	7,9578
HRK	Horvaatia kuna	7,6200
IDR	Indoneesia ruupia	15 483,02
MYR	Malaisia ringit	4,1745
PHP	Filipiini peeso	57,327
RUB	Vene rubla	50,0160
THB	Tai baat	41,748
BRL	Brasiilia reaal	3,0322
MXN	Mehhiko peeso	17,1260
INR	India ruupia	79,0867

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 319/08	Kutse kandideerida isikuliselt ametisse nimetatavaks eksperdiks	17

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 319/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7392 – Advent International / Corialis) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	22

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 319/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	23