ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 225

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

57. köide
16. juuli 2014


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2014/C 225/01

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7301 – PAI Partners / Euro Media Group) ( 1 )

1

2014/C 225/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7287 – CD&R Fund IX / Mauser) ( 1 )

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2014/C 225/03

Euro vahetuskurss

2

2014/C 225/04

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

3

2014/C 225/05

Komisjoni otsuse vastuvõtmine muudetud siseriikliku üleminekukava kohta, mille Kreeka Vabariik esitas kooskõlas direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikliga 32

4

2014/C 225/06

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

5

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2014/C 225/07

Euroopa andmekaitseinspektori esialgse arvamuse kokkuvõte eraelu puutumatuse ja konkurentsivõime kohta suurandmete ajastul

6

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2014/C 225/08

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

13

2014/C 225/09

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

13

2014/C 225/10

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

14


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7301 – PAI Partners / Euro Media Group)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 225/01)

8. juulil 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu,

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32014M7301 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.7287 – CD&R Fund IX / Mauser)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 225/02)

8. juulil 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32014M7287 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/2


Euro vahetuskurss (1)

15. juuli 2014

(2014/C 225/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3613

JPY

Jaapani jeen

138,28

DKK

Taani kroon

7,4567

GBP

Inglise nael

0,79310

SEK

Rootsi kroon

9,2564

CHF

Šveitsi frank

1,2142

ISK

Islandi kroon

 

NOK

Norra kroon

8,4305

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

27,431

HUF

Ungari forint

309,20

LTL

Leedu litt

3,4528

PLN

Poola zlott

4,1408

RON

Rumeenia leu

4,4235

TRY

Türgi liir

2,8878

AUD

Austraalia dollar

1,4522

CAD

Kanada dollar

1,4611

HKD

Hongkongi dollar

10,5501

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5465

SGD

Singapuri dollar

1,6905

KRW

Korea vonn

1 397,96

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

14,5370

CNY

Hiina jüaan

8,4448

HRK

Horvaatia kuna

7,6210

IDR

Indoneesia ruupia

15 991,34

MYR

Malaisia ringit

4,3451

PHP

Filipiini peeso

59,389

RUB

Vene rubla

46,7311

THB

Tai baat

43,751

BRL

Brasiilia reaal

3,0166

MXN

Mehhiko peeso

17,6520

INR

India ruupia

81,8277


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/3


Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2014/C 225/04)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

kombineeritud nomenklatuuri selgitav märkus CN-koodide 3301 12 10 kuni 3301 19 80„Tsitrusviljade eeterlikud õlid” kohta leheküljel 155 asendatakse järgmisega:

3301 12 10

Tsitrusviljade eeterlikud õlid

kuni

 

3301 19 80

Need õlid saadakse peaaegu täielikult tsitrusviljade koorest. Neil on meeldiv lõhn, mis sarnaneb nende valmistamiseks kasutatud vilja lõhnaga. Apelsiniõieõlisid ja neroliõli ei peeta tsitrusviljade eeterlikeks õlideks ning need klassifitseeritakse koodide 3301 29 41 või 3301 29 91 alla.

Terpeenidest puhastatud eeterlik õli on eeterlik õli, millest monoterpeensed süsivesinikud on osaliselt või täielikult eemaldatud.”


(1)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 137, 6.5.2011, lk 1.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/4


Komisjoni otsuse vastuvõtmine muudetud siseriikliku üleminekukava kohta, mille Kreeka Vabariik esitas kooskõlas direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikliga 32

(2014/C 225/05)

7. juulil 2014 võttis komisjon vastu otsuse C(2014) 4533 (final) muudetud siseriikliku üleminekukava kohta, mille Kreeka Vabariik esitas kooskõlas direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) (1) artikliga 32.

Kõnealune dokument on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://circabc.europa.eu/w/browse/36205e98-8e7a-47d7-808d-931bc5baf6ee


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/5


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2014/C 225/06)

Image

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Malta

Motiiv : 200 aasta möödumine Malta politseijõudude loomisest

Kujunduse kirjeldus : Mündiga tähistatakse 200 aasta möödumist Malta politseijõudude loomisest, mida tehti 1814. aasta XXII seadusega. Seega kuuluvad Malta politseijõud Euroopas vanimate hulka. Liikmesriiki tähistaval küljel on mündi keskosas on kujutatud Malta politsei ametimärk pealiskirjaga „200 aastat Malta politseijõude” ning aastaarvud 1814–2014.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibelelastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : juuli 2014


(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


Euroopa Andmekaitseinspektor

16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/6


Euroopa andmekaitseinspektori esialgse arvamuse kokkuvõte eraelu puutumatuse ja konkurentsivõime kohta suurandmete ajastul

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu.)

