14.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 182/2

EUROOPA E-ÕIGUSKESKKONNA MITMEAASTANE TEGEVUSKAVA (2014–2018)

2014/C 182/02

I. SISSEJUHATUS

JSK nõukogu võttis 6. detsembril 2013 vastu Euroopa e-õiguskeskkonna uue strateegia (2014–2018) (1). Selles strateegias määratletakse Euroopa e-õiguskeskkonna üldpõhimõtted ja -eesmärgid ning esitatakse üldised suunised Euroopa e-õiguskeskkonna uue mitmeaastase tegevuskava koostamiseks 2014. aasta esimesel poolel.

Lisas esitatud tegevuskavas on loetletud projektid, mille rakendamist ajavahemikul 2014–2018 kaalutakse, ja on toodud nendes projektides osalejad, projektide praktiliseks elluviimiseks võetavad meetmed ja soovituslik ajakava, et e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) saaks võtta tegevuskavale konkreetseid järelmeetmeid.

Euroopa e-õiguskeskkonna teise mitmeaastase tegevuskava eesmärk on jätkata juba tehtud tööle tuginedes seda positiivset arengut riikide ja Euroopa tasandil. Seda tööd tuleks samuti pidada laiema Euroopa õigusruumi rajamise osaks seoses käimasolevate aruteludega justiits- ja siseküsimuste valdkonna tulevase arengu üle.

Eesistujariik Leedu poolt 2013. aasta sügisel peetud aruteludes, mis jätkusid 2014. aasta esimesel poolel Kreeka eesistumise ajal, on liikmesriigid olnud suurel määral üksmeelel selles, kuidas arendada edasi e-õiguskeskkonda, mis on õigusemõistmise tõhusa toimimise üks nurgakivi liikmesriikides ja Euroopa tasandil.

II. TEGEVUSKAVA

5.	Strateegia rakendamiseks on vaja kõikehõlmavat tegevuskava, mille eesmärk on parandada liikmesriikide ja Euroopa tasandi e-õiguskeskkonna süsteemide üldist toimimist.

6.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal, mida haldab ja juhib komisjon nõukogu suuniste kohaselt, on Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias (2014–2018) (2) keskne vahend e-õiguse pakkumiseks Euroopa tasandil, ilma et seejuures piirataks siseriiklikke projekte ja arengut e-õiguskeskkonna valdkonnas.

7.	See eesmärk kajastub lisas esitatud selliste projektide loetelus, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: juurdepääs õigusalasele teabele, juurdepääs õiguskaitsele ja kohtuvälised menetlused piiriüleste juhtumite puhul ning õigusasutustevaheline suhtlus.

Projektid

8.	Euroopa e-õiguskeskkonna arendamisel tuleks võtta e-õiguskeskkonna valdkonnas meetmeid nii Euroopa kui ka riikide tasandil.

Kõikide uute ja olemasolevate e-õiguskeskkonna projektide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikult suure osalejate ringi saavutamisele, et tagada projektide vastavus kasutaja ootustele ning selliste projektide pikaajaline elujõulisus ja kulutõhusus. Seepärast peaks uutesse Euroopa e-õiguskeskkonna raames välja töötatud projektidesse olema võimalik kaasata kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning kõiki liikmesriike tuleks ergutada osalema vabatahtlikkuse alusel kõikides projektides.

10.

Selle saavutamiseks tuleks liikmesriikide kavandatavaid uusi projekte, millel võib olla mõju Euroopa e-õiguskeskkonnale ja mis on lisas esitamata, arutada võimaluse korral kõigepealt e-õiguse töörühmas (e-õiguskeskkond), kes annaks kavandatava projekti praktilistele ja muudele asjakohastele aspektidele üldhinnangu. Ühtlasi tagaks see teiste liikmesriikide ja komisjoni vajaduste ja seisukohtade nõuetekohase arvessevõtmise ning väldiks töö dubleerimist.

11.

Tulevase töö kavandamisel tuleks leida sobiv tasakaal innovatsiooni ja konsolideerimise vahel. Kulutõhususe huvides ja võttes arvesse kättesaadavate ressursside piiratust, tuleks enne mis tahes uute projektide alustamist jätkata olemasolevaid projekte ja laiendada neid maksimaalse arvu liikmesriikide kaasamisega. Viimastel aastatel selles valdkonnas liikmesriikides toimunud olulisest arengust aga nähtub, et tuleks ergutada viima ellu uusi esilekerkivaid ja innovatiivseid õigusvaldkonna projekte.

Projektide rahastamine

12.	Liikmesriigid peaksid tegema omavahel vabatahtlikkuse alusel koostööd kavandatud projektide rahastamise tagamiseks.

13.

Komisjon jätkab Euroopa e-õiguskeskkonna portaali arendamise, tegevuse ja tõlkimise rahastamist ning pakub e-õiguskeskkonna lisaväärtusega projektidele rahastamisvõimalusi näiteks õigusprogrammi (2014–2020) (3) või muude programmide raames (nt Euroopa ühendamise rahastu, (4) Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid lahendusi käsitlev programm (5) ja selle jätkuprogramm).

A. Juurdepääs õigusalasele teabele

1. E-õiguskeskkonna portaalis esitatav teave

14.	Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks tuleks ka edaspidi iga kuuekuulise ajavahemiku alguses esitada komisjonile regulaarne töökava.

15.	E-õiguskeskkonna portaal peaks ka edaspidi pakkuma kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele üldist teavet ELi ja liikmesriikide õigusaktide ja kohtupraktika kohta ning andma juurdepääsu Eur-Lex’ile ja N-Lex’ile.

16.	Portaal peaks olema ka vahend, mille kaudu antakse juurdepääs konkreetsele riigi, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi õigusalasele teabele.

17.	E-õiguskeskkonna portaali tõhususe suurendamiseks tehakse kasutajate vajaduste uuring. Portaali kasutajasõbralikkuse suurendamiseks tuleks kasutada ka muid võimalusi.

18.

Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides tuleks jätkuvalt kaaluda seda, kas lisada e-õiguskeskkonna portaali teavet õigusvaldkonna töötajate, näiteks advokaatide, notarite ja kohtuametnike tehtud algatuste raames välja arendatud süsteemide kohta või ühendada selliseid süsteeme portaaliga. Tulevikus võiks samuti arvesse võtta muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks vahendajate või kohtuekspertide tehtud algatusi.

19.	Portaali teabesisu osas vastutavad teabe esitajad, sealhulgas eelkõige liikmesriigid ja komisjon, nende vastavatel veebilehtedel oleva sisu täpsuse ja ajakohastamise eest. Teabesisu esitajad peaksid enda esitatud teavet vähemalt kord aastas kontrollima ja vajaduse korral ajakohastama.

2. Registrid

20.

Samuti peaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaal olema riikide süsteemide omavahelise ühendamise kaudu ühtseks kontaktpunktiks, mille kaudu saab juurdepääsu teabele, mis on kättesaadav siseriiklikes õigusvaldkonda puudutavates registrites, mida haldavad riigiasutused või kutseorganisatsioonid, mille ülesanne on hõlbustada õigusemõistmist ja soodustada õiguskaitse kättesaadavust. See eeldab aga, et liikmesriikides on olemas selliseks ühendamiseks vajalikud tehnilised ja õiguslikud eeltingimused.

