20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/1

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/2

(1)

Määruse (EL) nr 649/2012 kohaselt otsustab komisjon liidu nimel iga sellise kemikaali puhul, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku (PIC) protseduuri, kas lubada selle importi liitu või mitte.

(2)

ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on määratud osutama sekretariaaditeenuseid eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri läbiviimiseks teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvahelises kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni kohaselt (edaspidi „Rotterdami konventsioon”), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/730/EÜ (3).

(3)

Komisjon, kes toimib ühise määratud asutusena, on kohustatud liidu ja liikmesriikide nimel edastama Rotterdami konventsiooni sekretariaadile selliste kemikaalide impordiotsused, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri.

(4)

Kemikaal metüülasiinfoss on Rotterdami konventsiooni osaliste konverentsi kuuenda kohtumise otsusega RC 6/4 lisatud pestitsiidina selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. Komisjon on Rotterdami konventsiooni sekretariaadilt saanud selle kohta teavet otsustamise juhenddokumendi vormis. Metüülasiinfossi turulelaskmine ja kasutamine taimekaitsesegude koostisainena on keelatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (4).

(5)

Kaubanduslik kemikaal pentabromodifenüüleeter, sealhulgas tetrabromodifenüüleeter ja pentabromodifenüüleeter, on Rotterdami konventsiooni osaliste konverentsi kuuenda kohtumise otsusega RC 6/5 lisatud tööstuskemikaalina selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. Komisjon on Rotterdami konventsiooni sekretariaadilt saanud selle kohta teavet otsustamise juhenddokumendi vormis. Tetrabromodifenüüleetri ja pentabromodifenüüleetri tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 (5) keelatud, välja arvatud konkreetsed erandid.

(6)

Kaubanduslik kemikaal oktabromodifenüüleeter, sealhulgas heksabromodifenüüleeter ja heptabromodifenüüleeter, on Rotterdami konventsiooni osaliste konverentsi kuuenda kohtumise otsusega RC 6/6 lisatud tööstuskemikaalina selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. Komisjon on Rotterdami konventsiooni sekretariaadilt saanud selle kohta teavet otsustamise juhenddokumendi vormis. Heksabromodifenüüleetri ja heptabromodifenüüleetri tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on määrusega (EÜ) nr 850/2004 keelatud, välja arvatud konkreetsed erandid.

(7)

Kemikaalid perfluorooktaansulfoonhape, perfluorooktaansulfonaadid, perfluorooktaansulfoonamiidid ja perfluorooktaansulfonüülid on Rotterdami konventsiooni osaliste konverentsi kuuenda kohtumise otsusega RC 6/7 lisatud tööstuskemikaalidena selliste kemikaalide hulka, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. Komisjon on Rotterdami konventsiooni sekretariaadilt saanud selle kohta teavet otsustamise juhenddokumendi vormis. Perfluorooktaansulfoonhappe, perfluorooktaansulfonaatide, perfluorooktaansulfoonamiidide ja perfluorooktaansulfonüülide tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on keelatud määrusega (EÜ) nr 850/2004, kuid keelust on tehtud teatav hulk konkreetseid erandeid.

(8)

Oleks vaja vastu võtta lõplik impordiotsus metüülasiinfossi, kaubandusliku pentabromodifenüüleetri, kaubandusliku oktabromodifenüüleetri, perfluorooktaansulfoonhappe, perfluorooktaansulfonaatide, perfluorooktaansulfoonamiidide ja perfluorooktaansulfonüülide kohta,

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/16

1)

Määrused (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustusid 1. mail 2010 ning samal kuupäeval tunnistati kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72, välja arvatud olukordade puhul, mida reguleeritakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 90 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 96 lõikega 1.

2)

On vaja selgitada, kuidas määrata kindlaks deebitor- ja kreeditorliikmesriiki olukorras, kus mitterahalisi hüvitisi on antud või lubatud määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, kuid nende hüvitiste kulud tasutakse pärast määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumist, eelkõige juhul, kui kulude kandmise pädevus uute määruste alusel muutub.

3)

On vaja selgitada, millist hüvitusmenetlust tuleks rakendada olukorras, kus mitterahalise hüvitise nõuded on esitatud määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 alusel, kuid nende hüvitamise menetlus toimub pärast määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 jõustumiskuupäeva.

