8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/1

---

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

24. veebruar 2014,

Euroopa Keskpankade Süsteemi granulaarsete krediidiandmete kogumise ettevalmistavate meetmete korralduse kohta

(EKP/2014/7)

(2014/C 103/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5.1 ja artikli 34.1 kolmandat taanet,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse EKP/2014/6 (2) kohaselt võib Euroopa Keskpank (EKP) kohaldada konkreetseid ettevalmistavaid meetmeid, et asutada pikaajaline raamistik granulaarsete krediidiandmete esitamiseks Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) sees konkreetsetel statistilistel eesmärkidel.

(2)

Selle pikaajalise raamistiku tulemuslik kohaldamine sõltub EKPSi osalevate liikmete koostööst ja võrdsete kvaliteedistandardite kohaldamisest nende liikmete poolt. Raamistikus osalemiseks ettevalmistusi tegevad nende liikmesriikide keskpangad (RKPd), mille rahaühik ei ole euro, peaksid ettevalmistavate meetmete kohaldamisel kooskõlas otsusega EKP/2014/6 tegema koostööd omavahel, euroala liikmesriikide RKPdega ja EKPga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõistet „granulaarsed krediidiandmed” otsuse EKP/2014/6 tähenduses.

II

Statistilise teabe edastamine

Käesoleva soovituse adressaadid kohaldavad RKPdele adresseeritud otsuse EKP/2014/6 sätteid.

III

Lõppsäte

Käesolev soovitus on adresseeritud RKPdele liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, kes teevad ettevalmistusi granulaarsete krediidiandmete EKPS-sisese edastamise pikaajalises raamistikus osalemiseks.

---

(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  24. veebruari 2014. aasta otsus EKP/2014/6 Euroopa Keskpankade Süsteemi granulaarsete krediidiandmete kogumise ettevalmistavate meetmete korralduse kohta (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/3

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.7205 – Extra Holding / Dolphin / IDBD)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/C 103/02)

28. märtsil 2014 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

—	elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32014M7205 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/4

---

Euro vahetuskurss (1)

7. aprill 2014

(2014/C 103/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3723
JPY	Jaapani jeen	141,65
DKK	Taani kroon	7,4658
GBP	Inglise nael	0,82710
SEK	Rootsi kroon	8,9733
CHF	Šveitsi frank	1,2202
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,2405
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,444
HUF	Ungari forint	306,50
LTL	Leedu litt	3,4528
PLN	Poola zlott	4,1746
RON	Rumeenia leu	4,4655
TRY	Türgi liir	2,9103
AUD	Austraalia dollar	1,4818
CAD	Kanada dollar	1,5084
HKD	Hongkongi dollar	10,6427
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5983
SGD	Singapuri dollar	1,7314
KRW	Korea vonn	1 449,08
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,4744
CNY	Hiina jüaan	8,5266
HRK	Horvaatia kuna	7,6333
IDR	Indoneesia ruupia	15 510,31
MYR	Malaisia ringit	4,4847
PHP	Filipiini peeso	61,616
RUB	Vene rubla	48,9978
THB	Tai baat	44,581
BRL	Brasiilia reaal	3,0843
MXN	Mehhiko peeso	17,9051
INR	India ruupia	82,6010

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/5

---

KOMISJONI OTSUS,

19. august 2013,

millega tunnustatakse Itaalia organisatsiooni „Consorzio Servizi Legno-Sughero”, C.F. 97331520151, P.IVA04882880962, järelevalveorganisatsioonina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

(2014/C 103/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon sai 5. detsembril 2012 Itaalia organisatsioonilt „Consorzio Servizi Legno-Sughero”, C.F. 97331520151, P.IVA 04882880962, Itaalia, tunnustamise taotluse, milles teatati nende kavatsusest tegutseda järelevalveorganisatsioonina Itaalias.

(2)	Euroopa Komisjon teatas 5. detsembril 2012, et on taotluse kätte saanud.

(3)

Vastavalt komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 363/2012 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ette nähtud järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja sellise tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta) (2) artikli 2 lõikele 5 saatis Euroopa Komisjon 25. jaanuaril 2013 taotluse asjaomastele liikmesriikidele konsulteerimiseks; komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(4)	Kohtumine järelevalveorganisatsioonide taotluste hindamiseks loodud komisjoni juhtrühmaga toimus Brüsselis 14. märtsil 2013, kus taotleja esitas oma taotluse isiklikult.

(5)	Taotlejal paluti 5. aprilli 2013 e-kirjaga esitada lisateave vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(6)	Taotleja esitas nõutud lisateabe 3. mail 2013 ja muutis vastavalt oma taotlust.

(7)	Taotleja esitatud dokumentide põhjal jõudis juhtrühm 20. juunil 2013 järeldusele, et taotlus vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja komisjon võiks tunnustada taotlejat järelevalveorganisatsioonina.