21.	Selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid keskenduma eelkõige selliste registrite ühendamisele, mis pakuvad huvi kodanikele, ettevõtjatele, õigusvaldkonna töötajatele ja kohtutele.

3. Semantiline veeb

22.	Jätkata tuleks selliste tõhusate vahendite arendamist, mida kasutatakse õigusteabe piiriüleseks vahetamiseks ning eelkõige Euroopa või siseriiklike õigusaktide, kohtupraktika ja juriidiliste mõistete sõnastikega (näiteks Legivoc) seotud andmete vahetamiseks.

23.	Seda küsimust on võimalik käsitleda erinevate projektide abil, misläbi parandatakse õigusandmete vahetamist ja semantilist koostalitlusvõimet kogu Euroopas ja ka mujal. Euroopa juriidilise semantilise veebi põhialusteks on unikaalne identimine, ühised metaandmed ja õigusteabe ontoloogiad.

B. Juurdepääs õiguskaitsele ja kohtuvälised menetlused piiriüleste juhtumite puhul

1. Üldised aspektid

24.	Hõlbustada tuleks kohtu poole pöördumist ja kohtuvälise menetluse algatamist eelkõige piiriüleste juhtumite puhul, tehes kättesaadavaks kohtute ja menetluspoolte ning samuti tunnistajate, ekspertide ja muude osaliste elektroonilise suhtluse võimaluse.

25.	Samuti tuleks eelkõige piiriüleste juhtumite puhul laiendada vajaduse korral videokonverentsi, telekonverentsi ja muude sobivate kaugsuhtlusvahendite kasutamist kohtulikul arutamisel, et kõrvaldada vajadus sõita kohtumenetluses osalemiseks kohapeale kohtusse.

2. Koostöö kohtute ja õigusvaldkonna töötajatega

26.	Tulevikus e-õiguskeskkonna üle peetavatesse aruteludesse tuleks kaasata liikmesriikide kohtud ja asjaomased õigusvaldkonna töötajad (näiteks advokaadid, notarid ja kohtuametnikud), et tagada väljatöötatavate lahenduste vastavus nende võimalike sihtrühmade tegelikele vajadustele.

27.	See võimaldaks olla otseses ühenduses nende kutsealade esindajatega, kellele e-õiguskeskkond on põhimõtteliselt suunatud, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja viimaseid e-õiguskeskkonna arenguid.

28.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias nähakse ette koostöömehhanismi loomine kohtute ja õigusvaldkonna töötajatega. Sellega seoses korraldatakse kohtute ja õigusvaldkonna töötajate esindajatega (näiteks advokaadid, notarid ja kohtuametnikud) iga-aastased kohtumised, mis võimaldavad vahetada regulaarselt arvamusi kõnealustesse sihtrühmadesse kuuluvate töötajatega (6). Need kohtumised korraldatakse e-õiguse töörühma (e-õiguskeskkond) regulaarsete koosolekute päevakorda kantud konkreetse punkti all.

29.	Kohtute ja õigusvaldkonna töötajate esindajad peaksid olema võimalikult suurel määral kaasatud mitteametlike töörühmade ja komisjoni eksperdirühmade töösse, mida tehakse neile otsest huvi pakkuvate projektidega.

30.	Tsiviil- ja kaubandus- ning kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikel on tähtis osa e-õiguskeskkonna arendamisel ning jätkata tuleks tihedat koostööd mõlema võrgustikuga.

C. Õigusasutustevaheline suhtlus

31.	Jätkata tuleks liikmesriikide õigusasutuste vahelise elektroonilise suhtluse edasiarendamist eelkõige Euroopa õigusruumis tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkonnas vastu võetud dokumentide raamistikus (näiteks videokonverentsid või turvaline elektrooniline andmevahetus).

32.	Sellega seoses tuleks jätkata Euroopa e-õiguskeskkonna portaali arendamist õigusvaldkonna töötajatele ja õigusasutustele kasutamiseks mõeldud tõhusaks töövahendiks, mis on tõhusa ja turvalise teabevahetuse platvormiks ja pakub sellekohaseid funktsioone, muu hulgas e-CODEXi võrgustiku kaudu.

D. Horisontaalsed küsimused

1. Üldised aspektid

33.

Osa tulevasi meetmeid puudutavad aspektid on üldisemat laadi ja hõlmavad e-õiguskeskkonna erinevaid valdkondi. Suuremahuliste IT-projektide, näiteks e-CODEXi arendamine on olnud edukas ning tagada tuleks e-CODEXi projekti tulemuste integreerimine e-õiguskeskkonna portaali ja nende järelmeetmete võtmine (7).

2. Tööde prioriseerimine

34.	Lisas esitatud tegevuskavasse lisatavad projektid on jagatud kahte erinevasse kategooriasse – A- ja B-kategooria projektid (8).

35.

A-kategooria projektid on kõige prioriteetsemad. Need on projektid, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

a)	Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud kohustusest tulenevad projektid (9) või

b)	2008.–2013. aasta tegevuskaval põhinevad käimasolevad projektid, mis on heaks kiidetud e-õiguse töörühma (e-õiguskeskkond) poolt (10).

36.

B-kategooria projektid on projektid, mis ei kuulu A-kategooriasse, kuid

a)	vastavad Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias (2014–2018) kindlaks määratud eesmärkidele ning

b)	olid nende sisu arvesse võttes e-õiguse töörühmas (e-õiguskeskkond) kaalumisel kui võimalikud eriti tähtsad projektid Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks.

37.

Käesoleva tegevuskava rakendamise järelmeetmena tehtud kontrollimise ajal teeb e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) kindlaks, milliseid punktis 36 nimetatud B-kategooria projekte tuleks rakendada esmajärjekorras, võttes arvesse selleks olemas olevat inimressurssi ja rahalisi vahendeid ning samuti punktis 9 nimetatud tegevuspõhimõtteid.

38.	Käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajaliku paindlikkuse võimaldamiseks võib e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) samuti uute arengute põhjal otsustada teha uusi algatusi või viia projekte üle ühest kategooriast teise.

3. Seadusandlike ettepanekute läbivaatamine

39.

Kaasaegse info- ja sidetehnoloogia järjepideva kasutamise tagamiseks ELi uute õigusvaldkonna õigusaktide rakendamisel tuleks e-õiguskeskkond integreerida kõikidesse tulevastesse selles valdkonnas vastu võetavatesse õigusaktidesse, ilma et see mõjutaks nõukogu asjakohase töörühma volitusi. Sel eesmärgil tuleks kõik tulevased õigusaktid enne nende vastuvõtmist läbi vaadata ning töörühm peaks suutma andma vajaduse korral nõu, et tagada alati e-õiguskeskkonna süsteemide võimaliku kasutamise arvessevõtmine.

E. Välissuhted

40.