4)

Otsuse nr H1 punktis 5 on selgitatud enne määruste (EÜ) nr 883/2004 ja nr 987/2009 jõustumiskuupäeva välja antud sertifikaatide (E-vormide) ja Euroopa ravikindlustuskaardi (sh ajutise asendussertifikaadi) staatust.

5)

Otsuse nr S1 punktis 4 ja otsuse nr S9 artiklis 2 on sätestatud üldpõhimõtted selle kohta, kes vastutab kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel antud hüvitiste kulude kandmise eest, ning need põhimõtted peaksid kehtima ka üleminekuolukorras.

6)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 62 ja 63 alusel peavad liikmesriigid, mida ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 987/2009 3. lisas, hüvitama alates 1. maist 2010 mitterahalised hüvitised, mis on antud pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis, kus kindlustatud isik, ning pensionäridele ja nende pereliikmetele tegelike kulutuste alusel.

7)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõike 1 ning artikli 27 lõigete 1 ja 3 alusel antud mitterahaliste hüvitiste kulud kannab pädev asutus, mis vastutab selliste mitterahaliste hüvitiste kulude eest, mis on antud pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis, kus kindlustatud isik, ning pensionäridele ja nende pereliikmetele nende elukohajärgses liikmesriigis.

8)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 64 lõike 7 alusel võivad 3. lisas nimetatud liikmesriigid pärast 1. maid 2010 kohaldada kindlaksmääratud summade arvutamisel veel viie aasta jooksul jätkuvalt määruse (EMÜ) nr 574/72 artikleid 94 ja 95.

9)

Määrusega (EÜ) nr 987/2009 on kehtestatud tervishoiukulude hüvitamiseks uus kord, mille eesmärk on kiirendada liikmesriikidevahelisi tagasimakseid ja hoida ära pikemaks ajaks tasumata jäävate nõuete kuhjumist.

10)

1.

Kui ravi anti

2.

Kogu ravi kulud kannab asutus, kes andis isikule loa minna teise liikmesriigi territooriumile saama oma seisundile sobivat ravi (plaaniline ravi) määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja nr 574/72 alusel,

3.

Kui ravi hakati isikule andma määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 3 punkti a või artikli 31 lõike 1 punkti a alusel, tuleb selle ravi kulud kanda vastavalt nende artiklite sätetele, isegi kui vastutus isiku kulude kandmise eest on määruse (EÜ) nr 883/2004 sätete kohaselt muutunud. Kui aga ravi jätkub

4.

Kui ravi anti määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 1 või artikli 27 lõike 1 kohaselt

1.

Tegelikel kulutustel põhinevad hüvitusnõuded, mis on kreeditorliikmesriigi arvepidamises registreeritud enne 1. maid 2010, peavad olema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 574/72 finantssätetega.

Need nõuded esitatakse deebitorliikmesriigi kontaktasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2011.

2.

Kõigi tegelikel kulutustel põhinevate hüvitusnõuete suhtes, mis on kreeditorliikmesriigi arvepidamises registreeritud pärast 30. aprilli 2010, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad.

1.

Tegelikel kulutustel põhinevad hüvitusnõuded, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud enne 1. aprilli 2012, peavad olema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 574/72 finantssätetega.

2.

Kõik tegelikel kulutustel põhinevad Šveitsiga seotud hüvitusnõuded, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud hiljemalt 31. märtsil 2012, esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2013.

3.

Kõigi tegelikel kulutustel põhinevate Šveitsiga seotud hüvitusnõuete suhtes, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud pärast 31. märtsi 2012, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad.

1.

Tegelikel kulutustel põhinevad Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud hüvitusnõuded, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud enne 1. juunit 2012, peavad olema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 574/72 finantssätetega.

2.

Kõik tegelikel kulutustel põhinevad Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud hüvitusnõuded, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud hiljemalt 31. mail 2012, esitatakse deebitorriigi kontaktasutusele hiljemalt 31. detsembriks 2013.

3.

Kõigi tegelikel kulutustel põhinevate Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud hüvitusnõuete suhtes, mis on kreeditorriigi arvepidamises registreeritud pärast 31. maid 2012, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad.

1.

Keskmised kulud kuni aastani 2009 (k.a) esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2011. 2010. aasta keskmised kulud esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012.

2.