(8)

Euroopa Komisjon on kõigi dokumentaalsete tõendite põhjal hinnanud, kas taotleja vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on seisukohal, et „Consorzio Servizi Legno-Sughero”, C.F. 97331520151, P.IVA 04882880962, Itaalia, vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

„Consorzio Servizi Legno-Sughero”, C.F. 97331520151, P.IVA 04882880962, Itaalia, tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina vastavalt määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 2

Keskkonna peadirektoraadi peadirektorile tehakse ülesandeks tagada, et taotlejat ja pädevaid asutusi teavitatakse käesolevast otsusest ning et käesolev otsus avaldatakse komisjon veebisaidil viivitamata.

---

(1)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(2)  ELT L 115, 27.4.2012, lk 12.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/7

---

KOMISJONI OTSUS,

19. august 2013,

millega tunnustatakse Taani organisatsiooni NEPCon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

(2014/C 103/05)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon sai 22. märtsil 2012 Taani organisatsioonilt NEPCon tunnustamise taotluse, milles teatati nende kavatsusest tegutseda järelevalveorganisatsioonina kõikides liikmesriikides, välja arvatud Itaalias.

(2)	Euroopa Komisjon teatas 22. märtsil 2012, et on taotluse kätte saanud.

(3)

Vastavalt komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 363/2012 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ette nähtud järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja sellise tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta) (2) artikli 2 lõikele 5 saatis Euroopa Komisjon 31. oktoobril 2012 taotluse asjaomastele liikmesriikidele konsulteerimiseks. Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Madalmaad esitasid oma märkused kohustusliku ühekuulise tähtaja jooksul.

(4)	Taotlejal paluti 28. jaanuari 2013 e-kirjaga esitada lisateave vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(5)	Taotleja esitas nõutud lisateabe ning muudetud taotluse 7. veebruaril 2013.

(6)	Kohtumine järelevalveorganisatsioonide taotluste hindamiseks loodud komisjoni juhtrühmaga toimus Brüsselis 14. märtsil 2013, kus taotleja esitas oma taotluse isiklikult.

(7)	Taotlejal paluti 26. märtsi 2013 e-kirjaga esitada lisateave ja selgitused vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(8)	Taotleja esitas nõutud lisateabe ja selgitused ning muutis vastavalt oma taotlust 29. aprillil 2013.

(9)	Taotleja esitatud dokumentide põhjal jõudis juhtrühm 20. juunil 2013 järeldusele, et taotlus vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja komisjon võiks tunnustada taotlejat järelevalveorganisatsioonina.

(10)	Euroopa Komisjon on kõigi dokumentaalsete tõendite põhjal hinnanud, kas taotleja vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on seisukohal, et NEPCon, Guldsmedgade 34, 1, 8000 Århus C, Taani, vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

NEPCon, Guldsmedgade 34, 1, 8000 Århus C, Taani, tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina vastavalt määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 2

Keskkonna peadirektoraadi peadirektorile tehakse ülesandeks tagada, et taotlejat ja pädevaid asutusi teavitatakse käesolevast otsusest ning et käesolev otsus avaldatakse komisjon veebisaidil viivitamata.

---

(1)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(2)  ELT L 115, 27.4.2012, lk 12.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/9

---

KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2014,

millega tunnustatakse organisatsiooni Bureau Veritas Certification Holding SAS vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

(2014/C 103/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, (1) milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon sai 21. detsembril 2012 organisatsioonilt Bureau Veritas Certification Holding SAS tunnustamise taotluse, milles teatati nende kavatsusest tegutseda järelevalveorganisatsioonina kõikides liikmesriikides.

(2)	22. jaanuaril 2013 esitas taotleja ajakohastatud taotluse.

(3)

Vastavalt komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 363/2012 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ette nähtud järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja sellise tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta) (2) artikli 2 lõikele 5 saatis Euroopa Komisjon 9. juulil 2013 taotluse asjaomastele liikmesriikidele konsulteerimiseks. Kohustusliku ühekuulise tähtaja jooksul ei esitatud ühtegi märkust.

(4)	Kohtumine järelevalveorganisatsioonide taotluste hindamiseks loodud komisjoni juhtrühmaga toimus Brüsselis 12. septembril 2013, kus taotleja esitas oma taotluse isiklikult.

(5)	Taotlejal paluti 19. oktoobri 2013 e-kirjaga esitada lisateave vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(6)	Taotleja esitas nõutud lisateabe ja selgitused 25. oktoobril 2013.

(7)	Taotleja esitatud dokumentide põhjal jõudis juhtrühm 19. detsembril 2013 järeldusele, et taotlus vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja komisjon võiks tunnustada taotlejat järelevalveorganisatsioonina.

(8)

Euroopa Komisjon on kõigi dokumentaalsete tõendite põhjal hinnanud, kas taotleja vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ning on seisukohal, et Prantsusmaa organisatsioon Bureau Veritas Certification Holding SAS, 67–71 Boulevard du Château 92200 Neuilly-sur-Seine Prantsusmaa, identifitseerimisnumber 775 690 621 R.C.S. Nanterre, vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa organisatsiooni Bureau Veritas Certification Holding SAS, 67–71 Boulevard du Château 92200 Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa, identifitseerimisnumber 775 690 621 R.C.S. Nanterre, tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina vastavalt määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 2

Keskkonna peadirektoraadi peadirektorile tehakse ülesandeks tagada, et taotlejat ja pädevaid asutusi teavitatakse käesolevast otsusest ning et käesolev otsus avaldatakse komisjon veebisaidil viivitamata.

