ISSN 1977-0898

doi:10.3000/19770898.CA2014.088.est

Euroopa Liidu

Teataja

C 88A

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

57. köide
27. märts 2014


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

2014/C 088A/01

Teade avaliku konkursi korraldamise kohta — EPSO/AD/278/14 — Administraatorid (AD 7) järgmistes valdkondades:

1

Ülevaade ELT C-seeria A-osas avaldatud konkursiteadetest

Allpool on esitatud loetelu käesoleva aasta C-seeria A-osas avaldatust.

Kui ei ole märgitud teisiti, on ELTd trükitud kõigis keeltes.

5

 

6

 

11

 

19

 

21

 

26

 

27

 

30

(PL)

35

 

41

(DE/EN/FR)

42

 

43

 

46

 

47

 

48

 

55

 

56

 

60

 

62

 

65

 

73

(DE/EN/FR)

74

 

81

 

88

 

ET

 


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

27.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 88/1


TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/278/14 — ADMINISTRAATORID (AD 7)

järgmistes valdkondades:

1.

DIGITAALKRIMINALISTIKA

2.

OPERATIIVANALÜÜS

(2014/C 88 A/01)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva avaliku konkursi, mille põhjal koostatakse reservnimekiri administraatorite töölevõtmiseks.

Konkursi eesmärk on koostada kaks reservnimekirja, mille alusel täidetakse vabad ametnike töökohad Brüsselis asuvas Euroopa Pettustevastases Ametis.

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 1. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 60 A ja EPSO veebisaidil avaldatud avalike konkursside üldeeskirjad.

Kõnealune dokument on konkursiteate lahutamatu osa ja aitab teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerimistingimusi.

SISUKORD

I.

ÜLDTEAVE

II.

AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.

OSALEMISTINGIMUSED

IV.

EELVALIKUTESTID

V.

KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

VI.

HINDAMISKESKUS

VII.

RESERVNIMEKIRJAD

VIII.

KUIDAS KANDIDEERIDA

I.   ÜLDTEAVE

1.

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv valdkonna kaupa

1. valdkond = 16

2. valdkond = 16

2.

Märkused

Käesolev konkursiteade hõlmab kahte valdkonda. Registreerimisel saate valida ainult ühe valdkonna.

Valik tuleb teha elektroonilisel registreerimisel ja seda ei saa muuta pärast elektroonilise kandideerimisavalduse kinnitamist ja esitamist.

II.   AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on kolm põhiülesannet:

kaitsta Euroopa Liidu finantshuve pettuste, korruptsioonijuhtumite ja muu ebaseadusliku tegevuse uurimise kaudu;

avastada ja uurida ELi institutsioonide ja asutuste ametnike ja töötajate ametikohustuste täitmisega seotud tõsiseid juhtumeid, mille puhul võib osutuda vajalikuks algatada distsiplinaar- või kriminaalmenetlus;

toetada Euroopa Komisjoni pettuste ärahoidmise ja avastamise poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

OLAFi peadirektor on juurdlustegevuses täiesti sõltumatu.

OLAFi sõltumatu juurdluspädevus hõlmab kõiki ELi institutsioone ja asutusi, nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikide ettevõtjaid, kes on seotud liidu eelarvega.

Täpsed kirjeldused on esitatud lisades.

III.   OSALEMISTINGIMUSED

Elektroonilise registreerimise kindlaksmääratud tähtpäevaks peab kandidaat täitma kõik järgmised üld- ja eritingimused:

1.

Üldtingimused

a)

Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)

Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)

Kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused.

d)

Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.

Eritingimused

2.1.

Kvalifikatsioon ja diplomid

Vt lisade punkti 2.

2.2.

Erialane töökogemus

Vt lisade punkti 3.

2.3.

Keelteoskus (1)

1. keel

Põhikeel:

ühe Euroopa Liidu ametliku keele valdamine väga heal tasemel.

