9.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 260/1

KOMISJONI TEATIS

piirangute kehtestamise menetluse lõpuleviimise kohta nelja ftalaadi (DEHP, DBP, BBP ja DIBP) suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

2014/C 260/01

1. SISSEJUHATUS

14. aprillil 2011 esitas Taani kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) (REACH) artikli 69 lõikega 4 Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) XV lisa kohase toimiku piirangute kehtestamist käsitleva ettepaneku kohta. Esitati ettepanek piirata ELi tasandil selliste sisetingimustes kasutamiseks ettenähtud toodete ning naha või limaskestaga kokku puutuda võivate toodete turuleviimist, milles neljast ftalaadist ühe või enama ftalaadi sisaldus ületab 0,1 % mis tahes plastifitseeritud materjali massist. Kõnealused neli ftalaati on järgmised: DEHP (bis(2-etüülheksüül)ftalaat; CASi nr 117-81-7; EÜ nr 204-211-0); DBP (dibutüülftalaat; CASi nr 84-74-2; EÜ nr 201-557-4); BBP (bensüülbutüülftalaat; CASi nr 85-68-7; EÜ nr 201-622-7); DIBP (diisobutüülftalaat; CASi nr 84-69-5; EÜ nr 201-553-2); Taani oli seisukohal, et nimetatud ftalaatide reproduktiivtoksilisuse ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste tõttu kujutab nende esinemine toodetes ning kombineeritud kokkupuude kõnealuste ainetega inimtervisele riski, mida ei ole piisavalt kontrollitud ning mida tuleks käsitleda ELi tasandil.

15. juunil 2012 võttis ECHA riskihindamise komitee (RAC) REACHi artikli 70 kohaselt vastu ühehäälse otsuse väljapakutud piirangu kohta. RAC leidis oma arvamuses, et väljapakutud piirang ei ole põhjendatud, kuna kättesaadavad andmed ei osuta sellele, et 2012. aastal esineks nelja ftalaadiga kombineeritud kokkupuute oht. RACi kohaselt vähendavad kokkupuudet veelgi kehtivad regulatiivsed nõuded ja nendest tulenev kasutuse vähenemine ning samuti mõne aasta pärast nimetatud nelja ftalaadi suhtes kehtestatavad autoriseeringu nõuded.

ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) võttis 5. detsembril 2012 REACHi artikli 71 kohaselt vastu ühehäälse otsuse soovitatud piirangu kohta, järeldades et väljapakutud piirangu toetamiseks puudub alus. See järeldus tugineb eespool kirjeldatud RACi otsusele.

19. detsembril 2012 esitas ECHA kooskõlas REACHi artikliga 72 RACi ja SEACi otsused komisjonile.

Vastavalt REACHi artikli 73 lõikele 1 koostab komisjon XVII lisa muutmise eelnõu kolme kuu jooksul alates SEACi arvamuse saamisest, kui artiklis 68 sätestatud tingimused on täidetud.

Nimetatud neli ftalaati on CLP-määruse (2) VI lisa alusel liigitatud 1B kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks. Sarnaselt muudele 1B kategooria reproduktiivtoksilistele ainetele ei tohi neid nelja ftalaati REACHi XVII lisa kande 30 kohaselt turule viia ega kasutada ainetena, muude ainete koostisosadena või segudes, mida tarnitakse üldsusele, kui ühe nimetatud ftalaadi sisaldus on võrdne või suurem kui 0,3 %.

Kõnealuse kolme ftalaadi (DEHP, DBP ja BBP) kasutamine mänguasjades ja lapsehooldusvahendites on piiratud REACHi XVII lisa kandega 51. Kõnealusele kandele lisatud läbivaatamisklausli kohaselt hindas ECHA komisjoni palvel 2010. aastal kande muutmise vajadust, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid. Järeldati (3), et uus kättesaadav teave nende kolme ftalaadi kasutuse ja nendega kokkupuute kohta ei lisa uusi aspekte juba läbiviidud hinnangutele, mida on kasutatud nimetatud piirangute alusena. Samuti järeldati, et uus teave ei osuta vajadusele vaadata kehtiv piirang kiiremas korras läbi.

2. KOMISJONI POOLT HINDAMISEL ARVESSE VÕETUD PÕHIASPEKTID

Hinnates seda, kas REACHi artiklis 68 sätestatud tingimused on täidetud ning piirang põhjendatud, võttis komisjon kaalumisele eelkõige piirangute toimiku ja komiteede otsuste järgmised aspektid.

Esiteks oli RACil keeruline hinnata nelja ftalaadi mõju inimeste viljatuse probleemidele ja hormoonsõltuvate vähiliikide arvu suurenemisele. Tegelikult ei võimalda kättesaadavad epidemioloogilised inimuuringud järeldada, et uuritud mõju (peamiselt antiandrogeenne) ja nelja ftalaadiga kokkupuute vahel oleks otsene põhjuslik seos. Samas nõustus RAC, et loomaandmetele tuginedes näisid mitmed mõjud olevat seotud antiandrogeense toimimisviisiga. Seega pidas komisjon kõiki neid mõjusid olulisteks näitajateks ning valis neist välja kõige tundlikumad, et tuletada ainega kokkupuute tase, mida inimeste puhul ületada ei tohiks (tuletatud mittetoimiv tase, DNEL). RAC leidis siiski, et DNELid on teatavatel arvamuses üksikasjalikumalt käsitletud põhjustel, nagu näiteks konservatiivsete algannuste kasutamine (4), ülehinnatud.

Teiseks uuris RAC kokkupuudet hinnates piirangute toimikus väljapakutud stsenaariume, mille kohaselt võib kokkupuude toodetes sisalduvate ftalaatidega olla põhjustatud otsesest kokkupuutest nimetatud nelja ftalaati sisaldavate toodete, tolmu ja siseõhuga. Hinnangusse oli kaasatud ka kokkupuude toidu tarbimise kaudu.

RAC leidis, et piirangute toimikus kasutatud modelleerimisel põhinevad kokkupuutehinnangud on väga pessimistlikud ja mitmel arvamuses käsitletud põhjusel ka ebausaldusväärsed. Seetõttu leiti, et toodetega kokkupuutel ning siseruumides ja toidu tarbimise teel tekkiva kokkupuutega seoses arvutatud riski iseloomustuse suhtarvud (RCRid) on ülehinnatud.

Selleks et saada kõnealuse nelja ftalaadi puhul, millega elanikkond kokku puutub, kogu-/kombineeritud tasemete parem esindatus, võttis RAC kokkupuutehinnangute tuletamiseks arvesse XV lisa kohases piirangute toimikus ning piirangute kehtestamise menetluse käigus kättesaadavaks tehtud inimeste bioseire uuringuid. Kõnealuseid bioseireandmeid kasutades arvutatud kokkupuutehinnangud andsid nende nelja ftalaadi puhul kombineeritud riski iseloomustuse suhtarvude tulemusteks laste puhul 1,59 ja täiskasvanutel 1,23 (halvim mõeldav stsenaarium), mis osutas sellele, et risk on enam kui 1. RAC tõdes, et bioseireandmetele tuginemine võib viia kokkupuute mõningase alahindamiseni, kuna andmed olid kättesaadavad vaid üsna väikese arvu inimeste kohta, need ei hõlmanud kõiki vanuserühmi ega peegeldanud tõenäoliselt kogu Euroopa olukorda (kuna andmed olid kättesaadavad üksnes Saksamaa ja Taani kohta). RAC leidis siiski, et kuna kättesaadavate bioseireuuringute puhul oli proove võetud enne 2007. aastat, ei peegelda kokkupuutehinnangud hetkeolukorda ning on ülehinnatud, kui pidada silmas seda, et toiduga kokkupuutuvates materjalides (5), kosmeetikatoodetes (6) ning lapsehooldusvahendites ja mänguasjades (7) sisalduvaid ftalaate käsitlevate ELi õigusaktide rakendamine peaks eeldatavasti kokkupuudet vähendama.

RACi otsuses toodi välja, et ajavahemikul 2007–2010 vähenes ELis valmistatud toodetes kõnealuse nelja ftalaadi sisaldus 40 %, ELi imporditud toodetes 13 % ning ELis turustatud toodetes 35 %. Samuti märgiti, et arvutatud riski iseloomustuse suhtarvud kajastavad kõikide ftalaate sisaldavate toodetega kokkupuutumise tulemust, sealhulgas toodetega, mille piiramine ei ole ettepanekuga ette nähtud. RAC järeldas seega, et arvutatud riski iseloomustuse suhtarvud, mis olid üle 1, kujutavad endast hetkeolukorra ülehindamist.

Lisaks märkisid RAC ja SEAC, et mitmete rakenduste puhul on nelja ftalaadi kasutamine ja/või ftalaatide üldine kasutus juba järk-järgult vähenenud või vähenemas. Lisaks prognoosis SEAC mitmetele eri stsenaariumidele tuginedes kõnealuse nelja ftalaadi koguseid ELis turustatud toodetes aastatel 2015 ja 2020. Prognoosid osutasid sellele, et nende nelja ftalaadi sisaldus on ELis turustatavates toodetes jätkuvalt märkimisväärselt vähenemas. Sellele tuginedes järeldas RAC, et mahu jätkuv vähenemine alandab ka kokkupuudet sellise tasemeni, mis ei kujuta endast inimeste tervisele ohtu. SEAC oli samuti arvamusel, et ftalaatide asendamise peamiseks tõukejõuks on ELi õigusaktid – näiteks õigusakt, mille kohaselt on kõnealused neli ftalaati liigitatud reproduktiivtoksilisteks aineteks, ELi õigusakt, millega piiratakse nende kasutamist mänguasjades ja lapsetarvetes ning ka ELi õigusakt toiduga kokku puutuvate plastmaterjalide kohta – ning eeldatavasti jätkub nende nelja ftalaadi asendamine muude plastifikaatoritega tänu sellele, et nimetatud ftalaadid on kantud väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu vastavalt REACHi artiklile 59 ning REACHi XIV lisasse ning asjaolule, et autoriseeringut taotledes tuleb esitada asenduskava, kui on olemas sobivad alternatiivid. Asendamise suundumust toetavad ka muud turutegurid, näiteks suund kasutada ftalaate mittesisaldavaid plastifikaatoreid ning ftalaatide lähteainete pikaajalise hinnasuundumuse ja kättesaadavusega seotud ebakindlus.

