3.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 207/2

Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 813/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega

(2014/C 207/02)

1. Komisjoni määruse (EL) nr 813/2013, eriti selle III ja IV lisa, ning määruse (EL) nr 811/2013, eriti selle VII ja VIII lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja viidete avaldamine.

2. Kaldkirjas esitatud näitajad on sätestatud määruses (EL) nr 813/2013 ja määruses (EL) nr 811/2013.

3. Viited

Näitaja

Organisatsioon

Viide/nimetus

Märkused

Gaaskütusel töötavad katlad ja veesoojendid-katlad

η, P, ehituslikud tüübid, Pstby , Pign

CEN

EN 15502-1:2012 Gaasikatlad. 1.osa. Üldised nõuded ja katsetamine;

EN 15502-1:2012 asendab standardeid EN 297, EN 483, EN 677, EN 656, EN 13836, EN 15420.

Toodetud kasulik soojusvõimsus P4 nimisoojusvõimsusel ning kasutegur η4 nimisoojusvõimsusel 80/60°C juures

CEN

§ 3.1.6 Nimivõimsus (määratlus, tähis Pn);

§ 3.1.5.7 Kasutegur (määratlus, tähis ηu);

§ 9.2.2 (katsetamine);

Kõik kasutegurid on väljendatud ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

Ehituslikud tüübid, mõisted

CEN

§ 3.1.10. Järgmiste katelde ehituslikud tüübid ja määratlused: „veesoojendi-katel”; „madalatemperatuuriline katel” ning „kondensatsioonkatel”.

§ 8.15. Kondensaadi teke (nõuded ja katsetamine);

Kasulik soojusvõimsus 30 % nimisoojusvõimsusel P1 ning kasutegur 30 % nimisoojusvõimsusel η1 osalise sisendsoojusvõimsuse ja madalatemperatuurilise tööseisundi korral

CEN

§ 3.1.5.7. Kasutegur (määratlus, tähis ηu);

§ 9.3.2. Kasutegur osakoormusel, katsed;

1)	Katsed tehakse 30 % nimisisendsoojusvõimsusega, mitte statsionaarse seisundi sisendsoojusvõimsusega;

katsetamisel tagasituleva vee temperatuur peab olema 30 °C (kondensatsioonkatel), 37 °C (madalatemperatuuriline katel) ja 50 °C (standardkatel).

Kooskõlas standardiga prEN 15502-1:2013

—	on η4 kasutegur nimisoojusvõimsuse korral või muudetava võimsusega seadmete puhul minimaalse ja maksimaalse kasuliku sisendsoojusvõimsuse aritmeetilise keskmise korral.

—	η1 on kasutegur võimsusel 30 % nimisisendsoojusvõimsusest või muudetava võimsusega seadmete puhul sisendsoojusvõimsusel, mis on 30 % minimaalse ja maksimaalse kasuliku sisendsoojusvõimsuse aritmeetilisest keskmisest.

Ooteseisundi soojusvõimsuskadu Pstby

CEN

§ 9.3.2.3.1.3. Ooteseisundi kaod (katsetamine);

Süütaja võimsustarve Pign

CEN

§ 9.3.2. Tabelid 6 ja 7: Q3 = pidevalt töötav süütaja.

Kohaldatakse selliste süütajate korral, mis töötavad siis, kui peapõleti on välja lülitatud.

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

EN 15502-1:2012 .

§ 8.13. NOX (klassifikatsioon, katse- ja arvutusmeetodid)

NOX'i heide, väljendatud ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

Vedelkütusel töötavad katlad ja veesoojendid-katlad

Üldised katsetingimused

EN 304:1992; A1:1998; A2:2003; Katlad. Pihustuspõletiga katelde katsetamisjuhised;

5.jaotis („Katsed”).

Ooteseisundi soojusvõimsuskadu Pstby

CEN

EN 304, nagu eespool;

§ 5.7 Ooteseisundi kao määramine.

Pstby = q × (P4/η4), kus q on määratletud standardis EN 304.

Standardis EN304 kirjeldatud katse tuleb teha Δ30 K korral.

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ηson , katsetulemused kasuliku võimsuse P kohta

CEN

Kondensatsioonkatlad:

EN 15034:2006. Katlad. Kütteõliga töötavad kondensatsioonkatlad; § 5.6 Kasutegur.

EN 15034:2006 viitab kondensatsioonõlikateldele.

Standardsed ja madala temperatuuriga katlad:

EN 304:1992; A1:1998; A2:2003; Katlad. Pihustuspõletiga katelde katsetamisjuhised.

5.jaotis („Katsed”).

Sundtõmbega põletiga katelde korral kohaldatakse standardite EN 303-1, EN 303-2 ja EN 303-4 samasuguseid jaotisi. Loomuliku tõmbega põletite puhul, milles tiiviku abi ei kasutata, kohaldatakse standardit EN 1:1998.

Katsetingimused (võimsuse ja temperatuuriga seotud seadistused) nii η1 kui ka η4 jaoks on samasugused, nagu eespool kirjeldatud gaasikatelde puhul.

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

EN 267:2009+A1:2011

Automaatsed sundtõmbega vedelkütuse põletid.

§ 4.8.5. Heitgaaside NOX ja CO heite piirnorm.

§ 5. Katsetamine. B LISA. Heite mõõtmine ja parandid.

NOX'i heide, väljendatud GCV kaudu.

Kohaldatakse kütuse lämmastikusisalduse võrdlusväärtust 140 mg/kg. Kui mõõtmisega saadakse sellest erinev lämmastikusisaldus, v.a üksnes petroolõli, tuleb parandi arvutamiseks kasutada järgmist valemit:

Formula

NO X(EN 267) on NOX'i väärtus, mida on parandatud vastavalt võrdlustingimustele, et kütteõli lämmastikusisaldus on 140 mg/kg;

NOXref on NOX'i mõõdetud väärtus B.2 kohaselt;

Nmeas on kütteõli mõõdetud lämmastikusisaldus [mg/kg];

Nref = 140 mg/kg.

Standardi nõuete täitmise hindamiseks tuleb kasutada väärtust NO X(EN 267).

Elektrikatlad ja veesoojendid-elektrikatlad

Elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde kütmise sesoonne energiatõhusus ηs

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 4

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

Koostootmise-kütteseadmed

Koostootmise-kütteseadmete kasulik soojusvõimsus nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega PCHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete kasulik soojusvõimsus nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega PCHP100+Sup100,

Koostootmise-kütteseadmete kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega ηCHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega ηCHP100+Sup100 ,

Koostootmise-kütteseadmete elektriline kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveerimata lisakütteseadmega ηel,CHP100+Sup0 ; koostootmise-kütteseadmete elektriline kasutegur nimisoojusvõimsusel aktiveeritud lisakütteseadmega ηel,CHP100+Sup100 ,

CEN

FprEN 50465:2013

Gaasiseadmed – soojus- ja elektrivõimsuse koostootmisseade nimisisendsoojusvõimsusega kuni 70 kW.

Soojendusvõimsused:

6.3. Sisendsoojendusvõimsus ning soojus ja elektriline väljundvõimsus; 7.3.1 ja 7.6.1;

Tõhusused:

7.6.1. Tõhusus (Hi) ja 7.6.2.1.Tõhusus – kütmise sesoonne energiatõhusus – ülemise küttevääruse kaudu väljendatuna.

PCHP100+Sup0 vastab näitajale

QCHP_100+Sup_0 × ηth,CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

PCHP100+Sup100 vastab näitajale

QCHP_100+Sup_100 × ηth,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

ηCHP100+Sup0 vastab näitajale ηHs,th, CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

ηCHP100+Sup100 vastab näitajale ηHs,th,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

ηel,CHP100+Sup0 vastab näitajale ηHs,el,CHP_100+Sup_0

standardis FprEN 50465:2013

ηel,CHP100+Sup100 vastab näitajale ηHs,el,CHP_100+Sup_100

standardis FprEN 50465:2013

FprEN 50465 on viitedokument, et arvutada vaid suurusi PCHP100+Sup0, PCHP100+Sup100, ηCHP100+Sup0, ηCHP100+Sup100, ηel,CHP100+Sup0, η el,CHP100+Sup100 .

Koostootmise-kütteseadmete näitajate ηs ja ηson arvutamiseks tuleb kasutada käesolevas teatises kirjeldatud metoodikat.

Pstby , Pign

CEN

FprEN 50465:2013

Gaasiseadmed – soojus- ja elektrivõimsuse koostootmisseade nimisisendsoojusvõimsusega kuni 70 kW.

Ooteseisundi soojuskadu Pstby

CEN

§ 7.6.4. Ooteseisundi soojuskadu Pstby ;

Süütaja võimsustarve Pign

CEN

§ 7.6.5. Pidevalt töötava süütaja sisendsoojusvõimsus Qpilot

Pign vastab näitajale Qpilot standardis FprEN 50465:2013

Lämmastikoksiidide NOX heide

CEN

FprEN 50465:2013

§ 7.8.2. NOx (Muud saasteained)

NOX-i heite väärtusi tuleb mõõta ühikutes mg/kWh ja väljendada ülemise kütteväärtuse GCV kaudu. Katse ajal toodetud elektrienergiat ei võeta NOX-i heite arvutamisel arvesse.

Katlad, veesoojendid-katlad ja koostootmise-kütteseadmed

Lisaelektrienergia tarbimine täiskoormusel elmax, osalisel koormusel elmin ning ooteseisundis PSB

CEN

EN 15456:2008: Katlad. Soojusseadmete elektrienergiatarve.

EN 15502:2012 gaasikatelde jaoks.

FprEN 50465:2013

Koostootmise-kütteseadmete jaoks

§ 7.6.3. Lisaelektrienergia tarbimine ErP poolt

Mõõtmised ilma ringluspumbata.

elmax vastab näitajale Pelmax standardis FprEN 50465:2013

elmin vastab näitajale Pelmin standardis FprEN 50465:2013

Näitajate elmax, elmin ja PSB määramisel tuleb arvesse võtta lisaelektrienergia, mida tarbib primaarne soojusgeneraator.

Müravõimsustase LWA

CEN

Siseruumis mõõdetud müravõimsustase:

EN 15036 - 1: Katlad. Katsejuhend soojusgeneraatori õhumüra mõõtmise kohta. 1. osa: soojusgeneraatori õhumüra.