2. keel

Teine keel (muu kui esimene keel):

inglise, prantsuse või saksa keele valdamine rahuldaval tasemel.

Töötamine OLAFi kahes nimetatud tegevusvaldkonnas (digitaalkriminalistika ja operatiivanalüüs) nõuab head inglise keele valdamist nii kõnes kui ka kirjas.

Inglise keel on rahvusvahelise tasandi korruptsioonivastase võitluse ja/või finantskuritegude valdkonnas töötavate digitaalkriminalistika ekspertide ja operatiivanalüütikute põhikeel. Sellest tulenevalt on hea inglise keele oskus hädavajalik, et teha ettekandeid, osaleda aruteludes ja koostada aruandeid ning tagada seeläbi tõhus koostöö ja teabevahetus liikmesriikide ja kolmandate riikide asutustega.

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (suurkoda) otsusele kohtuasjas C-566/10 P, Itaalia Vabariik vs. komisjon, soovivad ELi institutsioonid põhjendada, miks seatakse käesoleva konkursi puhul teise keele valikule piirang, st miks saab valida vaid piiratud arvul liidu ametlike keelte hulgast.

Teise keele valik on käesolevas konkursis määratud kindlaks vastavalt talituste huvidele, mille kohaselt peavad uued töötajad olema kohe töövalmis ning suutelised oma igapäevatöös vabalt suhtlema. Vastasel korral oleks institutsioonide töö oluliselt häiritud.

ELi institutsioonide pikaajalise tava kohaselt kasutatakse sisesuhtluses kõige rohkem inglise, prantsuse ja saksa keelt. Samu keeli kasutatakse valdavalt ka välissuhtluses ja toimikute menetlemisel. Samuti on inglise, prantsuse ja saksa keel Euroopa Liidus teise keelena kõige levinumad ja neid keeli õpitakse teise keelena kõige sagedamini. See kinnitab, et vähemalt ühe nimetatud keele valdamine peaks kuuluma Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadele kandideerijate haridusele ja tööalasele pädevusele esitatavate nõuete hulka. Sellest tulenevalt võib öelda, et talituse huve ning kandidaatide vajadusi ja võimeid tasakaalustades ning arvestades ka käesoleva konkursi konkreetset valdkonda, on testide läbiviimine neis kolmes keeles põhjendatud tagamaks, et kandidaadid valdavad vähemalt ühte neist kolmest keelest töökeele tasemel, olenemata esimesest ametlikust keelest. Erioskuste selline hindamine võimaldab institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet kohe tegutseda keskkonnas, mis vastab üsna täpselt tegelikkusele, mis neid ametikohal ees ootab.

Samadel põhjustel on põhjendatud kandidaadi ja institutsiooni vahelisel suhtlemisel ning kandideerimisavaldustes kasutatava keelevaliku piiramine. Sel viisil on võimalik tagada ühtsus kandidaatide võrdlemisel ja nende kandideerimisavalduste kontrollimisel.

Samuti on kandidaatide võrdse kohtlemise huvides see, et kõik kandidaadid, sealhulgas need, kelle esimene ametlik keel on üks kolmest nimetatud keelest, peavad sooritama testi oma teises keeles, st ühes neist kolmest keelest.

See aga ei mõjuta edaspidist keeleõpet, et vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 2 omandada kolmas töökeel.

IV.   EELVALIKUTESTID

Eelvalikutestid on arvutipõhised ja neid korraldab EPSO. Valikukomisjon määrab kindlaks testide raskusastme ja kinnitab EPSO tehtud ettepanekute põhjal nende põhisisu.

Arvutipõhised eelvalikutestid korraldatakse ainult juhul, kui registreerunud kandidaatide arv ületab teatava künnise. Künnise otsustab EPSO direktor kui ametisse nimetav ametiisik pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Künnis võib valdkonniti erineda. Kandidaatidele teatatakse sellest EPSO kasutajakonto kaudu.