ELi mittekuuluvate riikidega tuleks jätkata e-õiguskeskkonna alal koostööd, võttes vajalikul määral arvesse ELi tasandil kehtestatud institutsioonilisi eeskirju. ELi mittekuuluvaid riike tuleks ergutada võtma vastu tehnilisi lahendusi ja teabemudeleid, mis on võrreldavad ELis selles valdkonnas kasutatavate lahenduste ja mudelitega; nii luuakse tulevase vabatahtliku koostöö jaoks koostalitlusvõimeline keskkond.

41.	Ühinevaid riike ja muid huvitatud ELi mittekuuluvaid riike võiks samuti kaasata e-õiguskeskkonna raames määratletavate konkreetsete küsimuste käsitlemisse, näiteks videokonverentsid ja e-CODEXiga seotud arutelud.

42.	E-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) peaks analüüsima, milliseid kontakte tuleks luua konkreetsete ELi mittekuuluvate riikidega.

F. Juhtimisstruktuur

43.

Täiendavalt tuleks uurida võimalust konsolideerida käesoleva tegevuskava rakendamise tulemused, näiteks e-CODEXi projekti tulemused. Samuti märgitakse, et 2009.–2013. aasta Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (punktid 57–63) kehtestatud üldist tööstruktuuri kohaldatakse kõnealuse teise tegevuskava rakendamise kontekstis.

G. Järelmeetmed

44.

Töörühm kontrollib vähemalt kord poolaastas tegevuskava rakendamist, kusjuures tegevuskava tuleks kohandada, kui see on tulevaste vajaduste ja arengute tõttu vajalik. Tuleks meeles pidada, et lisas toodud meetmete rakendamine tekitab liikmesriikidele ja komisjonile märkimisväärseid kulusid ja/või suurendab halduskoormust. Seepärast peaks e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) olema projektide prioriseerimisel hoolikas.

45.	Konkreetsete projektidega tegelevate liikmesriikide mitteametlikud töörühmad võivad kohtuda, et teha edusamme kõnealustes töövaldkondades. Nende mitteametlike töörühmade töö korraldamise üksikasjad on esitatud eraldi dokumendis.

46.	Nõukogu hindab tegevuskava rakendamist 2016. aasta esimesel poolel ja esitab ettepanekuid meetmete kohta e-õiguskeskkonna toimimise parandamiseks.

III. JÄRELDUSED

47.	COREPERil/nõukogul palutakse kinnitada oma 6. juuni 2014. aasta istungil käesolev tegevuskava.

(1) Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas21. detsembril 2013 (2013/C 376/06).

(2) Tuleks märkida, et Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) punkti 17 kohaselt peaks „Euroopa e-õiguskeskkond […] püüdma saavutada täiendavat kooskõla e-valitsuse üldise raamistikuga, […]”.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1382/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 73).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 197, 29.7.2009, lk 17).

(6) Töörühm peaks sellised kohtumised eelnevalt ette valmistama, määrates eelkõige kindlaks, millised sihtrühmad peaksid nendel kohtumistel osalema. Kohtuasutuste esindajate puhul peaks iga liikmesriik saama ise määrata sellistel kohtumistel osaleva esindaja.

(7) Nende teemade analüüsimist võiks jätkata Euroopa ühendamise rahastu raames.

(8) E-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) kaalus ka muid huvipakkuvaid projekte, mida ei liigitatud A- või B-kategooria projektideks, kuid mida töörühm võib hiljem uuesti kaaluda.

(9) Rakendamisel tuleb järgida sellistes õigusaktides kindlaks määratud ajapiiranguid.

(10) Sel määral, mil selliste projektide tulemused tuleb integreerida e-õiguskeskkonna portaali, võtab nende integreerimise prioriteetsuse kohta vastu otsuse e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) pärast nende lisaväärtuse hindamist, võttes arvesse muid algatusi ja kättesaadavaid vahendeid.

LISA

A. Juurdepääs õigusalasele teabele

1. E-õiguskeskkonna portaalis esitatav teave

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

1.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (üldised aspektid)

—	komisjon ja liikmesriigid

—	vajaduse korral e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond)

a)	staatilise sisu ajakohastamine (1)

b)	staatilise sisu laiendamine (sisu käsitlevate poolaasta töökavade kohaselt)

c)	käesolevas tegevuskavas kindlaks määratud funktsioonide lisamine

2014–2018

(rakendamisel)

2.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Alaealistega seotud teave (alaealistega seotud teabe kogumine seoses kohtumenetlustega)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm

3.	Karistusasutused (teave karistusasutuste pädevuse ja asukoha kohta)

—	liikmesriigid

—

komisjon

—	mitteametlik töörühm

4.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (2) E-õiguskeskkond kriminaalõiguse valdkonna töötajatele: õigusasutuste praktiliste kogemuste kogumine ja nende kättesaadavuse tagamine ELi kriminaalõiguse valdkonnas (teadmushalduse algatus kriminaalasjades)

—	liikmesriigid, komisjon, Eurojust, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed, prokurörid ja liikmesriikide muud esindajad

—

komisjon

—	mitteametlik töörühm

B (tõlkimine komisjoni poolt ei ole prioriteetne)

5.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Avalik teave õigusvaldkonna kohta

—	liikmesriigid

—

komisjon

—	mitteametlik töörühm

6.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Teave ja abi kodanikele põhiõigustega seotud probleemide lahendamiseks (juriidiliste probleemide lahendamist käsitlev juhend kodanikele)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm

2014–2015

(vt ka punkt 36)

7.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Vara enampakkumine Teave vara enampakkumiste kohta

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm

—	üksnes lingid

8.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Ametlikud kohtuteated

—	liikmesriigid ja komisjon

—	üksnes lingid

9.	Tarbijaõiguse andmebaas

—	liikmesriigid ja komisjon

—	rakendamine komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega

2. Registrid

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

10.

a)	olemasolevate maksejõuetuse registrite omavaheline ühendamine (praegu piiratud teatavate liikmesriikidega)

b)	kõigi liikmesriikide maksejõuetuse registrite ühendamine maksejõuetust käsitleva määruse tulevase muutmise tulemusel (juriidiline kohustus)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	riiklike elektrooniliste registrite loomine

2014

—	liikmesriigid ja komisjon

—	riiklike registrite omavaheline ühendamine

2017–2018

11.	Äriregistrid (juriidiline kohustus)

—	komisjon ja liikmesriigid

—	komiteemenetlus

2015

A (3)

12.	Kinnistusraamatud

—

komisjon

—	teostatavusuuring

2014

13.	Tõlkide ja tõlkijate andmebaasid

—	liikmesriigid (4) ja komisjon koostöös Euroopa õigustõlkide ja -tõlkijate ühinguga (EULITA)

—	käimasolev projekt (5)

2016

14.	Abi kohtudokumentide tõlkimiseks (6)

—	liikmesriigid

—	käimasolev projekt (7)

2014–2016

15.	Kohtuekspertide register

—	liikmesriigid

—	käimasolev katseprojekt (8)

2016

16.	„Leia kohtuekspert”

—	liikmesriigid ja seejärel komisjon

—	mitteametlik töörühm (9)

17.	Testamendiregistrite omavaheline ühendamine (10)

—	liikmesriigid koostöös notaritega

—	mitteametlik töörühm

18.	Elektrooniline Euroopa pärimistunnistus

—

komisjon

—	[teostatavusuuring]

19.	Esindamisõiguste ja volituste register (11)

—	liikmesriigid

—	mitteametlik töörühm

20.	„Leia kohtuametnik”

—	liikmesriigid ja komisjon koostöös kohtutäituritega

—	mitteametlik töörühm

3. Semantiline veeb

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

21.