Akustika osas: EN 15036 - 1's viidatakse standardile ISO 3743-1 Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme määramine. Tehnilised meetodid väikeste liikuvate müraallikate puhul reverberatsiooniväljas. 1. osa. Võrdlusmeetod kõvade seintega ruumi jaoks ning muud lubatavad meetodid, igaühel oma täpsus.

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus η s

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 4.

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

Soojuspumbaga kütteseadmed ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmed

Elektriliste aurukompressor-soojuspumpade katsemeetodid

CEN

EN 14825:2013

Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks – iseloomustavate suuruste ja nende nimiväärtuste mõõtmine konkreetsele temperatuurile vastava võimsustarbe tingimustes ja sesoonsete näitajate määramine;

8. jaotis: katsemeetodid võimsuste ning näitajate EERbin(Tj) ja COPbin(Tj) määramiseks aktiivses seisundis osalise koormuse tingimustes

9. jaotis: katsemeetodid elektrivõimsustarbe leidmiseks aktiveerimata termostaadiga seisundis, ooteseisundis ja kambrikütte seisundis

Vedel- või gaaskütust tarbivate mootoritega käitatavate aurukompressor-soojuspumpade katsemeetodid

CEN

EN 14825:2013

Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektri jõul töötavate kompressoritega soojuspumbad ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks – iseloomustavate suuruste ja nende nimiväärtuste mõõtmine konkreetsele temperatuurile vastava võimsustarbe tingimustes ja sesoonsete näitajate määramine;

8. jaotis: katsemeetodid võimsuste ning näitajate EERbin(Tj) ja COPbin(Tj) määramiseks aktiivses seisundis osalise koormuse tingimustes;

9. jaotis: katsemeetodid elektrivõimsustarbe leidmiseks aktiveerimata termostaadiga seisundis, ooteseisundis ja kambrikütte seisundis.

Kuni uue Euroopa standardi avaldamiseni. Eksperdirühm CEN/TC299 WG3 töötab välja uut töödokumenti

Vedel- või gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumpade katsemeetodid

CEN

prEN 12309-4:2013

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – katsemeetodid

Elektrilised või vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete keskmise temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse elektriliste soojuspumpade sesoonset soojustegurit SCOP ning gaas- ja vedelkütust tarbivate soojuspumpade sesoonset primaarenergiategurit SPER.

CEN

EN 14825:2013

Jaotis 5.4.4, tabelid 18,19 ja 20 (õhu-vee-seadmed);

Jaotis 5.5.4, tabelid 30,31 ja 32 (soojuskandja-vee- ning vee-vee-seadmed);

Veerus „Muutuv väljund” sätestatud väljundi temperatuuri kohaldatakse soojuspumpade puhul, mis juhivad väljundvee temperatuuri vastavalt soojusvajadusele. Soojuspumpade puhul, milles väljundvee temperatuuri ei juhita vastavalt soojusvajadusele ja väljundvee temperatuur on muutumatu, tuleb väljundtemperatuur seadistada vastavalt veerule „Muutumatu väljund”.

Vedel- või gaaskütuse jõul töötavate mootoritega käitatavate soojuspumpade suhtes kohaldatakse standardit EN 14825:2013 kuni uue Euroopa standardi avaldamiseni.

Keskmine temperatuur vastab standardi EN 14825:2013 kõrgele temperatuurile.

Katsed tehakse vastavalt standardi EN 14825:2013 8. jaotisele.

Muutumatu võimsusega seadmete puhul tehakse katseid vastavalt standardi EN 14825:2013 jaotisele 8.4. Katsete ajal on väljundi temperatuurid kas temperatuurid, mis vastavad standardi EN 14825:2013 teatamispunktide keskmistele väljundtemperatuuridele, VÕI saadakse sellised andmed lineaarse interpoleerimisega/ekstrapoleerimisega standardile EN 14511-2:2013 vastavate katsepunktide alusel, täiendades andmeid, kui on vaja, katsetega teistel väljundtemperatuuridel.

Muudetava võimsusega seadmete korral kohaldatakse standardi EN 14825:2013 jaotist 8.5.2. Katsete ajal on tingimused samad, mis on sätestatud nimetatud standardis teatamispunktide kohta, VÕI võib teha katseid muudel väljundtemperatuuridel ja osalise koormuse tingimustes ning tulemusi lineaarselt interpoleerida/ekstrapoleerida, et saada andmeid standardi EN 14825:2013 katsepunktide jaoks.

„Kui TOL on alla – 20 °C, tuleb lisaks katsetingimustele A–F valida täiendav arvutuspunkt temperatuurile – 15 °C vastava võimsusega ja näitajaga COP” (vt EN 14825:2013 § 7.4). Käesolevas teatises nimetatakse seda punktiks „G”.

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad.

CEN

prEN 12309-3:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 3.osa – katsetingimused.

Jaotis 4.2, tabelid 5 ja 6.

Keskmine temperatuur vastab standardi prEN 12309-3:2012 kõrgele temperatuurile

Elektrilised või vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete madala temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse elektriliste soojuspumpade sesoonset soojustegurit SCOP ning gaas- ja vedelkütust tarbivate soojuspumpade sesoonset primaarenergiategurit SPER.

CEN

EN 14825:2013;

Jaotis 5.4.2, tabelid 11,12 ja 13 (õhu-vee-seadmed);

Jaotis 5.5.2, tabelid 24,25 ja 26 (soojuskandja-vee- ning vee-vee-seadmed);

Märkused on samad mis keskmise kliima ja keskmise temperatuuriga rakenduse puhul, kuid keskmine temperatuur vastab standardi EN 14825:2013 kõrgele temperatuurile.

Vedel- või gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumbad.

Õhu-vee-, soojuskandja-vee- ja vee-vee-seadmete madala temperatuuriga rakenduste katsetingimused keskmise, külmema ja soojema kliima korral, mille järgi arvutatakse sesoonset primaarenergiategurit SPER

CEN

prEN 12309-3:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 3.osa – katsetingimused.

Jaotis 4.2, tabelid 5 ja 6.

Elektriline aurukompressor-soojuspump

Sesoonse soojusteguri SCOP arvutamine

CEN

EN 14825:2013

7.jaotis: võrdlusnäitajate SCOP, SCOPon ja SCOPnet arvutusmeetodid

Vedel- või gaaskütust tarbiv aurukompressor-soojuspump.

Sesoonse primaarenergiateguri SPER arvutamine

CEN

Uued Euroopa standardid on väljatöötamisel

Näitaja SPER arvutusvalemid koostatakse analoogselt SCOPi valemitega elektriliste aurukompressor-soojuspumpade jaoks: COP, SCOPnet , SCOPon ja SCOP asendatakse suurustega GUEGCV , PER, SPERnet , SPERon ja SPER.

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad.

Sesoonse primaarenergiateguri SPER arvutamine

CEN

prEN12309-6:2012

Gaaskütuse jõul töötavad sorptsioon-soojendus- ja/või jahutusseadmed, mille sisendsoojusvõimsus on kuni 70 kW – 6.osa – sesoonsete näitajate arvutamine

Näitaja SPER vastab näitajale SPERh standardis prEN12309-6:2012

Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 5.

Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on seotud soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususega.

Vedel- või gaaskütust tarbivad aurukompressor-soojuspumbad,

lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

Uus Euroopa standard, mida töötatakse välja eksperdirühmas WG 3 CEN/TC299

Ainult muudetava võimsusega seadmete puhul mõõdetakse NOX'i heidet standardsetel nimitingimustel, nagu määratletud komisjoni määruse 813/2013 III lisa tabelis 3, kasutades mootori võrdväärset pöörlemiskiirust (Erpmequivalent), kusjuures

Erpmequivalent arvutatakse järgmise valemi abil:

Erpmequivalent = X1 × Fp1 + X2 × Fp2 + X3 × Fp3 + X4 × Fp4

Xi= mootori pöörlemiskiirus vastavalt võimsusel 70 %, 60 %, 40 % ja 20 % nimisisendsoojusvõimsusest.

X1, X2, X3, X4 = Engine rpm vastavalt 70 %, 60 %, 40 % ja 20 % nimisisendsoojusvõimsusest.

Fpi = kaalud, nagu määratletud standardis EN15502-1:2012, jaotises 8.13.2.2.

Kui Xi on väiksem kui mootori minimaalne pöörlemiskiirus (Emin), Xi = Xmin

Vedel- või gaaskütust tarbivad sorptsioonsoojuspumbad

Lämmastikoksiidide (NOX ) heide

CEN

Eksperdirühmas WG 2 CEN/TC299 on väljatöötamisel uus Euroopa standard

prEN 12309-2:2013

Jaotis 7.3.13. „NOX'i mõõtmine”

NOX-i heite väärtusi tuleb mõõta ühikutes mg/kWh ja väljendada ülemise kütteväärtuse GCV kaudu.

NOX-i [mg/kWh] esitamiseks ei tohi kasutada teisi meetodeid.

Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete müravõimsustase (LWA )

CEN

Siseruumis ja väljas mõõdetud müravõimsustase:

EN 12102:2013 Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ja õhukuivatid ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks. Õhumüra mõõtmine. Müravõimsustaseme määramine

Kasutada ka vedel- ja gaaskütust tarbivate sorptsioonsoojuspumpade korral

Temperatuuriregulaatorid

Temperatuuriregulaatori klasside mõiste; temperatuuriregulaatori panus temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse ηs .

Euroopa Komisjon

Käesoleva teatise punkt 6.

Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on tingitud temperatuuriregulaatori panusest temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

Veesoojendid-kütteseadmed

Veesoojendite-kütteseadmete vee soojendamise kasutegur η ηwh , Qelec ja Qfuel

Euroopa Komisjon

Komisjoni määrus nr 814/2013, IV lisa punkti 3 alapunkt a

Teatis 2014/C 207/03 seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega) rakendamisega.

Näitajate Qfuel ja Qelec mõõtmiseks ja arvutamiseks vt teatist 2014/C 207/03 sama tüüpi veesoojendi ja energiaallika(te) kohta

4. Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmise ja arvutustega seotud täiendavad tahud.