Eelvalikutestid toimuvad hindamiskeskuses, kui ei ole teatatud vastupidisest (vt VI osa punkti 2).

1.

Kutse testidele

Kandidaat kutsutakse testidele, kui ta on kinnitanud oma kandidatuuri õigeaegselt (vt VIII osa).

Tähelepanu!

1.

Oma kandidatuuri kinnitades teatab kandidaat, et täidab III osas esitatud üld- ja eritingimused.

2.

Testidel osalemiseks peab kandidaat valima kuupäeva; kuupäev tuleb tingimata kindlaks määrata tähtaja jooksul, mis täpsustatakse EPSO kasutajakonto kaudu.

2.

Testide laad ja hindamine

Valikvastustega testide eesmärk on hinnata kandidaatide mõtlemisoskust.

Test a

verbaalne mõtlemine:

0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

Test b

matemaatiline mõtlemine:

0–10 punkti

Test c

abstraktne mõtlemine:

0–10 punkti

 

Minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10 punkti

3.

Testide keel

1. keel

V.   KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

1.   Menetlus

Vastavust üld- ja eritingimustele ning kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse esmalt kandideerimisavalduses esitatud andmete alusel.

a)

Vaadatakse läbi üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas kandidaat täidab kõik osalemistingimused.

Kui eelnevalt korraldatakse eelvalikutestid, kontrollitakse üld- ja eritingimuste täitmist eelvalikutestidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni igas valdkonnas on saadud ametisse nimetava asutuse  (2) kindlaksmääratud arvul kandidaate, kes

kogusid eelvalikutestidel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja said kõige rohkem punkte ja

täidavad konkursil osalemise tingimused.

Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, hinnatakse kõigi nende kvalifikatsiooni. Künnisest allapoole jäävate kandidaatide elektroonilisi kandideerimisavaldusi läbi ei vaadata.

b)

Seejärel hindab valikukomisjon konkursil osalemise tingimusi täitvate kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (diplomid ja töökogemus) vastab kõige paremini käesolevas konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valiku aluseks on üksnes need vastused, mis on märgitud kandideerimisavalduse võimete sõela osas (talent screener), ning see tehakse järgmiselt:

iga valikukriteeriumi kaaluteguriks määratakse 1–3 olenevalt tähtsusest, mille valikukomisjon sellele annab;

valikukomisjon hindab kandidaatide vastuseid ning annab igale vastusele kandidaadi kvalifikatsioonist sõltuvalt 0–4 punkti. Koondhinde saamiseks liidetakse punktid, mis on korrutatud vastavalt iga vastuse kaaluga.

Seejärel koostab valikukomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide kogusumma põhjal. Hindamiskeskusesse (3) kutsutavate kandidaatide arv (4) on valdkonna kohta maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. Kõnealune arv avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/).

2.   Kandidaatide esitatud andmete kontroll

Pärast hindamiskeskuse etappi ja selle tulemusi arvesse võttes kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud andmete vastavust üldtingimustele. Valikukomisjon kontrollib eritingimuste täitmist kandidaadi esitatud tõendavate dokumentide alusel. Kvalifikatsiooni hindamisel arvestatakse tõendavaid dokumente vaid võimete sõela osas esitatud vastuste kontrollimiseks. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid (5) dokumentidega tõendanud, arvatakse ta konkursist välja.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse nende kandidaatide andmeid, kes on saanud hindamiskeskuse testidel d, f, g ja h minimaalse nõutava punktisumma ja nende testide eest kõige rohkem punkte kokku (vt VI osa punkti 2). Need kandidaadid peavad olema saanud ka minimaalse nõutava punktisumma eelvalikutestide a, b ja c ning keelelise arusaamise testi e eest. Kontrolli jätkatakse seni, kuni on saadud reservnimekirja jaoks vajalikul arvul kandidaate, kes vastavad kõikidele konkursil osalemise tingimustele. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

VI.   HINDAMISKESKUS

1.