SEAC märkis oma arvamuses, et tal ei olnud võimalik läbi viia kavandatud piirangu proportsionaalsuse hindamist, kuna XV lisa piirangute toimik ei hõlmanud asjakohast teavet ning seda ei suudetud koguda ka piirangute kehtestamise menetluse ajal. Samuti ei näidatud ega hinnatud seda, millist kasu tooks väljapakutud piirang seoses tervisele avalduva mõju võimaliku vähenemisega. SEACile kättesaadav teave ei võimaldanud hinnata kavandatud piirangu võimalikku keskkonnakasu. Tööstuse asenduskuludega seoses leidis SEAC, et alternatiivide (sealhulgas nii ftalaate sisaldavad kui ka mittesisaldavad plastifikaatorid) hinnad on üldiselt 0–30 % kõrgemad. SEACile kättesaadav info koostise muutmise ja muude asendusega seonduvate asjakohaste kulude kohta oli vähene, arvestades rakendusviiside paljusust. Kokkuvõttes hindas SEAC, et alternatiivid on enamiku rakendusviiside puhul tehniliselt kättesaadavad ja mõistliku hinnaga. Kavandatud piirang võiks aga avaldada kahjulikku majanduslikku mõju PVC ringlussevõtu sektorile või nõuda teatavate sektorite (nt lennundustööstus) puhul asendamiseks rohkem aega ja ressursse. SEAC märkis ka, et ettepaneku väga laia reguleerimisala arvestades ei ole suudetud näidata, et väljapakutud piirang oleks tegelikult kõige asjakohasem meede.

9. aprillil ja 12. juulil 2013 esitas Taani komisjonile lisateavet, nõudes, et komisjon seda enne otsuse tegemist arvesse võtaks. Nimetatud teave käsitles peamiselt bioseire uuringute andmeid ning nimetatud nelja ftalaadi esinemist imporditud toodetes. Komisjon palus ECHA sekretariaadil anda esialgne hinnang selle kohta, kas need andmed võiksid muuta RACi ja SEACi arvamust.

Oma esialgses hinnangus järeldas ECHA sekretariaat, et Taani elanikkonda käsitlevate uute bioseire andmete põhjal oli elanike kokkupuude ftalaatidega selles liikmesriigis 2011. aastal ligikaudu poole väiksem 2007. aasta väärtustest, mis kinnitab langustrendi ja seega RACi ja SEACi järeldusi. Bioseire andmed teiste ELi liikmesriikide elanike koha ei olnud üldsusele kättesaadavad. ECHA leidis, et on liiga vara (kuna vastastikust hindamist ei ole tehtud) teha nõuetekohast analüüsi ja lõplikke järeldusi ning vaidlustada RACi ja SEACi arvamusi.

Lisaks leidis ECHA sekretariaat, et Taani esitatud lisateave ja -kaalutlused imporditud toodetes esinevate ftalaatide kohta ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui seda on teinud RAC ja SEAC. Isegi kui langus ei ole nii järsk, kui SEAC oletas, ei ole andmed vastuolus RACi arvamusega, et ftalaatide sisaldus ELi turul olevates toodetes on vähenemas, ning seda kinnitab ka ECHA esialgne hinnang bioseire andmete kohta.

Võttes arvesse esialgset hindamist, mille ECHA sekretariaat Taani poolt 9. aprilli ja 12. juuli 2013. aasta kirjades osutatud andmete kohta läbi viis, on komisjon seisukohal, et arvestades andmete piiratud kättesaadavust ja esialgsust, ei ole need praeguses etapis piisavad, et vaidlustada RACi ja SEACi arvamusi.

3. JÄRELDUS

REACHi artikli 73 lõike 1 kohaselt leiab komisjon, et artiklis 68 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ning ei ole seetõttu koostanud XVII lisa muudatuse eelnõu ega püüdnud võtta vastu lõplikku otsust REACHi artikli 73 lõikes 2 osutatud korras.

REACHiga ühtlustatakse REACHi-kohase piirangute kehtestamise menetluse (REACHi artiklid 69–73) läbinud keemiliste ainete tootmise, kasutamise või turuleviimise keeld või sellele esitatavad tingimused. Seega ei tohiks liikmesriigid pärast piirangute kehtestamise menetluse lõpuleviimist säilitada või kehtestada siseriiklikke piiranguid, mis erinevad ELi tasandil vastuvõetud piirangutest, millega maandatakse XV lisa kohases piirangute toimikus hinnatud riske.

Käesoleva nelja ftalaadi puhul tähendab see seda, et kuna komisjon ei otsustanud kavandatud piirangut ELi tasandil vastu võtta, ei tohiks liikmesriigid säilitada või kehtestada siseriiklikke piiranguid, millega maandatakse riske, mida on hinnatud juba ELi piirangute kehtestamise menetluse ajal.

Komisjon tuletab meelde ECHA kohustust kaaluda REACHi artikli 69 lõike 2 kohaselt pärast sulgemiskuupäeva (21. veebruar 2015) XIV lisas loetletud nelja ftalaadi puhul, kas nende kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mis ei ole piisavalt ohjatud. Kõnealune menetlus hõlmaks ka RACi arvamuses esitatud soovitust teostada seiret turusuundumuste, kasutusviiside ja inimkeha koormatuse üle, tuginedes bioseirele, ainete sisaldusele toodetes ning toodetest eraldumisele.

Komisjon on seisukohal, et kõiki uusi andmeid, sealhulgas uusi bioseire andmeid, millele Taani oma 9. aprilli ja 12. juuli 2013. aasta avaldustes on osutanud, hindab ECHA selle menetluse alusel. Komisjon palub ECHA-l algatada see menetlus juba enne nende ainete suhtes ette nähtud sulgemiskuupäeva.

Juhul kui kerkib esile küsimus, kas muret peaksid tekitama teised reproduktiivtoksilisteks aineteks [1A/B] liigitatud ftalaadid, või kui uued teaduslikud andmed osutavad sellele, et nimetatud nelja ftalaadiga kokkupuutest tuleneb lubamatu risk, võidakse hinnata kõigi klassifitseeritud ftalaatide kogu kombineeritud kokkupuutest tulenevat riski inimtervisele ning see võib viia uue REACHi artikli 69 kohase piirangute kehtestamise menetluseni.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3) http://echa.europa.eu/documents/10162/13641/dehp_echa_review_report_2010_6_en.pdf;

http://echa.europa.eu/documents/10162/13641/bbp_echa_review_report_2010_6_en.pdf;

http://echa.europa.eu/documents/10162/13641/dbp_echa_review_report_2010_6_en.pdf.

(4) NOAEL (täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldav doos) või LOAEL (vähim täheldatavat kahjulikku toimet avaldav doos).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4), ning komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(6) Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/84/EÜ, 14. detsember 2005, (ELT L 344, 27.12.2005, lk 40), mis on esitatud REACHi XVII lisa 51. kandes.

9.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 260/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2014/C 260/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

„Potjesvlees uit de Westhoek”

EÜ nr: BE-PGI-0005-01130 – 10.07.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus

„Potjesvlees uit de Westhoek”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Belgia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass: 1.2. Lihatooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Üldist:

nimetusega „Potjesvlees uit de Westhoek” tähistatakse kergelt hapukat tarrendis lihavalmistist, mis sisaldab kolme liiki valget liha, st kana-, vasika- ja küülikuliha. Tootes on vähemalt 60 % liha ja 40 % tarrendit.

Visuaalsed omadused:

heleda värvusega läbipaistev tarrend sisaldab nii suuri kui väikeseid valge (ka kondiga) liha tükke. Liha värvus võib varieeruda väga heledast valgest kuni hallikasvalgeni. Garneeringuna võib kasutada sidrunilõike. Tarrend võib sisaldada sibula-, porgandi-, porrulaugu- või selleritükke.

Organoleptilised omadused:

toode „Potjesvlees uit de Westhoek” maitseb peamiselt keedetud valge liha ja selle keeduleeme järele. Tarrend on kergelt hapuka maitsega.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Potjesvlees uit de Westhoek” valmistamisel kasutatakse järgmisi koostisosi.

Liha:

—	kana (maksimaalselt 70 %)

—	küülik (minimaalselt 15 %)

—	vasikas (minimaalselt 15 %)

Tarrend:

—

vesi

—	happelised koostisosad: sidrun ja/või valge vein ja/või äädikas

—	želatiin: kõige rohkem 100 g keeduleeme liitri kohta

—

aromaatsed koostisosad:

—	lisatakse järgmisi köögivilju: sibul, porgand, porrulauk ja seller

—	lisada võib järgmisi maitsetaimi: tüümian, loorber, petersell, nelk, kardemon, koriander ja karri

—	pipar ja/või cayenne’i pipar

—

sool

Valmistis ei sisalda värv- ega säilitusaineid.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas toimuvad toote „Potjesvlees uit de Westhoek” valmistamise kõik etapid:

—	leeme keetmine

—	liha keetmine

—	tarrendi valmistamine

—	viimistlemine

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgisel peab olema esitatud nimetus „Potjesvlees uit de Westhoek” ja ELi logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond on Westhoeki piirkond ja sellega piirnevad rannikuäärsed omavalitsusüksused Belgia Lääne-Flandria provintsis. Piirkond hõlmab järgmisi omavalitsusüksusi: Koksijde, Nieuwpoort, De Panne, Veurne, Alveringem, Diksmuide, Koekelare, Poperinge, Vleteren, Lo-Reninge, Houthulst, Kortemark, Heuvelland, Mesen, Ieper, Langemark-Poelkapelle, Staden, Hooglede, Zonnebeke ja Wervik.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toode „Potjesvlees uit de Westhoek” on lahutamatult seotud määratletud geograafilise piirkonnaga. See põhineb kohalikul, vanade tarrendiroogade koduretseptil. Sajandite jooksul on Westhoeki koduperenaised selle söögi valmistamise oskusi järgmisele põlvele edasi andnud, mistõttu on toode „Potjesvlees uit de Westhoek” kujunenud tüüpiliseks kodus valmistatud laadaroaks. Kana-, küüliku- ja vasikaliha kasutamine viitab sellele, et seda sööki valmistati vaid pidulikel juhtudel; alates 19. sajandi algusest kuni teise maailmasõja järgse ajani said tavakodanikud seda endale lubada vaid paar korda aastas. Suvelaatade jaoks oli see sobiv roog, kuna seda oli võimalik suurtes kogustes ette valmis teha; tänu happelistele koostisosadele kujunes toote värske maiste ja pikenes säilivusaeg.