4.1. Katsepunktid

Katlad ja veesoojendid-katlad: mõõdetakse kasutegurid η4 , η1 ja kasulikud soojusvõimsused P4 , P1 ;

koostootmise-kütteseadmed:

—	mõõdetakse ilma täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete kasutegur ηCHP100+Sup0 , kasulik soojusvõimsus PCHP100+Sup0 ja elektriline kasutegur ηel,CHP100+Sup0 ;

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmed: mõõdetakse kasutegurid ηCHP100+Sup0 , ηCHP100+Sup100 , kasulikud soojusvõimsused PCHP100+Sup0 , PCHP100+Sup100 ning elektrilised kasutegurid ηel,CHP100+Sup0 , ηel,CHP100+Sup100 .

4.2. Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonse energiatõhususe ηs arvutusvalem on järgmine:

Formula

kus:

ηson on kütmise sesoonne energiatõhusus [%] aktiivses seisundis, mis arvutatakse punkti 4.3 kohaselt;

F(i) on parandid [%], mis arvutatakse vastavalt punktile 4.4.

4.3. Aktiivse seisundi kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηson aktiivses seisundis arvutatakse järgmiselt:

(a)	katlad ja veesoojendid-katlad: ηson = 0,85 × η1 + 0,15 × η4

(b)	elektrikatlad ja veesoojendid-elektrikatlad: ηson = η4 kus: η4 = P4 / (EC × CC) ning EC – kasuliku soojusvõimsuse P4 tootmiseks tarbitav elektrivõimsus;

(c)	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmed: ηson = ηCHP100+Sup0

(d)	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmed: ηson = 0,85 × ηCHP100+Sup0 + 0,15 × ηCHP100+Sup100

4.4. F(i) arvutamine

(a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse termoregulaatorist tulenevat kütmise sesoonset energiatõhusust vähendavat mõju temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadmetele ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele, nagu on sätestatud punktis 6.2. Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-katelde parand F(1)= 3 %.

(b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse välise elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks: F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × P SB) / (0,15 × P 4 + 0,85 × P 1)

—	elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde jaoks: F(2) = 1,3 × PSB / (P4 × CC)

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(2) = 2,5 × (elmax + 1,3 × PSB ) / PCHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(2) = 2,5 × (0,15 × elmax + 0,85 × elmin + 1,3 × PSB ) / (0,15 × PCHP100+Sup100 + 0,85 × PCHP100+Sup0 )

VÕI võetakse standardis EN 15316-4-1 sätestatud vaikeväärtus.

(c)

Parandiga F(3) võetakse arvesse püsikadudest tingitud kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemine, mis arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P 4

—	elektrikatelde ja veesoojendite-elektrikatelde jaoks F(3) = 0,5 × P stby / (P 4 × CC)

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P CHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(3) = 0,5 × P stby / P CHP100+Sup100

VÕI võetakse standardis EN 15316-4-1 sätestatud vaikeväärtus.

(d)

Parandiga F(4) võetakse arvesse süütaja tarbitavast võimsusest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

—	katelde ja veesoojendite-katelde jaoks F(4) = 1,3 × Pign / P4

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(4) = 1,3 × Pign / PCHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(4) = 1,3 × Pign / PCHP100+Sup100

(e)

Parandiga F(5) võetakse arvesse koostootmise-kütteseadmete elektritõhususest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust suurendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

—	täiendava kütteseadmeta koostootmise-kütteseadmete jaoks F(5) = - 2,5 × η el,CHP100+Sup0

—	täiendava kütteseadmega koostootmise-kütteseadmete jaoks F(5) = - 2,5 × (0,85 × η el,CHP100+Sup0 + 0,15 × η el,CHP100+Sup100 )

5. Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on seotud soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususega.

5.1. Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηs on määratletud järgmiselt:

(a)	elektrienergiat tarbivate soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral: ηs = (100/CC) × SCOP - ΣF(i)

(b)	kütet tarbivate soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral: η s = SPER - ΣF(i)

Parandeid F(i) [%] arvutatakse vastavalt punktile 5.2. Näitajaid SCOP ja SPER [%] arvutatakse vastavalt punktis 5.3 esitatud tabelitele.

5.2. F(i) arvutamine

(a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse termoregulaatorist tulenevat kütmise sesoonset energiatõhusust vähendavat mõju temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadmetele ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevatele komplektidele, nagu on sätestatud punktis 6.2. Soojuspumbaga kütteseadmete ja soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral parand F(1) = 3 %.

(b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse pinnaveepumba elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt: vee-soojuskandja-vee-soojuspumbaga kütteseadmete ja -soojuspumbaga koostootmise-kütteseadmete korral parand F(2) = 5 %.

5.3 Näitajate SCOP ja SPER arvutamiseks kasutatav tundide arv

Näitajate SCOP ja SPER arvutamiseks kasutatakse tundide arvu, mil seade on aktiivses seisundis, väljalülitatud termostaadiga seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis või kambrikütte seisundis:

Tabel 1

Ainult kütmiseks kasutatud tundide arv

	Sisselülitatud seisund	Termostaadiga väljalülitatud seisund	Ooteseisund	Väljalülitatud seisund	Kambrikütte seisund
	HHE	HTO	HSB	HOFF	HCK
Keskmine kliima (h/a)	2 066	178	0	3 672	3 850
Soojem kliima (h/a)	1 336	754	0	4 416	5 170
Külmem kliima (h/a)	2 465	106	0	2 208	2 314

Tabel 2

Reverseeritavate soojuspumpade töötundide arv

	Sisselülitatud seisund	Termostaadiga väljalülitatud seisund	Ooteseisund	Väljalülitatud seisund	Kambrikütte seisund
	HHE	HTO	HSB	HOFF	HCK
Keskmine kliima (h/a)	2 066	178	0	0	178
Soojem kliima (h/a)	1 336	754	0	0	754
Külmem kliima (h/a)	2 465	106	0	0	106

HHE , HTO, HSB, HCK, HOFF = Tundide arv, mil seade peab töötama vastavalt aktiivses seisundis, termostaadiga väljalülitatud seisundis, ooteseisundis, kambrikütte seisundis ja väljalülitatud seisundis.

6. Arvutuste seisukohast täiendavad tahud, mis on tingitud temperatuuriregulaatori panusest temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

6.1. Mõisted

Lisaks neile mõistetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 813/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 811/2013, kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„kohandatav kütteseade” – kütteseade, mis võib pidevalt töötades muuta väljundvõimsust.

Temperatuuri reguleerimise klasside määratlused

— I klass– siseruumi sisse-väljalülitamise termostaat: siseruumis töötav termostaat, mis juhib kütteseadme sisse ja välja lülitamist. Töönäitajad, sh lülitamistemperatuuri vahe ja toatemperatuuri juhtimise täpsus, on määratud termostaadi ehitusega.

— II klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega. Kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis muudab kütteseadmest väljuva vee seadistatud temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— III klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine, kasutamiseks sisse ja välja lülitatavate kütteseadmetega. Kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Kütteseadmest väljuva voo temperatuuri muudetakse, juhtides kütteseadme töötamise sisse ja välja lülitamist.

— IV klass– mäluga termostaat (TPI termostaat), kasutamiseks sisse ja välja lülitatavate kütteseadmetega. Elektrooniline siseruumis töötav termostaat, mis reguleerib nii termostaadi tsükleid kui ka kütteseadme sisse ja välja lülitamisi tsükli kestel vastavalt toatemperatuurile. Mäluga regulaatori põhimõte võimaldab alandada keskmist veetemperatuuri, suurendada toatemperatuuri juhtimise täpsust ja muuta süsteemi tõhusamaks.

— V klass– kohandatav termostaat, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: elektrooniline termostaat, mis muudab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt mõõdetud temperatuuri lahknevusele termostaadi seadistatud temperatuurist. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— VI klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine ja toaanduriga juhtimine, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Toatemperatuuriandur jälgib toatemperatuuri ja korrigeerib temperatuuri kompenseerimiskõverat vastavalt selle lahknevusele, et kujundada mugavat toasoojust. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

— VII klass– ilmastikutingimuste järgi juhtimine ja toaanduriga juhtimine, kasutamiseks sisse ja välja lülitatava väljundiga kütteseadmetega: kütteseadme vooluhulga temperatuuriregulaator, mis seadistab kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt valitsevale välistemperatuurile ja valitud ilmastikutingimuste järgi juhtimise kõverale. Toatemperatuuriandur jälgib toatemperatuuri ja korrigeerib temperatuuri kompenseerimiskõverat vastavalt selle lahknevusele, et kujundada mugavat toasoojust. Kütteseadmest väljuva voo temperatuuri muudetakse, juhtides kütteseadme töötamise sisse ja välja lülitamist.

— Klass VIII– multiandur toatemperatuuri juhtimiseks, kasutamiseks kohandatavate kütteseadmetega: elektrooniline regulaator, milles on 3 või rohkem ruumiandurit, mis muudavad kütteseadmest väljuva vee temperatuuri vastavalt summaarsele toatemperatuuri kõikumisele, võrreldes anduriga sätestatud temperatuuriga. Juhtimine toimub kütteseadme väljundis tehtavate kohandustega.

6.2. Temperatuuriregulaatori panus temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme ja temperatuuriregulaatoriga veesoojendi-päikesekütteseadme kütmise sesoonsesse energiatõhususse.