---

(1)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(2)  ELT L 115, 27.4.2012, lk 12.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/11

---

KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2014,

millega tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina Madalmaade organisatsiooni Control Union Certification B.V. vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused

(2014/C 103/07)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon sai 6. juunil 2012 Madalmaade organisatsioonilt Control Union Certification B.V. tunnustamise taotluse, milles teatati nende kavatsusest tegutseda järelevalveorganisatsioonina kõikides liikmesriikides.

(2)	Euroopa Komisjon teatas 6. juunil 2012, et on taotluse kätte saanud.

(3)

Vastavalt komisjoni 23. veebruari 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 363/2012 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ette nähtud järelevalveorganisatsioonide tunnustamist ja sellise tunnustuse tühistamist käsitlevate menetluseeskirjade kohta) (2) artikli 2 lõikele 5 saatis Euroopa Komisjon 31. oktoobril 2012 taotluse asjaomastele liikmesriikidele konsulteerimiseks. Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Madalmaad esitasid oma märkused kohustusliku ühekuulise tähtaja jooksul.

(4)	Taotlejal paluti 30. jaanuari 2013 e-kirjaga esitada lisateave vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(5)	Taotleja esitas nõutud lisateabe ning muudetud taotluse 25. veebruaril 2013.

(6)	Kohtumine järelevalveorganisatsioonide taotluste hindamiseks loodud komisjoni juhtrühmaga toimus Brüsselis 14. märtsil 2013, kus taotleja esitas oma taotluse isiklikult.

(7)	Taotlejal paluti 5. aprilli 2013 e-kirjaga esitada lisateave ja selgitused vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(8)	Taotleja esitas nõutud lisateabe ning selgitused 3. mail 2013.

(9)	18. juuli 2013 e-kirjaga paluti taotlejal kolmandat korda esitada lisateave ja selgitused vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(10)	3. septembri 2013 e-kirjaga vastas taotleja küsimustele ja esitas nõutud lisateabe.

(11)	4. detsembri 2013 e-kirjaga paluti taotlejal viimast korda esitada lisateave ja täpsustused vastavalt määruse (EL) nr 363/2012 artiklile 3.

(12)	4. detsembri 2013 e-kirjaga vastas taotleja küsimustele ja esitas asjakohase teabe vastuste tõendamiseks.

(13)	Taotleja esitatud dokumentide põhjal jõudis juhtrühm 19. detsembril 2013 järeldusele, et taotlus vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja komisjon võiks tunnustada taotlejat järelevalveorganisatsioonina.

(14)

Euroopa Komisjon on kõigi dokumentaalsete tõendite põhjal hinnanud, kas taotleja vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ning on seisukohal, et Madalmaade organisatsioon Control Union Certification B.V., Meeuwenlaan 4–6, 8011 BZ Zwolle, Madalmaad, vastab määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madalmaade organisatsiooni Control Union Certification B.V., Meeuwenlaan 4–6, 8011 BZ Zwolle, Madalmaad, tunnustatakse järelevalveorganisatsioonina vastavalt määruse (EL) nr 995/2010 artikli 8 lõikele 3.

Artikkel 2

Keskkonna peadirektoraadi peadirektorile tehakse ülesandeks tagada, et taotlejat ja pädevaid asutusi teavitatakse käesolevast otsusest ning et käesolev otsus avaldatakse komisjon veebisaidil viivitamata.

---

(1)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(2)  ELT L 115, 27.4.2012, lk 12.

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/13

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2014/C 103/08)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1)

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„PESCABIVONA”

EÜ nr: IT-PGI-0005-01139-31.07.2013

KGT ( X ) KPN (   )

1.   Nimetus

„Pescabivona”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Pescabivona” tähistatakse tootmispiirkonnast pärit ja seal aretatud virsiku nelja ökotüübi

'Murtiddara' või 'Primizia Bianca', 'Bianca', 'Agostina', 'Settembrina' vilju.

Vabasse ringlusse lubatud kaitstud geograafilise tähisega „Pescabivona” virsikud peavad vastama kehtivatele virsikute ja nektariinide turustuseeskirjadele ning neil peavad olema järgmised omadused:

—	luuseemne küljes kõvasti kinni tihke ja valge viljaliha, peaaegu ümar kuju ning vilja tipus punaka varjundi ja valge-kollase-rohelise põhivärvusega kest ('Settembrina' ökotüübi viljadel on piki vilja punane triip);

—	punane kattevärvus, mis hõlmab kesta pinnast alla 50 %;

—	järgnevas tabelis iga ökotüübi kohta esitatud keemilised ja füüsikalised omadused.