(2014/C 225/07)

KOKKUVÕTE

ELi lähenemisviisid andmekaitse, konkurentsi ja tarbijakaitse valdkonnas on suunatud ühistele eesmärkidele, sealhulgas majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele ning üksiktarbijate heaolu tagamisele. Tegelikkuses teevad aga nende valdkondade poliitikud koostööd vähesel määral.

Digitaalmajanduse tohutu kasvu taga on veebiteenused. Paljusid neist teenustest turustatakse tasuta, ent isikuandmete edastamise nõue teeb need klientidele ometi mingis mõttes tasuliseks. On aeg hinnata sellise vahetustehingu kulusid ja tulusid nii tarbijate kui ka ettevõtjate seisukohalt.

Eri poliitikavaldkondade reguleerivate asutuste ja ekspertide tihedam dialoog oleks abiks mitte üksnes tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirjade jõustamisel, vaid aitaks edendada ka eraelu puutumatust soodustavate teenuste turgu.

1.   Sissejuhatus

1.

Digitaalmajanduses peitub tarbijatele ja kodanikele arvukalt eeliseid. Veebiteenused pakuvad enneolematuid võimalusi suhtlemiseks, innovatsiooniks ja probleemide tõhusaks lahendamiseks. Samal ajal avaldavad kõnealuste teenuste kasutajad enda kohta tohutul hulgal teavet. Tavapärased andmekaevandamise ja -analüüsi tehnoloogiad ei suuda ohjata veebiteenuste kasutamise käigus loodavate andmete mahtu ja mitmekesisust, ent kõnealust teabevoogu on tänapäeval võimalik kontrolli all hoida suurandmete kontseptsiooni abil (1). Suurandmetest saadava väärtuse kasv tugevdab olulisel määral internetiturgude suurimate tegijate autoriteeti. Suurandmed ei pruugi alati hõlmata isikuandmeid, ent paljudes internetipakkumistes, mida tutvustatakse või mida tarbijad tajuvad tasuta teenustena, on isikuandmed omamoodi asendamatu vahetuskaup kõnealuste teenuste eest tasumisel. Need kasvavad turud kätkevad endas eeliste kõrval seega ka konkreetseid riske tarbijate heaolule ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusele.

2.

ELi andmekaitse, tarbijakaitse ja konkurentsi valdkonna põhimõtted ja eeskirjad on välja töötatud eesmärgiga tagada õitsev siseturg ning kaitsta üksikisikut. Nende poliitikasuundade kohaldamist lähendades on võimalik lahendada suurandmetega seotud probleeme. Praeguseni on aga olnud pigem tavaks, et need poliitikasuunad kulgevad paralleelselt ning ühishuvi pakkuvates küsimustes ei tehta eriti koostööd (2). Peale selle on ELi poliitikud ja reguleerivad asutused praeguseni peamiselt keskendunud turgudele, kus kaubeldakse toodete ja teenustega raha eest. Ajal, mil nii tarbijad kui ka ettevõtjad kohanevad pidevate tehnoloogiamuutustega ja ajendavad selliseid muutusi, peavad ka poliitikud ja reguleerivad asutused nendega sammu pidama, nagu on näha hiljuti võetud poliitilisest kohustusest kujundada lõplikult välja digitaalne ühtne turg (3).

3.

Euroopa andmekaitseinspektor edendab ELi institutsioonides ja asutustes andmekaitsekultuuri rakendamist, mille puhul võetakse andmekaitsepõhimõtteid arvesse kõikides asjakohastes poliitika- ja õigusvaldkondades (4). Selle eesmärgiks saavutamiseks soovib Euroopa andmekaitseinspektor käesoleva esialgse arvamusega elavdada dialoogi ekspertide ja praktikute, sealhulgas ELi institutsioonide ning riikide konkurentsi, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonna reguleerivate asutuste vahel. Hiljem analüüsib Euroopa andmekaitseinspektor kõnealuse dialoogi käigus tekkinud vaatenurki ja ideid järelarvamuses, mis hõlmab ka soovitusi edaspidisteks meetmeteks.

4.