Kohalikud lihunikud võtsid selle retsepti üle pärast teist maailmasõda ning müüsid toodet „Potjesvlees uit de Westhoek” oma kauplustes. Nii kujunes laadasöögist kvaliteetne lihatoode, mida lihunikud ja lihatoodete tootjad aasta läbi pakkusid leivakatte või eraldi roana.

Belgia ranniku lähedal asuv Westhoek on oluline turismipiirkond, kus on tugevad kulinaariatraditsioonid, sh ka toote „Potjesvlees uit de Westhoek” valmistamise tava.

5.2. Toote eripära

Pikaajalise kohaliku traditsiooni tulemusel kujunes väga eriline toode, mille puhul on oluline selle hele värvus ja värske maitse. Need omadused saavutatakse sellega, et kasutatakse

—	üksnes valget liha, nimelt kana-, küüliku- ja vasikaliha

—	selget ja heledavärvilist keeduleent tarrendi valmistamiseks

—	äädikat või sidrunit valge värvuse ja maitse jaoks

Määratletud geograafilises piirkonnas toodetud toote „Potjesvlees uit de Westhoek” iseloomulikud omadused on kujunenud valge liha, heleda tarrendi ja hapuka nüansi koosmõjul.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Seos geograafilise piirkonnaga põhineb kohaliku oskusteabe alusel kujunenud toote „Potjesvlees uit de Westhoek” iseloomulikel omadustel. Toode „Potjesvlees uit de Westhoek” ja selle maine on lahutamatult seotud piirkonna ja sealse turismiga.

Dirk De Prins ja Nest Mertens esitasid oma raamatus „De Belgische keuken” (1995) (Belgia köök) seose toote „Potjesvlees uit de Westhoek” koduretsepti ja 16. sajandil Belgiat hõlmanud Hispaania okupatsiooni vahel. Jõekalast valmistatud külmal hapukal Valloonia valmistisel escavèche ja tootel „Potjesvlees uit de Westhoek” on tihedad seosed Hispaania roaga escabeche.

Kulinaariaspetsialistid on seda koduretsepti laialdaselt tutvustanud. Toodet „Potjesvlees uit de Westhoek” on esitatud kaubandusvõistlustel ning sellele on omistatud auhindu sellistel üritustel nagu Slavakto Utrechtis (1994) ja Meat&Fresh Expo Belgias (2009).

Traditsiooniliste toodete mõju tugevdamiseks otsustasid kohalikud lihunikud moodustada „Orde van het Potjesvlees uit de Westhoek” („Potjesvlees uit de Westhoek I” ordu) ja esitada ühistaotluse toote „Potjesvlees uit de Westhoek” tunnustamiseks traditsioonilise piirkondliku flaami tootena. See tunnustus anti tootele 2008. aasta septembris.

Kuigi selle tootmine on väiksemahuline ja seda müüakse peamiselt kohapeal, on toote „Potjesvlees uit de Westhoek” iseloomulikud omadused ja selle maine taganud toote olulisuse Lääne-Flandria turismipiirkonnas Westhoekis. Nii Flandria ametlik turismiasutus Toerisme Vlaanderen kui ka Lääne-Flandria provintsi turismiasutus Westtoer on tunnustanud toote „Potjesvlees uit de Westhoek” tähtsust.

—	Ühingu Tafelen in Vlaanderen (väljaspool kodu söömine Flandrias) kaudu lisas Toerisme Vlaanderen toote „Potjesvlees uit de Westhoek” oma 2011.-2012.-2013. aasta tegevuskavasse, et tutvustada sööke, jooke ja väljaspool kodu söömist Flandrias.

—	Turismiväljaandes „West-Vlaanderen voor Dummies” on nimetatud toodet „Potjesvlees uit de Westhoek” Westhoeki esindusroaks.

—	Provintsi veebisaidil www.streekproductwestvlaanderen.be on loetletud kõik toote „Potjesvlees uit de Westhoek” tootjad ning purke selle tootega leidub ka kingikorvides.

Toote mainest ja tähtsusest turismi jaoks annavad tunnistust ka viited riiklikes ja rahvusvahelistes reisiteatmikes. Nii on toode lisatud kohalikke roogi ja tooteid tutvustavasse 1999. aasta Michelin Tourist Guide’i väljaandesse „Belgium/Grand Duchy of Luxembourg”, 1995. aasta Ippa teatmikku Belgia kohalike söökide kohta ning 2008. aastal De Rouki avaldatud kohalikke tooteid käsitlevasse väljaandesse.

Tootest on juttu paljudes Flaami eriväljaannetes nagu 1975. aasta „Vlaamse gerechten” (Flaami road), 2009. aasta „De kleine Culinaire encyclopedie van Vlaanderen” (Flandria väike kulinaariaentsüklopeedia) ja 2010. aasta „De oude Belgen in de keuken” (Muistsed belglased köögis).

Toodet on tutvustatud riikliku televisiooni mitmetes programmides: Flaami kuulus telekokk Jeroen Meus esitles toodet populaarses hilisõhtuses saates „De laatste show”; tootel on oluline koht ka Westhoeki turismikavades.

Viiteid toote „Potjesvlees uit de Westhoek” kohta võib leida ka internetis: uudissaitidel, retseptides, menüüdes, laadateadetes jne.

Kuigi Westhoek jagab selle toote valmistamise traditsiooni oma naaberpiirkonna – Prantsuse Flandriaga (tuntud kui Nord-Pas-de-Calais Prantsusmaal), erineb Prantsuse valmistise „pot’je vleesch” retsept oluliselt Westhoekis kasutatavast retseptist. Prantsuse Flandrias lisatakse valmistisse alati pruunistatud sealiha, ning mõnikord lisatakse tootesse ka karamelli.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

http://lv.vlaanderen.be/nlapps/docs/default.asp?id=180&order

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealune märkus 2.

9.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 260/17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2014/C 260/14

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„GARDA”

EÜ nr: IT-PDO-0117-01142 – 06.08.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☐ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistamine

—

☐ Riiklikud nõuded

—

☒ Muu:

—	lisatud on toote päritolu tagamise ja jälgitavusega seotud nõuded;

—	samuti on lisatud teave toote ja määratletud geograafilise piirkonna seose kohta, mis oli toodud kokkuvõttes, kuid mitte spetsifikaadis.

2. Muudatus(t)e liik

—

☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist [määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3]

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

Nimetuse „Garda” kasutamine

Edaspidi on võimalik kasutada üldnimetust „Garda” kogu määratletud geograafilises piirkonnas valmistatud toodangu kohta, nii et ei ole vajadust kasutada täiendavaid geograafilisi tähiseid.

Toote kirjeldus

Spetsifikaati muudeti vastavalt kohaldatavatele Euroopa Liidu õigusaktidele, lisades määruses (EÜ) nr 796/2002 esitatud toote valmistamismeetodi tüüpiliste parameetrite mediaanväärtused ja jättes välja kasutuks muutunud endise meetodi analüüsi. Et tarbija saaks kõnealustest parameetritest paremini aru, on lisatud kaitstud päritolunimetusega õli „Garda” üldine organoleptiline kirjeldus.

Oleiinhappe sisaldusena väljendatav lubatud maksimaalne happelisuse määr on ühtsustatud ja määratletud varasemast rangemalt ning moodustab kõige rohkem 0,5 % kõikide „Garda” nimetusega toodete jaoks; see väärtus oli varem nõutav üksnes „Garda”Trentino toodete puhul. Selle parameetri ühtne määratlus innustab tootjaettevõtteid senisest veelgi enam seadma esiplaanile toote kvaliteedi.

Peroksiidide maksimaalne sisaldus on määratletud ühtse väärtusega 14, mis varasemalt oli kindlaks määratud üksnes „Garda”Trentino toodete jaoks.

Oleiinhappe väärtust ei ole määratletud, sest see ei ole määrava tähtsusega „Garda” õli kvaliteedi jaoks, lisaks sellele on viimastel aastatel saadud analüüsitulemuste põhjal ilmnenud, et selle parameetri väärtus ei ole püsiv ning on varasematest väärtustest keskmiselt madalam, mis võib olla tingitud keskmiste temperatuuride tõusust ja sademetehulga vähenemisest.

Seetõttu peeti otstarbekaks mitte määratleda spetsifikaadis kohustuslikku minimaalset väärtust.

Tootmismeetod

Traditsiooniline sort „Frantoio”, mis jäeti ekslikult välja 1996. aasta algses taotluses „Garda”Orientale, kuid mitte „Garda”Bresciano ja „Garda”Trentino puhul, on lisatud sordi „Casaliva” kõrvale.