Ökotüüp	Lahustuvad kuivained	Lahustuvad kuivained / tiitritava happesuse suhtarv	Viljaliha konsistents
'Murtiddara' või 'Primizia Bianca'	> 10	> 1,20	> 3
'Bianca'	> 10	> 1,20	> 3
'Agostina'	> 10	> 1,20	> 3
'Settembrina'	> 10	> 1,20	> 3,5

Lahustuvad kuivained väljendatud Brixi kraadides (Bx); lahustuvate kuivainete / tiitritava happesuse suhtarv väljendatud kui Bx/meq 100 ml kohta; viljaliha konsistents mõõdetuna 8 mm kaugusel tipust ning väljendatud kui kg/0,5 cm2.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid tootmisest koristuseni peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgisel peavad samas vaateväljas olema sõnad „indicazione geografica protetta” (kaitstud geograafiline tähis), ELi logo ja toote „Pescabivona” logo, mis on esitatud järgnevalt.

Viited kaubamärkidele on lubatud tingimusel, et need on väiksemad kui „Pescabivona” logo, neil ei ole kiitvat tähendust ja need ei eksita tarbijat.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Pescabivona” tootmispiirkond hõlmab Bivona omavalitsusüksust ning naabruskonna omavalitsusüksusi Alessandria della Rocca, Santo Stefano Quisquinia ja Santo Biagio Platani (Agrigento provints) ning Palazzo Adriano (Palermo provints).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Sitsiilia saarel asuva geograafilise piirkonna iseloomulik tunnus on künklik ja mägine maastik. Magozzolo jõe valgalas asuvat määratletud geograafilist piirkonda varjab Monti Sicani mäeahelik. Sügisel, talvel ja kevadel on kliima mõõdukas – talvel ei ole eriti külm, suvel on aga kuiv ja väga soe. Piirkonna pinnasele on iseloomulikud karbonaatmullad, pruunmullad ja vertisol-mullad. Mullad on keskmise sügavusega, poorsed, vett läbilaskvad ning koosnevad orgaanilisest ainest, mis on nõrgalt aluseline kuni neutraalne.

5.2.   Toote eripära

Toote „Pescabivona” eristatav tunnus on viljakesta osaliselt kattev punane värvus, mis hõlmab kesta pinda allpool, ning kuna suhkru-happe vahekorras on ülekaalus suhkur, siis sellest tulenev magus maitse ja tihke viljaliha. Nelja ökotüübi viljade valmimise periood algab juuni esimesel poolel ja kestab oktoobri lõpuni.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähise „Pescabivona” tunnustamise taotlus põhineb toote mainel, mida tarbijad seostavad selle värvusega (viljakesta alumine pool on punase värvusega), maitsega (meeldivalt magus, kuna suhkru-happe vahekorras on ülekaalus suhkur) ning selle märkimisväärselt tihke viljalihaga. Nelja ökotüübi viljade valmimisperioodi jaotumise tõttu on võimalik toota kvaliteetseid virsikuid ka sel ajal, kui muude virsikute kvaliteet ja tarnimine on ilmastikust tingituna pigem tagasihoidlik.

Geograafilises piirkonnas on virsikuid kasvatatud 1950. aastate algusest, kui Bivona piirkonda rajati esimesed spetsialiseeritud virsikuistandikud, kus kasutati seemnetest kasvatatud parimaid kohalikke sorte. Erinevate taimede hulgas osutus üks eriti heaks ning sai augustis viljade valmimisaja tõttu nime 'Agostina'. Virsikukasvatuse jaoks sobivas geograafilises piirkonnas on põllumajandustootjad aja jooksul välja valinud kolm ökotüüpi: hooaja keskel valmivate viljadega 'Murtiddara' ja 'Bianca' ning hilisvalmivate viljadega 'Settembrina'.

Toote „Pescabivona” ja geograafilise piirkonna vahelise seose mõistmiseks leidub ka kultuurilisi viiteid. „Pescabivona” maine on avaldanud mõju piirkonna ajaloole, traditsioonidele ja majandusele. Sellest annab tunnistust nii tarbijate positiivne vastukaja alates 1984. aastast toimuval Bivona festivalil, kui ka viited teaduskirjanduses ja muudes trükistes. Artiklis „Bivonas kasvab valge viljalihaga virsik ...” (avaldatud ajakirjas „L’informatore Agrario”, Verona, 1982, 38. aastakäik, nr 24) viidatakse virsikule „Pescabivona” kui ühele tähtsamale Sitsiilia valge viljalihaga virsikusordile, mida vilja eriliste organoleptiliste omaduste tõttu viiakse ka Sitsiilia suuremate linnade turgudele. Artiklis „Vecchie varietà per una nuova peschicoltura in Sicili” (Sitsiilia virsikutootmise uuendamiseks kasutatakse vanu sorte) (ajakirjas „L’informatore Agrario” lisa nr 27/2006) osutatakse rahvusvaheliste kultivaride ja Sitsiilia virsikute omaduste võrdluses tegelikult ökotüübile „Pescabivona” ning kirjeldatakse kohalike kasvatajate vaevanägemist omamaiste sortide väärtustamisel. Turismiajakirjades avaldatud artiklites kirjeldatakse Sitsiilia seda piirkonda virsikukasvatuse keskusena ning selgitatakse virsiku tähtsust kogu Bivona piirkonna jaoks. Toode „Pescabivona” võlgneb virsikupealinn Bivonale oma nimetuse ja hea maine (Terre del vino, „Ha il sapore dell’autunno la pesca di Bivona” (Bivona virsikus on sügise maitset), lk 80, nr 10, oktoober 2007; www.laRepubblica.it - „In gita a Bivona per fare un pieno di pesche doc” (Sõit Bivonasse virsikuvarusid täiendama) 24. august 2012; http://www.lafrecciaverde.it – „Agroalimentare: Pescabivona – una storia nata lungo il Magazzolo” (Põllumajandustoodete sektor: „Pescabivona – Magazzolo jõe kallastel alguse saanud traditsioon”) 20. november 2010).