Kõik kindlaksmääratud summadel põhinevad hüvitusnõuded, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 1. maid 2010, esitatakse hiljemalt 1. mail 2011.

3.

Kõigi kindlaksmääratud summadel põhinevate hüvitusnõuete suhtes, mis avaldatakse pärast 30. aprilli 2010, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad. Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõiget 2 ei kohaldata arvestuste suhtes, mis on seotud määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumisele eelnenud võrdlusaastatega.

1.

Šveitsiga seotud keskmised kulud kuni aastani 2011 (k.a) esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2013. 2012. aasta keskmised kulud esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kõik kindlaksmääratud summadel põhinevad Šveitsiga seotud hüvitusnõuded, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 1. aprilli 2012, esitatakse hiljemalt 1. aprilliks 2013.

3.

Kõigi kindlaksmääratud summadel põhinevate Šveitsiga seotud hüvitusnõuete suhtes, mis avaldatakse pärast 31. märtsi 2012, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad. Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõiget 2 ei kohaldata arvestuste suhtes, mis on seotud määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumisele eelnenud võrdlusaastatega.

1.

Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud keskmised kulud kuni aastani 2011 (k.a) esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2013. 2012. aasta keskmised kulud esitatakse kontrollnõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kõik kindlaksmääratud summadel põhinevad Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud hüvitusnõuded, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 1. juunit 2012, esitatakse hiljemalt 1. juunil 2013.

3.

Kõigi kindlaksmääratud summadel põhinevate Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud hüvitusnõuete suhtes, mis avaldatakse pärast 31. maid 2012, kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitele 66–68 uued eeskirjad. Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõiget 2 ei kohaldata arvestuste suhtes, mis on seotud määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumisele eelnenud võrdlusaastatega.

1.

Liikmesriikidega seotud vaidlustamata nõuded makstakse välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2.

Šveitsi, Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud vaidlustamata nõuded makstakse välja võimalikult kiiresti, hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

1.

Vaidlustused liikmesriikidega seotud asjaomaste nõuete suhtes peavad kreeditorliikmesriigi kontaktasutusele laekuma hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Pärast kõnealust kuupäeva esitatud vaidlustused võidakse tagasi lükata.

2.

Vaidlustused Šveitsi, Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud asjaomaste nõuete suhtes peavad kreeditorriigi kontaktasutusele laekuma hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Pärast kõnealust kuupäeva esitatud vaidlustused võidakse tagasi lükata.

3.

Vastused liikmesriikidega seotud vaidlustustele peavad deebitorliikmesriigi kontaktasutusele laekuma 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul vaidlustus laekus, ja hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kreeditorliikmesriigi kontaktasutus peab vastama ja esitama vaidlustuses nõutud tõendid.

4.

Vastused Šveitsi, Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud vaidlustustele peavad deebitorriigi kontaktasutusele laekuma 12 kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul vaidlustus laekus, ja hiljemalt 36 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kreeditorriigi kontaktasutus peab vastama ja esitama vaidlustuses nõutud tõendid.

5.

Liikmesriikidega seotud vaidlustatud nõuded arveldatakse lõplikult ja makstakse välja hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

6.

Šveitsi, Islandi, Liechtensteini või Norraga seotud vaidlustatud nõuded arveldatakse lõplikult ja makstakse välja hiljemalt 36 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

7.

Kui kõnealusteks kuupäevadeks ei ole vastust laekunud, loetakse seda vaidlustusega nõustumiseks. Deebitorriigi kontaktasutusele pärast seda kuupäeva laekunud vastused võidakse tagasi lükata.

1.

Nõuded, mida ei ole tasaarveldatud eespool sätestatud tähtaja jooksul ja mille suhtes üks osapooltest ei ole kuue kuu jooksul alates maksetähtajast algatanud määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 67 lõike7 kohast menetlust, loetakse iganenuks.

2.

Riikide kontaktasutused võivad kahepoolselt kokku leppida nõuete lõpliku arveldamise üldises lahenduses ilma iga üksikjuhtumit eraldi käsitlemata.

1.

Üleminekukorra kohaldamisel on juhtmõtteks asutustevaheline hea koostöö, pragmaatilisus ja paindlikkus.

2.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.

3.