Sordi „Frantoio” nimetuse kasutamine oliivide traditsioonilise nimetusena koos sordi „Casaliva” nimetusega või selle asemel on lubatud järve idakaldal asuvate kommuunide sortide loendites, nagu see on esitatud 1980. aastate oliivikasvatusdokumentides.

Samuti tuleb muuta sordi „Leccino” endiste sünonüümidena kasutatud sordinimesid „Less” või „Lesso”, asendades need sordinimega „Leccino”.

Vigade parandamise tulemusena võivad „Garda” üldnimetusega seotud „Garda”Orientale ja „Garda”Bresciano puhul kasutatavad sordid olla järgmised: „Casaliva”, „Frantoio” ja „Leccino” osakaaluga vähemalt 55 %, kasutada võib ka teisi oliiviistandustes kasvatatavaid sorte, kuid nende osakaal ei või ületada 45 %.

See parandus ei mõjuta oliiviistanduste tegelikku sortide jagunemist, kuivõrd see peegeldab Garda järve idakalda kommuunide oliiviistanduste tegelikku olukorda ja ei too kaasa mingeid muudatusi oliiviõli tootmises, mis jääb samaks kogu nimetuse Garda tootmispiirkonnas, välja arvatud mõned „organoleptilised erinevused, mis on märgatavad ainult ekspertide jaoks”, nagu on märgitud 1996. aasta originaaldokumendis.

Saagikuse määra on täpsustatud ning näidatud selgelt ja ühemõtteliselt, et saagikus on 5 000–6 000 kg/ha. Spetsifikaadis nähti ette võimalus suurendada oliivitootmise saagikust 20 % võrra, st toota juba 1996. aastal kuni 6 000 kg/ha.

Teaduslikud andmed ja tootmise ajalugu on näidanud, et Garda järve ümbruses võib oliiviistanduste saagikus olla kuni 6 000 kg/ha ja õlisaagikus ulatuda kuni 25 %ni. 1990. aastatel läbiviidud agronoomiaalased uuringud näitasid, et lehtedele väetise pihustamine ja niisutustehnoloogiad võimaldavad saavutada veel suuremat saagikust, mis ületab 6 000 kg/ha, ilma et seejuures halveneks oliiviõli kvaliteet.

Oliivipuude kindlustamist toiteainetega käsitlevate uuringute edusammud on näidanud, et tasakaalustatud väetamine ja eeskätt niisutustehnoloogiad koos ratsionaalsete võrakujundusmeetoditega võimaldavad saada saaki noorematelt puudelt ja suurendada seeläbi hektaripõhist tootlikkust ja õli saagiseprotsenti, ilma et seejuures halveneks õli kvaliteet.

Välja on jäetud toodangu deklareerimist hõlmavad menetlused, eeskätt seetõttu, et nende aluseks on aegunud eeskirjad, samuti seepärast, et neid toiminguid haldavad nüüd kontrolliasutused.

Samuti on jäetud välja viited erinevate oliivikasvatuspiirkondade oliiviistanduste kohandamisele seoses vastavate täiendavate geograafiliste märgetega; need viited on muutunud ülearuseks, sest vastavad menetlused on juba reguleeritud tootmispiirkonda hõlmava artikliga.

Spetsifikaadi eraldi ossa on lisatud viited päritolutõendile.

Kogu geograafilise piirkonna ulatuses on loodud võimalus üldnimetust „Garda” kandva oliiviõli pressimiseks.

Seos piirkonnaga

Koonddokumendi kohandamiseks on lisatud viited, mis hõlmavad seost geograafilise piirkonnaga, sisaldades keskkonnategureid, inim- ja ajaloolisi tegureid, mida ei ole toodud 1996. aasta spetsifikaadis.

Märgistamine

Muudetud on mõningaid märgistamiseeskirju, et muuta need selgemaks ja läbipaistvamaks nii tootjate kui ka tarbijate jaoks (suurendatud on trükikirja suurust).

Edaspidi on võimalik esitada märgistusel oliiviistanduse geograafilised andmed, kui toode on saadud ainult teatud konkreetsete oliiviistanduste viljadest ja kui märgistusel on toodud täiendav geograafiline märge.

Märgistusel on võimalik esitada üksnes üldnimetus „Garda”, puudub kohustus lisada üks kolmest traditsioonilisest täiendavast geograafilisest märkest Bresciano, Orientale ja Trentino.

Ette on nähtud võimalus kasutada märgistusel Garda järve kujutist.

Toote turustamiseks on võimalik kasutada ka toiduainete jaoks sobivat metallpakendit, mis tagab ühtlasi toote parema säilivuse.

Nimetuse logo kasutamine muudetakse kohustuslikuks.

Viide kontrolliasutusele

Lisatud on viide kontrolliasutusele.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„GARDA”

EÜ nr: IT-PDO-0117-01142 – 06.08.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Garda”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetus „Garda”, millele võib olla lisatud täiendav geograafiline märge Bresciano, Orientale või Trentino, on ette nähtud ekstra-neitsioliiviõli jaoks, millel on järgmised omadused:

—	värvus, mis ulatub rohelisest kuni enam või vähem intensiivse kollaseni;

—	keskmise tugevusega või kerge puuviljalõhn;

—	puuviljamaitse;

—	õrnad maitsevarjundid ja iseloomulik mandli järelmaitse.

Keemilised omadused:

—	happelisus (väljendatuna oleiinhappena): maksimaalselt 0,5 %;

—	peroksiidide maksimaalne kogus: <= 14 Meq O2/kg;

Organoleptiline hindamine (meetod COI):

Mediaanväärtuse vahemik

Min

Max

—	Toores/küps puuvili

> 0

≤ 6

—

Mandel

> 0

≤ 5

—

Kibedus

> 0

≤ 5

—

Teravus

> 0

≤ 6

Organoleptilisel hindamisel peab puuduse mediaan olema võrdne nulliga.

Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kaitstud päritolunimetusega ekstra-neitsioliiviõli „Garda”, millele võib olla lisatud täiendav geograafiline märge Bresciano, Orientale või Trentino, on valmistatud järgmistest oliivisortidest, mis on valminud eraldi oliiviistandustes või mitut sorti kasvatavates oliiviistandustes, ja millel on järgmised omadused:

—	nimetuste „Garda”, „Garda”Bresciano ja „Garda”Orientale puhul peavad sordid „Casaliva”, „Frantoio” ja „Leccino” moodustama vähemalt 55 %, muude oliiviistandustes kasvatavate sortide osakaal ei või ületada 45 %;

—	nimetuse „Garda”Trentino puhul peavad sordid „Casaliva”, „Frantoio” ja „Leccino” moodustama vähemalt 80 %, muude oliiviistandustes kasvatavate sortide osakaal ei või ületada 20 %.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmise etapid (oliivide kasvatamine, koristamine ja õli pressimine) peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Selleks et säilitada toote eriomadused tootmise kõigi etappide jooksul ja tagada vastavus kvaliteedinõuetele tarneahelas, peab oliiviõli „Garda” pakendamine toimuma alati artiklis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Asi on selles, et asjaomase piirkonna tootjatele on hästi teada, kuidas õli tuleb käidelda eelpakendamise ja pakendamise käigus, sealhulgas filtreerimise ja setitamise kestused ja meetodid, õli temperatuur pakendamisel; seetõttu võimaldab õli pakendamine tootmispiirkonnas muu hulgas tagada toote organoleptiliste omaduste säilimise, kuivõrd ilma vastavate ettevaatusabinõudeta halveneksid need omadused õhuga kokkupuutumisel kiiresti. Kaitstud päritolunimetusega ekstra-neitsioliiviõli „Garda” tuleb turustada maksimaalselt viieliitrise mahuga klaas- või metallpakendis.

3.6. Erieeskirjad märgistamise kohta

Pakendatud tootel peab olema etikett, millel on selgete ja üheselt mõistetavate tähtedega, mis on ülejäänud teksti tähtedest suuremad, järgmised märked: „Garda” ja „Kaitstud päritolunimetus” või vastav lühend KPN.

Nendele märgetele võib olla lisatud märgis täiendava geograafilise märkega Bresciano, Trentino või Orientale, mis võib olla paigutatud vaid juhul, kui õli on pressitud üksnes oliividest, mis pärinevad asjaomasest piirkonnast ning kui pressimise ja pakendamise toimingud on teostatud märkele vastavas piirkonnas.

Etiketil võib esitada oliiviistanduse geograafilised andmed, kui toode on saadud ainult teatud konkreetsete oliiviistanduste viljadest, ning kui etiketil on toodud täiendav geograafiline märge.

Ettevõtte, talu ja majandi nimetusi ning andmeid nende geograafilise paiknemise kohta võib etiketil esitada üksnes juhul, kui toote valmistamiseks on kasutatud ainult vastava üksuse oliiviistandusest pärinevaid vilju.

Kaitstud päritolunimetusele ei ole lubatud lisada muid iseloomustavaid väljendeid, nagu fine, scelto, selezionato ja superiore (parim, kvaliteet-, valitud, kõrgema klassi). Isiku- ja ärinimede ning eraõiguslike märkide kasutamine on lubatud juhul, kui need ei teeni reklaami eesmärki ja ei aja tarbijat segadusse.

Lubatud on kasutada Garda järve kujutist.

Etiketil tuleb ära näidata toote valmistamiseks kasutatud oliivide tootmise aasta.

Nimetuse logo esitamine etiketil on kohustuslik.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega õli „Garda” tootmispiirkond on Brescia, Verona, Mantova ja Trento provintsid ning see hõlmab Garda järve ümber paiknevaid alasid.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Keskkonnaga seotud tegurid

Garda oliiviistandused asuvad orus, mida piiravad Garda järve ringikujuliselt ümbritsevad ja seda põhja poolt Alpi mäeahelikust eraldavad jääajast pärinevad moreenikünkad. Järve poole või lõuna suunas avanevatel maatükkidel kasvatatakse peaaegu eranditult üksnes õlikultuure ja viinamarja. Mägede lähedus kindlustab sademete ühtlase jagunemise kogu aasta kestel, eeskätt kevadel ja sügisel.