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006  (3) artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2..

---

8.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 103/16

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2014/C 103/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9

„CROTTIN DE CHAVIGNOL” / „CHAVIGNOL”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01004-15.06.2012

KGT (   ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☐	Muu [täpsustada]

2.   Muudatus(t)e liik

—	☐	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—	☒	Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—	☐	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Täpsustuste tegemine võimaldab säilitada toote omadusi ja vältida kõrvalekaldeid.

—	Täpsustatakse piimhappebakterite toimel saadud kalgendi omadusi.

—	Täpsustatakse toote „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kuju (ümarad servad, keskläbimõõt on suurem kui läbimõõt ülal ja all). See tuleneb kohustusest juust vormis ümber pöörata.

—	Toote organoleptilisi omadusi mõjutavad tugevalt kuivaine- ja rasvasisaldus. Kogu kuivainesisaldus on kindlaks määratud (37–45 grammi juustu kohta).

—	Oli vajalik kindlaks määrata ka juustu maksimaalne kaal (90 g), sest kaal mõjutab pindala ja ruumala suhte kaudu laagerdumisprotsessi (ja seega ka organoleptilisi omadusi).

Selgitatakse n-ö laagerdumisaja ületanud juustu mõistet, et võtta arvesse teatavate laagerdajate ja põllumajandustootjate meetodit, mille kohaselt pikendatakse teatavate juustude spetsifikaadis ette nähtud laagerdumisaega ja kasutatakse traditsioonilist laagerdamismeetodit kinnises keskkonnas. Ehkki eelnev hõlmab vaid väikest osa juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” turule viidud toodangust, soovis ühistu täpsustada kõnealust võimalust toote spetsifikaadis, et säilitada meetod, millel on positiivne mõju juustu maitsele. Saadud juustu omadusi kirjeldatakse järgmiselt: värv võib muutuda tumedamaks või isegi pruuniks ja juust pehmeks.

Päritolutõend

Võttes arvesse riikide seadustes ja määrustes tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine. Päritolunimetuse spetsifikaati kontrollitakse reguleeriva asutuse välja töötatud kontrollikava alusel.

Tootmismeetod

Kari, tõug, aretus, sööt

Täpsustatakse, et hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab kari koosnema ainult Alpi tõugu kitsedest. Sancerrois’ piirkonnale omane kitsetõug, mis oli kunagi väga levinud, on tänaseks hävinud. Alpi tõug on sellega kõige sarnasem oma morfoloogia, vähese tootlikkuse ja võime poolest kohaneda põõsastikega kaetud künkliku maastikuga. Teised, suuremat kasvu ja suurema tootlikkusega kitsetõud on kohanenud tasandikega ning nad ei sobi päritolupiirkonna ebatasase maastikuga. Selle tõu kasutamine vastab geograafilise piirkonna tavadele 1976. aastal, kui tunnustati kaitstud päritolunimetust. Kuid siis ei olnud see õigusnormidega reguleeritud.

Et tagada keskkond, mis soodustaks piima looduslikku mikrofloorat ja loomade heaolu, määrati kindlaks minimaalne jalutusala ja õlgedega kaetud ala kitse kohta. Seega peab alates 1. jaanuarist 2017 olema igale pidevalt kitseaedikus elavale kitsele tagatud 2 m2 õlgedega kaetud ala; igale kitsele, kellel on juurdepääs karjamaale, vähemalt 1,5 m2 õlgedega kaetud ala ja igale kitsele, kellel on juurdepääs jalutusalale, vähemalt 1,5 m2 õlgedega kaetud ala ja vähemalt 1,5 m2 jalutusala.

Täpsustati karja söötmiseeskirju:

—

karja söötmisel on põhirõhk asetatud koresöödale, et selle kohaliku päritoluga sööda abil tugevdada sidet geograafilise piirkonnaga. Sööt moodustab vähemalt 50 % päevasest kuivainekogusest ja koosneb vähemalt 70 % ulatuses rohust, heinast või kiletatud söödast. Silo kasutamine kitsede söödas on keelatud. Selleks et tagada põllumajandusliku majapidamise varustamine söödaga niiske kevade korral, on lubatud kiletatud sööt, ent selle maksimaalne lubatud kogus on 50 % päevasest sööda kuivainekogusest. Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 toodetakse kogu sööt juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” geograafilises piirkonnas;

—	täiendsööt jõu- ja/või kunstlikult kuivatatud söödale moodustab kuni 50 % päevasest kuivainekogusest ja see koosneb lubatud ainete loetelus kindlaks määratud toorainetest. Vähemalt pool täiendsöödast toodetakse geograafilises piirkonnas;