Hindamiskeskusesse kutsumine

Kandidaadid,

kes elektroonilisel registreerumisel esitatud andmete alusel täidavad III osas esitatud üld- ja eritingimused

ja

kes on saanud kõige rohkem punkte kvalifikatsiooni hindamisel,

kutsutakse testidele, mis toimuvad üldjuhul Brüsselis (6) asuvas hindamiskeskuses ja kestavad üks kuni kaks päeva.

2.

Hindamiskeskus

Hindamiskeskuses hinnatakse valikukomisjoni heaks kiidetud testidega kolme võimet ja oskust:

mõtlemisoskust (juhul kui seda ei ole juba eelvalikutestidega tehtud) järgmiste testide kaudu:

a)

verbaalse mõtlemise test,

b)

matemaatilise mõtlemise test,

c)

abstraktse mõtlemise test;

erivõimeid ja -oskusi järgmiste testide kaudu:

d)

valdkondlikku pädevust käsitlev struktureeritud intervjuu, mille aluseks on kandideerimisavalduse võimete sõela osas esitatud vastused,

e)

keelelise arusaamise test;

üldvõimeid ja -oskusi  (7) järgmiste testide kaudu:

f)

juhtumianalüüs,

g)

rühmatöö,

h)

struktureeritud intervjuu.

Iga üldvõimet ja -oskust testitakse järgmiselt:

 

Juhtumianalüüs

Rühmatöö

Struktureeritud intervjuu

Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus

x

x

 

Suhtlemisoskus

x

 

x

Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus

x

 

x

Õppimis- ja enesearendamisvõime

 

x

x

Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus

x

x

 

Pingetaluvus

 

x

x

Meeskonnatöö oskus

 

x

x

Juhtimisoskus

 

x

x

3.

Hindamiskeskuse testide keel

Testide a, b ja c puhul 1. keel.

Testi e puhul inglise (EN) keel.

Testide d, f, g ja h puhul 2. keel.

4.

Hindamine ja kaal

Mõtlemisoskus:

a)

verbaalne mõtlemine: 0–20 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti;

b)

matemaatiline mõtlemine: 0–10 punkti;

c)

abstraktne mõtlemine 0–10 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10 punkti.

Testide a, b ja c alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid nende testide punkte ei lisata muudele hindamiskeskuse testide punktidele.

Erivõimed ja -oskused (testid d ja e):

test d: 0–100 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 50 punkti;

test e: 0–10 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 5 punkti.

Testi e alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid selle testi punkte ei liideta teiste hindamiskeskuse testide tulemustele.

Kaal: 60 % koondhindest.

Üldvõimed ja -oskused (testid f, g ja h):

0–80 punkti üldvõimete või -oskuste peale kokku (10 punkti iga võime või oskuse eest),

minimaalne nõutav punktisumma:

 

3 punkti iga võime või oskuse eest ja

 

40 punkti 80st kaheksa üldvõime või -oskuse peale kokku.

kaal: 40 % koondhindest

VII.   RESERVNIMEKIRJAD

1.

Reservnimekirja kandmine

Valikukomisjon kannab kandidaadi nime reservnimekirja,

kui kandidaat (8) on kogunud testide a–h peale kokku minimaalse nõutava punktisumma ning saanud hindamiskeskuse testide d, f, g ja h peale kokku ühe kõrgematest hinnetest (vt I osa punktis 1 esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arvu);

ja kui ta vastab tõendavate dokumentide alusel käesoleva konkursiteate III ja IV osas kindlaksmääratud osalemistingimustele.

2.

Järjestus

Nimekirjad järjestatakse valdkonna kaupa tähestiku alusel.

VIII.   KUIDAS KANDIDEERIDA

1.