Klass nr	I	II	III	IV	V	VI	VII	VIII
Väärtus protsentides	1	2	1,5	2	3	4	3,5	5

7. Sisendenergia

Mõisted

—	„Mõõtemääramatus (täpsus)” – täpsus, millega vahend või vahendid on võimelised esitama mõõdetava suuruse tegelikku väärtust, mis on mõõdetud täpselt kalibreeritud võrdlusmõõteriistaga;

—	„lubatud hälve” (katseperioodi keskmine) – mõõdetava suuruse katseperioodi keskmistatud väärtuse ja selle suuruse seadistatud väärtuse lubatud suurim lahknevus (nii negatiivne kui ka positiivne);

—	„üksikute mõõtetulemuste lubatud hälve keskväärtusest” – suurim lubatud lahknevus (kas negatiivne või positiivne) mõõdetava suuruse väärtuse ja selle suuruse jaoks kogu katseperioodi saadud mõõtmistulemuste keskväärtuse vahel;

(a) Elekter ja fossiilkütused

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Elekter
Võimsus	W			± 2 %
Energia	KWh			± 2 %
Pinge, katseperiood > 48 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 48H	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 1 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Elektrivoolu tugevus	A			± 0,5 %
Sagedus	Hz	50	± 1 %
Gaas
Tüübid	—	Katsegaasid EN 437
Alumine kütteväärtus (NCV) ja ülemine kütteväärtus (GCV)	MJ/m3	Katsegaasid EN 437		± 1 %
Temperatuur	K	288,15		± 0,5
Rõhk	mbar	1 013,25		± 1 %
Tihedus	dm3/kg			± 0,5 %
Vooluhulk	m3/s või l/min			± 1 %
Õli
Kerge kütteõli
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	86/13,6/0,2 %
N-fraktsioon	mg/kg	140	± 70
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	42,689 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	45,55
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,85
Petrool
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	85/14,1/0,4 %
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	43,3 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	46,2
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,79

(b) Päikeseenergia päikesekollektori katsetes

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Summaarse päikesekiirguse katse (kogu taevasfäärist pindalaühikule langeva lühilainelise kiirituse tihedus G)	W/m2	> 700 W/m2	± 50 W/m2 (katseline)	± 10 W/m2 (siseruumis)
Hajusa päikeseenergia kiiritustihedus (osa kogu kiiritustihedusest)	%	< 30 %
Termilise kiiritustiheduse muutumine (siseruumides)	W/m2			± 10 W/m2
Vedeliku temperatuur kollektori sisendis/väljundis	°C/ K	Vahemik 0–99 °C	± 0,1 K	± 0,1 K
Vedeliku temperatuuri muutus sisendis/väljundis				± 0,05 K
Langemisnurk (normaali suhtes)	°	< 20°	± 2 % (<20°)
Õhu liikumiskiirus paralleelselt kollektoriga	m/s	3 ± 1 m/s		0,5 m/s
Vedeliku vooluhulk (ka simulaatori jaoks)	kg/s	0,02 kg/s kollektori sisendpindala ruutmeetri kohta	Katsete vahel ± 10 %
Ahela toru soojuskadu katses	W/K	<0,2 W/K

c) Ümbritseva keskkonna soojusenergia

Mõõdetav suurus	Ühik	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Soojuskandja või vesi soojusallikana
Vee/soojuskandja sisendtemperatuur	°C	± 0,2	± 0,5	± 0,1
Mahuline vooluhulk	m3/s või l/min	± 2 %	± 5 %	± 2 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/ 5 %
Õhk soojusallikana
Välisõhu temperatuur (kuivtermomeetriga) T j	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Väljatõmbeõhu temperatuur	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Siseõhutemperatuur	°C	± 0,3	± 1	± 0,2
Mahuline vooluhulk	dm3/s	± 5 %	± 10 %	± 5 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/ 5 %

(d) Katsetingimused ja hälbed väljundites

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Keskkonna temperatuur
Ümbritseva keskkonna temperatuur siseruumis	°C või K	20 °C	± 1 K	± 2 K	± 1 K
Soojuspumba õhukiirus (väljalülitatud veesoojendiga)	m/s	< 1,5 m/s
Õhukiirus, muu	m/s	< 0,5 m/s
Tarbevesi sanitaarkasutuseks
Külma vee temperatuur, päikeseenergia	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	± 0,2 K
Külma vee temperatuur, muu	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	± 0,2 K
Külma vee rõhk, gaasiküttega veesoojendid	bar	2 bar		± 0,1 bar
Külma vee rõhk, muu (v.a elektrilised kiirveesoojendid)	bar	3 bar			± 5 %
Külma vee temperatuur, gaasiküttega veesoojendid	°C või K				± 0,5 K
Kuuma vee temperatuur, elektrilised kiirveesoojendid	°C või K				± 1 K
Vee temperatuur (sisendis/väljundis) muu	°C või K				± 0,5 K
Mahuline vooluhulk, soojuspumbaga veesoojendid	dm3/s		± 5 %	± 10 %	± 2 %
Mahuline vooluhulk, kiirveesoojendid	dm3/s				≥10 l/min: ± 1 % < 10 l/min: ± 0,1 l/min
Mahuline vooluhulk, muud veesoojendid	dm3/s				± 1 %

(1) Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui sellised standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse viited ühtlustatud standarditele vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10 Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Vaikeväärtus, kui kalorimeetrilist määramist ei ole tehtud. Teise võimalusena saab alumise kütteväärtuse (Hi) juhul, kui on teada tihedus ja väävlisisaldus (nt põhianalüüsi kaudu), määrata järgmiselt:

Hi = 52,92 – (11,93 × ρ15) – (0,3 –S) [MJ/kg]

3.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 207/22

Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega

(2014/C 207/03)

1. Määruse (EL) nr 814/2013, eelkõige selle III, IV ja V lisa, ning delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013, eelkõige selle VII, VIII ja IX lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja viidete avaldamine.

2. Kaldkirjas näitajad on sätestatud määruses (EL) nr 814/2013 ja delegeeritud määruses (EL) nr 812/2013.

3. Viited

Mõõdetud/arvutatud näitajad	Organisatsioon	Viide	Pealkiri
Näitajate Asol , IAM katsetamine ning kollektori tõhususe täiendavate näitajate η0 , a1 , a2 , IAM katsetamine	CEN	EN 12975-2:2006	Päikeseenergiasüsteemid ja komponendid. Kollektorid. 2. osa. Katsemeetodid
Soojuspumbaga veesoojendite müravõimsustase	CEN	EN 12102:2013	Kliimaseadmed, vedelikujahutajad ning elektriliste kompressoritega soojuspumbad ja õhukuivatid ruumide soojendamiseks ja jahutamiseks. Õhumüra mõõtmine. Müravõimsustaseme määramine Standardit EN12102:2013 võib kasutada järgmiste muudatustega: Standardi EN12102:2013 säte 3.3. Lõige 2 asendada järgmisega: Standardtöötingimused on määratletud kui seadme tööpunktid vastavalt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa tabelile 4. Kehtivad ka standardis EN16147 esitatud määratlused. Säte 5: Lõige 2 „Seade ....” asendada järgmisega: Seade tuleb paigaldada ja ühendada (nt õhukanalite kuju ja mõõdud, veetorude ühendamine jne) katsetamiseks nii, nagu tootja on soovitanud paigaldamis- ja kasutamisjuhendis, ning seadet tuleb katsetada nimitingimustel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 814/2013 III lisa tabelis 4. Valikuliselt tarnitavaid osi (nt küttekeha) katsetamisel ei kasutata. Seadet hoitakse ümbritseva keskkonna töötingimustel vähemalt 12 tundi; jälgitakse temperatuuri veesoojendi paagi ülemises osas; kompressori, tiiviku (kui see on olemas), ringluspumba (kui see on olemas) elektrienergiatarbimist (et kindlaks teha sulamisperioodi). Toode täidetakse külma veega temperatuuriga 10 °C ± 5 °C. Säte 5: Lõige 4 „Müra mõõtmine ....” asendada järgmisega: Mõõtmised tuleb teha statsionaarses seisundis ja järgmistel veetemperatuuridel, mõõdetuna paagi ülaosas: esimene temperatuuril 25 ± 3 °C, teine (Tset+25)/2 ± 3 °C, kolmas Tset +0/-6 °C (Tset on vee temperatuur mõõdetuna tehaseseadistusega seadme puhul). Müra mõõtmine: paagi ülaosas mõõdetud vee temperatuuri puhul tuleks arvestada lubatud kõrvalekaldeid (nt 25 °C ± 3 °C esimese mõõtmise jaoks); sulamise perioodid jäetakse vaatluse alt välja (kompressori, tiiviku ja ringluspumba elektritarbimine võetakse võrdseks nulliga).
Gaasiküttega kiirveesoojendite ja salvestiga veesoojendite müravõimsustase	CEN	EN 15036-1:2006	Katlad. Katelde põhjustatud õhumüra katsete õigusnormid. Soojusgeneraatorite tekitatud õhumüra.
		ISO EN 3741:2010	Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme määramine mürarõhu kaudu. Reverberatsiooniruumi täppismõõtmismeetodid
		ISO EN 3745:2012	Akustika. Müraallikate müravõimsustaseme ja müraenergiataseme määramine mürarõhu järgi ning täppismõõtmismeetodid kajasummutava ja poolkajasummutava ruumi jaoks.
Elektriliste kiirveesoojendite ja salvestiga veesoojendite müravõimsustase	Cenelec	Kuna praegu ei ole olemas vastavat meetodit, eeldatakse, et ilma liikuvate osadeta veesoojendite tekitatav müra on 15 dB
Katsegaasid	CEN	EN 437:2003/A1:2009	Katsegaasid. Katserõhud. Seadmete kategooriad
Ooteseisundi võimsustarve solsb	CLC	EN 62301:2005	Elektrilised kodumasinad: võimsuse mõõtmine ooteseisundis
Katseseade salvestiga elektriliste veesoojendite näitaja Qelec määramiseks	CLC	prEN 50440:2014	Kodumajapidamises kasutatavate salvestiga elektriliste veesoojendite tõhusus ja katsemeetodid
Katseseade elektriliste kiirveesoojendite näitaja Qelec määramiseks	CLC	EN 50193-1:2013	Suletud elektriliste kiirveesoojendite tulemuslikkuse mõõtmismeetodid
Katseseade gaasiküttega kiirveesoojendite näitajate Qfuel ja Qelec määramiseks	CEN	EN 26:1997/A3:2006, säte 7.1, v.a säte 7.1.5.4.	Atmosfäärirõhul töötavate põletitega gaasiküttega kiirveesoojendid tarbevee tarnimiseks sanitaarkasutuse eesmärgil
Katseseade gaasiküttega salvestiga veesoojendite näitajate Qfuel ja Qelec määramiseks	CEN	EN 89:1999/A4:2006, säte 7.1, v.a säte 7.1.5.4.	Gaasiküttega salvestiga veesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks
Katse ettevalmistus gaasiküttega kiirveesoojendite ja gaasiküttega salvestiga veesoojendite Qfuel määramiseks	CEN	EN 13203-2:2006, B lisa „Katseseade ja mõõteseadmed”	Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud gaasiküttega veesoojendid. Seadmed soojusvõimsusega kuni 70 kW ja 300 l kuumaveesalvestiga. 2. osa. Energiatarbe hinnang
Katse ettevalmistus kütust tarbiva soojuspumbaga veesoojendi näitaja Qfuel määramiseks	CEN	EN 13203-2:2006, B lisa „Katseseade ja mõõteseadmed”	Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud gaasiküttega veesoojendid. Seadmed soojusvõimsusega kuni 70 kW ja 300 l kuumaveesalvestiga. 2. osa. Energiatarbe hinnang
Soojuspumbaga veesoojendite katseseade	CEN	EN 16147:2011	Elektriajamiga kompressoriga soojuspumbad. Kodumajapidamises kasutatavate kuumaveeseadmete katsetamine ja märgistamisnõuded
Salvestite püsikadu S	CEN	EN 12897:2006, säte 6.2.7, B lisa ja A lisa (kütteseadme õige asendi kohta)	Vee tarnimine – Kaudselt soojendatavate õhustamata (suletud) salvestiga veesoojendite spetsifikatsioon.
Salvestite püsikadu S ja psbsol	CEN	EN 12977-3:2012	Päikeseküttesüsteemid ja komponendid. Üksiklahendusega süsteemid. 3. osa. Päikese-veesalvestite näitajate määramise katsemeetodid
Salvestite püsikadu S	CEN	EN 15332:2007, sätted 5.1 ja 5.4 (püsikao määramine)	Katlad – Kuumaveesalvestite energiahinnang
Salvestite püsikadu S	CLC	EN 60379:2004, sätted 9, 10, 11, 12 ja 14	Kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud elektriliste veesoojendite tulemuslikkuse määramise meetodid
Gaasiküttega salvestiga veesoojendite lämmastikoksiidide (NOx ) heide	CEN	prEN 89:2012, säte 6.18 Lämmastikoksiidid	Gaasiküttega salvestiga veesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks
Gaasiküttega salvestiga kiirveesoojendite lämmastikoksiidide (NOx ) heide	CEN	prEN 26, säte 6.9.3 Lämmastikoksiidide heide	Gaasiküttega kiirveesoojendid kodumajapidamises kasutatava kuuma vee tarnimiseks
Veesoojendite vee soojendamise kasutegur ηwh ja mahutite püsikadu S	Euroopa Komisjon	Käesoleva teatise punkt 4.	Täiendavad tahud seoses veesoojendite ja mahutite kasuteguri arvutamise ja mõõtmisega