—	selle tulemusena toodetakse hiljemalt 1. jaanuariks 2017 vähemalt 75 % lüpsikarja igapäevasest kuivaine toidunormist geograafilises piirkonnas;

—

lisati ka säte ühe põllumajandusettevõtte söödamaa suuruse kohta: hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab aastas kitsekarja söödamaana kasutatava ala suurus olema üks hektar 12 kitse kohta ja see peab asuma geograafilises piirkonnas. Ühele põllumajandusettevõttele kuuluva rohumaa pindala peab olema vähemalt üks hektar 24 kitse kohta. Selle nõude täitmise eesmärgil on lubatud osta geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Sellisel juhul määratletakse vastav ala järgmiselt: 4 tonni kuivainet = 1 hektar söödamaad. See ei tohi aga ületada poolt karja aastasest kogutarbimisest.

Töödeldav piim

Täpsustatakse, et töödeldav piim on kitse toortäispiim, mis ei ole homogeniseeritud ega läbinud kuumtöötlust. Nii säilitatakse piima loomulik mikrofloora. Piima laos hoidmise aeg on piiratud, piim tuleb töödelda 24 tunni jooksul viimasest lüpsist.

Tootmine

Laabi lisamisel jälgitakse hoolega, et piimhappebakterite mõjul saadud kalgendi omadused säiliks. Valmistamise eesmärk on suurendada piima hapestumist soodustavat mikrofloorat. Selline laabi lisamine eeldab täpsust ja seepärast on peetud vajalikuks täpsustada temperatuuri ja aega.

Oluline etapp juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” tootmisel on eelnõrutamine läbi sõela, millele järgneb nõrutamine läbi koonusekujulise vormi, ja juust pööratakse vormis vähemalt üks kord ümber. See etapp mõjutab juustu tekstuuri ja kuju.

Edasiste etappide edasilükkamine kalgendi külmutamise teel on lubatud. Selle eesmärk on pikendada tootmisperioodi ning vastata suuremale nõudlusele talviste pühade ajal. Eelnõrutamist läbi sõela võib kasutada ka kalgendi külmutamisel. Uuringutest on selgunud, et kalgendi külmutamine ei mõjuta juustu organoleptilisi omadusi, kui külmutatud kalgendit ei lisata rohkem kui 50 %. Külmutatud kalgendi ladustamise aeg on kuni 15 kuud, et vältida külmutatud kalgendi säilitamise käigus kõlbmatuks muutumise ohtu. Külmutatud kalgendist saadud juustul ei tohi olla kirja fermier või mis tahes muud viidet juustu talupäritolu kohta. Tehtud täpsustus vastab tegelikule kasutusele.

Täpsustati soolamistingimusi: juustu mass või pind kuivsoolatakse. Nimetatud meetod võimaldab hinnata lisatava soola kogust vastavalt kalgendi omaduste arenemisele.

Laagerdumine, pakendamine

Keerukate pindmiste mikrofloorade külv on lubatud (pärmseened, hallitusseened). Need on laagerdumisel tekkivad või pindmised mikrofloorad, mis koosnevad toorpiima looduslikust mikrofloorast, vadakus arenenud mikrofloorast ja hallituse geotrichum’i, penicillium’i liiki ning pärmide perekonda kuuluvatest mikroflooradest.

Eelnevalt esitatud toote spetsifikaadis on viga, kuna mainitakse laagerdumisaja arvestust alates juustu vormist välja võtmisest, ent vastavas riiklikus tekstis viidati tootmispäevale (ettevõtjate jaoks vastab see vormimispäevale). Sätte selgitamiseks tehakse ettepanek täpsustada, et laagerdumisaega arvestatakse alates vormimispäevast. Kindlasti ei vähendata seda ajavahemikku.

Laagerdumisel on oluline osa toote organoleptiliste omaduste arengule. Kuivamise kiirus ja tingimused (temperatuur üle 10 °C ja suhteline õhuniiskus üle 70 %) võimaldavad kontrollida pindmise mikrofloora külvi, mis on otsustava tähtsusega edaspidise laagerdumise jaoks. Teine faas, mille tingimuste üle võib juustutootja ise otsustada, välja arvatud kohustus hoida temperatuur üle 0 °C, võimaldab suunata laagerdumist nii, et tulemuseks oleks n-ö laagerdumisaja ületanud juust. Sellisel juhul laagerdatakse juustusid pärast klassikalist laagerdumisetappi, mille käigus juustu koorik muutub sinakaks, kinnises keskkonnas.

Juustu on lubatud laos hoida alla 10 °C (ent üle 0 °C) temperatuuril kuni 72 tundi, et laagerdajad võiksid valmimata juustu kokku koguda.

Märgistus

Igal juustul või juustupartiil peab olema kohustuslike andmetega märgistus.

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis on toote märgistusel kohustuslik, „INAO” märgiga logo eemaldatakse.

Lisatakse täpsustused nimetuse kasutamise ning märgistustel, reklaamides, arvetel ja kaubadokumentidel lubatud iseloomustavate sõnade kohta.