Euroopa kohtulahendite tunnus (ECLI)

—	sissejuhatus ECLI, ECLI rakenduse arendamine ja laiendamine

—	automaatse väljavõtte tegemine õigusaktidest

—	avaliku õigusteabe kättesaadavuse parandamine

—	liikmesriigid ja komisjon

e-õiguskeskkonna töörühm ja komisjoni eksperdirühm

2014–2018

(rakendamisel)

(B, kui funktsioone laiendatakse nii, et lisatakse võimalus teha õigusaktidest automaatseid väljavõtteid)

22.	Euroopa õigusaktide identifikaator (see projekt kuulub e-õiguse töövaldkonda)

23.	Semantiline koostalitlusvõime (sõnastikud, näiteks LEGIVOC)

—	liikmesriigid, komisjon ja LEGICOOP

e-õiguskeskkonna töörühma võetavad järelmeetmed

2014

(käimasolev projekt)

B. Juurdepääs õiguskaitsele ja kohtuvälised menetlused piiriüleste juhtumite puhul

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

24.	Kohtu andmebaas

—	õigusvaldkonnas tegutsevate üksuste unikaalne identimine

—	liikmesriigid ja komisjon

—	käimasolev projekt

2014

—	kohtu andmebaasi sisu ja toimimise parandamine (ulatuse laiendamine Euroopa tasandi ja riiklike vahendite lisamisega)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	komisjoni eksperdirühm

—	teenusliidesed, mis võimaldavad kohtu andmebaasis automaatseid otsinguid riiklike ja Euroopa e-õiguskeskkonna rakendustega

—	liikmesriigid ja komisjon

—	käimasolev projekt

2014

25.	Dünaamilised vormid (EPO, väiksemad kohtuvaidlused ja tõendite kogumine)

—	komisjon ja liikmesriigid/e-CODEX

—	komisjoni eksperdirühm

2014

26.	Vaidluste veebipõhine lahendamine

—	komisjon ja liikmesriigid

—	rakendamine ja kasutuselevõtmine

2015

27.	„Leia vahendaja”

—	komisjon ja liikmesriigid

—	mitteametlik töörühm

28.	Dokumentide elektrooniline kättetoimetamine (12)

—	Euroopa kohtuametnike koda ja liikmesriigid

—	käimasolev projekt

2015–2016

29.	Euroopa uurimismäärus (13)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm / teatud liikmesriikide vahel on alates märtsist 2014 ellu viidud e-CODEXi katseprojekti

C. Õigusasutustevaheline suhtlus

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

30.

Videokonverents

—	piiriüleste videokonverentside korraldamine ja läbiviimine (kõikides liikmesriikides)

—	videokonverentside toetamist ja korraldamist abistavad IT-vahendid

—	videokonverentside koostalitlusvõime parandamine

—	piiriülese videokonverentsi pidamise taotluse/kinnitamise vorm

—	võrgustik videokonverentside alal omandatud kogemuste vahetamiseks ja parimate tavade jagamiseks, sh koolitused (õigusvaldkonna töötajate ehk kohtunike, prokuröride, advokaatide, vahendajate ja vandetõlkide osalemine)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm

2014–2016

31.	E-apostill (e-apostilli programm) (sealhulgas apostillide e-registrid)

—	liikmesriigid ja komisjon, konsulteerides Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsiga

—	mitteametlik töörühm

32.	i-tugi (hoolduskohustused)

—	Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents, konsulteerides liikmesriikide ja komisjoniga

—	käimasolev projekt (e-SENSiga seotud katseprojekt)

2014–2016

—	mitte integreerida e-õiguskeskkonna portaali

33.	Koostöö kriminaalasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidiga

—	nõukogu, komisjon, õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust

—	käimasolev projekt

2014–2016

D. Horisontaalsed küsimused

Projekt

Meetme eest vastutaja

Võetavad meetmed

Ajakava

Kategooria

34.	Automaatne masintõlge

—

komisjon

1)	esmakordne lisamine e-õiguskeskkonna portaali

2014 ja rakendamine jätkub

—	tõlkekvaliteedi parandamine

—	masintõlke kasutuselevõtmine muudes võimalikes valdkondades (näiteks riiklike registrite saadud struktureerimata andmed)

2014 ja rakendamine jätkub

35.	E-õiguskeskkonna edendamine (portaal ja e-õiguskeskkond üldisemalt)

—	liikmesriigid, nõukogu ja komisjon

—	e-õiguskeskkonna töörühm

2014 ja rakendamine jätkub

36.	Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

—

komisjon

—	komisjoni eksperdirühm

—	portaali kasutajasõbralikumaks muutmine (14)

—	kasutajavajaduste uuring

37.	Mitmesuunaline strateegia (15)

—	liikmesriigid ja komisjon

—	mitteametlik töörühm

38.	E-edastamine (teabe turvaline edastamine liikmesriikide vahel)

—	e-CODEX/e-SENS

—	liikmesriigid [ja komisjon]

—	ettevalmistustöö ja rakendamine

2014–[…]

39.	E-allkiri (dokumentide allkirjastamine; sissetulevate allkirjastatud dokumentide kehtivuse kontrollimine)

—	e-CODEX/e-SENS

—	liikmesriigid ja komisjon

—	ettevalmistustöö ja rakendamine

2014–[…]

40.	E-makse (lõivude internetipõhine tasumine (16))

—	komisjon/e-CODEX

—	liikmesriigid ja komisjon

a)	teostatavusuuring

b)	ettevalmistustöö ja rakendamine

2014–[…]

41.	E-identimine (diferentseeritud juurdepääs e-õiguskeskkonna portaalile riiklike identimisrakenduste abil tehtava autentimisega)

—	STORK 2.0 / e-SENS

—	liikmesriigid ja komisjon

—	ettevalmistustöö ja rakendamine

2014–[…]

42.	E-dokument (teisendamine ja semantika; piiriülestes süsteemides vahetatavate dokumentide ühised standardid)

—	e-CODEX/e-SENS

—	liikmesriigid ja komisjon

—	ettevalmistustöö ja rakendamine

2014–[…]

(1) See hõlmab kuriteoohvreid käsitleva teabe koostamise lõpuleviimist.

(2) Ajakohastatud teabe kogumine ja selle kättesaadavuse tagamine kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas.

(3) Lahendus selle praktiliseks rakendamiseks on veel leidmata.

(4) Mõned liikmesriigid ei tunnusta siseriiklikult õigustõlkide või -tõlkijate kategooriat.

(5) Puudutab teatud liikmesriike.

(6) See punkt on seotud projektiga BABELLEX, mille eesmärk on teha kättesaadavaks õigustõlkide ja -tõlkijate olemasolevad andmebaasid ning pakkuda juurdepääsu õigustekstide olemasolevatele tõlgetele.