Elektrooniline registreerumine

Registreerida tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud registreerimise juhendis esitatud korda.

Tähtpäev (sealhulgas kandideerimisavalduse kinnitamise jaoks): 29. aprill 2014 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi.

2.

Kandideerimisdokumendid

Kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal hindamiskeskusesse tulekul võtta kaasa (9) kõik kandideerimisdokumendid (allakirjutatud elektrooniline kandideerimisavaldus ja tõendavad dokumendid).

Üksikasjalikumad eeskirjad: vt avalike konkursside üldeeskirjade punkti 2.1.7.


(1)  Vt Euroopa keeleõppe raamdokument — nõutav tase: 1. keel = C1, 2. keel = B2, inglise keel = B2

http://europass.cedefop.europa.eu/europass/home/hornav/Downloads/CEF/LanguageSelfAssessmentGrid.csp)

(2)  See arv vastab IV osa teises lõigus mainitud künnisele.

(3)  Kandidaatidele, keda hindamiskeskusesse ei kutsutud, antakse teada nende hindamistulemused ning kaal, mille valikukomisjon andis igale vastusele.

(4)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(5)  Enne reservnimekirja koostamist kontrollitakse andmeid tõendavate dokumentide alusel (vt VII osa punkti 1 ja VIII osa punkti 2).

(6)  Korralduslikel kaalutlustel võidakse eelvalikuteste korraldada liikmesriikide testimiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi.

(7)  Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punktis 1.2.

(8)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

(9)  Hindamiskeskusesse tulemise kuupäev teatatakse kandidaadile tema EPSO kasutajakonto kaudu.


I LISA

1. VALDKOND: DIGITAALKRIMINALISTIKA

1.   Ametiülesannete kirjeldus

Konkurss korraldatakse administraatorite (AD 7) värbamiseks digitaalkriminalistika valdkonnas.

Peamised ametiülesanded on järgmised:

saata uurijaid lähetustel, eesmärgiga viia kohapealsete kontrollide ja ruumide inspektsioonide raames läbi digitaalkriminalistika toiminguid;

anda uurijatele teavet menetluste kohta, mida tuleb järgida, et tagada digitaalkriminalistika toimingute tulemusel saadud tõendite säilimine ja vastuvõetavus kohtumenetluses;

hankida kõnealuses valdkonnas kohaldatavate eeskirjade kohaselt andmeid, kasutades eri liiki digitaalmeediat (arvutimälu, kõvaketas, helilint, nutitelefon jne);

viia läbi digitaalkriminalistika uurimisi, näiteks otsida kasutamata mäluruumis kustutatud andmeid/dokumente võimalike digitaalsete tõendite leidmiseks;

võimalike digitaalsete tõendite kogumine uurijatele, sooritades andme- ja dokumendiotsinguid kettakujutises, kasutades märksõnapõhiseid ja kronoloogilisi otsinguid ning ka uuemat otsingutehnikat;

olla kursis digitaalkriminalistika tehnoloogia (seadmed ja tarkvara) arengusuundadega, et OLAFi käsutuses oleksid kriminalistika valdkonna tippseadmed;

koostada inglise keeles digitaalkriminalistika tegevus- ja eksperdiaruandeid OLAFi juurdluste toetamiseks;

anda peadirektori loal kohtus või distsiplinaarnõukogus tunnistusi.

2.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastasele ülikoolikursusele ametiülesannetega seotud valdkonnas, või kõnealusele tasemele vastav akrediteeritud avalik-õigusliku/rahvusvahelise asutuse (näiteks politsei- või tolliakadeemia või sellised asutused nagu International Association of Computer Investigative Specialists, International Society of Forensic Computer Examiners) tunnustatud kutsealane koolitus/kutsekvalifikatsioon ametiülesannetega seotud valdkonnas

VÕI

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele ametiülesannetega seotud valdkonnas, või kõnealusele tasemele vastav akrediteeritud avalik-õigusliku/rahvusvahelise asutuse (näiteks politsei- või tolliakadeemia või sellised asutused nagu International Association of Computer Investigative Specialists, International Society of Forensic Computer Examiners) tunnustatud kutsealane koolitus/kutsekvalifikatsioon ametiülesannetega seotud valdkonnas ning sellele järgnev üheaastane töökogemus, mis on otseselt seotud ametiülesannetega.