Käesoleva arvamuse 2. peatükis käsitletakse esmalt digitaalmajanduse suundumusi ning isikuandmete rolli suurandmete ajastul. 3. peatükis kirjeldatakse ELi andmekaitse-, tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirjade asjakohaseid aspekte. 4. peatükis analüüsitakse kolme poliitikavaldkonna vastakmõju, käsitledes järgmisi küsimusi:

isikuandmete kontrollimise roll turuvõimu saavutamisel digitaalmajanduses ja selle mõju andmekaitsele;

tarbijariskid, mis tulenevad turukontsentratsioonist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest tohutu hulga isikuandmete töötlemisel ettevõtetes;

eraelu puutumatust soodustavate teenuste elava turu (5) kasvu edendamine tarbijate teadlike valikute tagamise abil.

Oluline on ka rahvusvahelise, ELi ja riikide tasandi järelevalveasutuste ühine mõttetöö, jõustamistegevus ja koostöö (6).

5.

Viimases, 5. peatükis heidetakse pilk võimalikele poliitikameetmetele ning kutsutakse komisjoni, riikide järelevalveasutusi, surverühmitusi ja õigusala töötajaid üles pidama selles küsimuses ulatuslikumat ja põhjalikumat arutelu. Iga jaotise alguses esitatud loetelupunktide ja ristviidete eesmärk on tutvustada lugejale kolme ELi poliitikavaldkonnaga seotud põhiargumente ja nendevahelisi kokkupuutepunkte. Kokkuvõte nendest seostest on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

5.   Kokkuvõte: vaja on täiendavat uurimist ja arutelu

Hoogsalt laienev digitaalne turg või turud […] mõjutavad üha rohkem kõiki äritegevuse tahkusid. Konkurentsi tõhusa toimimise tagamine nendel turgudel on edaspidi esikohal […] tarbijate tehinguandmete järjest laialdasem kogumine, töötlemine ja kasutamine turunduseesmärkidel […] pakub üha enam võimalusi konkurentsieelise saamiseks ja [see võib] aina suuremal määral tekitada kahju tarbijatele.

(Väljavõte Ühendkuningriigi konkurentsi- ja turgude ameti esimehe David Currie’ kõnest loengutesarjas Beesley Lectures, 7.11.2013)

85.

Käesolevas esialgses arvamuses on analüüsitud ja kaalutud ELi õiguse kolme valdkonna vahelisi võimalikke kokkupuutepunkte ja lahknevusi kiiresti muutuval suurandmete ajastul. Kuigi eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse on avalikud huvid ja aluslepingutes talletatud põhiõigused, on võimalik, et vähese koostöö tõttu konkurentsi-, tarbijakaitse- ja andmekaitsepoliitika arendamisel jääb vajaka nii konkurentsieeskirjade jõustamise tõhususest kui ka stiimulitest selliste teenuste väljatöötamiseks, mis soodustaksid eraelu puutumatust ja vähendaksid tarbijatele kahju tekitamise tõenäosust. Digitaalmajanduses on isikuandmed oluline immateriaalne vara väärtuse loomisel ja omamoodi vahetuskaup veebiteenuste eest. Sellel võib aga olla kaugeleulatuv mõju teatavate põhimõistete tõlgendamisele, nagu läbipaistvus, turgu valitsev seisund, tarbijate heaolu ja tarbijatele tekitatav kahju.

86.

Nendele küsimustele tervikliku lahenduse leidmiseks on vaja lisauuringuid, -analüüse ja -arutelusid, aga see võiks hõlmata järgmisi meetmeid (kas kõiki või osa neist):

tarbijate, teenuseosutajate ja reguleerivate asutuste suurem teadlikkus tehnoloogia arengu praegustest ja tulevastest suundumustest asjaomastel digitaalmajanduse turgudel ja nende mõjust konkurentsivõimele, tarbijate heaolule ja valikutele ning eraelu puutumatust soodustavate teenustega seotud innovatsioonile;

tõhusad juhised eraelu puutumatuse, tarbijakaitse- ning konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta veebiteenuste, eeskätt „tasuta” teenustena tutvustatavate teenuste puhul, võttes arvesse klientide ja konkurentide arvamusi ning tarbijaeelistusi ja -probleeme;

ametiasutuste koostöö uurimisel ja jõustamisel, näiteks koostades stsenaariume ja võimalikke nõudeid turuvõimu väljaselgitamiseks digitaalmajanduses, samuti üksteisega konsulteerimine konkreetsete juhtumite uurimisel;

21.sajandi digitaalturgudega seotud konkurentsiõigusaktide läbivaatamine, sealhulgas nende kokkupuuted muude õigusvaldkondadega ja võimalused tulemuslikuks koostööks teiste asjaomaste ametiasutustega.