(7) Puudutab teatud liikmesriike.

(8) Puudutab teatud liikmesriike.

(9) Teatud liikmesriike puudutav käimasolev katseprojekt.

(10) Notarite käimasolev katseprojekt.

(11) Selle projektiga tuleks anda teavet esindusõiguste kohta, näiteks seoses hooldusõiguse juhtumitega (muu hulgas alaealiste puhul).

(12) Töörühm kaalub selle projekti ulatuse võimalikku laiendamist ja teeb selle kohta otsuse hilisemas etapis.

(13) Tehniliste lahenduste väljatöötamine Euroopa uurimismääruste elektrooniliseks vahetamiseks liikmesriikide asutuste vahel.

(14) See hõlmab interaktiivseid ja dünaamilisi otsingumooduleid.

(15) Seadmest sõltumatute sidelahenduste väljatöötamine piiriüleste tsiviilkohtumenetluste jaoks.

(16) Kohtumenetlustega seotud lõivude tasumine või registrite kasutamisega seotud lõivud.

14.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 182/18

Teade, mille Ungari riikliku arengu minister esitab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2

2014/C 182/06

AVALIK PAKKUMISKUTSE KONTSESSIOONI SAAMISEKS,

MILLE RAAMES TOHIB TEGELEDA SÜSIVESINIKE GEOLOOGILISE LUURE, UURIMISE JA TOOTMISEGA ÚJLÉTA PIIRKONNAS

Ungari riikliku arengu minister (edaspidi „hankija” või „minister”), kelle vastutusalasse kuuluvad kaevandamine ja riigi omandis olevate varade haldamine, esitab Ungari riigi nimel avaliku pakkumiskutse süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise pakkumiste tegemiseks kontsessioonilepingu raames, mis põhineb 2011. aasta aktil CXCVI riigivarade kohta (edaspidi „riigivaraseadus”), 1991. aasta aktil XVI kontsessioonide kohta (edaspidi „kontsessioonide seadus”) ja 1993. aasta aktil XLVIII kaevandamise kohta (edaspidi „kaevandamise seadus”) ning on kooskõlas allpool esitatud tingimustega.

Minister avaldab pakkumiskutse, hindab pakkumisi ja sõlmib kontsessioonilepingu koostöös Ungari kaevandus- ja geoloogiaametiga (Magyar Bányászati és Földtani Hivatal) ning vastavalt kontsessioonide seadusele ja kaevandamise seadusele. Pakkumiskutses sätestatud tingimustele vastavaid pakkumisi hindab ministri kokku kutsutud hindamiskomitee.

Hindamiskomitee soovituse alusel teeb minister otsuse anda kontsessioon, selle otsuse alusel võib minister sõlmida parima pakkujaga kontsessioonide seaduse paragrahvi 5 lõike 1 alusel kontsessioonilepingu (1).

Pakkumismenetluse keel on ungari keel.

Pakkumismenetlusest võivad osa võtta Ungari või välisriigi kodakondsusega füüsilised isikud ja riigivaraseaduses esitatud määratluse kohased läbipaistvad organisatsioonid tingimusel, et nad vastavad pakkumiskutses esitatud tingimustele. Lubatud on ka ühispakkumised. Kui kontsessiooniga seotud tegevuse kohta esitatakse ühispakkumine, peavad pakkujad määrama enda hulgast ühe esindaja, kuid eeldama seda, et kontsessioonilepingu täitmisel lasub solidaarvastutus. Pakkumismenetluse raames koheldakse Ungari ja välisriigi pakkujaid võrdselt.

Kontsessiooni raames tegutsemiseks peab kontsessioonilepingu allkirjastanud pakkuja (edaspidi „kontsessiooni omanik”) oma vahenditega 90 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist asutama äriühingu, kelle registreerimisjärgne asukoht on Ungaris (edaspidi „kontsessiooni omav äriühing”). Kontsessiooni omanikule peab kuuluma äriühingu registreerimise ajal (ja kogu tegutsemise ajal) aktsiate või osade enamusosalus, enamik ärihuvidest ja hääleõigusest ning omanik peab vastutama selle eest, et kontsessiooni omav äriühing täidab kontsessioonilepingus sätestatud nõudeid. Kontsessiooni omaval äriühingul on õigused ja ta peab täitma kohustusi, mis on kaevandaja suhtes sätestatud kontsessioonilepingus.

Kontsessiooni kestus: 20 aastat kontsessioonilepingu jõustumisest; esialgset kestust võib pikendada ühe korra ilma uue pakkumiskutseta maksimaalselt ajavahemikuks, mis moodustab kõige enam poole esialgsest kestusest, kui kontsessiooni omanik ja kontsessiooni omav äriühing on täitnud õigeaegselt kõik oma lepingulised kohustused.

Andmed piirkonna kohta, mida kontsessioon hõlmab:

Piirkond, mida kontsessioon hõlmab: piirkond paikneb Hajdú-Bihari ja Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaatides omavalitsusüksuste vahel, mis on esitatud tabelis.

Piirkonna pindala: 882,8 Km2.

Kontsessiooniga hõlmatud piirkonna kattekiht: allpool pinnakihti ja aluskivimit: 6 000 meetrit alla Läänemere merepinna.

Piirikoordinaadid, mis tähistavad kontsessiooniga hõlmatud piirkonda, on esitatud ühtses riiklikus projektsioonisüsteemis, sellega tutvumiseks klõpsake kaevandus- ja geoloogiaameti veebisaidil (www.mbfh.hu) lingile „Koncesszió” ja riikliku arengu ministeeriumi veebisaidile (www.kormany.hu/hu/nemzeti-fejlesztesi-miniszterium).

Kontsessiooni minimaalne netotasu: 300 000 000 (kolmsada miljonit) Ungari forintit, millele lisandub käibemaks, kuid pakkumismenetluse käigus võidakse seda summat suurendada. Kui pakkumismenetluse tulemused on avaldatud, peab parimaks osutunud pakkuja maksma kontsessioonitasu selle summa ulatuses ning kontsessioonilepingus sätestatud viisil ja kuupäeval.

6.	Kontsessiooni pakkumismenetluses osalemiseks tuleb maksta osalustasu netosummas 10 000 000 (kümme miljonit) Ungari forintit, millele lisandub käibemaks; see summa tuleb maksta pakkumisdokumentides määratletud viisil.

Lisaks osalemistasule peavad pakkujad selleks, et pakkumine kehtiks, maksma hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevale eelnevaks päevaks oma pakkumise kinnituseks pakkumiskindlustust vähemalt 50 000 000 (viiskümmend miljonit) Ungari forintit. See tagab, et pakkumine on siduv. Kui pakkuja tühistab pakkumise või kui parimaks osutunud pakkuja ei sõlmi lepingut või jätab lepingus sätestatud summas ja viisil kontsessioonitasu ettenähtud tähtajal maksmata, siis jääb pakkumiskindlustuseks makstud summa hankijale. Pakkumiskindlustuse summa tuleb maksta pakkumisdokumentides määratletud viisil.