Riiklikud nõuded

Lisatud on peamiste kontrollitavate punktide tabel.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„CROTTIN DE CHAVIGNOL” / „CHAVIGNOL”

EÜ nr: FR-PDO-0217-01004-15.06.2012

KGT (   ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Crottin de Chavignol” / „Chavignol”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Juust, millele laieneb päritolunimetuse „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaitse, saadakse kitsedelt saadud toore täispiima kalgendamisel piimhappebakteritega ja väikese koguse laabi lisamisel. Kalgend eelnõrutatakse läbi sõela. Minimaalne laagerdumisaeg on kümme päeva alates vormimispäevast. Juustul on õhuke elevandiluuvalget värvi koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud ja mille värvus võib muutuda tumedaks, isegi pruuniks, eelkõige n-ö laagerdumisaja ületanud juustude puhul, mis on kinnises keskkonnas kattunud laagerdunud sinise hallitusseene penicillium’iga, mis muudab juustu sisu pehmeks. „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on lameda silindrilise kujuga ja äärtest veidi kumer. Servad on ümarad. Keskläbimõõt on suurem kui läbimõõt ülal ja all

Juustul „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on järgmised analüütilised omadused:

—	kogu kuivainesisaldus on 37–45 grammi juustu kohta;

—	rasvaine moodustab vähemalt 45 % kuivainest;

—	juustu tootmisjärgne kaal on 60–90 grammi.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab juustu tootmiseks kasutatud piim pärinema ainult Alpi tõugu kitsedelt.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Sööt moodustab vähemalt 50 % päevasest kuivainekogusest ja koosneb vähemalt 70 % ulatuses rohust, heinast või kiletatud söödast.

Kiletatud sööt moodustab kuni 50 % päevasest sööda kuivaine kogusest. Silo kasutamine on keelatud.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 toodetakse kogu sööt geograafilises piirkonnas.

Täiendsööt jõu- ja/või kunstlikult kuivatatud söödale moodustab kuni 50 % päevasest kuivainekogusest ja see koosneb lubatud ainete loetelus kindlaks määratud toorainetest.

Vähemalt pool täiendsöödast toodetakse geograafilises piirkonnas.

Selle tulemusena toodetakse hiljemalt 1. jaanuariks 2017 vähemalt 75 % lüpsikarja igapäevasest kuivaine toidunormist punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2017 peab aastas kitsekarja söödamaana kasutatava maa suurus olema 1 hektar 12 kitse kohta ja see peab asuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Ühele põllumajandusettevõttele kuuluva rohumaa pindala peab olema vähemalt 1 hektar 24 kitse kohta. Selle nõude täitmise eesmärgil on lubatud osta geograafilisest piirkonnast pärit sööta. Sellisel juhul määratletakse vastav ala järgmiselt: 4 tonni kuivainet = 1 hektar söödamaad. See ei tohi aga ületada poolt karja aastasest kogutarbimisest.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima toodetakse ning juustu töödeldakse ja laagerdatakse punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Puuduvad.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Iga päritolunimetusega „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaitstud juustu või juustupartii märgistusel peavad olema järgmised elemendid:

—	märgistusel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku moodustavate tähtedega esitatud kaitstud päritolunimetus,

—	tekst appellation d'origine protégée (kaitstud päritolunimetus),

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis.

Sõltumata kõikidele juustudele kantavatest õigusnormidega ette nähtud tähistustest on märgisel, reklaamides, arvetel või kaubadokumentidel koos kõnealuse nimetusega keelatud kasutada mis tahes muid iseloomustavaid sõnu või muud teavet, välja arvatud:

—	juustutööstuse või töökoja tähised,

—	laagerdumist iseloomustavad sõnad.

Juustul, mida müüb vahendaja, peab olema individuaalne märgis.

Nimetus „Crottin de Chavignol” / „Chavignol”, millele järgneb tekst appellation d'origine protégée (kaitstud päritolunimetus), peab kindlasti olema kirjas ka arvetel ja kaubadokumentidel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Piima tootmine ning juustu töötlemine ja laagerdamine toimub geograafilises piirkonnas, mis asub Sancerre’i Pays-Fort’i piirkonna põllumaal ja ümbritsevatel aladel ning mis koosneb järgmistes departemangudes asuvatest kommuunidest.

—   Cher (departemang):

järgmised kantonid: Aix-d'Angillon, Baugy, La Chapelle-d'Angillon, Henrichemont, Léré, Levet, Mehun-sur-Yèvre, Nérondes, Saint-Doulchard, Saint-Martin-d'Auxigny, Sancergues, Sancerre, Vailly-sur-Sauldre: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Argent-sur-Sauldre, Aubigny-sur-Nère, Blancafort, Bourges, Bussy, Cerbois, Civray, Corquoy, Lantan, Lazenay, Limeux, Lunery, Mareuil-sur-Arnon, Morthomiers, Nançay, Neuvy-sur-Barangeon, Oizon, Osmery, Plou, Poisieux, Preuilly, Primelles, Quincy, Raymond, Saint-Denis-de-Palin, Saint-Florent-sur-Cher, Saint-Germain-des-Bois, Saint-Laurent, Serruelles, Le Subdray, Villeneuve-sur-Cher, Vouzeron.