87.

Isikuandmed on digitaalmajanduses olnud kasvu eestvedaja ja toetaja rollis. Üksiktarbijatele peaks jääma kõnealusest kasvust saadavatest tulemustest õiglasem osa. Üha enam tunnistavad konkurentsi- ja andmekaitseasutused, et tegemist on pöördelise katsumusega digitaalmajanduses usalduse loomisel ja vastutuse tagamisel. Andmekaitse on erakordne võimalus anda üksikisikutele vahendid, mille abil nad saavad ennast kaitsta ning tõhustada konkurentsi- ja tarbijakaitse-eeskirjade jõustamist.

88.

Järgmine samm on välja uurida, kuidas tihendada reguleerivate asutuste koostööd nende eesmärkide saavutamiseks. Sedalaadi koordineerimine ei tohiks piirduda ainult Euroopaga, vaid peaks peegeldama digitaalmajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate üleilmset haaret. Euroopa andmekaitseinspektor on valmis andma oma panuse sellesse arutellu.

Brüssel, 26. märts 2014

Euroopa Andmekaitseinspektor

Peter HUSTINX


(1)  Terminiga „suurandmed” tähistatakse ettevõtete, valitsuste ja muude suurorganisatsioonide valduses olevaid hiiglaslikke digitaalseid andmestikke, mida pärast omandamist arvutialgoritmide abil ulatuslikult analüüsitakse; artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm, arvamus 03/2013 eesmärgi piiritlemise kohta, lk 35. Ühe teise määratluse järgi hõlmavad suurandmed andmestikke, mis on nii suured, et neid ei ole võimalik koguda, säilitada, hallata ega analüüsida tavapäraste andmebaasitarkvara vahenditega; McKinsey Global Institute, „Big data: The next frontier for innovation, competition, and productivity”, juuni 2011. Käesolevas esialgses arvamuses tähistatakse üldterminiga „suurandmed” suuremahulise isikuandmete kogumise ja analüüsitegevuse kombinatsiooni ülimalt mitmekesiste ja mahukate andmestike puhul.

(2)  Käesolevas esialgses arvamuses käsitletakse üksikasjalikumalt teemasid, millest Euroopa andmekaitseinspektor kõneles ka ühel 13. juunil 2013 Brüsselis toimunud seminaril: https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/EDPS/Publications/Speeches/2013/13-06-13_Speech_CB_Brussels_EN.pdf. Samal teemal arutleti andmekaitse ja eraelu puutumatuse volinike 32. rahvusvahelisel konverentsil 2010. aastal Jeruusalemmas. Peale selle pidas komisjoni asepresident Joaquin Almunia novembris 2012 kõne konkurentsist ja eraelu puutumatusest andmeturgudel (http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-12-860_en.htm). Veebruaris 2013 toimunud konverentsil „New Frontiers of Antitrust 4th International Concurrences Conference” kutsus komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi peadirektor pärast ümarlauaarutelu „Isikuandmed – kas konkurentsiõigus põrkub eraelu puutumatusega?” üles võtma suuremal määral arvesse andmekaitse ja konkurentsiõiguse vastakmõju; Françoise Le Bail, „Protection de la vie privée et des données personnelles: l’Europe à l’avant garde”, Concurrences Revue des droits de la concurrence, Competition Law Journal, Demain la concurrence New Frontiers of Antitrust Colloque l Concurrences, nr 2-2013. Sarnane arutelu on käimas ka USAs, eeskätt pärast föderaalse kaubanduskomisjoni otsust Google’i ja DoubleClicki ühinemise kohta (vt joonealune märkus 76), millega seoses kaubanduskomisjoni volinik Jones Harbour esitas lahkarvamuse, http://www.ftc.gov/sites/default/files/documents/public_statements/statement-matter-google/doubleclick/071220harbour_0.pdf; Harbouri arvamustega saab tutvuda tema essees „The Transatlantic Perspective: Data Protection and Competition Law” väljaandes „Data Protection Anno 2014: How to Restore Trust?”, toim: Hijmans, H. ja Kranenborg, H., 2014, lk 225–234.