Vastavalt ministri otsusele tuleb kontsessioonilepingu alusel maksta kaevandusloa eest 19 % selle maksumusest, pakkumismenetluse käigus võib pakkuja kaevandusloa eest makstava tasu määra suurendada, sel juhul pannakse kokkulepitud määr kirja kontsessioonilepingusse ja sellele vastavat summat tuleb maksta kogu kontsessiooni kehtivuse ajal.

9.	Õiguslikud, finants-, tehnilised ja muud tingimused ja pakkumismenetlust käsitlev teave on esitatud pakkumisdokumentides.

10.

Pakkumisdokumente saab Ungari kaevandus- ja geoloogiaameti klienditeenindusosakonnast (Columbus utca 17-23, 1145 Budapest; telefon +36 13012900) tööpäevadel kella kaheksast hommikul kuni kella kaheni pealelõunal. Pakkumisdokumente väljastatakse hiljemalt pakkumise esitamise tähtpäevale eelneval päeval ja nende saamiseks tuleb esitada nõuetekohane tõend, et pakkumisdokumentide eest on makstud. Ungari kaevandus- ja geoloogiaamet väljastab ostjale tõendi, mis kinnitab, et ostja on saanud pakkumisdokumendid.

Pakkumisdokumente ostes peab ostja selleks, et temaga kontakti võetaks ja et talle teateid saadetaks, esitama kontsessiooni pakkuja identifitseerimisdokumendi, mille vormi saab alla laadida Ungari kaevandus- ja geoloogiaameti veebisaidil (www.mbfh.hu) asuva rippmenüü lingi „Koncesszió” alljaotisest „Koncessziós pályázatok közzététele”.

11.

Pakkumisdokumentide hind on 100 000 (ükssada tuhat) Ungari forintit, millele lisandub käibemaks, see tuleb maksta ülekandega Ungari kaevandus- ja geoloogiaameti pangakontole nr 10032000-01417179-00000000. Ülekandele märgitakse kood UJLCHDV ja pakkumisdokumentide ostja nimi. Pakkumisdokumentide eest ei saa maksta sularahas ning seda summat ei kompenseerita ei osaliselt ega tervikuna.

12.	Pakkumisi võivad esitada üksnes isikud, kes on ostnud pakkumisdokumendid ning maksnud nii osalemistasu kui ka pakkumiskindlustuse.

13.	Ungari keeles vormistatud pakkumised tuleb isiklikult kohale viia 1. oktoobril 2014 kell 10–12 Ungari kaevandus- ja geoloogiaameti klienditeenindusosakonda (aadress: Columbus utca 17-23, 1145 Budapest), nagu on sätestatud pakkumisdokumentides.

14.	Pakkumine on pakkuja jaoks siduv pakkumise esitamisest alates ja jääb siduvaks kuni pakkumismenetluse lõppemiseni. Pakkujad ei tohi välistada vastutust, mis kaasneb sellega, kui nad ei suuda pakkumist täita.

15.	Minister jätab endale õiguse kuulutada kontsessioonide pakkumismenetlus ebaõnnestunuks. Kontsessioonide pakkumismenetluse ebaõnnestunuks kuulutamise tagajärjel ei tohi ministrile, ministri esindatavale Ungari riigile ega riikliku arengu ministeeriumile, kus minister töötab, kaebusi esitada.

16.

Parimale pakkujale antakse ainuõigus tegeleda kontsessiooniga hõlmatud piirkonnas süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmisega nii kaua, kuni kontsessioon kehtib. Töid tohib läbi viia sel eesmärgil asutatud kontsessiooni omav äriühing. Kui otsus kaevanduse rajamise kohta on tehtud ja seda hakatakse rakendama, siis kitsendatakse geoloogilise luure tegemiseks antud kontsessiooniõigused alale, kus kaevandus asub.

17.	Iga pakkuja võib esitada ühe pakkumise.

18.	Kontsessioonide pakkumiste hindamistulemused esitatakse hiljemalt pakkumiste esitamise tähtajale järgneval 90. päeval.

19.	Hankija tagab kõigile võrdsed tingimused ega kohalda mingeid eelistingimusi.

20.

Pakkumise hindamiskriteeriumid:

Kontsessiooniga hõlmatud teadusuuringute töökava sisu puhul hinnatakse

—

kas töökava on üles ehitatud nii, et süsivesinike tootmine on hästi läbi mõeldud ning kas selle puhul püütakse olla maksimaalselt põhjalik ning hõlmata kontsessiooni alla kuuluvat maa-ala nii laialdaselt kui võimalik; kui suured on summad, mis on ette nähtud uurimistegevuseks; kui pikk on uuringuteks kavandatud aeg; kas on määratletud kogus, kui palju on kavas süsivesinikke kaevandada;

—	kui ajakohased on kavandatud tehnilised lahendused;

—	millised on kavandatud keskkonnakaitsemeetmed ning meetmed, millega välditakse kontsessiooniga hõlmatud tööde käigus kahjude tekkimist, ja meetmed, kuidas vajaduse korral neid kahjusid vähendada.

II)

Pakkuja suutlikkust täita kontsessioonilepingut hinnatakse

—	pakkuja finantsolukorra alusel (vahendite olemasolu, mida on vaja selleks, et rahastada kontsessiooni raames tehtavaid töid, ning vahendite osakaal, mida kavandatakse rahastada omavahenditest);

—	pakkumiskutsele eelnenud kolme aasta jooksul süsivesinike kaevandamise valdkonnas tehtud tööde koguväärtuse alusel.

III)

Kontsessioonilepinguga võetud maksekohustusi hinnatakse

—	summa põhjal, mille võrra kontsessioonitasuks pakutav summa ületab ministri sätestatud minimaalset kontsessioonitasu;

—	summa põhjal, mille võrra kaevandusloa eest pakutav summa ületab ministri sätestatud minimaalset kaevandusloa eest makstavat tasu.

Üksikasjalikud hindamiskriteeriumid ja õigusaktid, mis käsitlevad kontsessioonitöödeks lubade andmise menetlust, ja seda, kuidas töid tuleb teha ja kuidas neid lõpetada, on esitatud pakkumisdokumentides.

21.

Kontsessioonileping

Kontsessioonileping sõlmitakse 60 päeva jooksul pärast tulemuste teatamist. Minister võib seda tähtaega ühe korra pikendada maksimaalselt 60 päeva võrra.

Parimal pakkujal on õigus tegeleda üksnes riigi kontrolli alla kuuluva majandustegevusega (süsivesinike geoloogiline luure, uurimine ja tootmine piiratud alal), milleks on kontsessiooni raames antud luba, mis kehtib kontsessiooni kehtimise ajal ning mis vastab asjakohastele õigusaktidele ja kontsessioonilepingule.

Pakkumist esitades peavad pakkujad arvesse võtma kaevandamise seaduse paragrahvi 22/A lõiget 13, mille kohaselt antakse ühele kaevandusettevõtjale geoloogilise luure õigus või vastav luba territooriumi jaoks, mille pindala ei ületa 15 000 km2. Geoloogilise luure territooriumi määratlemisel tuleb arvesse võtta kaevandaja geoloogilise luure territooriumi, mis tsiviilõiguse kohaselt mõjutab kaevandaja soovi saada geoloogilise luure õigust või luba. Ühispakkumiste korral kehtib see nõue iga üksiku pakkuja suhtes.