Üldiselt iseloomustavad piirkonna ilmastikku, mida mõjutab tugevalt mägede lähedus ja järve suur veemassiiv ning mäeahelike pakutav kaitse, soojad pika kuumaperioodita suved ja mõõdukalt külmad talved; ilmastiku pehmuse tõttu võib seda pidada pehmeks vahemereliseks kliimaks, eeskätt tänu kohaliku mikrokliimaga piirkondade olemasolule. Garda järve piirkonna oliivikasvatusalad on maailma kõige põhjapoolsemad oliivide kasvatamise alad. Järve lähedus vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi.

Inimtegevusega seotud ja ajaloolised tegurid

Garda järve ümbritsevatel aladel kuulub oliivikasvatus elanikkonna elutegevuse juurde ning hõlmab mitmete kirjalike allikate tunnistusel olulise osa nende toitumistraditsioonidest ja majandite sissetulekust.

Andmed Garda järve oliiviistanduste piirkonna elanike oskusteabe kohta pärinevad juba renessansiajastust, kui inimtegevuse tulemusena kujunesid välja Garda järve piirkonna üldised ja põllumajanduslikud eripärad. Nimelt sel ajastul hakati künkanõlvu ümber kujundama haritud maatükkidega, mis muutusid Garda järve suunas laskuvateks iseloomulikeks oliivipuude kasvatamise terrassideks, mille järgi hakati piirkonda alates 1968. aastast tähistama nimega Riviera degli Ulivi.

Tarbijate ja tootjate jaoks on iseloomulik, et kasutatakse tavapäraselt üht kolmest täiendavast geograafilisest nimetusest Bresciano, Trentino või Orientale, mis võimaldab päritoludokumentides märgitu kohaselt paremini eristada „inimeste elu- ja haldustegevuse traditsioonidega seotud teatud väga olulisi piirkondi”.

Toote eripära

Õli „Garda” ja selle valmistamiseks kasutatavate oliivide eripäraks on mõõdukalt intensiivne ning pigem õrn lõhn ja maitse võrreldes lõunapoolsemate ja soojemate tavapäraste oliivikasvatuspiirkondadega.

See õli on tarbijate seas hinnatud õrna, tasakaalustatud ja harmoonilise maitse tõttu, mis jätab suhu iseloomuliku mandli järelmaitse, muutes kõnealuse toote ainulaadseks ja hõlpsalt äratuntavaks teiste Itaalia kaitstud päritolunimetusega oliiviõlide seas.

Iseloomulike tunnuste tõttu kasutatakse seda õli paljudes retseptides, sest õli hõrk maitse ei varjuta toidu maitset, vaid toob selle pigem paremini välja. See õli on äärmiselt sobiv kalatoitude, heleda liha, värskete või keedetud juurviljade, kaunviljade, toorjuustu ja vähelaagerdunud juustu, carpaccio ja carne salada (soolatud liha) jaoks, kuid samuti ka magustoitude valmistamiseks.

5.2. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Põhja pool asuva mäeaheliku ja Itaalia kõige suurema järve lähedus muudavad ilmastiku vahemereliseks ja pehmendavad looduskeskkonna mõju, mis Garda järve laiuskraadi juures ei oleks muidu oliivide kasvatamiseks sobiv. Kogu aasta peale ühtlaselt jagunevad sademed kaitsevad oliivipuid kuivastressi eest ja väldivad vee kogunemist, mis oleks kahjulik oliivipuu enda jaoks ning mõjuks negatiivselt õli kvaliteedile.

Küngaste nõlvadel asuvad järve poole ja lõunasse avanevad maatükid soojenevad talve lõppedes kiiresti, võimaldades oliivipuude vegetatiivse seisundi kiiret taastumist; nende maatükkide asend koos ilmastikutingimuste ja Garda piirkonna pehme vahemerelise kliimaga annavad oliividele ja Garda järve piirkonna oliiviõlile nõrgema ja mahedama lõhna ja maitse võrreldes lõunapoolsemates soojemate ilmastikutingimustega piirkondades toodetud õliga. Ilmastiku ja keskkonna eripärad annavad õlile iseloomuliku keskmise tugevusega või kerge puuviljamaitse ning mandli järelmaitse, mis muudab selle õli ainulaadseks ja hõlpsalt äratuntavaks teiste Itaalia kaitstud päritolunimetusega oliiviõlide seas.

Lisaks sellele esineb tasandikest mäenõlvadeni ulatuvatel Garda järve ümbritsevatel aladel iseloomuliku mikrokliimaga piirkondi, mis, säilitades kogu „Garda” nimetusele tunnuslikke omadusi, võimaldavad lisada neile samas organoleptilisi erinevusi, mis on märgatavad ainult ekspertide jaoks.

Tootjate oskusteave kogu tootmisharus, pinnase ettevalmistamine oliivipuude kasvatamiseks, sealhulgas traditsiooniline terrassidel kasvatamine, võimaldab säilitada ja alal hoida toote eripärasid, nagu õli mahedus ja iseloomulik mandli järelmaitse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

Pädev valitsusasutus algatas siseriikliku vastuväidete esitamise menetluse, avaldades 11. juuni 2013. aasta Itaalia Vabariigi Ametlikus Teatajas nr 135 kaitstud päritolunimetuse „Garda” (KPN) muutmisettepaneku.

Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

pöördudes otse põllumajandus-, toiduainete- ja metsandusministeeriumi kodusaidi poole (http://www.politicheagricole.it), kus tuleb klõpsata lingile „Qualità e sicurezza” [Kvaliteet ja toiduohutus] (ekraanil ülal paremal) ja seejärel lingile „Disciplinari di Produzione allesame dell’UE” [Euroopa Liidule hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealune märkus 2.

(4) Vt joonealune märkus 2.

9.8.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 260/24

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2014/C 260/15

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„BEAUFORT”

EÜ nr: FR-PDO-0317-01097 – 22.02.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☒ Geograafiline piirkond

—

☒ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgistus

—

☒ Riiklikud nõuded

—

☒ Muu: kontrollitoimingud

2. Muudatus(t)e liik

—

☒ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☐ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist [määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3]

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3. Muudatus(ed):

Toote kirjeldus

Laabiga kalgendamise, kuumutamise ja vormimise etapid, mis ei kirjelda toodet, on üle viidud osasse „Tootmismeetod”. Rasvade ja kuivaine sisaldus on väljendatud protsendimäärana (esimese puhul on väärtus antud pärast toote täielikku kuivamist ja teise puhul pärast laagerdumist).

Juusturataste identifitseerimist käsitlev lõik on üle viidud spetsifikaadi punkti 4.4 juustude identifitseerimise kohta. Selle osa ümbersõnastamisega ei kaasne sisulist muutmist, see on vajalik osa paremaks mõistmiseks.

Geograafiline piirkond

Geograafilise piirkonna tutvustus on ümber sõnastatud tootmispiirkonna geograafilise asukoha täpsustamise huvides.

Ainuke muudatus hõlmab kommuuni Les Contamines-Montjoie, mille puhul on esitatud alpiaasade katastriosade loend.

Lisas on esitatud geograafilise piirkonna kaart.

Päritolutõend

Võttes arvesse riikide seadustes ja määrustes tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine.

Kaitstud päritolunimetuse „Beaufort” spetsifikaati kontrollitakse kontrolliasutuse koostatud kontrollikava alusel.

Seda osa on lisaks täiendatud mitme sättega seoses juustu jälgitavuse tagamist võimaldavate registrite ja deklareerimisdokumentidega.

Tootjate identifitseerimine

Lisatud on lõik, milles on täpsustatud ettevõtjate identifitseerimise tingimused.

Kõik käesolevat spetsifikaati rakendavad ettevõtjad peavad esitama identifitseerimisdeklaratsiooni. Selle deklaratsiooni vormi on kinnitanud riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut National de l’Origine et de la Qualité) ja see edastatakse taotlejate rühmale enne neile volituste andmist.

Tootmistingimuste järgimise järelevalve

Lisatud on mitu lõiku, mis võimaldavad tagada juustu jälgitavuse ja täpsustavad tõendavaid dokumente:

—	deklareerimiskohustust käsitlevate sätete täiendamine ja lisamine;

—	registrite pidamist ja muude kontrolliasutustele kättesaadavaid dokumente käsitlevate sätete täiendamine ja lisamine;

—	muid kontrollimeetmeid käsitlevate sätete lisamine.

Täiendatud on spetsifikaadis esitatud toodete äratundmiseks ja tootmise üle järelevalve teostamiseks vajalikke jälgitavusnõudeid ja deklareerimiskohustusi.

Toodete identifitseerimine

Osa on ümber sõnastatud ja seda on täiendatud, sellesse on üle toodud kaseiinplaate hõlmavad sätted.

Nimetuse „Beaufort” all turustatav juust on varustatud ovaalse sinisest kaseiinist plaadiga. Selle suurem läbimõõt on 100 mm ja väiksem läbimõõt 55 mm. Kõnealune plaat paigutatakse juustuketta küljele pressimisaja alguses ja sellel peavad olema esitatud musta värvi kirjaga järgmised märked:

—	sõna „Prantsusmaa”,

—	sõna „Beaufort”,

—	tootmisüksuse tunnusandmed,

—	numbritega väljendatud valmistamiskuu ja -aasta.

Mõlemal pool sinisest kaseiinist plaati peavad olema esitatud juustu valmistamise kuupäev ja kuu, see teave peab olema loetav kuni minimaalse laagerdumisaja lõpuni.

Kaseiinplaate võib ettevõtjatele väljastada ainult taotlejate rühm. Väljastamine toimub iga kuu või hooaja alguses suveperioodi toodangu jaoks.