(3)  2013. aasta oktoobris võttis Euroopa Ülemkogu kohustuseks kujundada 2015. aastaks välja ühtne digitaalne turg, sätestades sealhulgas suurandmete haldamise ja pilvandmetöötluse ühtse turu sobivad raamtingimused, arendamaks e-valitsust, e-tervist, e-arveldamist ja e-riigihanget, kiirendamaks e-identimise ja usaldusteenuste ning e-arveldamise ja makseteenuste kasutuselevõttu ning tagamaks sisu ja andmete ülekantavuse; http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/139197.pdf. Euroopa andmekaitseinspektor avaldas arvamuse Euroopa digitaalarengu tegevuskava ELi raampoliitika programmi kohta: https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Opinions/2013/13-04-08_Digital_Agenda_EN.pdf.

(4)  Vt Euroopa andmekaitseinspektori strateegia aastateks 2013 ja 2014: „Towards excellence in data protection” („Püüdlus tipptasemel andmekaitse suunas”); https://secure.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/EDPS/Publications/Strategy/13-01-22_Strategy_EN.pdf. Lisaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 alusel korrapäraselt avaldatavatele arvamustele komisjoni või teiste institutsioonide või organite tehtud seadusandlike ettepanekute või poliitikadokumentide kohta ning pidades silmas, et asjaomase määruse artikli 41 lõike 2 kohaselt kuulub Euroopa andmekaitseinspektori kohustuste hulka institutsioonide ja asutuste ning andmesubjektide nõustamine kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, võib Euroopa andmekaitseinspektor avaldada nõuandvaid dokumente omal algatusel, et anda panus aruteludesse selliste õigusvaldkonna ja ühiskonnaga seotud suundumuste üle, millel võib olla oluline mõju isikuandmete kaitsele. Vt nt Euroopa andmekaitseinspektori arvamus pilvandmetöötluse ja andmekaitse õigusraamistiku seose kohta (ELT C 253, 3.9.2013, lk 1). Euroopa andmekaitseinspektor võib avaldada nõuandeid ka muudes asjakohastes valdkondades.

(5)  Komisjoni mõistes tähendavad eraelu puutumatust soodustavad tehnoloogiad „info- ja sidetehnoloogia meetmete ühtset süsteemi, mis kaitseb eraelu puutumatust isikuandmete kustutamise või vähendamise ning tarbetu ja/või soovimatu töötlemise takistamise kaudu, ilma et see vähendaks infosüsteemi funktsionaalsust”; komisjoni teatis andmekaitse edendamisest eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate kaudu, KOM(2007) 228 (lõplik). Käesolevas dokumendis tähistatakse terminiga „eraelu puutumatust soodustavad teenused” sellistel tehnoloogiatel põhinevaid tarbijatele suunatud teenuseid.

(6)  See hõlmab kontakte koostööplatvormiga Global Privacy Enforcement Network ja rahvusvahelise konkurentsivõrgustikuga, samuti ulatuslikumat koostööd ELi ametiasutuste ja USA föderaalse kaubanduskoja vahel.


LISA

Andmekaitse, konkurents ja tarbijakaitse ELis – võrdlev ülevaade

 

Andmekaitse

Konkurentsiõigus

Tarbijakaitse

Kokkupuutepunktid digitaalmajanduses

Õigusraamistik

ELi põhiõiguste harta artiklid 7 ja 8

ELi toimimise lepingu artikkel 16

ELi toimimise lepingu artiklid 101–106

ELi põhiõiguste harta artikkel 38

ELi toimimise lepingu artiklid 12 ja 169

ELi põhiväärtused ja majanduslik missioon

Asjakohased teisesed õigusaktid

Direktiiv 95/46/EÜ

Määrus (EÜ) nr 45/2001

Direktiiv 2002/58/EÜ

Andmekaitse üldmäärus (arutlusel)

Määrus (EÜ) nr 1/2003 (konkurentsiõiguse ajakohastamine)

Määrus (EÜ) nr 139/2004 (ühinemised)

Direktiiv 93/13/EMÜ (ebaõiglased lepingutingimused)

Direktiiv 98/6/EÜ (hindade avaldamine)

Nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ (ebaausad kaubandustavad)

Direktiiv 2006/114/EÜ (eksitav reklaam)

Määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ametiasutuste koostöö)

Direktiiv 2011/83/EL (tarbijate õigused)

Eeskirjad siseturu nõuetekohase toimimise edendamiseks

Eeskirjad üksiktarbijate kaitse tagamiseks

Kohaldamisala

Kõik vastutavad töötlejad, kes on registreeritud ELis või kasutavad ELis paiknevaid seadmeid. Sätteid kohandatakse olenevalt töödeldavate andmete laadist ja mahust