NB! Nimetatud vähemalt üheaastast töökogemust käsitatakse diplomi lahutamatu osana ning seda ei võeta arvesse järgnevalt nõutud töökogemuse arvestamisel.

3.   Erialane töökogemus

Vähemalt kuueaastane asjakohasel tasemel töökogemus digitaalkriminalistika eksperdina korruptsiooni ja/või finantskuritegude vastu võitlemisega seotud uurimistel.

Töökogemus peab olema omandatud liikmesriigi või rahvusvahelise organisatsiooni õiguskaitseasutuses.

Lisaks sellele peavad kandidaadil olema tõendatud praktilised infotehnoloogiaalased oskused digitaalseadmete hankimisel ja nendega töötamisel, eeskätt kogemus selliste programmidega nagu FTK, EnCase ja X-Ways.

Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

4.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

1)

lisaks konkursil osalemiseks vajalikule diplomile ülikoolidiplom ühes järgmistest valdkondadest: digitaalkriminalistika, informaatika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või inseneriteadus;

2)

kvalifikatsioon digitaalkriminalistika valdkonnas ja selliste valdkonnaspetsiifiliste uurimisprogrammide kasutamisel nagu EnCase, FTK, X-Ways jne;

3)

töökogemus digitaalkriminalistika alase abi andmisel haldus- ja/või kriminaaluurimistel, näiteks politsei-, tolli- või korruptsioonivastase võitlusega tegelevates asutustes;

4)

digitaalkriminalistikaga seotud lähetused, et toetada uurimistegevust välismaal;

5)

töökogemus uuema otsingutehnika alal (lisaks märksõnapõhisele ja kronoloogilisele otsingule), mille abil otsitakse kettakujutisest digitaalseid tõendeid;

6)

töökogemus aruannete koostamisel digitaalkriminalistika valdkonnas;

7)

töökogemus digitaalkriminalistika IT-infrastruktuuri väljatöötamisel või rakendamisel;

8)

töökogemus digitaalkriminalistika IT-infrastruktuuri hooldamisel;

9)

töökogemus koolituste korraldamisel digitaalkriminalistika valdkonnas;

10)

digitaalkriminalistikaalased ettekanded konverentsidel või seminaridel;

11)

töökogemus rahvusvahelises keskkonnas, mis on seotud digitaalkriminalistika valdkonnaga.


II LISA

2. VALDKOND: OPERATIIVANALÜÜS

1.   Ametiülesannete kirjeldus

Konkurss korraldatakse administraatorite (AD 7) värbamiseks operatiivanalüüsi valdkonda OLAFi juurdluste toetamiseks.

Peamised ametiülesanded on järgmised:

anda OLAFi uurijatele teavet ja analüüsialast tuge OLAFi pädevusvaldkonda kuuluvate juurdluste käigus;

koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet ja jälitusteavet;

anda liikmesriikide partneritele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ühist huvi pakkuvatel juurdlustel jälitusteavet ja analüüsialast tuge;

toetada analüüsivahendite ja meetoditega operatiivküsimustega tegelevaid peadirektoraate riskipõhiste auditistrateegiate alal;

koostada inglise keeles OLAFi volitustega seotud ohuhinnanguid, strateegilisi analüüse ja üldaruandeid;

osaleda Euroopa Komisjoni poliitikaalgatustes, näiteks pettustevastane strateegia ja tegevuskava salakaubaveo vastu võitlemiseks ELi idapiiril;

korraldada OLAFi uurijatele koolitusi uurimistegevuse ning ärialastest andmebaasidest ja avalikest allikatest saadava teabe analüüsi alal;

anda peadirektori loal kohtus või distsiplinaarnõukogus tunnistusi.