4. Täiendavad tahud seoses veesoojendite ja mahutite kasuteguri arvutamise ja mõõtmisega

Määruste (EL) nr 812/2013 ja (EL) nr 814/2013 kohaldamise eesmärgil tuleb iga veesoojendit katsetada tehaseseadistusega seadmel.

Tehaseseadistusena mõistetakse seadme tootja poolt määratud standardset seadistust, mille puhul seade on peale paigaldamist lõpptarbija jaoks valmis tavapäraseks kasutamiseks vastavalt tavalisele veekasutusele, mille jaoks seade on kavandatud ja turule lastud. Igasugune seadistuse või tööseisundi muutus saab toimuda vaid kasutaja tahtliku sekkumise, mitte veesoojendi automaatse toimingu tulemusena, välja arvatud protsessori juhtimisel, kui protsessoriga juhitakse soojendamist vastavalt individuaalsetele kasutamistingimustele, et tagada säästlik energiatarbimine.

Veesoojendite-kütteseadmete Qelec ja Qfuel katselisel määramisel ja arvutamisel ei kasutata kaalutegureid, millega võetaks arvesse talvise ja suvise tööseisundi erinevust.

Tavaliste kütust tarbivate veesoojendite puhul võetakse aastase elektrienergia tarbimise (AEC) valemis (vt määruse (EL) nr 812/2013 VIII lisa punkti 4.a) ümbritseva keskkonna parand Qcor võrdseks nulliga.

4.1. Mõisted

— „Mõõtemääramatus (täpsus)”– täpsus, millega seadme või seadmestikuga on võimalik mõõta suuruse tegelikku väärtust, mis on kindlaks tehtud kaliibritud võrdlusseadmega mõõtmisega;

— „lubatud hälve (katseperioodi keskmine)”– mõõdetava suuruse kogu katseperioodi keskmistatud väärtuse ja selle suuruse sätestatud väärtuse lubatud suurim lahknevus (nii negatiivne kui ka positiivne);

— „üksikute mõõdetavate suuruste väärtuste lubatud hälbed keskväärtustest”– suurim lubatud lahknevus (kas negatiivne või positiivne) mõõdetava suuruse väärtuse ja selle suuruse kohta kogu katseperioodi jooksul saadud mõõtmistulemuste keskväärtuse vahel.

4.2. Sisendenergia

a) Elekter ja fossiilkütused

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Elekter
Võimsus	W			± 2 %
Energia	kWh			± 2 %
Pinge, katseperiood > 48 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 48 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Pinge, katseperiood < 1 h	V	230/400	± 4 %	± 0,5 %
Elektrivoolu tugevus	A			± 0,5 %
Sagedus	Hz	50	± 1 %
Gaas
Tüübid	—	Katsegaasid EN 437
Alumine kütteväärtus (NCV) ja	MJ/m3	Katsegaasid EN 437		± 1 %
Ülemine kütteväärtus (GCV)
Temperatuur	K	288,15		± 0,5
Rõhk	mbar	1 013,25		± 1 %
Tihedus	dm3/kg			± 0,5 %
Vooluhulk	m3/s või l/min			± 1 %
Õli
Kerge kütteõli
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	86/13,6/0,2 %
N-fraktsioon	mg/kg	140	± 70
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	42,689 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	45,55
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,85
Petrool
Koostis, süsinik/vesinik/väävel	kg/kg	85/14,1/0,4 %
Alumine kütteväärtus (NCV, Hi)	MJ/kg	43,3 (2)
Ülemine kütteväärtus (GCV, Hs)	MJ/kg	46,2
Tihedus ρ15 temperatuuril 15 °C	kg/dm3	0,79

b) Päikeseenergia päikesekollektori katsetes

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Summaarne päikesekiirgus (kogu taevasfäärist pindalaühikule langeva lühilainelise kiirituse tihedus G)	W/m2	> 700 W/m2	± 50 W/m2 (katseline)	± 10 W/m2 (siseruumis)
Hajusa päikeseenergia kiiritustihedus (osa kogu kiiritustihedusest G)	%	< 30 %
Termilise kiiritustiheduse muutumine (siseruumides)	W/m2			± 10 W/m2
Vedeliku temperatuur kollektori sisendis/väljundis	°C/K	Vahemik 0–99 °C	±0,1 K	±0,1 K
Vedeliku temperatuuri muutus sisendis/väljundis				±0,05 K
Langemisnurk (normaali suhtes)	°	< 20°	± 2 % (< 20°)
Õhu liikumiskiirus paralleelselt kollektoriga	m/s	3 ± 1 m/s		0,5 m/s
Vedeliku vooluhulk (ka simulaatori jaoks)	kg/s	0,02 kg/s kollektori sisendpindala ruutmeetri kohta	Katsete vahel ± 10 %
Ahela toru soojuskadu katses	W/K	< 0,2 W/K

c) Ümbritseva keskkonna soojusenergia

Mõõdetav suurus	Ühik	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Soojuskandja või vesi soojusallikana
Vee/soojuskandja sisendtemperatuur	°C	±0,2	±0,5	±0,1
Mahuline vooluhulk	m3/s või l/min	± 2 %	± 5 %	± 2 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/5 %
Õhk soojusallikana
Välisõhu temperatuur (kuivtermomeetriga) Tj	°C	±0,3	± 1	±0,2
Väljatõmbeõhu temperatuur	°C	±0,3	± 1	±0,2
Siseõhu temperatuur	°C	±0,3	± 1	±0,2
Mahuline vooluhulk	dm3/s	± 5 %	± 10 %	± 5 %
Staatiliste rõhkude vahe	Pa	—	± 10 %	± 5 Pa/5 %

d) Katsetingimused ja hälbed väljundis

Mõõdetav suurus	Ühik	Väärtus	Lubatud hälve (katseperioodi keskmine)	Lubatud hälbed (üksikkatsetes)	Mõõtemääramatus (täpsus)
Ümbritsev keskkond
Ümbritseva keskkonna temperatuur siseruumis	°C või K	20 °C	± 1 K	± 2 K	± 1 K
Soojuspumba õhukiirus (väljalülitatud veesoojendiga)	m/s	< 1,5 m/s
Õhukiirus, muu	m/s	< 0,5 m/s
Tarbevesi sanitaarkasutuseks
Külma vee temperatuur, päikeseenergia	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	±0,2 K
Külma vee temperatuur, muu	°C või K	10 °C	± 1 K	± 2 K	±0,2 K
Külma vee rõhk, gaasiküttega veesoojendid	bar	2 bar		±0,1 bar
Külma vee rõhk, muu (v.a elektrilised kiirveesoojendid)	bar	3 bar			± 5 %
Külma vee temperatuur, gaasiküttega veesoojendid	°C või K				±0,5 K
Kuuma vee temperatuur, elektrilised kiirveesoojendid	°C või K				± 1 K
Vee temperatuur (sisendis/väljundis), muu	°C või K				±0,5 K
Mahuline vooluhulk, soojuspumbaga veesoojendid	dm3/s		± 5 %	± 10 %	± 2 %
Mahuline vooluhulk, elektrilised kiirveesoojendid	dm3/s				≥ 10 l/min: ± 1 % < 10 l/min: ±0,1 l/min
Mahuline vooluhulk, muud veesoojendid	dm3/s				± 1 %

4.3. Salvestiga veesoojendite katsetamine

Salvestiga veesoojendite päevase elektrienergia tarbe Qelec ja päevase kütusetarbe Qfuel leidmine 24-tunnisel mõõtevahemikul toimub järgmiselt.

a) Paigaldamine

Toode paigaldatakse katsetamise kohta tootja juhiste järgi. Põrandale paigaldatava seadme võib paigaldada põrandale, seadmega tarnitavale alusele või muule alusele, et võimaldada hea juurdepääs. Seinale paigaldatavad tooted paigaldatakse alusele vähemalt 150 mm kaugusele kandeseinast, jättes tootest ülespoole ja allapoole vähemalt 250 mm ning külgede sihis vähemalt 700 mm vahe. Sisseehitamiseks ettenähtud toode paigaldatakse tootja juhiste järgi. Toodet (v.a päikesekollektorid) tuleb kaitsta otsese päikesevalguse eest.

b) Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused täpsusega ± 2 K; salvestavat tüüpi seadmeid tuleb kõnealustes tingimustes hoida vähemalt 24 tundi.

c) Täitmine ja soojendamine

Toode täidetakse külma veega. Täitmine lõpetatakse, kuni on saavutatud asjakohane külma vee rõhk.