(Kohaldamisala laiendatakse andmekaitse üldmääruse alusel, et hõlmata kõiki vastutavaid töötlejaid, kes pakuvad kaupu või teenuseid ELis asuvatele andmesubjektidele või jälgivad nende käitumist)

Ükskõik milline majandustegevus, mis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust

Turgu valitsevatel ettevõtjatel on erikohustus vältida konkurentsi moonutamist

Kõik siseturul tarnitavad või tarbitavad kaubad ja teenused

Siseturuga seotud majandustegevuse mõju üksikisikutele ELis

Andmete kontrollimine ja asjaomased turud

Nõuetele vastavad andmete töötlemise eesmärgid

Asjaomase turu mõiste ning toodete ja teenuste asendatavus

 

Isikuandmetest sõltuvate asjaomaste turgude määratlemine

Digitaalturu võimu ulatuse kindlaksmääramine

Läbipaistvus ja valikuvõimalus

Õigus saada teavet ja tutvuda andmetega arusaadavas vormis

Vabatahtlikult antud konkreetne, teadlik ja üheselt mõistetav nõusolek

Õigus andmete ülekandmisele

Teenuste sidumine ja liitmine

Konkurentsi vältimine esmavajaliku vahendi tarnest keeldudes

Selge ja arusaadav teave hindade ja toodete kohta

Ühine arusaam isikuandmete väärtusest

Õigus enda andmetele nende ülekantavuse kaudu

Kahju vältimine

Võimalikult väheste andmete kogumine

Töötlemise konfidentsiaalsus ja turvalisus

Tarbijate heaolu mõiste

Ebaõiglus teenuste hindade puhul

Teooria tarbijatele tekitatava kahju kohta ühinemiste korral

Riigiabi eeskirjade erandid

Hea usu põhimõte lepingutes

Eksitavate väidete kasutamise keeld toodete ja teenuste puhul

Andmekaitse tarbijate heaolu osana

Eraelu puutumatust soodustavate õiguskaitsevahendite kasutamine konkurentsiküsimusi käsitlevates otsustes

Konkurentide koostöö lubamine eraelu puutumatust soodustavate teenuste väljatöötamisel

Järelevalve, jõustamine, karistused, õiguskaitsevahendid

Riikide sõltumatud ametiasutused

ELi-ülene koostöö artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühmas ja (arutlusel oleva) järjepidevuse mehhanismi abil

Õigus kasutada kohtulikku õiguskaitsevahendit õiguste rikkumise korral

Õigus saada hüvitist

Halduskaristused, mis moodustavad teatava osa ettevõtja aastakäibest (arutlusel)

Jõustamine riikide konkurentsiasutuste ja ELi puhul komisjoni kaudu

Ametiasutused teevad koostööd Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu

Konkurentsivastaste lepingute rikkumiste puhul kohaldatavad karistused, mis võivad moodustada kuni 10 % kogukäibest

Tarbijate õigused kohtulikule õiguskaitsevahendile ei ole ühtlustatud

Ainult riikide ametiasutused

Tarbijakaitse koostöövõrgustiku raames tehakse igal aastal kindlaks ühised jõustamistegevuse prioriteedid, rakendades vastavuse koordineeritud kontrollimist ja valdkondlikke projekte

Ei ole välja töötatud ühist ELi lähenemisviisi tarbijaõiguse rikkumiste uurimisel, v.a liidusiseste rikkumiste puhul

Harva määravad ametiasutused tarbijaõiguse rikkumiste eest hüvitisi

Dialoog ja koostöö juhtumites, kus ristuvad konkurents, tarbijate heaolu ja andmekaitse

Lühendid:

ELi põhiõiguste harta: Euroopa Liidu põhiõiguste harta

ELi toimimise leping: Euroopa Liidu toimimise leping


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/13


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2014/C 225/08)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

17.5.2014

Kestus

17.5.2014–31.12.2014

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru või kalavarude rühm

ALF/3X14-

Liik

Limapead (Beryx spp.)

Piirkond

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

08/DSS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/13


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2014/C 225/09)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

23.6.2014

Kestus

23.6.2014–31.12.2014

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru või kalavarude rühm

POK/56–14

Liik

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

Piirkond

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

09/TQ43


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/14


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2014/C 225/10)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

25.6.2014

Kestus

25.6.2014–31.12.2014

Liikmesriik

Iirimaa

Kalavaru või kalavarude rühm

ARU/34-C

Liik

Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus)

Piirkond

III ja IV püügipiirkonna ELi veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

10/TQ43


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.