Ettevõtjad, kelle puhul on juustu tootmine peatatud või kellelt on võetud ära juustu tootmise õigus, peavad neile väljastatud kaseiinplaadid taotlejate rühmale tagastama.

Tehtud muudatused võimaldavad täpsustada kaseiinplaatide omadusi, nende väljastamise ja tagastamise tingimusi ning ajavahemikku, mille kestel need plaadid peavad juustudele paigutatult olema loetavad.

Tootmismeetod

Suurema selguse ja parema loetavuse huvides on muudetud tootmismeetodit kirjeldavaid osi. Täpsustatud on karja mõistet, mis tähistab kõiki lakteerivaid lüpsilehmi ja kinnislehmi.

Sööt

Täpsustatud on karja söötmisega seotud korda.

—	Loomasöödaks on keelatud kasutada suhkrupeedi pressimisjääke. Selline sööt võib piimale anda ebameeldiva maitse ja tuua kaasa juustu omaduste olulise halvenemise (võihappekäärimine).

—	Välja on jäetud kookos- ja palmikoogid, need on asendatud kõrvitsa- ja saflooriseemnetega. Muudatus seisneb pressimisjääkidest kookide asendamises kõrge toiteväärtusega õlitaimede kõrvalsaadustega.

—

Söödalisandeid hõlmavad tehnilised andmed on ümber sõnastatud vastavalt teaduslike viidetega seotud ajakohastamisele (Institut national de recherche agronomique (riiklik agronoomiauuringute instituut), INRA) ning määratletud mitmel puhul pigem vahemike kui sihtväärtustena (PDIE (Intestinal Digestible Protein permitted by Energy), PDIN (Intestinal Digestible Protein permitted by Nitrogen), UFL (Milk Feed Unit)).

—	Lisatud on säte, millega lubatakse talveperioodil karjale anda ainult sama karja piimast juustu valmistamisel saadud vadakut. Tegemist on toitumisalaselt huvipakkuva söödalisandiga talveperioodiks.

—	Lisatud on minimaalset karjamaal pidamise aega hõlmav säte: piimalehmi peetakse karjamaadel pärast lume sulamist alates ajast, millal pinnase kandvus seda lubab, ning karjatamine kestab seni, kuni ilmastikutingimused, pinnase kandvus ja rohu olemasolu seda võimaldavad.

—

Täpsustatud on üleminekuperioodi ühelt söödarežiimilt teisele. Talveperioodi ja karjatamisperioodi vahel on varasema kevadise ja sügisese 15 päevase üleminekuperioodi asemel lubatud pidada aastas maksimaalselt 30 päeva pikkust üleminekuperioodi, sel perioodil võib karja põhisöödaks olla karjamaalt pärinev rohesööt ja hein. See muudatus võimaldab üleminekut talviselt söödarežiimilt suvisele, võttes arvesse ilmastikuolusid.

Lüpsmine

Lisatud on täpsustused, millega keelatakse kasutada teatavaid nisahooldusvahendeid ja lüpsiseadmete pesemiseks mõeldud desinfitseerimisvahendeid. Nende muudatuste eesmärk on mitte lubada tugevalt lõhnavate ja seeläbi juustule ebameeldivat maitset jätta võivate eeterlikel õlidel põhinevate toodete kasutamist. Lisaks sellele kõrvaldavad lüpsiseadmete puhastamist käsitlevad sätted senise ebaselguse seoses võimalusega kasutada desinfitseerivaid pesuvahendeid aeg-ajalt.

Piima ettevalmistamine

Täpsustatud on Beauforti juustu koostisesse kuuluvate toorainetega seotud tingimusi, eeskätt on tehtud järgmised muudatused.

—	Mõisted „toorpiim” ja väljend „kalgendatakse laabiga”, mis ei sobi kokku menetluse selle etapiga, on viidud jaotises tahapoole. Ümbersõnastamine aitab sätet paremini mõista ja täpsustab piima ladustamise tingimusi ja lubatud kestust.

—

Täpsustatud on kasutatava piima hulka kuuluva jahutatud piima ja jahutamata piima käitlemise nõudeid, kuivõrd laabi lisamine ainult jahutamata piimale või piimale, millest poole moodustab jahutamata piim, on päritolunimetuse „Beaufort” üks eripärasid. Kui piima saadakse vaid üks kord päevas ja kasutatav piim hõlmab nii jahutatud piima kui ka jahutamata piima, ei või suurem piimakogus ületada 135 % teisest lüpsist pärinevast piimast.

—

Nõue piima kogumise kohta kahe tunni jooksul pärast lüpsmist, milles sisalduv tähtaeg on raskesti kontrollitav, on asendatud piimale laabi lisamise maksimaalse tähtajaga, mis on väga hõlpsalt kontrollitav ja tagab selle, et laap lisatakse jahutamata piimale kohe pärast juustukotta saabumist. Laabi lisamine peab toimuma enne kella 12.00 hommikuse juustuteo puhul ja enne kella 23.00 õhtuse juustuteo puhul.

—

Täpsustatud on chalet d’alpage (mägitalu) lisamärkega Beauforti juustu valmistamisel lubatava maksimaalse ülekantava piima kogust. Lisamärkega chalet d’alpage varustatud juustude eritingimustele vastava Beauforti juustu valmistamine peab toimuma võimalikult kiiresti pärast lüpsi. Päeva kahest lüpsist pärinevast piimast on maksimaalselt 15 % lubatud pärast jahutamist üle kanda järgmisesse juustu valmistuskorda. Lehmade karjatamisel alpiaasadel on piimakoguste tasakaalustamiseks tavapärane ja traditsiooniline meetod väikese koguse õhtuse lüpsi piima ülekandmine järgmise päeva hommikuse lüpsi piima hulka. Muudetud säte võimaldab piirata seda tavapärast praktikat 15 % ni kahe lüpsi piima koguhulgast, muutmata samas kohustust valmistada juustu kaks korda päevas.

—

Seoses päritolunimetusega toote eripärade hulka kuuluvate pärmide ja laabi valmistamisega (toorjuust, millele on lisatud kalgendatud piima, on vajalik nii piimhappebakterite arenguks kui ka laabi valmistamiseks) on kehtestatud piirang turustatava laabi kasutamisele (vajaduse korral võib see moodustada kuni 30 % nõus kalgendunud piimast).

Tootmismeetod

Osa on ümber sõnastatud nii, et see võimaldab tootmise etappide järjekorrast paremini aru saada. Piima iseloomustavad mõisted „toorpiim” ja „täispiim” on toodud sellesse lõiku. Täpsustatud on kuumutamise mõistet.

Pressimise kestus on kindlaks määratud ja see kestab vähemalt 15 tundi.

Laagerdamine

Osa on ümber sõnastatud, nii et see hõlmab paremini laagerdumise etapil lubatud temperatuure käsitlevaid sätteid. Välja on jäetud õhuniiskuse määra hõlmavad sätted. Kuivõrd need nõuded ei osutunud eriti asjakohaseks, asendati need kohustusliku tulemusega, milleks on kõva juustukooriku saavutamine.

Täpsustatud on kooriku teket, mis hõlmab üht järgmistest menetlustest:

—	pärast seda, kui juustu pinnale on puistatud jämedat soola, hõõrutakse juustu soolalahusega (morge), millega on eelnevalt hõõrutud nõuetekohaselt töödeldud koorikuga juustusid;

—	juustusid pööratakse, juustu koorikut kastetakse soolalahusega ja juust hõõrutakse ühtlaselt üle.

Pärast juustu kooriku hõõrumist vähemalt üks kord nädalas jätkuvad toimingud, mis võimaldavad koorikul kujuneda.

Juustude mõõtmeid silmas pidades toimub nende käitlemine laagerdumise ajal mehhaniseeritult. Seoses mehhaniseerimisega on peaaegu kõik juustukojad loobunud juustu pinna töötlemisest jämesoolaga ja asendanud selle juustu pinna soolalahusega töötlemisega. Analüüsid on näidanud, et juustu soolsus on jäänud varasemaga võrreldes sisuliselt samaks. Ülejäänud muudatused on seotud sõnastuse parandamisega ja ei hõlma tootmistavade muutmist.

Märgistus

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähise paigaldamine on muudetud kohustuslikuks.

Riiklikud nõuded

Võttes arvesse riiklike õigusaktide ja eeskirjade muutusi, on osa „Riiklikud nõuded” esitatud tabeli kujul, milles on esitatud peamised kontrollitavad parameetrid, nende võrdlusväärtused ja hindamismeetodid.

Muu

Juustude analüütiline ja organoleptiline kontroll: lisatud on juustude analüütilist ja organoleptilist kontrolli hõlmavad sätted.

Viited kontrolliasutustele: spetsifikaadi selles osas on ajakohastatud kaitstud päritolunimetuse kontrollimise eest vastutava sertifitseerimisasutuse andmeid.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„BEAUFORT”

EÜ nr: FR-PDO-0317-01097 – 22.02.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Beaufort”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Beaufort” tähistatakse juustu, mille valmistamisel on kasutatud üksnes täislehmapiimast saadud juustumassi kuumutamist ja pressimist. Juustumassile ja juustu pinnale lisatakse sool ja juust peab seejärel laagerduma vähemalt viie kuu jooksul.

Juustumass on pehme ja kreemjas, selle värvus võib ulatuda elevandiluust kahvatukollaseni ning selles võivad olla väikesed horisontaalsed lõhed ja mõned väiksemad tühemikud (nn põldpüüsilmad). Juusturattad on lapiku kujuga, kergelt nõgusate külgedega ja kaaluvad 20–70 kilogrammi, nende läbimõõt ulatub 35–75 sentimeetrini ja kõrgus 11–16 sentimeetrini. Juustu koorik on krobeline, puhas ja kõva, sellel on ühtlane kollasest kuni pruunini ulatuv värvus. Beauforti juustu juustumass sisaldab pärast täielikku kuivamist vähemalt 48 % rasvaineid ning vähemalt 61 % kuivainet.