Tehaseseadistusega seadmele antakse energiat, kuni termostaadiga juhitav seade saavutab töötemperatuuri. Kui termostaat lülitab soojendamise välja, algab järgmine järk.

d) Püsiseisund nullkoormusel

Seadet hoitakse sellistel tingimustel ilma veekasutuseta vähemalt 12 tundi.

Vastavalt kontrolltsüklile lõpeb see järk (ja algab järgmine) termostaadi esimese väljalülimisega pärast 12 tunni möödumist.

Selles järgus registreeritakse kogu kütusekulu [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi, elektrikulu [kWh] lõppenergia järgi ning kulunud aeg [h].

e) Veekasutused

Esitatud koormusprofiili korral toimub veekasutus 24-tunnise veekasutusskeemi järgi. See järk algab vahetult pärast seda, kui termostaat pärast püsiseisundi saavutamist lõpetab soojendamise, koormusprofiili kohase esimese veekasutusega (vt määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punkt 2 ning määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punkt 2). Pärast viimast veekasutust kuni 24:00-ni veekasutust ei toimu.

Veekasutuste ajal määratakse asjaomased tehnilised näitajad (võimsus, temperatuur jne). Dünaamiliste näitajate mõõtmisaeg on 60 sekundit või vähem. Veekasutuste ajal on soovitatav mõõtmisaeg 5 sekundit või vähem.

Fossiilkütuste ja elektritarve Qtestfuel ja Qtestelec määratakse 24-tunnise katsetsükli kestel ning neile näitajatele lisatakse parandid, nagu kirjeldatud punktis h.

f) Püsiseisundi taastamine nullkoormusel

Toodet hoitakse nimitöötingimustel ilma veekasutuseta vähemalt 12 tundi.

Vastavalt kontrolltsüklile lõpeb see järk termostaadi esimese väljalülimisega pärast 12 tunni möödumist.

Selles järgus registreeritakse kogu kütusekulu [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi, elektrikulu [kWh] lõppenergia järgi ning kulunud aeg [h].

g) 40 °C seguvee maht V40

„40 °C seguvee maht (V40)” – sellise 40 °C temperatuuriga vee kogus [l], mille entalpia on võrdne veesoojendi väljundist väljavoolava 40 °C temperatuuriga vee entalpiaga.

Kohe pärast punkti f järgi tehtud mõõtmisi lastakse väljundist välja teatav kogus vett, lastes sisse külma vett. Vee väljavoolu avatud väljundiga veesoojendist juhitakse sissevoolukraaniga. Muud tüüpi veesoojendite puhul juhitakse voolu kas väljundisse või sisendisse paigaldatud kraaniga. Mõõtmine lõpetatakse, kui välja hakkab voolama alla 40-kraadist vett.

Vooluhulk seadistatakse maksimaalsele väärtusele vastavalt esitatud koormusprofiilile.

Keskmise temperatuuri normaliseeritud väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

Siin:

—

Tset [°C] on vee temperatuur, kui vett ei kasutata, mõõdetuna mahuti ülaosas paikneva termopaariga. Metallmahuti puhul võib termopaar paikneda ka mahuti välispinnal. See väärtus on vee temperatuur, mis on mõõdetud pärast termostaadi viimast väljalülimist punktis f kirjeldatud sammu ajal,

—

θc [°C] on katse kestel siseneva külma vee keskmine temperatuur,

—

θ’p [°C] on väljuva vee keskmine temperatuur ja selle normaliseeritud väärtust [°C] tähistatakse θp.

Temperatuuri lugemeid tuleks võtta pidevalt. Temperatuuri võib ka mõõta teatava ühesuguse sammuga, nt iga (maksimaalselt) 5 l järel. Järsu temperatuurilangu korral võib osutuda vajalikuks võtta täiendavaid lugemeid, et θ’p õige keskväärtus leida.

θp arvutamisel tuleb silmas pidada, et väljuva vee temperatuur on alati ≥ 40 °C.

Temperatuuriga vähemalt 40 °C tarnitava kuuma vee maht V40 [l] arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

—	V40_exp [l] on vähemalt temperatuuriga 40 °C tarnitava vee maht.

h) Näitajate Qfuel ja Qelec teatamine.

Näitajaid Qtestfuel ja Qtestelec korrigeeritakse, võttes arvesse täpsest 24-tunnisest mõõtetsüklist väljapoole jäävat energia puudujääki või ülejääki, st võetakse arvesse energiate vahet enne ja pärast tsüklit. Lisaks sellele võetakse tarnitava kasuliku energia ülejääki või puudujääki näitajate Qfuel ja Qelec puhul arvesse järgmiste valemitega:

Formula

Siin:

—

QH2O [kWh] on väljuva kuuma vee kasulik energia,

—

T3 ja T5 on veesoojendi ülaosas mõõdetud veetemperatuurid vastavalt 24-tunnise tsükli alguses (t3) ja lõpus (t5).

—

Cact [l] on veesoojendi tegelik maht. Näitajat Cact mõõdetakse lõike 4 punkti 5 alapunkti c kohaselt.

4.4. Kütust tarbivate kiirveesoojendite katsetamine

Kütust tarbivate kiirveesoojendite päevase kütusetarbe Qfuel ja päevase elektrienergia tarbe Qelec leidmine 24-tunnises mõõtetsüklis toimub järgmiselt.

a) Paigaldamine

b) Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused ± 2 K.

c) Veekasutused

d) Näitajate Qfuel ja Qelec teatamine.

Suuruste Qtestfuel ja Qtestelec väärtusi suuruste Qfuel ja Qelec valemites tuleb korrigeerida, et võtta arvesse kuuma veega tarnitud kasuliku energia ülejääki või puudujääki.

Formula

Siin:

—

QH2O [kWh] on väljuva kuuma vee kasulik energia.

4.5. Elektrit tarbiva soojuspumbaga veesoojendi katsetamine

a) Paigaldamine

Tooteid, mille esitatud koormusprofiilid on 3XL või 4XL, võib katsetada kohapeal, kui katsetamise tingimused on võrdväärsed siin kirjeldatud tingimustega, kasutades vajaduse korral parandeid.

Tuleb järgida paigaldamisnõudeid, nagu kirjeldatud normi EN 16147 sätetes 5.2, 5.4 ja 5.5.

b) Püsiseisundi saavutamine

Toodet hoitakse ümbritseva keskkonna tingimustes, kuni kõik toote osad on saavutanud ümbritseva keskkonna tingimused täpsusega ± 2 K (salvestavat tüüpi seadmeid tuleb selleks kõnealustes tingimustes hoida vähemalt 24 tundi).

Katsetamisel tuleb kindlaks teha, kas toode töötab pärast kohale toimetamist normaaltemperatuuril.

c) Täitmis- ja salvestamismaht (tegelik maht Cact)

Mahuti mahtu mõõdetakse järgmisel viisil.

Kaalutakse tühi veesoojendi, arvesse võetakse ka sissevoolu- ja väljavoolukraanide kaal.

Mahuti täidetakse tootja juhiste järgi külma vee rõhu all külma veega. Vee juurdepääs suletakse.

Täidetud veesoojendi kaalutakse.

Leitakse kahe kaalu vahe (mact) ja teisendatakse mahuks liitrites (Cact).

Formula

See maht tuleb esitada liitrites, ümardatult ühe kümnendkohani. Mõõdetud väärtus (Cact) ei tohi nimiväärtusest väiksem olla rohkem kui 2 %.

d) Täitmine ja soojendamine

Salvestiga seade täidetakse külma veega (10 ± 2 °C). Täitmine lõpetatakse, kui on saavutatud asjakohane külma vee rõhk.

Tootele antakse energiat, et toode saavutaks esialgse tehaseseadistuse, nt salvestamistemperatuuri. Selleks kasutatakse seadme enda reguleerimisvahendeid (termostaati). See toiming tehakse normi EN 16147 sättes 6.3 kirjeldatud viisil. Järgmine samm algab termostaadi sulgemisest.

e) Ooteseisundi sisendvõimsus

Ooteseisundi sisendvõimsuse leidmiseks mõõdetakse elektrilist sisendvõimsust mitme täistsükli (mahutis olev termostaat lülitab soojuspumba sisse ja välja) kestel, kuid mahutist sooja vett välja ei lasta.

See samm tehakse normi EN 16147 sättes 6.4 kirjeldatud viisil ning leitakse suurus Pstby [kW] järgmiselt

Formula

f) Veekasutused

See toiming tehakse normi EN 16147 sätetes 6.5.2–6.5.3.5 kirjeldatud viisil. Temperatuuride vahe ΔΤdesired standardis EN 16147 määratletakse suuruse Tp kaudu:

ΔΤdesired = Tp - 10

Selle sammu lõpus võetakse Qelec [kWh] võrdseks suurusega

Formula

W EL-TC normist EN 16147.

Tooteid, mida ei kasutata tipptundidel, katsetatakse 24-tunnisel ajavahemikul maksimaalselt 8 tundi järjest kella 22:00 – 07:00 vahelisel ajal. 24-tunnise veekasutuse lõpus antakse tootele energiat kuni vastava sammu lõpuni.

g) 40 °C seguvee maht V40

See samm tehakse standardi EN 16147 sättes 6.6 kirjeldatud menetluse järgi, vältides kompressori välja lülitumist pärast veekasutuste viimast mõõtmisvahemikku; näitaja V40 [l] võetakse võrdseks mahuga Vmax.

4.6. Elektrienergiat tarbivate kiirveesoojendite katsetamine

Arvestamata jäetakse soojusülekandest tulenev soojuskadu töötamisel ja ooteseisundi soojuskadu.

a) Seadistamispunktid

Kasutaja seadistatavad regulaatorid seadistatakse järgmiselt.

—	Kui seadmel on võimsuse regulaator, siis valitakse sellega suurim võimsus.