Käesoleva otsusega asendatakse 22. detsembri 2009. aasta otsus nr S7.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/21

(1)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikliga 95 on ette nähtud 24-kuuline üleminekuperiood alates selle määruse jõustumisest, et võimaldada liikmesriikidel rakendada ja integreerida vajalik riiklik elektroonilise teabevahetuse infrastruktuur.

(2)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikliga 95 on halduskomisjonile antud volitused nõustuda liikmesriikidele ette nähtud üleminekuperioodi pikendamisega, kui ühenduse infrastruktuuri valmimine viibib oluliselt.

(3)

Halduskomisjon on Euroopa Komisjoni ning EESSI projekti juhtkomitee ja EESSI juhatuse analüüsi alusel üldiselt hinnanud projektiga seotud olukorda nii ELi kui ka riikide tasandil.

(4)

Hindamine näitab, et EESSI süsteemi tõhusa rakendamise huvides on vaja üleminekuperioodi pikendada, võttes arvesse nii ELi kui ka riikide tasandi ettevalmistustöö tulemusi.

(5)

Arvestades projekti tehnilist keerukust, on halduskomisjoni arvates asjakohane pikendada üleminekuperioodi paindlikul viisil, andes liikmesriikidele vajaliku riikliku infrastruktuuri rakendamiseks ja integreerimiseks aega kaks aastat alates kuupäevast, mil halduskomisjon on kinnitanud, et EESSI kesksüsteem täidab oma eesmärki.

(6)

Võttes arvesse EESSI projekti juhtkomitee soovitusi, kutsub halduskomisjon Euroopa Komisjoni üles lisama EESSI kesksüsteemi väljatöötamise ja katsetamise ajakavale süsteemi käikulaskmisvalmiduse tagamiseks võimalikult täpse tegevuskava ja lõppkuupäeva ning hoidma liikmesriike kavandatava lõppkuupäevaga kursis oma tavaliste sidekanalite abil.

(7)

Halduskomisjon kutsub liikmesriike siiski üles alustama teabe elektroonilise vahetamisega võimalikult kiiresti, et periood, mil teavet vahetatakse samaaegselt nii paberil kui ka elektrooniliselt, oleks võimalikult lühike, kooskõlas halduskomisjoni määratletavate vahe-eesmärkidega, mis põhinevad EESSI juhatuse ettepanekul.

(8)

Halduskomitee märgib ära juhatuse rolli ja tema volitused EESSI programmi juhtimisel ja suunamisel.

(9)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 95 lõikega 1 võib halduskomisjon käesoleva otsuse EESSI juhatuse üldtegevuskava ja analüüsi alusel läbi vaadata.

(10)

12. juuni 2009. aasta otsust nr E1, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil, (3) kohaldatakse pikendatud perioodi jooksul jätkuvalt mutatis mutandis,

1.

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 95 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi, mille eesmärk on võimaldada liikmesriikidel hakata teavet vahetama ainult elektrooniliselt, pikendatakse ja üleminekuperioodi lõppkuupäev määratakse vastavalt järgmisele algoritmile: kaks aastat alates kuupäevast, mil EESSI kesksüsteem on välja töötatud, seda on katsetatud ja see on käiku lastud ning valmis selleks, et liikmesriigid saaksid alustada kesksüsteemiga integreerumist.

2.

Euroopa Komisjon teavitab liikmesriike EESSI kesksüsteemi käikulaskmise kavandatud kuupäevast, andes halduskomisjoni koosolekutel projekti seisu kohta korrapäraselt ajakohast teavet.

3.

EESSI kesksüsteem loetakse käiku lastuks, kui kõik EESSI kesksüsteemi komponendid on välja töötatud ja neid on katsetatud ning kui Euroopa Komisjon on pärast juhatusega konsulteerimist kinnitanud, et süsteem täidab oma eesmärki.

4.

Euroopa Komisjoni otsus, mis on määratletud punktis 3, esitatakse halduskomisjonile kinnitamiseks esimesel halduskomisjoni koosolekul pärast otsuse tegemist. Kaheaastane periood, mis on määratletud punktis 1 ja mis võimaldab liikmesriikidel EESSI kesksüsteemiga integreeruda, algab päeval, mil halduskomisjon on otsusega kinnitanud, et EESSI kesksüsteem täidab oma eesmärki.

5.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

6.

Käesoleva otsusega asendatakse 19. oktoobri 2011. aasta otsus nr E3.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/24

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/25

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/26

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/26

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/27

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/27

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/28