Pakkumisdokumentidele on lisatud kontsessioonilepingu projekt.

22.

Pakkumismenetlust käsitlevat teavet saab taotleda kirjalikult üksnes ungari keeles pärast pakkumisdokumentide ostmist ja pakkumisdokumentides sätestatud viisil. Ungari kaevandus- ja geoloogiaamet vastab kõigile osalistele e-posti aadressil, mis on märgitud pakkumisdokumentide ostmisel esitatud identifitseerimisdokumendis.

Budapest, juuni 2014

Lászlóné NÉMETH

minister

(1) Kuupäeval, mil pakkumiskutse avaldatakse, on valitsuse liige, kelle vastutusalasse kuuluvad riigi omandis olevate varade haldamine ja kaevandamine vastavalt Ungari Vabariigi valitsuse 1. juuli 2010. aasta dekreedi nr 212/2010 84. paragrahvi punktidele d ja g, riikliku arengu minister, kes täidab teatavate ministrite ja peaministri kabineti riigisekretäri kohustusi ja kellel on vastavad volitused.

14.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 182/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2014/C 182/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„EKSTRA DEVIŠKO OLJČNO OLJE SLOVENSKE ISTRE”

EÜ nr: SI-PDO-0105-01145 – 08.08.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Spetsifikaadi osa, mida muudatus mõjutab

—

☐ Toote nimetus

—

☒ Toote kirjeldus

—

☐ Geograafiline piirkond

—

☐ Päritolutõend

—

☒ Tootmismeetod

—

☐ Seos piirkonnaga

—

☒ Märgisus

—

☐ Riiklikud nõuded

—

☐ Muu [täpsustada]

2. Muudatus(t)e liik

—

☒ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

☐ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet.

—

☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3).

—

☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4).

3. Muudatused

3.1. Kirjeldus

Toote kirjeldusse lisatakse järgmine lause: „Toode peab sisaldama vähemalt 30 % ulatuses oliivisorti „Istrska belica’”. Kehtivas spetsifikaadis on see lause olemas, kuid kokkuvõttest on kõnealune lause välja jäänud.

Selleks et tagada oliiviõli parem kvaliteet, on kasutusele võetud täiendavad rangemad parameetrid, nimelt:

—	happesus (oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus massiprotsentides): ≤ 0,3

—	K232 ≤ 2,3

—	K268 ≤ 0,2

—	biofenoolid kokku (mg/kg), vedelikkromatograafia meetodi kohaselt: ≥ 150

—	organoleptiline hindamine ≥ 7

—	puuviljalisuse mediaan üle 2.

3.2. Tootmismeetod

Selleks et parandada lõpptoote kvaliteeti, on kehtestatud rangemad parameetrid, näiteks ajavahemikku oliivide korjamisest kuni töötlemiseni on vähendatud 48 tunnilt 24 tunnile.

3.3. Märgistus

Kokkuvõttest ja spetsifikaadist jäetakse välja järgmine lause: „Jälgitavuse tagamiseks väljastab tootjate ühendus nummerdatud märgised vastavalt päritolunimetusega oliiviõli tootjate registrile.” Kõigil toote „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” tootjatel peab olema õigus oliiviõli toota ja saada selle kohta sertifikaat, olenemata sellest, kas tootja on tootjate ühenduse liige või mitte. Toote „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” tootjad, kes ei ole tootjate ühenduse liikmed, peavad märgistama iga oliiviõlipudeli nii, et villitud õli jälgitavus oleks tagatud ja väljaspool igasugust kahtlust.

Pakendil esitatud märgisel peab olema märgitud ka tootmisaasta.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3)

„EKSTRA DEVIŠKO OLJČNO OLJE SLOVENSKE ISTRE”

EÜ nr: SI-PDO-0105-01145 – 08.08.2013

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Sloveenia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kaitstud päritolunimetusega toode „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” on toodetud Sloveenias Istria piirkonnas kasvavate oliivipuude viljadest.

Tootele „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” on iseloomulik suur oleiinhappe sisaldus (≥ 72), vähene linoolhappe sisaldus (≤ 8,0) ja suur antioksüdantide sisaldus.

Toote „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” pakendil peab olema järgmine teave:

happesus (oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus massiprotsentides):

≤ 0,3

peroksiidarv (mmol O2/kg): ≤ 7

K232 ≤ 2,3

K268 ≤ 0,2

biofenoolid kokku (mg/kg), vedelikkromatograafia meetodi kohaselt: ≥ 150

Õlil on iseloomulik puuviljaline aroom, mis meenutab oliive ja muid puuvilju. Õlil ei tohi olla organoleptilisi defekte, selle üldine organoleptiline hinne peab olema ≥ 7,0 ja keskmine puuviljalisus üle 2.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” peab olema toodetud järgmistest oliivisortidest: „Istrska belica’, „Leccino’, „Buga’, „Črnica’, „Maurino’, „Frantoio’ ja „Pendolino’, muid sorte kokku ei tohi olla rohkem kui 20 %. Oliivisordi „Istrska belica’ sisaldus peab olema vähemalt 30 %, välja arvatud juhul, kui õli on toodetud vaid ühe oliivisordi viljadest ja sisaldab lubatud sordi vilju vähemalt 80 % ulatuses.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Oliivide kasvatamine, korjamine ja pressimine, õli tootmine ja hoiustamine ning tootest „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” proovide võtmine ja selle kvaliteedi kontroll enne villimist peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Parema kontrolli tagamiseks ja selleks, et vältida pakendamata õli omaduste halvenemist transportimisel ja villimisel, tuleb kaitstud päritolunimetusega õli „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” pakendada geograafilises piirkonnas. Kui oliiviõli transporditakse ebasobivates tingimustes (nt õli loksutatakse, transporditemperatuur on sobimatu või õli ei kaitsta kokkupuute eest päikesevalguse ja hapnikuga) või ladustatakse valesti, võib õli kvaliteet halveneda, eelkõige väheneb biofenoolide sisaldus selles ja halvenevad lõhnaomadused. Villimine väljaspool piirkonda ning sagedane ühest mahutist teise kallamine, transportimine ja käitlemine ning pikaajaline kokkupuude sobimatute ilmastikutingimustega võivad põhjustada oliiviõli nende eriomaduste kadumise, millele on osutatud punktis 3.2.

Õli võib olla pakendatud klaasist või metallist mahutitesse, mille maht ei ole suurem kui viis liitrit. Pakendil peab olema süsteem, mis takistab selle uuesti pitseerimist pärast avamist.

Eri korjeaastate õli ei tohi omavahel kokku segada.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Pakend tuleb märgistada selliselt, et villitud õli jälgitavus oleks tagatud ja väljaspool igasugust kahtlust. Nimetus „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” peab olema märgistusel selgesti nähtav. Korjeaasta peab olema märgitud.

Kuna tootmisel peab temperatuur olema alla 27 °C, võib märgisel olla tekst: „hladno stiskanje” („külmpressimine) või „prvo hladno stiskanje” (esimene külmpressimine).