—	Kui seadmel on vooluhulgast sõltumatu temperatuuri regulaator, valitakse sellega suurim temperatuur.

Kõik seadistused ja lülitid, mis ei ole ette nähtud kasutajale seadistamiseks, peavad olema tehaseseadistusega.

Kasutada tuleb tarbimisprofiili i-ndaks veekasutuseks i koormusprofiiliga ettenähtud väikseimat vooluhulka f i . Kui väikseimat vooluhulka f i ei ole võimalik saavutada, tuleb vooluhulka suurendada, kuni seade lülitub tööle ja seda saab kasutada pidevalt väärtusel vähemalt T m . Seda suurendatud vooluhulka tuleb kasutada vastava üksiku veekasutuse jaoks ettenähtud minimaalse vooluhulga asemel f i .

b) Staatiline kasutegur

Leitakse seadme staatiline võimsuskadu Ploss nimivõimsusel Pnom püsiseisundi tingimustel. Staatiline võimsuskadu Ploss on summa kõikidest seadme sisemistest võimsuskadudest (terminalide ja küttekehade vaheliste voolu- ja pingekadude korrutised), mis tekivad pärast vähemalt 30-minutist töötamist nimitingimustel.

Selle katse tulemus on üldjoontes sõltumatu siseneva vee temperatuurist. Katset võib teha siseneva külma veega, mille temperatuur on 10–25 °C.

Pooljuhtidega jõulülititega elektroonilise juhtimisega kiirveesoojendite puhul, kui pooljuhtidega jõulülitid on veega termiliselt ühendatud, tuleb mõõdetud pingekaost lahutada pooljuhtidega jõuterminalide vaheline pinge. Sellisel juhul kandub pooljuhtjõulülitis tekkiv soojus kasuliku soojusena vette ja soojendab seda.

Staatiline kasutegur arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Siin:

—

ηstatic on seadme staatiline kasutegur,

—

Pnom on toote tarbitav nimivõimsus [kW],

—

Ploss tähistab toote mõõdetavat sisemist staatilist kadu [kW].

c) Käivituskadu

Selle katsega leitakse aeg tstarti , mis kulub küttekehade kütma hakkamisest kuni kasutamiseks sobiva vee tarnimiseni esitatud koormusprofiili i-nda veekasutuse puhul. Selle katsemeetodi korral eeldatakse, et seadme võimsustarve on ühesugune nii käivitamisel kui ka staatilises seisundis. Pstatici on i-nda kasutuse korral tekkiv seadme staatiline võimsustarve statsionaarses seisundis.

Iga veekasutuse i korral tehakse kolm mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine, mis loetakse mõõtmistulemuseks.

Käivituskadu Q starti arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

—

Qstarti [kWh] on i-nda veekasutuse käivituskadu;

—

tstarti [s] on i-nda veekasutuse mõõdetud keskmine käivitusaeg;

—

Pstatici [kW] on i-nda veekasutuse mõõdetud keskmine statsionaarse seisundi võimsustarve.

d) Energiavajaduse arvutamine

Päevane energiavajadus [kWh] Qelec koosneb kõikide päevaste veekasutuste i kadude ja kasulike energiate summast. Päevane energiavajadus arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Siin:

—

Qstarti [kWh] on i-nda veekasutuse käivituskadu;

—

Qtapi [kWh] on i-nda veekasutuse eelnevalt määratletud kasulik energia;

—

ηstatic on seadme staatiline kasutegur.

4.7. Veesoojendi kontrolleri katsetamine

Kontrolleri tegur SCF ja kontrolleri vastavus (smart) on määratletud määruse (EL) nr 814/2013 IV lisa punktis 4 ja määruse (EL) nr 812/2013 VIII lisa punktis 5. Veesoojendi kontrolleri vastavuse (smart) katsetamise kirjeldus on esitatud määruse (EL) nr 814/2013 III lisa punktis 3 ja määruse (EL) nr 812/2013 VII lisa punktis 3.

Kontrolleri teguri SCF määramiseks kasutatavad näitajad tuleb leida tegeliku energiakulu mõõtmise teel, kui kontroller on aktiveeritud ja kui kontroller on aktiveerimata.

„Kontroller aktiveerimata”– seisund, milles veesoojendi kontroller on aktiveeritud, kuid on „õppimise” seisundis.

„Kontroller aktiveeritud”– seisund, milles veesoojendi kontroller on aktiveeritud ja muudab väljundtemperatuuri, et energiat säästa.

a) Salvestiga elektrilised veesoojendid

Salvestiga elektriliste veesoojendite katsetamise käik on esitatud dokumendis prEN 50440:2014.

b) Soojuspumbaga veesoojendid

Soojuspumbaga veesoojendite kontrolleri tegur SCF on määratletud dokumendis TC59X/WG4 katsetamiseks koostatud meetodi järgi kooskõlas dokumendiga prEN 50440:2014 (säte 9.2) ning seda tuleb kasutada kooskõlas standardiga EN16147:2011.

Nimelt:

—	näitaja väärtus leitakse menetlusega, mis on esitatud standardis EN16147 sätetes alates § 6.5.2 kuni § 6.5.3.4, kuid katsetsükli kestus tTTC peab olema 24 tundi. Näitaja väärtus on: kus W EL-HP-TC ja Q EL-TC on määratletud standardis EN16147.

—	Näitaja võetakse võrdseks suurusega QTC [kWh], mis on esitatud standardis EN 16147 § 6.5.2.

—	Näitaja väärtus leitakse menetlusega, mis on esitatud standardis EN16147 sätetes alates § 6.5.2 kuni § 6.5.3.4, kuid katsetsükli kestus tTTC peab olema 24 tundi. Näitaja väärtus on: kus W EL-HP-TC ja Q EL-TC on määratletud standardis EN16147.

—	Näitaja võetakse võrdseks suurusega QTC [kWh], mis on esitatud standardis EN 16147 §6.5.2.

4.8. Päikese-veesoojendite ja päikeseenergiaseadmestike katsetamis- ja arvutusmeetodid

Aastase mittepäikeseenergia kulu Qnonsol [kWh] (primaarenergia järgi ja/või kütuse ülemise kütteväärtuse GCV järgi) leidmiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

—	Meetod SOLCAL (3)

—	Meetod SOLICS (4)

Meetodi SOLCAL puhul on nõutav, et päikesekollektori tõhususe näitajad määrataks eraldi ning et kogu süsteemi näitajad leitaks päikeseenergiasüsteemile antava mittepäikeseenergia osa ning eraldiseisva veesoojendi kasuteguri alusel.

a) Päikesekollektori katsetamine

Päikesekollektoritega tehakse vähemalt 4 × 4 katset, valides kogu tööpiirkonnas ühtlase sammuga 4 kollektori sisendtemperatuuri tin, ning tehakse 4 katset iga kollektori sisendtemperatuuriga: mõõdetakse väljundtemperatuur te, keskkonna temperatuur ta, summaarne päikesekiirgus G ning määratakse asjaomase katsepunkti kasutegur ηcol . Kui on võimalik, valitakse üks sisendtemperatuur tm = ta ± 3 K, et leida täpne nullkoormusele vastav η0. . Kui päikesekollektor on paigale kinnitatud (kollektor ei jälgi automaatselt päikest) ja katsetingimused lubavad, tehakse kaks katset ennelõunal ja kaks pealelõunal. Soojuskandja maksimaalne temperatuur tuleb valida nii, et see iseloomustaks kollektori tööpiirkonna maksimumi ja annaks kollektori sisend- ja väljundtemperatuuri vahe ΔΤ > 1,0 K.

Päikesekollektori hetkeliste kasutegurite ηcol jaoks koostatakse pidev kõver katsepunktide alusel, mida töödeldakse statistiliselt vähimruutude meetodil, lähendades kõverat järgmise võrrandiga:

η col = η0 – a1 × T* m - a2 × G (T* m)2

Siin:

—

T* m on vähendatud temperatuurivahe [m2KW-1] ning

T* m = (tm - ta)/G

Siin:

—

ta on ümbritseva keskkonna (õhu) temperatuur;

—

tm on soojuskandja keskmine temperatuur:

tm = tin + 0,5 × ΔΤ

Siin:

—

tin on kollektori sisendtemperatuur;

—

ΔΤ on soojuskandja väljund- ja sisendtemperatuuri vahe (= te - tin).

Kõik katsed tehakse vastavalt normidele EN 12975-2, EN 12977-2 ja EN 12977-3. Ülal viidatud näitajate leidmiseks on lubatud üle minna kvaasidünaamilise mudeli näitajatelt asjaomasele püsiseisundi mudeli näitajatele. Langemisnurgategur IAM määratakse normi EN 12975-2 kohaselt, kasutades selleks katset, mis on tehtud kollektori suhtes langemisnurgaga 50°.

b) SOLCALi meetod

SOLCALi meetodi puhul tuleb ette anda järgmised näitajad:

—	Asol , η0, a1, a2 ja IAM;

—	mahuti nimimaht (Vnom) [l], mittepäikeseenergiaga soojendatav maht (Vbu) [l] ja eripüsikadu (psbsol) [W/K] (kelvinites mõõdetakse mahuti ja ümbritseva temperatuuri vahet);

—	lisaelektrienergiatarve püsitöötingimustel Qaux ;

—	ooteseisundi võimsustarve solstandby;

—	pumba võimsustarve solpump vastavalt normile EN 16297-1:2012.

Arvutamisel eeldatakse, et kollektori torude erisoojustakistus on (= 6 + 0,3 W/Km2) ja soojusvaheti soojusmahtuvus (100×W/Km2); ruutmeetrites [m2] mõõdetakse kollektori sisendpindala. Eeldatakse, et päikeseenergia salvestamise ajavahemikud on lühemad kui üks kuu.