—   Loiret (departemang):

kanton Châtillon-sur-Loire: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Bonny-sur-Loire, Cerdon, Coullons, Faverelles, Ousson-sur-Loire, Poilly-lès-Gien, Saint-Brisson-sur-Loire, Saint-Martin-sur-Ocre, Thou.

—   Nièvre (departemang):

järgmised kantonid: Cosne-Cours sur Loire Nord ja Cosne-Cours sur Loire Sud: kõik kommuunid.

Järgmised kommuunid: Arquian, Bulcy, Donzy, Garchy, La Charité-sur-Loire, Mesves-sur-Loire, Narcy, Pouilly-sur-Loire, Raveau, Saint-Andelain, Saint-Laurent-l'Abbaye, Saint-Martin-sur-Nohain, Saint-Quentin-sur-Nohain, Suilly-la-Tour, Saint-Vérain, Tracy-sur-Loire, Varennes-lès-Narcy.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Geograafiline piirkond asub Sancerre’i Pays-Fort’i piirkonna põllumaal ja ümbritsevatel aladel: Berry piirkonna Champagne, Coteaux de la Loire’i ja Sologne looduslikud piirkonnad, mida iseloomustavad savi- ja lubja-savimuldadel asuvad rohumaad, kus on kitsedele rohkelt rohusööta.

Ajalooliselt on tegu vaese piirkonnaga, kus tegeleti põllumajandusega: segakultuuride kasvatamise, sööda tootmise, viinamarjaistanduste, seemneistandike, väikemäletsejaliste kasvatamisega. Selle tulemusena arenes elatusvahendina jõudsalt kitsekasvatus. Põllumajandusettevõtetes tegelesid kitsekasvatuse ja juustutootmisega naised. Eelnõrutamise meetod võimaldas Berry piirkonna naistel vältida vormimist ja see edasi lükata, et tegeleda eelisjärjekorras muude koduste või tööalaste kohustustega, mida oli mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtetes palju.

Sõna crottin tuleb Berry piirkonna sõnast crot, mis tähendab auku ja tähistas eelkõige jõekaldaid, kus naised pesu pesid. Talupidajad kasutasid jõekallaste savimulda keraamikas ja tootsid sellest kõigepealt väikeseid õlilampe, seejärel väikeseid juustuvorme.

Kitsekasvatus ja juustutootmise väärtustamine moodustasid seega vähemalt 16. sajandist alates geograafilise piirkonna põllumajandustootjate jaoks olulise lisasissetulekuallika. Berry piirkonna põllumajandus- ja viinamarjakasvatusaladel sõid seda väikese suurusega juustu tihti põldude ja viinamarjakasvatuste töölised. Sõltuvalt aastaajast ja piima kogusest oli „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kaetud kas siniste või valgete hallituslaikudega, talvel esines ta ka laagerdumisaja ületanud juustu kujul.

Tänapäeval kasutatakse minevikus kasutatud tootmistehnoloogiaid. Juust saadakse kitsedelt saadud toore täispiima kalgendamisel piimhappebakteritega ja väikese koguse laabi lisamisel. Tootmise ajal eelnõrutatakse kalgend kindlasti läbi sõela. Kalgend vormitakse seejärel kindlate mõõtmetega koonusekujulises vormis ja pööratakse vähemalt üks kord ümber. Laagerdumisaeg on vähemalt kümme päeva kontrollitud temperatuuril ja niiskustasemel. Minimaalsele laagerdumisajale lisandub laagerdumisetapp kinnises keskkonnas, et luua laagerdumisaja ületanud juust.

5.2.   Toote eripära

„Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on väikesemõõduline, lameda silindrilise kujuga keskdiameetri kohalt veidi ümar juust, mis valmistatakse kitsedelt saadud toorest täispiimast. Juustul on õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised hallituslaigud.

Laagerdumisaja ületanud juustud on kaetud laagerdunud sinise hallitusseene penicillium’iga, mis muudab juustu sisu pehmeks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kindlate mõõtudega koonusekujulise vormi kasutamine annab juustule „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” iseloomuliku kuju, millele aitab kaasa juustu ümber pööramine vormis nõrutamise ajal. Juust „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” on seotud voodiagrammiga, mille kohaselt toimub kalgendi eelnõrutamine.

Eelnõrutamise etapp, mis annab värskele juustule vormist eemaldamiseks vajaliku niiskuse ja kuju (kaalu/pindala suhe), mis soodustavad juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” kattumist mikroflooraga laagerdumise ajal, mis annab juustule selle iseloomulikud omadused. Kuju on seotud ka kohalikku päritolu vormi kasutamisega.

Juustu „Crottin de Chavignol” / „Chavignol” iseloomustab ka selle väljanägemise mitmekesisus (õhuke koorik, millel võivad olla valged või sinised, n-ö laagerdumisaja ületanud juustu puhul ka pruunid hallituslaigud).

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCChavignol.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealust märkust 3.

---