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toodet „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” toodetakse Sloveenias Istria piirkonnas. Sloveenia Istria piirkonna piirid on järgmised:

—	põhjas – Itaalia riigipiir

—	läänes – mererannik

—	lõunas – Horvaatia riigipiir ja

—	idas – Karsti piirkonna piir.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Sloveenia Vahemere rannikul ulatub mandritevaheline meri kõige sügavamale Euroopa südamesse. Piirkonna kliima on lähisvahemereline. Mikroklimaatilised tingimused on üsna eripärased ning külma õhu tugeva juurdevoolu tõttu on kliima väga muutlik.

Geograafilisele piirkonnale on iseloomulikud mitmesugused tuuled: bora (kuiv ja külm tuul, mis puhub pilvitutel päevadel Aadria mere ida-rannikult mere suunas), sirocco (või jugo – soe niiske tuul, mis puhub kagust), mistraal (madalal kõrgusel merelt puhuv tuul), burin, levant, tramontane ja lebič.

Aastane sademete (sealhulgas lumi) hulk Sloveenia Istria piirkonnas on 1 000 mm. Vegetatsiooniperioodi jooksul aprillist septembrini, tuleb Koperi piirkonnas maha ligikaudu 500 mm sademeid.

Sloveenia Istria piirkonnas on peamine mullastiku tüüp leetjas pruunmuld karbonaatsel flüššil (pinnase küllastumuse määr on üle 50 %).

Enamikus Sloveenia Istria piirkonna oliivisaludes on oliivide mehhaniseeritud koristamine võimatu, oliivid korjatakse otse puu otsast käsitsi, need on terved ning seega on tagatud oliiviõli hea kvaliteet.

5.2. Toote eripära

Sloveenia Istria piirkonna oliiviõli iseloomulikud omadused on seotud asjaoluga, et õli toodetakse optimaalse küpsusastme saavutanud oliividest „Istrska belica’. Selles õlis on palju rohkem antioksüdante, mida tuntakse biofenoolide nime all. Seepärast on Sloveenia Istria piirkonna ekstra-neitsioliiviõli suhtes kehtestatud minimaalne oliivisordi „Istrska belica’ sisalduse nõue (30 %).

Tootele „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” on iseloomulik kerge kuni keskmise intensiivsusega marjane aroom, mis meenutab oliive ja muid puuvilju. Keskmine puuviljalisus on üle 2. Seepärast on tootel „Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre” omapärane mõru vürtsikas maitse.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Sloveenia Istria piirkond, kus Vahemeri ulatub oma kõige põhjapoolsema punktini, on oliivikasvatuse seisukohalt väga soodsa geograafilise asendiga, et kasvatada kohalikke sorte, mis annavad õlile iseloomuliku lõhna. Oliivisordi „Istrska belica’ ulatusliku kasutamise tõttu sisaldab kõnealune õli rohkesti biofenoolideks kutsutud antioksüdante. Oliivide omadusi mõjutab ka pinnase erilisus, millel oliivipuud kasvavad: Sloveenia Istria piirkonna pinnas on enamasti leetjas pruunmuld karbonaatsel flüššil.

Õli omadusi mõjutavad järgmised tegurid: kliima, oliivisordid, kiire käsitsemine (korjatud vilju ei tohi pärast korjamist säilitada kauem kui 24 tundi), töötlemise tehnoloogia (külmpressimine, kus temperatuur ei tohi ületada 27 °C) ja kaitse kahjurite eest (keskkonnameetmete kohaldamine või oliivide mahekasvatus). Kuna oliivipuid kasvatatakse terrassidel, on mehhaniseeritud korjamine keeruline. Oliivide käsitsi korjamine on samuti piirkonnale iseloomulik ja tagab parema kvaliteediga õli (viljad on kahjustusteta).

Oliiviõli tootmine Sloveenia Istria piirkonnas on kaugele minevikku ulatuv traditsioon. Kreeka ajaloolane Pausanius (180–115 eKr) mainib Istria piirkonna oliiviõli oma Kreekat kirjeldavas teoses (10.32.19). Õli tootmisele piirkonnas on alates 1201. aastast kuni 17. sajandini ja tänapäeval viidatud paljudes allikates. Need annavad tunnistust sellest, kuidas on oliiviõli tootmine Sloveenia Istria piirkonnas sajandite jooksul arenenud. Traditsioonilised meetodid ning sajandite jooksul omandatud teadmised aitavad tagada piirkonnas hea kvaliteediga oliiviõli tootmise ka tänapäeval.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

http://www.mko.gov.si/fileadmin/mko.gov.si/pageuploads/podrocja/Varna_in_kakovostna_hrana_in_krma/zasciteni_kmetijski_pridelki/Specifikacije/EDOOSI.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4) Vt allmärkus 3.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 182

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	57. köide 14. juuni 2014

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2014/C 182/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.7225 – Allianz / Rei Investment / Fiumaranuova) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2014/C 182/02	Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastane tegevuskava (2014–2018)	2

2014/C 182/03	Nõukogu otsus, 12. juuni 2014, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatuse Leedu ja Malta liikmed ja asendusliikmed	14

2014/C 182/04	Nõukogu otsus, 12. juuni 2014, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Leedu asendusliige	16

	Euroopa Komisjon
2014/C 182/05	Euro vahetuskurss	17

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2014/C 182/06	Teade, mille Ungari riikliku arengu minister esitab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2	18

2014/C 182/07	Taani valitsuse teatis, milles käsitletakse kutset litsentsitaotluste esitamiseks süsivesinike uurimiseks ja tootmiseks Põhjamere teataval alal – Taani seitsmes litsentsimisvoor ( 1 )	22

	Parandused
2014/C 182/09	Osalemiskutse (teadusekspertidele kandideerida Euroopa Toiduohutusameti (Itaalia, Parma) teaduskomisjonide ja teaduskomitee liikmete kohale) parandus (ELT C 106, 9.4.2014)	28

Riik	Liige	Asendusliige
Leedu	Inga RUGINIENĖ	Petras GRĖBLIAUSKAS

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2014/C 182/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3534
JPY	Jaapani jeen	138,08
DKK	Taani kroon	7,4588
GBP	Inglise nael	0,79790
SEK	Rootsi kroon	9,0232
CHF	Šveitsi frank	1,2178
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,1255
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,440
HUF	Ungari forint	306,60
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1265
RON	Rumeenia leu	4,3952
TRY	Türgi liir	2,8752
AUD	Austraalia dollar	1,4414
CAD	Kanada dollar	1,4683
HKD	Hongkongi dollar	10,4909
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5634
SGD	Singapuri dollar	1,6922
KRW	Korea vonn	1 379,66
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,5789
CNY	Hiina jüaan	8,4018
HRK	Horvaatia kuna	7,5785
IDR	Indoneesia ruupia	15 962,62
MYR	Malaisia ringit	4,3576
PHP	Filipiini peeso	59,382
RUB	Vene rubla	46,6002
THB	Tai baat	43,858
BRL	Brasiilia reaal	3,0289
MXN	Mehhiko peeso	17,6047
INR	India ruupia	80,9130


	(1) EMPs kohaldatav tekst