Päikeseenergiaseadmestiku ja tavalise veesoojendi või päikese-veesoojendi koguenergiatõhususe määramiseks leitakse SOLCALi meetodiga aastane mitteenergiapanus Qnonsol [kWh] valemiga

Qnonsol = SUM (Qnonsoltm) [kWh/a]

Siin:

—

SUM (Qnonsoltm) on tavaliste veesoojendite kõikide ühekuuliste mittepäikeseenergiapanuste või päikese-veesoojendite koostisesse kuuluvate tavaliste soojusgeneraatorite panuste summa,

Qnonsoltm = Lwhtm - LsolWtm + psbSol × Vbu/Vnom × (60 - Ta) × 0,732

Päikeseenergiasüsteemi soojusvajadus kuu lõikes on järgmine:

Lwhtm = 30,5 × 0,6 × (Qref + 1,09)

Siin:

—	0,6 on tegur, mida kasutatakse selleks, et leida koormusprofiili järgi keskmist soojusvajadust;

—	1,09 on liige, mis kujutab endast keskmist jaotuskadu.

Tehakse järgmised arvutused:

LsolW1tm = Lwhtm ×(1,029 × Ytm0,065×Xtm - 0,245 × Ytm 2 + 0,0018 × Xtm 2 + 0,0215 × Ytm 3)

LsolWtm = LsolW1tm - Qbuftm

Suuruse LsolWtm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus Lwhtm;

Siin:

—

Qbuftm [kWh/kuu] on päikeseenergiasalvesti parand.

Formula

Siin:

—	0,732 on tegur, millega võetakse arvesse keskmist tundide arvu kuus (24 × 30,5);

—	Psbsol on päikeseenergiasalvesti eripüsikadu W/K, nagu sätestatud punkti 4.8 alapunktis a;

—	Ta on salvestit ümbritseva õhu keskmine temperatuur [°C] kuu lõikes;

—	Ta = 20, kui salvesti paikneb hoone välispiirdest seespool;

—	Ta = Touttm, kui salvesti paikneb hoone välispiirdest seespool;

—	Touttm on keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima korral.

Xtm ja Ytm on summaarsed tegurid:

Xtm = Asol × (Ac + UL) × etaloop × (Trefw - Touttm) × ccap × 0,732/Lwhtm

Suuruse Хtm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus 18.

Siin:

—	Ac = a1 + а2 × 40;

—	UL = (6 + 0,3 × Asol )/Asol tähistab kollektori ahela kadusid [W/(m2K)];

—	etaloop on kollektoriahela tõhusus: etaloop = 1 - (η0 × a1 )/100;

—	Trefw = 11,6 + 1,18 × 40 + 3,86 × Tcold - 1,32 × Touttm;

—	Tcold on külma vee temperatuur, mis on vaikimisi 10 °C;

—	Touttm on keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima korral.

—	ccap tähistab akumuleerumistegurit: ccap = (75 × Asol /Vsol)0,25;

—	Vsol on päikeseenergiasalvesti maht, nagu on määratletud standardis EN 15316-4- 3;

Ytm = Asol × IAM × η0 × etaloop × QsolMtm × 0,732/Lwhtm

Suuruse Ytm miinimumväärtus on 0 ja maksimumväärtus 3.

Siin:

—

QsolMtm on keskmine summaarne päikesekiirgus [W/m2] keskmise, soojema ja külmema kliima puhul.

Lisaelektrienergiatarve Qaux arvutatakse järgmise valemiga:

Qaux = (solpump × solhrs + solstandby × 24 × 365)/1000

Siin:

—	solhrs on aktiivsete päikesetundide arv [h]

—	solhrs = 2 000 päikese-veesoojendite puhul.

c) Meetod SOLICS

Meetod SOLICS põhineb standardis ISO 9459-5:2007 kirjeldatud katsemeetodil. Päikesekiirguse võimsus arvutatakse järgmiselt:

—	mõisted ja määratlused vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 3. peatükile;

—	tähised, ühikud ja nomenklatuur vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 4. peatükile;

—	süsteem koostatakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 punktile 5.1;

—	katseseade, riistad ja andurid paigaldatakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 5. peatükile;

—	katseid tehakse vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 6. peatükile;

—	katsetulemuste alusel leitakse näitajad vastavalt standardi ISO 9459-5:2007 7. peatükile. Kasutatakse dünaamilise kohandamise algoritmi ja simuleerimismudelit, mida on kirjeldatud standardi ISO 9459-5:2007 A lisas;

—	aasta näitajad arvutatakse simuleerimismudeli järgi, mille kirjeldus on standardi ISO 9459-5:2007 A lisas; määratletud näitajad ja seadistused on järgmised:

—	keskmine päevatemperatuur [°C] keskmise, külmema ja soojema kliima puhul ning summaarne päikesekiirgus [W/m2] keskmise, külmema ja soojema kliima puhul;

—	summaarse päikesekiirguse tundide arv võetakse CEC asjakohase katselise võrdlusaasta järgi;

—	varustusvee temperatuur: 10 °C;

—	salvestit ümbritsev temperatuur (sees paikneva salvesti korral: 20 °C, väljas paikneva salvesti korral ümbritseva keskkonna temperatuur);

—	lisaelektrienergia tarve: nagu esitatud;

—	lisasoojendi temperatuur: nagu esitatud, kuid vähemalt 60 °C;

—	lisasoojendi ajaline juhtimine: nagu esitatud.

Aastane soojusvajadus: 0,6 × 366 × (Qref + 1,09)

Siin:

—	0,6 on tegur, mida kasutatakse selleks, et leida koormusprofiili järgi keskmist soojusvajadust;

—	1,09 on liige, mis kujutab endast keskmist jaotuskadu.

Lisaelektrienergiatarve Qaux arvutatakse järgmise valemiga:

Qaux = (solpump × solhrs + solstandby × 24 × 365) / 1000

kus

—	solhrs on aktiivsete päikesetundide arv [h]

—	solhrs = 2 000 päikese-veesoojendite puhul.

Päikeseenergiaseadmestiku ja tavalise veesoojendi või päikese-veesoojendi koguenergiatõhususe määramiseks leitakse SOLICSi meetodiga aastane mitteenergiapanus Qnonsol [kWh] primaarenergia järgi ja/või [kWh] ülemise kütteväärtuse GCV järgi valemiga:

—	päikeseenergiaseadmestiku jaoks:

Qnonsol =0,6 × 366 × (Qref +1,09) – QL

Siin:

—	QL on soojus [kWh/a], mida annab päikesesoojussüsteem;

—	päikese-veesoojendi korral:

Qnonsol = Qaux,net

Siin:

—

Qaux,net on üksnes mittepäikeseenergia vajadus [kWh/a].

4.9. Salvesti katsetamine

a) Püsikadu

Salvestite püsikao S hinnangu võib saada ükskõik millise punktis 3 esitatud meetodiga, nagu ka päikesesalvesti püsikao psbsol. Kui kasutatud meetodi järgi saadakse mõõtmistulemused ühikutes kWh/24 h, tuleb tulemusi korrutada teguriga (1 000 / 24), et saada S ühikutes W. Kui leitakse eripüsikadu, mis on püsikadu jagatud salvesti ja ümbritseva temperatuuri vahega kelvinites, saab tulemuse kohe ühikutes W/K, kui kasutada standardit EN 12977-3, või võib selle saada ühikutes W/K, jagades püsikao [W] arvuga 45 (salvesti temperatuur Tstore = 65 °C, ümbritseva keskkonna temperatuur Tambient = 20 °C). Kui standardi EN 12977-3 järgi saadud tulemusi [W/K] kasutatakse suuruse S hinnangu saamiseks, tuleb tulemused korrutada arvuga 45.

b) Salvestamismaht

Elektrilise veesoojendi mahuti maht leitakse punkti 4.5 alapunktis c kirjeldatud viisil.

4.10. Päikese jõul töötava pumba katsetamine

Päikese jõul töötava pumba võimsus leitakse nagu elektrivõimsustarve nimitöötingimustel. Käivituse mõju 5 minuti jooksul jäetakse arvesse võtmata. Selliste päikese jõul töötavate pumpade korral, millel on pidev juhtimine või mille juhtimine toimub vähemalt kolmel astmel, võetakse võimsus võrdseks 50 % vastava pumba elektrivõimsusest.

(1) Osutatud ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui sellised standardid muutuvad kättesaadavaks, avaldatakse vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10 viited ühtlustatud standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Vaikeväärtus, kui kalorimeetrilist määramist ei ole tehtud. Teise võimalusena saab määrata alumise kütteväärtuse (Hi) juhul, kui on teada tihedus ja väävlisisaldus (nt põhianalüüsi kaudu), järgmise valemi abil:

Hi = 52,92 – (11,93 × ρ15) – (0,3 –S) [MJ/kg]

(3) Põhineb normil EN15316-4-3, B

(4) Põhineb standardil ISO 9459-5

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 207

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 3. juuli 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2014/C 207/01	Euro vahetuskurss	1
2014/C 207/02	Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 813/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 811/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega	2
2014/C 207/03	Komisjoni teatis seoses komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaininõuetega) ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega) rakendamisega	22
	Kontrollikoda
2014/C 207/04	Eriaruanne nr 5/2014 Euroopa pangandusjärelevalve areng – Euroopa Pangandusjärelevalve ja selle muutuv kontekst	41
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2014/C 207/05	Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid	42
2014/C 207/06	Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid	43
2014/C 207/07	Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid	44

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2014/C 207/08	Teade avalike konkursside korraldamise kohta	45
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2014/C 207/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7230 – Bekaert / Pirelli Steel Tyre Cord Business) ( 1 )	46
2014/C 207/10	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7132 – INEOS/Doeflex) ( 1 )	47

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3656
JPY	Jaapani jeen	138,65
DKK	Taani kroon	7,4563
GBP	Inglise nael	0,79580
SEK	Rootsi kroon	9,1574
CHF	Šveitsi frank	1,2137
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,4250
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,432
HUF	Ungari forint	311,10
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1456
RON	Rumeenia leu	4,3864
TRY	Türgi liir	2,9053
AUD	Austraalia dollar	1,4447
CAD	Kanada dollar	1,4535
HKD	Hongkongi dollar	10,5835
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5568
SGD	Singapuri dollar	1,7013
KRW	Korea vonn	1 377,92
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,6314
CNY	Hiina jüaan	8,4816
HRK	Horvaatia kuna	7,5865
IDR	Indoneesia ruupia	16 272,80
MYR	Malaisia ringit	4,3706
PHP	Filipiini peeso	59,538
RUB	Vene rubla	46,7560
THB	Tai baat	44,204
BRL	Brasiilia reaal	3,0113
MXN	Mehhiko peeso	17,6777
INR	India ruupia	81,3283


	(1) EMPs kohaldatav tekst