Nimetuse „Beaufort” all turustatav juust on varustatud ovaalse sinisest kaseiinist plaadiga ja toiduainetööstuses kasutatava tindiga kirjutatud tunnusandmetega. Beauforti juustud, mis on toodetud mägitalu (chalet d’alpage) nõuetele vastavates eritingimustes, peavad lisaks sinisest kaseiinist sildile olema varustatud juustu servale paigutatud täiendava kandilise punasest kaseiinist sildiga, mis asub sinise kaseiinist sildiga võrreldes juustuketta vastaspoolel.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Beauforti juustu valmistamiseks kasutatav piim peab pärinema üksnes kohalikesse tõugudesse, st Tarine’i (kohalik nimetus Tarentaise’i tõu kohta) ja Abondance’i tõugu kuuluvatelt piimakarjadelt või karjadelt, mille tõug vastab tõuraamatu põhiosas esitatud kriteeriumidele või mille puhul piim on läbinud identifitseerimise teadaolevatele fenotüüpidele iseloomulike tunnuste alusel.

Juustu „Beaufort” koostisesse kuuluvad toorained on järgmised:

—

toortäispiim

—	kas jahutamata, viimasest lüpsist pärinev piim,

—	või kahest järjestikusest lüpsist pärineva piima segu, millesse kuuluva kõige vanema ja tootmisüksuses jahutatud piima lüpsist ei ole möödunud üle kahekümne tunni, ning kõige värskem piim on jahutamata;

—	toorjuustu vadakus leotamise tulemusena saadav laap. Vajaduse korral võib lisaks kasutada turustatavat laapi kuni 30 % ulatuses nõus kalgendunud piimast;

—	valdavalt piimhappebakteritest koosnevad termofiilsed pärmid. Toorjuust, millele on lisatud kalgendatud piima, on vajalik nii pärmikultuuride arenguks kui ka laabi valmistamiseks;

—	sool, mis lisatakse esmalt 20–24 tunni jooksul soolalahuses hoidmise teel ja seejärel jämeda soola või soolalahuse kujul juustu pinnale laagerdumise käigus;

Muid tooraineid ei ole juustu „Beaufort” valmistamisel lubatud kasutada.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Karja sööt hõlmab järgmisi komponente.

—

Talveperioodil keskmiselt vähemalt 13 kg heina lehma kohta päevas, millele võib lisada 3 kg purustatud kuivatatud lutserni. Lisasööda kogus ei või ületada 1/3 keskmisest piimakarja sööda põhikogusest laktatsiooniperioodil. Segatud sööt on energia- ja valgurikas kontsentreeritud produkte sisaldav sööt, mille lämmastikühendite kogusisaldus on 16 %. Need peavad kuuluma geneetiliselt muundamata kindlaksmääratud ühendite ja rühmade hulka ning vastama järgmistele tehnilistele omadustele: 0,89 MFU (Milk Feed Unit) kg kohta, 95 grammi PDIN (Intestinal Digestible Protein permitted by Nitrogen) ja 125 grammi PDIE (Intestinal Digestible Protein permitted by Energy).

—

Karjamaal pidamise ajal: piimalehmi peetakse karjamaadel pärast lume sulamist alates ajast, millal pinnase kandvus seda lubab, ning karjatamine kestab seni, kuni ilmastikutingimused, pinnase kandvus ja rohu olemasolu seda võimaldavad.

Orualadel võib anda talveperioodil antavaga samalaadset söödalisandit keskmiselt kuni 2,5 kg lüpsilehma kohta päevas. Alpiaasadel karjatamise korral võib söödalisandi kogus olla lüpsilehma kohta keskmiselt kuni 1,5 kg päevas; enne 1. augustit võivad söödalisandid sisaldada üksnes teravilja.

—

Talveperioodi ja karjatamisperioodi vahel on lubatud pidada aastas maksimaalselt 30 päeva pikkust üleminekuperioodi, mille kestel võib karja põhisöödaks olla karjamaalt pärinev rohesööt ja hein.

Väljastpoolt geograafilist piirkonda pärinevat heina võib kasutada vaid lisasöödana. Vähemalt 75 % karja heina ja värskete rohttaimede vajadusest tuleb katta geograafilisest piirkonnast pärineva söödaga, rahuldamaks nõuet, et vähemalt 75 % piima tootmise aluseks peab olema geograafilisest piikonnast pärinev sööt. Vähemalt 20 % aasta jooksul piimakarja söödana kasutatavast heinakogusest peab pärinema geograafilisest piirkonnast.

Aasadel toimub loomade karjatamine ja sõnniku laotamine traditsioonilisel ja loomulikul teel. Juustu „Beaufort” tootmisega seotud aasadel, karjamaadel ja alpiaasadel ei ole lubatud kasutada heitveejaamadest pärinevat muda ega tehisaineid.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdumine vähemalt viie kuu jooksul peab toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kui juustu turustatakse eelnevalt pakendatud kujul, peab iga turustatav tükk olema koos kõnealusele nimetusele iseloomuliku koorikutükiga, seejuures võib juustukooriku kattekiht (morge) olla eemaldatud. Kui juustu turustatakse riivitud kujul, ei ole nimetuse „Beaufort” kasutamine lubatud.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Päritolunimetusega juustu „Beaufort” märgistus peab hõlmama:

—	toote nimetust, mille tähesuurus on vähemalt kaks kolmandikku märgisel oleva kõige suurema tähesuurusega teksti tähesuurusest;

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähist.

Märgistusel, reklaamides, arvetel või kaubanduslikel dokumentidel ei ole lubatud koos kõnealuse päritolunimetusega kasutada mis tahes iseloomustavat sõna või muud teavet, välja arvatud:

—	konkreetsed kauba- või juustukoja märgid;

—	tähised été (suvine) ja chalet d’alpage (alpitalu), mida on lubatud kasutada järgmises tähenduses:

iseloomustavat sõna été võib kasutada juustude puhul, mis on valmistatud ajavahemikul juunist kuni oktoobrini (kaasa arvatud), sealhulgas ka alpiaasadelt pärinevast piimast.

Iseloomustavaid sõnu chalet d’alpage võib kasutada juustude puhul, mida valmistatakse ajavahemikul juunist kuni oktoobrini (kaasa arvatud) kaks korda päevas ja mille valmistamiskoht asub alpitalus enam kui 1 500 meetri kõrgusel merepinnast ning mille valmistamiseks kasutatakse vaid ühe talu piimakarja.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Beaufort” tootmispiirkond asub Savoie departemangu kõrgmäestikupiirkonnas ning hõlmab Beaufortaini, Val d’Arly, Tarentaise’i ja Maurienne’i mäemassiivide kommuune ning kaht kõrvuti asuvat Haute-Savoie piirkonda.

Piima tootmine ning juustu valmistamine ja laagerdumine peavad toimuma geograafilises piirkonnas, mis jääb järgmiste kommuunide territooriumile.

Savoie departemang

Albertville’i ringkond

Tervikuna järgmised kantonid: Aime, Beaufort, Bourg-Saint-Maurice, Bozel, Moûtiers.

Osaliselt järgmised kantonid:

Ugine’i kanton: La Giettaz, Flumet, Notre-Dame-de-Bellecombe, Crest-Voland, Cohennoz, Saint-Nicolas-la-Chapelle.

Albertville-Sudi kanton: Rognaix, La Bâthie, Cevins, Saint-Paul-sur-Isère, Esserts-Blay, Tours-en-Savoie.

Osaliselt järgmine kommuun: Albertville, katastriosade E2, E3 ja E4 ulatuses.

Saint-Jean-de-Maurienne’i ringkond

Tervikuna järgmised kantonid: La Chambre, Lanslebourg-Mont-Cenis, Modane, Saint-Jean-de-Maurienne, Saint-Michel-de-Maurienne.

Osaliselt järgmised kantonid: Aiguebelle’i kanton: Montsapey.

Haute-Savoie departemang

Bonneville’i ringkond

Osaliselt järgmised kantonid:

Sallanchesi kanton: Praz-sur-Arly.

Saint-Gervais-les-Bainsi kanton: osaliselt järgmine kommuun: Contamines-Montjoie kommuun järgmiste katastriosade ulatuses: D8 (osaliselt), E6, E7, E8 (osaliselt), F5 (osaliselt), F6 (osaliselt), F8 (osaliselt), F9, F10, F11, F12, F13.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Päritolunimetuse „Beaufort” looduslikku keskkonda iseloomustab eeskätt kuulumine Sise-Alpide piirkonna mäemassiividesse, mis hõlmavad Briançoni piirkonna kompaktseid kristallilise aluspõhjaga mäemassiive ja settekivimitest moodustunud kaljusid ning osaliselt väliseid kristallilise aluspõhjaga mäemassiive, kus võivad paljanduda pehmemad settekivimitest kaljud.

Päritolunimetuse geograafiline piirkond on ühenduslüliks Põhja-Alpide ja Lõuna-Alpide vahel kitsamas tähenduses; püsikarjamaad moodustavad seal 95 % juustusektori jaoks kasutatavast pinnast, kasutades ära piirkonna eeliseid:

—	piisavalt suur (kuid mitte ülemäärane) sademete hulk ja paks mullakiht, mis võimaldavad rohket ja piimakarja jaoks piisavalt toitvat rohukasvu;

—	liigirikas ja palju aromaatseid taimi sisaldav taimestik, mis on võrreldav kuivade rohumaade omaga.

Päritolunimetuse „Beaufort” geograafilisele piirkonnale, mis hõlmab Beaufortaini mägismaad, Tarentaise’i ja Maurienne orgusid ning osa Val d’Arlyst, on iseloomulik suur alpiaasade osakaal (92 % Savoie karjamaadena kasutatavatest aladest).