2.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastasele ülikoolikursusele ametiülesannetega seotud valdkonnas, või kõnealusele tasemele vastav akrediteeritud avalik-õigusliku/rahvusvahelise asutuse (näiteks politsei- või tolliakadeemia või sellised asutused nagu International Association of Computer Investigative Specialists, International Society of Forensic Computer Examiners) tunnustatud kutsealane koolitus/kutsekvalifikatsioon ametiülesannetega seotud valdkonnas

VÕI

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele ametiülesannetega seotud valdkonnas, või kõnealusele tasemele vastav akrediteeritud avalik-õigusliku/rahvusvahelise asutuse (näiteks politsei- või tolliakadeemia või sellised asutused nagu International Association of Computer Investigative Specialists, International Society of Forensic Computer Examiners) tunnustatud kutsealane koolitus/kutsekvalifikatsioon ametiülesannetega seotud valdkonnas ning sellele järgnev üheaastane töökogemus, mis on otseselt seotud ametiülesannetega.

NB! Nimetatud vähemalt üheaastast töökogemust käsitatakse diplomi lahutamatu osana ning seda ei võeta arvesse järgnevalt nõutud töökogemuse arvestamisel.

3.   Erialane töökogemus

Vähemalt kuueaastane asjakohasel tasemel töökogemus operatiivanalüütikuna korruptsiooni ja/või finantskuritegude vastu võitlemisega seotud uurimistel.

Töökogemus peab olema omandatud liikmesriigi või rahvusvahelise organisatsiooni õiguskaitseasutuses.

Lisaks sellele peavad kandidaadil olema tõendatud praktilised infotehnoloogiaalased oskused jälitusteabe kogumisel ja analüüsimisel, eeskätt kogemus otsingute sooritamisel andmebaasidest ja nende kasutamisel selliste vahendite abil nagu MS-Access, SQL Server või Oracle, andmete visualiseerimisel selliste rakenduste kaudu nagu Business Objects või Tableau ning kogemus sellise spetsiifilise analüüsitarkvara kasutamisel nagu iBase või Analyst Notebook.

Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

4.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

1)

lisaks konkursil osalemiseks vajalikule diplomile ülikoolidiplom ühes järgmistest valdkondadest: kriminoloogia, majandus, rahandus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, õigusteadus, matemaatika või statistika;

2)

kvalifikatsioon spetsiifilise analüüsitarkvara kasutamisel (näiteks iBase, Analyst Notebook jne);

3)

töökogemus operatiivabi andmisel haldus- ja/või kriminaaluurimistel, näiteks politsei-, tolli- või korruptsioonivastase võitlusega tegelevates asutustes;

4)

töökogemus haldus- ja/või kriminaaluurimistel, mille käigus on kasutatud suures mahus operatiivandmete analüüsimiseks andme- ja tekstikaeve vahendeid;

5)

töökogemus operatiivanalüüsi käsitlevate aruannete koostamisel OLAFi pädevusvaldkonnas;

6)

töökogemus teabe kogumiseks ja jälitusteabe vahetuseks ettenähtud IT-infrastruktuuri väljatöötamisel või rakendamisel;

7)

töökogemus teabe kogumiseks ja jälitusteabe vahetuseks ettenähtud IT-infrastruktuuri hooldamisel;

8)

töökogemus ärialastest andmebaasidest või avalikest allikatest otsingute tegemise ja saadud teabe analüüsimise koolituste korraldamisel;

9)

töökogemus analüüsitulemuste esitamisel konverentsidel ja seminaridel;

10)

töökogemus rahvusvahelises keskkonnas, mis on seotud operatiivanalüüsi valdkonnaga.