Inimtegurid

Kõnealustel alpiaasadel rakendatakse karjatamismeetodeid, mida täpselt sellisena või tervikuna ei kasutata sellises ulatuses mujal Alpides ja mis moodustavad unikaalse põllumajandus- ja karjakasvatussüsteemi. Selle süsteemi iseloomulik joon on erinevatel kõrgustel kasvava taimestiku kasutamine koos täiendava orupõhjade, mäenõlvade ja alpiaasade kasutamisega. Veiste liikumine järjest uutesse intensiivse taimekasvuga piirkondadesse ja inimeste igapäevane kohalolek võimaldavad lehmade lüpsmist kohapeal ja rohumaa hooldamist looduslike karjamaadena.

Selline loomakasvatussüsteem on kasutusel alates 17. sajandist ning see on aja jooksul edasi arenenud, kuid säilitanud selle aluseks olevad põhimõtted.

Alpiaasad, mida kasutatakse suveperioodil 100–110 päeva jooksul, võivad asuda:

—

suurtes mägedes, kus karjatatakse suuri karju (50–150 piimalehma). Tänu alpiaasadeni viivate ja alpiaasadel olevate teenindusteede rajamisele saavad liikuvad lüpsijaamad järgneda karjale, mis liigub 1 500 – 2 500 meetri kõrgusel vastavalt rohttaimede kasvule. Kari moodustub mitme karja ühendamise teel;

—	väikestes mägedes, mille suurus on tagasihoidlikum ja kõrguste erinevused väiksemad, kus karjatatakse eeskätt ühe pere karjasid. Lüpsmine toimub talus; tuleb märkida, et selline loomapidamisviis on taandumas.

Piima töötlemine võib toimuda kohapeal (eeskätt suurte mägede puhul), kuid valdavalt koguvad piima kokku vastavad orgudes asuvad töötluspunktid, kus piima töödeldakse aastaringselt (85–90 % toodangust). Neis orgudes veedavad karjad ka talveperioodi. Suvel kasutatakse orgude tühjaks jäänud karjamaid heina tootmiseks.

Orgude ja alpiaasade vahel asuvatel eelmägedel (montagnettes) peatuvad karjad lühiajaliselt talvise ja suvise perioodi vahel.

Tootmispiirkonna eripäraks on traditsiooniline veisekasvatus, mis põhineb Tarine’i (kohalik nimetus Tarentaise’i tõu kohta) ja Abondance’i tõugu lehmadel. Eriti levinud on Tarine’i tõug, mis pärineb Tarentaise’i piirkonnast. 1963. aastal esitas E. QUITTET järgmise kirjelduse: „Tarine’i tõug on oma tavapäraste elutingimuste tõttu (suveperiood möödub 1 500 – 2 000 m kõrgusel alpiaasadel) äärmiselt vastupidav ja elutingimuste suhtes vähenõudlik. Sellest tõust pärinevad loomad püsivad kaua elujõulised, vaatamata perioodilistele poegimisperioodidele. Kõnealune tõug on väga hästi suuteline toituma talveperioodil jämedast heinsöödast, säilitades samaaegselt kõrge piimaanni. Tarine’i tõug on väga hea piimatõug just karmi kliimaga piirkondade jaoks”.

Juust „Beaufort” erineb teistest kuumutatud juustumassiga pressitud juustudest suure rasvasisalduse poolest. 17. sajandi alguses välja töötatud kuumutatud juustumassiga pressitud juustude valmistamise tehnoloogia levis kiiresti kõikidesse Ida-Prantsusmaa mägipiirkondadesse. Juustu „Beaufort” tootmispiirkonna elanike jaoks võimaldas selline tehnoloogia kanda suveperioodil alpiaasadel toodetud suurte piimakoguste turustamise ja tarbimise üle talveperioodile. See tehnoloogia, mis kasvas välja elanikkonna vajadustest, omandas oma iseloomulikud jooned tänu seosele tootmiskeskkonnaga (täispiima kasutamine, laagerdumine madala temperatuuri juures).

5.2. Toote eripära

„Beaufort” eristub teistest kuumutatud ja pressitud juustumassiga juustudest eeskätt järgmiste asjaolude poolest:

—	juust valmistatakse värskest täispiimast kohe pärast lüpsi;

—	kasutatakse puidust Beauforti juustuketta vormiga pressi, mis annab juustule nõgusad küljed;

—

kasutatakse traditsioonilisi piima töötlemise meetodeid (looduslikud pärmikultuurid, juustude vormimine linase riide ja spetsiaalse Beauforti juustuketta puitvormi (cercle à Beaufort) abil, mis tingib vajaduse juustud pressimise ajal ümber pöörata), mis hõlmavad juustumeistri kasvatatud termofiilsete piimhappebakterite lisamist;

—	külmas keldris laagerdumise tõttu on juustumass täiesti või peaaegu ilma tühemiketa.

Juustu „Beaufort” organoleptiliseks eripäraks on juustumassi esialgne kõvadus suus, seejärel juustumass sulab, muutumata seejuures liiga kleepuvaks. Juustu lõhn ja maitse peavad olema nüansirohked, kuid mitte liiga tugevad.

Kirjeldatud looduskeskkonna eripärad tingivad rikkaliku taimekasvu ja erinevate taimekoosluste esinemise. Esindatud on kõik alpiaasadele iseloomulikud fütosotsioloogilised muru-, nõmme- ja niidukooslused.

Mitmed allikad – DORIOZ et al. (2000), DORIOZ 1995; INRA, 1994, DORIOZ et VAN OORT, 1991, LEGROS et al., 1987, DORIOZ, 1995, on märkinud rohumaade väga suurt mitmekesisust ja liigirikkust, mis hõlmab kokku 250–300 liiki. Karjamaade päiksevalgusele avatuse, nõlvade kallaku ja mullastiku tüübi vaheldumise tõttu võib karja sööda koosseis karjamaadel ühe päeva jooksul oluliselt varieeruda.

See eriti maitserikas taimestik annab ilmselt oma iseloomuliku aroomideseguga Beauforti juustule selle erilised ja väga tüüpilised maitseomadused (DUMONT ja ADDA, 1978, BUCHIN et al., 1999; ASSELIN et al., 1999, in DORIOZ et al., 2000).

Rakendatav karjatamissüsteem võimaldab väärtustada rikkalikku taimkatet kohalike Tarine’i ja Abondance’i tõugude abil, kusjuures loomi karjatatakse looduskeskkonnaga täielikult kohanenud viisil. Värskelt lüpstud piima töötlemine võimaldab ära kasutada taimkatte liigirikkusega seotud piima algseid häid omadusi. See piim sobib väga hästi kokku looduslike pärmide abil suure rasvasisaldusega, koorimata piimast valmistatava juustu tootmisega. Kumera küljega vormimisrõnga kasutamine võimaldab kohandada tootmist alpiaasadel toodetud varieeruva piimakogusega ning aitab vormimise ajal säilitada juustu sisetemperatuuri, andes juustule ühtlasi kompaktse kuju. Juustu laagerdumine jahedas keldris on määrava tähtsusega etapp kvaliteetse juustu saamiseks ning sobib tootmispiirkonna kliimatingimustega ja suure rasvasisaldusega juustu valmistamise nõuetega.

Juustu tootmise ja töötlemise meetodid moodustavad süsteemi, mis on otseselt seotud toote eripäradega ja mis võimaldab kanda taimestiku mitmekesise lõhnabuketi üle lõpptootele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCBeaufort.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Vt joonealune märkus 2.

(4) Vt joonealune märkus 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 260

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 9. august 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 260/01	Komisjoni teatis piirangute kehtestamise menetluse lõpuleviimise kohta nelja ftalaadi (DEHP, DBP, BBP ja DIBP) suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )	1

2014/C 260/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7266 – D’Ieteren / Continental / JV) ( 1 )	5

2014/C 260/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7202 – Lenovo / Motorola Mobility) ( 1 )	5

2014/C 260/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7320 – PAI Partners / DVD Participations) ( 1 )	6

2014/C 260/05	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7321 – CVC Capital Partners / Vedici Groupe) ( 1 )	6

2014/C 260/06	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7295 – Parkwind / Aspiravi Offshore / Summit Renewable Energy Northwind / Northwind) ( 1 )	7

2014/C 260/07	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7137 – EDF / Dalkia en France) ( 1 )	7

2014/C 260/08	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7290 – Apple/Beats) ( 1 )	8

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 260/09	Euro vahetuskurss	9

2014/C 260/10	Kokkuvõte komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH) XIV lisas (määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 9 kohane teatis)	10

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3388
JPY	Jaapani jeen	136,45
DKK	Taani kroon	7,4550
GBP	Inglise nael	0,79670
SEK	Rootsi kroon	9,2440
CHF	Šveitsi frank	1,2137
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,3600
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,825
HUF	Ungari forint	313,72
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,2010
RON	Rumeenia leu	4,4435
TRY	Türgi liir	2,8920
AUD	Austraalia dollar	1,4419
CAD	Kanada dollar	1,4614
HKD	Hongkongi dollar	10,3772
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5791
SGD	Singapuri dollar	1,6751
KRW	Korea vonn	1 381,25
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,3352
CNY	Hiina jüaan	8,2446
HRK	Horvaatia kuna	7,6470
IDR	Indoneesia ruupia	15 766,43
MYR	Malaisia ringit	4,2843
PHP	Filipiini peeso	58,876
RUB	Vene rubla	48,5790
THB	Tai baat	43,022
BRL	Brasiilia reaal	3,0632
MXN	Mehhiko peeso	17,7284
INR	India ruupia	81,9212

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 260/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7291 – Versalis/Novamont) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	11

2014/C 260/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7338 – OJI / INCJ / Rank Group Pulp, Paper & Packaging Business) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	12

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 260/13	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	13

2014/C 260/14	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	17

2014/C 260/15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	24

2014/C 260/16	Kaebuse CHAP (2010) 723 menetlemise lõpetamine	33